dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. juuni 2018
Viit
1-11/1312-4
Registreeritud
28. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2019 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Olga Sõtnik
Lahendamise tähtaeg
28. juuli 2018

Failid

  • 📎1-7200-3 27.06.2018 Väljaminev kiri.asice504 KB

Sisu (failidest)

Hr Indrek Saar Teie: 04.06.2018 nr KUM/18-0570/-1K Kultuuriministeerium Meie: 27.06.2018 nr 1-7/200-3 "Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Austatud minister Siseministeeriumile tuli kooskõlastamiseks "Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021- 2030“ koostamise ettepanek. Antud valdkond on meile väga oluline ning Siseministeeriumi valitsemisala soovib panustada ka uue arengukava perioodi vaates lõimumise eesmärkide püstitamisesse ja nende elluviimisesse. Kooskõlastame eelnõu järgmiste tähelepanekutega: Arengukava sisu puudutavad ettepanekud: 1) Hetkel on meie hinnangul Lõimumiskava koostamise ettepanek mõnevõrra liialt tagasivaatav, st kirjeldatud ei ole võimalikke laiemaid valdkondlikke arengusuundi ja -trende. Olukorra analüüs ja probleemide kirjelduse peatükk lähtub integratsiooni monitooringu viimastest tulemusest, kuid peaks selle kõrvalt keskenduma ka järgmise 10 aasta jooksul valdkonnaga seotud trendeidele. Lõimumiskava koostamise ettepanekus on viidatud 1998. a Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumendile „Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda”. Kuna Riigikogu poolt 20 a tagasi vastu võetud dokument keskendub eelkõige Eestis pikaajaliselt elavatele vähelõimunud ning vene keelt kõnelevatele „mitte-eestlastele“, on oluline, et juba arengukava koostamise ettepanekus oleks selgemalt välja toodud arengukava sihtrühmad, kellele arengukavas kavatsetakse keskenduda. Näiteks võib meie hinnangul kümne aasta pärast eeldada sisserändega seonduvalt ühiskonna muutumist heterogeensemaks ning sellega seoses ka võimaliku surve suurenemist kultuuriliste ja usuliste erandite taotlemiseks. Uue arengukava koostamisel tuleks mõelda, kuidas need trendid võivad mõjutada lõimumispoliitika sihtrühmi ning meetmeid (nt kas sellega seoses võime vajada senisest teistsugusemaid lõimumise meetmeid). 2) Arengukava üldeesmärgi elluviimiseks on kavandatud tegevused neljas valdkonnas, mis lähtuvad peamiselt kehtivast arengukavast. Kuna juba praegu on lõimumisvaldkonnas tõusetunud uued väljakutsed, mis võimenduvad veelgi uue arengukava elluviimise Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 perioodil, on ettepanek täiendada arengukava üldeesmärgi elluviimiseks kavandatud tegevusi: a) lisada teadlikkuse (ja teadmiste reaalse kasutamise) tõstmine erinevate rahvusrühmade hulgas lõimumisvaldkonnas pakutavatest teenustest ning inimeste teadlikkuse tõstmine Eesti riigist, ühiskonnast. See kataks meie hinnangul ära ka teenused, mida käesoleval hetkel pakutakse nii uussisserändajatele kui vähelõimunud püsielanikele nendele Eesti ühiskonna toimimise jm info, sh praktilise info andmise kaudu ning mis tagavad ka paremad oskused ja teadmised ühiskonnas aktiivsemalt osaleda (sest üks üldeesmärk on, et inimesed aktiivsemalt osaleks ühiskonnas, oskused ja teadmised võimaldavad seda saavutada, sh ka usalduse ja hoiakutega tegelemine riigiinstitutsioonide vastu); b) lisada olemasolevatele juurde ühiskondlikud hoiakud rände- ja lõimumisalastes küsimustes ning uussisserändajate pikemaajalisema lõimumise toetamine; c) kuna keeleõpe on läbivaks võtmeteemaks lõimumisvaldkonna arengu ja eesmärkide saavutamisel ning mille osatähtsus sihtrühmade mitmekesistumise vaates tulevikus tõenäoliselt kasvab veelgi, on ettepanek tuua keeleõpe kui arengukava prioriteetse valdkonnana eraldi välja, et tekiks konkreetsem arusaam eesti keele oskuse suurendamise eesmärkidest, sihtgruppidest ning selle saavutamisviisidest. 3) Alaeesmärgi juures „segregatsiooni vähendamine hariduses“ võiks kaaluda ka laiemalt mitmekesise taustaga laste teema tõstatamist. 4) Alaeesmärgi „meedia ja ühine infoväli“ juures palume välja tuua lisaks venekeelsele infole ka ingliskeelse infovälja vajalikkus. Eesmärgis on see küll sõnastatud, aga selgitav tekst keskendub hetkel eesti-vene keeles info andmisele. 5) Arengukava koostamise eesmärgi ja vajaduse juures on toodud üheks LE2030 eesmärgiks “leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumide ja valdkondade üleselt kokku selles, kuidas ja milliste tegevustega saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust, kus igal inimesel olenemata tema rassilisest või etnilisest päritolust on võimalik ennast ühiskonnas teostada”. Teeme ettepaneku lisada antud nimekirja lisaks rassilisele ja etnilisele päritolule ka “usuline kuuluvus”. Samuti võiks välja tuua, et ka olenemata teistest teguritest nagu “sugu, vanus, keeleoskus” peaks inimestel olema võimalus ennast ühiskonnast teostada. 6) Tervitatav on uue lõimumiskava alaeesmärk edendada erinevast rahvusest inimeste omavahelisi kontakte. Kodanikuühiskonna alaeesmärgi juures palume kaaluda muuta sõnastust ning mitte rääkida kultuuri ja sporditeenuste tarbimisest vaid aktiivsest ja passiivsest osalusest. Tarbimine kuulub passiivse kultuuriosaluse alla, samas kui aktiivne kultuuriosalus tähendab ise panustamist (laulukooris osalemine, käsitööring, ise muusika loomine vms). Seega tuleks eesmärgiks võtta laiemalt omavaheliste kontaktide loomine kultuuriosaluse kaudu (see hõlmab nii passiivset kui ka aktiivset osalust). Infoks, et kultuuriosalust võib jagada üldiselt aktiivseks ja passiivseks, mõlema tüübi all eristuvad veel kollektiivne osalus ning individuaalne osalus (kooris osalemine vs ise kodus muusika tegemine). Igal juhul on kultuuritarbimine ainult üks osalusvorm, mis pole ainus lõimumise vaates oluline viis omavaheliste kontaktide suurendamiseks. 7) Juhime tähelepanu, et alaeesmärkide juures on meile jätkuvalt läbivalt olulisteks teemadeks: võimalik eritähelepanu pööramine Ida-Virumaale ja Tallinna lähipiirkondadele, kus elavad suured venekeelsed kogukonnad; võimalik eritähelepanu pööramine lastele ja noortele; vene emakeelega inimeste sidumine senisest enam Eesti avaliku teenistusega. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 8) Tööturu ning keeleoskusega seotud olukorra analüüsis ja probleemide kirjelduses palume tuua välja ka vastvalminud rakendusuuringu “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ tulemused kuna see viitab konkreetsematele kitsaskohtadele eesti keele õppes ja selle seotusele olukorraga tööturul ning mida arengukava meetmete planeerimisel tuleks kindlasti arvesse võtta. 9) Teeme ettepaneku arengukava koostamise ettepaneku seose kirjeldamisel Eesti julgeolekupoliitika alustega viidata konkreetsemalt selle lõimumispoliitikat puudutavale lõigule (Eesti julgeolekupoliitika alused lk 19 teine lõik, kus esimene lause on: „Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väljastpoolt mõjutada“). 10) Seoste kirjeldamisel siseturvalisuse arengukavaga palume lisada järgneva lõigu: „Lõimumisel on oluline mõju sisejulgeolekupoliitikale. Mida sidusam ja lõimunum on ühiskond, seda väiksem on ühiskonna vastuvõtlikkus Eesti suhtes negatiivselt meelestatud mõjutustegevusele ning äärmuslusele.“ 11) Seletuskirja punktis nr 3. „korralduse mõjud“ on välja toodud, et lõimumise valdkonna arengukava elluviimisega kaasneb oluline mõju eelkõige muuhulgas ka välissuhetele. Ettepanek on analüüsida ning kaaluda senisest suuremal määral kaasata Välisministeerium arengukava väljatöötamisse. Arengukava tehnilist ülesehitust, koostamist ja teksti puudutavad ettepanekud: 12) Palume täpsustada arengukava koostamise teise eesmärgi lause viimast osa „planeerida ministeeriumide valitsemisalade lõimumise valdkonna tegevused ja ressursid ning kasutada neid ressursse kooskõlastatult saavutamaks tegevuste suurem mõjusus“. Lause lõpp jätab mulje, et tegevuste üldine kooskõlastamine saavutab nende kaudu suurema mõjususe. Soovitame konkreetset tegevust täpsustada või kaaluda ühendamist arengukava koostamise eesmärgiga nr 3. 13) Hetkel on arengukava koostamise ettepanekus lühidalt välja toodud (lk 11), et tehnoloogia ja innovatsioon peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks. Loodetavasti tekib arengukava koostamisel selgem arusaam ning formuleeruvad konkreetsed tegevused, mis toetavad innovatsiooni ja tehnoloogia kasutamist lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamisel. 14) Juhime tähelepanu, et kodanikuühiskonna arendamisega seotud tegevuste eest vastutab Siseministeerium ning oleme koostamas käesoleval hetkel ka kodanikuühiskonna arengu programmi aastani 2030, seega on võimalik ka seatud eesmärki kodanikuühiskonna arendamiseks mõtestada koostöös laiemalt ning näha nii LE2030 kui kodanikuühiskonna programmis ette konkreetsed tegevused, mis ka lõimumist ühiskonnas toetavad. 15) Nii eelnõus kui seletuskirjas on toodud välja, et arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Riigikantselei. Ettepanek on lisada eeltoodud nimekirja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes koordineerib ja hindab „Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017+ põhisuunad“ tegevuskava, mis oma sisult puudutab ka lõimumisvaldkonna teemasid. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajalik partner erasektori kaasamiseks ning senisest suuremal määral innovatsiooni ja tehnoloogia seostamisel lõimumisvaldkonnaga. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 16) Lõimumiskava koostamise ettepanekus on välja toodud, et arengukava koostatakse, et erinevate partnerite – ministeeriumide, KOVide, kolmanda sektori organisatsioonide jt sihid ja tegevused lõimumise valdkonnas oleksid koordineeritud ja kooskõlas. Teeme ettepaneku erinevate partnerite hulka lisada erasektor ja ettevõtjad, kellel on oluline roll mängida nii esmase kohanemise toetamisel kui pikemaajalisemal lõimumisel, sh töökeskkond on üheks olulisemaks keskkonnaks, kus eestlased ning teisest rahvusest elanikud omavahel üldiselt aktiivselt kokku puutuvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Allan Pilviste 6125188 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel