Justiitsministeerium Teie 21.06.2018 nr 8-1/3680
[email protected]
Meie 28.06.2018 nr 1-12/1244-2
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu seletuskirja kohaselt on selle üheks
eesmärgiks avardada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse raames Riigikohtusse pöördumise
võimalusi. Selleks lubab eelnõu edaspidi nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul
(individuaalkaebus) algatada õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrolli.
Kultuuriministeerium jätab esitatud kujul eelnõu kooskõlastamata.
Eelnõule eelnes väljatöötamise kavatsuse (VTK) esitamine. Selle kooskõlastamisel ei toetanud
sellisel kujul individuaaltaotluse esitamise õiguse sätestamist ei Riigikohus ega õiguskantsler.
Eelnõu seletuskirjas on küll nimetatud VTK-le esitatud arvamused ning märgitud, et teemat
arutati ka justiitsministri kokku kutsutud põhiseaduse asjatundjate kogus, kus lõplikku seisukohta
siiski ei kujundatud. Esitamata on aga jäetud sisulised põhjendused, miks esitatud arvamustega ei
ole arvestatud ning oleme sisukohal, et sellise muudatuse juures on kohtu ja õiguskantsleri
arvamusel oluline kaal, millesse ei saa suhtuda formaalselt. Leiame ka, et selline lähenemine ei
ole kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ega vasta sellele, mida Justiitsministeerium eeldab
teistelt ministeeriumidelt eelnõude ettevalmistamisel.
Kultuuriministeerium on seisukohal, et õiguslik lünk puudub ning seaduse muutmine sellisel
kujul ei ole vajalik. Kehtiv õigus tagab isikutele tõhusa menetluse enda põhiõiguste kaitseks.
Riigikohus on seni menetlenud individuaaltaotlusena ühe asja, seda aastal 2003. Hiljem ei ole
selliseid juhtumeid olnud, mis muuhulgas kinnitab, et elulist probleemi, mida püütakse eelnõuga
kõrvaldada, ei eksisteeri.
Nõustume siinjuures õiguskantsleri seisukohaga1, et eelnõus on jäetud käsitlemata eelnõu
ohtlikud kõrvalmõjud, sh see, et kavandatav seadusemuudatus võib ohustada võimude lahususe
põhimõtet ja tekitaks Riigikohtu politiseerimise ohu. Eelnõu seletuskiri pisendab
seadusemuudatuse tegelikke mõjusid ja esitleb muudatust normitehnilist laadi parandusena.
Lisaks teeme märkuse, et eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse PSJKS § 10 lg 1 p 6 ning § 1
punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lg 1 p 7. Kavandatud muudatuse tulemusel
kaasatakse menetlusosalisena õigusloome koordineerimise eest vastutav minister ning
menetlusosaliste hulgast jäetakse välja Vabariigi Valitsust esindav minister (sisuvaldkonda
esindav minister). Oleme seisukohal, et õigem on jätta kehtima § 10 lg 1 p 7 ning tunnistada
kehtetuks p 6, st et menetlusosalisena kaastakse Vabariigi Valitsust esindav minister, kelleks võib
1
Õiguskantsleri arvamus 14.06.2018 nr 18-2/180813/1802735 kõnealusele eelnõule
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
olla õigusloome korraldamise eest vastutav minister, kuid kes peab seisukoha kujundamisse
kaasama ka ministeeriumi vastavalt asja sisule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Merle Põld 6282347
[email protected]