EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0708 - „Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02a515df-e255-470d-9d48-5693567d13a7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02a515df-e255-470d-9d48-5693567d13a7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kooskõlastamiseks:
Riigikantselei 26.06.2018 nr 8-1/18/3111
Kultuuriministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele
arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–
2017“ vahearuanne“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume võimalusel Teie kooskõlastust
10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu_Eesti keele arengukava.pdf;
2. Eesti keele arengukava 2011–2017 vahearuanne.pdf;
3. EKA vahearuande lisa 1_ EKA 2011–2017 elluviimine.pdf;
4. EKA vahearuande lisa 2_Ülevaade EKA 2011–2017 rahastusest.xlsx;
5. Seletuskiri_Eesti keele arengukava.pdf.
Maarja-Liisa Vahi
735 0297
[email protected]
Kadri Sõrmus
735 4021
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
18.06.2018
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 2018 nr
Päevakorrapunkt nr
„Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava
2011–2017“ vahearuanne
1. Pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ aastani 2021.
2. Võtta teadmiseks „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne.
3. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 2 nimetatud aruanne ministeeriumi
veebilehel.
Jüri Ratas
peaminister Heiki Loot
riigisekretär
„Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise
vahearuanne
2018
Tartu
1
1. Sissejuhatus
„Eesti keele arengukava 2011–2017“ (EKA) on keelevaldkonna strateegiline alusdokument,
mille põhimõtteid on arvestatud eesti keelega haakuvate õigusaktide koostamisel,
keelevaldkonna eelarve planeerimisel, tegevuste kavandamisel ja rakendamisel. EKA
elluviimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium ning selle elluviimisel on osalenud
paljud asutused ja institutsioonid, nt Eesti Keele Instituut (EKI), riigi sihtasutused, Tartu
Ülikool (TÜ) ja Tallinna Ülikool (TÜ), erinevate tasemete haridusasutused, kohalikud
omavalitsused ja nende asutused ning kolmas sektor. Arengukava elluviimist on hinnanud ja
oma ettepanekud esitanud Eesti Keelenõukogu (EKN) aastatel 2013 ja 2015. Arengukava 2018.
aasta vahearuande on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond koostöös
ministeeriumisiseste ja -väliste partnerite ning Eesti Keelenõukoguga. 2017. aastal viidi läbi
Eesti keeleseisundi uuring1 ja keelehoiakute uuring2, mille tulemusi on kasutatud käesoleva
aruande koostamisel.
Arengukava aruande 4. peatükis esitatud ettepanekuid võetakse arvesse keelevaldkonna tööd
suunavas Keeleprogrammis aastatel 2018–2020 ja keeletegevuste planeerimisel HTMi
strateegilistes arengudokumentides 2020+.
2. Arengukava eesmärk
„Eesti keele arengukava 2011–2017“ üldeesmärk on tagada eesti keele kui riigikeele
toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja
kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Arengukava ellurakendamise
tulemusena peab eesti keele seisund 2017. aasta lõpuks rahuldama kõiki Eesti riigi ja
ühiskonna keelekasutusvajadusi, eesti keel peab olema arenguvõimeline ja tunnustatud
Eesti elanike ühise suhtluskeelena.
Keelevaldkonna eesmärgid on mitmetasandilised. Omavahel on tihedalt seotud eesti keele
kasutusala kindlustamine kõikides eluvaldkondades, eesti keele kasutajaskonna laiendamine ja
keelekasutuse kvaliteedi parandamine; eesti keele ja selle erikujude toetamine
kultuuriväärtusena ning Eesti elanikkonna võõrkeelteoskus parandamine. Valdkonna arendus-
ja korraldustegevusteta ei ole keel pikemas perspektiivis kestlik. Samas lõimib eesti keel
riigikeelena, hariduse õppekeelena ja kõikide eluvaldkondade keelena kogu Eesti elanikkonda.
Eesti elanike võõrkeelteoskus ja mitmekeelsuse väärtustamine toetab Eesti riigi rahvusvahelist
esindatust.
Arengukava jaguneb 13 meetmeks, mis on omakorda võimalik koondada neljaks omavahel
tihedalt seotud põhisuunaks:
1. eesti keel emakeelena;
2. eesti keel väljaspool Eestit;
3. eesti keel teise keelena;
4. võõrkeeled (mitmekeelsus) Eestis.
1
Eesti keeleseisundi uuring 2017. https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf
2
Keelehoiakute uuring 2017. https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
2
3. Eesmärkide saavutamine ja meetmete rakendamine
3.1. Hetkeolukord ja üldeesmärgi täitmise hinnang
Eesti keel emakeelena
- Eesti keelel on Eestis riiklik staatus − Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti Vabariigi
riigikeel on eesti keel (§ 6), igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust (§ 37), suhelda
riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega eesti keeles (§ 51) ning riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel (§ 52). Põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi ülesanne
tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
- Keele säilimise tagavad inimeste oskus, võimalus ja huvi keelt kasutada. Keeleseisundi
uuringus (2017)3 tuuakse välja, et kuigi eesti keelel on riiklik staatus ja Euroopa Liidu
ametliku keele staatus ning ta on levinud kõigis keelekasutusvaldkondades, on siiski
piirkondi, olukordi ja valdkondi, kus eesti keele staatus on haavatav. Keelehoiakute uuringus
(2017)4 leiti, et Eesti elanikkonnas väärtustatakse eesti keelt kõige enam Eesti identiteedi
osana. Eestlastele on tähtsamad inimese enda ja Eesti identiteediga seotud funktsioonid, mitte-
eestlastele aga eelkõige instrumentaalne funktsioon. Üle 70% vene rahvusest vastajatest
leiavad, et eesti keele oskus on vajalik Eestis elamiseks ja töötamiseks.
- Eesti statistikaameti andmetel on eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvanud 61 protsendilt
(1990) 68,8 protsendini (2017), kuid eestlaste absoluutarv kahaneb aasta-aastalt (sama
perioodi jooksul on see vähenenud 6%). Eesti keelt esimese koduse keelena rääkijate osakaal
eestlastest on Eesti Tööjõu-uuringu andmetel olnud stabiilselt veidi üle 97%. Eesti keelt
emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis moodustab 68%
kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Vanuse järgi räägib eesti keelt emakeelena
keskmisest rohkem kuni 30-aastaste põlvkond. Kõige rohkem ehk üle kolmandiku on vene
emakeelega inimesi 50–70-aastaste hulgas.
- Keele arenguks on olulised ka keele uurimine, terminitöö ja keeletehnoloogia arendamine.
Keeleseisundi uuringus tuuakse välja, et kuigi keele uurimine on üldiselt heal tasemel, on
siiski teemasid, mida oleks täiendavalt vaja käsitleda. Samas tuuakse välja, et oskussõnavara
Eestis arendatakse, kuid terminitöö on liigselt hajutatud. Kuigi erinevate programmide toel
toetatakse oskuskeele arendamist terviklikult, on rahastus sellele väike. Terminitöö
arendamine aga seab aluse eestikeelse haridussüsteemi jätkusuutlikkusele.
- Haridusasutuste õppekeel on sätestatud Eesti Vabariigi haridusseaduses, koolieelse
lasteasutuse seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, ülikooliseaduses,
rakenduskõrgkooli seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses. Haridusasutuste õppekeel on üks
keelekorralduse tõhusamaid vahendeid ning eesti keele kasutamise mõjutajaid.
- Keelekümblust arvesse võttes õpib alushariduses 2017/18. õppeaastal eesti keeles 83% ning
üldhariduses kokku 84% (sh ainult põhihariduses 82%) kõigist õpilastest.
- Kui kutsehariduses tervikuna õpib 2017/18. õppeaastal eesti keeles 79% kõigist õpilastest, siis
ainult kutsekeskhariduses 72%.
- Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse riiklikult põhikooli ja
gümnaasiumi lõpetamisel. Nii gümnaasiumi kui põhikooli lõpueksami tulemused on viimastel
aastatel stabiilselt parenenud, kuigi viimasel aastal toimus väike tagasilangus. Viimastel
aastatel on ka kasvanud nende osakaal, kes saavutavad eesti keel emakeelena riigieksamil 80
ja rohkem punkti ning vähenenud nende lõpetajate osakaal, kelle tulemus on alla 20 punkti.
3
Lukk, M., Koreinik, K., Kaldur, K., Vihman, V.-A., Villenthal, A., Kivistik, K., Jaigma, M., Pertšjonok, A.,
Eesti keeleseisund, Tartu, 2017,
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf
4
Turu-uuringute AS, Keelehoiakute uuring – küsitlus 15–74-aastaste elanike hulgas, 2017 -
https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf
3
- EHISe andmetele tuginedes saab öelda, et kõrghariduse I astmel on võimalik õppida peaaegu
100% ulatuses kõikides õppekavarühmades eesti keeles, kuid avalik-õiguslike ülikoolide
II astmel on õppekavagruppe, kus eesti keeles asub õppima vähem kui pool
vastuvõetutest – 2017. aastal näiteks sotsiaalteadustes 30%, matemaatikas ja statistikas
42%. Sisuliselt vaid pooled vastuvõetutest asuvad õppima eesti keeles tehnika, tootmise ja
tehnoloogia õppekavagrupis (51%), informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis (52%)
ning humanitaaria õppekavagrupis (54%). 5. Eesti avalik-õiguslike ülikoolide II õppeastmel
on 10 õppekavarühma, kus 2017. aastal võeti tudengeid vastu ainult ingliskeelsetele
õppekavadele. 9 õppekavarühma puhul on tegu ainsa õppekavaga õppekavarühmas.
Eesti keel väljaspool Eestit
- Eesti paistab Euroopa riikide seas silma välismaal elanud ja elavate rahvuskaaslaste
suure osakaalu poolest. 2008. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel oli 8% Eesti
täiskasvanutest töötanud vähemalt kuus kuud välismaal, mis on üks kõrgemaid näitajaid
Euroopas (Pungas et al 2012: 46). Viimastel aastatel on see osakaal täiendavalt kasvanud –
2016. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on 10,3% Eesti täiskasvanutest töötanud
vähemalt 6 kuud välismaal ning vaid Iirimaal on välismaal töötanud täiskasvanute osakaal
kõrgem kui Eestis7. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud
2004. aastast alates rahvuskaaslaste programmide (2004−2008, 2009−2013, 2014−2020)
kaudu, milles on keskendutud peamiselt hariduse, kultuurielu, arhiivinduse,
tagasipöördumise ja vähemal määral ka kirikutega seonduvatele küsimustele. Peale Haridus-
ja Teadusministeeriumi juhitava rahvuskaaslaste programmi (2014−2020) Eestis keskselt
koordineeritud riiklikku poliitikat välismaal elavate eestlaste suunal praegu pole.
- Väljaspool Eestit elavate eestlaste täpset numbrit ei ole võimalik määrata, sest paljud
inimesed ei registreeri enda elukohta välismaal, lisaks on üldnumbri määratlemine raske
seetõttu, et välismaal elavatel ja end eestlasena identifitseerivatel inimestel ei pruugi enam
olla Eesti kodakondsust ning samuti on nende hulgas tõenäoliselt järjest enam isikuid, kes ei
ole Eestis sündinud. Arvandmete täpsust mõjutab lisaks ka pendelränne ja hargmaisus.
Kõike eelnevat arvesse võttes saab hinnanguliselt öelda, et praegu elab välismaal
ligikaudu 150 000−200 000 eestlast.
- Valdava osa rahvuskaaslaste programmi tegevustest ja rahastusest moodustab laste eesti
keele ja kultuuri õpe ning praktiseerimine Eesti koolides ja keele- ning kultuurilaagrites, (sh
keeleõppe korraldajate ja eesti keele õpetajate toetamine). Eesti keelt õpetab väljaspool
Eestit u 100 õpetajat ja 40 lektorit. Välismaal eesti keelt õppivate laste arv on viimase
seitsme aastaga peaaegu kolmekordistunud (vt tabel 1) ja välismaal eesti keelt õpetavate
üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste
arv kahekordistunud (70). On raske hinnata, kas see tähendab, et eesti keele õpe jõuab ka
suurema osani välismaal elavatest Eesti lastest kui varem. Samas vahemikus on väljaränne
5–19 aastaste laste ja noorte hulgas 1,5 kordistunud, kuid kumulatiivselt on välismaale
läinute arv oluliselt suurem, kuna enamikel möödunud aastatel on väljaränne ületanud
sisserännet. Sellele lisanduvad välismaal sündinud lapsed.
- Eesti keelt õpetavate väliskõrgkoolide arv on viimase 10 aasta jooksul püsinud enam-vähem
stabiilsena, samas on vähenenud Eestist saadetud lektoriga õpetuskohtade arv 11-lt 9-le.
5
HTM, EHISe andmed, 2017
6
Pungas, E., Toomet, O., Tammaru, T., Anniste, K. (2012). Are Better Educated Migrants Returning? Evidence
from Multi-Dimensional Education Data. Nr. 2012–18.
7
Euroopa Sotsiaaluuringu andmed - http://nesstar.ess.nsd.uib.no/webview/
4
Tabel 1. Eesti keele õppurid väljaspool Eestit 2008/09–2017/18 õppeaastal. Allikas: HTM.
2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18
Välismaal eesti keelt
õpetavate üldharidus- ja
pühapäevakoolide,
32 33 35 52 54 59 63 70 80 80
seltside, lasteaedade,
mudilasringide ning
keelekursuste arv.
Välismaal eesti keelt
1210 1330 1600 2050 2700 3200 3250 3300 3500 3500
õppivate laste arv.
Eesti keelt õpetavate
33 34 36 34 34 29 29 30 30 30
väliskõrgkoolide arv.
Väliskõrgkoolides eesti
keelt õppivate üliõpilaste 677 700 720 760 860 950 950 950 950 950
arv.
- Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringus vastanud sihtrühma jaoks on kõige olulisemad
need tegevused, mis võimaldavad inimestel reaalselt Eestis viibida (õppimine, praktika
ettevõtetes, keelelaagrid). Rahvuskaaslaste programmist toetatakse väliseesti noorte
õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja
kutseõppeasutustes eestikeelse õppekavaga erialadel. 2003. aastast alates on stipendiumi
saanud 102 noort, sh 8 noort 2017. aastal. 2017/18. õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides või
kutsekoolides 16 rahvuskaaslaste programmi stipendiaati.
- HTM on avanud eesti keele lektoraadid nendes välisriikide kõrgkoolides, kus Eesti huvid
seda nõuavad ja kohapealne valmisolek on olemas. Eesti keele ja kultuuri õpet toetatakse 30
erinevas kõrgkoolis (vt tabel 1), sh üheksa Eestist saadetud lektoriga.
Eesti keele õpe teise keele või võõrkeelena
- Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli õpilaste osalus eestikeelses õppes on 10 aastaga
kasvanud 21%-lt 30%-ni (2017/18. õppeaasta), sealhulgas on kahekordistunud
keelekümblusprogrammis õppijate arv, kes moodustavad kaks kolmandikku kõigist eesti
keeles õppivatest eesti keelest erineva emakeelega õpilastest. Põhihariduse lõpuks
saavutavad eesti keeles vähemalt B1 keeleoskustaseme 67,5% kõigist eesti keelest erineva
emakeelega õpilastest. Ainult vene keeles põhikooli lõpetajatest saavutavad eesti keeles B1-
keeleoskustaseme 57%.
- Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele
oskus paranenud. Kui 2014. aastal, kui gümnaasiumi lõpetas esimene vähemalt 60% õppest
eesti keeles läbinud lend, ei saavutanud statsionaarses õppes B2 keeleoskustaset neist 22%,
2017. aastal aga 17%. Viimaste aastatega on oluliselt kasvanud nende noorte osakaal, kes
saavutavad B2 keeleoskustaseme eksamil 75 ja enam punkti ning oleksid võimelised
gümnaasiumi lõpus edukalt sooritama ka C1 keeleoskustaseme eksami. (2017. aastal 2/3
kõigist eesti keel teise keelena riigieksami teinutest).
- Eesti keele oskus vene keeles kutsekeskhariduse lõpetanute hulgas ei ole oluliselt paranenud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et keelevaldkonna näitajate sihttasemed on veidi paranenud, sh eesti
keel emakeelena riigieksamitulemused, eesti keele tasemeeksamite sooritusprotsent ning
võõrkeele riigieksamil B2 keeleoskustaseme saavutajate osakaal. Rohkem tähelepanu vajab
eesti keele kui teise keele õpe: B1 keeleoskuse tase põhikooli lõpus pole paranenud, samuti pole
viimastel aastatel oluliselt muutunud mitte-eestlaste enesehinnanguline eesti keele oskus, kuigi
peaaegu kolmveerand Eesti muukeelsest elanikkonnast leiab, et eesti keele oskus on vajalik
Eestis elamiseks ja töötamiseks.
5
Aruandest nähtub, et keelevaldkonna tegevusi kavandades on lähtutud arengukavast ning kõigi
arengukava 13 meetme tegevustega on liigutud seatud sihi suunas. Kolmeteistkümne meetme
tulemuslikkust mõõtvast 25-st indikaatorist on sihttase saavutatud või ületatud kahe
kolmandiku puhul. Probleeme soovitud eesmärkide saavutamisega on valdkonna piire ületavate
teemade puhul, mis nõuavad probleemkohtade käsitlemist valdkondade üleselt. Näiteks ei ole
võimalik kitsa keelevaldkonna arengukavaga lahendada keeleõpetajate ettevalmistuse,
järelkasvu ja keeleoskusega, ühtse koolisüsteemi, kõrghariduse keelsusega, keeleliste
erivajadustega inimeste või keeleliste erikujude arendamise ja kasutamisega seotud probleeme.
Mõnel juhul lähevad keelepoliitiliselt olulised eesmärgid vastuollu praegu veel kehtivates
arengukavades seatud sihttasemetega (nt seab „Elukestva õppe strateegia 2014–2020“
põhikooli lõpuks eesti keele oskuse sihttasemeks B1 keeleoskustaseme, kuid eesti keele
arengukava seadis sihttasemeks B2).
Riigi jaoks oluliste keelepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on otstarbekas planeerida keele
kui hariduse ja teadusega tihedalt seotud valdkonna eesmärke osana koostatavast HTMi
strateegiast, mis hõlmab sidusalt nii keele-, hariduse, teaduse kui ka noortepoliitikat. Seni on
otstarbekas pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ kuni uue keelevaldkonna tegevusi
hõlmava HTMi strateegia kinnitamiseni. Pikendatud arengukava perioodi 2018–2020
ülesanded ja tegevused loetletakse aruande peatükis 4. Tegevuste planeerimisel on lähtutud
2017. aastal läbi viidud keeleseisundi uuringust, EKA elluviimise aruannetest, keelevaldkonna
ekspertide ning Eesti Keelenõukogu ettepanekutest.
„Eesti keele arengukavas 2011–2017“ käsitlemata teemad
Keelevaldkonnas on teemasid, mida otseselt pole EKA 2011–2017 kajastatud, küll aga on need
teemad tervikpildi analüüsimisel ja hindamisel olulised. Need teemad on täiskasvanute eesti
keele kui teise keele õpe Eestis ja võõrkeelte õpe Eestis.
Eesti keel teise keelena – täiskasvanute keeleõpe
Täiskasvanutele loovad sihtgrupipõhiselt riigikeeleõppe võimalusi mitmed ministeeriumid, kus
keeleõpe on üks paljudest tegevustest, mille abil soovitakse saavutada valdkonnas püsititatud
laiemaid eesmärke. Nii pakub Kultuuriministeerium kultuurikümbluse osana keeleõpet Eesti
vähelõimunud püsielanikele, Siseministeerium viib kohanemisprogrammi raames läbi
algtaseme keeleõpet ja uussisserändajate keeleõpet, Sotsiaalministeerium pakub Töötukassa
kaudu keeleõpet töötutele ja tõrjutusriskis inimestele, Justiitsministeeriumi haldusalas on
kinnipeetavate riigikeele õpe. Haridus- ja teadusministeerium korraldab keeleõpet
haridustöötajatele, juhib ja rahastab eesti keele tasemeeksamite arendamist ja korraldamist,
rahastab keeleõppekulude hüvitamist tasemeeksami edukalt sooritanutele ning rahastab
Keeleinspektsiooni järelevalvetegevusi.
- „Eesti keele arengukava 2011–2017“ üldeesmärgis on muuhulgas välja toodud, et eesti keel
peab olema tunnustatud Eesti elanike ühise suhtluskeelena. Arengukava meetmetes on eesti
keelest erineva emakeelega elanikkonnast eesti keele oskuse parandamise kontekstis
käsitletud vaid formaalhariduses osalevaid noori, kuid täiskasvanute keeleõppega seonduv
arengukavas ei sisaldu.
- Eesti Tööjõu-uuringu (edaspidi ETU) andmetel on aastatel 1997–2016 eesti keelt mittekoduse
keelena oskavate 15–74-aastaste mitte-eestlaste arv kasvanud 37 000 isiku võrra ning nende
osakaal kõigist mitte-eestlastest on tõusnud 64,5%ni. Eesti keelt oskavate mitte-eestlaste
osakaal on küll 10 aasta jooksul kasvanud, kuid viimastel aastatel jäänud suhteliselt
samale tasemele. Aktiivse eesti keele oskuseta mitte-eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb,
kuid jätkuvalt liiga aeglaselt. ETU andmetel on neid mitte-eestlasi, kes ei oska eesti keelt,
Eestis üle 100 000. Kuigi eesti keelt enesehinnanguliselt oskavate mitte-eestlaste osakaal on
6
kasvanud, siis viimasel paaril aastal on nende keskmine eesti keele oskuse tase Eesti
Statistikaameti andmetel muutunud kehvemaks.
- Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on integratsiooni monitooringu
aruannete põhjal viimastel aastatel vähehaaval paranenud (joonis 1). Kui 2008. aastal ei
osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende
osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal on jäänud
viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute osakaal on
samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra.
60%
49% 48% 48% 50%
40% 41%
36% 37%
32%
20% 19% 16% 15%
10%
0%
2008 2011 2015 2017
üldse ei oska passiivne keeleoskus aktiivne keeleoskus
Joonis 1. Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus8.
- Eesti tööturul edukaks toimetulekuks on vaja väga head eesti keele oskust. Krusell
(2017) toob välja, et kui eestlastest ja hea keeleoskusega mitte-eestlastest töötab juhi või
tippspetsialistina ligi 40%, siis keskmise keeleoskusega mitte-eestlastest umbes 15% ning
eesti keele oskuseta mitte-eestlastest veidi üle 10%9. Halapuu (2015)10 näitas, et kodusel
keelel põhinev kohandamata palgalõhe oli PIAACi andmete kohaselt 13,2…19,8% – just nii
palju väiksem oli vene keelt rääkivate inimeste palk eesti koduse keelega inimeste omast.
Palgalõhet aga pole eestlaste – eesti keelt koduse keelena rääkijate ja väga hea eesti keele
oskusega mitte-eestlaste vahel, kuid viimaseid on 16–65 aastaste hulgas vaid 15%.
- 2017. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 4888 täiskasvanut. Eksami sooritas
edukalt 2662 isikut ehk 54,5% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest. 2017. aastal paranes
2016. aastaga võrreldes B2 keeleoskustaseme saavutajate osakaal (43,8% 2017. aastal vs
39,7% 2016. aastal) ning B1 keeleoskustaseme saavutajate osakaal jäi sisuliselt samaks. A2
ning C1 keeleoskustasemete saavutajate osakaal oli 2017. aastal väiksem kui 2016. aastal.
B2 tasemel kasvas ka eksamil käinute arv. Erinevatel keeleoskustasemetel eksami
sooritanute osatähtsuse kohta eri aastatel trendi välja tuua ei saa.
- Nii Keeleinspektsiooni järelevalvetulemused kui ka mitmed uuringud ja EHISe andmed
näitavad, et mitte kõik haridustöötajad, sh õpetajad, koolijuhid, kelle emakeel ei ole eesti
keel, ei oska riigikeelt õigusaktidega nõutud tasemel. 2017/18 õppeaastal töötab Eesti
üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, kellest 93% keeleoskus vastab nõuetele11,
kutseõppeasutustes vastab 2 062 õpetajast 93% ning koolieelsetes lasteasutustes 7 909
õpetajate 91% keeleoskus nõuetele. Üldhariduskoolides on nõutava eesti keele oskuse
tasemega õpetajate osakaal jäänud käesoleval õppeaastal samale tasemele eelmise õppeaasta
näitajaga, kutseõppeasutustes on riigikeele oskuse nõuetele vastavuse näitaja protsendi võrra
langenud ning ainsana on nimetatud näitaja pisut paranenud võrreldes 2016/17. õa-ga
koolieelsetes lasteasutustes. 2017/18 õppeaastal on üldhariduskoolide,
8
Allikas: Integratsiooni monitooringud (2008, 2011, 2015,2017).
9
Krusell, S., Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud – Sotsiaaltrendid 7, lk 36-52
10
Halapuu, V. (2015). Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis: PIAAC uuringu
temaatiline aruanne nr 4. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46964/PALGALOHED.pdf?sequence=1
11
Eesti õppekeeles või eesti keelt õpetavad õpetajad – vähemalt C1, kõik muud õpetajad – vähemalt B2.
7
kutseõppeasutuste ja koolieelsete lasteasutuste peale kokku 1 90612 õpetajat (7,8%
kõigist õpetajatest), kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele. Õpetajate keeleoskus on
õpilaste keeleoskuse omandamise toetamisel võtmetähtsusega.
Võõrkeeled Eestis
Võõrkeelte ja mitmekeelsuse eesmärgid ja tegevused püstitati „Eesti võõrkeelte strateegias
2009–2017“. Mitmekeelsus on väärtus ja seda mitte vaid deklaratiivselt, näitas 2017. a läbi
viidud uuring võõrkeelteoskuse rollist tööturul.
- „Eesti keele arengukava 2011–2017“ ajal kehtis „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“
ning eesti keele arengukava 11. meetme (Eesti keel mitmekeelses maailmas) üheks
planeeritud tegevuseks oli lõimida järgmises eesti keele arengukavas eesti keele ja
võõrkeeltealane tegevus.
- Võõrkeelteoskus on Eesti täiskasvanute (15–74-aastaste) hulgas viimase kümne aastaga
oluliselt paranenud. Rohkem kui kahte kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal
on kasvanud ca 10 protsendipunkti võrra (50%-lt 60%-ni) ning ainult kodust keelt või vaid
ühte võõrkeelt oskajate osakaal on vähenenud. Suur muutus ses vallas toimus enne 2011. a,
mis ajast alates on olukord püsinud üldjoontes stabiilsena.
- 2017. a tellitud uuringus võõrkeelte oskuse rollist tööturul tõi Simmul (2018) välja, et
keelteoskus avaldab Eesti tööturul mõju palgale, kui võtta arvesse muud palka kujundavaid
tegurid (haridus, vanus, elukoht jne). Sealjuures on kahe võõrkeele oskus tasustatud
kõrgemalt kui ühe võõrkeele oskus.
- Eesti koolides (nagu mujalgi Euroopas) on populaarne eelkõige inglise keele õppimine –
seda õpib kokku üle kahe korra enam õpilasi kui sellele järgnevat vene keelt (2017/18. õa).
Eestis õppis 2016. aastal inglise keelt 96,4% ISCED2 taseme õpilastest ning 98,4% ISCED3
taseme (üldkeskharidus) õpilastest. Suuremas osas EL riikidest õpib inglise keelt 95–100%
kõigist õpilastest. Võõrkeelteoskus ei peaks piirduma pelgalt inglise keele oskusega,
mistõttu on oluline laiendada õpitavate keelte valikut, koostada õppematerjale ja koolitada
õpetajaid.
- Eesti üldhariduskoolides õpitakse lisaks inglise keelele esimese ja teise võõrkeelena
peamiselt vene, saksa ja prantsuse keelt, kuid teise võõrkeelena võib õppida ka muid
võõrkeeli. Muid keeli õpitakse enamasti kolmanda võõrkeelena või valikainena. Viimastel
aastatel õpib orienteeruvalt 1000 õpilast aastas hispaania ja soome keelt; rootsi, hiina ja
heebrea keele õppijate arvud jäävad 100 ja 500 vahele, lisaks õpitakse ka jaapani, ladina,
itaalia ja norra keelt. Viimase kümne aasta jooksul on muude võõrkeelte õppijate arv
kasvanud kolmandiku võrra. Üldises õpilaste arvu vähenemise kontekstis (sh olukorras,
kus ka inglise, saksa, vene ja prantsuse keele õppijate absoluutarvud on vähenenud) on see
positiivne trend. Samas on kõige enam vähenenud saksa keele õppijate osakaal – kui
2005/06. õppeaastal õppis saksa keelt 16,5% kõigist võõrkeeleõppijatest, siis viimasel
kolmel õppeaastal on see olnud pisut üle 8%.
- Kutsehariduses on samuti enim õpitavateks keelteks inglise keel (2017. a 69,6%) ja vene
keel (25,5%). Õpitakse ka saksa keelt (2,3%) ja soome keelt (2,2%), muude keelte õppijate
arvud on alla 100. Kutsehariduses on võõrkeeleõpe kohustuslik vaid kutsekeskhariduses.
- Võõrkeeleõpetajatest koolitatakse enim inglise keele õpetajaid. Ka tööle on neist asunud
kõige suurem osakaal. Saksa keele õppijate arvu vähenemine mõjutab ka saksa keele
õpetajate vajadust – saksa keele õpetajaks õppinutest õpetab 2016/17. õppeaastal kõige
vähem õpetajaid. Vaatlusalused andmed ei peegelda kõiki noori võõrkeeleõpetajaid –
lõpetamise andmed kajastavad vaid lõpetaja peaeriala, kõrvaleriala kohta võib teha järeldusi
12
Kui õpetaja töötab rohkem kui ühes õppeasutustes, mis võivad tüübilt erineda (näit kutseõppeasutuses ja
üldhariduskoolis), siis kajastab see õpetaja õpetajate üldarvus ühekordselt
8
õpetamise andmeid analüüsides. Lisaks saavad võõrkeeli õpetada ka humanitaarainete
õpetajaks õppinud isikud.
3.2. Ülevaade arengukava meetmete elluviimisest
3.2.1. Meede 1: kirjakeele ühtsuse, üldarusaadavuse, asja- ja ajakohasuse tagamine
Eesmärk: põhijoontes stabiilne (ühtlustatud, normingute ja soovitustega hõlmatud), ajakohane
(muutuvate olude vajadusi silmaspidav) ja rikas (stiililist varieerimist võimaldav) kirjakeel;
ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtselt kattev oskussõnavara; nimed
on suhtluses ühemõttelised ja täpsed.
Mõju: tagatud on Eesti õigusliku ja avaliku keeleruumi kvaliteet, ühiskonna keelelise suhtluse
tõhus toimimine; oskuskeelekasutus eestikeelsetes tekstides on ühtlasem ja erialane suhtlus
tõhusam; ladus riikliku (haldusliku) ja teadusliku nimekorralduse asutuste koostööl põhinev
nimekasutus.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 siht 2017 tegelik
Registreeritud keelenõuannete
arv 130000 135000 144500 146600 153300 159000 165000 180000 171000
Kirjakeele norminguid
kajastavate uute vahendite
ilmumine 0 0 0 1 0 0 0 3 3
Eestikeelseid
termineid
Ühtsesse terminibaasi 65009,
sisestatud eestikeelsete kirjeid
oskussõnade arv 162 683 1428 2329 2946 4468 7019 50000 53136
Keeleliselt korrastatud nimede
osakaal reguleeritavatest
nimedest 0,2% 0,25% 0,3% 0,35% 0,4% 0,5% 0,55% 0,6% 0,6%
Tegevused vastavad kavandatule, seatud eesmärk on saavutatud.
Üldkeelekorralduses on jätkatud senist pidevat tegevust (EKI, Emakeele Seltsi (ES)
keeletoimkond). 2013. a ilmus “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013” paberil, 2014 veebis,
alustatud on 2018. a ÕSi koostamist. ÕSi saja aasta juubeli puhul on koostamisel veebiliides,
mille sisu on 1918. a „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ja selle kommenteeritud võrdlus
2018. a ÕSiga. Koos „Eesti õigekeelsussõnaraamatuga ÕS 2018“ ilmub veebis koostatava
“Õigekeelsuskäsiraamatu” õigekirjareeglistiku osa, mille normingud on läbi vaadanud ESi
keeletoimkond. Keeletoimkond on teinud 6 otsust ja 2 soovitust, tekstid on kättesaadavad
toimkonna kodulehel (EKI, ESi keeletoimkond). Toimkonna otsuseid ja seisukohavõtte on
tutvustatud ajakirjas Oma Keel.
Jätkatud on pidevat keelehooldetegevust 2011–2017. aastal vastati kokku üle 60 000 telefoni-
ja meilipäringule, täiendati keelenõuandmebaasi, milles on üle 170 000 kirje, avati instituudi
sõnastike ühispäringu keskkond „E-keelenõu“, loodi isikunimeandmebaas, milles on juhised
üle 1200 eesti ees- ja perekonnanime käänamise kohta, avaldati „Ametniku soovitussõnastik“
veebis ning artiklikogumik „Keelenõuanne soovitab 5“ paberil ja veebis – EKI), korraldati
keelehooldekursuseid (EKI, Tartu keelehooldekeskus, Tallinna Ülikool (TLÜ)), ning
keelekorraldus välja- ja täiendusõpet (TLÜ, Tartu Ülikool (TÜ)), peeti selge sõnumi võistlusi
ja selge keele konverentse (EKI).
Oskuskeelekorraldus. 2014. aastal pärast terminibaasi Esterm ülevõtmist
Justiitsministeeriumilt alustati Estermi süstemaatilist parandamist ja täiendamist ning võeti
9
suund selle kujundamiseks riigi keskseks terminibaasiks. Sellega tegelevad EKI ja Eesti
Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ), mis koordineerib ka Eestikeelse terminoloogia programmi
tegevust. Lisandunud on terminitöörühmi. Valdkondade eksperte nõustavad EKI
terminoloogid, ja TLÜ teaduskeelekeskuse eksperdid, terminite haldamiseks kasutatakse
vabavaralist keskkonda Termeki, loodud sõnastikud on vabalt kättesaadavad. Oskuskeeletööd
on toetatud mh terminoloogia stipendiumide, doktoritööde eestikeelsete kokkuvõtete
väärtustamise, oskuskeeleõppe moodulite toetamise kaudu. Terminitöö alast informatsiooni
koondab eestikeelse terminoloogia programmi koduleht terminoloogia.ee. Oskuskeelekoolitust
pakkusid EKI ja TLÜ teaduskeelekeskus, TLÜs õpetati üleülikoolilise 6 EAP ainena kõigi
erialade doktorantidele eesti teaduskeelt ja terminoloogiat. Eurokeelehoole ja terminiarenduse
koostöö Euroopa Liidu (EL) asutustega toimus EKI juhtimisel.
Jätkus rahvusvaheline terminoloogiakoostöö. Justiitsministeeriumilt võeti üle terminikeskkond
Militerm, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt side- ja lennundusterminite
andmebaas. Arendatakse uut terminihalduskeskkonda.
Nimekorralduse arengut toetavad nimeseadus ja kohanimeseadus ning Siseministeeriumi
juures tegutsevad otsustuskogud (isikunimekomisjon, kohanimenõukogu). 2016. aastal ilmus
„Eesti kohanimeraamat“. Alustatud on perekonnanimede raamatu koostamist (Programmi
„Eesti keel ja kultuurimälu“ (EKKM) toel).
Olulisemad tulemused
„Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ ilmumine.
„Eesti kohanimeraamatu“ ilmumine.
Sõnastike ühispäringu keskkonna „E-keelenõu“ väljaarendamine.
Kasvav huvi terminikomisjonide loomise vastu.
Selge sõnumi liikumise aktiveerumine.
Keelehooldega tegelevad asjatundjad arvestavad muutunud keele ja
suurenenud.variatiivsusega keelekasutuses ning toetavad heakeelsust.
Probleemid, takistused
Keskne terminibaas Esterm on sisuliselt ja vormiliselt vananenud, terminitöö
projektipõhine ja killustatud, puudub hästi toimiv terminoloogiavõrgustik ja
funktsionaalne päringukeskkond.
Puudub või ei ole kättesaadav ülevaade võõrkeeles kaitstud doktoriväitekirjade
eestikeelsetest kokkuvõtetest.
Ühiskonnas on keele normimisse põlvkonniti erinev suhtumine.
Ärinimede korrastamiseks puudub seadusandlik tugi.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Arendada välja terminihalduskeskkond (EKILEX).
Elavdada terminoloogiavõrgustiku tööd (EL institutsioonid, teised ministeeriumid,
erialaeksperdid).
Kaasata kõrgkoolide õppejõud ja tugiteadlased terminiloomesse.
Arendada terminibaasi ja terminipäringu süsteemi.
Koondada väitekirjade eestikeelsed kokkuvõtted terminiprogrammi kodulehele omaette
korpuseks või moodustada neist teaduskeele korpuse osa.
Laiendada selge sõnumi põhimõtete levikut igal alal, ent eriti õigus- ja halduskeeles,
mis mõjutab ühiskonna toimimist kõige rohkem.
Levitada keeleinfot, keelekasutussoovitusi.
10
3.2.2. Meede 2: eesti keele uurimine ja keelekogude arendamine
Eesmärk: eesti keele uurituse ja keeleressursside tase on piisav muutuva ühiskonna keeleliste
protsesside mõistmiseks, tõhusaks suunamiseks ja keelekasutajatele vajalike vahendite
loomiseks.
Mõju: eesti keele korraldamise, õpetamise ja kasutuse reguleerimine ühiskonnas ning
keeletehnoloogilise toe arendamine põhineb keeleressurssidel ja nende uuritusel.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017 siht 2017 tegelik
Ilmunud eesti keele
akadeemiliste tervikkäsitluste 3 valminud,
arv 0 0 0 0 0 1 1 1 6 5 koostamisel
Ilmunud eesti keele
akadeemiliste sõnaraamatute
arv 0 0 2 1 1 2 5 6
Korpuste ja andmebaaside
maht 1% 1% 1% 1,15% 1,25% 1,3% 1,4% 1,5% 1,5% 1,5%
Tegevused vastavad kavandatule suurel määral. Eesti keele uurimine on muutunud
mitmekesisemaks, see hõlmab paljusid teadussuundi ja -meetodeid. Sellega tegeletakse kõrgel
tasemel mitmes asutuses nii Eestis kui ka välismaal. Eesti keele uurituse tase on hea.
Rahvusteaduste professuuride rahastus toetab Eesti rahvusteadustega seotud erialade arengut ja
järelkasvu ning 6 professuurist 3 on seotud keeleteadusega. Eesti keele uurimist, eestikeelse
teadustöö arengut ning keeleuurimisel põhinevaid rakendustegevusi on toetanud HTMi
otsetoetustega ning eesti keele ja kultuurimälu, eestikeelse terminoloogia ning Eesti
keeletehnoloogia programmi taotlusvoorude kaudu.
Koostatud, ilmunud ja koostamisel olevad ülevaateteosed ja tervikkäsitlused. Ilmunud
„Sõnamoodustus“ (2015, Kasik), „Eesti keele hääldus“ (2016, Asu, Lippus, Pajusalu, Teras),
„Eesti keele süntaks“ (2017, Erelt, Hennoste, Lindström, Metslang, Pajusalu, Plado,
Veismann). Koostamisel „Eesti keele sõnamuutmine“, „Suuline eesti keel“, „Eesti keele
ajalugu“, „Eesti kirjakeele ajalugu“ ja „Eesti murrete grammatika“ ja eesti keele kirjeldav
grammatika.
Koostatud ja ilmunud eesti kirjakeele, murrete ja sugulaskeelte sõnaraamatud. „Eesti-
soome sõnaraamat. Viro–suomi sanakirja“; „Eesti tunded. Sõnaportreed“; „Läti-eesti
sõnaraamat“; „Eesti keele põhisõnavara sõnastik“; „Eesti viipekeele – eesti keele sõnastik“;
„Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“; „Ametniku soovitussõnastik“; „Eesti keele
sõnapered“ I–II; „Võõrsõnade leksikon“; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; „Eesti-vene õpilase
ÕS“; „Eesti kohanimeraamat“. „Eesti murrete sõnaraamatu“ 22.–29. vihik; „Kihnu
sõnaraamat“; „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“; „Seto sõnastik“; „Idamurde sõnastik“; „Hiiu
sõnaraamat“; „Mulgi sõnastik“; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; „Vanapärase Võru murde
sõnaraamat“. „Eesti-mari sõnaraamat“; „Eesti-udmurdi sõnaraamat“; „Vadja keele
sõnaraamat“, „Eesti-võru sõnaraamat“ (VI), mis trükituna ilmus 2014. aastal ning mille baasil
töötab ka võro-eesti-võro veebisõnaraamat synaq.org. Veebisõnaraamatus on suurem osa sõnu
varustatud ka helifailidega ning suure osa näitelausete puhul saab kuulata võro sünteesheli
(koostöös EKIga). Alates 2012. aastast kasutatakse kõigi osakonna sõnaraamatute koostamisel
sõnastikusüsteemi EELex. Koostamisel ja ilmumas „Eesti keele kollokatsioonisõnaraamat“
(EKI, valmib 2018); „Eesti keele sõnaraamat“ (EKI, valmib 2018/2019); „Eesti keele
assotsiatsioonisõnastik“ (valmib 2019); „Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik“ (EKI, valmib
2019), „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (EKI, valmib 2018); „Õigekeelsuskäsiraamat“
11
(EKI, valmib 2018), „Eesti perekonnanimeraamat“ (EKI, VI, EKM); veebiliides „Eesti keele
õigekirjutuse-sõnaraamat 1918“ (EKI, valmib 2018); võru grammatika (VI, valmib 2020)
Korpuste ja andmebaaside arendamine: Eesti korpused, andmebaasid, keeleressursid 2017.
aastal: tekstikorpused, suulise keele korpused, masintõlge, keeleanalüüsivahendid, Eesti
Wordnet, dialoogisüsteemid (TÜ), sõnastikud, leksikonid, keeleandmebaasid, keelenõu,
kõnesüntees (EKI), kõnekorpused, kõnetuvastus, kõnelabor (Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ),
eesti keele kui teise keele korpus (TLÜ), võru ja seto suulise ja kirjaliku keele korpused, mida
EKT programmi rahastamisel on koostanud Võru Instituudis (VI), ajalehe „Uma Leht“ korpus,
ajalehe „Setomaa“ korpus, võro ilukirjanduse korpus, eesti-võro paralleelkorpus, võro ja seto
suulise keele korpus (argivestlused, laste kõne, ettekanded). Pidevalt on arendatud tänapäeva
eesti keele, vana kirjakeele, murrete ja sugulaskeelte korpusi EKIs, VIs, TÜs, TLÜs ja TTÜ
Küberneetika Instituudis; jätkatud on erinevate andmebaaside integreerimist, parandatud
keelearhiivide säilitustingimusi, digitaliseeritud suur osa säilitatavast keeleainesest, Eesti
murrete ja soome-ugri keelte arhiiv EMSUKA hõlmab suurimat eesti murdekeele arhiivi,
samuti mitmesuguseid materjale teiste soome-ugri keelte kohta.
Olulisemad tulemused
Toetatud andmebaasid ja humanitaarväljaanded on tasuta elektroonselt
kättesaadavad.(haridus- ja teadusministri käskkiri nr 16, 09.01.2014).
Sõnaraamatud on veebis tasuta kättesaadavad.
Keeleressursside arendamine on heal tasemel.
Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel.
Eesti keele kohta on koostatud põhjalikud tervikkäsitlused.
Probleemid, takistused
Puuduvad mõned olulised sõnaraamatud (nt eesti-inglise-eesti).
Puuduvad erialakeelekorpused.
Teadus- ja arendusasutuste püsirahastus ei ole soovitud arenguks piisav.
Keelekogude digiteerimiseks pole piisavalt vahendeid.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Koostada uusi sõnaraamatuid.
Koostada erialakeelekorpuseid, ajakohastada andmebaase.
Suurendada keelerakenduste ja -õppe teaduspõhisust.
Väärtustada eesti keeles kirjutamist, uue terminoloogia levitamist.
Viia lõpule Eesti keele varamu sarja kuuluvate tervikkäsitluste koostamine.
3.2.3. Meede 3: eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine
Eesmärk: eesti keele keeletehnoloogiline tugi on võrdsel tasemel arenenud keeletehnoloogiaga
riikide (nt Põhjamaad) keeltega suundades, mida nõuavad eesti keelele orienteeritud tarkvara
arendused ja rakendused.
Mõju: keelematerjali adekvaatselt töötlevad programmid on ühiskonnas laialdaselt kasutusel;
eesti keelt tunnustatakse arenenud keeletehnoloogiaga keelena, Eesti kuulub enim arenenud
keeletehnoloogiaga riikide hulka.
12
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Võrreldes arenenud Indikaatori põhjal ei ole võimalik keeletehnoloogia taset hinnata.
keeletehnoloogiaga riikidega
võimalus kasutada loomulikku
kõnesünteesi, piiratud
valdkondadele loodud
kõnetuvastust, inimene-masin-
dialoogisüsteemi ja masintõlke
prototüüpi
Arengukavas seatud strateegilise eesmärgi täitmist ei ole võimalik dokumendis kasutatud
sõnastuse ja indikaatori põhjal hinnata, sest puuduvad objektiivselt mõõdetavad parameetrid
teiste riikide keeletehnoloogia tasemete tuvastamiseks. Eesti keeletehnoloogias toimunud
arengut iseloomustab keeletehnoloogia jaoks oluliste baastehnoloogiate ja -ressursside mahu ja
kvaliteedi kasv, samuti on suurenenud keeletehnoloogiliste võimaluste rakendamine teenustes
ja süsteemides. Ehkki keeletehnoloogiat kasutavaid rakendusi on veel vähe, on olemasolevate
tehnoloogiate ja ressursside tase selline, mis võimaldab neid üsna kiirelt tootearenduses
kasutusele võtta. Eesti keeletehnoloogia hetkeseisu saavutamist on toetanud järjepidev
valdkonna rahastamine riiklike programmide kaudu.
Olulisemad tulemused
On paranenud keeletehnoloogia olulisemate baastehnoloogiate (kõnetuvastus,
kõnesüntees, masintõlge) kvaliteet ja kasvanud baasressursside (korpused) maht.
On suurenenud keeletehnoloogia baastehnoloogiate ja -ressurssidest integreerimine
erinevatesse süsteemidesse ja teenustesse.
On kinnitatud eesti keeletehnoloogia jätkuprogramm aastateks 2018–2027.
Probleemid, takistused
Teadlikkus keeletehnoloogia pakutavatest võimalustest ei ole laialdaselt levinud.
Keeletehnoloogia komponendid ei ole üldjuhul universaalsed ja koheselt kasutusele
võetavad, vaid rakendamisel tuleb arvestada valdkondliku spetsiifikaga ning tehnilise
valmisolekuga.
EKT programmi väike rahaline maht takistab erasektori kaasamist, mis suudaks
efektiivselt panustada eelkõige lõppkasutajarakenduste arendamisse.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Sõnastada keeletehnoloogia eesmärgid ja võimalused üldarusaadavalt, et soodustada
rakenduste levimist.
Tutvustada rakendamise võimalusi potentsiaalsetele kasutajatele.
Soodustada koostööd erasektori ja avaliku sektoriga.
13
3.2.4. Meede 4: eesti keele valdamise tagamine, eesti keelt väärtustavate hoiakute
kujundamine ning eesti keele kasutamiseks võimaluste loomine eestikeelses
üldhariduses
Eesmärk: kõigi õpilaste eesti keelt ja eestikeelset kultuuriruumi väärtustav hoiak ning
tänapäeva nõuetele vastav kõikide eesti keele osaoskuste valdamine, võimalused eesti keele
aktiivseks ja passiivseks kasutamiseks.
Mõju: eesti keele ruum on ulatuslik ja kvaliteetne, hea eesti keel on väärtustatud ning kasutusel
kogu keeleruumis ja kõikides eluvaldkondades.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 11/12 2013 2014 15/16 2017
Hea või väga hea Osalejaid 261. Ei Ei uurita. Osalejaid 187. Ei Sihttase 60%.
emakeeleoskusega Keskmine uurita Keskmine 56,4 uurita
esmakursuslaste 56,98 punkti. Eesti elanike, sh punkti. PIAACi
osakaal Hea ja väga noorte uuring toimub
kõrgkoolis hea tulemus funktsionaalset Hea ja väga hea 2021/22,
20%. lugemisoskust tulemus 30%. andmed
hakatakse avaldatakse
Kasin/nõrk seirama PIAACi Kasin/nõrk 2023.
sooritus 43%. uuringu põhjal sooritus 40%, sh
(vt joonis). katkestajad.
Üldhariduskooli 58,6% 59,3% 62,4% 62,0% 61,9 62,9
eesti keele
riigieksami Sihttase 58%
keskmine tulemus saavutatud
2010
Joonis 2. Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus 20–34-aastaste kõrgharidusega inimeste
hulgas (PIAAC 201313)
Arengukavas seatud strateegiline eesmärk on valdavas osas saavutatud – Eesti õpilased
väärtustavad eesti keelt ja eestikeelset kultuuriruumi, suurenenud on õpilaste osavõtt
üleriigilistest eesti keelega seotud võistlustest. Probleemiks on, et kuigi eesti keele aktiivse ja
passiivse kasutamise võimalused on loodud (meedia, õppekeskkond), ei kasutata neid igas Eesti
13
Halapuu, Valk 2013. https://www.hm.ee/sites/default/files/piaac_esmased_tulemused.pdf
14
piirkonnas piisaval määral (Ida-Virumaa, osad Tallinna piirkonnad). Riigieksami tegijate hulk
vähenes, riigieksamitulemused on püsinud stabiilsena. Eesti keele osaoskustest mõõdetakse
eesti keele riigieksamil kirjutamis- ja lugemisoskust. Teisi osaoskusi riigieksam ei mõõda.
Esmakursuslaste keeleoskuse uuring viidi läbi 2010. ja 2014. aastal. Uuringute põhjal jätab
esmakursuslaste keeleoskuse tase soovida. Alates 2013. aastast osaleb Eesti rahvusvahelises
täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC (7632 vastajat), milles mõõdetakse ka funktsionaalset
lugemisoskust. Nii PISA14 kui ka PIAACi uuringu kohaselt on Eesti noorte funktsionaalse
lugemise oskus teiste riikide samaealiste noortega võrreldes heal tasemel15. Eesti keel on
levinud kõigis keelekasutusvaldkondades, st kasutusvõimalused Eestis on mitmekesised ja
laialdased: igapäevaelus, kõigil haridusastmetel, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses,
kultuuripraktikas, loometegevuses. Eesti keele olukord on muutumas kehvemaks äri-,
meelelahutus- ja kõrgharidusvaldkonnas16.
Tabel 2. Eesti keele riigieksami tegijate arv perioodil 2012–2017. Allikas Innove
aasta 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti keele riigieksami tegijate arv 8661 7931 6989 6909 6884 6549
Õppekavaarendus. Eesti kool seisab riiklike õppekavade kohaselt eesti rahvuse, keele ja
kultuuri säilimise ja arengu eest, ning põhikooli ja gümnaasiumi õpetuses ning kasvatuses
pööratakse eesti keele õppele erilist tähelepanu. Eesti keele õppe maht riiklikus õppekavas ei
ole muutunud, kõikides ainevaldkondades on täpsustatud eesti keele ja kirjanduse lõimingu
võimalusi teiste õppeainetega. Välja on töötatud eesti keelt väärtustavaid gümnaasiumi
valikkursusi („Töö tekstiga“, „Eesti keele allkeeled“, HTM, EES). Õppekavas taotletud
oskustest ja pädevustest mõõdetakse eesti keele riigieksamil kirjutamisoskust ja funktsionaalse
lugemise oskust. SA Innove juures tegutseb eksamiarenduse töörühm (Innove, eesti keele ja
kirjanduse õpetajad, Emakeeleõpetajate Selts (EES), HTM). Arendatakse e-eksamit
(elektroonilise riigieksami katseeksamid toimusid 2016. ja 2017. aastal).
Tabel 3. Põhikooli eesti keele ja kirjanduse lõpueksami ning eesti keele riigieksami keskmised
tulemused 2011–2017. Allikas: Innove
keskmine tulemus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Põhikooli eksam 71,9 73,2 74,8 72,0 74,0 76,8 74,4
Eesti keele riigieksam 59,3 62,9 62,4 62,0 61,9 62,7 62,9
poisid 55,6 59,3 58,8 57,2 58,6 58,3 59,8
tüdrukud 62,1 65,9 65 65,6 64,4 66,1 65,4
Õpikud, sh eesti keele õpikud ja teised eesti keele alased materjalid. Aruandeperioodil on
ilmunud uusi õppematerjale, sh erikursuste õpikuid, e-õppevara, alustatud eesti keelt
väärtustavate õppematerjalide koostamist. Vastu on võetud määrus, mille kohaselt peavad
õpikud enne heakskiidu saamist läbima retsensioonid, millest ühe koostamisse peab olema
kaasatud aineühendus. Õpikute koostajaid nõustavad EESi vastava töörühma liikmed. Eesti
14
PISA 2015 tulemuste infomaterjal 2016.
https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_kokkuvotlik_infomaterjal.pdf
15
Halapuu, Valk 2013. Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas.
https://www.hm.ee/sites/default/files/piaac_esmased_tulemused.pdf
16
Eesti keeleseisundi uuring 2017
15
keele e-õppevara loomist on alustatud EKIs. Alates 2014. aastast saab ilmumise järel veebis
lugeda ajakirja Oma Keel.
Õpetajate esma- ja täiendusõpe. Eesti keele õpetajaid valmistavad ette TÜ ja TLÜ (vt tabel
4). TÜs on alates 2016/2017 võimalik eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridust omandada
avatud ülikooli õppes, vastuvõtt tasemeõppesse on lõpetatud. TÜs on üleülikoolilise aine Eesti
keele väljendusõpetus õpetamise tase tõusnud. Õpetaja eriala on propageeritud erinevate
meetoditega (info levitamine erinevate kanalite kaudu, sh kodulehtedel, sotsiaalmeedias, eesti
keele ja kirjanduse õpetajaks õppijate stipendium, õpetajate palgatõus, õpetajatöö kõrge maine
riigigümnaasiumides jm). 80% õpetajatest tunneb vajadust koolitusele oma aines17. Õpetajate
täienduskoolitusi viivad läbi ülikoolid, EKI ja EES. Erialased koolitused õpetajate
keeleteadmiste laiendamiseks ja parandamiseks (EKI, EES ja Emakeeleõpetuse Infokeskus
(EÕIK)). Täienduskoolituses on erialase täiendusõppe asemel enam keskendutud õpetajate
üldpädevuste arendamisele. Koolitustel pööratakse eritähelepanu Ida-Virumaa eesti keele ja
kirjanduse ning ka teiste ainete õpetajatele (EES, TÜ, TLÜ). Jätkusid eesti keele õpetajate
sügiskonverentsid ja lasteaiaõpetajate keeleseminarid (HTM, TÜ, EES, ES, Eesti
Kirjandusmuuseum (KIRMUS)).
Tabel 4. Eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele õpetajate väljaõpe Tartu Ülikoolis ja
Tallinna Ülikoolis ning tööle asumine aruandeperioodi jooksul.
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kokku
Tartu Ülikool
Õpinguid alustanud 8 17 15 5 15 12 11 83
Õpingud lõpetanud 10 19 11 10 20 10 5 85
Õpetajana tööle 8 15 9 8 17 /neist 14 8 /neist 3 3 /neist 0 68
asunud esmakordselt esmakordselt esmakordselt
Tallinna Ülikool
Õpinguid alustanud 12 5 2 6 8 13 20 66
Õpingud lõpetanud 4 3 6 6 5 12 8 44
Õpetajana tööle 2 1 6 4 Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada
asunud
Eesti keele õpetamine ja kooli keelekeskkond. Koolides üle Eesti on korraldatud eesti keele
päevi (TÜ) kogu kooliperele st kõikide ainete õpetajatele, et ajakohastada kõikide õpetajate
eesti keele oskust ja rõhutada iga õpetaja rolli eesti keele hoidmisel ja õpetamisel. Õpilaste
keelehuvi suurendamiseks on õpilastele korraldatud töötubasid. Keelekeskkonda on kaudselt
mõjutanud üldised keelehooldetegevused, sh EKI keeleklipid. Probleemid eestikeelse
keelekeskkonna tagamisega on Ida-Virumaal ja mõnedes Tallinna koolides.
Tabel 5. Ülevaade eesti õppekeelega üldhariduskoolide eesti keele kui emakeele õpetajatest (eesti keel,
eesti keel ja kirjandus ja/või eesti kirjandus)18.
17
Uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused 2015. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/%C3%95petajate-
t%C3%A4iendus%C3%B5ppe-vajadused-uuringuaruanne.pdf
18
* 10. novembri seisuga kehtivate lepingutega õpetajad
* 10. novembri seisuga va need õpetajad, kelle töösuhe on ajutiselt peatatud (n: lapsehoolduspuhkusel viibijad)
* andmed eesti õppekeelega koolide eesti keele õpetajate kohta
* kooli õppekeel baseerub õpilaste õppekeele andmetele
* eesti keele õpetajad - õpetajad, kes õpetavad järgmisi õppeaineid - eesti keel, eesti keel ja kirjandus, kirjandus,
eesti viipekeel
* emakeele õpetajad - õpetajad, kes õpetavad õppeainet emakeel
* õpetajate ametikohtade arv = koormuste summa
16
Õpetajate Mehi/naisi vanus Eesti õppekeeles
arv/õpetajate õppivate õpilaste
Õppea ametikohtade arv <30 30-39 40–59 60 ja vanem arv
asta
2011/1 1370 / 847 40 / 1330 94 (7%) 227 (17%) 871 (64%) 178 (13%) 110 749
2
2014/1 1648 / 876 55 / 1593 142 (9%) 259 (16%) 978 (59%) 269 (16%) 112 614
5
2017/1 1969 / 1021 59 / 1910 190 (10%) 272 (14%) 1127 (57%) 380 (19%) 122 789
8
Õppetööväline eesti keele alane tegevus. Jätkusid eesti keele olümpiaadid (vaheldumisi TÜs
ja TLÜs TÜ teaduskooli, HTMi, EESi ning haridusosakondade korraldusel), jätkati
lingvistikaolümpiaadide korraldamist (TÜ). Huviliste puuduse tõttu lõppesid eesti keele
kursused TÜ teaduskoolis. Riiklikult toetati üle-eestilisi õpilasvõistlusi nagu Kuldsuud,
UlaKass ja Kirjandusraal, Sten Roosi muinasjutuvõistlus (võistluse arhiiv anti 2017. aastal üle
KIRMUSele, kaasati muuseum võistluse korraldamisse). Üle-eestiliste võistlustena
korraldatakse emakeelepäeva etteütlust, kokkuvõttevõistlust „Tuum“ (vt tabel 6) ja
keeleteokonkurssi; toetati ajakirjade Hea Laps ja Oma Keel levitamist kõikidesse Eesti
koolidesse (SA Kultuurileht), toimusid keelepäevad Eesti koolides, populaarsust kogusid
õpilaste lingvistikakallakuga emakeelelaagrid (ES), millest on kujunenud ESi järelkasvu üks
allikaid.
Tabel 6. Osavõtt emakeelepäeva etteütlusest ning kokkuvõttevõistlusest „Tuum“.
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Emakeelepäeva 1070 3670 2910 4319 4225 5573 5881
etteütlus
Kokkuvõtte- - 194 125 98 isikut, 12 118 isikut, 37 107 isikut, 20 165 isikut, 33
võistlus „Tuum“ võistkonda võistkonda võistkonda võistkonda
Õpetajate kooliväline tegevus. EÕIK on kindlustanud endale tegevõpetajate aktiivi, kes
kasutavad keskuse kõiki töövorme (raamatukogu, aruteluõhtud, esinemine jm kogemusvahetus
keskuse infopäevadel; täienduskoolitused, konverentsid, stipendiumivõimalused, sh
rahvusvahelised üritused, abi üleriigiliste olümpiaadide ettevalmistusel, üliõpilaste
koolipraktika tagasisidestamine, õppekava tagasiside TLÜ eesti keele ja kirjanduse õpetaja
erialanõukogule või kuraatorile, abi õpilastekstide kogumisel jm). Keskuse nooremad liikmed
on astunud samme noortesektsiooni loomiseks ning didaktika teadusajakirja loomiseks.
Aktiivselt tegutseb emakeeleõpetajate seltsilist tegevust edendav organisatsioon EES. EESi
liikmed on kaasatud eesti keele probleemide käsitlemisse ja õppekava arendamise
töögruppidesse, õpitulemuste välishindamise arenduste ettevalmistamisse, moodustatud on
õpikukoostajate nõustamise töögrupp. Seltsi liikmeskond on võrreldes eesti keele õpetajate
koguarvuga väike, liikmete arv on vähenenud (2014. a – 239 liiget, 2017. a – 202 liiget).
Ajakirja Oma Keel rubriigis „Emakeel koolis“ avaldatakse õpetajate ja õpilaste kaastöid,
ajakirja toimetuskolleegiumi on kaasatud EES-i esindaja, ajakirja levitatakse koolitustel ja
keelepäevadel. Keeleteokonkursside lõpuaktuse korraldajateks on gümnaasiumid. Konkursid
elavdavad piirkonna keeletegevusi ja suurendavad tähelepanu eesti keelele.
* õpilaste arv - üldhriduskoolides eesti õppekeeles õppivad õpilased, vaatluse all kõikides õppevormides ja kooli
liikides õppivad õpilased
17
Olulisemad tulemused
Eesti keele olukord on võrreldes varasemate aastatega paranenud. Eesti 15-aastaste
kooliõpilaste funktsionaalne lugemisoskus on väga hea (PISA 2015).
Kümne aastaga on silmapaistvalt paranenud poiste funktsionaalne lugemisoskus, mis
on kahandanud vahet poiste ja tüdrukute tulemuste vahel (PISA 201519).
Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu kohaselt on Eesti kõrgharidusega noorte
funktsionaalne lugemisoskus emakeeles teiste riikide samaealiste noorte oskustega
võrreldes heal tasemel (23 uuritud riigi hulgas 6. kohal) (PIAAC 2013).
Õpikud on muutunud kvaliteetsemaks.
On hakatud paremini mõistma vajadust rakendada emakeele õppes kommunikatiivse
keeleoskuse meetodeid (vrd grammatikapõhine õpe).
Rahulolu põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavaga on suurenenud.
E-õppevahendeid kasutatakse senisest enam.
Probleemid, takistused
Eesti keele ja kirjanduse õpetajate puudus.
Haridussüsteemis ei ole täielikult riigikeelsele üldharidusele üleminekut eesmärgiks
võetud.
Eesti keele riigieksam keskendub liigselt kirjakeele normile.
Keeleõpetuse metoodiliste materjalide (sh e-materjalide) vähesus.
Eesti keele ja teiste ainete lõimimine ei ole ainetundides piisaval määral rakendunud.
Tüdrukute eesti keele riigieksami tulemused edestavad poiste tulemusi hinnanguliselt
terve kooliaasta võrra. Tulemuste erinevus võib mõjutada edasise haridustee valikut.
Eesti keele aktiivse ja passiivse kasutamise võimalusi ei kasutata igas Eesti piirkonnas
(nt Ida-Virumaal, Tallinnas) piisaval määral.
Eestisse tagasipöörduvate laste eesti keele oskuse tase on peamiseks probleemiks
haridussüsteemi integreerumisel.
Keelt väärtustavate ettevõtmiste (olümpiaadid, keelepäevad) korraldamine vajab
süsteemi ning lisarahastust.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Arendada eesti keele riigieksamit kõiki eesti keele ainekavas ette nähtud pädevusi
mõõtvas suunas.
Pakkuda õpetajate täienduskoolituste kaudu võimalusi eesti keele oskuse, lõimingu ja
metoodika ajakohastamiseks, täiendamiseks, parandamiseks.
Arendada eesti keele õppevara, sh e-õppevara.
Soodustada kõikide õpetajate eesti keele alast täiendusõpet.
Analüüsida keelt väärtustavate ürituste korraldamist ja kulusid, vajadusel süsteem
korrastada.
3.2.5. Meede 5: eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute
kujundamine muukeelses üldhariduses
Eesmärk: muukeelse põhikooli lõpetajate eesti keele oskus on tasemel B2 ja gümnaasiumi-
lõpetajatel tasemel C1.
19
PISA 2015 tulemuste infomaterjal 2016.
https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_kokkuvotlik_infomaterjal.pdf
18
Mõju: muukeelse üldhariduskooli lõpetaja tuleb oma eesti keele oskusega toime nii järgmisel
haridusastmel kui ka tööelus
Meetme mõõdikud
Indikaator 2009 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017
siht tegelik
Eesti keele kui teise keele
riigieksami vähemalt
66,3% 67,6% 70,3% 71,4% 74,1% 77,8% 78,1% 70% 77,6%
60% tulemusega
sooritanute osakaal
eksamil käinud
gümnaasiumilõpetajate
arvust
Eesmärk on vastuolus teiste „Elukestva õppe strateegia 2014-2020“ dokumentidega, mis nii
kõrget eesmärki ei sea. Kavandatud eesmärk on saavutatud osaliselt. Eesti keelest erineva
emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus on vaatlusaluse perioodi jooksul pisut
paranenud (tabel 7) ja sellele on eelkõige aidanud kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste
osalemine eestikeelses õppes, sh keelekümbluses, kus 2017/18. õppeaastal osaleb 30% kõigist
eesti keelest erineva emakeelega põhikooli õpilastest (joonis 3), kuid vene õppekeeles põhikooli
lõpetajatest endiselt vaevalt 60% saavutavad eesti keeles B1-keeleoskustaseme (tabel 7). Seatud
indikaator ei võimalda C1-keeleoskustaset mõõta.
35,0
14000 29,4 30,0
28,7
30,0
12000 25,8
24,3
22,0 22,1 23,0 25,0
21,2 21,7 21,5
10000
20,0
8000
6000 6299 15,0
6091 6157
4530 5106
4000 3381 3262 3271 3705 3752 4089 10,0
2000 5,0
2701 2727 2635 2360 2335 2299 2345 2411 2508 2624 2960
0 0,0
2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18
eesti õppekeel eesti (keelekümblus) õppekeel eestikeelses õppes osalemise määr (%)
Joonis 3. Eesti keelest erineva emakeelega õpilased põhikooli eestikeelses õppes ja
keelekümblusprogrammis ning nende osatähtsus kõigist eesti keelest erineva õppekeelega
põhikooliõpilastest Eesti üldhariduskoolides. Allikas: EHIS
19
Tabel 7. Põhikoolilõpetajate eesti keele oskus. Allikas: EHIS
2013 2014 2015 2016 2017
Eesti keelest erineva emakeelega
põhikooli lõpetajate osakaal, kes
valdavad eesti keelt vähemalt tasemel
B1 (%) 68 67 67,5 68,7 65,7
57 (vene
Vene õppekeelega põhikooli õppekeel)/62,6
lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti koos
keelt vähemalt tasemel B1 (%) 63,9 63,2 64 61,1 keelekümblusega)
Samal ajal on gümnaasiumis eestikeelsele õppele ülemineku järgselt eesti keel teise keelena
riigieksami tulemused paranenud oluliselt (joonis 4). 2017. aastal saavutas kaks kolmandikku
eesti keel teise keelena riigieksami teinud gümnaasiumilõpetajatest eksamil 75 ja rohkem
punkti ning võiksid teoreetiliselt seega ka kõrgema keeletaseme eksamil (st C1-
keeleoskustaseme eksami) keeletaseme saavutada.
100%
90%
80%
50% 55% 55% 50%
70% 58% 62% 64% 66%
60%
50%
40% 24% 24%
21% 22% 20%
30% 20% 19% 17%
20%
10% 26% 23% 23% 26% 22% 18% 17% 17%
0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Ei saavutanud B2 taset 60-74 punkti 75-100 punkti
Joonis 4. Eesti keele kui teise keele riigieksami tulemused – gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajad
2010.–2016. aastatel.
Olulisemad tulemused
Loomisel on eesti keele sõbralik keskkond lasteaedades, kus õpetatakse eesti keelt teise
keelena, suurenenud on keelekümbluslasteaedade ja -rühmade arv.
Alustatud on osalist eestikeelset aineõpet vene õppekeelega põhikoolis alates
2015/2016. õppeaastast.
Eesti keele maine muukeelses koolis on paranenud.
Gümnaasium on üle läinud eestikeelsele õppele.
Arendatakse ja korraldatakse eesti keele kui teise keele ja keelekümbluskoolide
õpetajate täiendusõpet.
Arendatakse ja toetatakse eesti keeles õpetavate aineõpetajate ainealase eesti keele
täiendusõpet.
Arendatakse ja toetatakse kakskeelse hariduse mudeleid, kahesuunalise keelekümbluse
mudeleid ning lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpe).
Jätkatakse Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetele vastavate keeleeksamite
arendamist.
20
Arendatakse ja rakendatakse tegevusi, mis aitavad uusimmigrantidel kohaneda.
Töötatakse välja abinõud, mis tagavad eesti keele kui teise keele õpetaja.
kvalifikatsiooniga õpetajate olemasolu piirkondades, kus eesti keele keskkond peaaegu
puudub; laiendatakse vene õppekeelega koolide õpetajate võimalusi töötada ajutiselt
eestikeelses keskkonnas.
Laiendatakse eesti keele õppe võimalusi mitteformaalses keskkonnas (keelelaagrid,
huvitegevus jms).
Probleemid, takistused
Etnodemograafilisest olukorrast tingitud vähene vajadus kasutada eesti keelt
igapäevases suhtluses Ida-Virumaal. Vajadus kasutada eesti keelt Ida-Virumaal pole
viimase 25 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud.
Põhikoolid ja kutsekoolid on jätkuvalt kas eesti või vene õppekeelega, mis raskendab
vene õppekeelega põhikooli lõpetanutel edukalt õppida gümnaasiumis, eesti
õppekeelega kutsekoolis ja olla konkurentsivõimeline tööturul.
Õpetajate riigikeeleoskus ei vasta nõuetele, mistõttu on takistatud nende osalemine
õpetajate täienduskoolitustel.
Lastevanemate vähene informeeritus keele ja keeleõppe küsimustes, vähe on teavet selle
kohta, kuidas eestikeelne õpe tegelikult toimub, seetõttu tekivad valed arusaamad ja
stereotüübid, samuti on probleemiks desinformatsiooni levitamine venekeelse
elanikkonna hulgas.
Venemaa Föderatsiooni infoväli avaldab negatiivset mõju mitte-eestlaste hoiakutele
eesti keele ja Eesti riigi suhtes ning pärsib riigikeele õppe tulemuslikkust.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Jätkata tegevust ühtse haridusruumi loomisel, et kool soodustaks head eesti keele oskust
ja mitmekeelsust ning toetaks ka muu ema- või kodukeelega õpilaste emakeele õpet.
Pakkuda koolidele stiimuleid eesti keele õppekeele valimiseks ja/või sõnastada seaduse
tasandil põhimõtted põhikooli õppekeele valikuks.
Jätkata järjekindlalt tegevust õpetajate keeleoskuse parandamisel.
Jätkata õpetajate täienduskoolitust kakskeelse õppe alal, tugevdada ülikoolide
mitmekeelsuse ja kakskeelse õppe spetsialistide ja koolide koostööd.
Jätkata kahesuunalise keelekümblusprogrammi arendamist, soodustada erineva
etnolingvistilise taustaga noorte kontakte nii koolis kui ka mitteformaalses keskkonnas
(sõpruskoolid, külastused, ühistegevused).
Jätkata haridusasutuste vahelise koostöö projekte.
Suurendada teavitustööd eesti keele vajalikkusest, sh õppekeelena, kaasata mitte-
eestlasi enam eestlastega samasse infovälja (muu hulgas koolide koostöös ja
ühistegevustega).
3.2.6. Meede 6: kutsehariduse õpilaste eesti keele oskuse tagamine
Eesmärk: kutseõppeasutuste keeleõpe annab õppekavale vastavad tulemused.
Mõju: muukeelse kutseõppeasutuse lõpetajad on tööturul konkurentsivõimelised.
21
Meetme mõõdikud
Indikaator 2009 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017
tegelik siht
Eesti keele 12,9%20
tasemeeksami 11,4% 17,8% 18,5% 14% 13,3% 16,4% 16,5% 20%
(B2) sooritanute
osakaal kõigist
eesti keele
tasemeeksamit
teinud
kutseõppuritest
Indikaator (Tööturu 2014 2015 2017 2020
programm) siht21 tegelik
Eesti keeles toimuva õppe
osakaal (%)
kutsekeskhariduse
üks kohustuslik
õppekavadel (vastaval 40 (17/18) 60
moodul23 (14/15)
õppeaastal
sisseastujatele)22; allikas:
EHIS
Arengukavas seatud mõõdik (eesti keele tasemeeksami (B2) sooritanute osakaal kõigist eesti
keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest) ei peegelda olukorda adekvaatselt, kuna
kutsekeskhariduse vene keeles lõpetanud peavad eesti keelt oskama kas vähemalt B1-
keeleoskustasemel või enda erialal tööleasumist võimaldaval tasemel (kas kutseeksam või
eriala koolieksam on sooritatud eesti keeles). Need vene keeles 2016/17. õppeaastal
kutsekeskhariduse lõpetanud, kes oskavad eesti keelt vähemalt mainitud tasemel, moodustavad
kõigist vene keeles kutsekeskhariduse lõpetanutest 36,6%.
2017. aastal oli eesti keeles B2-keeleoskustaseme saavutanuid vaid 12,9%. Kuigi osakaalu
muutus 2017. aastal ei näita trendi, on see siiski viimaste aastate madalaim.
Olulisemad tulemused
Pakutakse kutseõppuritele erialase eesti keele ja eesti keele teise keelena õpet tööks
vajalikul tasemel (toetatakse kutseharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut (hiljemalt
20
Indikaatori mõõtmise metoodika ning taustsüsteem on muutunud. Näitajad ei ole läbi aastate võrreldavad, kuna
vastava eksami tegemine pole enam kohustuslik. Eesti keele arengukava koostamise ajal oli eesti keele
tasemeeksami (B2) sooritamine venekeelse kutsekeskhariduse lõpetajatele kohustuslik. 2013. aastal vastu võetud
ja rakendunud kutseõppeasutuse seadus ja kutseharidusstandard sätestavad kutsekeskhariduse lõpetajate eesti
keele oskuse iseseisva keelekasutaja e B-keeleoskustasemel (sh B1-keeleoskustasemel) ning võimaluse asendada
eesti keel teise keelena riigieksam eesti keeles sooritatava kutseeksami või eriala koolieksamiga. Seega
riigieksamil B2-keeleoskustaseme saavutamine ei ole sellest lähtuvalt kohustuslik. Kuigi siis töötati välja uus,
reaalse olukorraga haakuv indikaator, eesti keele arengukava indikaatorit välja ei vahetatud. Kuna eesti keele
arengukava indikaator mõõdab kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keele oskusest vaid ühte mittekohustuslikku osa,
ei saa selle väärtuse muutumise alusel järeldusi teha.
21
Ministri käskkiri nr 537 (9.12.2013) Eesti õppekeelele ülemineku korraldus eesti keelest erineva õppekeelega
kutsehariduse õppekavadel. 1.2. üleminekuperioodil on eesti keeles toimuva õppe osakaal vähemalt: 20% alates
2015/2016. õppeaastast sisseastujatele; 40% alates 2017/2018. õppeaastast sisseastujatele; 60% alates 2019/2020.
õppeaastast sisseastujatele.
22
Vene õppekeelega kutsekeskhariduse õpperühmades eesti keeles toimuva õppe osakaal (vastaval õppeaastal
sisseastujatele)
23
Karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste moodul mahuga 6 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti
22
1. september 2020), koordineeritakse vajadusel täiendavat eesti keele õpet eesti keelest
erineva emakeelega õppuritele).
Analüüsitakse eesti keele õppe olukorda vene õppekeelega rühmades, ajakohastatakse
eesti keele oskuse nõudeid ning korraldatakse lõimitud eriala- ja keeleõppe
täienduskoolitust kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele (kaardistatakse täiendava
eesti keele õppe vajadusi).
Tehakse vene õppekeelega rühmade õppuritele ja vastavatel erialadel töötavatele
täiskasvanuile eestikeelse kutseeksami ettevalmistuskursusi, toetatakse õppurite
praktiseerimist eestikeelses töökeskkonnas.
Probleemid, takistused
Uuringud näitavad, et praktiline keeleõpe ehk eesti keele õppe lõimimine erialaõppega
on vähene, sh on ebapiisavalt praktikat eestikeelses keskkonnas.
Eesti keele oskus vene õppekeelega kutseõppurite ja vene õppekeelega
kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajate erialamoodulite õpetajate seas on
puudulik.
Puudulik eesti keele oskus kutsehariduses saab alguse juba põhikoolist või teistest
madalamatest haridusastmetest (sh alusharidusest), mille tagajärjed kanduvad edasi
kutseharidusse.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Toetada kutseharidusasutusi eestikeelsele õppele üleminekul.
Pakkuda õpilastele ja õpetajatele täiendava eesti keele õppe, sh eestikeelses keskkonnas
praktiseerimise ja stažeerimise võimalusi.
Pakkuda eestikeelsele õppele ülemineku soodustamiseks kutseõppeasutustele
asjakohast nõustamist.
3.2.7. Meede 7: eesti keele oskuse ja väärtustamise arendamine ning eestikeelsuse
säilitamine kõrghariduses ja teadustegevuses
Eesmärgid: kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrget taset tagav eestikeelne kõrgharidus
on olemas kõigil õppeastmetel kõigis õppekavarühmades, kusjuures toetatakse ka võõrkeelse
õppe võimalusi. Tähtsamad teadustulemused avaldatakse ka eesti keeles, säilitades ja arendades
eesti teaduskeelt, vältides mistahes teadusala täielikku võõrkeelestumist.
Mõju: eesti keele tugev positsioon kõrghariduse ja teaduse keelena toetab teadmistepõhise
ühiskonna sidusust ning eestikeelse hariduse väärtustamist ja jätkusuutlikkust.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2017 siht 2017 tegelik24
Eestikeelseid õppekavasid sisaldavate õppekavarühmade 100% 100% 98,8%
osakaal kõigist õppekava rühmadest
Kaitstud võõrkeelseid doktoritöid erialase 80% 95% 2016: Eestikeelseid doktoritöid
teaduspublikatsiooni mahus eestikeelse resümeega või 7%, võõrkeelseid 93%
eestikeelseid doktoritöid kõigist doktoritöödest
Andmed eestikeelse resümeega
doktoritööde kohta puuduvad.
24
Kui vaadata kõiki kolme õppeastet ning doktoriõppes arvestada eesti ja inglisekeelseid õppekavasid
eestikeelsete õppimisvõimalustena, siis 98,8%; kui vaadata kahte esimest õppeastet koos, siis on 97,5%
23
Meetme eesmärgid on põhiosas täidetud. Eestikeelne kõrgharidus on olemas kõigil
õppeastmetel peaaegu kõigis õppekavarühmades. Esimeses kahes õppeastmes on kaks
õppekavarühma, kus 2017/18. õppeaastal eesti keeles ei ole võimalik õppida – haridus, mujal
liigitamata ning humanitaaria ja kunsti interdistsiplinaarne õppekavarühm. Mõlemas
õppekavarühmas on üks õppekava. Kuigi eestikeelseid doktoritöid oli 2016. aastal ainult 7%,
on kõrgkoolid kokku leppinud, et võõrkeelsetel doktoritöödel peab olema ammendav
eestikeelne kokkuvõte25. Kõik kõrgkoolid seda kokkulepet ei täida. Eesti teadustulemused on
rahvusvahelises võrdluses viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud eelkõige
rahvusvahelise nähtavuse tõttu. Rahvusvahelist nähtavust toetab võõrkeelne teadustöö. Oluline
on leida tasakaal eesti keele säilitamise ja arendamise ja rahvusvahelistumise eesmärkide vahel
ning vältida ükskõik millise teadusharu või uurimissuuna täielikku võõrkeelestumist. Riik
panustab tugitegevustega (eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise ja eestikeelse terminoloogia
toetamisega), ent samavõrd olulised eesti keele kestlikkusele on institutsionaalsed hoiakud ja
vastutustunne kõrgkoolides.
Olulisemad tulemused
Ülikooli seaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses on seadustatud eesti keele kasutamine
õppekeelena.
Enamik ülikoole nõuab võõrkeelsete doktoritööde puhul ammendavat (teadusartikli
mahus) eestikeelset kokkuvõtet.
Eesti teaduse infosüsteem tunnustab bibliomeetria kõrgeima kategooria (ETIS 1.1.)
väljaannetena 11 perioodilist väljaannet, mis avaldavad artikleid muuhulgas ka eesti
keeles.
Eestikeelset teadust populariseeritakse konkursside, meedia- ja veebimeedia ning
tunnustamise kaudu.
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmide toel on aastatel 2011–2017 ilmunud 63
kõrgkooliõpikut.
Eesti oskuskeele arendamist toetatakse eestikeelse terminoloogia programmi,
terminikomisjonides, ülikoolides ja EKIs tehtava terminitöö kaudu.
Probleemid, takistused
Ülikoolidesse jõuavad ebapiisava eesti keele oskusega noored.
Riik rahastab kõrgkoolide tegevustoetuse kaudu eestikeelsetel õppekavadel õppivate
ebapiisava eesti keele oskusega üliõpilaste eesti keele õpet ja kõrgkoolid pakuvad eesti
keele lisa-aastat, ent üliõpilastel pole motivatsiooni oma õppeaega pikendada.
Üliõpilaste akadeemilise eesti keele oskus vajab enam toetamist.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Arvestada kõrgharidusseadustiku ja haridusstrateegia väljatöötamisel eesti ja
võõrkeelse õppe vahelist tasakaalu.
Kõrgkoolid peavad tagama kõrghariduse I ja II astmel eestikeelse kõrgharidusõppe
vähemalt oma vastutusvaldkondades kõigis õppekavarühmades, kus õppekavad on
vastuvõtuks avatud.
Rakendada paindlikke keeleõppe võimalusi, mis aitavad parandada üliõpilaste eesti
keele ja võõrkeelte oskust kõrgkooli stuudiumi vältel. Keeleoskus on üldpädevus, mis
parandab lõpetajate konkurentsivõimet tööturul ja soodustab rahvusvahelist mobiilsust
õpingute ajal.
Jätkata eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist.
25
Eesti avalike ülikoolide kvaliteedilepe 2003. http://ern.ee/files/kvaliteedilepe2003.pdf
24
3.2.8. Meede 8: eesti keele piirkondlike erikujude arendamine Eestis
Eesmärk: eesti keele piirkondlikud erikujud toimivad kultuuriväärtuse ning igapäevaelu osana,
eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti identiteedi kandjana.
Mõju: eesti keele piirkondlikke erikujusid kasutavad inimesed tunnetavad kokkukuuluvust
ning oma elupiirkonna keelelist atraktiivsust.
Meetme mõõdikud
2017 2017
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Indikaator siht tegelik
Murdekeelseid tele- ja
raadiosaateid nädalas 20 min 30 min 35 min 35 min 40 min 33 33 50 min 103
Murdekeelsete trükiste arv 12 10 15 15 16 12 11 15 10
Murdekeelsetel massiüritustel
osalejate arv 12000 7500 4350 13100 6900 8100 9000 8000 11000
Koolinoorte esitatud
murdekeelsete võistlustööde arv 100 146 210 154 174 193 214 150 230
Olulisemad tulemused
Algatatud on kogu Eestit hõlmavaid riiklikke programme eesti murrete ja kohaliku
kultuuri velmamiseks ning arendamiseks, nt Mulgimaa, Vana-Võromaa, Kihnu,
Peipsiveere, Setomaa, Virumaa jne.
Eesti murdeid kasutatakse kohalikus asjaajamises, avalikel siltidel, viitadel,
kuulutustes, teadaannetes ja reklaamis.
TÜ pakub eesti murrete alase välja- ja täiendusõppe võimalusi.
Jätkatakse eesti murrete õpetamist lasteaedades, ja üldhariduskoolides ning
murdekeelse õppekirjanduse koostamist.
Jätkatakse eesti murrete alast teadus- ja arendustegevust (vt ka meede 2) EKIs, VIs jm
Toetatakse murrete kasutamist meedias (murdekeelsed uudised) ja regionaalkultuuri
projekte.
Antakse välja piirkonnakeelseid raamatuid ja helikandjaid.
Probleemid, takistused
Murrete kasutamist mittesoodustav majanduslik ja demograafiline olukord (väike
sündivus, välis- ja sisemigratsioon).
Piirkonnakeelte õpetamise väike maht üldhariduskoolides ning piirkonnakeelsete
saadete väike maht rahvusringhäälingus.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Korraldada õpetajate täienduskoolitusi eesti keele piirkondlike erikujude kohta.
Jätkata murdekeelte õpet paikkondlikult alus- ja põhihariduses, õppe osana sh keelepesa
meetodil kui vaba- ja valikainena (nt võru, mulgi jne murre) ning ka väljaspool
haridussüsteemi vastavalt piirkonna vajadustele. Riikliku süsteemi kaudu toetada
murdekeelte õpet ja säilimist, kui on selle murdekeele kasutajaid (sh õppijaid).
Rahastada riiklikke piirkondliku kultuuriruumi programme mahus, mis tagaks neis ette
nähtud keelealaste tegevuste jätkusuutlikkuse.
Teadvustada laiemalt eesti keele piirkondlike erikujude rolli igapäevaelus.
3.2.9. Meede 9: väliseestlaste eesti keele oskuse säilimise toetamine
Eesmärk: välismaal olevatel eestlastel on säilinud eesti keele oskus.
25
Mõju: välismaal olevatel eestlastel on side Eestiga, nende võimalik repatrieerumine on lihtne
ning on kasvanud võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset informatsiooni.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Siht 2017 Tegelik 2017
Väliseestlasi osalemas eesti 1500 1775 2893 3143 3429 3446 3736 2800 3819
keele õppes ja päevadel Eestis
ja välismaal
Arengukava raames välismaal elavate rahvuskaaslaste jaoks kavandatud tegevused on kindlasti
aidanud strateegilist eesmärki täita, sest emakeeleõpe toetab ka hilisemat tagasipöördumist
Eestisse. Laienenud on välismaal eesti keele õppimise võimalused (nii õpetuskohtade kui ka e-
õppe kujul) ning suurenenud eesti keele õppes ja eesti keele päevadel osalenute arv. Eestikeelse
ja eesti keele õppe pakkumisel on keskendutud peamiselt lastele, laienenud on eesti keele
õpetajate koolitusvõimalused ning väliseesti lastele ja noortele suunatud tegevused Eestis
(keelelaagrid, noortevahetused, stipendiumid). Kuna arengukava indikaator oli seatud liiga
tagasihoidlikult, õnnestus see täita juba 2012. aastal.
Kuigi tagasipöördumine Eestisse on viimase kahe aasta jooksul suurenenud, elab välismaal
endiselt palju eesti lapsi, kelleni emakeeleõppe võimalused eri põhjustel ei jõua. See soodustab
laste assimileerumist asukohamaa rahvastiku hulka ning sidemete hääbumist Eestiga. Väliseesti
laste ja noorte jaoks on endiselt vähe võimalusi keelekeskkonnas (Eestis) eesti keele õppimiseks
ja eakaaslastega suhtlemiseks.
Olulisemad tulemused
On suurenenud välismaal asuvate eesti keele õpetuskohtade ning seal õppijate arv.
On valminud eesti keele algtaseme e-õppe kursus „Keeleklikk“, töötab välismaal
elavatele lastele mh Eesti riiklikul õppekaval e-õpet pakkuv „Üleilmakool“, toimub iga-
aastane üleilma eesti keele õpetajate kohtumine, on laienenud rahvuskaaslaste
stipendiumiprogrammi ning lastelaagrite ja noortevahetuste võimalused.
On kinnitatud rahvuskaaslaste programm (2014–2020) ning valmistatakse ette
rahvuskaaslaste toetusprogrammi perioodiks 2020+.
Probleemid, takistused
2017. a valminud tagasipöördujate haridusega seotud probleemide kaardistamise uuring
tõi välja, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemiga
kohanemisel ning peamiselt on see seotud laste eesti keele oskusega. Haridusasutuste
hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad kohanemist.
Välismaal asuvad eesti kultuuriseltsid vajavad tihedamat infovahetust ja hästi toimivat
veebikanalit kontaktvõrgustiku toetuseks. Erilist tähelepanu vajab nn kolmas rändelaine
ehk 1990. aastatel ja pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga lahkunud, et vältida uue
põlvkonna sidemete hääbumist Eestiga.
Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine,
toetuste maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika
oluliseks faktoriks ei ole ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine
vastu võtvasse ühiskonda ning sisenemine Eesti tööturule, mistõttu tuleb leida
täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate kohanemist Eesti ühiskonnaga.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Rahvuskaaslaste programm vajab täiendavaid vahendeid välismaal eesti keele õppe
toetamiseks, sest kasvanud on nii õpetuskohtade kui ka eesti laste arv välismaal.
26
Võimalusel toetada väliseestlaste keelematerjali kogumist ja uurimist.
3.2.10. Meede 10: Viipekeel ja keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutus
Eesmärk: määrata kindlaks keeleliste erivajadustega inimrühmad, arendada välja süsteemne
viipekeele õpe ja uurimine ning tagada vajalikud tõlketeenused.
Mõju: viipekeele kasutajail ja teistel erivajadustega inimestel on soodsad tingimused
õppimiseks, suhtlemiseks ning töötamiseks, ühiskonna sidusus on paranenud.
Meetme mõõdikud
2015 2016 siht tegelik
Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2017 2017
Kutsetunnistusega viipekeele- 27 25 26 29 25 25 23 40 2326
tõlkide arv
Seatud eesmärki ei ole saavutatud. Kutset omavate viipekeeletõlkide arv väheneb. Nii mõnigi
pole pidanud vajalikuks kutsetunnistust pikenda, kuna on leidnud rakendust välismaal või
mõnes teises valdkonnas ja kutse omamine ei ole töötamiseks vajalik eeltingimus. Perioodi
jooksul on viipekeeletõlgi kutseeksami sooritanud edukalt viis TÜ eesti viipekeele tõlgi eriala
lõpetanut.
Olulisemad tulemused
2016. aastal töötati Euroopa sotsiaalfondi programmi “Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ raames välja
koonddokument Tõlketeenuste kontseptsioon, mille eesmärgiks oli välja tuua
tõlketeenuste kättesaadavuse takistused ning töötada välja ettepanekud olukorra
parandamiseks.
2016. aastal alustati Eestis kirjutustõlketeenuse osutamise ja väljaarendamisega.
Eestis esimesed viipekeeletõlkide kutsestandardid viidi vastavusse Euroopa 8-
tasemelise kvalifikatsiooniraamistikuga. Viipekeeletõlkide kutse andjaks on konkursi
alusel valitud Eesti EVKTÜ (2013).
TÜ viipekeele tõlkide õppekaval on arengukava perioodil õppinud 60 üliõpilast, neist
vastava diplomi omanud 22 (sh üks kurt), viimane lend lõpetab aastal 2018 (8, sh 2
kurti). Kurtide väljaõppinud viipekeeletõlkide kaasamine võimaldab tagada kirjalike
eestikeelsete tekstide (nt õigusaktide) kvaliteetsema tõlke viipekeelde.
Üha rohkem viipekeeletõlke on tõlkimas suurematel avalikel üritustel (erinevad
kontserdid, poliitilised debatid, presidendi vastuvõtt, rektori valimised TÜs jmt).
Kuulmislangusega lastele on tagatud võimalus õppida nii eesti keeles (Tartu Hiie Kooli,
integratsioon tavakoolidesse) kui ka eesti viipekeeles (Tallinna Heleni Kool),
õpivõimalusi on pidevalt arendatud. Ilmunud on digitaalne juhendmaterjal õpetajatele
„Viipekeelne kurt laps koolis“ (2013).
Eesti keelde on tõlgitud viipekeeleõppe ühtsed keeleoskustasemekirjeldused
Viipekeeled ja Euroopa keeleõpe raamdokument27 (2017, HTMi ja EVKTÜ).
On valminud mitmeid eesti viipekeele e-sõnastikke:
- eesti viipekeele-eesti keele veebisõnastik (2014, u 5000 eestikeelset märksõna, u 6700
eesti viipekeelset vastet28 (EKI ja EVKTÜ) oli 2014. aasta keeleteo kandidaat.
26
tõlketurul lisaks kutsetunnistusega tõlkidele (23) 11 diplomeeritud tõlki (lõpetanud TÜ viipekeeletõlgi eriala)
27
http://www.ecml.at/tabid/277/PublicationID/99/Default.aspx
28
http://www.eki.ee/dict/viipekeel
27
- maailma erinevate viipekeelte veebisõnastik Spreadthesign29 ( u 15000 eesti viipekeele
viibet 2014. aasta keeleteo kandidaat. Tallinna Heleni Kooli osalemine rahvusvahelises
Leonardo da Vinci elukestva õppe programmis jätkub.
- rahvusvahelise viiplemise e-sõnastik30 (2016) − viiped ja viipekeelsed laused nii eesti
viipekeeles, kui ka rahvusvahelises viiplemises (Eesti Kurtide Liit, EVKTÜ)
- eesti viipekeele e-sõnastik31 seksuaaltervise teemal (2016), (Eesti
Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Kurtide Liit, EVKTÜ, Eesti Kurtide Noorte
Organisatsioon, Eesti LGBT Ühing).
Eesti viipekeele õppimiseks on koostatud ja välja antud mitmeid õppematerjale (2010
käsiraamat eesti viipekeele õppimiseks ja õpetamiseks „Viibelda on mõnus“ (alates
2011 kättesaadav digiraamatuna); Eesti viipekeele aabits (2013); eesti viipekeele
õpiprogramm internetikeskkonnas32 (2016).
2016. aastal alustati eesti viipekeele arendamisega argikeelest oskuskeeleks –
koostamisel on õigusterminoloogia oskussõnastik (EKI, EVKTÜ; HTM).
2016. aastal ilmunud Eesti kohanimeraamatus (2016. a keeleteo peaauhind) kajastuvad
mitmed kohanimed eesti viipekeeles (EKI, VI ja KIRMUS).
Kuna huvi eesti viipekeele vastu on ühiskonnas piisavalt suur, õpetatakse eesti
viipekeelt huvikursustel nt Viljandi gümnaasiumis; Rahvaülikoolis, Viljandi
Kultuuriakadeemias ja mujalgi.
TÜ viis läbi täiendõppekoolituse eesti viipekeele õpetaja ettevalmistamiseks (2017), et
anda süsteemseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi eesti viipekeele õpetamiseks
kurtide koolis emakeele või võõrkeele õpetajana. Koolituse sihtgrupiks olid nii kurdid
kui kuuljad (11).
Kurtide rahvarühma kajastab 2016. aastal välja antud raamat „Kurtide rahvarühm.
Kehastus, kultuur ja nimed (EKI ja TÜ).
Probleemid, takistused
Eesti viipekeele tõlgi õppekava plaanitava sulgemisega TÜs (31.08.2020) kaob
viipekeeletõlkide riiklik väljaõpe ja eesti viipekeele süsteemne õpetus. Samas on
kuulmislangusega inimesed muutunud üha aktiivsemaks ja tõlkesituatsioonid üha
keerulisemaks, mistõttu vajatakse üha rohkem kvalifitseeritud viipekeeletõlke.
Kutse- ja kõrgharidust omandavatele õpilastele ja üliõpilastele võimaldatava tasuta
tõlketeenuse maht ei ole piisav, et soovitud haridust omandada.
Eesti viipekeele uurimine ja arendamine ei ole järjepidev (on olemas juhuslikest
huvidest lähtuvaid uurimusi).
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks
Analüüsida viipekeele statsionaarse ja täiendõppe võimaldamist kõrgharidustasemel.
Moodustada töögrupp, kes töötaks välja õppe- ja ainekavad eesti viipekeele kui esimese
keele õpetamiseks, koordineeriks eesti viipekeele õpetamise metoodika väljatöötamist
ja metoodiliste materjalide koostamist.
Arendada viipekeele ja kirjutustõlke teenust kogu riiki katvaks süsteemiks, et
operatiivne tõlketeenus oleks igale kuulmispuudega inimesele kättesaadav mistahes
Eestimaa piirkonnas.
Koostada tõlketeenuse standard, mis looks ühtsed alused tõlketeenuse tellimiseks ja
osutamiseks.
29
https://www.spreadthesign.com/ee/
30
rv-sonastik.ead.ee
31
http://www.ekno.ee/seksuaaltervise-oppematerjalid-viiped
32
http://prog.keeleressursid.ee/viipekeel
28
3.2.11. Meede 11: eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele
rahvusvahelise esindatuse tagamine
Eesmärk: eesti keele ja kultuuri tuntus teistes riikides ning teiste keelte ja kultuuride tuntus
Eestis on suurenenud.
Mõju: kasvanud on Eesti lõimitus Euroopa ja kogu maailma kultuuri-, majandus- ja
poliitilistesse protsessidesse.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 siht 2017 tegelik 2017
Eesti keele akadeemilise 11 11 11 9 9 9 9 18 9
välisõppe
õpetuskeskuste arv
väljaspool Eestit
Arengukavas seatud eesmärk on saavutatud osaliselt. Eesti keele akadeemilist välisõpet on
arendatud „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011−2017“ järgi, mille
tegevuste hulka kuuluvad eesti keele ja kultuuri lektorite lähetamine välisülikoolidesse,
välisüliõpilastele ja -teadlastele eesti keele ja kultuuri alaste stipendiumide ja uurimistoetuste
väljaandmine, täienduskoolituste korraldamine, õppevara ja külalislektorite saatmine
välisülikoolidele jne. Arengukavas püstitatud eesmärke uute õpetuskeskuste avamiseks ei ole
täidetud kavandatust väiksema rahastuse tõttu.
Eesti elanike mitmekeelsuse edendamiseks töötati välja „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–
2015“, mis hiljem pikendati aastani 2017. Strateegia lõpparuanne annab ülevaate selle
tegevustest ja tulemustest33. Rahvusvahelist keelekoostööd arendatakse pidevalt: osaletakse
Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) töös ning Euroopa Liidu
programmides; terminoloogiaalases ja keeletehnoloogiaalases koostöös ning Euroopa
Rahvuslike Keeleinstitutsioonide Föderatsiooni (EFNIL) töös. Eesti on liitunud CertiLingua
programmiga, mis tunnustab gümnaasiumilõpetajate suurepäraseid saavutusi keeleõppes ja
kultuuridevahelise suhtluse pädevuste arendamist.
Olulisemad tulemused
Eesti keelt ja kultuuri saab õppida 30 kõrgkoolis maailmas, sh on üheksasse kõrgkooli
(Riia, Vilnius, Peterburi, Varssavi, Brno, Göttingen, Pariis, Lviv, Peking) saadetud
Eestist eesti keele ja kultuuri lektor.
On välja töötatud „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011-
2017“ jätkuprogramm aastateks 2018–2027, programmi erinevad toetusmeetmed ja
stipendiumid on seostatud Study In Estonia sarnaste meetmega. 2018. aastast suureneb
programmi eelarve 50 000 euro võrra.
Võõrkeeleõpetus Eestis tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetele ja
tasemekirjeldustele (sh riiklikud õppekavad ja õpilaste keeleoskuse hindamine
riigieksamitel). Võõrkeelteoskus on Eestis oluline ja väärtustatud.
Probleemid, takistused
Eesti keele akadeemilise välisõppe suurimaks väljakutseks on viimastel aastatel olnud
mitmete väliskõrgkoolide otsus vähendada toetust väiksema kõnelejaskonnaga keelte
õpetamisele, mis on mõnes kohas kaasa toonud eesti keele õppe mahu vähenemise
33
„Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuanne“
https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_voorkeelte_strateegia_2009–2017_lopparuanne.pdf
29
(Tampere ülikool, Vilniuse ülikool) või õppe sulgemise (Groningeni ülikool, Praha
Karli ülikool, Hamburgi ülikool).
Võõrkeeleõppes on keeruline alal hoida piisavat võõrkeelte valikut (nii õpilaste huvi ja
motivatsiooni kui ka piisava arvu võõrkeeleõpetajate tagamisega) ning tagada mõlema
kohustusliku võõrkeele heal tasemel omandamine.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Arendada välisõppe programmi alusel aktiivselt eesti keele akadeemilist välisõpet nii,
et 2025. aastal oleks väliskõrgkoolides 1500 eesti keele ja kultuuri õppurit.
Jätkata osalemist META-NET34, ELRC35, ECML36, EFNIL ja keelevõrgustike töös,
võimalusel soodustada Eesti ja teiste riikide ühisprojekte eesti keele arendamiseks.
Jätkata Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi põhimõtete ja
keeleoskustasemete rakendamist (sh testimisalase oskusteabe arendamine,
keeleõpetajate teadlikkuse tõstmine raamdokumendi põhimõtetest, keeleõppijate
suunatud keeleõppe materjalide arendamine).
Arendada mitmekeelsust väärtustavaid hoiakuid.
3.2.12. Meede 12: Keeleseaduse täitmise järelevalve
Eesmärk: tõhus järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega
hõlmatud keelekasutusvaldkondades.
Mõju: muukeelsete töötajate eesti keele oskus on paranenud, avalik teave on valdavalt
eestikeelne ning keelekasutus on muutunud korrektsemaks.
Meetme mõõdikud
Indikaator 2010 2017 siht 2017 tegelik
Järelevalve menetluste arv aastas 2500−3000 2500−3000 2621
Tuvastatud rikkumiste osakaal 90% 70% 64%
Olulisemad tulemused
Keeleinspektsiooni roll on muutunud – õppijale ja keelekursuseid korraldavale firmale
antakse soovitusi, millega kaitstakse ennekõike kontrollitavate huve. 2017. aasta lõpuks
on saanud Keeleinspektsiooni heakskiidu ning HTMi tegevusloa 55 keeleõppefirmat,
tegevusloa on saanud ettevõtted, mis on suutnud täita vähemalt õigusaktidest tulenevad
miinimumnõuded.
Kõikide haridusastmete õpetajate keeleoskus on paranenud (nt kui 2011. a oli Tallinna
koolides 312 Keeleinspektsiooni ettekirjutusega õpetajat, siis 2017. aastaks oli neid 99).
Riigikeele oskuse nõuetele vastab ca 94% üldhariduskoolide õpetajatest.
Uusimmigrandid on motiveeritud keelt õppima st nende keeleõppe tulemused on tihti
paremad kui Eestis aastakümneid elanud muu emakeelega inimestel.
Kuigi Ida-Virumaal on endiselt väga palju keelenõuetele mittevastavaid
meditsiinitöötajaid, on nende keeleoskuse paranemine tulemuslikum kui teiste
tegevusvaldkondade (haridus, kaubandus-teenindus) puhul.
Avaliku sektori töötajate keeleoskuse probleem on suures osas lahendatud, välja arvatud
mõned Ida-Virumaa omavalitsused (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve).
34
„Multilingual Europe Technology Alliance“. http://www.meta-net.eu/.
35
„European Language Resource Coordination“. http://www.lr-coordination.eu/.
36
Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus www.ecml.at
30
Paranenud on üldine suhtumine keeleinspektsiooni ettekirjutuste täitmisesse (nt
reklaamifirmad, linnavalitsused, väikeettevõtted, suured kaubanduskeskused jm).
Ürituste plakatitele lisati üldjuhul kiirelt eestikeelne teave.
Probleemid, takistused
Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei pea kehtivate õigusaktide kohaselt eesti
keelt oskama, on mõnes omavalitsuses (Narva, Sillamäe, Maardu) probleeme volikogu
töö korraldamisega eesti keeles.
Kuna meditsiinitöötajatelt ei nõuta tervishoiutöötajate registrisse kandmisel eesti keele
oskust, on oht, et meditsiinivaldkonda lisandub kolmandatest riikidest saabunud arste ja
teisi meditsiinitöötajaid, kelle eesti keele oskus ei võimalda neil patsientidega eesti
keeles suhelda.
Vene õppekeelega kooli (põhikool) ja koolieelse lasteasutuse õpetajate ning õpetaja
abide eesti keele õppe motivatsioon ning keeleõppe tulemused on väga nõrgad.
Sagenenud on kaebused teenindajate keeleoskuse peale. Tööandja ei arvesta uute
töötajate värbamisel keeleoskusnõudega, töötajatel puudub motivatsioon eesti keelt
õppida.
Eestikeelne teave avalikus ruumis on sageli väiksem ja halvemini vaadeldav, mistõttu
tundub, et avalikus linnapildis on võõrkeelset teksti rohkem. Korduvad hooajalised
probleemid kuurortlinnades.
Tegevusloa väljastamisele eelnev menetlus on näidanud, et paljud keeleõppefirmad ei
ole kursis täiskasvanute koolitust reguleerivate õigusaktidega, eiravad seadusest
tulenevaid nõudeid ja keeleinspektsiooni ettepanekuid.
Täiskasvanute keeleõppe valdkonnas napib kvalifitseeritud õpetajaid, õpetajad töötavad
suure koormusega üheaegselt erinevates keeleõppefirmades.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Lisada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse säte, mille kohaselt peab
volikogu liikmekandidaat kinnitama, et ta oskab riigikeelt volikogu töös osalemiseks
vajalikul määral.
Sätestada asjaomastes õigusaktides, et enne meditsiinitöötaja kandmist riiklikusse
registrisse peab ta tõendama oma erialast eesti keele oskust tööks seaduse alusel
sätestatud tasemele või seda, et ta on asunud õppima eesti keelt HTM-ilt tegevusloa
saanud eesti keele kursustel. Ebapiisava keeleoskusega meditsiinitöötajale anda
tähtajaline registreering (nt 3–5 aasta), mille vältel tuleb tal omandada keeleoskus
nõutaval tasemel.
Täiendada keeleseaduse § 16 lg 3 teksti nõudega, et võõrkeelses kaubamärgis või
ärinimes sisalduva olulise teabe eesti keeles esitamisel tuleb tagada, et see oleks
raskusteta vaadeldav tavapärasel vaatlemisel ning seda ei oleks vaja eraldi otsida.
Teavitada ettevõtjaid järjepidevalt avaliku teabe keelsusnõuetest, tunnustada head eesti
keelt kasutavaid ettevõtteid, tähtsustada tööandja vastutust töötaja keeleoskuse
omandamisel.
Tõhustada järelevalvet keeleõppekursuste kvaliteedi üle ja teha koostööd keeleõppega
seotud asutustega (Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus jt). Suuremat tähelepanu
pöörata keelefirmadele, mis ei suuda tagada keeleõppe kvaliteeti.
Leida võimalusi, motiveerimaks eesti keele õpetaja kutse omandanud inimesi naasma
õpetajakutse juurde täiskasvanute koolituse valdkonnas (stipendiumid,
täienduskoolitused vms), ilma et see halvendaks personali olukorda muukeelses
üldhariduskoolis.
31
3.2.13. Meede 13: keeleteavitus
Eesmärk: tõhus, mitmekülgne ja kaasav keeleteavitus.
Mõju: kasvanud on üldsuse keeleteadlikkuse tase, väärtustatud on hea ja väljendusrikas
keelekasutus, levivad uudsed keeletehnoloogilised rakendused ning eestikeelse tarbetarkvara
kasutamine, üldsus on informeeritud eesti keele arengukava raames tehtavast tööst ning sellesse
kaasatud.
Meetme mõõdikud
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 siht 2017
Indikaator tegelik
Aasta keeleteo valimisel osalejate arv 1336 768 794 1766 3931 2528 4282 1800 3507
Tegevused vastavad kavandatule. Indikaator on täidetud. Üldsuse keeleteadlikkus tõusis,
üleriigilistest võistlustest osavõtt suurenes. Märkimisväärseimaks uuenduseks saab pidada
Eesti Keele Instituudi nähtavuse paranemist, mis elavdas ka keeleinfo levimist suhtluskanalites.
Viimase kümnendi jooksul on täheldatud inimeste, sh organisatsioonide (ettevõtete) suuremat
huvi korrektse ja hea keelekasutuse vastu (nt tarbetekstide loomisel) ning nõudlikkust uute
töötajate värbamisel.
Keeleteavitus. EKI on elavdanud keeleteavituse viise ja vorme – keeleklipid Eesti
Rahvusringhäälingus, „Keelekool“ Postimehes, sõnastike ühispäringu keskkond „E-keelenõu“,
keeletestid keelenõuande kodulehel artiklikogumikud „Keelenõuanne soovitab 5“ ja „Sõnaga
mõeldud mõte“, käsiraamat „Väikesed tarbetekstid“ „Õigekirjaspikker“, Tartu
keelehooldekeskuse brošüürid „Valik rektsioone“, „Keelekiirabi ajakirjanikule“, Nõuandeid
keeletoimetajale“, Komistusi metafooridega II“, Õigekirjutuse näpunäiteid“, „Keelesäutsud I“,
„Keelesäutsud II“, „Kuidas sellest kirjutada“, „Võõrnimed eesti keele häälduses“,
„Arvukirjutus“, „Lepingukeel“, „Võõrnimekirjutus“, „Kuidas teha ja esitada ettekannet?“
Ilmuvad SA Kultuurilehe väljaanded Sirp Keele Infoleht, ajakirjad Oma Keel, Hea Laps.
Keeleüritused. Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) toimuvad regulaarsed keelesaated,
korraldatakse emakeelepäeva e-etteütlust, kokkuvõttevõistlust „Tuum“, eestikeelseid
ärinimesid väärtustavat ärinimekonkurssi, toimuvad üleriiklikud õpilasüritused UlaKass,
Kirjandusraal, Sten Roosi muinasjutuvõistlus, korraldatakse olümpiaade ja keelehuvilistele
keeleteaduslikke ja -korralduslikke õpilaslaagreid. EKNi korraldatud keelefoorumid ja avalikud
seminarid arengukava allteemade kohta on olnud sisukad ja loonud võimalusi keeletemaatika
sõlmpunktide laiemaks teadvustamiseks.
Allkeelte väärtustamine. Allkeelte väärtustamist toetavad Kultuuriministeeriumi ja
Rahvakultuuri Keskuse hallatavad riiklikud piirkondlikud kultuuriprogrammid. Ilmuvad
murdekeelsed ajalehed, raamatud (sh õpikud ja sõnastikud), toetatakse raadiouudiseid,
murdekeelte ja omakultuuri õpet lasteaedades ja koolides jms. Piirkonniti on toetus erinev. (VI,
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus jt).
Auhinnad. F.J.Wiedemanni keeleauhinda antakse välja igal aastal. Auhinna asutamise 25.
aastapäeva puhul (2013) korraldati Väike-Maarjas rahvusvaheline konverents „Emakeelne
Eesti, emakeelne Euroopa II“; 2017. aastal valmistati ette konverentsi „Emakeelne Eesti,
emakeelne Euroopa III“, mis toimub 2018. aastal. Keeleteokonkurss on toimunud regulaarselt
igal aastal. Esitatud tegude hulk ja osavõtjate arv on jõudsalt kasvanud, mistõttu 2018. aastal
on kavas üle vaadata keeleteoauhinna statuut. Korraldatakse konkurssi “Ehe Eesti – Eesti
ettevõttele eesti nimi” (EKN, ESi ja HTM).
Nüüdisaegsetest keeleressurssidest informeerimine, uute rakenduste kasutamise
harjumuse loomine ning kinnistamine. Eestikeelse tarbetarkvara kasutamine asutustes on
32
ebaühtlane, ministeeriumide ja riigiasutuste töötajatele väljastatakse üldjuhul eesti keelele
seadistatud tarkvara; uusi rakendusi tutvustatakse ja propageeritakse konverentsidel,
seminaridel, sotsiaalmeedias.
Olulisemad tulemused
Üleriigilised keeleüritused on populaarsust kogunud.
Paranenud on keeleinfo jõudmine keelekasutajateni.
Keeleteadlikkuse üldine tase on tõusnud.
Head ja väljendusrikast keelt on hakatud enam väärtustama (keeleteavituskampaaniad,
eesti keele väärtustamine uutes suhtluskanalites, võistlused).
Probleemid, takistused
Eesti keele alane informatsioon on hajutatud erinevatele veebilehtedele, raskesti leitav,
puudub keskne kasutajasõbralik keeleportaal.
Meedia vähene huvi keeleküsimuste vastu.
Puudub eesti keele mainekujunduskava.
Keeleteemad on liiga politiseeritud.
Eesti keele rääkijate arv kahaneb.
Venekeelse elanikkonnaga piirkondades on keelega seotud riigiidentiteedi tunnetus
vähene.
Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks
Ühtse keeleinfot koondava lehe loomine.
Keelega seotud info levitamine erinevate kanalite kaudu, sh sotsiaalmeedias.
Eesti keele mainekujunduskava koostamine. Positiivse kaasamise soodustamine.
4. Pikendatud arengukava perioodi jooksul 2018–2020 elluviidavad tegevused
Pikendatud arengukava perioodi 2018–2020 tegevuste planeerimisel on lähtutud 2017. aastal
läbi viidud keeleseisundi uuringust, EKA elluviimise aruannetest, keelevaldkonna ekspertide
ning Eesti Keelenõukogu ettepanekutest. Lisaks kõikide meetmete juures toodud pidevat
arendamist vajavatele tegevustele on eesmärgiks veel järgmiste konkreetsete ülesannete
elluviimine.
Meede 1
Arendada uut tehnoloogiat keelehoolde edendamiseks (arendada välja uus sõnastiku- ja
terminihalduskeskkond EKILEX2).
Jätkata terminikomisjonide töö toetamist.
Elavdada terminivõrgustiku tööd (EL institutsioonid, teised ministeeriumid,
erialaeksperdid).
Kaasata kõrgkoolide õppejõud ja tugiteadlased terminiloomesse.
Laiendada selge keele põhimõtete levikut.
Sõnastada keelekasutuse hea tava.
Meede 2
Jätkata üks- ja kakskeelsete sõnaraamatute koostamist.
Viia lõpule Eesti keele varamu sarja kuuluvate tervikkäsitluste koostamine.
Soodustada interdistsiplinaarsust, rakenduslikkust, tõenduspõhisust, tulemuste
kasutamist edasistes uuringutes.
Toetada digitaalsete andmekogude ja tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu ja
keeletehnoloogia vahendite kasutamist keeleuurimises.
33
Meede 3
Soodustada keeletehnoloogia rakenduste levimist.
Soodustada koostööd keeletehnoloogia vallas erasektori ja avaliku sektori vahel.
Meede 4
Arendada eesti keele õppevara, sh e-õppevara.
Soodustada kõikide õpetajate eesti keele alast täiendusõpet.
Analüüsida ja arendada keelt väärtustavate ürituste korraldust.
Meede 5
Jätkata tegevusi ühtse haridusruumi loomisel, et kool soodustaks head eesti keele oskust
ja mitmekeelsust ning toetaks ka muu ema või kodukeelega õpilaste emakeele õpet.
Jätkata tegevusi õpetajate eesti keele oskuse parandamiseks.
Jätkata haridusasutuste vahelise koostöö projekte.
Suurendada teavitustööd eesti keele vajalikkusest, sh õppekeelena, kaasata mitte-
eestlasi enam eestlastega samasse infovälja (muu hulgas koolide koostöös ja
ühistegevustega).
Meede 6
Toetada kutseharidusasutusi eestikeelsele õppele üleminekul.
Pakkuda eestikeelsele õppele ülemineku soodustamiseks kutseõppeasutustele
asjakohast nõustamist.
Pakkuda õpilastele ja õpetajatele täiendava eesti keele õppe, sh eestikeelses keskkonnas
praktiseerimise ja stažeerimise võimalusi.
Meede 7
Arvestada kõrgharidusseadustiku ja HTMi strateegia väljatöötamisel ja
tulemuslepingute sõlmimisel eesti ja võõrkeelse õppe vahelist tasakaalu kõrghariduses.
Rakendada paindlikke keeleõppe võimalusi, mis aitavad parandada üliõpilaste eesti
keele ja võõrkeelte oskust kõrgkooli õpingute vältel.
Jätkata eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist.
Meede 8
Jätkata murdekeelte õpet paikkondlikult alus- ja põhihariduses ning ka väljaspool
haridussüsteemi vastavalt piirkonna vajadustele.
Korraldada õpetajate täienduskoolitusi eesti keele piirkondlike erikujude kohta.
Meede 9
Toetada eesti keele õpet väliseesti õpetuskohtades.
Arendada eesti keele ja kultuuri õppe veebikeskkonda.
Arendada väliseestlastele korraldatavaid eesti keele päevi ning teha koostööd välismaal
asuvate eesti kogukondadega.
Meede 10
Jätkata viipekeele sõnastike koostamist.
34
Meede 11
Arendada mitmekeelsust ja keelteoskust väärtustavaid hoiakuid.
Arendada eesti keele akadeemilist välisõpet.
Jätkata osalemist META-NET37, ELRC38, ECML39, EFNIL ja keelevõrgustike töös,
võimalusel soodustada Eesti ja teiste riikide ühisprojekte eesti keele arendamiseks.
Jätkata Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi põhimõtete ja
keeleoskustasemete rakendamist.
Meede 12
Tõhustada järelevalvet keeleõppekursuste kvaliteedi üle.
Jätkata keelefirmade tegevuse seiramist ja nende nõustamist.
Korrastada koostöös tööandjatega keeleoskusnõuete määrust.
Teavitada ettevõtjaid järjepidevalt avaliku teabe keelsusnõuetest, tunnustada head eesti
keelt kasutavaid ettevõtteid ja eestikeelseid ettevõttenimesid.
Meede 13
Jätkata tasuta avalikku keelenõuannet mitmes kanalis (telefonitsi, meili või kirja teel,
veebis).
Jätkata keelega seotud teabe ja keelekasutussoovituste levitamist erinevate kanalite
kaudu, sh sotsiaalmeedias.
Kuulutada 2019. aasta eesti keele aastaks, tähistada riigikeele 100. aastapäeva ning
koostada eesti keele mainekujunduskava.
Meetmete piire ületavad tegevused
Pakkuda haridustöötajatele tasuta eesti keele kursusi ja rõhutada tööandja vastutust
keeleoskusnõuete täitmise eest.
Arendada tasemeeksameid ning täiendada e-testimise võimalusi keeleoskuse
hindamisel.
Teha koostööd ministeeriumide (Kultuuriministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium jt) ja asutustega (Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus jt), mis
rahastavad või vahendavad eesti keele õppimise võimalusi erinevatele sihtrühmadele
Riigikeele Nõukoja tegevuste kaudu.
Leida võimalusi, motiveerimaks eesti keele õpetaja kutse omandanud inimesi naasma
õpetajakutse juurde täiskasvanute koolituse valdkonnas (stipendiumid,
täienduskoolitused vms), ilma et see vähendaks õpetajate arvu muukeelses
üldhariduskoolis.
37
„Multilingual Europe Technology Alliance“. http://www.meta-net.eu/.
38
„European Language Resource Coordination“. http://www.lr-coordination.eu/.
39
Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (European Centre for Modern Languages). www.ecml.at
35
Lisa 1. Ülevaade Eesti keele arengukava elluviimisest
Meede 1: kirjakeele ühtsuse, üldarusaadavuse, asja- ja ajakohasuse tagamine. Tegevused
Üldkeelekorraldus
Arendada keelekorralduspõhimõtteid, Täidetud, pidev. Peamine keelekorraldusasutus
täpsustada kirjakeele normimise aluseid (sh on Eesti Keele Instituut, tegutseb Emakeele
vajaduse korral uuendades asjakohast Seltsi keeletoimkond (ortograafiareeglistik,
määrust), selgitada neid kõigile normatiivne grammatika). Eesti Keele Instituudi
keelekasutajatele nähtavus ühiskonnas on paranenud (ERRi
keeleklipid, Postimehe „Keelekool“).
Anda ühtseid keelenorminguid ja soovitusi Täidetud, pidev. Ilmunud on „Eesti
koostada keelekorraldusvahendeid õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“, „Ametniku
(õigekeelsussõnaraamat, keelekäsiraamatud, soovitussõnastik“, artiklikogumik
andmebaasid) „Keelenõuanne soovitab 5“, loodud
isikuandmebaas, koostamisel on
õigekeelsuskäsiraamat. Peamine
keelekorraldustöö toimub Eesti Keele
Instituudis.
Jätkata üldist keelehoolet, sealhulgas Täidetud ja arendatakse pidevalt edasi. Antakse
tekstihoolet: tasuta avalikku keelenõuannet keelenõu nii telefoni kui ka meili teel, loodud on
mitmes kanalis (telefonitsi, meili võikirja sõnastike ühispäringu keskkond „E-keelenõu“
teel, veebis), keelehooldekursusi, avalikke (Eesti Keele Instituut), avaldatakse
esinemisi ja kirjutisi), tõhustada keeleabi lühinõuandeid keelenõuande kodulehel ja
saamise võimaluste tutvustamist keelehooldekirjutisi Postimehe „Keelekoolis“,
toimuvad keelekoolitused (Tartu
keelehooldekeskus, Tartu Ülikool, Eesti Keele
Instituut, Tallinna Ülikool, Eesti
Keeletoimetajate Liit), toetatakse Eesti
Keeletoimetajate Liidu tegevust, on välja
töötatud ja vastu võetud keeletoimetaja
kutsestandard.
Tagada keelekorraldusalane välja- ja Keelekorraldusalane väljaõpe toimub Tartu
täiendusõpe kõrgkoolides Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.
Oskuskeelekorraldus
Arendada Eestile oluliste teadus-, tehnika- ja Täidetud osaliselt ja arendatakse pidevalt edasi.
majandusharude ning huvialade Sõnavara arendatakse mitte vaid Eestile oluliste
oskussõnavara; saavutada kõigi teadus-, tehnika- ja majandusharude ning
valitsusasutuste osalus oma valdkonna huvialade oskussõnavara valdkonnas, vaid
terminivara arendamises võimalikult paljudes valdkondades. Lisaks EKI
terminoloogidele tegutseb TLÜ
teaduskeelekeskus ning u 50 terminikomisjoni..
Kõik valitsusasutused ei osale oma valdkonna
terminoloogia arendamises. Et eestikeelse
terminoloogia arendamist tihedamalt
ministeeriumide vastutusvaldkondadega siduda,
1
viidi ministeeriumides läbi küsitlus ja selgitati
välja terminikomisjonide seotus
ministeeriumidega. Alustatud on kõikide
ministeeriumide teadusnõunike
terminivõrgustikku kaasamisega.
Toetada riiklikult terminoloogiatöö eri vorme Täidetud osaliselt ja arendatakse pidevalt edasi.
(erialade terminikomisjonid, Terministandard: kehtib EVS-ISO 1087-1:2002
terminoloogiastipendiumid, oskussõnastike, (https://www.evs.ee/tooted/evs-iso-1087-1-
erialaõpikute või -käsiraamatute koostamine, 2002), on koostatud ühtsed nõuded termini
terministandardite ja terminiandmebaaside sisestamiseks kesksesse terminiandmebaasi,
koostamine) terminitööga tegutseb u 50 komisjoni.
Koostada eestikeelse terminoloogia Täidetud, pidev. Programm võeti vastu 2013.
toetamise ja arendamise riiklik programm aastal, Eesti terminitöö keskuseks kujundatakse
(2013–2017) EKI terminoloogiaosakond. Terminitööd aitab
korraldada Eesti Rakenduslingvistika Ühing
(ERÜ).
Arendada välja ajakohane termininõuande ja Täidetud osaliselt, arendatakse pidevalt edasi. U
oskuskeelehoolde süsteem, sealhulgas luua Keskne terminibaas ESTERM on tasuta
ühtne terminibaas kättesaadav (www.esterm.ee).
Termininõuandesüsteemi ajakohasust
parandatakse pidevalt. Uut töökeskkonda
testitakse 2018. aasta II pooles, kasutajaliidese
avamiseni soovitakse jõuda 2019 I pooles.
Tagada oskuskeeleinfo võimalikult lai levik Täidetud, arendatakse pidevalt edasi. Keskne
(terminiandmebaaside jm allikate üldine terminiandmebaas on tasuta kättesaadav,
kättesaadavus, info oskussõnastike ja termini töörühmade töö tasuta kättesaadav, infot
andmebaaside kohta, nende kriitika) ja oskussõnastike ja andmebaaside kohta
eestikeelse oskussõnavara kasutamine (mh levitatakse kodulehe kaudu. Eestikeelse
doktoriväitekirjade ulatusliku eestikeelse oskussõnavara kasutamist juurutatakse
kokkuvõtte kaudu, kui väitekiri ise on eestikeelse õppevara, sh kõrgkoolidele mõeldud
võõrkeelne) õppevara kaudu, võõrkeelse doktoriväitekirja
eestikeelse teadusliku ja populaarteadusliku
kokkuvõtte kaudu.
Anda erialaspetsialistidele ja filoloogidele Täidetud osaliselt. Oskuskeele arendamise ja
oskuskeelekoolitust kõrgkooliõppe osana või täienduskeskusteks on EKI, TLÜ, TÜ, Eesti
täiendusõppena, edendada Maaülikool. TLÜs õpetatakse
terminoloogiapõhimõtete uurimist ja teaduskeelekeskuse eestvõttel üleülikoolilise 6
arendamist EAP ainena kõigi erialade doktorantidele eesti
teaduskeelt ja terminoloogiat. Oskuskeele
arendamist ja edendamist toetab ka TÜ algatatud
Eestikeelse Vikipeedia arendamise projekt
Miljon+.
Soodustada eri asutuste Täidetud, pidev. Eurokeelehoolde koolitused
terminoloogiakoostööd, eriti Eesti asutuste toimuvad regulaarselt, üld- ja
koostööd Euroopa Liidu asutustes töötavate oskuskeelekoolitusi pakuvad Eesti Keele
ametnikega, suurendada üld- ja Instituut (sh tasuta koolitused) ja ülikoolid. Eri
oskuskeelekoolituste abil üldist teadlikkust asutuste terminikoostöö, sh EL asutustes
(eeskätt eurokeelehoolde raames) töötavate ametnike koostöö tihendamiseks
täiustatakse, värskendatakse ja arendatakse
praegust terminivõrgustikku pidevalt.
2
Osaleda rahvusvahelises Täidetud, arendatakse pidevalt edasi. Töös on
terminoloogiakoostöös ja sellealases mitmeid rahvusvahelisi projekte (nt
rahvusvahelises teadustegevuses “eTranslation TermBank“ (EKI)).
Algatada Euroopa Liidu tasemel tegevus Täidetud osaliselt. Pidev. Eesti osaleb
väikese kasutajaskonnaga keelte automaattõlkeplatvormi eTranslation projektis.
terminoloogia arendamiseks Tegemist on turvalise ja hõlpsasti kohandatava
automaattõlkeplatvormiga, mida saab ühendada
kõigi digitaalteenuste taristutega, et muuta need
mitmekeelseks. Eesmärk on luua dünaamiline
lahendus: kui muudetakse terminibaase, siis
eTranslationis kajastub see rakendusliidese abil
automaatselt ja välistab vananenud info
levitamise. Plaan on siduda Euroopa Liidu
liikmesriikides loodavad terminibaasid (Eesti
baasidest Esterm, Militerm, haridussõnastik,
Termeki baasid jt). eTranslation peaks pakkuma
tööriistu ja teenuseid kõigi avaliku sektori
teenuste mitmekeelseks muutmiseks. Platvormi
kasutatakse ELi institutsioonides, liikmesriikide
valitsusasutustes ja mitmesugustes Euroopa
infosüsteemides ja internetiteenustes.
Nimekorraldus
Jälgida nimeseaduse ja kohanimeseaduse Täidetud, arendatakse pidevalt edasi. Tegutseb
mõju ühiskonnale ja vajaduse korral neid kohanimenõukogu (nimenõuanded) ja
seadusi täiendada isikunimekomisjon.
Saavutada äriseadustiku täiendamine Täitmata. Seadustiku täiendamine ärinimede
ärinimede keelsust reguleerivate punktidega keelsust reguleerivate punktidega nõuab
poliitilist otsust.
Saavutada kogu riigis ühtlustatud ametlike Täitmisel. Pidev. Koostöös Siseministeeriumi ja
koha- ja isikunimede kasutus, muu hulgas Rahandusministeeriumiga. 2016. aastal on
isikunimede ühtsetele reeglitele allutatud ilmunud „Eesti kohanimeraamat“, EKKM
määramine ja fikseerimine riiklikes programmi toel koostatakse perekonnanimede
registrites ja andmebaasides; kohanimede, raamatut.
eriti katastriüksuste nimede korrastamine
Koostada nimekorralduskäsiraamatuid, teha Täidetud, Pidev. Nimeteaduslik usaldusasutus
nimekasutuse ekspertiise, selgitada
on EKI (VV korraldus RTL 2005, 28, 397),
avalikkusele nimekorralduse eesmärke ja kohanimekorraldusega tegeleb ka
ülesandeid Rahandusministeeriumi juures tegutsev
kohanimenõukogu.
Koostada nimede säilimist tagavaid Täidetud, pidev. Ajakohastatakse kohanimede
andmebaase (sh kohanimede, isikunimede, andmebaase. „Eesti kohanimeraamat“ valmis
nimede häälduse jm andmebaasid) ja 2016.
teatmikke (nt kohanimeraamat) ja
ajakohastada olemasolevaid nimekogusid
Jätkata osalust rahvusvahelises Täidetud, pidev. Eesti osaleb aktiivselt
nimekorralduskoostöös rahvusvahelises kohanimekorralduses.
3
Meede 2: eesti keele uurimine ja keelekogude arendamine. Tegevused
Eesti kirja- ja kõnekeele uurimine
Uurida eesti keele foneetikat ja grammatikat; Täidetud. Eesti keele varamu sarjas on 2017.
aastal ilmunud uus eesti keele foneetika käsitlus
„Eesti keele hääldus“ (Eva Liina Asu, Pärtel
Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras).
Koostada eesti kirjakeele akadeemilisi Täitmisel. Eesti keele akadeemiline grammatika
sõnaraamatuid ja grammatikaid on koostamisel (valmib 2020).
Koostada eesti keele foneetika, fonoloogia, Täidetud. Tervikkäsitlused on koostatud ja
morfoloogia, sõnamoodustuse ning süntaksi ilmunud / ilmumas Eesti keele varamu sarjas.
akadeemilised tervikkäsitlused
Uurida eesti keele sõnavara; koostada Täidetud. Ilmunud on Eesti põhisõnavara
täiendatud struktuuriga üheköiteline eesti sõnastik, Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI).
kirjakeele seletav sõnaraamat
Uurida suuliste ja kirjalike tekstide, Täidetud, pidev. Suulisi ja kirjalikke tekste, sh
sealhulgas teadustekstide ja suhtluskeele teadustekstide ja suhtluskeele ehitust ning
ehitust ja funktsioone funktsioone uuritakse Tartu Ülikoolis, Tallinna
Ülikoolis, EKIs. Valmivad tervikkäsitlused eesti
keele ajaloost (TÜ) ja Eesti kirjakeele ajaloost
(TÜ).
Eesti murrete uurimine
Uurida murdenähtuste levikut ning murrete Täidetud, pidev. Toetatud EKKM programmist.
suhteid lähisugulaskeeltega
Koostada eesti murrete grammatilisi Täitmisel, pidev. Eesti murrete käsitlus on
ülevaateid, akadeemilisi sõnaraamatuid ja koostamisel (TÜ, EKI). Võru keele jaoks on
muid tervikkäsitlusi loodud ka masintõlke katserakendus. Uuendatud
on Eesti-võru ja võru-eesti sõnaraamatu
veebiversiooni (http://synaq.org), millega on
integreeritud erinevad võru ja seto
keelekorpused, kogukonnakeskne helindusliide
ja võru sünteeskõne.
Jätkata „Eesti murrete sõnaraamatu“ Täidetud, pidev. Perioodi jooksul välja antud
koostamist ja väljaandmist vihikud 22–29. Koostamine jätkub.
Eesti keelekeskkonna uurimine
Uurida eesti keele kasutust eri Täitmisel, pidev. Keekasutust, keelekontakte ja
suhtlussituatsioonides ning keelekeskkonna mitmekeelsust ning nende mõju eesti keelele
mõju eesti keele struktuurile uuritakse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja
EKIs.
Uurida eesti keele kui emakeele, kui teise Täitmisel, pidev. Uuritakse Tartu ja Tallinna
keele ja kui võõrkeele omandamist ja õpet ülikoolis, Innoves, EKIs.
Analüüsida eesti keelepoliitika ja Täitmisel, pidev.
keelekorralduse aluseid
Uurida eesti oskuskeelt ja erialasuhtlust Täitmisel, pidev. Oskuskeelt uuritakse TÜ-s,
TLÜ-s, Eesti Maaülikoolis, EKIs. Toetatud
4
programmist „Eestikeelse terminoloogia
programm“.
Keelekontaktide ja keele muutumise uurimine
Uurida mitmekeelse keskkonna Täidetud. Pidev. Eesti ühiskonna integratsiooni
keelekasutust ja keelehoiakuid monitooring 2017 (Kultuuriministeerium); Eesti
ühiskonna lõimumismonitooring 2015
(Kultuuriministeerium); Eesti Inimarengu
aruanne (2017); Keelehoiakute uuring (2017).
Edendada tõlkeuuringuid Täitmisel, pidev (TLÜ, TÜ).
Uurida eesti keele suhteid sugulaskeeltega Täitmisel, pidev. Tartu Ülikool, Tallinna
ning indoeuroopa keeltega Ülikool, EKI.
Uurida eesti keele grammatilise ehituse ning Täidetud. „Eesti keele ajaloo tervikkäsitlus I“ on
sõnavara ajaloolist arengut; koostada eesti ilmunud, II osa koostamisel, ilmumas. Toetatud
keele ajaloo tervikülevaade programmist EKKM.
Uurida eesti kirjakeele kujunemist, koostada Täidetud. Eesti kirjakeele ajalugu on
eesti kirjakeele tervikülevaade koostamisel. Toetatud programmist EKKM.
Anda välja etümoloogiasõnaraamat ja Täidetud osaliselt. 2012. aastal ilmus „Eesti
koostada selle laiendatud versioon etümoloogiasõnaraamat“ (EKI), Sõnaraamat on
vabalt veebis kättesaadav. Teaduslik
etümoloogiasõnaraamat on koostamisel, valmib
2022/2023(EKI).
Koostada eesti kohanimede etümoloogiline Täidetud. 2012. aastal ilmus „Eesti
sõnaraamat etümoloogiasõnaraamat“ (EKI).
Sugulaskeeltega seotud teadus- ja arendustegevus
Uurida sugulaskeelte foneetikat ja Täidetud, pidev. Sugulaskeelte uurimist
grammatikat eesti keele ajaloolise toetatakse programmist „Hõimurahvaste
kujunemise kontekstis programm“.
Koostada eesti ja sugulaskeelte Täidetud, pidev. Toetatakse programmist
sõnaraamatuid, sealhulgas elektroonilisi „Hõimurahvaste programm“. Ilmunud on vadja
sõnastikke keele sõnaraamat, eesti-udmurdi sõnaraamat,
eesti-mari keele sõnaraamat.
Uuendada ja tänapäevastada sugulaskeelte Täidetud. Pidev. Eestis olevad sugulaskeelte
arhiivid ja andmekogud arhiivid ja andmekogud on korrastatud (EKI,
TÜ). Toetatud programmist EKKM.
Uurida sugulaskeelte dünaamikat ja Täitmisel, pidev (TÜ, EKI, toetatud ka
sotsiolingvistilist olukorda ning osaleda „Hõimurahvaste programm IV“ uurimissuuna
vastavates rahvusvahelistes vahenditest).
koostööprojektides
Keelekogude ja muude keeleressursside arendamine
Pidevalt täiendada, Täitmisel, pidev. Toetatakse „Eesti keeletehnoloogia
tehnoloogiliselt moderniseerida programmi“ kaudu. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi on
ning kasutajasõbralikumaks teha sama suure kõnelejaskonnaga keelte seas kindel.
olemasolevaid andmebaase (eesti Ajakohastatakse ja arendatakse pidevalt erinevaid
5
keele koondkorpus, murdekorpus, ressursse (Eesti Keeleressursside Keskus, EKI, Tallinna
vana kirjakeele korpus, kõnekeele Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
korpus jm) ministeerium, Filosoft, Tilde Eesti OÜ, Keelevara,
Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus
OÜ, Texta OÜ, Cognuse OÜ).
Luua uusi ressursse, lähtudes eesti Täitmisel, pidev. Toetatakse „Eesti keeletehnoloogia
keele uurimise, korraldamise ja programmi“ kaudu. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi on
õppe vajadustest sama suure kõnelejaskonnaga keelte seas kindel. Luuakse
ja arendatakse uusi ressursse (Eesti Keeleressursside
Keskus, EKI, tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika
Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Filosoft, Tilde Eesti OÜ, Keelevara, Tarkvara
Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus OÜ, Texta
OÜ, Cognuse OÜ).
Jätkata eri andmebaaside Täitmisel, pidev. Toetatakse „Eesti keeletehnoloogia
integreerimist programmi“ kaudu. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi on
sama suure kõnelejaskonnaga keelte seas kindel.
Jätkatakse andmebaaside integreerimist (Eesti
Keeleressursside Keskus, EKI, tallinna Tehnikaülikooli
Küberneetika Instituut, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Filosoft, Tilde Eesti OÜ,
Keelevara, Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste
Arenduskeskus OÜ, Texta OÜ, Cognuse OÜ).
Meede 3: eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine
Toetada Eesti keeletehnoloogide Täitmisel, pidev. Eesti keeletehnoloogia programmi
osalemist rahvusvahelises
(2011–2017) kaudu on toetatud Eesti keeletehnoloogide
tööjaotuses, avatud koodiga
osalemist rahvusvahelises koostöös, eelkõige Euroopa
rakenduste loomist ning oma teaduse infrastruktuuri konsortsiumis CLARIN. Samuti on
ressursside ja lahenduste
HTMi ja EKRK esindajad osalenud Euroopa
protokollimist ja standardimist keeletehnoloogiavõrgustike META-NET ja ELRC töös.
Võimalikult avatud koodiga rakenduste loomine on olnud
eelduseks EKT projektide rahastusotsuste tegemisel.
Ressursside ja lahenduste dokumenteerimine ja standardite
kirjeldamine on nõutav EKT projektide tulemuste
arhiveerimisel ja kättesaadavaks tegemisel EKRK kaudu.
Luua keskne depositoorium Täitmisel, pidev. Eesti Keeleressursside Keskus kasutab
keeleressursside ja keskse registrina keeleressursside ja nende metaandmete
korduvkasutustarkvara haldamiseks Meta-Share repositooriumi
haldamiseks (https://metashare.ut.ee/) ja andmete pikaajaliseks
säilitamiseks arendatud arhiveerimissüsteemi Entu
(https://entu.keeleressursid.ee).
Kõnetehnoloogia
Töötada välja kõnetuvastuse Täitmisel, pidev. Erinevate kõneliikide automaatse
rakendused eri valdkondades tuvastuse arendamisega on tegelenud TTÜ
(spontaanse dialoogkõne, raadio- ja Küberneetika Instituut. Eestikeelse kõnetuvastuse
6
telesaadete automaatne erinevad rakendused on kättesaadavad veebilehel
transkribeerimine, piiratud valdkonna http://bark.phon.ioc.ee/
dialoogisüsteemid, kõnetuvastus Välja töötatud tehnoloogia on jõudnud ka
piiratud sagedusribaga sidekanalites) kommertskasutusse.
Luua kõneldava keele automaatse Täidetud. Loodud on kõneldava keele automaatse
tuvastuse prototüüp tuvastuse prototüüp. Lisaks sellele on olemas eesti
keelse kõne aktsendi identifitseerimise prototüüp, mis
suudab u 70% täpsusega tuvastada vene, soome, saksa,
prantsuse, läti, leedu, rootsi aktsendiga ning aktsendita
kõnet.
Kõnesünteesi alal rakendada Täitmisel, pidev. Kõnesünteesi prosoodiamudelites on
süntaktilist ja semantilist analüüsi kasutatud üksikuid süntaktilise analüüsi elemente.
prosoodiamudelites Täiemahulist süntaktilist või semantilist analüüsi pole
kõnesünteesis mõttekas rakendada.
Töötada välja audiovisuaalse Täidetud. Audiovisuaalse kõnesünteesi prototüüp asub
kõnesünteesi (nn rääkiv pea) aadressil http://massy-est.phon.ioc.ee/.
prototüüp
Keeletehnoloogia
Luua süntaksianalüsaator, mis Täitmisel, pidev. On olemas reeglipõhine analüsaator,
analüüsib mis tahes lauseid ja arvestab mis väljastab kitsenduste grammatika (constraint
ka suulise keele eripäraga grammar ehk CG) formalismi märgendusesega
sõltuvusstruktuuripuid. On olemas masinõppemudelid
(Maltparser, Udpipe, Syntaxnet), mida on treenitud nii
eesti keele sõltuvuspuude pangal (CG-formaadis) kui
ka Universal Dependencies (UD) märgendusega
puudepangal. Tänu suuremahulisele süntaktiliselt
märgendatud korpuse olemasolule on masinõppivate
süntaksianalüsaatorite kohandamine eesti keelele
küllaltki lihtne.
Reeglipõhist süntaksianalüsaatorit on kohandatud ka
uue meedia keelele, kuid puudub ebakorrektsete
sõnavormide normaliseerija. Ka kirjakeelel treenitud
masinõppimise mudeleid on võimalik suulisele või
uue meedia keelele rakendada, kuigi tulemus oleks
parem, kui tekst oleks eelnevalt normaliseeritud ja ka
mudeleid oleks treenitud vastaval eelmärgendatud
korpusel.
Kõigi nimetatud analüsaatorite ja mudelite
täiustamisel on veel arenguruumi. Tartu ülikoolis
loodud vahendid on leitavad:
https://github.com/EstSyntax/EstMalt ja
https://github.com/EstSyntax/EstCG.
Töötada välja süntaktiline süntees Täitmata. Ei ole välja töötatud, sest puudub
semantilise esituse põhjal semantiline esitus. Tegeldakse „Eesti
keeletehnoloogia 2018–2027“ raames.
Töötada välja sidustekstide süntaktiline Täitmisel, pidev. Tegeletud on anafooridega.
analüüs-süntees Jätkatakse Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“
raames.
7
Töötada välja liitlausete ja Täitmata, sest süntaktilise sünteesi järele ei ole sisulist
sidustekstide semantiline analüüs vajadust.
(teatud valdkondades) ja vahendid
semantiliseks sünteesiks
Töötada välja tekstiliigi automaatne Täitmisel, pidev. Tekstiliikide ja allkeelte automaatset
tuvastaja tuvastamist võimaldab TEXTA tööriistakast, mis
võimaldab tekstikorpustest ekstraheerida korpuses
esindatud valdkonnale omast oskussõnavara ja
koostada selle alusel mõistepõhiseid terminoloogilisi
ressursse.
Töötada välja tõlkija töökeskkond, Täitmisel, pidev. Eesti Keele Instituudis on loodud
terminoloogi töökeskkond ja leksikograafi töökeskkond EELex http://eelex.eki.ee/,
leksikograafi töökeskkonna moodulid, mis on arendatud platvormisõltumatuks, arendatud on
mis võimaldavad töökeskkonda mh skeemieditori, viite- ja päringutööriistu,
vastavalt vajadusele modifitseerida morfoloogiakirjete hulgigenereerimise liides. Riikliku
terminoloogiaprogrammi töörühmad kasutavad
terminihaldustarkvara Termeki https://term.eki.ee/.
Alates 2017. a arendatakse uut sõnastiku- ja
terminibaasisüsteemi EKILEX, milles sõnakogude
info viiakse ühte kesksesse andmebaasi.
Tõlkimiskeskkonda välja arendatud ei ole, kasutatakse
kommertstarkvara. Prioriteetseks tegevuseks on
arendada tõlkimist ning masintõlget toetavaid
ressursse (nt paralleelkorpusi).
Luua masintõlkesüsteem, milles Täitmisel, pidev. Masintõlget on arengukava perioodil
olemasolevad eesti keele töötlemise arendanud Tilde ja Tartu Ülikool peamiselt eesti-
vahendid on kohandatud masintõlke inglise, inglise-eesti ja eesti-vene suunal. Masintõlke
vajadusteks katserakendus on loodud ka võru keele jaoks.
Masintõlke kvaliteedi määrab kasutatud lähenemine,
samuti selle aluseks oleva korpuse kvaliteet ja maht
ning sisendiks oleva teksti selgus ja sobivus
treeningandmete valdkonnaga. Eesti keele töötlemise
vahendeid 2017. aastal masintõlkes ei kasutata, sest
hetkeseisuga on kõige sagedasemad tõlkevead
teistsuguse iseloomuga kui see, mida annab parandada
keeletöötluse vahenditega.
http://neurotolge.ee/, https://live.neurotolge.ee/
http://masintolge.ee/
https://www.translate2017.eu/
Integreeritud tarkvara ja selle rakendused
Luua inimene-masin- Täitmisel, pidev. On loodud standardseid
dialoogisüsteemid piiratud keelemooduleid sisaldav tarkvara, mis võimaldab
valdkondades, nt teabetelefonides kiiresti arendada uusi dialoogisüsteeme, koostades
(kõnetuvastus ja -süntees, vaid uue valdkonna teadmusbaasi.
dialoogimudelid, süntaks, semantika) http://www.dialoogid.ee. On loodud tööriistad e-
raamatute multimeedia vormis publitseerimiseks, mis
kergendaksid toimetajate tööd ePub3-formaadis
raamatute vormistamisel ja vähendaksid oluliselt e-
8
raamatute publitseerimise aja- ja ressursimahukust.
Tegeletud on pilveplatvormil avaandmete veebist
korjamise ja väärindamisega kasutades
keeletehnoloogiaid.
Luua abivahendid erivajadustega Täitmisel, pidev. On loodud subtiitrite helindamise
inimestele võimalus ERRi telekanalite jaoks. On loodud
heliraamatute genereerija ja Digari helindamisliides,
mis tekst-kõne sünteesi kasutades pakuks võimalust
kuulata eestikeelset kirjandust ja ilmunud trükiseid
helisalvestistena. Katsetatud on kaasaegsel
kõnetuvastustehnoloogial põhinevat interaktiivset
digitaalset abivahendit erivajadustega inimestele.
Plaanitud oli koostada viipekeele korpus, kuid töö
keerukuse ja mahu tõttu on selle koostamine edasi
lükkunud. Valminud on viiplemise õppemäng:
http://prog.keeleressursid.ee/viipekeel/).
Keeletehnoloogilised ressursid (korpused ja sõnastikud)
Arendada keele- ja kõnetehnoloogia Täitmisel, pidev. Süntaktiliselt märgendatud korpustest
jaoks vajalikke keeleressursse on loodud Eesti keele sõltuvuspuude pank (~ 400000
(süntaktiliste puude pank, sõna) ja selle baasil Eesti keele universaalsete
semantiline andmebaas, sõltuvuste puudepank (366000 sõna). Need on
leksikaalgrammatiline andmebaas jt kättesaadavad aadressidelt
sõnastike andmebaasid, https://github.com/EstSyntax/EDT ja
freimileksikon, http://universaldependencies.org/
valdkonnaspetsiifilised On loodud anafooride suhtes märgendatud korpus ehk
ontoloogilised andmebaasid) siis alamosa Eesti keele puudepangast (100000 sõna)
on märgendatud asesõnade viitesuhetega. Vt
https://github.com/EstSyntax/EstAnaphora.
Koostatud on sagedusloendid: sagedussõnastik 15
miljoni sõnalise Tasakaalus korpuse baasil,
grammatiliste kategooriate sagedusloendid 15 miljoni
sõnalise Tasakaalus korpuse baasil, lemmade ja
sõnavormide mitmikute (n-grammide) sagedusloendid
15 miljonilise Tasakaalus korpuse baasil, sagedasemate
ning olulisemate kollokatsioonide loendid. Tähelepanu
on pööratud korpuste märgendus-, otsingu- ja
haldussüsteemide arendusele. Oluliselt on täiendatud
leksikosemantilist andmebaasi Eesti Wordnet, mis on
rakendust leidnud näiteks veebidomeene pakkuva
ettevõte süsteemis ja teksti lihtsustamise programmis.
Leksikograafilistest ressurssidest on olemas EKI-s
loodud morfoloogiline andmebaas MAB, milles on
põhimaterjal ehk morfoloogia tüvebaas ja erandid.
Sõnastike andmebaasidest saab välja tuua tähenduste
andmebaasi TAB, mille aluseks on loodava
üheköitelise eesti keele seletava sõnaraamatu
märksõnade tähendused, millega on ühendatud eesti
keele põhisõnavara sõnastik, eesti-vene sõnaraamat,
9
eesti-vene õpilase ÕS, Eesti Wordnet ja morfoloogiline
andmebaas. Sõnastikes leiduvad tähendused
ühendatakse heuristiliselt ning ühisloome korras.
Viia sõnastikud standardsesse Täitmisel, pidev. Alates 2012. a koostatakse EELexis
vormingusse ja muuta need kõik EKI ja paljud EKI-välised sõnaraamatud (nt
korduvkasutatavateks mitmed termini- ja eesti murdekeele sõnastikud). Igale
andmebaasideks sõnaraamatule on loodud sobiv andmebaasistruktuur ja
toimub sõnastike automaatne avalikustamine veebis.
Struktureeritud on varasemalt tekstiredaktoris
koostatud sõnaraamatuid. Neist on EELexi viidud
ungari-eesti, veebiversioon on loodud vadja ja soome-
eesti sõnaraamatutest. 2017. a hakati arendama
sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi EKILEX, kus
sõnastikud ja terminibaasid viiakse ühte kesksesse
andmebaasi, mis võimaldab neid rakendustes
standardselt kasutada.
Teha elektroonilised sõnastikud Täitmisel, pidev. EKI-s loodud sõnastikud on avalikult
avalikult kasutatavateks kasutatavad, kui seda ei piira autoriõigus. Vt
http://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ja
https://keeleressursid.ee/et/keeleressursid/leksikaalsed-
ressursid. Allalaaditavad on ka TÜ-s loodud
leksikaalsed ressursid (nt Eesti Wordnet).
Uuendada kakskeelsete sõnastike Täitmisel, pidev. Ükskeelse eesti seletussõnaraamatu
põhja (eesti ja x-keele sõnastik) ja struktuur ja andmed on teisendatud kakskeelse põhjaks.
laiendada võimalusi kasutada seda Eesti keele põhisõnavara sõnastiku põhjal on tehtud
eri rakendustes eesti viipekeele, eesti-hiina ja eesti-leedu sõnastiku
põhjad. Uuendatud on Eesti-võru ja võru-eesti
sõnaraamatu veebiversiooni (http://synaq.org), millega
on integreeritud erinevad võru ja seto keelekorpused,
kogukonnakeskne helindusliide ja võru sünteeskõne.
Viia kõigi korpuste ja sõnastike Täitmisel, pidev. EKRK keeleressursside register
taustakirjeldused elektroonilisse Meta-Share (https://metashare.ut.ee/) kasutab
formaati ja muuta arvutil CLARINi võrgustikus standardiseeritud meta-andmete
töödeldavaks skeeme (CMDI) ka korpuste ja sõnastike jaoks. Seega
kõigil Meta-Share registris registreeritud korpustel ja
sõnastikel (kuid ka tarkvaral ja (veebi)teenustel) on
olemas elektroonilises formaadis taustakirjeldused ehk
meta-andmed. Registreeritud korpusi on hetkel 63 ja
sõnavararessursse 57. Registreeritud ressursside meta-
andmeid vahetatakse CLARINi võrgustiku keskse
registriga (Virtual Language Observatory ehk VLO) ja
DataCite Estonia andmekeskusena ka registreeritud
teadusandmete DOI-na DataCite registriga. Samuti
toimib OAI-PMH andmevahetus e-Varamuga.
Arendada välja korpuste juurde Täitmisel, pidev. Mistahes tasemel märgendusega
kuuluv programmvarustus, mis lubab tekstikorpustest otsimiseks on hetkel paindlikemate
otsida, märgendada ja analüüsida võimalustega Språk-bankenis (Rootsi) arendatud ja
mitmesuguseid keelelisi nähtusi. EKRK-s mahukalt eestikeelsete korpustega sisustatud
Korpused tuleb märgendada nii päringukeskkond KORP
morfoloogiliselt kui ka süntaktiliselt (https://korp.keeleressursid.ee). EstNLTK (Pythoni)
10
tööriistakomplektis ja Keeleliini töövookeskkonnas on
hetkel olemas mitmekesised võimalused eestikeelsete
tekstide lausestamiseks, sõnestamiseks,
morfoloogiliseks analüüsiks ja ühestamiseks,
lemmatiseerimiseks ja märgendamiseks, nimeüksuste
tuvastamiseks jm.
Eesti keele süntaktilises UD puudepangas on võimalik
päringuid teha erinevates keskkondades: INESS
(Bergeni ülikool/Norra Clarin), PML Tree Query
(Praha ülikool/Tšehhi Clarin), Turku NLP (Turu
ülikool) või kasutada kohalikus arvutis vabavaralist
udapy teeki. Varustati olemasolev OÜ Filosofti
tarkvara lihtsama liidesega, mida on kolmandatel
osapooltel mugav kasutusele võtta, ilma et peaks
programmi liigselt süvenema (vabamorf).
Luua eestikeelse veebi korpus ning Täitmisel, pidev. EKI, TÜ, Filosofti ja SketchEngine
dokumentide indekseerimise koostöös on alates 2013. aastast korjatud
süsteem, mis võimaldab autorsuse täisautomaatselt veebikorpusi. etTenTen korpus ehk
määramist ja plagiaadi Eesti veeb2013 sisaldab 270 miljonit sõna 686 000
väljaselgitamist veebilehelt. Päringuliidese kaudu saab kasutada nii
KORPi keskkonnas kui Keeleveebis. Varustati
olemasolev OÜ Filosofti tarkvara lihtsama liidesega,
mida on kolmandatel osapooltel mugav kasutusele
võtta, ilma et peaks programmi liigselt süvenema
(vabamorf). Keeletehnoloogia programmi raames
autorsuse ja plagiaadituvastusega tegeletud ei ole.
Meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni
arendamine“ raames on arendatud
plagiaadituvastussüsteem KRATT
(https://www.hitsa.ee/teenused/kratt).
Arendada statistilise masintõlke Täitmisel, pidev. On koostatud üldkeele sõnavara
vajadusteks suuri paralleelkorpusi korpusi.
(Euroopa Liidu dokumendid, Eesti
teadlaste tähtsaimad välissuhtluse
valdkonnad)
Arendada edasi suulise eesti keele Täitmisel, pidev. Eestikeelseid kõnekorpusi on
audio- ja videokorpust täiendatud ja märgendatud TTÜ Küberneetika
Instituudis (alates 2017 TTÜ tarkvarateaduste
instituudi osa) ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse
instituudis. Enamus neist korpustest on registreeritud
EKRK registris. Kasutamisel võivad esineda piirangud
seoses isikuandmete, autori- ja esitajaõiguste kaitsega.
https://korpused.phon.ioc.ee/search
http://www.keel.ut.ee/et/foneetikakorpus
Arendada välja süstemaatiline Täitmisel, pidev. Korpuste (pool)automaatsel
internetikeele korpus kogumisel tuleb metainfo kaasata võimalikult täpselt, et
oleks võimalik domeen või allkeel täpsemalt tuvastada
(nt etTenTen). Eesti keele erikujude (murdekeel,
internetikeel, kirjaliku vestluskeele korpus)
11
automaatanalüüsiga eraldi tegeletud ei ole. Seda saab
teha olemasolevaid analüüsivahendeid kohandades.
Laiendada ja märgendada Eesti Täitmisel, pidev. Korpust on täiendatud
dialoogikorpust arvutidialoogidega ja märgendatud selleks loodud
tarkvara kasutades.
Täiendada õppijakeele korpusi Täitmisel, pidev. TTÜ Küberneetika Instituudis on
arendatud foneetilist õppijakeele korpust
(aktsendikorpus). TÜ-s on arendatud eestikeelsete
õpilaste kirjandite ja eesti keelt võõrkeelena õppivate
õppurite tekstidest koostatud korpusi. EKI-s on
koostatud keeletaseme infoga varustatud eesti keele
õpikutekstide korpus ja arendatakse keeletaseme infoga
varustatud näitelausete ja sõnavara ressursse.
Luua ilukirjanduse tasakaalustatud Täitmisel, pidev. Olemas, aga registreerimata:
korpus https://keeleressursid.ee/et/keeleressursid-cl-
ut/korpused/83-article/clutee-lehed/187-
grammatikakorpus
Arendada eesti teaduskeele korpust Täidetud osaliselt. Arendustöö jätkamiseks vajalik
lisarahastus.
Meede 4. Eesti keele valdamise tagamine, eestikeelt väärtustavate hoiakute kujundamine
ning eesti keele kasutamiseks võimaluste loomine eestikeelses üldhariduses.
6.4.1.1. Õppekavaarendus
Tagada riiklikus õppekavas heade Täitmisel. Pidev. Eesti keele õppe maht on
õpitulemuste saavutamiseks piisav eesti püsinud stabiilsena. Moodustatud on
keele õppe maht ja ajaressursi tõhus õpitulemuste ajakohastamise töörühm, mille töö
kasutamine tulemused mõjutavad ajaressursi tõhusamat
kasutamist.
Süvendada eesti keele õpetamise lõimitust Täidetud. Pidev. Lõimingut soosivad
teiste ainete õpetamisega õppekavaarendus, nüüdisaegne õpikäsitus,
toimuvad koolitused, töötatakse välja metoodilisi
materjale (TÜ, TLÜ, EES).
Töötada välja ning viia ellu põhimõtted Täitmisel. Pidev. Koostöös partneritega viiakse
eesti keelt ja eestikeelset kultuuriruumi ellu eesti keelt väärtustavaid ja keele kasutamise
käsitlevate, eesti keelt väärtustavate ja selle julgust suurendavaid tegevusi.
kasutamise julgust suurendavate
üldteadmiste senisest tõhusamaks
andmiseks
Töötada välja ja pakkuda valikkursusi, Täidetud. Välja on töötatud kaks gümnaasiumi
mille raames käsitletaks eesti keele õppe valikkursust. Arendus toimub koos
atraktiivsust suurendavaid teemasid õppekavaarendusega.
Rakendada alates 2011/2012. õppeaastast Täidetud. Eksam on rakendunud.
probleemipõhine alustekstide kasutamisega
kaheosaline eesti keele riigieksam, mis
koosneb (1) kirjandist ja (2) tekstimõistmise
ülesannetest
Jätkata eesti keele riigieksami arendamist Täidetud. Pidev. Üldhariduse välishindamise
suunas, mis soodustab keele sügavamat ülesanded, põhimõtted ja arendamise alused
12
tundmaõppimist, oskuslikumat kasutamist aastani 2020 (HTM käskkiri 03.06.2014 nr 238)
ja eksamitulemuste objektiivsemat põhjal on õpitulemuste välishindamise üheks
hindamist eesmärgiks õpitulemuste kontrollimise kõrval
erineva vajadusega õpilase toetamine. Selleks, et
õpetaja saaks õpilasi õppimises efektiivsemalt
toetada, vajab ta õpilase tulemuste kohta infot
sisuliste osaoskuste kaupa, mitte pelgalt eksami
kui terviku üldtulemust. Eesti keele põhikooli ja
riigieksami sisulises arenduses eristatakse
selgemalt erinevate osaoskuste ja tasemete
hindamine. Eksamite läbiviimine Eksamite
Infosüsteemis aitab kaasa hindamise
objektiivsuse suurenemisele.
Korraldada esmakursuslaste eesti keele Täidetud osaliselt. Uuringumeeskond ei pidanud
oskuse uuring 2014. ja 2016. aastal vajalikuks funktsionaalse keeleoskuse 2016. aasta
kordusuuringut. Alates 2013 seiratakse Eesti
elanike, sh kõrgharidusega noorte funktsionaalset
keeleoskust rahvusvaheliste uuringute PISA ja
PIAAC abil.
6.4.1.2. Õpikud, sh eesti keele õpikud ja teised eesti keele alased materjalid
Analüüsida ilmunud õpikute kvaliteeti, Täidetud osaliselt, pidev. Õpikute keelekasutust
informeerida üldsust analüüsi tulemustest, on uurinud Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased
toetada õpikukäsikirjade koostamist ning magistrandid (Uusen, Puksand jt). Tulemusi
on tutvustatud emakeeleõpetajate
sügiskonverentsidel. Toetatud on õpetajatele
metoodiliste materjalide koostamist (EES).
Õpikukäsikirjade koostamise toetamiseks on
vastu võetud HTMi määrus, mis täpsustab õpikute
käsikirjade koostamise nõuded.
Koostada veebipõhiseid ja Täitmisel, pidev. Põhikooli lõpueksami ja
eksamiarendusega, sh elektrooniliste riigieksami elektrooniliste ülesannete
eksamitega kooskõlastatud eesti keele katsetamisega alustati 2017. aastal.
õppematerjale ja toetada nende koolidele
kättesaadavaks tegemist
Laiendada õpilastele tasuta kättesaadava Täidetud, pidev. 2016. aastal valmis erinevatest
eesti keele alase info (sõnaraamatud, keeleinfot sisaldavatest allikatest ühispäringut
käsiraamatud, keeleajakirjad) levitamist võimaldav portaal e-keelenõu („EKT 2011–17"
internetis 2013. a rahastatud projekt EKT39). Portaali
peaeesmärgiks on pakkuda lõpptarbijale
intuitiivselt lihtsal keelealast infot. Veebis on
kohe ilmumise järel kättesaadav ajakiri Oma
Keel.
Suurendada eestikeelsete veebipõhiste Täitmisel, pidev. 2017. aasta lõpuks valmis II ja
õppematerjalide hulka, seada eesmärgiks III kooliastmele tunnis kasutamiseks 8
üldhariduse kõigi valdkondade katmine eestikeelset elektroonilist ülesannete kogu.
vabalt kättesaadavate eestikeelsete Digipöörde programmi toel on koostamisel
veebimaterjalidega õpikute komplektid gümnaasiumidele.
13
6.4.1.3. Õpetajate välja- ja täiendusõpe
Suurendada koolieelsete lasteasutuste Täidetud, pidev. Koolieelsete lasteasutuse
õpetajate, eesti keele ja kirjanduse õpetajate ja õpetajatele toimub igal aastal mitmepäevane
klassiõpetajate väljaõppes eesti keele keeleseminar (KIRMUS, ERM, HTM), kus
komponendi ja Estica-alaste teadmiste osa käsitletakse eesti keele õpetamise metoodikat.
Täiendada eesti keele õpetajate väljaõpet Täidetud, pidev. TÜ eesti keele kui emakeele
kursustega, mis soodustavad eesti keele kui ja eesti keele kui teise keele õpetajad õpivad
teise keele õpetamist ühisel õppekaval, valikainete moodulid on
mõlematele võrdselt kättesaadavad.
Võtta eesti keele väljendusõpetuse kursus Täidetud, pidev. TÜ kõigis bakalaureuse
(kolm Euroopa ainepunkti) kõikide õppekavades on väljendusõpetus 3 EAP mahus
pedagoogiliste erialade õppekavadesse, tagada kohustuslik (v.a meditsiin). Eripedagoogika
õpetaja esmakoolituse õppekavade läbijate hea õppekavas on väljendusõpetus kohustuslik 6
erialane ja üldine eesti keele väljendusoskus EAP ulatuses, teistes pedagoogika
õppekavades 3 EAP mahus. 2016.–2017.
aastal uuendati väljendusõpetuse ainekava,
sest ootused ainele olid muutunud.
Arendada Tallinna Ülikooli emakeeleõppe Täidetud. Pidev. Keskuse õpetajate toel
infokeskust koostatud andmebaas oli aluseks õpilaste 5., 7.,
9. ja 11. klassi kirjutusoskuse arengu
uurimustele 2011–2014 ning on võimaldanud
koostada ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja
eriala magistriuurimusi; selle üldisem
lühitekstide osa on kaasatud isegi ühesse
sotsilingvistika doktoritöö andmebaasi, mis
seostab nn vaba kirjutamise isiku sotsiaalsete
tunnustega ajas.
Õpilasi on aidatud õpetajatega koostöös
nõustada uurimistöös, kommenteeritud ja
tagasidestatud olümpiaadiuurimusi ja
korraldatud ka eraldi gümnaasiumiõpilaste
kirjandus- ja keeleuurimuste võistlus (vt OK
2017/1). Keskuse raamatuid, muid materjale ja
nõustamist on vajanud pidevalt üliõpilased,
vahel ka õpivara koostajad. Oluliselt on
kasvanud keskuse rahvusvaheline roll ja
koostöö.
Arendada eesti keele ja kirjanduse õpetajate Täidetud osaliselt. Pidev. EÕIK on 2009. a
täiendusõpet eesti keele teadmiste kaasanud emakeeleõpetajad Tartu ja Tallinna
süvendamise suunas tekstiuurijate iga-aastaste tekstipäevade
traditsiooni, kohandades eesti keele
õpetamisega kas kogu tekstipäeva teemat või
selle sektsiooni. EÕIK korraldab tekstipäevi
üle aasta (s.o TÜga kordamööda). Eesti keele
päevi korraldavad TÜ, ajakohase
keelekasutuse koolitusi EKI,
metoodikakoolitusi EES.
Kehtestada eesti keele õpetajatele Riiklikult ei ole määratletud täiendõppe maht.
kohustusliku perioodilise erialase Täiendõpet viivad läbi Tartu ja Tallinna
14
täienduskoolituse mahuks viie aasta jooksul Ülikool ja MTÜd. Koolijuhid otsustavad
kümme Euroopa ainepunkti; otsida võimalusi vajaduse ja mahu üle. Vaba semestri
õppetöövaba erialase enesetäienduseaasta või - juurutamine ei ole leidnud toetust ega
poolaasta süsteemi väljatöötamiseks ja järk- vahendeid.
järguliseks rakendamiseks kõigile õpetajaile
6.4.1.4. Eesti keele õpetamine ja kooli keelekeskkond
Toetada eesti keele ainekava täitmist Täitmisel. Pidev. Kõrgemaid mõtlemisoskusi
kõikide kohustuslike teemade osas, kujundavaid õpitulemusi arendatakse seoses
püüeldes erinevaid mõtlemistüüpe arvesse õppekava arendustöödega. Täienduskoolitustel
võtva õpetuse suunas on eraldi tähelepanu pööratud poiste lugemis- ja
kirjutusoskuse parandamisele; õpilasuurimustele,
nende temaatika ja metoodika võimalustele;
moodsatele suundadele grammatikas ja
grammatikaõpetuses; meedia- ja
ilukirjandustõlgete kaudu levivate võõrmõjude
vältimisele; teksti emotiivanalüüsile ja
emotsioonidele eesti keeles; kirjutamisoskuse
arendamisele mitmekeelses keskkonnas;
narratiividele ja kirjandusuurimuse moodsatele
meetoditele.
Tagada täisväärtuslik eesti keele ja Osaliselt täidetud. Pidev. Infopäevi on
eestikeelne õpe põhi- ja keskhariduse korraldatud mh Ida- ja Lääne-Virumaa
tasemel ka neis Eesti regioonides, kus on maakondade õpetajatele.
väike eestlaskond.
Luua võimalusi eesti keele rühmaõppeks Täitmisel, pidev. Koolide rahastamismudeli
kaudu on võimalused loodud. Igal koolil on õigus
õpetada eesti keelt rühmaõppetundidena.
Juurutada eesti keele õpetamisel Täitmisel. Pidev. Funktsionaalse keeleoskuse
efektiivsemat, funktsionaalse keeleoskuse omandamist soodustavat metoodikat kujundavaid
omandamist soodustavat metoodikat õpitulemusi arendatakse seoses õppekava
arendustöödega.
Parandada muu emakeelega õpilaste ja Täidetud. Pidev. Koolidele on loodud võimalused
välismaalt Eestisse pöördunud eesti muu emakeelega õpilaste ja välismaalt Eestisse
emakeelega õpilaste võimalusi eesti keele ja pöördunud eesti emakeelega õpilaste
teiste ainete täisväärtuslikuks õpetamiseks.
omandamiseks
Soodustada kõikide ainete õpetajate eesti Täidetud osaliselt. Pidev. Toimub
keele alase teadlikkuse kasvu ning luua täienduskoolituste ja eesti keele päevade
võimalusi eesti keele alaseks korraldamise kaudu, rõhutatakse korrektse eesti
täiendusõppeks keele kasutamise osatähtsust kõikide ainete
õpetamisel.
Parandada koolide eesti keele keskkonda Täitmisel. Pidev. Digipöörde programmi raames
(kodulehed, infotahvlid, dokumentatsioon, on loodud koolidele vastavaid lisavõimalusi.
arvutitarkvara jm) ning luua lisavõimalusi
eesti keele heatasemeliseks kasutamiseks
Soodustada eesti keele ja teiste ainete Täidetud osaliselt. Pidev. Soodustatakse eesti
õpetajate keelealast koostööd keele ja teiste ainete õpetajate keelealast koostööd
eelkõige lõiminguprojektide kaudu.
15
6.4.1.5. Õppetööväline eesti keele alane tegevus
Jätkata põhi- ja keskkooliõpilaste eesti Täidetud. Pidev. Korraldatakse eesti keele,
keele olümpiaadide korraldamist lingvistika, kirjanduse ja rahvaluule olümpiaade.
Arendada eesti keele kursusi kõrgkoolide Osaliselt täidetud. Teaduskoolis on õpilastel
teaduskoolide juures võimalik osaleda humanitaarvaldkonna Moodle
kursustel „Keeleteaduse alused“,
„Inimene ja religioon“, „Vikipeedia - vaba
entsüklopeedia internetis“, „Filosoofia kui
argumenteerimiskunst“, „Inimesed ja märgid:
sissejuhatus semiootikasse“.
Toetada õpetajaid ja õpilasi õppetöövälises Täidetud, pidev. Korraldatakse väitlusvõistlusi,
eesti keele alases tegevuses võistulugemisi, esseevõistlust „Tulevik ja
karjäär“, Liivi etlusvõistlus jt. EES edendab
projekti kirjandustund kirjanikuga. EÕIK on
koostöös õpetajatega aidanud nõustada
uurimistöö kirjutajaid, kommenteeritud ja
tagasidestatud olümpiaadiuurimusi ja korraldatud
ka eraldi gümnaasiumiõpilaste kirjandus- ja
keeleuurimuste võistlusi (vt OK 2017/1).
Toetada eesti keelt käsitlevaid ja Täidetud. Pidev. Toetatakse erinevaid
eestikeelset loomingut avaldavaid omaloominguvõistlusi (korraldajad EES, Rotari
ajakirjandusväljaandeid ning eestikeelse klubi), Sten Roosi muinasjutuvõistlust, toetatakse
loomingu võistlusi ajakirjade Oma Keel ja Hea Laps ilmumist,
Ilmamaa kirjastuse raamatusarja „Mõttelugu“.
Arendada eesti keele ja kirjanduse alaseid Täidetud osaliselt. Toetatakse ajakirja Oma Keel
tele- ja raadiomänge ning ajaleheviktoriine ilmumist (sisaldab keeleviktoriine), EKI
keeleteste, mida levitatakse sotsiaalmeedia
kaudu.
Koostada ja levitada eestikeelset Täitmata ressursside puudumise tõttu.
arvutisuhtlust võimaldavaid mänge ja
klippe ning algatada sellealast
rahvusvahelist koostööd
Toetada eesti keele õpetamist ja levitada Täidetud. Pidev. Välismaal levitatakse infot nt
sellealast infot välismaal Eesti heade PISA tulemuste kohta, osaletakse
Euroopa kirjaoskusvõrgustikus 2013–2016
ELINET, ülemaailmse L1- ja kirjandusõpetuse
uurimise ühingu sektsioonide töös alates 2011,
nõukogus, ajakirja kolleegiumis alates 2013.
Toimunud on hariduslingvistika seminar (2014)
„Literacy and Teaching Writing in a Multilingual
Environment“; konverents „Cultures, Arts &
Verbal Communication“ (2017). Toimib koostöö
Soome kolleegidega: Eesti-Soome klassiõpetajate
kirjaoskuse ümarlaud (2015), kogemuste
vahetamise seminar Soome emakeeleõpetajatega
(2016), Lõuna-Korea, Soome ja Eesti ühisseminar
„Modern Teaching Environments“ (2017) ning
Põhjamaade ümarlaud ARLE 2017 raames.
16
6.4.1.6. Õpetajate kooliväline tegevus
Soodustada eesti keele õpetajate erialaste Täidetud osaliselt, pidev. Toetatakse EESi tegevust.
kontaktide tihenemist omavahel ja teiste
õpetajatega
Toetada emakeeleõpetajate osalust eesti Täidetud, pidev. EES on kaasatud
keele küsimuste arutamisel ja õppekavaarenduse, õpitulemuste välishindamise,
probleemidele lahenduste leidmisel õpikute kirjastamise ja keelepoliitika planeerimise
aruteludesse. EÕIK on retsenseerinud
õppekavaversioone ja osalenud e-eksami
ettevalmistuses ja pidanud sellekohaseid
ettekandeid, kajastanud keelesündmusi ja -
probleeme Oma Keeles (2012–2017 tosin artiklit),
kuid ka Sirbis, ERR-s, Elineti ja digitarga veebis.
Propageerida eesti keele õpetaja elukutset Täidetud osaliselt. Pidev. ESF programmi toel
toimub õpetajaameti atraktiivsuse ja maine
kujundamine. Doktorantidele võimaldatakse
osalemist rahvusvaheliste konverentside
eelkonverentsidel, doktorikoolis, korraldatakse
rahvusvaheliste ja kohalike konverentsidel
osalemiseks stipendiumikonkurss, makstakse
konkursipõhiselt iga-aastast ühekordset
õpetajastipendiumi eesti keele ja kirjanduse
õpetajaks õppijatele (ES, HTM). Õpetajate töö
tunnustamine (õpetajate gala, palgatõus,
mainekujundus).
Meede 5: eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine
muukeelses üldhariduses
Luua eesti keele sõbralik õhkkond ja Täitmisel, pidev. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 8. lg
anda algteadmised eesti keelest (4) alusel lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja
muukeelses lasteaias kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti
keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava
alusel.
Eesti keele õppe korraldamiseks lasteasutuses või selle
rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti
keeles, eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele
toetust riigieelarvest.
Alustada osalist eestikeelset aineõpet Täitmisel, pidev. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 21.
vene õppekeelega põhikoolis alates (4) Koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on
2015/2016. õppeaastast eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab
niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe
korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli
lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega
õppeasutuses. Eestikeelne aineõpe toimub
põhikooliastmes koolide valikul osaliselt kõikides eesti
keelest erineva õppekeelega koolides.
17
Parandada eesti keele mainet Täitmisel. Kooliti on maine erinev. Uuringu põhjal võib
muukeelses koolis väita, et vene-eesti kakskeelsus ja mitmekultuurilisus ei
kuulu venekeelse noore tunnetuslike väärtuste
paradigmasse. Eesti koolis õppimises nähakse ohtu vene
identiteedi säilimisele. Paljud õpilased vahendavad
vanemate arvamusi eesti keele kui mitteolulise keele
kohta ning inglise keele kõrgemale positsioonile
asetamise kohta. (Klaas-Lang, Praakli 2015)
https://www.researchgate.net/publication/277908408_
Milleks_mulle_eesti_keel_Riigikeele_oskuse_
vajalikkusest_vene_koolinoorte_pilgu_labi
Arendada ja korraldada eesti keele kui Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove
võõrkeele õpetajate ja kaudu. Korraldatakse keelekümbluse valdkonnas
keelekümbluskoolide tegevõpetajate koolitusi ja nõustamist lasteaedade-koolide
täiendusõpet, töötada selleks välja pedagoogidele ja haridusametnikele, koostatakse
kursused ja õppekavad keelekümblusmeetodil õpetamist ja õppimist toetavaid
materjale, toetatakse vene õppekeelega lasteaedade
eestikeelset õpet ja eesti keele õpet piirkondlike
metoodikakeskuste kaudu. Tegeletakse
keelekümblusprogrammi pideva arendamisega, liitunud
asutuste toetamise ja tunnustamise ning
kvaliteedisüsteemi rakendamisega.
Toetada keelemapi kasutamist Täidetud, pidev. Keelemapp on leitav aadressilt:
https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/voorkeeled/
keelemapp/.
Arendada ja toetada eesti keeles Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove
õpetavate aineõpetajate ainealase eesti kaudu. Koolituste eesmärk on viia üld- ja
keele täiendusõpet, sealhulgas toetada kutsehariduskoolide õpetajate ja juhtide arengu
eesti keele õpet toetamine ning hindamine vastavusse nüüdisaegse
mentoriprogrammidega õpikäsitusega ja suurendada nende ametite köitvust.
Toimuvad koolitused kaasaegsete metoodikate ja
tehnoloogiate õpetamiseks, et õpetajad digimaailma
uuendustega kursis hoida. Koolitused toimuvad
“Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu
toetamise” ehk ÕKPATi programmi tegevusena.
Arendada ja toetada kakskeelse Täidetud.
hariduse mudeleid, sealhulgas
keelekümblust, lõimitud aine- ja
keeleõpet (LAK-õpe)
Jätkata vene õppekeelega koolide eesti Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove
keeles õpetavate õpetajate täiendusõpet kaudu. Koolitused toetavad pedagooge lõimitud aine- ja
LAK-õppe metoodika vallas keeleõppe (LAK-õppe) põhimõtete mõtestamisel ning
keelekümblusmetoodika rakendamisel rühma/klassi ja
asutuse tasandil, samuti heade õpetamistavade levikut.
Arendada välja koolitusmoodulid, Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove
mille abil kujundada vene õppekeelega kaudu.
koolide vene keeles aineid õpetavates
õpetajates positiivset hoiakut eesti
keele ja eestikeelse aineõppe suhtes
18
Jätkata Euroopa Nõukogu Täitmisel, pidev. Keeleeksamid on välja töötatud, jätkub
keeleoskustasemetele vastavate pidev eksamiarendus.
keeleeksamite väljatöötamist
Arendada ja rakendada juba olemas Täitmisel, pidev. Innove jagab informatsiooni, kuidas
olevaid programme, mis aitavad korraldada muu kodukeelega laste õppetööd. Anname
uusimmigrantidel kohaneda nõu, kuidas aidata nii pedagoogidel, haridusasutustel ja -
töötajatel kui ka lastel ja nende perekondadel uue
olukorraga paremini toime tulla. Vahendame kogemusi.
Koostöö SiMiga.
Arendada välja mitmekultuurilise Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove
hariduse moodulid ja tagada, et kõik kaudu.
õpetajakoolituse läbinud noored
õpetajad omandaksid teadmised ja
oskused, mis on vajalikud eesti keelest
erineva emakeelega õpilaste
eestikeelses õppes
Töötada välja abinõud, mis tagavad Otsitakse lahendusi õpetajaprogrammi raames 2019+.
eesti keele kui võõrkeele õpetaja
kvalifikatsiooniga õpetajate olemasolu
piirkondades, kus eesti keele keskkond
peaaegu puudub; laiendada vene
õppekeelega koolide õpetajate
võimalusi töötada ajutiselt eestikeelses
keskkonnas
Laiendada eesti keele õpet Täitmisel. Pidev. ESF vahendite toel korraldatakse
mitteformaalses keskkonnas õpilasvahetusi, keelelaagreid ja koolidevahelisi eesti
keele projekte.
Meede 6: kutsehariduse õpilaste eesti keele oskuse tagamine
Pakkuda kutseõppuritele erialase eesti Täitmisel, pidev. Tööturu ja õppe tihedama seostamise
keele ja eesti keele teise keelena õpet programm (PRÕM). Elukestva õppe strateegia
tööks vajalikul tasemel programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused
vastavusse tööturu vajadustega. Programmi toel on
võimalik läbi viia täiendavaid tegevusi eesti keele kui
teise keele oskuse parandamiseks.
Analüüsida eesti keele õppe olukorda Täitmisel, pidev. Elukestva õppe strateegia programmi
vene õppekeelega rühmades, „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid“ toel
ajakohastada eesti keele oskuse nõudeid korraldatakse eesti keele õpet kutseõppeasutuste
ning korraldada lõimitud eriala- ja juhtidele ja õpetajatele.
keeleõppe täienduskoolitust Kutsehariduse eestikeelsele õppele ülemineku
kutseõppeasutuste juhtidele ja toetamiseks on kavandatud täiendavaid tegevusi
õpetajatele tööturuprogrammis ja kutsehariduse programmis.
Teha vene õppekeelega rühmade Täitmisel, pidev. Tööturu programmis on kavandatud
õppuritele ja vastavatel erialadel meetmeid selle tegevuse teotamiseks
töötavatele täiskasvanuile eestikeelse (täiskasvanuhariduse osakonna tööalase koolituse
kutseeksami ettevalmistuskursusi, RKTst ESF vahendid. Õpilaste osa katab PRÕM).
toetada õppurite praktiseerimist
eestikeelses töökeskkonnas
19
Arendada välja keelemapi mudel Täitmata rahaliste vahendite vähesuse tõttu.
täiskasvanud õppijale
Meede 7: eesti keele oskuse ja väärtustamise arendamine ning eestikeelsuse säilitamine
kõrghariduses ja teadustegevuses
Seadustada eestikeelse õppe Osaliselt täidetud. Pidev. Kõrgkoolid on kohustatud
säilimine kõigis õppekavarühmades pakkuma eestikeelset õpet kõigis õppekavarühmades
kõigil õppeastmetel bakalaureuse- ja magistriõppes. Doktoriõpe on eesti- ja
ingliskeelne. Eesti- ja ingliskeelse õppe vahelise
tasakaalu leidmiseks otsitakse lahendusi nt uue
kõrgharidusseaduse koostamisel, kõrgkoolidega
tulemuslepingute sõlmimisel.
Kehtestada nõue, et võõrkeelsele Osaliselt täidetud. Pidev. Kõrgkoolid on kokku
bakalaureuse-, magistri- või leppinud, et „doktoriõpe väärtustab ja arendab eesti
Doktoritööle lisatakse ammendav teaduskeelt“ (http://ern.ee/files/allkirjastastud-head-
kokkuvõte eesti keeles, doktoritöö tavad.pdf) ja „doktoritöö juurde kuulub kokkuvõte töö
puhul teadussuuna teadusartikli eesmärkidest, uurimismeetoditest ja töö tulemustest,
mahus mis on võõrkeelse doktoritöö puhul eestikeelne“
http://ern.ee/files/kvaliteedilepe2003.pdf,
kuid lepet alati ei täideta.
Määratleda õppekeele ja muude Täitmata. Ülikoolid on oma otsustes autonoomsed ja
keelte suhe õppekavas õppekeele ja muude keelte suhe sõltub vajadustest ja
võimalustest. Eesti- ja ingliskeelse õppe vahelise
tasakaalu leidmiseks otsitakse lahendusi nt uue
kõrgharidusseaduse koostamisel, kõrgkoolidega
tulemuslepingute sõlmimisel.
Tagada eestikeelsetes õppekavades Täitmisel. Pidev. Üldjuhul tagatud. Õppekeele ja
eestikeelne õppetöö muude keelte suhe sõltub vajadustest ja võimalustest.
Eesti- ja ingliskeelse õppe vahelise tasakaalu
leidmiseks otsitakse lahendusi nt uue
kõrgharidusseaduse koostamisel, kõrgkoolidega
tulemuslepingute sõlmimisel.
Selgitada eesti keele spetsialistide Täitmata. Riiklikku tellimuse põhimõtetest on üldjuhul
vajadus ning tagada nende väljaõpe, loobutud. Kõrgkoolid teevad vastavad otsused
esitades suunatud riigitellimuse Tartu ülikoolisiseselt läbirääkimiste alusel.
Ülikooli ja Tallinna Ülikooli eesti
keele erialade õppekavadele kõigil
õppeastmetel
Kehtestada eesti keele erialade Täitmata. Erialakoefitsientide põhimõtetest on
õpetamise tegelikele kuludele loobutud. Kõrgkoolid planeerivad oma kulud ja
vastavad erialakoefitsiendid jaotavad rahalised vahendid iseseisvalt.
Töötada välja põhimõtted, mille Täidetud, pidev. Kui õpilane saavutab eesti keele kui
lausel kehtestada muukeelse teise keele gümnaasiumi eksamil enam kui 60 punkti,
gümnaasiumi lõpetanutele nõuded siis tunnistatakse tema keeleoskustase B2 tasemele
kõrgkooli sisseastumiseks vajaliku vastavaks. B2 tase on miinimumtase, mis võimaldab
eesti keele oskuse kohta akadeemiliste õpingute alustamist.
Vastuvõtutingimused erinevad kõrgkooliti ja
õppekavati (nt TÜ arstiteaduse õppekava
20
vastuvõtutingimused sätestavad, et eesti keele teise
keelena riigieksami või eesti keele B2-taseme eksami
sooritanul on keeleoskus tõendatud juhul, kui eksami
tulemus on vähemalt 80 punkti). Kõrgkoolid võivad
lisaks kehtestada keelenõudeid õppekava lõpetamiseks
(nt TÜ Narva Kolledzis on õppekava
„Humanitaarained mitmekeelses koolis (eesti keel teise
keelena)“ üliõpilastel kohutus sooritada õpingute
lõpetamiseks riiklik eksam tasemele C1.
Toetada eesti erialakeele ja Täitmisel, pidev. Kõrgkoolides on vastavad kursused
akadeemilise väljendusoskuse loodud. Kõrgkoolid pakuvad muukeelsetele
õpetamist ning muukeelsete üliõpilastele keeletuge.
üliõpilaste keeletuge
Käivitada eesti kirjakeele Osaliselt täidetud. Pidev tegevus. Eraldi süsteemi pole
täiendusõppe süsteem välismaal loodud. Välismaal keskhariduse saanud üliõpilastele
keskhariduse saanud üliõpilastele laienevad samad võimalused, mis muukeelsetele
üliõpilastele.
Katta erialad oskussõnastikega ning Täitmisel, pidev. Eestikeelse terminoloogia programmi
eestikeelse õppekirjandusega ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi kaudu
kaetakse erialasid oskussõnastikega (vt www.
terminoloogia.ee) ning luuakse eestikeelseid
kõrgkooliõpikuid. ETISes publikatsioonide
klassifikatsioonis vastavad kõrgkooliõpikud tasemele
2.4.
Väärtustada uurimistulemuste Täitmisel, pidev. Terminoloogiaprogrammi kaudu
avaldamist eesti keeles; hoides antakse välja parima eestikeelse teadustöö kokkuvõtte
kõrgel eestikeelsete stipendiumit, ETISes on 11 eestikeelset ajakirja, milles
teadusväljaannete taset, taotleda avaldatud artikkel vastab publikatsioonide
jätkuvalt nende kajastamist klassifikatsioonis tasemele 2.4.
rahvusvahelistes andmebaasides,
samuti taotleda rahvusvahelise
levikuga eestikeelsetele
teadusväljaannetele kõrgemat
hindamist teaduspublikatsioonide
hierarhias
Jätkata eestikeelset teadust Täitmisel, pidev. Teaduse propageerimise tegevused
populariseeriva tegevuse toetamist toimuvad Eesti teadusagentuuri koordineerimisel
http://www.etag.ee/wp-
content/uploads/2012/05/Teaduse-populariseerimise-
tegevused-2017.pdf.
Jätkata paindlike eesti keele Täitmisel, pidev. Kõrgkoolid pakuvad paindlikke eesti
õpetamise ja eesti keele keele õppimise võimalusi. Tartu Ülikooli Narva
kontrollimise meetodite rakendamist Kolledži õppekavades on seatud praktika sooritamise
või kõrgkooli lõpetamise eelduseks B2 või C1 taseme
eesti keele eksami sooritamise.
21
Meede 8: eesti keele piirkondlike erikujude arendamine Eestis
Algatada kogu Eestit hõlmavaid riiklikke Täitmisel, pidev. KuMi piirkondlikud programmid
programme eesti murrete ja kohaliku toimivad, kuid ei arvesta alati kogukonna suuruse
kultuuri velmamiseks ning arendamiseks ning tegelike vajadustega.
Soodustada eesti murrete kasutamist Täitmisel, pidev. Kohaliku omavalitsuse
kohalikus asjaajamises, avalikel siltidel, pädevuses.
viitadel, kuulutustes, teadaannetes ja
reklaamis
Arendada kõrgkoolides eesti murrete Täitmisel, pidev. Kultuuriprogrammide toetus TÜ-
alase välja- ja täiendusõppe võimalusi le.
Jätkata eesti murrete õpetamist Täitmisel, pidev. Lasteaedades toimuva keelepesa
üldhariduskoolides ja teistes meetodiga tutvustatakse lastele oma kodukandi
õppeasutustes ning vastava keelt, kultuuri, kombeid (Võrus, Kihnus,
õppekirjanduse koostamist Mulgimaal). Toimib võru kirjanduse õpetus 12.
klassidele, piirkonniti levib oskusaine õpetamine
murdekeeles. Piirkondlikud kultuuriprogrammid +
otsetoetused HTMist.
Jätkata eesti murrete alast teadus- ja Täitmisel, pidev (vt meede 2).
arendustegevust (vt ka meede 2)
Toetada murrete kasutamist meedias ja Täitmisel, pidev. Piirkondlikud
regionaalkultuuri projekte kultuuriprogrammid toimivad.
Meede 9: väliseestlaste eesti keele oskuse säilimise toetamine
Toetada eesti keele ja eesti keeles Täitmisel, pidev. On suurenenud välismaal asuvate eesti
õpetamist, internetipõhiste
keele õpetuskohtade ning seal õppijate arv, samuti n
õpivõimaluste loomist välismaa valminud eesti keele algtaseme e-õppe kursus
koolides ning väliseestlaste õppimist
„Keeleklikk“, töötab välismaal elavatele lastele mh
Eestis Eesti riiklikul õppekaval e-õpet pakkuv „Üleilmakool“
ning välja töötamisel on eesti keele B1-taseme e-õppe
kursus „Keeletee“.
Soodustada eestikeelse teabe Täitmisel, pidev. Teabevahetus kodu- ja väliseestlaste
kättesaadavust välismaal (trüki- ja vahel toimub nii trükimeedia kui ka internetiportaalide
elektrooniline meedia) vahendusel. Väliseesti ajalehti antakse kas paberkandjal
ja/või digitaalselt välja Ühendkuningriigis (Eesti Hääl),
Saksamaal (Eesti Rada), Venemaal (Peterburi Teataja),
Austraalias (Meie Kodu), Rootsis (Stockholmi Eesti
Päevaleht), Ameerika Ühendriikides (Vaba Eesti Sõna).
Kanada eestlaskonnal on aktiivsed veebiportaalid
Estonian World Review (https://www.eesti.ca) ja
Global Estonian (https://globalestonian.com).
Rahvuskaaslaste programmi kodulehekülg
(www.hm.ee/rahvuskaaslased) kajastab väliseesti
organisatsioonide kontaktandmeid ning erinevat
väliseestlusega seonduvat infot. Välismaal asuvate eesti
keele õpetuskohtade info on kättesaadav kodulehel
22
„Eesti keel ja kultuur maailmas“
(https:/ekkm.estinst.ee). Väliseestlastega seotud
tegevusi kajastab ka Kultuuriministeeriumi
kodulehekülg (https://www.kul.ee) ja ministeeriumi
igakuine infokiri. Väliseesti kultuurisündmused
kajastusid portaalis http://www.kultuur.info ja
https://www.ev100.ee.
Rahvuskaaslaste programmi tegevustest teavitati
regulaarselt avalikkust Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi,
Välisministeeriumi, Integratsiooni SA ja MTÜ Eesti
Instituut pressiteadete kaudu. Väliseestlaste elu ja
üritusi on kajastanud ka Eesti Rahvusringhääling ja
teised eesti meediaväljaanded.
Aruandeperioodil on väliseesti meediaväljaannetest
toetatud Peterburi Teatajat ja ajalehte Krimmi Eestlased
(viimane ilmus vaid aastal 2014).
Teha väliseesti noortele, sealhulgas Täitmisel, pidev. Igal aastal on väliskogukondades
välismaa ülikoolides õppivatele korraldatud keelepäevi, kuid ürituse sihtgrupp sõltub
noortele keelepäevi, mis tutvustavad väga kogukonnast ning üritusel käsitletavatest
eesti keelt ja keelepoliitikat ning teemadest. Emakeele Seltsiga on välja töötatud uus
motiveerivad Eestisse naasma; otsida väliskeelepäevade korraldamise kontseptsioon, mis aga
keelepäevadele uusi vorme, vajab turundustuge mh Eestis asuvatelt partneritelt (SA
korraldada neid koos muude ürituste Archimedes, EAS, MTÜ Eesti Instituut). Senine
ja partneritega väliskeelepäevade korraldamine on olnud hektiline.
Talletada ja uurida väliseestlaste Täitmisel, pidev. Rahvuskaaslaste programmi raames ei
keelekasutust ning välismaal asuvat ole väliseestlaste keelematerjali kogutud. Küll on aga
eesti keele materjali toetatud väliseesti kultuuripärandi, sh keelelise pärandi
kaardistamist, kogumist ja säilitamist ning välismaal
õppivatele eesti lastele õppematerjalide koostamist.
Meede 10: viipekeele ja keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutuse toetamine
Täpsustada keeleliste erivajadustega Täidetud. Andmed erivajadustega inimrühmade kohta
inimrühmade (kurdid ja vaegkuuljad, on leitavad Tervisestatistika ja terviseuuringute
pimedad, pimekurdid, düslektikud, andmebaasist.
afaasikud, düsartrikud) määratlused http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02
ning selgitada rühmade suurus Haigestumus/02Haigestumus__01Esmashaigestumus/?
tablelist=true&rxid=4c81f59f-ef09-4502-9956-
b5a3a82e9512
Tagada kurtidele lastele võimalus Täitmisel, pidev. Kurtidel ja vaegkuuljatel on võimalik
valida eestikeelne või eesti- ja õppida Tartus ja Tallinnas neile mõeldud
viipekeelne haridus haridusasutustes. Kutsehariduses ja kõrghariduses
toetatakse tõlketeenust.
23
Arendada eesti viipekeelt, töötada Täitmisel, pidev. Tegeldakse keeleprogrammi ja
välja õppe- ja ainekavad eesti haridusstrateegia 2020+ raames.
viipekeele kui esimese keele
õpetamiseks, arendada eesti
viipekeele kui teise keele õpetamise
metoodikat
Tagada keeleiste erivajadustega Täitmisel, pidev. Keeletehnoloogia tegeleb
inimestele tehnilised vahendid (nt intensiivselt kõnetuvastuse ja kõnesünteesi
lühisõnumite saatmiseks), mis edendamisega. Võimalused paranevad jõudsalt.
võimaldavad edastada hädaabiteateid
Arendada viipekeele tõlketeenus (sh Täitmisel, pidev. Keeletehnoloogia tegeleb
kirjutustõlke teenus) kogu riiki intensiivselt kõnetuvastuse ja kõnesünteesi
katvaks süsteemiks, et operatiivne edendamisega. Võimalused paranevad jõudsalt.
tõlketeenus oleks igale
kuulmispuudega inimesele
kättesaadav
Arendada välja digitelevisiooni Osaliselt täidetud. Pidev. Tõlget viipekeelde teeb AK,
võimalused (tõlkida eesti viipekeelde ainus regulaarne saade on ETV2 kl 19.20 viipekeelsed
vähemalt 10 % Eesti telekanalite uudised. Lisaks on ka mõned üksiksaated varustatud
saadetest, varustada eesti subtiitritega viipekeelse tõlkega, näiteks aastavahetuse
vähemalt 10% eestikeelsetest presidenditervitus. Eestikeelsetest originaalsaadetest
originaalsaadetest ning lisada osale on võimalik (vaegkuuljate/kurtide) subtiitritega
avalik-õigusliku televisiooni vaadata praegu iganädalaselt viit saatesarja: Osoon,
saadetest subtiitrid, mis edastavad Õnne 13, Prillitoos, Pealtnägija, Foorum. Saated on
diktoriteksti tihendatud kujul. subtiitritega kättesaadavad ka järelvaatamises ja
arhiivis. Lisaks on võimalik vaadata subtiitritega
enamikku uuemaid Eesti mängufilme, millele on
tootjad ise subtiitrid teinud või oleme need hankinud
vaegkuuljate või kurtide liidu kaudu. ERRil on
sõlmitud leping kultuuriministeeriumiga, mille
kohaselt on võetud kohustus ERRi arhiivis olevate
(endiste Telefilmi) mängufilmide subtitreerimiseks.
Lisaks pakub ERR teenust vaegnägijaile ning
pimedatele: koostöös EKI-ga on kõigi saadete puhul
kasutusel kõnesüntesaator, mis loeb ette kõik
subtiitrid, n.-ö helilised subtiitrid.
Meede 11: eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise
Arendada mitmekülgset Täidetud, pidev. Rahvusvahelist keelekoostööd on
rahvusvahelist keelekoostööd arendatud nt keeletehnoloogia, võõrkeeleõppe alal.
HTMi esindajad on osalenud Euroopa
keeletehnoloogiavõrgustike META-NET ja ELRC
töös, võõrkeeleõppe alast koostööd tehakse ECML
juures, keelealast koostööd EFNIL-is, TLÜ
terminoloogiakoostöö Euroopa
Terminoloogiaühinguga EAFT-AET.
24
Arendada välisõppe programmi Täidetud, pidev. Eesti keele akadeemilist välisõpet on
alusel aktiivselt eesti keele viidud ellu vastavalt riiklikule programmile seda
akadeemilist välisõpet pidevalt analüüsides ja arendades. Ette on valmistatud
jätkukava aastateks 2018–2027.
Selgitada tõlkide ja tõlkijate vajadus Täitmata. Tõlke ja tõlkijaid õpetatakse TÜ-s ja TLÜ-s
ning koolitada neid vajalikul arvul ja kõrgkoolidel on õigus ise otsustada õpetatavate
erialade üle. Täpne ülevaade vajadusest puudub.
Toetada eesti keele ja võõrkeelte Täitmisel. Pidev.
kontrastiivuuringuid
Anda välja kakskeelseid Täitmisel, pidev. Kakskeelseid sõnaraamatuid kirjastab
sõnaraamatuid peamiselt Eesti Keele Instituut.
Suurendada võõrfiloloogia Täitmata. Võõrkeeleõpetajaid koolitavad ja õpetuse
õppekavades eesti keele osatähtsust kvaliteedi eest vastutavad TÜ ja TLÜ, kes otsustavad
ka õppekavade ülesehituse üle.
Tagada kõigi õpetajate eesti keele ja Täitmisel, pidev. Nt hüvitatakse Eesti
võõrkeelte oskus Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu võõrkeeleõpetajatele
rahvusvaheliste keeleeksamite sooritamise kulud,
samuti toetatakse õpetajate erialaliitude tegevusi.
Tagada keeleõpetajate koolituse Täitmisel, pidev. Keeleõpetajate mainet parandatakse
kvaliteet ja parandada ühiskonna ja koolituse kvaliteeti tõstetakse mh koostöös
keeleõpetajate mainet erialaliitudega.
Arendada täiskasvanud keeleõppija Täitmata. Erialade kaupa keelemapi mudelit koostatud
eesti keele mudelit ei ole. Võõrkeelte strateegia raames koostati
juhendmaterjal tööalase keeleoskuse nõuete
kirjeldamiseks.
Lõimida järgmises eesti keele Täitmata. Eesti keele ja võõrkeelte alane tegevus
arengukavas eesti keele ja võõrkeelte lõimitakse järgmises HTMi elukestva õppe strateegias.
alane tegevus
Jätkata Euroopa Nõukogu Pidev. Võõrkeeleõpetus Eestis lähtub Euroopa
keeleoskustasemete rakendamist keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ja
ning testimise oskusteavet toetavate tasemekirjeldustest. Valminud on raamdokumendi
uuringute korraldamist uusversioon, mida tõlgitakse Eesti keelde.
Testimisalast teavet arendatakse SA-s Innove, TÜ-s ja
TLÜ-s, mh rahvusvaheliste koolitustega.
Meede 12: keeleseaduse täitmise järelevalve
Järelevalve korraldus
Jätkata järelevalvet tööalase keeleoskuse Täitmisel, pidev.
nõuete täitmise üle vähemalt senises mahus,
pöörates peatähelepanu avaliku sektori
töötajate (pedagoogid, avalikud teenistujad,
riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste
töötajad, avalik-õiguslike ja juriidiliste
isikute asutuste töötajad), erasektoris
hõivatud teenindajate ning elanikkonna
turvalisuse tagamisega seotud töötajate
keeleoskusele
25
Tõhustada järelevalvet ametliku Täitmisel, pidev.
keelekasutuse eesti kirjakeele normile
vastavuse, avaliku teabe eestikeelsuse ning
avaliku keelekasutuse korrektsuse üle
Õiguslik reguleerimine
Täiendada keeleseadust sätetega, mis Täidetud. Kaubamärkide regulatsioon vajab
reguleerivad või täpsustavad veebilehtede, täiendamist, võõrkeelsetele kaubamärkidele
kaubamärkide avalikul eksponeerimisel tuleks lisada ka võõrkeelsed ärinimed.
edastatava avaliku teabe, lepingute ning Täitmata. Keeleseadust ei planeeri avada.
teiste oluliste valdkondade keelekasutust; Plaanis on sõnastada head tavad, nt avaliku
meediaväljaannete puhul sätestada nõue ruumi keelekasutuse hea tava ja
järgida keelekasutuse head tava teenindusvaldkonna keelekasutuse hea tava.
Siduda tööloa saamine täidetaval ametikohal Täitmisel, valitsus on esitanud
nõutava eesti keele oskuse omamise, meditsiinitöötajate keeleoskusega seonduva
kohustusliku keeleõppe läbimise või eelnõu Riigikogule.
keeleõppes osalemisega
Soodustada ettevõttenimede registreerimise Täitmisel. Plaanis on koostöös
kohustuse ja sellega kaasneva nõustamise Keeleinspektsiooniga äriregistris vastav juhis
kaudu eestipäraste ettevõttenimede luua. Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts
kasutamist algatasid 2016. aastal võistluse „Ehe Eesti −
Eesti ettevõttele eesti nimi”. Võistluse eesmärk
oli juhtida ettevõtjate ja üldsuse tähelepanu
avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning
väärtustada eestikeelseid äri- ja
ettevõttenimesid. Võistlus on toimunud igal
aastal.
Täiendada alkoholiseadust nõudega, et Täidetud. Kirjalik eestikeelne teave on tagatud.
alkoholitoodete müügil tagatakse tarbijatele
kirjalik eestikeelne teave
Analüüsida võimalust ja võimaluse korral Täidetud osaliselt, pidev. Valimisreklaami
sätestada poliitilise reklaami eestikeelsuse eestikeelsuse nõue on lisatud keeleseadusesse;
nõue, keelamata sealjuures võõrkeelset volikogude eestikeelse töö tagamiseks ei ole
reklaami, ning saavutada venekeelse õiguslikke meetmeid võetud.
elanikkonna enamusega kohalikes
omavalitustes volikogude eestikeelne töö
Vaadata üle Keeleinspektsiooni Täidetud. Keeleinspektsiooni põhimäärust on
järelevalvepädevus Keeleseaduses ning muudetud ning järelevalvepädevust laiendatud.
täiendada seda vajalike sätetega (sh
järelevalve kvaliteedinõuete üle nendes
koolitusasutustes, mis tegelevad
täiskasvanute riigikeeleõppega)
26
Meede 13: keeleteavitus
Informeerida keelekasutajaid Täidetud, pidev. Ressursid on vabalt kättesaadavad.
nüüdisaegsetest keeleressurssidest Teadlikkuse tõstmine ressursside kasutamisvõimaluste
kohta toimub pidevalt. Informatsiooni edastatakse üldiselt
ürituste, kodulehtede ja sotsiaalmeedia kaudu,
sihtgrupipõhiselt koolituste ning infopäevade kaudu.
Võtta riigi- ja kohaliku oma- Täidetud osaliselt, tegevus pidev. Ametikeel on eesti keel.
valitsuse asutustes, sealhulgas Riigi Infosüsteemide Keskuse väljastatud arvutid on
välisesindustes, samuti teistes üldjuhul seadistatud eesti keelele. Erandid on
avalikes huvides tegutsevates kokkuleppelised.
asutustes kasutusele eestikeelne
tarbetarkvara
Aidata luua ning kinnistada uute Täidetud, pidev. Uute rakenduste kasutamisharjumusi
rakenduste kasutamise harjumust suurendatakse sihtgrupipõhiselt koolituste, infopäevade,
tajutava lisandväärtuse (ajaressurss, loodushoid,
eeltäidetud vormid jm) esile toomise ja/või
veebirakenduste soosimise ja e-riigi kuvandi kaudu.
Suurendada üldist Täidetud, pidev. Üldist keeleteadlikkust on suurendatud
keeleteadlikkust avaliku ametnike ja avaliku sektori töötajate koolituste ning
keelekasutuse valdkonnas infomaterjalide koostamise ja jagamisega (EKI,
Keelehooldekeksus).
Jätkata F. J. Wiedemanni Täidetud, pidev. Wiedemanni auhinda on välja antud igal
keeleauhinna ja aasta keeleteo aastal. Seda on tähistatud laureaadile pühendatud
auhinna väljaandmist ning keelepäevaga Väike-Maarjas. Keeleteokonkurss on
nendega seotud ürituste toimunud igal aastal, osavõtt (esitatud tegude arv,
korraldamist hääletajate arv) on märkimisväärselt suurenenud.
Väärtustada eestikeelset Täitmisel, pidev. Nt 2017. aasta keeleteo rahvaauhinna
eneseväljendust uutes pälvis eestikeelset korrektset eneseväljendust esile tõstev
suhtluskanalites ja oluliseks pidav Instagram „Roostikurebased“.
Toetada eesti keele kasutamist Täidetud, pidev. Eesti Integratsiooni monitooringu (2017)
kultuuridevahelises suhtluses andmetel on suurenenud eesti keele kui rahvuste vahelise
keele kasutamine https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/
files/5_keeleoskus.pdf
Väärtustada eesti keele Täidetud, pidev. Toetatakse eesti keele piirkondlike
piirkondlikke, etnilisi, sotsiaal- allkeelte õpetamist lasteaedades ja koolides. Keeleteo-
seid ja kultuurilisi allkeeli keele konkursil on auhindu pälvinud murdekeelt väärtustavad
väljendusrikkuse allikana ja tööd. Sotsiaalsete ja kultuuriliste allkeelte väärtustamisele
toetada nende laiemat kasutamist pole leitud põhjendatud sisu ega tegevusvormi.
Teavitada üldsust eesti keele Täidetud, pidev. Keelevaldkonnas viidi läbi kolm
arengukava raames tehtud tööst ja uuringut „Eesti keeleseisundi uuring“ ja „Keelehoiakute
saavutatud tulemustest uuring“ ning „Võõrkeelte oskuse mõju tööturul“.
Uuringud on kättesaadavad ministeeriumi kodulehelt.
Teadvustada ja edendada eesti Täidetud.
keele arengukava üldrahvaliku
arenguprogrammina
Kaasata ühiskond üldrahvalike Täidetud.
algatuste kaudu sobival viisil eesti
keele arengukava elluviimisesse
27
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava
2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“
vahearuanne“ eelnõu juurde
„Eesti keele arengukava 2011–2017“, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 26. nov 2010,
(edaspidi EKA) on jätk „Eesti keele arendamise strateegiale (2004–2010)“ ning selle eesmärk
on kindlustada põhiseadusliku ülesande – säilitada eesti rahvus, kultuur ja keel läbi aegade –
täitmiseks järjepidevad tegevused, mis on arengukavas ära toodud meetmete kaupa.
EKA täitmise aruandeid on koostatud iga kaheaastase perioodi lõpus koostöös Eesti
Keelenõukogu ja sisuekspertidega.
Aruandest nähtub, et keelevaldkonna tegevusi kavandades on lähtutud arengukavast ning kõigi
arengukava 13 meetme tegevustega on liigutud seatud sihi suunas. Kolmeteistkümne meetme
tulemuslikkust mõõtvast 25-st indikaatorist on sihttase saavutatud või ületatud kahe
kolmandiku puhul. Probleeme soovitud eesmärkide saavutamisega on valdkonna piire ületavate
teemade puhul, mis vajavad probleemkohtade käsitlemist valdkondade üleselt. Näiteks ei ole
võimalik kitsa keelevaldkonna arengukavaga lahendada keeleõpetajate ettevalmistuse,
järelkasvu ja keeleoskusega, ühtse koolisüsteemi ja kõrghariduse keelsusega seotud probleeme.
Mõnel juhul lähevad keelepoliitiliselt olulised eesmärgid vastuollu praegu veel kehtivates
arengukavades seatud sihttasemetega (nt seab „Elukestva õppe strateegia 2014–2020“
põhikooli lõpuks eesti keele oskuse sihttasemeks B1 keeleoskustaseme, kuid „Eesti keele
arengukava 2011–2017“ kohaselt peaks põhikooli lõpetaja saavutama B2 keeleoskustaseme).
Arvestades muutunud põhimõtteid strateegilises planeerimises ja strateegiadokumentide
koostamisel, millega soovitakse kehtivate arengukavade arvu märkimisväärselt vähendada,
jõudis Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Keelenõukogu liikmetega ühise otsuseni
peatada keelevaldkonna eraldiseisva arengukava eelnõu menetlemine ning planeerida keele kui
hariduse ja teadusega tihedalt seotud valdkonna eesmärke osana koostatavast HTMi
strateegiast, mis hõlmab sidusalt nii keele-, hariduse, teaduse kui ka noortepoliitikat.
Sellega seoses tehakse valitsusele ettepanek pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ ja
siduda keelepoliitika kui hariduse ja teadusega lahutamatult seotud valdkond Haridus- ja
Teadusministeeriumi uue, 2021. aastast kehtima hakkava strateegiaga.
Pikendatud arengukava perioodil 2018–2020 seatakse eesmärgiks vahearuande peatükis 4 välja
toodud ülesannete lahendamine ja tegevuste elluviimine. Perioodi 2018–2020 tegevuste
planeerimisel on lähtutud 2017. aastal läbi viidud keeleseisundi uuringust, EKA elluviimise
aruannetest, keelevaldkonna ekspertide ning Eesti Keelenõukogu ettepanekutest.
Otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna
nõunik Kadri Sõrmus (
[email protected], tel: 7354021), analüüsiosakonna analüütik Rena
Selliov (
[email protected], tel 7350276) ja õigusosakonna jurist Maarja-Liisa Vahi (maarja-
[email protected], tel 7350297).
Vahearuanne koosneb neljast peatükist ja kahest lisast:
1. ja 2. peatükk on sissejuhatavad, kirjeldavad vahearuande koostamise lähtekohti, peatükk 3
annab ülevaate hetkeolukorrast, arengukava üldeesmärgi ja meetmete täitmisest ning
keelevaldkonna teemadest, mis on Eesti keele arengukavas kajastamata. Iga meetme all on välja
toodud selle strateegiline eesmärk, mõju, mõõdikud, olulisemad tulemused, probleemid-
takistused ning ettepanekud eesmärgi saavutamiseks, olukorra parandamiseks.
Käsitletakse järgmisi eesti keele valdkondi:
kirjakeele ühtsuse, arusaadavuse, asja- ja ajakohasus,
eesti keele uurimine ja keelekogud,
eesti keele keeletehnoloogiline tugi,
haridus ja eesti keele õpe (alus-, põhi-, gümnaasiumi-, kutse- ja kõrgharidus, teadus,
muukeelne haridus Eestis),
eesti keele erikujud (piirkondlikud erikujud, väliseestlaste eesti keel, viipekeel,
keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutus),
eesti keel mitmekeelses maailmas (eesti keele õpetamine välismaal, sõnaraamatute
koostamine, tõlkide ja tõlkijate ettevalmistus, rahvusvaheline koostöö, soome-ugri keeli
toetav tegevus),
keeleseaduse täitmise järelevalve ning keeleteavitus (eesti keelt väärtustav tegevus nii
Eesti kultuuriruumis kui ka kultuuride vahelises suhtluses).
4. peatükk loetleb pikendatud arengukava perioodi jooksul 2018–2020 elluviidavad tegevused
meetmete kaupa.
EKA vahearuande lisas 1 „EKA 2011–2017 elluviimine“ esitatakse tehtust ülevaade meetmete
alla kuuluvate üksiktegevuste kaupa.
EKA vahearuande lisas 2 „Ülevaade EKA 2011–2017 rahastusest“ esitatakse ülevaade
arengukava rahastusest meetmete kaupa.
„„Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne“ saadetakse kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile.
Mailis Reps
haridus- ja teadusminister Tea Varrak
kantsler