dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Kultuuriministeerium · 28. juuni 2018
Viit
1-12/1244-2
Registreeritud
28. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld

Failid

  • 📎1-121244-2 28.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc444 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 21.06.2018 nr 8-1/3680 [email protected] Meie 28.06.2018 nr 1-12/1244-2 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmine Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu seletuskirja kohaselt on selle üheks eesmärgiks avardada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse raames Riigikohtusse pöördumise võimalusi. Selleks lubab eelnõu edaspidi nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul (individuaalkaebus) algatada õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrolli. Kultuuriministeerium jätab esitatud kujul eelnõu kooskõlastamata. Eelnõule eelnes väljatöötamise kavatsuse (VTK) esitamine. Selle kooskõlastamisel ei toetanud sellisel kujul individuaaltaotluse esitamise õiguse sätestamist ei Riigikohus ega õiguskantsler. Eelnõu seletuskirjas on küll nimetatud VTK-le esitatud arvamused ning märgitud, et teemat arutati ka justiitsministri kokku kutsutud põhiseaduse asjatundjate kogus, kus lõplikku seisukohta siiski ei kujundatud. Esitamata on aga jäetud sisulised põhjendused, miks esitatud arvamustega ei ole arvestatud ning oleme sisukohal, et sellise muudatuse juures on kohtu ja õiguskantsleri arvamusel oluline kaal, millesse ei saa suhtuda formaalselt. Leiame ka, et selline lähenemine ei ole kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ega vasta sellele, mida Justiitsministeerium eeldab teistelt ministeeriumidelt eelnõude ettevalmistamisel. Kultuuriministeerium on seisukohal, et õiguslik lünk puudub ning seaduse muutmine sellisel kujul ei ole vajalik. Kehtiv õigus tagab isikutele tõhusa menetluse enda põhiõiguste kaitseks. Riigikohus on seni menetlenud individuaaltaotlusena ühe asja, seda aastal 2003. Hiljem ei ole selliseid juhtumeid olnud, mis muuhulgas kinnitab, et elulist probleemi, mida püütakse eelnõuga kõrvaldada, ei eksisteeri. Nõustume siinjuures õiguskantsleri seisukohaga1, et eelnõus on jäetud käsitlemata eelnõu ohtlikud kõrvalmõjud, sh see, et kavandatav seadusemuudatus võib ohustada võimude lahususe põhimõtet ja tekitaks Riigikohtu politiseerimise ohu. Eelnõu seletuskiri pisendab seadusemuudatuse tegelikke mõjusid ja esitleb muudatust normitehnilist laadi parandusena. Lisaks teeme märkuse, et eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse PSJKS § 10 lg 1 p 6 ning § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lg 1 p 7. Kavandatud muudatuse tulemusel kaasatakse menetlusosalisena õigusloome koordineerimise eest vastutav minister ning menetlusosaliste hulgast jäetakse välja Vabariigi Valitsust esindav minister (sisuvaldkonda esindav minister). Oleme seisukohal, et õigem on jätta kehtima § 10 lg 1 p 7 ning tunnistada kehtetuks p 6, st et menetlusosalisena kaastakse Vabariigi Valitsust esindav minister, kelleks võib 1 Õiguskantsleri arvamus 14.06.2018 nr 18-2/180813/1802735 kõnealusele eelnõule Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 olla õigusloome korraldamise eest vastutav minister, kuid kes peab seisukoha kujundamisse kaasama ka ministeeriumi vastavalt asja sisule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Merle Põld 6282347 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →