Hr Indrek Saar Teie: 04.06.2018 nr KUM/18-0570/-1K
Kultuuriministeerium
Meie: 27.06.2018 nr 1-7/200-3
"Lõimumise valdkonna arengukava aastateks
2021-2030“ koostamise ettepaneku
heakskiitmine
Austatud minister
Siseministeeriumile tuli kooskõlastamiseks "Lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-
2030“ koostamise ettepanek. Antud valdkond on meile väga oluline ning Siseministeeriumi
valitsemisala soovib panustada ka uue arengukava perioodi vaates lõimumise eesmärkide
püstitamisesse ja nende elluviimisesse. Kooskõlastame eelnõu järgmiste tähelepanekutega:
Arengukava sisu puudutavad ettepanekud:
1) Hetkel on meie hinnangul Lõimumiskava koostamise ettepanek mõnevõrra liialt
tagasivaatav, st kirjeldatud ei ole võimalikke laiemaid valdkondlikke arengusuundi ja
-trende. Olukorra analüüs ja probleemide kirjelduse peatükk lähtub integratsiooni
monitooringu viimastest tulemusest, kuid peaks selle kõrvalt keskenduma ka järgmise 10
aasta jooksul valdkonnaga seotud trendeidele. Lõimumiskava koostamise ettepanekus on
viidatud 1998. a Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumendile „Eesti riikliku
integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda”. Kuna
Riigikogu poolt 20 a tagasi vastu võetud dokument keskendub eelkõige Eestis pikaajaliselt
elavatele vähelõimunud ning vene keelt kõnelevatele „mitte-eestlastele“, on oluline, et juba
arengukava koostamise ettepanekus oleks selgemalt välja toodud arengukava sihtrühmad,
kellele arengukavas kavatsetakse keskenduda. Näiteks võib meie hinnangul kümne aasta
pärast eeldada sisserändega seonduvalt ühiskonna muutumist heterogeensemaks ning
sellega seoses ka võimaliku surve suurenemist kultuuriliste ja usuliste erandite taotlemiseks.
Uue arengukava koostamisel tuleks mõelda, kuidas need trendid võivad mõjutada
lõimumispoliitika sihtrühmi ning meetmeid (nt kas sellega seoses võime vajada senisest
teistsugusemaid lõimumise meetmeid).
2) Arengukava üldeesmärgi elluviimiseks on kavandatud tegevused neljas valdkonnas, mis
lähtuvad peamiselt kehtivast arengukavast. Kuna juba praegu on lõimumisvaldkonnas
tõusetunud uued väljakutsed, mis võimenduvad veelgi uue arengukava elluviimise
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
perioodil, on ettepanek täiendada arengukava üldeesmärgi elluviimiseks kavandatud
tegevusi:
a) lisada teadlikkuse (ja teadmiste reaalse kasutamise) tõstmine erinevate
rahvusrühmade hulgas lõimumisvaldkonnas pakutavatest teenustest ning inimeste
teadlikkuse tõstmine Eesti riigist, ühiskonnast. See kataks meie hinnangul ära ka
teenused, mida käesoleval hetkel pakutakse nii uussisserändajatele kui
vähelõimunud püsielanikele nendele Eesti ühiskonna toimimise jm info, sh
praktilise info andmise kaudu ning mis tagavad ka paremad oskused ja teadmised
ühiskonnas aktiivsemalt osaleda (sest üks üldeesmärk on, et inimesed aktiivsemalt
osaleks ühiskonnas, oskused ja teadmised võimaldavad seda saavutada, sh ka
usalduse ja hoiakutega tegelemine riigiinstitutsioonide vastu);
b) lisada olemasolevatele juurde ühiskondlikud hoiakud rände- ja lõimumisalastes
küsimustes ning uussisserändajate pikemaajalisema lõimumise toetamine;
c) kuna keeleõpe on läbivaks võtmeteemaks lõimumisvaldkonna arengu ja eesmärkide
saavutamisel ning mille osatähtsus sihtrühmade mitmekesistumise vaates tulevikus
tõenäoliselt kasvab veelgi, on ettepanek tuua keeleõpe kui arengukava prioriteetse
valdkonnana eraldi välja, et tekiks konkreetsem arusaam eesti keele oskuse
suurendamise eesmärkidest, sihtgruppidest ning selle saavutamisviisidest.
3) Alaeesmärgi juures „segregatsiooni vähendamine hariduses“ võiks kaaluda ka laiemalt
mitmekesise taustaga laste teema tõstatamist.
4) Alaeesmärgi „meedia ja ühine infoväli“ juures palume välja tuua lisaks venekeelsele infole
ka ingliskeelse infovälja vajalikkus. Eesmärgis on see küll sõnastatud, aga selgitav tekst
keskendub hetkel eesti-vene keeles info andmisele.
5) Arengukava koostamise eesmärgi ja vajaduse juures on toodud üheks LE2030 eesmärgiks
“leppida Vabariigi Valitsuse tasandil ministeeriumide ja valdkondade üleselt kokku selles,
kuidas ja milliste tegevustega saavutada ühiskonna sotsiaalset sidusust, kus igal inimesel
olenemata tema rassilisest või etnilisest päritolust on võimalik ennast ühiskonnas teostada”.
Teeme ettepaneku lisada antud nimekirja lisaks rassilisele ja etnilisele päritolule ka “usuline
kuuluvus”. Samuti võiks välja tuua, et ka olenemata teistest teguritest nagu “sugu, vanus,
keeleoskus” peaks inimestel olema võimalus ennast ühiskonnast teostada.
6) Tervitatav on uue lõimumiskava alaeesmärk edendada erinevast rahvusest inimeste
omavahelisi kontakte. Kodanikuühiskonna alaeesmärgi juures palume kaaluda muuta
sõnastust ning mitte rääkida kultuuri ja sporditeenuste tarbimisest vaid aktiivsest ja
passiivsest osalusest. Tarbimine kuulub passiivse kultuuriosaluse alla, samas kui aktiivne
kultuuriosalus tähendab ise panustamist (laulukooris osalemine, käsitööring, ise muusika
loomine vms). Seega tuleks eesmärgiks võtta laiemalt omavaheliste kontaktide loomine
kultuuriosaluse kaudu (see hõlmab nii passiivset kui ka aktiivset osalust). Infoks, et
kultuuriosalust võib jagada üldiselt aktiivseks ja passiivseks, mõlema tüübi all eristuvad
veel kollektiivne osalus ning individuaalne osalus (kooris osalemine vs ise kodus muusika
tegemine). Igal juhul on kultuuritarbimine ainult üks osalusvorm, mis pole ainus lõimumise
vaates oluline viis omavaheliste kontaktide suurendamiseks.
7) Juhime tähelepanu, et alaeesmärkide juures on meile jätkuvalt läbivalt olulisteks teemadeks:
võimalik eritähelepanu pööramine Ida-Virumaale ja Tallinna lähipiirkondadele, kus elavad
suured venekeelsed kogukonnad; võimalik eritähelepanu pööramine lastele ja noortele;
vene emakeelega inimeste sidumine senisest enam Eesti avaliku teenistusega.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
8) Tööturu ning keeleoskusega seotud olukorra analüüsis ja probleemide kirjelduses palume
tuua välja ka vastvalminud rakendusuuringu “Eesti keelest erineva emakeelega
täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“
tulemused kuna see viitab konkreetsematele kitsaskohtadele eesti keele õppes ja selle
seotusele olukorraga tööturul ning mida arengukava meetmete planeerimisel tuleks
kindlasti arvesse võtta.
9) Teeme ettepaneku arengukava koostamise ettepaneku seose kirjeldamisel Eesti
julgeolekupoliitika alustega viidata konkreetsemalt selle lõimumispoliitikat puudutavale
lõigule (Eesti julgeolekupoliitika alused lk 19 teine lõik, kus esimene lause on: „Ühtset
ühiskonda on raskem haavata ja väljastpoolt mõjutada“).
10) Seoste kirjeldamisel siseturvalisuse arengukavaga palume lisada järgneva lõigu:
„Lõimumisel on oluline mõju sisejulgeolekupoliitikale. Mida sidusam ja lõimunum on
ühiskond, seda väiksem on ühiskonna vastuvõtlikkus Eesti suhtes negatiivselt meelestatud
mõjutustegevusele ning äärmuslusele.“
11) Seletuskirja punktis nr 3. „korralduse mõjud“ on välja toodud, et lõimumise valdkonna
arengukava elluviimisega kaasneb oluline mõju eelkõige muuhulgas ka välissuhetele.
Ettepanek on analüüsida ning kaaluda senisest suuremal määral kaasata Välisministeerium
arengukava väljatöötamisse.
Arengukava tehnilist ülesehitust, koostamist ja teksti puudutavad ettepanekud:
12) Palume täpsustada arengukava koostamise teise eesmärgi lause viimast osa „planeerida
ministeeriumide valitsemisalade lõimumise valdkonna tegevused ja ressursid ning kasutada
neid ressursse kooskõlastatult saavutamaks tegevuste suurem mõjusus“. Lause lõpp jätab
mulje, et tegevuste üldine kooskõlastamine saavutab nende kaudu suurema mõjususe.
Soovitame konkreetset tegevust täpsustada või kaaluda ühendamist arengukava koostamise
eesmärgiga nr 3.
13) Hetkel on arengukava koostamise ettepanekus lühidalt välja toodud (lk 11), et tehnoloogia
ja innovatsioon peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks. Loodetavasti tekib
arengukava koostamisel selgem arusaam ning formuleeruvad konkreetsed tegevused, mis
toetavad innovatsiooni ja tehnoloogia kasutamist lõimumisvaldkonna eesmärkide
saavutamisel.
14) Juhime tähelepanu, et kodanikuühiskonna arendamisega seotud tegevuste eest vastutab
Siseministeerium ning oleme koostamas käesoleval hetkel ka kodanikuühiskonna arengu
programmi aastani 2030, seega on võimalik ka seatud eesmärki kodanikuühiskonna
arendamiseks mõtestada koostöös laiemalt ning näha nii LE2030 kui kodanikuühiskonna
programmis ette konkreetsed tegevused, mis ka lõimumist ühiskonnas toetavad.
15) Nii eelnõus kui seletuskirjas on toodud välja, et arengukava väljatöötamises osalevateks
asutusteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeerium, Justiitsministeerium ja Riigikantselei. Ettepanek on lisada
eeltoodud nimekirja ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes koordineerib ja
hindab „Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017+ põhisuunad“ tegevuskava, mis
oma sisult puudutab ka lõimumisvaldkonna teemasid. Samuti on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium vajalik partner erasektori kaasamiseks ning senisest
suuremal määral innovatsiooni ja tehnoloogia seostamisel lõimumisvaldkonnaga.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
16) Lõimumiskava koostamise ettepanekus on välja toodud, et arengukava koostatakse, et
erinevate partnerite – ministeeriumide, KOVide, kolmanda sektori organisatsioonide jt sihid
ja tegevused lõimumise valdkonnas oleksid koordineeritud ja kooskõlas. Teeme ettepaneku
erinevate partnerite hulka lisada erasektor ja ettevõtjad, kellel on oluline roll mängida nii
esmase kohanemise toetamisel kui pikemaajalisemal lõimumisel, sh töökeskkond on üheks
olulisemaks keskkonnaks, kus eestlased ning teisest rahvusest elanikud omavahel üldiselt
aktiivselt kokku puutuvad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Allan Pilviste 6125188
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562