EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0714 - Kasutusest välja langenud elamu lammutamise toetuse tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65eb5a60-d264-4c0e-8b05-ce11926328ec
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65eb5a60-d264-4c0e-8b05-ce11926328ec?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium Meie 26.06.2018 nr 2-1/17-0452/5640
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Kasutusest välja langenud elamu
lammutamise toetuse tingimused ja kord“
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kasutusest välja
langenud elamu lammutamise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: määruse eelnõu
määruse seletuskiri
Kaie Kunst
6256366
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
19.06.2018
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………2018 nr………
Kasutusest välja langenud elamu lammutamise toetuse tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Toetuse eesmärk
Toetuse andmise eesmärgid on:
1) parendada elukeskkonda kasutusest välja langenud elamute (edaspidi elamu) lammutamise
toetamise kaudu;
2) soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist ja kestlikku majandamist.
§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine
Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, millele kohaldatakse komisjoni määrust
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi komisjoni
määrus (EL) nr 1407/2013), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
§ 3. Mõisted
(1) Projekt – taotleja tegevused §-s 1 kehtestatud eesmärkide saavutamiseks.
(2) Taotleja – kohaliku omavalitsuse üksus või tema valitseva mõju all olev üksus, kelle
põhikirjaliseks tegevuseks on elamumajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil ja kes haldusakti või halduslepingu alusel täidab vastavaid avalikke ülesandeid.
(3) Elamu – taotlejale kuuluv või taotleja kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistul asuv
elamu, mida ei kasutata ja mis on muutunud varisemis- või tuleohtlikuks ning mille
renoveerimine või võõrandamine on ebaotstarbekas.
(4) Hoonestusõigusega koormatud kinnistu – elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mis on
koormatud taotleja kasuks hoonestusõigusega tähtajaga vähemalt 15 aastat ning mille
hoonestusõiguse üheks tingimuseks on hoonestusõiguse omaja õigus lammutada olemasolev
elamu.
§ 4. Taotluste menetleja
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx
1
(edaspidi KredEx).
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Toetuse andmisel on toetatavaks tegevuseks elamu lammutamine.
(2) Abikõlblikud kulud on:
1) elamu lammutamise kulud;
2) lammutusjäätmete krundilt äraveo ja krundi korrastamisega seotud kulud, ning
haljastamisega seotud kulud kuni 10 protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest;
3) elamu lammutamise projekteerimise kulu juhul, kui lammutamine teostatakse projekti
osana.
(3) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja dokumenteeritud. Abikõlblikke
kulusid tuleb tõendada vastava taotleja tasutud arve maksekorralduse või konto või
krediitkaardi väljavõttega. Sularahatehingud ei ole abikõlblikud.
(4) Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt. Kulude tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi
koostamise kuupäeva.
(5) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) kulud, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatud ja ebaolulised;
2) omandiküsimuste lahendamisega seotud kulud;
3) taotleja projektijuhtimisega seotud kulud;
4) ettevalmistava tegevuse kulud ja riigihanke läbiviimisega seotud kulud;
5) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud;
6) kulud, mille finantseerimisallikaks on mõni muu riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muu
välisabi vahendist rahastatav toetusmeede.
(6) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema teostatud kehtivate
õigusaktidega kooskõlas. Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab vastama
ehitusseadustiku §-des 21–24 sätestatud nõuetele.
§ 6. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood
(1) Enne KredExile taotluse esitamist taotleja kantud tegevuste ja võetud kohustuste kulud ei
ole abikõlblikud, välja arvatud lammutamise projekteerimise kulu, mis on abikõlblik alates
määruse jõustumisest juhul, kui toetuse taotlus rahuldatakse.
(2) Taotleja peab teostama toetatavad tegevused, välja arvatud lammutamise projekteerimise,
12 kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(3) Toetatavate tegevuste teostamisaega on KredExil võimalik pikendada üks kord kuni 12 kuu
võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel.
2
§ 7. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma
(1) Toetuse määr on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määr on
30 protsenti.
(2) Maksimaalne toetussumma on 100 000 eurot taotleja kohta.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5
sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(4) Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos
määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 8. Toetuse taotlemine
(1) Taotlus esitatakse KredExi kinnitatud vormil. Taotlus esitatakse KredExi e-keskkonna
kaudu või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem
taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast.
(2) Toetust taotletakse jooksvalt toetuse eelarve ammendumiseni.
(3) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitab KredEx oma veebilehel vähemalt 10 päeva
enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab
KredEx viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma veebilehel.
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotleja peab:
1) vastutama projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest;
2) toetuse saamisel finantseerima vähemalt 30 protsenti toetatavate tegevustega seotud
abikõlblikest kuludest;
3) tagama, et elamu lammutamisel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseadusele
ning kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil kehtivale ehitus- ja lammutusjäätmete
käitlemise korrale;
4) tagama, et vabastatud maa-ala korrastatakse.
(2) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud KredExiga
sõlmitud lepingu tingimusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.
§ 10. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama nõuetekohase taotluse;
2) teostama projekti läbiviimiseks vajalike tööde tellimiseks riigihanke kooskõlas riigihangete
seadusega;
3) esitama KredExi põhjendatud nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis
ja tähtajal;
3
4) võimaldama kontrollida enda vastavust nõuetele ning võimaldama teha paikvaatlust;
5) viivitamata teavitama KredExit taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või
ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
6) esitama KredExi nõudmisel toetatavate tegevuste teostamist tõendavad dokumendid.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses sisalduv projekti kirjeldus ja oodatav tulemus vastab §-s 1 kehtestatud
eesmärkidele;
2) taotlus on esitatud KredExi kinnitatud vormil;
3) taotlus on esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras;
4) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 kehtestatud toetatavale tegevusele ja lõikes 2 kehtestatud
kuludele;
5) taotletava toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 7 kehtestatud toetuse määra ega
toetussummat;
6) taotluses sisaldub projekti kogueelarve kululiikide lõikes ning on eristatud abikõlblikud ja
mitteabikõlblikud kulud;
7) taotlus sisaldab ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest, ning juhul, kui taotleja on
projektile või projekti tegevustele taotlenud ja saanud toetust samal ajal mitmest meetmest või
muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, peab taotleja esitama taotluses
sellekohase teabe;
8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9) taotluse on allkirjastanud taotleja esindaja või taotleja volitatud esindaja.
(2) Taotluse lisadokumendid on:
1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
2) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;
3) taotleja otsus elamu lammutamiseks;
4) ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt ja ehitusluba;
5) väljavõte kinnistu või selle korteriomandite kuuluvuse kohta, kui kinnistusraamatus pole
vastavad andmed kättesaadavad;
6) paragrahvi 3 lõikes 4 kehtestatud tingimust tõendav dokument, kui tegemist on
hoonestusõigusega koormatud kinnistuga juhul, kui kinnistusraamatus pole vastavad andmed
kättesaadavad;
7) vajadusel Muinsuskaitseameti kooskõlastus;
8) foto lammutatava objekti kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 12. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
4
7) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
8) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
9) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruses kehtestatud nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(3) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni
taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui
esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised
puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni
10-tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Taotluse
menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks või see jäetakse läbi vaatamata, kui esineb vähemalt
üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik
lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
4) taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi
kõrvaldanud.
(6) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb KredEx taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(7) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine
ei ole võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi. Taotleja
mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga on KredExil õigus jätta taotlus rahuldamata.
(8) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates nõuetele vastava taotluse esitamisest
KredExile.
(9) KredEx kontrollib, kas toetuse andmine on tulenevalt riigiabi reeglitest võimalik, ja
vajadusel loeb antava toetuse vähese tähtsusega abiks.
§ 13. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Taotleja ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus
otsusega kas osaliselt või täielikult. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb KredEx taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse
andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel
võib taotleja nõusolekul toetuse summat vähendada. Kui taotleja ei ole toetuse summa
5
muutmisega nõus, teeb KredEx taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu alljärgnevat asjaolu:
1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi;
2) toetust taotletakse kuludele, mis ei ole abikõlblikud;
3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse alljärgnevad andmed:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused;
4) maksimaalne toetusmäär ja maksimaalne võimalik toetussumma;
5) tegevuste planeeritud abikõlblik kogumaksumus;
6) toetatavate tegevuste elluviimise tähtaeg;
7) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3
tähenduses;
8) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
2) toetuse eelarve on ammendunud.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse
taotlejale kätte elektrooniliselt.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel
või toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
järgmistel juhtudel:
1) soovitakse pikendada tegevuste elluviimise tähtaega pikemaks kui § 6 lõikes 2 kehtestatud
tähtaeg;
2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul
on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud
ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on
panustanud meetme eesmärgi saavutamisse.
(3) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav
muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust ja mõju.
6
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega
seotud õigusaktides sätestatud tingimusi või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaja jooksul abikõlblikke
tegevusi ellu viinud;
3) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
4) toetuse saaja on projekti raames ellu viinud tegevusi, mis ei vasta taotluses märgitule;
5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või oleks taotlus rahuldatud osaliselt;
6) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või on teave jäetud teadlikult esitamata;
7) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmise tingimused
§ 15. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise või osalise
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.
(2) Toetuse väljamakse tegemiseks peavad taotluse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud,
ehitusobjekti maa-ala korrastatud, vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt tööde teostajaga,
esitatud jäätmeseaduse kohane jäätmeõiend ja ehitusseadustiku kohane ehitise täieliku
lammutamise teatis ning teenuse eest tasutud vähemalt osas, mida toetus ei kata.
(3) Toetuse saaja peab KredExile esitama kulude tekkimist tõendavad dokumentide koopiad,
milleks on:
1) esitatud arve ja vajadusel selle tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi
väljavõte;
2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(4) Toetuse saaja esitab KredExile toetuse väljamaksetaotluse 20 tööpäeva jooksul ehitise
täieliku lammutamise teatise esitamisest arvates.
(5) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude tekkimist tõendavaid
dokumente ja väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab
väljamakse.
(6) KredEx teeb väljamakse otsuse 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest arvates
ja teeb toetuse saaja kontole väljamakse 10 tööpäeva jooksul väljamakse otsusest arvates.
(7) Kui teenuse eest tasuti väljamaksetaotluse esitamise hetkeks vaid osas, mida toetus ei kata,
peab toetuse saaja esitama KredExile teenuse eest täielikku tasumist tõendava taotleja tasutud
maksekorralduse või konto- või krediitkaardi väljavõtte 10 tööpäeva jooksul väljamakse
7
tegemisest arvates.
(8) KredEx võib teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse ja
vajadusel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks juhul, kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele
või eesmärkidele;
3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende
toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud.
(9) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb odavamaks, kui toetuse taotluses
märgitud summa, makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud protsendi määras
tegevuste tegelikust maksumusest lähtuvalt.
(10) Juhul, kui toetatavate tegevuste maksumus kujuneb kallimaks, kui toetuse taotluses
märgitud summa, makstakse toetust taotluse rahuldamise otsuses märgitud summas.
§ 16. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab 20 kalendripäeva jooksul toetuse väljamakse tegemisest arvates
KredExile lõpparuande toetuse kasutamise kohta KredExi kinnitatud vormil, millele on lisatud
fotod teostatud töödest.
(2) Toetuse saaja esitab lõpparuande KredExile või tema volitatud isikule elektrooniliselt
digitaalselt allkirjastatult.
§ 17. Toetuse tagasinõudmise alused ja kord
(1) KredEx nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud.
(2) KredEx võib toetuse tagasi nõuda osaliselt või täielikult, kui taotleja ei ole § 16 lõike 1
kohast aruandluskohustust täitnud või ehitustööd ei ole § 6 lõikes 2 ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tähtajaks vastu võetud.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus;
4) tagasinõudmise alus ja põhjendus;
5) tagasinõutav toetuse summa;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
8) otsuse vaidlustamise võimalused;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
(4) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul
tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(5) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
8
0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
6. peatükk
Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused
§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada KredExilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete
ja toetuse saaja kohustuste täitmisega;
2) esitada oma seisukoht vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) viia teostatavad tööd ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt;
2) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
3) kasutada toetust esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;
4) maksta toetus tagasi tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtpäevaks;
5) vastata KredExi esitatud küsimustele toetuse saaja ja tööde teostamise kohta;
6) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni;
7) säilitada taotlust ning toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni
raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud korras;
8) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid
(edaspidi järelevalve);
9) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu toetuse saamisega seotud kinnistule
ning andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud
andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;
10) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
11) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist.
§ 19. KredExi õigused ja kohustused
KredExi õigused ja kohustused on:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet ning sooritada paikvaatlust vähemalt 10
protsendi ulatuses toetuse väljamakse otsuste arvust;
2) kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud tööde, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete
ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja
kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja tööde teostamisel vähem
kasutatud summa võrra, kui esitatud dokumentidest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või
täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel on projekti eelarve võrreldes
planeerituga vähenenud või teostatud tööd odavnenud;
5) peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub määruses kehtestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu
9
vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates viimase otsuse tegemisest.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
kantsler
10
19.06.2018
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kasutusest välja langenud elamu
lammutamise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse kasutusest välja langenud elamu lammutamise toetuse kasutamise
tingimused ja kord eesmärgiga soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist ja
kestlikku majandamist maa-alade korrastamise ning risustavate üksikelementide
likvideerimise kaudu.
Toetusprogrammi vahendite kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2012. a
korraldusega nr 332 heaks kiidetud „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ meetme 2.3
„Maastike mitmekesisuse tagamine“ alapunkti 3 „Risustatud alade korrastamine ning
risustavate üksikelementide likvideerimine“ ja majandus- ja taristuministri 3. veebruari 2015.
a käskkirjaga nr 15-0040 kinnitatud „Kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse
kuuluva või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuva elamu lammutamise toetamise
meetme toetuse andmise tingimused“ alusel.
17.07.2017 jõustus riigieelarve seaduse täiendus, mille kohaselt kehtestab minister määrusega
tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi
elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks,
kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist (§ 531 lõige 1).
Asjakohase volitusnormi õigusakti sisseviimise tulemusena peame vajalikuks toetuse
kasutamise tingimuste määrusena kehtestamist, kuna riigieelarve raha tuleks jagada üldakti
alusel. Seejuures tõstetakse toetuse piirmäära. 31.12.2017 seisuga on toetust eraldatud 28
kohalikule omavalitsusele 53 elamu osas summas 554 220 eurot. Aktiivseimad taotlejad on
olnud Sillamäe linn, Koonga vald ning Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on
eraldatud Kohtla-Järve linnale. Seni eraldatud toetuste ja toetuse rahastamiseks riigieelarvest
eraldatud ja kavandatud vahendite mahtu arvestades peame otstarbekaks tõsta toetuse
piirmäära seniselt 60 000 eurolt 100 000 eurole.
Kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud
kinnisasjal asuvate elamute lammutamisel toetab riik lammutamisega seonduvaid kulusid
70% ulatuses projekti maksumuse hinnast. Toetuse eesmärgiks on lammutuskulude osalise
riikliku toetamise abil aidata kohalikke omavalitsusi lammutada kasutusest välja langenud
elamuid, mis on muutunud varisemis- või tuleohtlikuks ja mille renoveerimine või
võõrandamine on ebaotstarbekas, vabastamaks maa-ala taas loodusele, põllumajandusele või
võimaldada kujundada see avalikuks ruumiks.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351,
e-post:
[email protected]) ja keeleliselt toimetas referent-keeletoimetaja Kristiane
Liivoja (tel: 625 6370, e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 6 peatükist ja 19 paragrahvist.
Paragrahviga 1 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk.
Toetuse andmisel soovitakse suunata kohalikke omavalitsusi kohandama elukeskkonda
elanikkonna vajadustele vastavaks kasutusest välja langenud elamute lammutamise teel ning
seeläbi avaldada positiivset mõju piirkonna arengule, sealhulgas ettevõtluskeskkonnale ja
majandusele, ja elukeskkonna, sealhulgas avaliku ruumi, kvaliteedile. Riigi toetus panustab
kohaliku omavalitsuse võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad kvaliteetse
elukeskkonna terviklikku väljaarendamist, vajalikku asustuse suunamist ja piirkonna
elamufondi kestlikku arengut.
Paragrahviga 2 kehtestatakse määruses toetatavatele tegevustele vähese tähtsusega abi
kohaldumine.
Sätte kohaselt kohaldub vähese tähtsusega abi andmisele komisjoni määrus nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes. Komisjoni määrus kehtib kõikides majandussektorites antava abi
suhtes, välja arvatud ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelussektoris, ning
ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmise, töötlemise ja
turustamisega. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär (200 000 eurot), millest
väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või
ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3
sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi
teatist.
Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi,
mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa
vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult (viitega
komisjoni määrusele nr 1407/2013) teavitama abi summast ja asjaolust, et tegemist on vähese
tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses).
Paragrahvis 3 on defineeritud olulisemad mõisted. Muuhulgas defineeritakse „taotleja“ kui
kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV), kelle kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduses määratud ülesandeks on elamumajanduse korraldamine, või tema valitseva mõju all
olev üksus, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on elamumajanduse korraldamine KOV-i
territooriumil või kes seaduse alusel antud haldusakti või halduslepingu alusel täidab
vastavaid avaliku halduse ülesandeid. Seega toetatakse KOV-i või tema valitseva mõju all
olevat üksust, kelle õigusaktist tulenevaks ülesandeks on elamumajanduse korraldamine.
Kuna KOV võib korraldada oma ülesannete täitmist näiteks asutuse, ameti või KOV-i
enamusosalusega äriühingu kaudu, näeb käesolev määrus ette toetuse andmist ka üksusele,
kes haldusakti või halduslepingu alusel täidab vastavaid avaliku halduse ülesandeid.
Vastavaks üksuseks võib olla KOV-i valitseva mõju all olev eraõiguslik juriidiline isik,
näiteks Varahaldus OÜ. Määrus ei reguleeri KOV-i tegevuskulude toetamist.
2
Toetus on suunatud elamute lammutamisele. 2013. aastal Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi läbiviidud uuringust selgub, et aastaks 2030 on kasutusest
välja langenud ligi 1000 elamut, mida ei ole otstarbekas renoveerida ja mis kuuluksid
lammutamisele. Hinnangut toetavad nii demograafilised kui ka regionaalarengu trendid.
Elamute üleval pidamine peaks olema efektiivne ja jätkusuutlik. Seega peab KOV hindama,
milliste elamute üleval pidamine on jätkusuutlik, need renoveerima ja neisse elanikud
asustama ning teised lammutama. Antud toetus panustab KOV-i viimati nimetatud võimekuse
arendamisse. Hoonestusõiguse 15-aastane tähtaeg peaks samuti toetama KOV-i motivatsiooni
elamufondi jätkusuutlikuks arendamiseks vajalike otsuste ja tegevuste tegemisel, sealhulgas
riikliku toetuse taotlemisel.
Paragrahviga 4 kehtestatakse taotluste menetleja. Taotluste menetleja, väljamaksete teostaja ja
järelevalve teostaja on Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredExil on eelnimetatud
tegevuste elluviimise kogemus ja kompetentsus.
Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi saavutamisele suunatud tegevust.
Toetuse andmisega kaasneb parem võimekus tagada elamufondi jätkusuutlikku uuenemist,
energiatõhususe näitajate parandamist ning ülalpidamiskulude vähendamist. Samuti paraneb
avaliku ruumi sidusus.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblikud kasutusest välja langenud elamu lammutamise
projekteerimise ja lammutamise kulud ning lammutusjäätmete käitlemise ja krundi
korrastamisega seotud kulud. Kinnistu haljastamisega seotud kulud on abikõlblikud kuni 10%
ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest. Projekteerimise kulu on abikõlblik juhul, kui
projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel lammutamine ning projekteerimistööd on
teostatud pärast määruse jõustumist.
Lõikes 3 kehtestatakse, et kõik kulud peavad olema põhjendatud, dokumenteeritud ja taotluses
kirjeldatud. Abikõlblikke kulusid tuleb tõendada vastavate taotleja tasutud arvete
maksekorralduste või arvelduskonto või krediitkaardi väljavõtetega. Riikliku toetuse
kasutamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil ja tulenevalt KOV-i finantsjuhtimise
põhimõtetest ei ole sularahatehingud toetuse andmise raames lubatud.
Lõikes 4 kehtestatakse kulu arvestamise põhimõtted. Kulu tekkimise päevaks loetakse
kuludokumendi koostamise kuupäeva.
Lõikes 5 loetletakse mitteabikõlblikud kulud. Määruse kohaselt ei eraldata vahendeid üksikute
tegevuste elluviimiseks, vaid toetatakse kasutusest välja langenud elamu lammutamiseks
elluviidavat kompleksset tegevust ja abikõlblikud on tegevustega seotud põhjendatud ning
olulised kulud.
Lõike 6 kohaselt peavad toetuse saamise aluseks olevad tegevused olema kehtivate
õigusaktidega kooskõlas. Projekteerimist ja ehitamist teostav ettevõtja peab olema pädev
vastava teenuse osutamiseks ja vastama ehitusseadustiku §-de 21–24 nõuetele.
Paragrahviga 6 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
3
Taotlejal on kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused 12 kuu jooksul toetuse
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga
seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist
KredExile. Erandiks on projekteerimise kulu, mis on abikõlblik alates määruse jõustumisest.
Toetatavate tegevuste teostamisaja pikendamine on võimalik ühekordselt kuni 12 kuu võrra
põhjendatud juhtudel taotleja avalduse alusel.
Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse määr ja maksimaalne toetussumma. Omafinantseeringu
määr ja maksimaalne toetussumma kehtestatakse, kuna see aitab projekti muuta taotleja jaoks
n-ö enda omaks, st tagab motivatsiooni, ning seega ollakse hoolikam ka projekti
realiseerimisel.
Lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne määr 70% projekti abikõlblikest kuludest.
Omafinantseeringu määr on seega 30% ning selle tagamise viisile määrus piiranguid ei sea.
Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetussumma 100 000 eurot taotleja kohta.
Lõike 3 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär
kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt KOV-i, riigi või
Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi
kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab
abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu
või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese
tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese
tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale
antud vähese tähtsusega abi.
Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–
13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani.
Lõike 4 eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada
sõltuvad muuhulgas sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud.
Paragrahviga 8 reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõikes 1 kehtestatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse KredExi kinnitatud vormil.
Taotlusvorm koos lisade ja lisadokumentidega esitatakse eelistatult KredExi e-keskkonna
kaudu. Lubatud on taotluse esitamine KredExile ka digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast.
Lõike 2 kohaselt toimub toetuse taotlemine jooksvalt kuni toetuse eelarve ammendumiseni.
Lõike 3 kohaselt informeerib KredEx taotlejaid taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja
toetuse andmise üldtingimustest oma veebilehel vähemalt 10 päeva enne toetuse taotluste
4
vastuvõtu algust. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab toetuste eraldamise eelarve,
informeerib KredEx oma veebilehel toetuse taotluste vastuvõtmise peatamisest.
Paragrahviga 9 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale.
Lõike 2 kohaselt ei või taotlust esitada taotlejad, kes on rikkunud KredExiga sõlmitud lepingu
tingimusi, mille tagajärjel on toetus vähemalt osaliselt tagasi nõutud.
Paragrahviga 10 kehtestatakse taotleja kohustused.
Paragrahv 11 sätestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ja taotluse lisadokumendid.
Omandiõigust tõendab kinnistusraamatu kanne. Juhul, kui kinnistusraamatus pole vastavad
andmed taotluse menetlejale mingil põhjusel kättesaadavad, tuleb taotluse lisadokumendina
esitada kas kinnistusraamatu väljavõte või asjaõigusleping (koopia).
Paragrahvis 12 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Menetlemise kord on tavapärane.
Taotluste menetlejaks on KredEx, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik
pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d
12–15) kehtestatav menetlemise kord tuleneb haldusmenetluse seaduses sätestatud
haldusmenetluse korrast.
Paragrahviga 13 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata
jätmise tingimused ja kord.
Paragrahviga 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused ja kord.
Paragrahviga 15 kehtestatakse toetuse väljamaksmise tingimused.
Paragrahvis 16 kehtestatakse aruannete esitamise tähtajad ja kord. Toetuse saaja peab esitama
KredExile digiallkirjastatud toetuse kasutamise lõpparuande 20 kalendripäeva jooksul pärast
toetuse väljamakse tegemist.
Paragrahviga 17 kehtestatakse toetuse tagasinõudmise alused ja kord kooskõlas riigieelarve
seaduses sätestatuga.
Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega
kinnitatud nõuetest.
Paragrahviga 19 kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja
järelevalve tegija õigused ja kohustused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on kooskõlas komisjoni määrusega nr
1407/2013.
4. Määruse mõju
5
Tänane elukeskkond on kujunenud looduse ja inimese ajalooliselt muutlikus koosmõjus,
sõltudes seega tuntaval määral sotsiaal-majanduslikest muutustest. Probleemiks on tõusnud
maastiku risustatus, sealhulgas kasutusest osaliselt või täielikult välja langenud hooned.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal läbiviidud uuring näitab, et 2013.
aasta seisuga oli KOV-ide küsitluse tulemusena lammutamisele kuuluvaid tühje korterelamuid
253. Aastaks 2030 prognoositi rahvastikutrende arvestades 644 probleemse korterelamu
lisandumist.
Tühjade ja tühjenevate elamute üleval pidamine ei ole elamumajanduse seisukohalt
efektiivne. Olemasoleva hoonefondi tõhusamaks kasutamiseks ja kulude säästmiseks tuleks
tühjenevate korterelamute elanikke asustada elamutesse, mis on jätkusuutlikud, ja tühjad
hooned lammutada, et tagada turvaline ja elamisväärne elukeskkond.
Probleemi pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus vajab muidugi ka planeeritud sekkumist – koos
rahvastiku vähenemisega tuleb elukeskkonda kohandada. Ruumilise planeerimise kaudu on
KOV-il võimalik määrata üldised reeglid hoonestuse, välisruumi ja infrastruktuuri kohalikele
eeldustele ja vajadustele vastavaks kohandamiseks ning kompleksse lahenduse
rakendamiseks. Riik suunab siinkohal regulatsiooni ja toetusega, et elukeskkonna
planeerimine ning hoonetega tegelemine oleks kohalikul tasandil efektiivne. Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on KOV-i ülesanne korraldada oma
haldusterritooriumil elamu- ja kommunaalmajandust.
Riiklikku toetust elamumajanduse arendamiseks ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna.
Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik
kujundada uutele põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see
parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.
Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele,
elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide
korraldusele.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Meetme eelarve sõltub riigieelarvest selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. Aastatel
2015–2017 on kasutusest välja langenud elamu lammutamise toetuseks eraldatud 554 220
eurot. Riigi eelarvestrateegia kohaselt kavandatakse perioodil 2018–2022 riigieelarvest toetust
rahastada kogumahus 2 575 000 eurot, sellest 400 000 eurot 2018. aastal.
6. Määruse rakendamine ja jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse EIS-i vahendusel Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule
kooskõlastamiseks.
6