dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. juuni 2018
Viit
1-12/1447-1
Registreeritud
26. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Männik
Lahendamise tähtaeg
9. juuli 2018

Failid

  • 📎HTM-3111.bdoc2510 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0708 - „Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02a515df-e255-470d-9d48-5693567d13a7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02a515df-e255-470d-9d48-5693567d13a7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: Riigikantselei 26.06.2018 nr 8-1/18/3111 Kultuuriministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011– 2017“ vahearuanne“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume võimalusel Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu_Eesti keele arengukava.pdf; 2. Eesti keele arengukava 2011–2017 vahearuanne.pdf; 3. EKA vahearuande lisa 1_ EKA 2011–2017 elluviimine.pdf; 4. EKA vahearuande lisa 2_Ülevaade EKA 2011–2017 rahastusest.xlsx; 5. Seletuskiri_Eesti keele arengukava.pdf. Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Kadri Sõrmus 735 4021 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 18.06.2018 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2018 nr Päevakorrapunkt nr „Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne 1. Pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ aastani 2021. 2. Võtta teadmiseks „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 2 nimetatud aruanne ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär „Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise vahearuanne 2018 Tartu 1 1. Sissejuhatus „Eesti keele arengukava 2011–2017“ (EKA) on keelevaldkonna strateegiline alusdokument, mille põhimõtteid on arvestatud eesti keelega haakuvate õigusaktide koostamisel, keelevaldkonna eelarve planeerimisel, tegevuste kavandamisel ja rakendamisel. EKA elluviimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium ning selle elluviimisel on osalenud paljud asutused ja institutsioonid, nt Eesti Keele Instituut (EKI), riigi sihtasutused, Tartu Ülikool (TÜ) ja Tallinna Ülikool (TÜ), erinevate tasemete haridusasutused, kohalikud omavalitsused ja nende asutused ning kolmas sektor. Arengukava elluviimist on hinnanud ja oma ettepanekud esitanud Eesti Keelenõukogu (EKN) aastatel 2013 ja 2015. Arengukava 2018. aasta vahearuande on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond koostöös ministeeriumisiseste ja -väliste partnerite ning Eesti Keelenõukoguga. 2017. aastal viidi läbi Eesti keeleseisundi uuring1 ja keelehoiakute uuring2, mille tulemusi on kasutatud käesoleva aruande koostamisel. Arengukava aruande 4. peatükis esitatud ettepanekuid võetakse arvesse keelevaldkonna tööd suunavas Keeleprogrammis aastatel 2018–2020 ja keeletegevuste planeerimisel HTMi strateegilistes arengudokumentides 2020+. 2. Arengukava eesmärk „Eesti keele arengukava 2011–2017“ üldeesmärk on tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Arengukava ellurakendamise tulemusena peab eesti keele seisund 2017. aasta lõpuks rahuldama kõiki Eesti riigi ja ühiskonna keelekasutusvajadusi, eesti keel peab olema arenguvõimeline ja tunnustatud Eesti elanike ühise suhtluskeelena. Keelevaldkonna eesmärgid on mitmetasandilised. Omavahel on tihedalt seotud eesti keele kasutusala kindlustamine kõikides eluvaldkondades, eesti keele kasutajaskonna laiendamine ja keelekasutuse kvaliteedi parandamine; eesti keele ja selle erikujude toetamine kultuuriväärtusena ning Eesti elanikkonna võõrkeelteoskus parandamine. Valdkonna arendus- ja korraldustegevusteta ei ole keel pikemas perspektiivis kestlik. Samas lõimib eesti keel riigikeelena, hariduse õppekeelena ja kõikide eluvaldkondade keelena kogu Eesti elanikkonda. Eesti elanike võõrkeelteoskus ja mitmekeelsuse väärtustamine toetab Eesti riigi rahvusvahelist esindatust. Arengukava jaguneb 13 meetmeks, mis on omakorda võimalik koondada neljaks omavahel tihedalt seotud põhisuunaks: 1. eesti keel emakeelena; 2. eesti keel väljaspool Eestit; 3. eesti keel teise keelena; 4. võõrkeeled (mitmekeelsus) Eestis. 1 Eesti keeleseisundi uuring 2017. https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017.pdf 2 Keelehoiakute uuring 2017. https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf 2 3. Eesmärkide saavutamine ja meetmete rakendamine 3.1. Hetkeolukord ja üldeesmärgi täitmise hinnang Eesti keel emakeelena - Eesti keelel on Eestis riiklik staatus − Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel (§ 6), igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust (§ 37), suhelda riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega eesti keeles (§ 51) ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel (§ 52). Põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. - Keele säilimise tagavad inimeste oskus, võimalus ja huvi keelt kasutada. Keeleseisundi uuringus (2017)3 tuuakse välja, et kuigi eesti keelel on riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus ning ta on levinud kõigis keelekasutusvaldkondades, on siiski piirkondi, olukordi ja valdkondi, kus eesti keele staatus on haavatav. Keelehoiakute uuringus (2017)4 leiti, et Eesti elanikkonnas väärtustatakse eesti keelt kõige enam Eesti identiteedi osana. Eestlastele on tähtsamad inimese enda ja Eesti identiteediga seotud funktsioonid, mitte- eestlastele aga eelkõige instrumentaalne funktsioon. Üle 70% vene rahvusest vastajatest leiavad, et eesti keele oskus on vajalik Eestis elamiseks ja töötamiseks. - Eesti statistikaameti andmetel on eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvanud 61 protsendilt (1990) 68,8 protsendini (2017), kuid eestlaste absoluutarv kahaneb aasta-aastalt (sama perioodi jooksul on see vähenenud 6%). Eesti keelt esimese koduse keelena rääkijate osakaal eestlastest on Eesti Tööjõu-uuringu andmetel olnud stabiilselt veidi üle 97%. Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis moodustab 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Vanuse järgi räägib eesti keelt emakeelena keskmisest rohkem kuni 30-aastaste põlvkond. Kõige rohkem ehk üle kolmandiku on vene emakeelega inimesi 50–70-aastaste hulgas. - Keele arenguks on olulised ka keele uurimine, terminitöö ja keeletehnoloogia arendamine. Keeleseisundi uuringus tuuakse välja, et kuigi keele uurimine on üldiselt heal tasemel, on siiski teemasid, mida oleks täiendavalt vaja käsitleda. Samas tuuakse välja, et oskussõnavara Eestis arendatakse, kuid terminitöö on liigselt hajutatud. Kuigi erinevate programmide toel toetatakse oskuskeele arendamist terviklikult, on rahastus sellele väike. Terminitöö arendamine aga seab aluse eestikeelse haridussüsteemi jätkusuutlikkusele. - Haridusasutuste õppekeel on sätestatud Eesti Vabariigi haridusseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, ülikooliseaduses, rakenduskõrgkooli seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses. Haridusasutuste õppekeel on üks keelekorralduse tõhusamaid vahendeid ning eesti keele kasutamise mõjutajaid. - Keelekümblust arvesse võttes õpib alushariduses 2017/18. õppeaastal eesti keeles 83% ning üldhariduses kokku 84% (sh ainult põhihariduses 82%) kõigist õpilastest. - Kui kutsehariduses tervikuna õpib 2017/18. õppeaastal eesti keeles 79% kõigist õpilastest, siis ainult kutsekeskhariduses 72%. - Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse riiklikult põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel. Nii gümnaasiumi kui põhikooli lõpueksami tulemused on viimastel aastatel stabiilselt parenenud, kuigi viimasel aastal toimus väike tagasilangus. Viimastel aastatel on ka kasvanud nende osakaal, kes saavutavad eesti keel emakeelena riigieksamil 80 ja rohkem punkti ning vähenenud nende lõpetajate osakaal, kelle tulemus on alla 20 punkti. 3 Lukk, M., Koreinik, K., Kaldur, K., Vihman, V.-A., Villenthal, A., Kivistik, K., Jaigma, M., Pertšjonok, A., Eesti keeleseisund, Tartu, 2017, https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf 4 Turu-uuringute AS, Keelehoiakute uuring – küsitlus 15–74-aastaste elanike hulgas, 2017 - https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne.pdf 3 - EHISe andmetele tuginedes saab öelda, et kõrghariduse I astmel on võimalik õppida peaaegu 100% ulatuses kõikides õppekavarühmades eesti keeles, kuid avalik-õiguslike ülikoolide II astmel on õppekavagruppe, kus eesti keeles asub õppima vähem kui pool vastuvõetutest – 2017. aastal näiteks sotsiaalteadustes 30%, matemaatikas ja statistikas 42%. Sisuliselt vaid pooled vastuvõetutest asuvad õppima eesti keeles tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupis (51%), informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis (52%) ning humanitaaria õppekavagrupis (54%). 5. Eesti avalik-õiguslike ülikoolide II õppeastmel on 10 õppekavarühma, kus 2017. aastal võeti tudengeid vastu ainult ingliskeelsetele õppekavadele. 9 õppekavarühma puhul on tegu ainsa õppekavaga õppekavarühmas. Eesti keel väljaspool Eestit - Eesti paistab Euroopa riikide seas silma välismaal elanud ja elavate rahvuskaaslaste suure osakaalu poolest. 2008. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel oli 8% Eesti täiskasvanutest töötanud vähemalt kuus kuud välismaal, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas (Pungas et al 2012: 46). Viimastel aastatel on see osakaal täiendavalt kasvanud – 2016. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on 10,3% Eesti täiskasvanutest töötanud vähemalt 6 kuud välismaal ning vaid Iirimaal on välismaal töötanud täiskasvanute osakaal kõrgem kui Eestis7. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud 2004. aastast alates rahvuskaaslaste programmide (2004−2008, 2009−2013, 2014−2020) kaudu, milles on keskendutud peamiselt hariduse, kultuurielu, arhiivinduse, tagasipöördumise ja vähemal määral ka kirikutega seonduvatele küsimustele. Peale Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitava rahvuskaaslaste programmi (2014−2020) Eestis keskselt koordineeritud riiklikku poliitikat välismaal elavate eestlaste suunal praegu pole. - Väljaspool Eestit elavate eestlaste täpset numbrit ei ole võimalik määrata, sest paljud inimesed ei registreeri enda elukohta välismaal, lisaks on üldnumbri määratlemine raske seetõttu, et välismaal elavatel ja end eestlasena identifitseerivatel inimestel ei pruugi enam olla Eesti kodakondsust ning samuti on nende hulgas tõenäoliselt järjest enam isikuid, kes ei ole Eestis sündinud. Arvandmete täpsust mõjutab lisaks ka pendelränne ja hargmaisus. Kõike eelnevat arvesse võttes saab hinnanguliselt öelda, et praegu elab välismaal ligikaudu 150 000−200 000 eestlast. - Valdava osa rahvuskaaslaste programmi tegevustest ja rahastusest moodustab laste eesti keele ja kultuuri õpe ning praktiseerimine Eesti koolides ja keele- ning kultuurilaagrites, (sh keeleõppe korraldajate ja eesti keele õpetajate toetamine). Eesti keelt õpetab väljaspool Eestit u 100 õpetajat ja 40 lektorit. Välismaal eesti keelt õppivate laste arv on viimase seitsme aastaga peaaegu kolmekordistunud (vt tabel 1) ja välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv kahekordistunud (70). On raske hinnata, kas see tähendab, et eesti keele õpe jõuab ka suurema osani välismaal elavatest Eesti lastest kui varem. Samas vahemikus on väljaränne 5–19 aastaste laste ja noorte hulgas 1,5 kordistunud, kuid kumulatiivselt on välismaale läinute arv oluliselt suurem, kuna enamikel möödunud aastatel on väljaränne ületanud sisserännet. Sellele lisanduvad välismaal sündinud lapsed. - Eesti keelt õpetavate väliskõrgkoolide arv on viimase 10 aasta jooksul püsinud enam-vähem stabiilsena, samas on vähenenud Eestist saadetud lektoriga õpetuskohtade arv 11-lt 9-le. 5 HTM, EHISe andmed, 2017 6 Pungas, E., Toomet, O., Tammaru, T., Anniste, K. (2012). Are Better Educated Migrants Returning? Evidence from Multi-Dimensional Education Data. Nr. 2012–18. 7 Euroopa Sotsiaaluuringu andmed - http://nesstar.ess.nsd.uib.no/webview/ 4 Tabel 1. Eesti keele õppurid väljaspool Eestit 2008/09–2017/18 õppeaastal. Allikas: HTM. 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 Välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, 32 33 35 52 54 59 63 70 80 80 seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv. Välismaal eesti keelt 1210 1330 1600 2050 2700 3200 3250 3300 3500 3500 õppivate laste arv. Eesti keelt õpetavate 33 34 36 34 34 29 29 30 30 30 väliskõrgkoolide arv. Väliskõrgkoolides eesti keelt õppivate üliõpilaste 677 700 720 760 860 950 950 950 950 950 arv. - Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringus vastanud sihtrühma jaoks on kõige olulisemad need tegevused, mis võimaldavad inimestel reaalselt Eestis viibida (õppimine, praktika ettevõtetes, keelelaagrid). Rahvuskaaslaste programmist toetatakse väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes eestikeelse õppekavaga erialadel. 2003. aastast alates on stipendiumi saanud 102 noort, sh 8 noort 2017. aastal. 2017/18. õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides või kutsekoolides 16 rahvuskaaslaste programmi stipendiaati. - HTM on avanud eesti keele lektoraadid nendes välisriikide kõrgkoolides, kus Eesti huvid seda nõuavad ja kohapealne valmisolek on olemas. Eesti keele ja kultuuri õpet toetatakse 30 erinevas kõrgkoolis (vt tabel 1), sh üheksa Eestist saadetud lektoriga. Eesti keele õpe teise keele või võõrkeelena - Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli õpilaste osalus eestikeelses õppes on 10 aastaga kasvanud 21%-lt 30%-ni (2017/18. õppeaasta), sealhulgas on kahekordistunud keelekümblusprogrammis õppijate arv, kes moodustavad kaks kolmandikku kõigist eesti keeles õppivatest eesti keelest erineva emakeelega õpilastest. Põhihariduse lõpuks saavutavad eesti keeles vähemalt B1 keeleoskustaseme 67,5% kõigist eesti keelest erineva emakeelega õpilastest. Ainult vene keeles põhikooli lõpetajatest saavutavad eesti keeles B1- keeleoskustaseme 57%. - Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus paranenud. Kui 2014. aastal, kui gümnaasiumi lõpetas esimene vähemalt 60% õppest eesti keeles läbinud lend, ei saavutanud statsionaarses õppes B2 keeleoskustaset neist 22%, 2017. aastal aga 17%. Viimaste aastatega on oluliselt kasvanud nende noorte osakaal, kes saavutavad B2 keeleoskustaseme eksamil 75 ja enam punkti ning oleksid võimelised gümnaasiumi lõpus edukalt sooritama ka C1 keeleoskustaseme eksami. (2017. aastal 2/3 kõigist eesti keel teise keelena riigieksami teinutest). - Eesti keele oskus vene keeles kutsekeskhariduse lõpetanute hulgas ei ole oluliselt paranenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et keelevaldkonna näitajate sihttasemed on veidi paranenud, sh eesti keel emakeelena riigieksamitulemused, eesti keele tasemeeksamite sooritusprotsent ning võõrkeele riigieksamil B2 keeleoskustaseme saavutajate osakaal. Rohkem tähelepanu vajab eesti keele kui teise keele õpe: B1 keeleoskuse tase põhikooli lõpus pole paranenud, samuti pole viimastel aastatel oluliselt muutunud mitte-eestlaste enesehinnanguline eesti keele oskus, kuigi peaaegu kolmveerand Eesti muukeelsest elanikkonnast leiab, et eesti keele oskus on vajalik Eestis elamiseks ja töötamiseks. 5 Aruandest nähtub, et keelevaldkonna tegevusi kavandades on lähtutud arengukavast ning kõigi arengukava 13 meetme tegevustega on liigutud seatud sihi suunas. Kolmeteistkümne meetme tulemuslikkust mõõtvast 25-st indikaatorist on sihttase saavutatud või ületatud kahe kolmandiku puhul. Probleeme soovitud eesmärkide saavutamisega on valdkonna piire ületavate teemade puhul, mis nõuavad probleemkohtade käsitlemist valdkondade üleselt. Näiteks ei ole võimalik kitsa keelevaldkonna arengukavaga lahendada keeleõpetajate ettevalmistuse, järelkasvu ja keeleoskusega, ühtse koolisüsteemi, kõrghariduse keelsusega, keeleliste erivajadustega inimeste või keeleliste erikujude arendamise ja kasutamisega seotud probleeme. Mõnel juhul lähevad keelepoliitiliselt olulised eesmärgid vastuollu praegu veel kehtivates arengukavades seatud sihttasemetega (nt seab „Elukestva õppe strateegia 2014–2020“ põhikooli lõpuks eesti keele oskuse sihttasemeks B1 keeleoskustaseme, kuid eesti keele arengukava seadis sihttasemeks B2). Riigi jaoks oluliste keelepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on otstarbekas planeerida keele kui hariduse ja teadusega tihedalt seotud valdkonna eesmärke osana koostatavast HTMi strateegiast, mis hõlmab sidusalt nii keele-, hariduse, teaduse kui ka noortepoliitikat. Seni on otstarbekas pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ kuni uue keelevaldkonna tegevusi hõlmava HTMi strateegia kinnitamiseni. Pikendatud arengukava perioodi 2018–2020 ülesanded ja tegevused loetletakse aruande peatükis 4. Tegevuste planeerimisel on lähtutud 2017. aastal läbi viidud keeleseisundi uuringust, EKA elluviimise aruannetest, keelevaldkonna ekspertide ning Eesti Keelenõukogu ettepanekutest. „Eesti keele arengukavas 2011–2017“ käsitlemata teemad Keelevaldkonnas on teemasid, mida otseselt pole EKA 2011–2017 kajastatud, küll aga on need teemad tervikpildi analüüsimisel ja hindamisel olulised. Need teemad on täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe Eestis ja võõrkeelte õpe Eestis. Eesti keel teise keelena – täiskasvanute keeleõpe Täiskasvanutele loovad sihtgrupipõhiselt riigikeeleõppe võimalusi mitmed ministeeriumid, kus keeleõpe on üks paljudest tegevustest, mille abil soovitakse saavutada valdkonnas püsititatud laiemaid eesmärke. Nii pakub Kultuuriministeerium kultuurikümbluse osana keeleõpet Eesti vähelõimunud püsielanikele, Siseministeerium viib kohanemisprogrammi raames läbi algtaseme keeleõpet ja uussisserändajate keeleõpet, Sotsiaalministeerium pakub Töötukassa kaudu keeleõpet töötutele ja tõrjutusriskis inimestele, Justiitsministeeriumi haldusalas on kinnipeetavate riigikeele õpe. Haridus- ja teadusministeerium korraldab keeleõpet haridustöötajatele, juhib ja rahastab eesti keele tasemeeksamite arendamist ja korraldamist, rahastab keeleõppekulude hüvitamist tasemeeksami edukalt sooritanutele ning rahastab Keeleinspektsiooni järelevalvetegevusi. - „Eesti keele arengukava 2011–2017“ üldeesmärgis on muuhulgas välja toodud, et eesti keel peab olema tunnustatud Eesti elanike ühise suhtluskeelena. Arengukava meetmetes on eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnast eesti keele oskuse parandamise kontekstis käsitletud vaid formaalhariduses osalevaid noori, kuid täiskasvanute keeleõppega seonduv arengukavas ei sisaldu. - Eesti Tööjõu-uuringu (edaspidi ETU) andmetel on aastatel 1997–2016 eesti keelt mittekoduse keelena oskavate 15–74-aastaste mitte-eestlaste arv kasvanud 37 000 isiku võrra ning nende osakaal kõigist mitte-eestlastest on tõusnud 64,5%ni. Eesti keelt oskavate mitte-eestlaste osakaal on küll 10 aasta jooksul kasvanud, kuid viimastel aastatel jäänud suhteliselt samale tasemele. Aktiivse eesti keele oskuseta mitte-eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb, kuid jätkuvalt liiga aeglaselt. ETU andmetel on neid mitte-eestlasi, kes ei oska eesti keelt, Eestis üle 100 000. Kuigi eesti keelt enesehinnanguliselt oskavate mitte-eestlaste osakaal on 6 kasvanud, siis viimasel paaril aastal on nende keskmine eesti keele oskuse tase Eesti Statistikaameti andmetel muutunud kehvemaks. - Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on integratsiooni monitooringu aruannete põhjal viimastel aastatel vähehaaval paranenud (joonis 1). Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra. 60% 49% 48% 48% 50% 40% 41% 36% 37% 32% 20% 19% 16% 15% 10% 0% 2008 2011 2015 2017 üldse ei oska passiivne keeleoskus aktiivne keeleoskus Joonis 1. Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus8. - Eesti tööturul edukaks toimetulekuks on vaja väga head eesti keele oskust. Krusell (2017) toob välja, et kui eestlastest ja hea keeleoskusega mitte-eestlastest töötab juhi või tippspetsialistina ligi 40%, siis keskmise keeleoskusega mitte-eestlastest umbes 15% ning eesti keele oskuseta mitte-eestlastest veidi üle 10%9. Halapuu (2015)10 näitas, et kodusel keelel põhinev kohandamata palgalõhe oli PIAACi andmete kohaselt 13,2…19,8% – just nii palju väiksem oli vene keelt rääkivate inimeste palk eesti koduse keelega inimeste omast. Palgalõhet aga pole eestlaste – eesti keelt koduse keelena rääkijate ja väga hea eesti keele oskusega mitte-eestlaste vahel, kuid viimaseid on 16–65 aastaste hulgas vaid 15%. - 2017. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 4888 täiskasvanut. Eksami sooritas edukalt 2662 isikut ehk 54,5% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest. 2017. aastal paranes 2016. aastaga võrreldes B2 keeleoskustaseme saavutajate osakaal (43,8% 2017. aastal vs 39,7% 2016. aastal) ning B1 keeleoskustaseme saavutajate osakaal jäi sisuliselt samaks. A2 ning C1 keeleoskustasemete saavutajate osakaal oli 2017. aastal väiksem kui 2016. aastal. B2 tasemel kasvas ka eksamil käinute arv. Erinevatel keeleoskustasemetel eksami sooritanute osatähtsuse kohta eri aastatel trendi välja tuua ei saa. - Nii Keeleinspektsiooni järelevalvetulemused kui ka mitmed uuringud ja EHISe andmed näitavad, et mitte kõik haridustöötajad, sh õpetajad, koolijuhid, kelle emakeel ei ole eesti keel, ei oska riigikeelt õigusaktidega nõutud tasemel. 2017/18 õppeaastal töötab Eesti üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, kellest 93% keeleoskus vastab nõuetele11, kutseõppeasutustes vastab 2 062 õpetajast 93% ning koolieelsetes lasteasutustes 7 909 õpetajate 91% keeleoskus nõuetele. Üldhariduskoolides on nõutava eesti keele oskuse tasemega õpetajate osakaal jäänud käesoleval õppeaastal samale tasemele eelmise õppeaasta näitajaga, kutseõppeasutustes on riigikeele oskuse nõuetele vastavuse näitaja protsendi võrra langenud ning ainsana on nimetatud näitaja pisut paranenud võrreldes 2016/17. õa-ga koolieelsetes lasteasutustes. 2017/18 õppeaastal on üldhariduskoolide, 8 Allikas: Integratsiooni monitooringud (2008, 2011, 2015,2017). 9 Krusell, S., Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud – Sotsiaaltrendid 7, lk 36-52 10 Halapuu, V. (2015). Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46964/PALGALOHED.pdf?sequence=1 11 Eesti õppekeeles või eesti keelt õpetavad õpetajad – vähemalt C1, kõik muud õpetajad – vähemalt B2. 7 kutseõppeasutuste ja koolieelsete lasteasutuste peale kokku 1 90612 õpetajat (7,8% kõigist õpetajatest), kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele. Õpetajate keeleoskus on õpilaste keeleoskuse omandamise toetamisel võtmetähtsusega. Võõrkeeled Eestis Võõrkeelte ja mitmekeelsuse eesmärgid ja tegevused püstitati „Eesti võõrkeelte strateegias 2009–2017“. Mitmekeelsus on väärtus ja seda mitte vaid deklaratiivselt, näitas 2017. a läbi viidud uuring võõrkeelteoskuse rollist tööturul. - „Eesti keele arengukava 2011–2017“ ajal kehtis „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017“ ning eesti keele arengukava 11. meetme (Eesti keel mitmekeelses maailmas) üheks planeeritud tegevuseks oli lõimida järgmises eesti keele arengukavas eesti keele ja võõrkeeltealane tegevus. - Võõrkeelteoskus on Eesti täiskasvanute (15–74-aastaste) hulgas viimase kümne aastaga oluliselt paranenud. Rohkem kui kahte kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal on kasvanud ca 10 protsendipunkti võrra (50%-lt 60%-ni) ning ainult kodust keelt või vaid ühte võõrkeelt oskajate osakaal on vähenenud. Suur muutus ses vallas toimus enne 2011. a, mis ajast alates on olukord püsinud üldjoontes stabiilsena. - 2017. a tellitud uuringus võõrkeelte oskuse rollist tööturul tõi Simmul (2018) välja, et keelteoskus avaldab Eesti tööturul mõju palgale, kui võtta arvesse muud palka kujundavaid tegurid (haridus, vanus, elukoht jne). Sealjuures on kahe võõrkeele oskus tasustatud kõrgemalt kui ühe võõrkeele oskus. - Eesti koolides (nagu mujalgi Euroopas) on populaarne eelkõige inglise keele õppimine – seda õpib kokku üle kahe korra enam õpilasi kui sellele järgnevat vene keelt (2017/18. õa). Eestis õppis 2016. aastal inglise keelt 96,4% ISCED2 taseme õpilastest ning 98,4% ISCED3 taseme (üldkeskharidus) õpilastest. Suuremas osas EL riikidest õpib inglise keelt 95–100% kõigist õpilastest. Võõrkeelteoskus ei peaks piirduma pelgalt inglise keele oskusega, mistõttu on oluline laiendada õpitavate keelte valikut, koostada õppematerjale ja koolitada õpetajaid. - Eesti üldhariduskoolides õpitakse lisaks inglise keelele esimese ja teise võõrkeelena peamiselt vene, saksa ja prantsuse keelt, kuid teise võõrkeelena võib õppida ka muid võõrkeeli. Muid keeli õpitakse enamasti kolmanda võõrkeelena või valikainena. Viimastel aastatel õpib orienteeruvalt 1000 õpilast aastas hispaania ja soome keelt; rootsi, hiina ja heebrea keele õppijate arvud jäävad 100 ja 500 vahele, lisaks õpitakse ka jaapani, ladina, itaalia ja norra keelt. Viimase kümne aasta jooksul on muude võõrkeelte õppijate arv kasvanud kolmandiku võrra. Üldises õpilaste arvu vähenemise kontekstis (sh olukorras, kus ka inglise, saksa, vene ja prantsuse keele õppijate absoluutarvud on vähenenud) on see positiivne trend. Samas on kõige enam vähenenud saksa keele õppijate osakaal – kui 2005/06. õppeaastal õppis saksa keelt 16,5% kõigist võõrkeeleõppijatest, siis viimasel kolmel õppeaastal on see olnud pisut üle 8%. - Kutsehariduses on samuti enim õpitavateks keelteks inglise keel (2017. a 69,6%) ja vene keel (25,5%). Õpitakse ka saksa keelt (2,3%) ja soome keelt (2,2%), muude keelte õppijate arvud on alla 100. Kutsehariduses on võõrkeeleõpe kohustuslik vaid kutsekeskhariduses. - Võõrkeeleõpetajatest koolitatakse enim inglise keele õpetajaid. Ka tööle on neist asunud kõige suurem osakaal. Saksa keele õppijate arvu vähenemine mõjutab ka saksa keele õpetajate vajadust – saksa keele õpetajaks õppinutest õpetab 2016/17. õppeaastal kõige vähem õpetajaid. Vaatlusalused andmed ei peegelda kõiki noori võõrkeeleõpetajaid – lõpetamise andmed kajastavad vaid lõpetaja peaeriala, kõrvaleriala kohta võib teha järeldusi 12 Kui õpetaja töötab rohkem kui ühes õppeasutustes, mis võivad tüübilt erineda (näit kutseõppeasutuses ja üldhariduskoolis), siis kajastab see õpetaja õpetajate üldarvus ühekordselt 8 õpetamise andmeid analüüsides. Lisaks saavad võõrkeeli õpetada ka humanitaarainete õpetajaks õppinud isikud. 3.2. Ülevaade arengukava meetmete elluviimisest 3.2.1. Meede 1: kirjakeele ühtsuse, üldarusaadavuse, asja- ja ajakohasuse tagamine Eesmärk: põhijoontes stabiilne (ühtlustatud, normingute ja soovitustega hõlmatud), ajakohane (muutuvate olude vajadusi silmaspidav) ja rikas (stiililist varieerimist võimaldav) kirjakeel; ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtselt kattev oskussõnavara; nimed on suhtluses ühemõttelised ja täpsed. Mõju: tagatud on Eesti õigusliku ja avaliku keeleruumi kvaliteet, ühiskonna keelelise suhtluse tõhus toimimine; oskuskeelekasutus eestikeelsetes tekstides on ühtlasem ja erialane suhtlus tõhusam; ladus riikliku (haldusliku) ja teadusliku nimekorralduse asutuste koostööl põhinev nimekasutus. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 siht 2017 tegelik Registreeritud keelenõuannete arv 130000 135000 144500 146600 153300 159000 165000 180000 171000 Kirjakeele norminguid kajastavate uute vahendite ilmumine 0 0 0 1 0 0 0 3 3 Eestikeelseid termineid Ühtsesse terminibaasi 65009, sisestatud eestikeelsete kirjeid oskussõnade arv 162 683 1428 2329 2946 4468 7019 50000 53136 Keeleliselt korrastatud nimede osakaal reguleeritavatest nimedest 0,2% 0,25% 0,3% 0,35% 0,4% 0,5% 0,55% 0,6% 0,6% Tegevused vastavad kavandatule, seatud eesmärk on saavutatud. Üldkeelekorralduses on jätkatud senist pidevat tegevust (EKI, Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkond). 2013. a ilmus “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013” paberil, 2014 veebis, alustatud on 2018. a ÕSi koostamist. ÕSi saja aasta juubeli puhul on koostamisel veebiliides, mille sisu on 1918. a „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ja selle kommenteeritud võrdlus 2018. a ÕSiga. Koos „Eesti õigekeelsussõnaraamatuga ÕS 2018“ ilmub veebis koostatava “Õigekeelsuskäsiraamatu” õigekirjareeglistiku osa, mille normingud on läbi vaadanud ESi keeletoimkond. Keeletoimkond on teinud 6 otsust ja 2 soovitust, tekstid on kättesaadavad toimkonna kodulehel (EKI, ESi keeletoimkond). Toimkonna otsuseid ja seisukohavõtte on tutvustatud ajakirjas Oma Keel. Jätkatud on pidevat keelehooldetegevust 2011–2017. aastal vastati kokku üle 60 000 telefoni- ja meilipäringule, täiendati keelenõuandmebaasi, milles on üle 170 000 kirje, avati instituudi sõnastike ühispäringu keskkond „E-keelenõu“, loodi isikunimeandmebaas, milles on juhised üle 1200 eesti ees- ja perekonnanime käänamise kohta, avaldati „Ametniku soovitussõnastik“ veebis ning artiklikogumik „Keelenõuanne soovitab 5“ paberil ja veebis – EKI), korraldati keelehooldekursuseid (EKI, Tartu keelehooldekeskus, Tallinna Ülikool (TLÜ)), ning keelekorraldus välja- ja täiendusõpet (TLÜ, Tartu Ülikool (TÜ)), peeti selge sõnumi võistlusi ja selge keele konverentse (EKI). Oskuskeelekorraldus. 2014. aastal pärast terminibaasi Esterm ülevõtmist Justiitsministeeriumilt alustati Estermi süstemaatilist parandamist ja täiendamist ning võeti 9 suund selle kujundamiseks riigi keskseks terminibaasiks. Sellega tegelevad EKI ja Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ), mis koordineerib ka Eestikeelse terminoloogia programmi tegevust. Lisandunud on terminitöörühmi. Valdkondade eksperte nõustavad EKI terminoloogid, ja TLÜ teaduskeelekeskuse eksperdid, terminite haldamiseks kasutatakse vabavaralist keskkonda Termeki, loodud sõnastikud on vabalt kättesaadavad. Oskuskeeletööd on toetatud mh terminoloogia stipendiumide, doktoritööde eestikeelsete kokkuvõtete väärtustamise, oskuskeeleõppe moodulite toetamise kaudu. Terminitöö alast informatsiooni koondab eestikeelse terminoloogia programmi koduleht terminoloogia.ee. Oskuskeelekoolitust pakkusid EKI ja TLÜ teaduskeelekeskus, TLÜs õpetati üleülikoolilise 6 EAP ainena kõigi erialade doktorantidele eesti teaduskeelt ja terminoloogiat. Eurokeelehoole ja terminiarenduse koostöö Euroopa Liidu (EL) asutustega toimus EKI juhtimisel. Jätkus rahvusvaheline terminoloogiakoostöö. Justiitsministeeriumilt võeti üle terminikeskkond Militerm, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt side- ja lennundusterminite andmebaas. Arendatakse uut terminihalduskeskkonda. Nimekorralduse arengut toetavad nimeseadus ja kohanimeseadus ning Siseministeeriumi juures tegutsevad otsustuskogud (isikunimekomisjon, kohanimenõukogu). 2016. aastal ilmus „Eesti kohanimeraamat“. Alustatud on perekonnanimede raamatu koostamist (Programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ (EKKM) toel). Olulisemad tulemused  „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ ilmumine.  „Eesti kohanimeraamatu“ ilmumine.  Sõnastike ühispäringu keskkonna „E-keelenõu“ väljaarendamine.  Kasvav huvi terminikomisjonide loomise vastu.  Selge sõnumi liikumise aktiveerumine.  Keelehooldega tegelevad asjatundjad arvestavad muutunud keele ja suurenenud.variatiivsusega keelekasutuses ning toetavad heakeelsust. Probleemid, takistused  Keskne terminibaas Esterm on sisuliselt ja vormiliselt vananenud, terminitöö projektipõhine ja killustatud, puudub hästi toimiv terminoloogiavõrgustik ja funktsionaalne päringukeskkond.  Puudub või ei ole kättesaadav ülevaade võõrkeeles kaitstud doktoriväitekirjade eestikeelsetest kokkuvõtetest.  Ühiskonnas on keele normimisse põlvkonniti erinev suhtumine.  Ärinimede korrastamiseks puudub seadusandlik tugi. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Arendada välja terminihalduskeskkond (EKILEX).  Elavdada terminoloogiavõrgustiku tööd (EL institutsioonid, teised ministeeriumid, erialaeksperdid).  Kaasata kõrgkoolide õppejõud ja tugiteadlased terminiloomesse.  Arendada terminibaasi ja terminipäringu süsteemi.  Koondada väitekirjade eestikeelsed kokkuvõtted terminiprogrammi kodulehele omaette korpuseks või moodustada neist teaduskeele korpuse osa.  Laiendada selge sõnumi põhimõtete levikut igal alal, ent eriti õigus- ja halduskeeles, mis mõjutab ühiskonna toimimist kõige rohkem.  Levitada keeleinfot, keelekasutussoovitusi. 10 3.2.2. Meede 2: eesti keele uurimine ja keelekogude arendamine Eesmärk: eesti keele uurituse ja keeleressursside tase on piisav muutuva ühiskonna keeleliste protsesside mõistmiseks, tõhusaks suunamiseks ja keelekasutajatele vajalike vahendite loomiseks. Mõju: eesti keele korraldamise, õpetamise ja kasutuse reguleerimine ühiskonnas ning keeletehnoloogilise toe arendamine põhineb keeleressurssidel ja nende uuritusel. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017 siht 2017 tegelik Ilmunud eesti keele akadeemiliste tervikkäsitluste 3 valminud, arv 0 0 0 0 0 1 1 1 6 5 koostamisel Ilmunud eesti keele akadeemiliste sõnaraamatute arv 0 0 2 1 1 2 5 6 Korpuste ja andmebaaside maht 1% 1% 1% 1,15% 1,25% 1,3% 1,4% 1,5% 1,5% 1,5% Tegevused vastavad kavandatule suurel määral. Eesti keele uurimine on muutunud mitmekesisemaks, see hõlmab paljusid teadussuundi ja -meetodeid. Sellega tegeletakse kõrgel tasemel mitmes asutuses nii Eestis kui ka välismaal. Eesti keele uurituse tase on hea. Rahvusteaduste professuuride rahastus toetab Eesti rahvusteadustega seotud erialade arengut ja järelkasvu ning 6 professuurist 3 on seotud keeleteadusega. Eesti keele uurimist, eestikeelse teadustöö arengut ning keeleuurimisel põhinevaid rakendustegevusi on toetanud HTMi otsetoetustega ning eesti keele ja kultuurimälu, eestikeelse terminoloogia ning Eesti keeletehnoloogia programmi taotlusvoorude kaudu. Koostatud, ilmunud ja koostamisel olevad ülevaateteosed ja tervikkäsitlused. Ilmunud „Sõnamoodustus“ (2015, Kasik), „Eesti keele hääldus“ (2016, Asu, Lippus, Pajusalu, Teras), „Eesti keele süntaks“ (2017, Erelt, Hennoste, Lindström, Metslang, Pajusalu, Plado, Veismann). Koostamisel „Eesti keele sõnamuutmine“, „Suuline eesti keel“, „Eesti keele ajalugu“, „Eesti kirjakeele ajalugu“ ja „Eesti murrete grammatika“ ja eesti keele kirjeldav grammatika. Koostatud ja ilmunud eesti kirjakeele, murrete ja sugulaskeelte sõnaraamatud. „Eesti- soome sõnaraamat. Viro–suomi sanakirja“; „Eesti tunded. Sõnaportreed“; „Läti-eesti sõnaraamat“; „Eesti keele põhisõnavara sõnastik“; „Eesti viipekeele – eesti keele sõnastik“; „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“; „Ametniku soovitussõnastik“; „Eesti keele sõnapered“ I–II; „Võõrsõnade leksikon“; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; „Eesti-vene õpilase ÕS“; „Eesti kohanimeraamat“. „Eesti murrete sõnaraamatu“ 22.–29. vihik; „Kihnu sõnaraamat“; „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“; „Seto sõnastik“; „Idamurde sõnastik“; „Hiiu sõnaraamat“; „Mulgi sõnastik“; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; „Vanapärase Võru murde sõnaraamat“. „Eesti-mari sõnaraamat“; „Eesti-udmurdi sõnaraamat“; „Vadja keele sõnaraamat“, „Eesti-võru sõnaraamat“ (VI), mis trükituna ilmus 2014. aastal ning mille baasil töötab ka võro-eesti-võro veebisõnaraamat synaq.org. Veebisõnaraamatus on suurem osa sõnu varustatud ka helifailidega ning suure osa näitelausete puhul saab kuulata võro sünteesheli (koostöös EKIga). Alates 2012. aastast kasutatakse kõigi osakonna sõnaraamatute koostamisel sõnastikusüsteemi EELex. Koostamisel ja ilmumas „Eesti keele kollokatsioonisõnaraamat“ (EKI, valmib 2018); „Eesti keele sõnaraamat“ (EKI, valmib 2018/2019); „Eesti keele assotsiatsioonisõnastik“ (valmib 2019); „Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik“ (EKI, valmib 2019), „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (EKI, valmib 2018); „Õigekeelsuskäsiraamat“ 11 (EKI, valmib 2018), „Eesti perekonnanimeraamat“ (EKI, VI, EKM); veebiliides „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918“ (EKI, valmib 2018); võru grammatika (VI, valmib 2020) Korpuste ja andmebaaside arendamine: Eesti korpused, andmebaasid, keeleressursid 2017. aastal: tekstikorpused, suulise keele korpused, masintõlge, keeleanalüüsivahendid, Eesti Wordnet, dialoogisüsteemid (TÜ), sõnastikud, leksikonid, keeleandmebaasid, keelenõu, kõnesüntees (EKI), kõnekorpused, kõnetuvastus, kõnelabor (Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), eesti keele kui teise keele korpus (TLÜ), võru ja seto suulise ja kirjaliku keele korpused, mida EKT programmi rahastamisel on koostanud Võru Instituudis (VI), ajalehe „Uma Leht“ korpus, ajalehe „Setomaa“ korpus, võro ilukirjanduse korpus, eesti-võro paralleelkorpus, võro ja seto suulise keele korpus (argivestlused, laste kõne, ettekanded). Pidevalt on arendatud tänapäeva eesti keele, vana kirjakeele, murrete ja sugulaskeelte korpusi EKIs, VIs, TÜs, TLÜs ja TTÜ Küberneetika Instituudis; jätkatud on erinevate andmebaaside integreerimist, parandatud keelearhiivide säilitustingimusi, digitaliseeritud suur osa säilitatavast keeleainesest, Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv EMSUKA hõlmab suurimat eesti murdekeele arhiivi, samuti mitmesuguseid materjale teiste soome-ugri keelte kohta. Olulisemad tulemused  Toetatud andmebaasid ja humanitaarväljaanded on tasuta elektroonselt kättesaadavad.(haridus- ja teadusministri käskkiri nr 16, 09.01.2014).  Sõnaraamatud on veebis tasuta kättesaadavad.  Keeleressursside arendamine on heal tasemel.  Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel.  Eesti keele kohta on koostatud põhjalikud tervikkäsitlused. Probleemid, takistused  Puuduvad mõned olulised sõnaraamatud (nt eesti-inglise-eesti).  Puuduvad erialakeelekorpused.  Teadus- ja arendusasutuste püsirahastus ei ole soovitud arenguks piisav.  Keelekogude digiteerimiseks pole piisavalt vahendeid. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Koostada uusi sõnaraamatuid.  Koostada erialakeelekorpuseid, ajakohastada andmebaase.  Suurendada keelerakenduste ja -õppe teaduspõhisust.  Väärtustada eesti keeles kirjutamist, uue terminoloogia levitamist.  Viia lõpule Eesti keele varamu sarja kuuluvate tervikkäsitluste koostamine. 3.2.3. Meede 3: eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine Eesmärk: eesti keele keeletehnoloogiline tugi on võrdsel tasemel arenenud keeletehnoloogiaga riikide (nt Põhjamaad) keeltega suundades, mida nõuavad eesti keelele orienteeritud tarkvara arendused ja rakendused. Mõju: keelematerjali adekvaatselt töötlevad programmid on ühiskonnas laialdaselt kasutusel; eesti keelt tunnustatakse arenenud keeletehnoloogiaga keelena, Eesti kuulub enim arenenud keeletehnoloogiaga riikide hulka. 12 Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Võrreldes arenenud Indikaatori põhjal ei ole võimalik keeletehnoloogia taset hinnata. keeletehnoloogiaga riikidega võimalus kasutada loomulikku kõnesünteesi, piiratud valdkondadele loodud kõnetuvastust, inimene-masin- dialoogisüsteemi ja masintõlke prototüüpi Arengukavas seatud strateegilise eesmärgi täitmist ei ole võimalik dokumendis kasutatud sõnastuse ja indikaatori põhjal hinnata, sest puuduvad objektiivselt mõõdetavad parameetrid teiste riikide keeletehnoloogia tasemete tuvastamiseks. Eesti keeletehnoloogias toimunud arengut iseloomustab keeletehnoloogia jaoks oluliste baastehnoloogiate ja -ressursside mahu ja kvaliteedi kasv, samuti on suurenenud keeletehnoloogiliste võimaluste rakendamine teenustes ja süsteemides. Ehkki keeletehnoloogiat kasutavaid rakendusi on veel vähe, on olemasolevate tehnoloogiate ja ressursside tase selline, mis võimaldab neid üsna kiirelt tootearenduses kasutusele võtta. Eesti keeletehnoloogia hetkeseisu saavutamist on toetanud järjepidev valdkonna rahastamine riiklike programmide kaudu. Olulisemad tulemused  On paranenud keeletehnoloogia olulisemate baastehnoloogiate (kõnetuvastus, kõnesüntees, masintõlge) kvaliteet ja kasvanud baasressursside (korpused) maht.  On suurenenud keeletehnoloogia baastehnoloogiate ja -ressurssidest integreerimine erinevatesse süsteemidesse ja teenustesse.  On kinnitatud eesti keeletehnoloogia jätkuprogramm aastateks 2018–2027. Probleemid, takistused  Teadlikkus keeletehnoloogia pakutavatest võimalustest ei ole laialdaselt levinud.  Keeletehnoloogia komponendid ei ole üldjuhul universaalsed ja koheselt kasutusele võetavad, vaid rakendamisel tuleb arvestada valdkondliku spetsiifikaga ning tehnilise valmisolekuga.  EKT programmi väike rahaline maht takistab erasektori kaasamist, mis suudaks efektiivselt panustada eelkõige lõppkasutajarakenduste arendamisse. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Sõnastada keeletehnoloogia eesmärgid ja võimalused üldarusaadavalt, et soodustada rakenduste levimist.  Tutvustada rakendamise võimalusi potentsiaalsetele kasutajatele.  Soodustada koostööd erasektori ja avaliku sektoriga. 13 3.2.4. Meede 4: eesti keele valdamise tagamine, eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine ning eesti keele kasutamiseks võimaluste loomine eestikeelses üldhariduses Eesmärk: kõigi õpilaste eesti keelt ja eestikeelset kultuuriruumi väärtustav hoiak ning tänapäeva nõuetele vastav kõikide eesti keele osaoskuste valdamine, võimalused eesti keele aktiivseks ja passiivseks kasutamiseks. Mõju: eesti keele ruum on ulatuslik ja kvaliteetne, hea eesti keel on väärtustatud ning kasutusel kogu keeleruumis ja kõikides eluvaldkondades. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 11/12 2013 2014 15/16 2017 Hea või väga hea Osalejaid 261. Ei Ei uurita. Osalejaid 187. Ei Sihttase 60%. emakeeleoskusega Keskmine uurita Keskmine 56,4 uurita esmakursuslaste 56,98 punkti. Eesti elanike, sh punkti. PIAACi osakaal Hea ja väga noorte uuring toimub kõrgkoolis hea tulemus funktsionaalset Hea ja väga hea 2021/22, 20%. lugemisoskust tulemus 30%. andmed hakatakse avaldatakse Kasin/nõrk seirama PIAACi Kasin/nõrk 2023. sooritus 43%. uuringu põhjal sooritus 40%, sh (vt joonis). katkestajad. Üldhariduskooli 58,6% 59,3% 62,4% 62,0% 61,9 62,9 eesti keele riigieksami Sihttase 58% keskmine tulemus saavutatud 2010 Joonis 2. Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus 20–34-aastaste kõrgharidusega inimeste hulgas (PIAAC 201313) Arengukavas seatud strateegiline eesmärk on valdavas osas saavutatud – Eesti õpilased väärtustavad eesti keelt ja eestikeelset kultuuriruumi, suurenenud on õpilaste osavõtt üleriigilistest eesti keelega seotud võistlustest. Probleemiks on, et kuigi eesti keele aktiivse ja passiivse kasutamise võimalused on loodud (meedia, õppekeskkond), ei kasutata neid igas Eesti 13 Halapuu, Valk 2013. https://www.hm.ee/sites/default/files/piaac_esmased_tulemused.pdf 14 piirkonnas piisaval määral (Ida-Virumaa, osad Tallinna piirkonnad). Riigieksami tegijate hulk vähenes, riigieksamitulemused on püsinud stabiilsena. Eesti keele osaoskustest mõõdetakse eesti keele riigieksamil kirjutamis- ja lugemisoskust. Teisi osaoskusi riigieksam ei mõõda. Esmakursuslaste keeleoskuse uuring viidi läbi 2010. ja 2014. aastal. Uuringute põhjal jätab esmakursuslaste keeleoskuse tase soovida. Alates 2013. aastast osaleb Eesti rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC (7632 vastajat), milles mõõdetakse ka funktsionaalset lugemisoskust. Nii PISA14 kui ka PIAACi uuringu kohaselt on Eesti noorte funktsionaalse lugemise oskus teiste riikide samaealiste noortega võrreldes heal tasemel15. Eesti keel on levinud kõigis keelekasutusvaldkondades, st kasutusvõimalused Eestis on mitmekesised ja laialdased: igapäevaelus, kõigil haridusastmetel, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuripraktikas, loometegevuses. Eesti keele olukord on muutumas kehvemaks äri-, meelelahutus- ja kõrgharidusvaldkonnas16. Tabel 2. Eesti keele riigieksami tegijate arv perioodil 2012–2017. Allikas Innove aasta 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti keele riigieksami tegijate arv 8661 7931 6989 6909 6884 6549 Õppekavaarendus. Eesti kool seisab riiklike õppekavade kohaselt eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, ning põhikooli ja gümnaasiumi õpetuses ning kasvatuses pööratakse eesti keele õppele erilist tähelepanu. Eesti keele õppe maht riiklikus õppekavas ei ole muutunud, kõikides ainevaldkondades on täpsustatud eesti keele ja kirjanduse lõimingu võimalusi teiste õppeainetega. Välja on töötatud eesti keelt väärtustavaid gümnaasiumi valikkursusi („Töö tekstiga“, „Eesti keele allkeeled“, HTM, EES). Õppekavas taotletud oskustest ja pädevustest mõõdetakse eesti keele riigieksamil kirjutamisoskust ja funktsionaalse lugemise oskust. SA Innove juures tegutseb eksamiarenduse töörühm (Innove, eesti keele ja kirjanduse õpetajad, Emakeeleõpetajate Selts (EES), HTM). Arendatakse e-eksamit (elektroonilise riigieksami katseeksamid toimusid 2016. ja 2017. aastal). Tabel 3. Põhikooli eesti keele ja kirjanduse lõpueksami ning eesti keele riigieksami keskmised tulemused 2011–2017. Allikas: Innove keskmine tulemus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Põhikooli eksam 71,9 73,2 74,8 72,0 74,0 76,8 74,4 Eesti keele riigieksam 59,3 62,9 62,4 62,0 61,9 62,7 62,9 poisid 55,6 59,3 58,8 57,2 58,6 58,3 59,8 tüdrukud 62,1 65,9 65 65,6 64,4 66,1 65,4 Õpikud, sh eesti keele õpikud ja teised eesti keele alased materjalid. Aruandeperioodil on ilmunud uusi õppematerjale, sh erikursuste õpikuid, e-õppevara, alustatud eesti keelt väärtustavate õppematerjalide koostamist. Vastu on võetud määrus, mille kohaselt peavad õpikud enne heakskiidu saamist läbima retsensioonid, millest ühe koostamisse peab olema kaasatud aineühendus. Õpikute koostajaid nõustavad EESi vastava töörühma liikmed. Eesti 14 PISA 2015 tulemuste infomaterjal 2016. https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_kokkuvotlik_infomaterjal.pdf 15 Halapuu, Valk 2013. Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas. https://www.hm.ee/sites/default/files/piaac_esmased_tulemused.pdf 16 Eesti keeleseisundi uuring 2017 15 keele e-õppevara loomist on alustatud EKIs. Alates 2014. aastast saab ilmumise järel veebis lugeda ajakirja Oma Keel. Õpetajate esma- ja täiendusõpe. Eesti keele õpetajaid valmistavad ette TÜ ja TLÜ (vt tabel 4). TÜs on alates 2016/2017 võimalik eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridust omandada avatud ülikooli õppes, vastuvõtt tasemeõppesse on lõpetatud. TÜs on üleülikoolilise aine Eesti keele väljendusõpetus õpetamise tase tõusnud. Õpetaja eriala on propageeritud erinevate meetoditega (info levitamine erinevate kanalite kaudu, sh kodulehtedel, sotsiaalmeedias, eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppijate stipendium, õpetajate palgatõus, õpetajatöö kõrge maine riigigümnaasiumides jm). 80% õpetajatest tunneb vajadust koolitusele oma aines17. Õpetajate täienduskoolitusi viivad läbi ülikoolid, EKI ja EES. Erialased koolitused õpetajate keeleteadmiste laiendamiseks ja parandamiseks (EKI, EES ja Emakeeleõpetuse Infokeskus (EÕIK)). Täienduskoolituses on erialase täiendusõppe asemel enam keskendutud õpetajate üldpädevuste arendamisele. Koolitustel pööratakse eritähelepanu Ida-Virumaa eesti keele ja kirjanduse ning ka teiste ainete õpetajatele (EES, TÜ, TLÜ). Jätkusid eesti keele õpetajate sügiskonverentsid ja lasteaiaõpetajate keeleseminarid (HTM, TÜ, EES, ES, Eesti Kirjandusmuuseum (KIRMUS)). Tabel 4. Eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele õpetajate väljaõpe Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ning tööle asumine aruandeperioodi jooksul. 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kokku Tartu Ülikool Õpinguid alustanud 8 17 15 5 15 12 11 83 Õpingud lõpetanud 10 19 11 10 20 10 5 85 Õpetajana tööle 8 15 9 8 17 /neist 14 8 /neist 3 3 /neist 0 68 asunud esmakordselt esmakordselt esmakordselt Tallinna Ülikool Õpinguid alustanud 12 5 2 6 8 13 20 66 Õpingud lõpetanud 4 3 6 6 5 12 8 44 Õpetajana tööle 2 1 6 4 Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada Ei ole teada asunud Eesti keele õpetamine ja kooli keelekeskkond. Koolides üle Eesti on korraldatud eesti keele päevi (TÜ) kogu kooliperele st kõikide ainete õpetajatele, et ajakohastada kõikide õpetajate eesti keele oskust ja rõhutada iga õpetaja rolli eesti keele hoidmisel ja õpetamisel. Õpilaste keelehuvi suurendamiseks on õpilastele korraldatud töötubasid. Keelekeskkonda on kaudselt mõjutanud üldised keelehooldetegevused, sh EKI keeleklipid. Probleemid eestikeelse keelekeskkonna tagamisega on Ida-Virumaal ja mõnedes Tallinna koolides. Tabel 5. Ülevaade eesti õppekeelega üldhariduskoolide eesti keele kui emakeele õpetajatest (eesti keel, eesti keel ja kirjandus ja/või eesti kirjandus)18. 17 Uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused 2015. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/%C3%95petajate- t%C3%A4iendus%C3%B5ppe-vajadused-uuringuaruanne.pdf 18 * 10. novembri seisuga kehtivate lepingutega õpetajad * 10. novembri seisuga va need õpetajad, kelle töösuhe on ajutiselt peatatud (n: lapsehoolduspuhkusel viibijad) * andmed eesti õppekeelega koolide eesti keele õpetajate kohta * kooli õppekeel baseerub õpilaste õppekeele andmetele * eesti keele õpetajad - õpetajad, kes õpetavad järgmisi õppeaineid - eesti keel, eesti keel ja kirjandus, kirjandus, eesti viipekeel * emakeele õpetajad - õpetajad, kes õpetavad õppeainet emakeel * õpetajate ametikohtade arv = koormuste summa 16 Õpetajate Mehi/naisi vanus Eesti õppekeeles arv/õpetajate õppivate õpilaste Õppea ametikohtade arv <30 30-39 40–59 60 ja vanem arv asta 2011/1 1370 / 847 40 / 1330 94 (7%) 227 (17%) 871 (64%) 178 (13%) 110 749 2 2014/1 1648 / 876 55 / 1593 142 (9%) 259 (16%) 978 (59%) 269 (16%) 112 614 5 2017/1 1969 / 1021 59 / 1910 190 (10%) 272 (14%) 1127 (57%) 380 (19%) 122 789 8 Õppetööväline eesti keele alane tegevus. Jätkusid eesti keele olümpiaadid (vaheldumisi TÜs ja TLÜs TÜ teaduskooli, HTMi, EESi ning haridusosakondade korraldusel), jätkati lingvistikaolümpiaadide korraldamist (TÜ). Huviliste puuduse tõttu lõppesid eesti keele kursused TÜ teaduskoolis. Riiklikult toetati üle-eestilisi õpilasvõistlusi nagu Kuldsuud, UlaKass ja Kirjandusraal, Sten Roosi muinasjutuvõistlus (võistluse arhiiv anti 2017. aastal üle KIRMUSele, kaasati muuseum võistluse korraldamisse). Üle-eestiliste võistlustena korraldatakse emakeelepäeva etteütlust, kokkuvõttevõistlust „Tuum“ (vt tabel 6) ja keeleteokonkurssi; toetati ajakirjade Hea Laps ja Oma Keel levitamist kõikidesse Eesti koolidesse (SA Kultuurileht), toimusid keelepäevad Eesti koolides, populaarsust kogusid õpilaste lingvistikakallakuga emakeelelaagrid (ES), millest on kujunenud ESi järelkasvu üks allikaid. Tabel 6. Osavõtt emakeelepäeva etteütlusest ning kokkuvõttevõistlusest „Tuum“. 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Emakeelepäeva 1070 3670 2910 4319 4225 5573 5881 etteütlus Kokkuvõtte- - 194 125 98 isikut, 12 118 isikut, 37 107 isikut, 20 165 isikut, 33 võistlus „Tuum“ võistkonda võistkonda võistkonda võistkonda Õpetajate kooliväline tegevus. EÕIK on kindlustanud endale tegevõpetajate aktiivi, kes kasutavad keskuse kõiki töövorme (raamatukogu, aruteluõhtud, esinemine jm kogemusvahetus keskuse infopäevadel; täienduskoolitused, konverentsid, stipendiumivõimalused, sh rahvusvahelised üritused, abi üleriigiliste olümpiaadide ettevalmistusel, üliõpilaste koolipraktika tagasisidestamine, õppekava tagasiside TLÜ eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialanõukogule või kuraatorile, abi õpilastekstide kogumisel jm). Keskuse nooremad liikmed on astunud samme noortesektsiooni loomiseks ning didaktika teadusajakirja loomiseks. Aktiivselt tegutseb emakeeleõpetajate seltsilist tegevust edendav organisatsioon EES. EESi liikmed on kaasatud eesti keele probleemide käsitlemisse ja õppekava arendamise töögruppidesse, õpitulemuste välishindamise arenduste ettevalmistamisse, moodustatud on õpikukoostajate nõustamise töögrupp. Seltsi liikmeskond on võrreldes eesti keele õpetajate koguarvuga väike, liikmete arv on vähenenud (2014. a – 239 liiget, 2017. a – 202 liiget). Ajakirja Oma Keel rubriigis „Emakeel koolis“ avaldatakse õpetajate ja õpilaste kaastöid, ajakirja toimetuskolleegiumi on kaasatud EES-i esindaja, ajakirja levitatakse koolitustel ja keelepäevadel. Keeleteokonkursside lõpuaktuse korraldajateks on gümnaasiumid. Konkursid elavdavad piirkonna keeletegevusi ja suurendavad tähelepanu eesti keelele. * õpilaste arv - üldhriduskoolides eesti õppekeeles õppivad õpilased, vaatluse all kõikides õppevormides ja kooli liikides õppivad õpilased 17 Olulisemad tulemused  Eesti keele olukord on võrreldes varasemate aastatega paranenud. Eesti 15-aastaste kooliõpilaste funktsionaalne lugemisoskus on väga hea (PISA 2015).  Kümne aastaga on silmapaistvalt paranenud poiste funktsionaalne lugemisoskus, mis on kahandanud vahet poiste ja tüdrukute tulemuste vahel (PISA 201519).  Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu kohaselt on Eesti kõrgharidusega noorte funktsionaalne lugemisoskus emakeeles teiste riikide samaealiste noorte oskustega võrreldes heal tasemel (23 uuritud riigi hulgas 6. kohal) (PIAAC 2013).  Õpikud on muutunud kvaliteetsemaks.  On hakatud paremini mõistma vajadust rakendada emakeele õppes kommunikatiivse keeleoskuse meetodeid (vrd grammatikapõhine õpe).  Rahulolu põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavaga on suurenenud.  E-õppevahendeid kasutatakse senisest enam. Probleemid, takistused  Eesti keele ja kirjanduse õpetajate puudus.  Haridussüsteemis ei ole täielikult riigikeelsele üldharidusele üleminekut eesmärgiks võetud.  Eesti keele riigieksam keskendub liigselt kirjakeele normile.  Keeleõpetuse metoodiliste materjalide (sh e-materjalide) vähesus.  Eesti keele ja teiste ainete lõimimine ei ole ainetundides piisaval määral rakendunud.  Tüdrukute eesti keele riigieksami tulemused edestavad poiste tulemusi hinnanguliselt terve kooliaasta võrra. Tulemuste erinevus võib mõjutada edasise haridustee valikut.  Eesti keele aktiivse ja passiivse kasutamise võimalusi ei kasutata igas Eesti piirkonnas (nt Ida-Virumaal, Tallinnas) piisaval määral.  Eestisse tagasipöörduvate laste eesti keele oskuse tase on peamiseks probleemiks haridussüsteemi integreerumisel.  Keelt väärtustavate ettevõtmiste (olümpiaadid, keelepäevad) korraldamine vajab süsteemi ning lisarahastust. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Arendada eesti keele riigieksamit kõiki eesti keele ainekavas ette nähtud pädevusi mõõtvas suunas.  Pakkuda õpetajate täienduskoolituste kaudu võimalusi eesti keele oskuse, lõimingu ja metoodika ajakohastamiseks, täiendamiseks, parandamiseks.  Arendada eesti keele õppevara, sh e-õppevara.  Soodustada kõikide õpetajate eesti keele alast täiendusõpet.  Analüüsida keelt väärtustavate ürituste korraldamist ja kulusid, vajadusel süsteem korrastada. 3.2.5. Meede 5: eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine muukeelses üldhariduses Eesmärk: muukeelse põhikooli lõpetajate eesti keele oskus on tasemel B2 ja gümnaasiumi- lõpetajatel tasemel C1. 19 PISA 2015 tulemuste infomaterjal 2016. https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_kokkuvotlik_infomaterjal.pdf 18 Mõju: muukeelse üldhariduskooli lõpetaja tuleb oma eesti keele oskusega toime nii järgmisel haridusastmel kui ka tööelus Meetme mõõdikud Indikaator 2009 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017 siht tegelik Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 66,3% 67,6% 70,3% 71,4% 74,1% 77,8% 78,1% 70% 77,6% 60% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust Eesmärk on vastuolus teiste „Elukestva õppe strateegia 2014-2020“ dokumentidega, mis nii kõrget eesmärki ei sea. Kavandatud eesmärk on saavutatud osaliselt. Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus on vaatlusaluse perioodi jooksul pisut paranenud (tabel 7) ja sellele on eelkõige aidanud kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste osalemine eestikeelses õppes, sh keelekümbluses, kus 2017/18. õppeaastal osaleb 30% kõigist eesti keelest erineva emakeelega põhikooli õpilastest (joonis 3), kuid vene õppekeeles põhikooli lõpetajatest endiselt vaevalt 60% saavutavad eesti keeles B1-keeleoskustaseme (tabel 7). Seatud indikaator ei võimalda C1-keeleoskustaset mõõta. 35,0 14000 29,4 30,0 28,7 30,0 12000 25,8 24,3 22,0 22,1 23,0 25,0 21,2 21,7 21,5 10000 20,0 8000 6000 6299 15,0 6091 6157 4530 5106 4000 3381 3262 3271 3705 3752 4089 10,0 2000 5,0 2701 2727 2635 2360 2335 2299 2345 2411 2508 2624 2960 0 0,0 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18 eesti õppekeel eesti (keelekümblus) õppekeel eestikeelses õppes osalemise määr (%) Joonis 3. Eesti keelest erineva emakeelega õpilased põhikooli eestikeelses õppes ja keelekümblusprogrammis ning nende osatähtsus kõigist eesti keelest erineva õppekeelega põhikooliõpilastest Eesti üldhariduskoolides. Allikas: EHIS 19 Tabel 7. Põhikoolilõpetajate eesti keele oskus. Allikas: EHIS 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) 68 67 67,5 68,7 65,7 57 (vene Vene õppekeelega põhikooli õppekeel)/62,6 lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti koos keelt vähemalt tasemel B1 (%) 63,9 63,2 64 61,1 keelekümblusega) Samal ajal on gümnaasiumis eestikeelsele õppele ülemineku järgselt eesti keel teise keelena riigieksami tulemused paranenud oluliselt (joonis 4). 2017. aastal saavutas kaks kolmandikku eesti keel teise keelena riigieksami teinud gümnaasiumilõpetajatest eksamil 75 ja rohkem punkti ning võiksid teoreetiliselt seega ka kõrgema keeletaseme eksamil (st C1- keeleoskustaseme eksami) keeletaseme saavutada. 100% 90% 80% 50% 55% 55% 50% 70% 58% 62% 64% 66% 60% 50% 40% 24% 24% 21% 22% 20% 30% 20% 19% 17% 20% 10% 26% 23% 23% 26% 22% 18% 17% 17% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Ei saavutanud B2 taset 60-74 punkti 75-100 punkti Joonis 4. Eesti keele kui teise keele riigieksami tulemused – gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajad 2010.–2016. aastatel. Olulisemad tulemused  Loomisel on eesti keele sõbralik keskkond lasteaedades, kus õpetatakse eesti keelt teise keelena, suurenenud on keelekümbluslasteaedade ja -rühmade arv.  Alustatud on osalist eestikeelset aineõpet vene õppekeelega põhikoolis alates 2015/2016. õppeaastast.  Eesti keele maine muukeelses koolis on paranenud.  Gümnaasium on üle läinud eestikeelsele õppele.  Arendatakse ja korraldatakse eesti keele kui teise keele ja keelekümbluskoolide õpetajate täiendusõpet.  Arendatakse ja toetatakse eesti keeles õpetavate aineõpetajate ainealase eesti keele täiendusõpet.  Arendatakse ja toetatakse kakskeelse hariduse mudeleid, kahesuunalise keelekümbluse mudeleid ning lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpe).  Jätkatakse Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetele vastavate keeleeksamite arendamist. 20  Arendatakse ja rakendatakse tegevusi, mis aitavad uusimmigrantidel kohaneda.  Töötatakse välja abinõud, mis tagavad eesti keele kui teise keele õpetaja. kvalifikatsiooniga õpetajate olemasolu piirkondades, kus eesti keele keskkond peaaegu puudub; laiendatakse vene õppekeelega koolide õpetajate võimalusi töötada ajutiselt eestikeelses keskkonnas.  Laiendatakse eesti keele õppe võimalusi mitteformaalses keskkonnas (keelelaagrid, huvitegevus jms). Probleemid, takistused  Etnodemograafilisest olukorrast tingitud vähene vajadus kasutada eesti keelt igapäevases suhtluses Ida-Virumaal. Vajadus kasutada eesti keelt Ida-Virumaal pole viimase 25 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud.  Põhikoolid ja kutsekoolid on jätkuvalt kas eesti või vene õppekeelega, mis raskendab vene õppekeelega põhikooli lõpetanutel edukalt õppida gümnaasiumis, eesti õppekeelega kutsekoolis ja olla konkurentsivõimeline tööturul.  Õpetajate riigikeeleoskus ei vasta nõuetele, mistõttu on takistatud nende osalemine õpetajate täienduskoolitustel.  Lastevanemate vähene informeeritus keele ja keeleõppe küsimustes, vähe on teavet selle kohta, kuidas eestikeelne õpe tegelikult toimub, seetõttu tekivad valed arusaamad ja stereotüübid, samuti on probleemiks desinformatsiooni levitamine venekeelse elanikkonna hulgas.  Venemaa Föderatsiooni infoväli avaldab negatiivset mõju mitte-eestlaste hoiakutele eesti keele ja Eesti riigi suhtes ning pärsib riigikeele õppe tulemuslikkust. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Jätkata tegevust ühtse haridusruumi loomisel, et kool soodustaks head eesti keele oskust ja mitmekeelsust ning toetaks ka muu ema- või kodukeelega õpilaste emakeele õpet.  Pakkuda koolidele stiimuleid eesti keele õppekeele valimiseks ja/või sõnastada seaduse tasandil põhimõtted põhikooli õppekeele valikuks.  Jätkata järjekindlalt tegevust õpetajate keeleoskuse parandamisel.  Jätkata õpetajate täienduskoolitust kakskeelse õppe alal, tugevdada ülikoolide mitmekeelsuse ja kakskeelse õppe spetsialistide ja koolide koostööd.  Jätkata kahesuunalise keelekümblusprogrammi arendamist, soodustada erineva etnolingvistilise taustaga noorte kontakte nii koolis kui ka mitteformaalses keskkonnas (sõpruskoolid, külastused, ühistegevused).  Jätkata haridusasutuste vahelise koostöö projekte.  Suurendada teavitustööd eesti keele vajalikkusest, sh õppekeelena, kaasata mitte- eestlasi enam eestlastega samasse infovälja (muu hulgas koolide koostöös ja ühistegevustega). 3.2.6. Meede 6: kutsehariduse õpilaste eesti keele oskuse tagamine Eesmärk: kutseõppeasutuste keeleõpe annab õppekavale vastavad tulemused. Mõju: muukeelse kutseõppeasutuse lõpetajad on tööturul konkurentsivõimelised. 21 Meetme mõõdikud Indikaator 2009 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017 tegelik siht Eesti keele 12,9%20 tasemeeksami 11,4% 17,8% 18,5% 14% 13,3% 16,4% 16,5% 20% (B2) sooritanute osakaal kõigist eesti keele tasemeeksamit teinud kutseõppuritest Indikaator (Tööturu 2014 2015 2017 2020 programm) siht21 tegelik Eesti keeles toimuva õppe osakaal (%) kutsekeskhariduse üks kohustuslik õppekavadel (vastaval 40 (17/18) 60 moodul23 (14/15) õppeaastal sisseastujatele)22; allikas: EHIS Arengukavas seatud mõõdik (eesti keele tasemeeksami (B2) sooritanute osakaal kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest) ei peegelda olukorda adekvaatselt, kuna kutsekeskhariduse vene keeles lõpetanud peavad eesti keelt oskama kas vähemalt B1- keeleoskustasemel või enda erialal tööleasumist võimaldaval tasemel (kas kutseeksam või eriala koolieksam on sooritatud eesti keeles). Need vene keeles 2016/17. õppeaastal kutsekeskhariduse lõpetanud, kes oskavad eesti keelt vähemalt mainitud tasemel, moodustavad kõigist vene keeles kutsekeskhariduse lõpetanutest 36,6%. 2017. aastal oli eesti keeles B2-keeleoskustaseme saavutanuid vaid 12,9%. Kuigi osakaalu muutus 2017. aastal ei näita trendi, on see siiski viimaste aastate madalaim. Olulisemad tulemused  Pakutakse kutseõppuritele erialase eesti keele ja eesti keele teise keelena õpet tööks vajalikul tasemel (toetatakse kutseharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut (hiljemalt 20 Indikaatori mõõtmise metoodika ning taustsüsteem on muutunud. Näitajad ei ole läbi aastate võrreldavad, kuna vastava eksami tegemine pole enam kohustuslik. Eesti keele arengukava koostamise ajal oli eesti keele tasemeeksami (B2) sooritamine venekeelse kutsekeskhariduse lõpetajatele kohustuslik. 2013. aastal vastu võetud ja rakendunud kutseõppeasutuse seadus ja kutseharidusstandard sätestavad kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keele oskuse iseseisva keelekasutaja e B-keeleoskustasemel (sh B1-keeleoskustasemel) ning võimaluse asendada eesti keel teise keelena riigieksam eesti keeles sooritatava kutseeksami või eriala koolieksamiga. Seega riigieksamil B2-keeleoskustaseme saavutamine ei ole sellest lähtuvalt kohustuslik. Kuigi siis töötati välja uus, reaalse olukorraga haakuv indikaator, eesti keele arengukava indikaatorit välja ei vahetatud. Kuna eesti keele arengukava indikaator mõõdab kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keele oskusest vaid ühte mittekohustuslikku osa, ei saa selle väärtuse muutumise alusel järeldusi teha. 21 Ministri käskkiri nr 537 (9.12.2013) Eesti õppekeelele ülemineku korraldus eesti keelest erineva õppekeelega kutsehariduse õppekavadel. 1.2. üleminekuperioodil on eesti keeles toimuva õppe osakaal vähemalt: 20% alates 2015/2016. õppeaastast sisseastujatele; 40% alates 2017/2018. õppeaastast sisseastujatele; 60% alates 2019/2020. õppeaastast sisseastujatele. 22 Vene õppekeelega kutsekeskhariduse õpperühmades eesti keeles toimuva õppe osakaal (vastaval õppeaastal sisseastujatele) 23 Karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste moodul mahuga 6 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti 22 1. september 2020), koordineeritakse vajadusel täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele).  Analüüsitakse eesti keele õppe olukorda vene õppekeelega rühmades, ajakohastatakse eesti keele oskuse nõudeid ning korraldatakse lõimitud eriala- ja keeleõppe täienduskoolitust kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele (kaardistatakse täiendava eesti keele õppe vajadusi).  Tehakse vene õppekeelega rühmade õppuritele ja vastavatel erialadel töötavatele täiskasvanuile eestikeelse kutseeksami ettevalmistuskursusi, toetatakse õppurite praktiseerimist eestikeelses töökeskkonnas. Probleemid, takistused  Uuringud näitavad, et praktiline keeleõpe ehk eesti keele õppe lõimimine erialaõppega on vähene, sh on ebapiisavalt praktikat eestikeelses keskkonnas.  Eesti keele oskus vene õppekeelega kutseõppurite ja vene õppekeelega kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajate erialamoodulite õpetajate seas on puudulik.  Puudulik eesti keele oskus kutsehariduses saab alguse juba põhikoolist või teistest madalamatest haridusastmetest (sh alusharidusest), mille tagajärjed kanduvad edasi kutseharidusse. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Toetada kutseharidusasutusi eestikeelsele õppele üleminekul.  Pakkuda õpilastele ja õpetajatele täiendava eesti keele õppe, sh eestikeelses keskkonnas praktiseerimise ja stažeerimise võimalusi.  Pakkuda eestikeelsele õppele ülemineku soodustamiseks kutseõppeasutustele asjakohast nõustamist. 3.2.7. Meede 7: eesti keele oskuse ja väärtustamise arendamine ning eestikeelsuse säilitamine kõrghariduses ja teadustegevuses Eesmärgid: kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrget taset tagav eestikeelne kõrgharidus on olemas kõigil õppeastmetel kõigis õppekavarühmades, kusjuures toetatakse ka võõrkeelse õppe võimalusi. Tähtsamad teadustulemused avaldatakse ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mistahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Mõju: eesti keele tugev positsioon kõrghariduse ja teaduse keelena toetab teadmistepõhise ühiskonna sidusust ning eestikeelse hariduse väärtustamist ja jätkusuutlikkust. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2017 siht 2017 tegelik24 Eestikeelseid õppekavasid sisaldavate õppekavarühmade 100% 100% 98,8% osakaal kõigist õppekava rühmadest Kaitstud võõrkeelseid doktoritöid erialase 80% 95% 2016: Eestikeelseid doktoritöid teaduspublikatsiooni mahus eestikeelse resümeega või 7%, võõrkeelseid 93% eestikeelseid doktoritöid kõigist doktoritöödest Andmed eestikeelse resümeega doktoritööde kohta puuduvad. 24 Kui vaadata kõiki kolme õppeastet ning doktoriõppes arvestada eesti ja inglisekeelseid õppekavasid eestikeelsete õppimisvõimalustena, siis 98,8%; kui vaadata kahte esimest õppeastet koos, siis on 97,5% 23 Meetme eesmärgid on põhiosas täidetud. Eestikeelne kõrgharidus on olemas kõigil õppeastmetel peaaegu kõigis õppekavarühmades. Esimeses kahes õppeastmes on kaks õppekavarühma, kus 2017/18. õppeaastal eesti keeles ei ole võimalik õppida – haridus, mujal liigitamata ning humanitaaria ja kunsti interdistsiplinaarne õppekavarühm. Mõlemas õppekavarühmas on üks õppekava. Kuigi eestikeelseid doktoritöid oli 2016. aastal ainult 7%, on kõrgkoolid kokku leppinud, et võõrkeelsetel doktoritöödel peab olema ammendav eestikeelne kokkuvõte25. Kõik kõrgkoolid seda kokkulepet ei täida. Eesti teadustulemused on rahvusvahelises võrdluses viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud eelkõige rahvusvahelise nähtavuse tõttu. Rahvusvahelist nähtavust toetab võõrkeelne teadustöö. Oluline on leida tasakaal eesti keele säilitamise ja arendamise ja rahvusvahelistumise eesmärkide vahel ning vältida ükskõik millise teadusharu või uurimissuuna täielikku võõrkeelestumist. Riik panustab tugitegevustega (eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise ja eestikeelse terminoloogia toetamisega), ent samavõrd olulised eesti keele kestlikkusele on institutsionaalsed hoiakud ja vastutustunne kõrgkoolides. Olulisemad tulemused  Ülikooli seaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses on seadustatud eesti keele kasutamine õppekeelena.  Enamik ülikoole nõuab võõrkeelsete doktoritööde puhul ammendavat (teadusartikli mahus) eestikeelset kokkuvõtet.  Eesti teaduse infosüsteem tunnustab bibliomeetria kõrgeima kategooria (ETIS 1.1.) väljaannetena 11 perioodilist väljaannet, mis avaldavad artikleid muuhulgas ka eesti keeles.  Eestikeelset teadust populariseeritakse konkursside, meedia- ja veebimeedia ning tunnustamise kaudu.  Eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmide toel on aastatel 2011–2017 ilmunud 63 kõrgkooliõpikut.  Eesti oskuskeele arendamist toetatakse eestikeelse terminoloogia programmi, terminikomisjonides, ülikoolides ja EKIs tehtava terminitöö kaudu. Probleemid, takistused  Ülikoolidesse jõuavad ebapiisava eesti keele oskusega noored.  Riik rahastab kõrgkoolide tegevustoetuse kaudu eestikeelsetel õppekavadel õppivate ebapiisava eesti keele oskusega üliõpilaste eesti keele õpet ja kõrgkoolid pakuvad eesti keele lisa-aastat, ent üliõpilastel pole motivatsiooni oma õppeaega pikendada.  Üliõpilaste akadeemilise eesti keele oskus vajab enam toetamist. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Arvestada kõrgharidusseadustiku ja haridusstrateegia väljatöötamisel eesti ja võõrkeelse õppe vahelist tasakaalu.  Kõrgkoolid peavad tagama kõrghariduse I ja II astmel eestikeelse kõrgharidusõppe vähemalt oma vastutusvaldkondades kõigis õppekavarühmades, kus õppekavad on vastuvõtuks avatud.  Rakendada paindlikke keeleõppe võimalusi, mis aitavad parandada üliõpilaste eesti keele ja võõrkeelte oskust kõrgkooli stuudiumi vältel. Keeleoskus on üldpädevus, mis parandab lõpetajate konkurentsivõimet tööturul ja soodustab rahvusvahelist mobiilsust õpingute ajal.  Jätkata eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist. 25 Eesti avalike ülikoolide kvaliteedilepe 2003. http://ern.ee/files/kvaliteedilepe2003.pdf 24 3.2.8. Meede 8: eesti keele piirkondlike erikujude arendamine Eestis Eesmärk: eesti keele piirkondlikud erikujud toimivad kultuuriväärtuse ning igapäevaelu osana, eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti identiteedi kandjana. Mõju: eesti keele piirkondlikke erikujusid kasutavad inimesed tunnetavad kokkukuuluvust ning oma elupiirkonna keelelist atraktiivsust. Meetme mõõdikud 2017 2017 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Indikaator siht tegelik Murdekeelseid tele- ja raadiosaateid nädalas 20 min 30 min 35 min 35 min 40 min 33 33 50 min 103 Murdekeelsete trükiste arv 12 10 15 15 16 12 11 15 10 Murdekeelsetel massiüritustel osalejate arv 12000 7500 4350 13100 6900 8100 9000 8000 11000 Koolinoorte esitatud murdekeelsete võistlustööde arv 100 146 210 154 174 193 214 150 230 Olulisemad tulemused  Algatatud on kogu Eestit hõlmavaid riiklikke programme eesti murrete ja kohaliku kultuuri velmamiseks ning arendamiseks, nt Mulgimaa, Vana-Võromaa, Kihnu, Peipsiveere, Setomaa, Virumaa jne.  Eesti murdeid kasutatakse kohalikus asjaajamises, avalikel siltidel, viitadel, kuulutustes, teadaannetes ja reklaamis.  TÜ pakub eesti murrete alase välja- ja täiendusõppe võimalusi.  Jätkatakse eesti murrete õpetamist lasteaedades, ja üldhariduskoolides ning murdekeelse õppekirjanduse koostamist.  Jätkatakse eesti murrete alast teadus- ja arendustegevust (vt ka meede 2) EKIs, VIs jm  Toetatakse murrete kasutamist meedias (murdekeelsed uudised) ja regionaalkultuuri projekte.  Antakse välja piirkonnakeelseid raamatuid ja helikandjaid. Probleemid, takistused  Murrete kasutamist mittesoodustav majanduslik ja demograafiline olukord (väike sündivus, välis- ja sisemigratsioon).  Piirkonnakeelte õpetamise väike maht üldhariduskoolides ning piirkonnakeelsete saadete väike maht rahvusringhäälingus. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Korraldada õpetajate täienduskoolitusi eesti keele piirkondlike erikujude kohta.  Jätkata murdekeelte õpet paikkondlikult alus- ja põhihariduses, õppe osana sh keelepesa meetodil kui vaba- ja valikainena (nt võru, mulgi jne murre) ning ka väljaspool haridussüsteemi vastavalt piirkonna vajadustele. Riikliku süsteemi kaudu toetada murdekeelte õpet ja säilimist, kui on selle murdekeele kasutajaid (sh õppijaid).  Rahastada riiklikke piirkondliku kultuuriruumi programme mahus, mis tagaks neis ette nähtud keelealaste tegevuste jätkusuutlikkuse.  Teadvustada laiemalt eesti keele piirkondlike erikujude rolli igapäevaelus. 3.2.9. Meede 9: väliseestlaste eesti keele oskuse säilimise toetamine Eesmärk: välismaal olevatel eestlastel on säilinud eesti keele oskus. 25 Mõju: välismaal olevatel eestlastel on side Eestiga, nende võimalik repatrieerumine on lihtne ning on kasvanud võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset informatsiooni. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Siht 2017 Tegelik 2017 Väliseestlasi osalemas eesti 1500 1775 2893 3143 3429 3446 3736 2800 3819 keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal Arengukava raames välismaal elavate rahvuskaaslaste jaoks kavandatud tegevused on kindlasti aidanud strateegilist eesmärki täita, sest emakeeleõpe toetab ka hilisemat tagasipöördumist Eestisse. Laienenud on välismaal eesti keele õppimise võimalused (nii õpetuskohtade kui ka e- õppe kujul) ning suurenenud eesti keele õppes ja eesti keele päevadel osalenute arv. Eestikeelse ja eesti keele õppe pakkumisel on keskendutud peamiselt lastele, laienenud on eesti keele õpetajate koolitusvõimalused ning väliseesti lastele ja noortele suunatud tegevused Eestis (keelelaagrid, noortevahetused, stipendiumid). Kuna arengukava indikaator oli seatud liiga tagasihoidlikult, õnnestus see täita juba 2012. aastal. Kuigi tagasipöördumine Eestisse on viimase kahe aasta jooksul suurenenud, elab välismaal endiselt palju eesti lapsi, kelleni emakeeleõppe võimalused eri põhjustel ei jõua. See soodustab laste assimileerumist asukohamaa rahvastiku hulka ning sidemete hääbumist Eestiga. Väliseesti laste ja noorte jaoks on endiselt vähe võimalusi keelekeskkonnas (Eestis) eesti keele õppimiseks ja eakaaslastega suhtlemiseks. Olulisemad tulemused  On suurenenud välismaal asuvate eesti keele õpetuskohtade ning seal õppijate arv.  On valminud eesti keele algtaseme e-õppe kursus „Keeleklikk“, töötab välismaal elavatele lastele mh Eesti riiklikul õppekaval e-õpet pakkuv „Üleilmakool“, toimub iga- aastane üleilma eesti keele õpetajate kohtumine, on laienenud rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi ning lastelaagrite ja noortevahetuste võimalused.  On kinnitatud rahvuskaaslaste programm (2014–2020) ning valmistatakse ette rahvuskaaslaste toetusprogrammi perioodiks 2020+. Probleemid, takistused  2017. a valminud tagasipöördujate haridusega seotud probleemide kaardistamise uuring tõi välja, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemiga kohanemisel ning peamiselt on see seotud laste eesti keele oskusega. Haridusasutuste hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad kohanemist.  Välismaal asuvad eesti kultuuriseltsid vajavad tihedamat infovahetust ja hästi toimivat veebikanalit kontaktvõrgustiku toetuseks. Erilist tähelepanu vajab nn kolmas rändelaine ehk 1990. aastatel ja pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga lahkunud, et vältida uue põlvkonna sidemete hääbumist Eestiga.  Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika oluliseks faktoriks ei ole ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine vastu võtvasse ühiskonda ning sisenemine Eesti tööturule, mistõttu tuleb leida täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate kohanemist Eesti ühiskonnaga. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Rahvuskaaslaste programm vajab täiendavaid vahendeid välismaal eesti keele õppe toetamiseks, sest kasvanud on nii õpetuskohtade kui ka eesti laste arv välismaal. 26  Võimalusel toetada väliseestlaste keelematerjali kogumist ja uurimist. 3.2.10. Meede 10: Viipekeel ja keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutus Eesmärk: määrata kindlaks keeleliste erivajadustega inimrühmad, arendada välja süsteemne viipekeele õpe ja uurimine ning tagada vajalikud tõlketeenused. Mõju: viipekeele kasutajail ja teistel erivajadustega inimestel on soodsad tingimused õppimiseks, suhtlemiseks ning töötamiseks, ühiskonna sidusus on paranenud. Meetme mõõdikud 2015 2016 siht tegelik Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2017 2017 Kutsetunnistusega viipekeele- 27 25 26 29 25 25 23 40 2326 tõlkide arv Seatud eesmärki ei ole saavutatud. Kutset omavate viipekeeletõlkide arv väheneb. Nii mõnigi pole pidanud vajalikuks kutsetunnistust pikenda, kuna on leidnud rakendust välismaal või mõnes teises valdkonnas ja kutse omamine ei ole töötamiseks vajalik eeltingimus. Perioodi jooksul on viipekeeletõlgi kutseeksami sooritanud edukalt viis TÜ eesti viipekeele tõlgi eriala lõpetanut. Olulisemad tulemused  2016. aastal töötati Euroopa sotsiaalfondi programmi “Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ raames välja koonddokument Tõlketeenuste kontseptsioon, mille eesmärgiks oli välja tuua tõlketeenuste kättesaadavuse takistused ning töötada välja ettepanekud olukorra parandamiseks.  2016. aastal alustati Eestis kirjutustõlketeenuse osutamise ja väljaarendamisega.  Eestis esimesed viipekeeletõlkide kutsestandardid viidi vastavusse Euroopa 8- tasemelise kvalifikatsiooniraamistikuga. Viipekeeletõlkide kutse andjaks on konkursi alusel valitud Eesti EVKTÜ (2013).  TÜ viipekeele tõlkide õppekaval on arengukava perioodil õppinud 60 üliõpilast, neist vastava diplomi omanud 22 (sh üks kurt), viimane lend lõpetab aastal 2018 (8, sh 2 kurti). Kurtide väljaõppinud viipekeeletõlkide kaasamine võimaldab tagada kirjalike eestikeelsete tekstide (nt õigusaktide) kvaliteetsema tõlke viipekeelde.  Üha rohkem viipekeeletõlke on tõlkimas suurematel avalikel üritustel (erinevad kontserdid, poliitilised debatid, presidendi vastuvõtt, rektori valimised TÜs jmt).  Kuulmislangusega lastele on tagatud võimalus õppida nii eesti keeles (Tartu Hiie Kooli, integratsioon tavakoolidesse) kui ka eesti viipekeeles (Tallinna Heleni Kool), õpivõimalusi on pidevalt arendatud. Ilmunud on digitaalne juhendmaterjal õpetajatele „Viipekeelne kurt laps koolis“ (2013).  Eesti keelde on tõlgitud viipekeeleõppe ühtsed keeleoskustasemekirjeldused Viipekeeled ja Euroopa keeleõpe raamdokument27 (2017, HTMi ja EVKTÜ).  On valminud mitmeid eesti viipekeele e-sõnastikke: - eesti viipekeele-eesti keele veebisõnastik (2014, u 5000 eestikeelset märksõna, u 6700 eesti viipekeelset vastet28 (EKI ja EVKTÜ) oli 2014. aasta keeleteo kandidaat. 26 tõlketurul lisaks kutsetunnistusega tõlkidele (23) 11 diplomeeritud tõlki (lõpetanud TÜ viipekeeletõlgi eriala) 27 http://www.ecml.at/tabid/277/PublicationID/99/Default.aspx 28 http://www.eki.ee/dict/viipekeel 27 - maailma erinevate viipekeelte veebisõnastik Spreadthesign29 ( u 15000 eesti viipekeele viibet 2014. aasta keeleteo kandidaat. Tallinna Heleni Kooli osalemine rahvusvahelises Leonardo da Vinci elukestva õppe programmis jätkub. - rahvusvahelise viiplemise e-sõnastik30 (2016) − viiped ja viipekeelsed laused nii eesti viipekeeles, kui ka rahvusvahelises viiplemises (Eesti Kurtide Liit, EVKTÜ) - eesti viipekeele e-sõnastik31 seksuaaltervise teemal (2016), (Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Kurtide Liit, EVKTÜ, Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon, Eesti LGBT Ühing).  Eesti viipekeele õppimiseks on koostatud ja välja antud mitmeid õppematerjale (2010 käsiraamat eesti viipekeele õppimiseks ja õpetamiseks „Viibelda on mõnus“ (alates 2011 kättesaadav digiraamatuna); Eesti viipekeele aabits (2013); eesti viipekeele õpiprogramm internetikeskkonnas32 (2016).  2016. aastal alustati eesti viipekeele arendamisega argikeelest oskuskeeleks – koostamisel on õigusterminoloogia oskussõnastik (EKI, EVKTÜ; HTM).  2016. aastal ilmunud Eesti kohanimeraamatus (2016. a keeleteo peaauhind) kajastuvad mitmed kohanimed eesti viipekeeles (EKI, VI ja KIRMUS).  Kuna huvi eesti viipekeele vastu on ühiskonnas piisavalt suur, õpetatakse eesti viipekeelt huvikursustel nt Viljandi gümnaasiumis; Rahvaülikoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja mujalgi.  TÜ viis läbi täiendõppekoolituse eesti viipekeele õpetaja ettevalmistamiseks (2017), et anda süsteemseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi eesti viipekeele õpetamiseks kurtide koolis emakeele või võõrkeele õpetajana. Koolituse sihtgrupiks olid nii kurdid kui kuuljad (11).  Kurtide rahvarühma kajastab 2016. aastal välja antud raamat „Kurtide rahvarühm. Kehastus, kultuur ja nimed (EKI ja TÜ). Probleemid, takistused  Eesti viipekeele tõlgi õppekava plaanitava sulgemisega TÜs (31.08.2020) kaob viipekeeletõlkide riiklik väljaõpe ja eesti viipekeele süsteemne õpetus. Samas on kuulmislangusega inimesed muutunud üha aktiivsemaks ja tõlkesituatsioonid üha keerulisemaks, mistõttu vajatakse üha rohkem kvalifitseeritud viipekeeletõlke.  Kutse- ja kõrgharidust omandavatele õpilastele ja üliõpilastele võimaldatava tasuta tõlketeenuse maht ei ole piisav, et soovitud haridust omandada.  Eesti viipekeele uurimine ja arendamine ei ole järjepidev (on olemas juhuslikest huvidest lähtuvaid uurimusi). Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks  Analüüsida viipekeele statsionaarse ja täiendõppe võimaldamist kõrgharidustasemel.  Moodustada töögrupp, kes töötaks välja õppe- ja ainekavad eesti viipekeele kui esimese keele õpetamiseks, koordineeriks eesti viipekeele õpetamise metoodika väljatöötamist ja metoodiliste materjalide koostamist.  Arendada viipekeele ja kirjutustõlke teenust kogu riiki katvaks süsteemiks, et operatiivne tõlketeenus oleks igale kuulmispuudega inimesele kättesaadav mistahes Eestimaa piirkonnas.  Koostada tõlketeenuse standard, mis looks ühtsed alused tõlketeenuse tellimiseks ja osutamiseks. 29 https://www.spreadthesign.com/ee/ 30 rv-sonastik.ead.ee 31 http://www.ekno.ee/seksuaaltervise-oppematerjalid-viiped 32 http://prog.keeleressursid.ee/viipekeel 28 3.2.11. Meede 11: eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise esindatuse tagamine Eesmärk: eesti keele ja kultuuri tuntus teistes riikides ning teiste keelte ja kultuuride tuntus Eestis on suurenenud. Mõju: kasvanud on Eesti lõimitus Euroopa ja kogu maailma kultuuri-, majandus- ja poliitilistesse protsessidesse. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 siht 2017 tegelik 2017 Eesti keele akadeemilise 11 11 11 9 9 9 9 18 9 välisõppe õpetuskeskuste arv väljaspool Eestit Arengukavas seatud eesmärk on saavutatud osaliselt. Eesti keele akadeemilist välisõpet on arendatud „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011−2017“ järgi, mille tegevuste hulka kuuluvad eesti keele ja kultuuri lektorite lähetamine välisülikoolidesse, välisüliõpilastele ja -teadlastele eesti keele ja kultuuri alaste stipendiumide ja uurimistoetuste väljaandmine, täienduskoolituste korraldamine, õppevara ja külalislektorite saatmine välisülikoolidele jne. Arengukavas püstitatud eesmärke uute õpetuskeskuste avamiseks ei ole täidetud kavandatust väiksema rahastuse tõttu. Eesti elanike mitmekeelsuse edendamiseks töötati välja „Eesti võõrkeelte strateegia 2009– 2015“, mis hiljem pikendati aastani 2017. Strateegia lõpparuanne annab ülevaate selle tegevustest ja tulemustest33. Rahvusvahelist keelekoostööd arendatakse pidevalt: osaletakse Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) töös ning Euroopa Liidu programmides; terminoloogiaalases ja keeletehnoloogiaalases koostöös ning Euroopa Rahvuslike Keeleinstitutsioonide Föderatsiooni (EFNIL) töös. Eesti on liitunud CertiLingua programmiga, mis tunnustab gümnaasiumilõpetajate suurepäraseid saavutusi keeleõppes ja kultuuridevahelise suhtluse pädevuste arendamist. Olulisemad tulemused  Eesti keelt ja kultuuri saab õppida 30 kõrgkoolis maailmas, sh on üheksasse kõrgkooli (Riia, Vilnius, Peterburi, Varssavi, Brno, Göttingen, Pariis, Lviv, Peking) saadetud Eestist eesti keele ja kultuuri lektor.  On välja töötatud „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011- 2017“ jätkuprogramm aastateks 2018–2027, programmi erinevad toetusmeetmed ja stipendiumid on seostatud Study In Estonia sarnaste meetmega. 2018. aastast suureneb programmi eelarve 50 000 euro võrra.  Võõrkeeleõpetus Eestis tugineb Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetele ja tasemekirjeldustele (sh riiklikud õppekavad ja õpilaste keeleoskuse hindamine riigieksamitel). Võõrkeelteoskus on Eestis oluline ja väärtustatud. Probleemid, takistused  Eesti keele akadeemilise välisõppe suurimaks väljakutseks on viimastel aastatel olnud mitmete väliskõrgkoolide otsus vähendada toetust väiksema kõnelejaskonnaga keelte õpetamisele, mis on mõnes kohas kaasa toonud eesti keele õppe mahu vähenemise 33 „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2017 täitmise lõpparuanne“ https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_voorkeelte_strateegia_2009–2017_lopparuanne.pdf 29 (Tampere ülikool, Vilniuse ülikool) või õppe sulgemise (Groningeni ülikool, Praha Karli ülikool, Hamburgi ülikool).  Võõrkeeleõppes on keeruline alal hoida piisavat võõrkeelte valikut (nii õpilaste huvi ja motivatsiooni kui ka piisava arvu võõrkeeleõpetajate tagamisega) ning tagada mõlema kohustusliku võõrkeele heal tasemel omandamine. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Arendada välisõppe programmi alusel aktiivselt eesti keele akadeemilist välisõpet nii, et 2025. aastal oleks väliskõrgkoolides 1500 eesti keele ja kultuuri õppurit.  Jätkata osalemist META-NET34, ELRC35, ECML36, EFNIL ja keelevõrgustike töös, võimalusel soodustada Eesti ja teiste riikide ühisprojekte eesti keele arendamiseks.  Jätkata Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi põhimõtete ja keeleoskustasemete rakendamist (sh testimisalase oskusteabe arendamine, keeleõpetajate teadlikkuse tõstmine raamdokumendi põhimõtetest, keeleõppijate suunatud keeleõppe materjalide arendamine).  Arendada mitmekeelsust väärtustavaid hoiakuid. 3.2.12. Meede 12: Keeleseaduse täitmise järelevalve Eesmärk: tõhus järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades. Mõju: muukeelsete töötajate eesti keele oskus on paranenud, avalik teave on valdavalt eestikeelne ning keelekasutus on muutunud korrektsemaks. Meetme mõõdikud Indikaator 2010 2017 siht 2017 tegelik Järelevalve menetluste arv aastas 2500−3000 2500−3000 2621 Tuvastatud rikkumiste osakaal 90% 70% 64% Olulisemad tulemused  Keeleinspektsiooni roll on muutunud – õppijale ja keelekursuseid korraldavale firmale antakse soovitusi, millega kaitstakse ennekõike kontrollitavate huve. 2017. aasta lõpuks on saanud Keeleinspektsiooni heakskiidu ning HTMi tegevusloa 55 keeleõppefirmat, tegevusloa on saanud ettevõtted, mis on suutnud täita vähemalt õigusaktidest tulenevad miinimumnõuded.  Kõikide haridusastmete õpetajate keeleoskus on paranenud (nt kui 2011. a oli Tallinna koolides 312 Keeleinspektsiooni ettekirjutusega õpetajat, siis 2017. aastaks oli neid 99). Riigikeele oskuse nõuetele vastab ca 94% üldhariduskoolide õpetajatest.  Uusimmigrandid on motiveeritud keelt õppima st nende keeleõppe tulemused on tihti paremad kui Eestis aastakümneid elanud muu emakeelega inimestel.  Kuigi Ida-Virumaal on endiselt väga palju keelenõuetele mittevastavaid meditsiinitöötajaid, on nende keeleoskuse paranemine tulemuslikum kui teiste tegevusvaldkondade (haridus, kaubandus-teenindus) puhul.  Avaliku sektori töötajate keeleoskuse probleem on suures osas lahendatud, välja arvatud mõned Ida-Virumaa omavalitsused (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve). 34 „Multilingual Europe Technology Alliance“. http://www.meta-net.eu/. 35 „European Language Resource Coordination“. http://www.lr-coordination.eu/. 36 Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus www.ecml.at 30  Paranenud on üldine suhtumine keeleinspektsiooni ettekirjutuste täitmisesse (nt reklaamifirmad, linnavalitsused, väikeettevõtted, suured kaubanduskeskused jm). Ürituste plakatitele lisati üldjuhul kiirelt eestikeelne teave. Probleemid, takistused  Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei pea kehtivate õigusaktide kohaselt eesti keelt oskama, on mõnes omavalitsuses (Narva, Sillamäe, Maardu) probleeme volikogu töö korraldamisega eesti keeles.  Kuna meditsiinitöötajatelt ei nõuta tervishoiutöötajate registrisse kandmisel eesti keele oskust, on oht, et meditsiinivaldkonda lisandub kolmandatest riikidest saabunud arste ja teisi meditsiinitöötajaid, kelle eesti keele oskus ei võimalda neil patsientidega eesti keeles suhelda.  Vene õppekeelega kooli (põhikool) ja koolieelse lasteasutuse õpetajate ning õpetaja abide eesti keele õppe motivatsioon ning keeleõppe tulemused on väga nõrgad.  Sagenenud on kaebused teenindajate keeleoskuse peale. Tööandja ei arvesta uute töötajate värbamisel keeleoskusnõudega, töötajatel puudub motivatsioon eesti keelt õppida.  Eestikeelne teave avalikus ruumis on sageli väiksem ja halvemini vaadeldav, mistõttu tundub, et avalikus linnapildis on võõrkeelset teksti rohkem. Korduvad hooajalised probleemid kuurortlinnades.  Tegevusloa väljastamisele eelnev menetlus on näidanud, et paljud keeleõppefirmad ei ole kursis täiskasvanute koolitust reguleerivate õigusaktidega, eiravad seadusest tulenevaid nõudeid ja keeleinspektsiooni ettepanekuid.  Täiskasvanute keeleõppe valdkonnas napib kvalifitseeritud õpetajaid, õpetajad töötavad suure koormusega üheaegselt erinevates keeleõppefirmades. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Lisada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse säte, mille kohaselt peab volikogu liikmekandidaat kinnitama, et ta oskab riigikeelt volikogu töös osalemiseks vajalikul määral.  Sätestada asjaomastes õigusaktides, et enne meditsiinitöötaja kandmist riiklikusse registrisse peab ta tõendama oma erialast eesti keele oskust tööks seaduse alusel sätestatud tasemele või seda, et ta on asunud õppima eesti keelt HTM-ilt tegevusloa saanud eesti keele kursustel. Ebapiisava keeleoskusega meditsiinitöötajale anda tähtajaline registreering (nt 3–5 aasta), mille vältel tuleb tal omandada keeleoskus nõutaval tasemel.  Täiendada keeleseaduse § 16 lg 3 teksti nõudega, et võõrkeelses kaubamärgis või ärinimes sisalduva olulise teabe eesti keeles esitamisel tuleb tagada, et see oleks raskusteta vaadeldav tavapärasel vaatlemisel ning seda ei oleks vaja eraldi otsida.  Teavitada ettevõtjaid järjepidevalt avaliku teabe keelsusnõuetest, tunnustada head eesti keelt kasutavaid ettevõtteid, tähtsustada tööandja vastutust töötaja keeleoskuse omandamisel.  Tõhustada järelevalvet keeleõppekursuste kvaliteedi üle ja teha koostööd keeleõppega seotud asutustega (Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus jt). Suuremat tähelepanu pöörata keelefirmadele, mis ei suuda tagada keeleõppe kvaliteeti.  Leida võimalusi, motiveerimaks eesti keele õpetaja kutse omandanud inimesi naasma õpetajakutse juurde täiskasvanute koolituse valdkonnas (stipendiumid, täienduskoolitused vms), ilma et see halvendaks personali olukorda muukeelses üldhariduskoolis. 31 3.2.13. Meede 13: keeleteavitus Eesmärk: tõhus, mitmekülgne ja kaasav keeleteavitus. Mõju: kasvanud on üldsuse keeleteadlikkuse tase, väärtustatud on hea ja väljendusrikas keelekasutus, levivad uudsed keeletehnoloogilised rakendused ning eestikeelse tarbetarkvara kasutamine, üldsus on informeeritud eesti keele arengukava raames tehtavast tööst ning sellesse kaasatud. Meetme mõõdikud 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 siht 2017 Indikaator tegelik Aasta keeleteo valimisel osalejate arv 1336 768 794 1766 3931 2528 4282 1800 3507 Tegevused vastavad kavandatule. Indikaator on täidetud. Üldsuse keeleteadlikkus tõusis, üleriigilistest võistlustest osavõtt suurenes. Märkimisväärseimaks uuenduseks saab pidada Eesti Keele Instituudi nähtavuse paranemist, mis elavdas ka keeleinfo levimist suhtluskanalites. Viimase kümnendi jooksul on täheldatud inimeste, sh organisatsioonide (ettevõtete) suuremat huvi korrektse ja hea keelekasutuse vastu (nt tarbetekstide loomisel) ning nõudlikkust uute töötajate värbamisel. Keeleteavitus. EKI on elavdanud keeleteavituse viise ja vorme – keeleklipid Eesti Rahvusringhäälingus, „Keelekool“ Postimehes, sõnastike ühispäringu keskkond „E-keelenõu“, keeletestid keelenõuande kodulehel artiklikogumikud „Keelenõuanne soovitab 5“ ja „Sõnaga mõeldud mõte“, käsiraamat „Väikesed tarbetekstid“ „Õigekirjaspikker“, Tartu keelehooldekeskuse brošüürid „Valik rektsioone“, „Keelekiirabi ajakirjanikule“, Nõuandeid keeletoimetajale“, Komistusi metafooridega II“, Õigekirjutuse näpunäiteid“, „Keelesäutsud I“, „Keelesäutsud II“, „Kuidas sellest kirjutada“, „Võõrnimed eesti keele häälduses“, „Arvukirjutus“, „Lepingukeel“, „Võõrnimekirjutus“, „Kuidas teha ja esitada ettekannet?“ Ilmuvad SA Kultuurilehe väljaanded Sirp Keele Infoleht, ajakirjad Oma Keel, Hea Laps. Keeleüritused. Eesti Rahvusringhäälingus (ERR) toimuvad regulaarsed keelesaated, korraldatakse emakeelepäeva e-etteütlust, kokkuvõttevõistlust „Tuum“, eestikeelseid ärinimesid väärtustavat ärinimekonkurssi, toimuvad üleriiklikud õpilasüritused UlaKass, Kirjandusraal, Sten Roosi muinasjutuvõistlus, korraldatakse olümpiaade ja keelehuvilistele keeleteaduslikke ja -korralduslikke õpilaslaagreid. EKNi korraldatud keelefoorumid ja avalikud seminarid arengukava allteemade kohta on olnud sisukad ja loonud võimalusi keeletemaatika sõlmpunktide laiemaks teadvustamiseks. Allkeelte väärtustamine. Allkeelte väärtustamist toetavad Kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskuse hallatavad riiklikud piirkondlikud kultuuriprogrammid. Ilmuvad murdekeelsed ajalehed, raamatud (sh õpikud ja sõnastikud), toetatakse raadiouudiseid, murdekeelte ja omakultuuri õpet lasteaedades ja koolides jms. Piirkonniti on toetus erinev. (VI, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus jt). Auhinnad. F.J.Wiedemanni keeleauhinda antakse välja igal aastal. Auhinna asutamise 25. aastapäeva puhul (2013) korraldati Väike-Maarjas rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II“; 2017. aastal valmistati ette konverentsi „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“, mis toimub 2018. aastal. Keeleteokonkurss on toimunud regulaarselt igal aastal. Esitatud tegude hulk ja osavõtjate arv on jõudsalt kasvanud, mistõttu 2018. aastal on kavas üle vaadata keeleteoauhinna statuut. Korraldatakse konkurssi “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi” (EKN, ESi ja HTM). Nüüdisaegsetest keeleressurssidest informeerimine, uute rakenduste kasutamise harjumuse loomine ning kinnistamine. Eestikeelse tarbetarkvara kasutamine asutustes on 32 ebaühtlane, ministeeriumide ja riigiasutuste töötajatele väljastatakse üldjuhul eesti keelele seadistatud tarkvara; uusi rakendusi tutvustatakse ja propageeritakse konverentsidel, seminaridel, sotsiaalmeedias. Olulisemad tulemused  Üleriigilised keeleüritused on populaarsust kogunud.  Paranenud on keeleinfo jõudmine keelekasutajateni.  Keeleteadlikkuse üldine tase on tõusnud.  Head ja väljendusrikast keelt on hakatud enam väärtustama (keeleteavituskampaaniad, eesti keele väärtustamine uutes suhtluskanalites, võistlused). Probleemid, takistused  Eesti keele alane informatsioon on hajutatud erinevatele veebilehtedele, raskesti leitav, puudub keskne kasutajasõbralik keeleportaal.  Meedia vähene huvi keeleküsimuste vastu.  Puudub eesti keele mainekujunduskava.  Keeleteemad on liiga politiseeritud.  Eesti keele rääkijate arv kahaneb.  Venekeelse elanikkonnaga piirkondades on keelega seotud riigiidentiteedi tunnetus vähene. Ettepanekud eesmärgi saavutamiseks / olukorra parandamiseks  Ühtse keeleinfot koondava lehe loomine.  Keelega seotud info levitamine erinevate kanalite kaudu, sh sotsiaalmeedias.  Eesti keele mainekujunduskava koostamine. Positiivse kaasamise soodustamine. 4. Pikendatud arengukava perioodi jooksul 2018–2020 elluviidavad tegevused Pikendatud arengukava perioodi 2018–2020 tegevuste planeerimisel on lähtutud 2017. aastal läbi viidud keeleseisundi uuringust, EKA elluviimise aruannetest, keelevaldkonna ekspertide ning Eesti Keelenõukogu ettepanekutest. Lisaks kõikide meetmete juures toodud pidevat arendamist vajavatele tegevustele on eesmärgiks veel järgmiste konkreetsete ülesannete elluviimine. Meede 1  Arendada uut tehnoloogiat keelehoolde edendamiseks (arendada välja uus sõnastiku- ja terminihalduskeskkond EKILEX2).  Jätkata terminikomisjonide töö toetamist.  Elavdada terminivõrgustiku tööd (EL institutsioonid, teised ministeeriumid, erialaeksperdid).  Kaasata kõrgkoolide õppejõud ja tugiteadlased terminiloomesse.  Laiendada selge keele põhimõtete levikut.  Sõnastada keelekasutuse hea tava. Meede 2  Jätkata üks- ja kakskeelsete sõnaraamatute koostamist.  Viia lõpule Eesti keele varamu sarja kuuluvate tervikkäsitluste koostamine.  Soodustada interdistsiplinaarsust, rakenduslikkust, tõenduspõhisust, tulemuste kasutamist edasistes uuringutes.  Toetada digitaalsete andmekogude ja tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu ja keeletehnoloogia vahendite kasutamist keeleuurimises. 33 Meede 3  Soodustada keeletehnoloogia rakenduste levimist.  Soodustada koostööd keeletehnoloogia vallas erasektori ja avaliku sektori vahel. Meede 4  Arendada eesti keele õppevara, sh e-õppevara.  Soodustada kõikide õpetajate eesti keele alast täiendusõpet.  Analüüsida ja arendada keelt väärtustavate ürituste korraldust. Meede 5  Jätkata tegevusi ühtse haridusruumi loomisel, et kool soodustaks head eesti keele oskust ja mitmekeelsust ning toetaks ka muu ema või kodukeelega õpilaste emakeele õpet.  Jätkata tegevusi õpetajate eesti keele oskuse parandamiseks.  Jätkata haridusasutuste vahelise koostöö projekte.  Suurendada teavitustööd eesti keele vajalikkusest, sh õppekeelena, kaasata mitte- eestlasi enam eestlastega samasse infovälja (muu hulgas koolide koostöös ja ühistegevustega). Meede 6  Toetada kutseharidusasutusi eestikeelsele õppele üleminekul.  Pakkuda eestikeelsele õppele ülemineku soodustamiseks kutseõppeasutustele asjakohast nõustamist.  Pakkuda õpilastele ja õpetajatele täiendava eesti keele õppe, sh eestikeelses keskkonnas praktiseerimise ja stažeerimise võimalusi. Meede 7  Arvestada kõrgharidusseadustiku ja HTMi strateegia väljatöötamisel ja tulemuslepingute sõlmimisel eesti ja võõrkeelse õppe vahelist tasakaalu kõrghariduses.  Rakendada paindlikke keeleõppe võimalusi, mis aitavad parandada üliõpilaste eesti keele ja võõrkeelte oskust kõrgkooli õpingute vältel.  Jätkata eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist. Meede 8  Jätkata murdekeelte õpet paikkondlikult alus- ja põhihariduses ning ka väljaspool haridussüsteemi vastavalt piirkonna vajadustele.  Korraldada õpetajate täienduskoolitusi eesti keele piirkondlike erikujude kohta. Meede 9  Toetada eesti keele õpet väliseesti õpetuskohtades.  Arendada eesti keele ja kultuuri õppe veebikeskkonda.  Arendada väliseestlastele korraldatavaid eesti keele päevi ning teha koostööd välismaal asuvate eesti kogukondadega. Meede 10  Jätkata viipekeele sõnastike koostamist. 34 Meede 11  Arendada mitmekeelsust ja keelteoskust väärtustavaid hoiakuid.  Arendada eesti keele akadeemilist välisõpet.  Jätkata osalemist META-NET37, ELRC38, ECML39, EFNIL ja keelevõrgustike töös, võimalusel soodustada Eesti ja teiste riikide ühisprojekte eesti keele arendamiseks.  Jätkata Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi põhimõtete ja keeleoskustasemete rakendamist. Meede 12  Tõhustada järelevalvet keeleõppekursuste kvaliteedi üle.  Jätkata keelefirmade tegevuse seiramist ja nende nõustamist.  Korrastada koostöös tööandjatega keeleoskusnõuete määrust.  Teavitada ettevõtjaid järjepidevalt avaliku teabe keelsusnõuetest, tunnustada head eesti keelt kasutavaid ettevõtteid ja eestikeelseid ettevõttenimesid. Meede 13  Jätkata tasuta avalikku keelenõuannet mitmes kanalis (telefonitsi, meili või kirja teel, veebis).  Jätkata keelega seotud teabe ja keelekasutussoovituste levitamist erinevate kanalite kaudu, sh sotsiaalmeedias.  Kuulutada 2019. aasta eesti keele aastaks, tähistada riigikeele 100. aastapäeva ning koostada eesti keele mainekujunduskava. Meetmete piire ületavad tegevused  Pakkuda haridustöötajatele tasuta eesti keele kursusi ja rõhutada tööandja vastutust keeleoskusnõuete täitmise eest.  Arendada tasemeeksameid ning täiendada e-testimise võimalusi keeleoskuse hindamisel.  Teha koostööd ministeeriumide (Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium jt) ja asutustega (Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus jt), mis rahastavad või vahendavad eesti keele õppimise võimalusi erinevatele sihtrühmadele Riigikeele Nõukoja tegevuste kaudu.  Leida võimalusi, motiveerimaks eesti keele õpetaja kutse omandanud inimesi naasma õpetajakutse juurde täiskasvanute koolituse valdkonnas (stipendiumid, täienduskoolitused vms), ilma et see vähendaks õpetajate arvu muukeelses üldhariduskoolis. 37 „Multilingual Europe Technology Alliance“. http://www.meta-net.eu/. 38 „European Language Resource Coordination“. http://www.lr-coordination.eu/. 39 Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (European Centre for Modern Languages). www.ecml.at 35 Lisa 1. Ülevaade Eesti keele arengukava elluviimisest Meede 1: kirjakeele ühtsuse, üldarusaadavuse, asja- ja ajakohasuse tagamine. Tegevused Üldkeelekorraldus Arendada keelekorralduspõhimõtteid, Täidetud, pidev. Peamine keelekorraldusasutus täpsustada kirjakeele normimise aluseid (sh on Eesti Keele Instituut, tegutseb Emakeele vajaduse korral uuendades asjakohast Seltsi keeletoimkond (ortograafiareeglistik, määrust), selgitada neid kõigile normatiivne grammatika). Eesti Keele Instituudi keelekasutajatele nähtavus ühiskonnas on paranenud (ERRi keeleklipid, Postimehe „Keelekool“). Anda ühtseid keelenorminguid ja soovitusi Täidetud, pidev. Ilmunud on „Eesti koostada keelekorraldusvahendeid õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“, „Ametniku (õigekeelsussõnaraamat, keelekäsiraamatud, soovitussõnastik“, artiklikogumik andmebaasid) „Keelenõuanne soovitab 5“, loodud isikuandmebaas, koostamisel on õigekeelsuskäsiraamat. Peamine keelekorraldustöö toimub Eesti Keele Instituudis. Jätkata üldist keelehoolet, sealhulgas Täidetud ja arendatakse pidevalt edasi. Antakse tekstihoolet: tasuta avalikku keelenõuannet keelenõu nii telefoni kui ka meili teel, loodud on mitmes kanalis (telefonitsi, meili võikirja sõnastike ühispäringu keskkond „E-keelenõu“ teel, veebis), keelehooldekursusi, avalikke (Eesti Keele Instituut), avaldatakse esinemisi ja kirjutisi), tõhustada keeleabi lühinõuandeid keelenõuande kodulehel ja saamise võimaluste tutvustamist keelehooldekirjutisi Postimehe „Keelekoolis“, toimuvad keelekoolitused (Tartu keelehooldekeskus, Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit), toetatakse Eesti Keeletoimetajate Liidu tegevust, on välja töötatud ja vastu võetud keeletoimetaja kutsestandard. Tagada keelekorraldusalane välja- ja Keelekorraldusalane väljaõpe toimub Tartu täiendusõpe kõrgkoolides Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Oskuskeelekorraldus Arendada Eestile oluliste teadus-, tehnika- ja Täidetud osaliselt ja arendatakse pidevalt edasi. majandusharude ning huvialade Sõnavara arendatakse mitte vaid Eestile oluliste oskussõnavara; saavutada kõigi teadus-, tehnika- ja majandusharude ning valitsusasutuste osalus oma valdkonna huvialade oskussõnavara valdkonnas, vaid terminivara arendamises võimalikult paljudes valdkondades. Lisaks EKI terminoloogidele tegutseb TLÜ teaduskeelekeskus ning u 50 terminikomisjoni.. Kõik valitsusasutused ei osale oma valdkonna terminoloogia arendamises. Et eestikeelse terminoloogia arendamist tihedamalt ministeeriumide vastutusvaldkondadega siduda, 1 viidi ministeeriumides läbi küsitlus ja selgitati välja terminikomisjonide seotus ministeeriumidega. Alustatud on kõikide ministeeriumide teadusnõunike terminivõrgustikku kaasamisega. Toetada riiklikult terminoloogiatöö eri vorme Täidetud osaliselt ja arendatakse pidevalt edasi. (erialade terminikomisjonid, Terministandard: kehtib EVS-ISO 1087-1:2002 terminoloogiastipendiumid, oskussõnastike, (https://www.evs.ee/tooted/evs-iso-1087-1- erialaõpikute või -käsiraamatute koostamine, 2002), on koostatud ühtsed nõuded termini terministandardite ja terminiandmebaaside sisestamiseks kesksesse terminiandmebaasi, koostamine) terminitööga tegutseb u 50 komisjoni. Koostada eestikeelse terminoloogia Täidetud, pidev. Programm võeti vastu 2013. toetamise ja arendamise riiklik programm aastal, Eesti terminitöö keskuseks kujundatakse (2013–2017) EKI terminoloogiaosakond. Terminitööd aitab korraldada Eesti Rakenduslingvistika Ühing (ERÜ). Arendada välja ajakohane termininõuande ja Täidetud osaliselt, arendatakse pidevalt edasi. U oskuskeelehoolde süsteem, sealhulgas luua Keskne terminibaas ESTERM on tasuta ühtne terminibaas kättesaadav (www.esterm.ee). Termininõuandesüsteemi ajakohasust parandatakse pidevalt. Uut töökeskkonda testitakse 2018. aasta II pooles, kasutajaliidese avamiseni soovitakse jõuda 2019 I pooles. Tagada oskuskeeleinfo võimalikult lai levik Täidetud, arendatakse pidevalt edasi. Keskne (terminiandmebaaside jm allikate üldine terminiandmebaas on tasuta kättesaadav, kättesaadavus, info oskussõnastike ja termini töörühmade töö tasuta kättesaadav, infot andmebaaside kohta, nende kriitika) ja oskussõnastike ja andmebaaside kohta eestikeelse oskussõnavara kasutamine (mh levitatakse kodulehe kaudu. Eestikeelse doktoriväitekirjade ulatusliku eestikeelse oskussõnavara kasutamist juurutatakse kokkuvõtte kaudu, kui väitekiri ise on eestikeelse õppevara, sh kõrgkoolidele mõeldud võõrkeelne) õppevara kaudu, võõrkeelse doktoriväitekirja eestikeelse teadusliku ja populaarteadusliku kokkuvõtte kaudu. Anda erialaspetsialistidele ja filoloogidele Täidetud osaliselt. Oskuskeele arendamise ja oskuskeelekoolitust kõrgkooliõppe osana või täienduskeskusteks on EKI, TLÜ, TÜ, Eesti täiendusõppena, edendada Maaülikool. TLÜs õpetatakse terminoloogiapõhimõtete uurimist ja teaduskeelekeskuse eestvõttel üleülikoolilise 6 arendamist EAP ainena kõigi erialade doktorantidele eesti teaduskeelt ja terminoloogiat. Oskuskeele arendamist ja edendamist toetab ka TÜ algatatud Eestikeelse Vikipeedia arendamise projekt Miljon+. Soodustada eri asutuste Täidetud, pidev. Eurokeelehoolde koolitused terminoloogiakoostööd, eriti Eesti asutuste toimuvad regulaarselt, üld- ja koostööd Euroopa Liidu asutustes töötavate oskuskeelekoolitusi pakuvad Eesti Keele ametnikega, suurendada üld- ja Instituut (sh tasuta koolitused) ja ülikoolid. Eri oskuskeelekoolituste abil üldist teadlikkust asutuste terminikoostöö, sh EL asutustes (eeskätt eurokeelehoolde raames) töötavate ametnike koostöö tihendamiseks täiustatakse, värskendatakse ja arendatakse praegust terminivõrgustikku pidevalt. 2 Osaleda rahvusvahelises Täidetud, arendatakse pidevalt edasi. Töös on terminoloogiakoostöös ja sellealases mitmeid rahvusvahelisi projekte (nt rahvusvahelises teadustegevuses “eTranslation TermBank“ (EKI)). Algatada Euroopa Liidu tasemel tegevus Täidetud osaliselt. Pidev. Eesti osaleb väikese kasutajaskonnaga keelte automaattõlkeplatvormi eTranslation projektis. terminoloogia arendamiseks Tegemist on turvalise ja hõlpsasti kohandatava automaattõlkeplatvormiga, mida saab ühendada kõigi digitaalteenuste taristutega, et muuta need mitmekeelseks. Eesmärk on luua dünaamiline lahendus: kui muudetakse terminibaase, siis eTranslationis kajastub see rakendusliidese abil automaatselt ja välistab vananenud info levitamise. Plaan on siduda Euroopa Liidu liikmesriikides loodavad terminibaasid (Eesti baasidest Esterm, Militerm, haridussõnastik, Termeki baasid jt). eTranslation peaks pakkuma tööriistu ja teenuseid kõigi avaliku sektori teenuste mitmekeelseks muutmiseks. Platvormi kasutatakse ELi institutsioonides, liikmesriikide valitsusasutustes ja mitmesugustes Euroopa infosüsteemides ja internetiteenustes. Nimekorraldus Jälgida nimeseaduse ja kohanimeseaduse Täidetud, arendatakse pidevalt edasi. Tegutseb mõju ühiskonnale ja vajaduse korral neid kohanimenõukogu (nimenõuanded) ja seadusi täiendada isikunimekomisjon. Saavutada äriseadustiku täiendamine Täitmata. Seadustiku täiendamine ärinimede ärinimede keelsust reguleerivate punktidega keelsust reguleerivate punktidega nõuab poliitilist otsust. Saavutada kogu riigis ühtlustatud ametlike Täitmisel. Pidev. Koostöös Siseministeeriumi ja koha- ja isikunimede kasutus, muu hulgas Rahandusministeeriumiga. 2016. aastal on isikunimede ühtsetele reeglitele allutatud ilmunud „Eesti kohanimeraamat“, EKKM määramine ja fikseerimine riiklikes programmi toel koostatakse perekonnanimede registrites ja andmebaasides; kohanimede, raamatut. eriti katastriüksuste nimede korrastamine Koostada nimekorralduskäsiraamatuid, teha Täidetud, Pidev. Nimeteaduslik usaldusasutus nimekasutuse ekspertiise, selgitada on EKI (VV korraldus RTL 2005, 28, 397), avalikkusele nimekorralduse eesmärke ja kohanimekorraldusega tegeleb ka ülesandeid Rahandusministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu. Koostada nimede säilimist tagavaid Täidetud, pidev. Ajakohastatakse kohanimede andmebaase (sh kohanimede, isikunimede, andmebaase. „Eesti kohanimeraamat“ valmis nimede häälduse jm andmebaasid) ja 2016. teatmikke (nt kohanimeraamat) ja ajakohastada olemasolevaid nimekogusid Jätkata osalust rahvusvahelises Täidetud, pidev. Eesti osaleb aktiivselt nimekorralduskoostöös rahvusvahelises kohanimekorralduses. 3 Meede 2: eesti keele uurimine ja keelekogude arendamine. Tegevused Eesti kirja- ja kõnekeele uurimine Uurida eesti keele foneetikat ja grammatikat; Täidetud. Eesti keele varamu sarjas on 2017. aastal ilmunud uus eesti keele foneetika käsitlus „Eesti keele hääldus“ (Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras). Koostada eesti kirjakeele akadeemilisi Täitmisel. Eesti keele akadeemiline grammatika sõnaraamatuid ja grammatikaid on koostamisel (valmib 2020). Koostada eesti keele foneetika, fonoloogia, Täidetud. Tervikkäsitlused on koostatud ja morfoloogia, sõnamoodustuse ning süntaksi ilmunud / ilmumas Eesti keele varamu sarjas. akadeemilised tervikkäsitlused Uurida eesti keele sõnavara; koostada Täidetud. Ilmunud on Eesti põhisõnavara täiendatud struktuuriga üheköiteline eesti sõnastik, Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI). kirjakeele seletav sõnaraamat Uurida suuliste ja kirjalike tekstide, Täidetud, pidev. Suulisi ja kirjalikke tekste, sh sealhulgas teadustekstide ja suhtluskeele teadustekstide ja suhtluskeele ehitust ning ehitust ja funktsioone funktsioone uuritakse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, EKIs. Valmivad tervikkäsitlused eesti keele ajaloost (TÜ) ja Eesti kirjakeele ajaloost (TÜ). Eesti murrete uurimine Uurida murdenähtuste levikut ning murrete Täidetud, pidev. Toetatud EKKM programmist. suhteid lähisugulaskeeltega Koostada eesti murrete grammatilisi Täitmisel, pidev. Eesti murrete käsitlus on ülevaateid, akadeemilisi sõnaraamatuid ja koostamisel (TÜ, EKI). Võru keele jaoks on muid tervikkäsitlusi loodud ka masintõlke katserakendus. Uuendatud on Eesti-võru ja võru-eesti sõnaraamatu veebiversiooni (http://synaq.org), millega on integreeritud erinevad võru ja seto keelekorpused, kogukonnakeskne helindusliide ja võru sünteeskõne. Jätkata „Eesti murrete sõnaraamatu“ Täidetud, pidev. Perioodi jooksul välja antud koostamist ja väljaandmist vihikud 22–29. Koostamine jätkub. Eesti keelekeskkonna uurimine Uurida eesti keele kasutust eri Täitmisel, pidev. Keekasutust, keelekontakte ja suhtlussituatsioonides ning keelekeskkonna mitmekeelsust ning nende mõju eesti keelele mõju eesti keele struktuurile uuritakse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja EKIs. Uurida eesti keele kui emakeele, kui teise Täitmisel, pidev. Uuritakse Tartu ja Tallinna keele ja kui võõrkeele omandamist ja õpet ülikoolis, Innoves, EKIs. Analüüsida eesti keelepoliitika ja Täitmisel, pidev. keelekorralduse aluseid Uurida eesti oskuskeelt ja erialasuhtlust Täitmisel, pidev. Oskuskeelt uuritakse TÜ-s, TLÜ-s, Eesti Maaülikoolis, EKIs. Toetatud 4 programmist „Eestikeelse terminoloogia programm“. Keelekontaktide ja keele muutumise uurimine Uurida mitmekeelse keskkonna Täidetud. Pidev. Eesti ühiskonna integratsiooni keelekasutust ja keelehoiakuid monitooring 2017 (Kultuuriministeerium); Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2015 (Kultuuriministeerium); Eesti Inimarengu aruanne (2017); Keelehoiakute uuring (2017). Edendada tõlkeuuringuid Täitmisel, pidev (TLÜ, TÜ). Uurida eesti keele suhteid sugulaskeeltega Täitmisel, pidev. Tartu Ülikool, Tallinna ning indoeuroopa keeltega Ülikool, EKI. Uurida eesti keele grammatilise ehituse ning Täidetud. „Eesti keele ajaloo tervikkäsitlus I“ on sõnavara ajaloolist arengut; koostada eesti ilmunud, II osa koostamisel, ilmumas. Toetatud keele ajaloo tervikülevaade programmist EKKM. Uurida eesti kirjakeele kujunemist, koostada Täidetud. Eesti kirjakeele ajalugu on eesti kirjakeele tervikülevaade koostamisel. Toetatud programmist EKKM. Anda välja etümoloogiasõnaraamat ja Täidetud osaliselt. 2012. aastal ilmus „Eesti koostada selle laiendatud versioon etümoloogiasõnaraamat“ (EKI), Sõnaraamat on vabalt veebis kättesaadav. Teaduslik etümoloogiasõnaraamat on koostamisel, valmib 2022/2023(EKI). Koostada eesti kohanimede etümoloogiline Täidetud. 2012. aastal ilmus „Eesti sõnaraamat etümoloogiasõnaraamat“ (EKI). Sugulaskeeltega seotud teadus- ja arendustegevus Uurida sugulaskeelte foneetikat ja Täidetud, pidev. Sugulaskeelte uurimist grammatikat eesti keele ajaloolise toetatakse programmist „Hõimurahvaste kujunemise kontekstis programm“. Koostada eesti ja sugulaskeelte Täidetud, pidev. Toetatakse programmist sõnaraamatuid, sealhulgas elektroonilisi „Hõimurahvaste programm“. Ilmunud on vadja sõnastikke keele sõnaraamat, eesti-udmurdi sõnaraamat, eesti-mari keele sõnaraamat. Uuendada ja tänapäevastada sugulaskeelte Täidetud. Pidev. Eestis olevad sugulaskeelte arhiivid ja andmekogud arhiivid ja andmekogud on korrastatud (EKI, TÜ). Toetatud programmist EKKM. Uurida sugulaskeelte dünaamikat ja Täitmisel, pidev (TÜ, EKI, toetatud ka sotsiolingvistilist olukorda ning osaleda „Hõimurahvaste programm IV“ uurimissuuna vastavates rahvusvahelistes vahenditest). koostööprojektides Keelekogude ja muude keeleressursside arendamine Pidevalt täiendada, Täitmisel, pidev. Toetatakse „Eesti keeletehnoloogia tehnoloogiliselt moderniseerida programmi“ kaudu. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi on ning kasutajasõbralikumaks teha sama suure kõnelejaskonnaga keelte seas kindel. olemasolevaid andmebaase (eesti Ajakohastatakse ja arendatakse pidevalt erinevaid 5 keele koondkorpus, murdekorpus, ressursse (Eesti Keeleressursside Keskus, EKI, Tallinna vana kirjakeele korpus, kõnekeele Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooni- korpus jm) ministeerium, Filosoft, Tilde Eesti OÜ, Keelevara, Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus OÜ, Texta OÜ, Cognuse OÜ). Luua uusi ressursse, lähtudes eesti Täitmisel, pidev. Toetatakse „Eesti keeletehnoloogia keele uurimise, korraldamise ja programmi“ kaudu. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi on õppe vajadustest sama suure kõnelejaskonnaga keelte seas kindel. Luuakse ja arendatakse uusi ressursse (Eesti Keeleressursside Keskus, EKI, tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Filosoft, Tilde Eesti OÜ, Keelevara, Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus OÜ, Texta OÜ, Cognuse OÜ). Jätkata eri andmebaaside Täitmisel, pidev. Toetatakse „Eesti keeletehnoloogia integreerimist programmi“ kaudu. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi on sama suure kõnelejaskonnaga keelte seas kindel. Jätkatakse andmebaaside integreerimist (Eesti Keeleressursside Keskus, EKI, tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Filosoft, Tilde Eesti OÜ, Keelevara, Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus OÜ, Texta OÜ, Cognuse OÜ). Meede 3: eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine Toetada Eesti keeletehnoloogide Täitmisel, pidev. Eesti keeletehnoloogia programmi osalemist rahvusvahelises (2011–2017) kaudu on toetatud Eesti keeletehnoloogide tööjaotuses, avatud koodiga osalemist rahvusvahelises koostöös, eelkõige Euroopa rakenduste loomist ning oma teaduse infrastruktuuri konsortsiumis CLARIN. Samuti on ressursside ja lahenduste HTMi ja EKRK esindajad osalenud Euroopa protokollimist ja standardimist keeletehnoloogiavõrgustike META-NET ja ELRC töös. Võimalikult avatud koodiga rakenduste loomine on olnud eelduseks EKT projektide rahastusotsuste tegemisel. Ressursside ja lahenduste dokumenteerimine ja standardite kirjeldamine on nõutav EKT projektide tulemuste arhiveerimisel ja kättesaadavaks tegemisel EKRK kaudu. Luua keskne depositoorium Täitmisel, pidev. Eesti Keeleressursside Keskus kasutab keeleressursside ja keskse registrina keeleressursside ja nende metaandmete korduvkasutustarkvara haldamiseks Meta-Share repositooriumi haldamiseks (https://metashare.ut.ee/) ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks arendatud arhiveerimissüsteemi Entu (https://entu.keeleressursid.ee). Kõnetehnoloogia Töötada välja kõnetuvastuse Täitmisel, pidev. Erinevate kõneliikide automaatse rakendused eri valdkondades tuvastuse arendamisega on tegelenud TTÜ (spontaanse dialoogkõne, raadio- ja Küberneetika Instituut. Eestikeelse kõnetuvastuse 6 telesaadete automaatne erinevad rakendused on kättesaadavad veebilehel transkribeerimine, piiratud valdkonna http://bark.phon.ioc.ee/ dialoogisüsteemid, kõnetuvastus Välja töötatud tehnoloogia on jõudnud ka piiratud sagedusribaga sidekanalites) kommertskasutusse. Luua kõneldava keele automaatse Täidetud. Loodud on kõneldava keele automaatse tuvastuse prototüüp tuvastuse prototüüp. Lisaks sellele on olemas eesti keelse kõne aktsendi identifitseerimise prototüüp, mis suudab u 70% täpsusega tuvastada vene, soome, saksa, prantsuse, läti, leedu, rootsi aktsendiga ning aktsendita kõnet. Kõnesünteesi alal rakendada Täitmisel, pidev. Kõnesünteesi prosoodiamudelites on süntaktilist ja semantilist analüüsi kasutatud üksikuid süntaktilise analüüsi elemente. prosoodiamudelites Täiemahulist süntaktilist või semantilist analüüsi pole kõnesünteesis mõttekas rakendada. Töötada välja audiovisuaalse Täidetud. Audiovisuaalse kõnesünteesi prototüüp asub kõnesünteesi (nn rääkiv pea) aadressil http://massy-est.phon.ioc.ee/. prototüüp Keeletehnoloogia Luua süntaksianalüsaator, mis Täitmisel, pidev. On olemas reeglipõhine analüsaator, analüüsib mis tahes lauseid ja arvestab mis väljastab kitsenduste grammatika (constraint ka suulise keele eripäraga grammar ehk CG) formalismi märgendusesega sõltuvusstruktuuripuid. On olemas masinõppemudelid (Maltparser, Udpipe, Syntaxnet), mida on treenitud nii eesti keele sõltuvuspuude pangal (CG-formaadis) kui ka Universal Dependencies (UD) märgendusega puudepangal. Tänu suuremahulisele süntaktiliselt märgendatud korpuse olemasolule on masinõppivate süntaksianalüsaatorite kohandamine eesti keelele küllaltki lihtne. Reeglipõhist süntaksianalüsaatorit on kohandatud ka uue meedia keelele, kuid puudub ebakorrektsete sõnavormide normaliseerija. Ka kirjakeelel treenitud masinõppimise mudeleid on võimalik suulisele või uue meedia keelele rakendada, kuigi tulemus oleks parem, kui tekst oleks eelnevalt normaliseeritud ja ka mudeleid oleks treenitud vastaval eelmärgendatud korpusel. Kõigi nimetatud analüsaatorite ja mudelite täiustamisel on veel arenguruumi. Tartu ülikoolis loodud vahendid on leitavad: https://github.com/EstSyntax/EstMalt ja https://github.com/EstSyntax/EstCG. Töötada välja süntaktiline süntees Täitmata. Ei ole välja töötatud, sest puudub semantilise esituse põhjal semantiline esitus. Tegeldakse „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ raames. Töötada välja sidustekstide süntaktiline Täitmisel, pidev. Tegeletud on anafooridega. analüüs-süntees Jätkatakse Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ raames. 7 Töötada välja liitlausete ja Täitmata, sest süntaktilise sünteesi järele ei ole sisulist sidustekstide semantiline analüüs vajadust. (teatud valdkondades) ja vahendid semantiliseks sünteesiks Töötada välja tekstiliigi automaatne Täitmisel, pidev. Tekstiliikide ja allkeelte automaatset tuvastaja tuvastamist võimaldab TEXTA tööriistakast, mis võimaldab tekstikorpustest ekstraheerida korpuses esindatud valdkonnale omast oskussõnavara ja koostada selle alusel mõistepõhiseid terminoloogilisi ressursse. Töötada välja tõlkija töökeskkond, Täitmisel, pidev. Eesti Keele Instituudis on loodud terminoloogi töökeskkond ja leksikograafi töökeskkond EELex http://eelex.eki.ee/, leksikograafi töökeskkonna moodulid, mis on arendatud platvormisõltumatuks, arendatud on mis võimaldavad töökeskkonda mh skeemieditori, viite- ja päringutööriistu, vastavalt vajadusele modifitseerida morfoloogiakirjete hulgigenereerimise liides. Riikliku terminoloogiaprogrammi töörühmad kasutavad terminihaldustarkvara Termeki https://term.eki.ee/. Alates 2017. a arendatakse uut sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi EKILEX, milles sõnakogude info viiakse ühte kesksesse andmebaasi. Tõlkimiskeskkonda välja arendatud ei ole, kasutatakse kommertstarkvara. Prioriteetseks tegevuseks on arendada tõlkimist ning masintõlget toetavaid ressursse (nt paralleelkorpusi). Luua masintõlkesüsteem, milles Täitmisel, pidev. Masintõlget on arengukava perioodil olemasolevad eesti keele töötlemise arendanud Tilde ja Tartu Ülikool peamiselt eesti- vahendid on kohandatud masintõlke inglise, inglise-eesti ja eesti-vene suunal. Masintõlke vajadusteks katserakendus on loodud ka võru keele jaoks. Masintõlke kvaliteedi määrab kasutatud lähenemine, samuti selle aluseks oleva korpuse kvaliteet ja maht ning sisendiks oleva teksti selgus ja sobivus treeningandmete valdkonnaga. Eesti keele töötlemise vahendeid 2017. aastal masintõlkes ei kasutata, sest hetkeseisuga on kõige sagedasemad tõlkevead teistsuguse iseloomuga kui see, mida annab parandada keeletöötluse vahenditega. http://neurotolge.ee/, https://live.neurotolge.ee/ http://masintolge.ee/ https://www.translate2017.eu/ Integreeritud tarkvara ja selle rakendused Luua inimene-masin- Täitmisel, pidev. On loodud standardseid dialoogisüsteemid piiratud keelemooduleid sisaldav tarkvara, mis võimaldab valdkondades, nt teabetelefonides kiiresti arendada uusi dialoogisüsteeme, koostades (kõnetuvastus ja -süntees, vaid uue valdkonna teadmusbaasi. dialoogimudelid, süntaks, semantika) http://www.dialoogid.ee. On loodud tööriistad e- raamatute multimeedia vormis publitseerimiseks, mis kergendaksid toimetajate tööd ePub3-formaadis raamatute vormistamisel ja vähendaksid oluliselt e- 8 raamatute publitseerimise aja- ja ressursimahukust. Tegeletud on pilveplatvormil avaandmete veebist korjamise ja väärindamisega kasutades keeletehnoloogiaid. Luua abivahendid erivajadustega Täitmisel, pidev. On loodud subtiitrite helindamise inimestele võimalus ERRi telekanalite jaoks. On loodud heliraamatute genereerija ja Digari helindamisliides, mis tekst-kõne sünteesi kasutades pakuks võimalust kuulata eestikeelset kirjandust ja ilmunud trükiseid helisalvestistena. Katsetatud on kaasaegsel kõnetuvastustehnoloogial põhinevat interaktiivset digitaalset abivahendit erivajadustega inimestele. Plaanitud oli koostada viipekeele korpus, kuid töö keerukuse ja mahu tõttu on selle koostamine edasi lükkunud. Valminud on viiplemise õppemäng: http://prog.keeleressursid.ee/viipekeel/). Keeletehnoloogilised ressursid (korpused ja sõnastikud) Arendada keele- ja kõnetehnoloogia Täitmisel, pidev. Süntaktiliselt märgendatud korpustest jaoks vajalikke keeleressursse on loodud Eesti keele sõltuvuspuude pank (~ 400000 (süntaktiliste puude pank, sõna) ja selle baasil Eesti keele universaalsete semantiline andmebaas, sõltuvuste puudepank (366000 sõna). Need on leksikaalgrammatiline andmebaas jt kättesaadavad aadressidelt sõnastike andmebaasid, https://github.com/EstSyntax/EDT ja freimileksikon, http://universaldependencies.org/ valdkonnaspetsiifilised On loodud anafooride suhtes märgendatud korpus ehk ontoloogilised andmebaasid) siis alamosa Eesti keele puudepangast (100000 sõna) on märgendatud asesõnade viitesuhetega. Vt https://github.com/EstSyntax/EstAnaphora. Koostatud on sagedusloendid: sagedussõnastik 15 miljoni sõnalise Tasakaalus korpuse baasil, grammatiliste kategooriate sagedusloendid 15 miljoni sõnalise Tasakaalus korpuse baasil, lemmade ja sõnavormide mitmikute (n-grammide) sagedusloendid 15 miljonilise Tasakaalus korpuse baasil, sagedasemate ning olulisemate kollokatsioonide loendid. Tähelepanu on pööratud korpuste märgendus-, otsingu- ja haldussüsteemide arendusele. Oluliselt on täiendatud leksikosemantilist andmebaasi Eesti Wordnet, mis on rakendust leidnud näiteks veebidomeene pakkuva ettevõte süsteemis ja teksti lihtsustamise programmis. Leksikograafilistest ressurssidest on olemas EKI-s loodud morfoloogiline andmebaas MAB, milles on põhimaterjal ehk morfoloogia tüvebaas ja erandid. Sõnastike andmebaasidest saab välja tuua tähenduste andmebaasi TAB, mille aluseks on loodava üheköitelise eesti keele seletava sõnaraamatu märksõnade tähendused, millega on ühendatud eesti keele põhisõnavara sõnastik, eesti-vene sõnaraamat, 9 eesti-vene õpilase ÕS, Eesti Wordnet ja morfoloogiline andmebaas. Sõnastikes leiduvad tähendused ühendatakse heuristiliselt ning ühisloome korras. Viia sõnastikud standardsesse Täitmisel, pidev. Alates 2012. a koostatakse EELexis vormingusse ja muuta need kõik EKI ja paljud EKI-välised sõnaraamatud (nt korduvkasutatavateks mitmed termini- ja eesti murdekeele sõnastikud). Igale andmebaasideks sõnaraamatule on loodud sobiv andmebaasistruktuur ja toimub sõnastike automaatne avalikustamine veebis. Struktureeritud on varasemalt tekstiredaktoris koostatud sõnaraamatuid. Neist on EELexi viidud ungari-eesti, veebiversioon on loodud vadja ja soome- eesti sõnaraamatutest. 2017. a hakati arendama sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi EKILEX, kus sõnastikud ja terminibaasid viiakse ühte kesksesse andmebaasi, mis võimaldab neid rakendustes standardselt kasutada. Teha elektroonilised sõnastikud Täitmisel, pidev. EKI-s loodud sõnastikud on avalikult avalikult kasutatavateks kasutatavad, kui seda ei piira autoriõigus. Vt http://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ja https://keeleressursid.ee/et/keeleressursid/leksikaalsed- ressursid. Allalaaditavad on ka TÜ-s loodud leksikaalsed ressursid (nt Eesti Wordnet). Uuendada kakskeelsete sõnastike Täitmisel, pidev. Ükskeelse eesti seletussõnaraamatu põhja (eesti ja x-keele sõnastik) ja struktuur ja andmed on teisendatud kakskeelse põhjaks. laiendada võimalusi kasutada seda Eesti keele põhisõnavara sõnastiku põhjal on tehtud eri rakendustes eesti viipekeele, eesti-hiina ja eesti-leedu sõnastiku põhjad. Uuendatud on Eesti-võru ja võru-eesti sõnaraamatu veebiversiooni (http://synaq.org), millega on integreeritud erinevad võru ja seto keelekorpused, kogukonnakeskne helindusliide ja võru sünteeskõne. Viia kõigi korpuste ja sõnastike Täitmisel, pidev. EKRK keeleressursside register taustakirjeldused elektroonilisse Meta-Share (https://metashare.ut.ee/) kasutab formaati ja muuta arvutil CLARINi võrgustikus standardiseeritud meta-andmete töödeldavaks skeeme (CMDI) ka korpuste ja sõnastike jaoks. Seega kõigil Meta-Share registris registreeritud korpustel ja sõnastikel (kuid ka tarkvaral ja (veebi)teenustel) on olemas elektroonilises formaadis taustakirjeldused ehk meta-andmed. Registreeritud korpusi on hetkel 63 ja sõnavararessursse 57. Registreeritud ressursside meta- andmeid vahetatakse CLARINi võrgustiku keskse registriga (Virtual Language Observatory ehk VLO) ja DataCite Estonia andmekeskusena ka registreeritud teadusandmete DOI-na DataCite registriga. Samuti toimib OAI-PMH andmevahetus e-Varamuga. Arendada välja korpuste juurde Täitmisel, pidev. Mistahes tasemel märgendusega kuuluv programmvarustus, mis lubab tekstikorpustest otsimiseks on hetkel paindlikemate otsida, märgendada ja analüüsida võimalustega Språk-bankenis (Rootsi) arendatud ja mitmesuguseid keelelisi nähtusi. EKRK-s mahukalt eestikeelsete korpustega sisustatud Korpused tuleb märgendada nii päringukeskkond KORP morfoloogiliselt kui ka süntaktiliselt (https://korp.keeleressursid.ee). EstNLTK (Pythoni) 10 tööriistakomplektis ja Keeleliini töövookeskkonnas on hetkel olemas mitmekesised võimalused eestikeelsete tekstide lausestamiseks, sõnestamiseks, morfoloogiliseks analüüsiks ja ühestamiseks, lemmatiseerimiseks ja märgendamiseks, nimeüksuste tuvastamiseks jm. Eesti keele süntaktilises UD puudepangas on võimalik päringuid teha erinevates keskkondades: INESS (Bergeni ülikool/Norra Clarin), PML Tree Query (Praha ülikool/Tšehhi Clarin), Turku NLP (Turu ülikool) või kasutada kohalikus arvutis vabavaralist udapy teeki. Varustati olemasolev OÜ Filosofti tarkvara lihtsama liidesega, mida on kolmandatel osapooltel mugav kasutusele võtta, ilma et peaks programmi liigselt süvenema (vabamorf). Luua eestikeelse veebi korpus ning Täitmisel, pidev. EKI, TÜ, Filosofti ja SketchEngine dokumentide indekseerimise koostöös on alates 2013. aastast korjatud süsteem, mis võimaldab autorsuse täisautomaatselt veebikorpusi. etTenTen korpus ehk määramist ja plagiaadi Eesti veeb2013 sisaldab 270 miljonit sõna 686 000 väljaselgitamist veebilehelt. Päringuliidese kaudu saab kasutada nii KORPi keskkonnas kui Keeleveebis. Varustati olemasolev OÜ Filosofti tarkvara lihtsama liidesega, mida on kolmandatel osapooltel mugav kasutusele võtta, ilma et peaks programmi liigselt süvenema (vabamorf). Keeletehnoloogia programmi raames autorsuse ja plagiaadituvastusega tegeletud ei ole. Meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine“ raames on arendatud plagiaadituvastussüsteem KRATT (https://www.hitsa.ee/teenused/kratt). Arendada statistilise masintõlke Täitmisel, pidev. On koostatud üldkeele sõnavara vajadusteks suuri paralleelkorpusi korpusi. (Euroopa Liidu dokumendid, Eesti teadlaste tähtsaimad välissuhtluse valdkonnad) Arendada edasi suulise eesti keele Täitmisel, pidev. Eestikeelseid kõnekorpusi on audio- ja videokorpust täiendatud ja märgendatud TTÜ Küberneetika Instituudis (alates 2017 TTÜ tarkvarateaduste instituudi osa) ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. Enamus neist korpustest on registreeritud EKRK registris. Kasutamisel võivad esineda piirangud seoses isikuandmete, autori- ja esitajaõiguste kaitsega. https://korpused.phon.ioc.ee/search http://www.keel.ut.ee/et/foneetikakorpus Arendada välja süstemaatiline Täitmisel, pidev. Korpuste (pool)automaatsel internetikeele korpus kogumisel tuleb metainfo kaasata võimalikult täpselt, et oleks võimalik domeen või allkeel täpsemalt tuvastada (nt etTenTen). Eesti keele erikujude (murdekeel, internetikeel, kirjaliku vestluskeele korpus) 11 automaatanalüüsiga eraldi tegeletud ei ole. Seda saab teha olemasolevaid analüüsivahendeid kohandades. Laiendada ja märgendada Eesti Täitmisel, pidev. Korpust on täiendatud dialoogikorpust arvutidialoogidega ja märgendatud selleks loodud tarkvara kasutades. Täiendada õppijakeele korpusi Täitmisel, pidev. TTÜ Küberneetika Instituudis on arendatud foneetilist õppijakeele korpust (aktsendikorpus). TÜ-s on arendatud eestikeelsete õpilaste kirjandite ja eesti keelt võõrkeelena õppivate õppurite tekstidest koostatud korpusi. EKI-s on koostatud keeletaseme infoga varustatud eesti keele õpikutekstide korpus ja arendatakse keeletaseme infoga varustatud näitelausete ja sõnavara ressursse. Luua ilukirjanduse tasakaalustatud Täitmisel, pidev. Olemas, aga registreerimata: korpus https://keeleressursid.ee/et/keeleressursid-cl- ut/korpused/83-article/clutee-lehed/187- grammatikakorpus Arendada eesti teaduskeele korpust Täidetud osaliselt. Arendustöö jätkamiseks vajalik lisarahastus. Meede 4. Eesti keele valdamise tagamine, eestikeelt väärtustavate hoiakute kujundamine ning eesti keele kasutamiseks võimaluste loomine eestikeelses üldhariduses. 6.4.1.1. Õppekavaarendus Tagada riiklikus õppekavas heade Täitmisel. Pidev. Eesti keele õppe maht on õpitulemuste saavutamiseks piisav eesti püsinud stabiilsena. Moodustatud on keele õppe maht ja ajaressursi tõhus õpitulemuste ajakohastamise töörühm, mille töö kasutamine tulemused mõjutavad ajaressursi tõhusamat kasutamist. Süvendada eesti keele õpetamise lõimitust Täidetud. Pidev. Lõimingut soosivad teiste ainete õpetamisega õppekavaarendus, nüüdisaegne õpikäsitus, toimuvad koolitused, töötatakse välja metoodilisi materjale (TÜ, TLÜ, EES). Töötada välja ning viia ellu põhimõtted Täitmisel. Pidev. Koostöös partneritega viiakse eesti keelt ja eestikeelset kultuuriruumi ellu eesti keelt väärtustavaid ja keele kasutamise käsitlevate, eesti keelt väärtustavate ja selle julgust suurendavaid tegevusi. kasutamise julgust suurendavate üldteadmiste senisest tõhusamaks andmiseks Töötada välja ja pakkuda valikkursusi, Täidetud. Välja on töötatud kaks gümnaasiumi mille raames käsitletaks eesti keele õppe valikkursust. Arendus toimub koos atraktiivsust suurendavaid teemasid õppekavaarendusega. Rakendada alates 2011/2012. õppeaastast Täidetud. Eksam on rakendunud. probleemipõhine alustekstide kasutamisega kaheosaline eesti keele riigieksam, mis koosneb (1) kirjandist ja (2) tekstimõistmise ülesannetest Jätkata eesti keele riigieksami arendamist Täidetud. Pidev. Üldhariduse välishindamise suunas, mis soodustab keele sügavamat ülesanded, põhimõtted ja arendamise alused 12 tundmaõppimist, oskuslikumat kasutamist aastani 2020 (HTM käskkiri 03.06.2014 nr 238) ja eksamitulemuste objektiivsemat põhjal on õpitulemuste välishindamise üheks hindamist eesmärgiks õpitulemuste kontrollimise kõrval erineva vajadusega õpilase toetamine. Selleks, et õpetaja saaks õpilasi õppimises efektiivsemalt toetada, vajab ta õpilase tulemuste kohta infot sisuliste osaoskuste kaupa, mitte pelgalt eksami kui terviku üldtulemust. Eesti keele põhikooli ja riigieksami sisulises arenduses eristatakse selgemalt erinevate osaoskuste ja tasemete hindamine. Eksamite läbiviimine Eksamite Infosüsteemis aitab kaasa hindamise objektiivsuse suurenemisele. Korraldada esmakursuslaste eesti keele Täidetud osaliselt. Uuringumeeskond ei pidanud oskuse uuring 2014. ja 2016. aastal vajalikuks funktsionaalse keeleoskuse 2016. aasta kordusuuringut. Alates 2013 seiratakse Eesti elanike, sh kõrgharidusega noorte funktsionaalset keeleoskust rahvusvaheliste uuringute PISA ja PIAAC abil. 6.4.1.2. Õpikud, sh eesti keele õpikud ja teised eesti keele alased materjalid Analüüsida ilmunud õpikute kvaliteeti, Täidetud osaliselt, pidev. Õpikute keelekasutust informeerida üldsust analüüsi tulemustest, on uurinud Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased toetada õpikukäsikirjade koostamist ning magistrandid (Uusen, Puksand jt). Tulemusi on tutvustatud emakeeleõpetajate sügiskonverentsidel. Toetatud on õpetajatele metoodiliste materjalide koostamist (EES). Õpikukäsikirjade koostamise toetamiseks on vastu võetud HTMi määrus, mis täpsustab õpikute käsikirjade koostamise nõuded. Koostada veebipõhiseid ja Täitmisel, pidev. Põhikooli lõpueksami ja eksamiarendusega, sh elektrooniliste riigieksami elektrooniliste ülesannete eksamitega kooskõlastatud eesti keele katsetamisega alustati 2017. aastal. õppematerjale ja toetada nende koolidele kättesaadavaks tegemist Laiendada õpilastele tasuta kättesaadava Täidetud, pidev. 2016. aastal valmis erinevatest eesti keele alase info (sõnaraamatud, keeleinfot sisaldavatest allikatest ühispäringut käsiraamatud, keeleajakirjad) levitamist võimaldav portaal e-keelenõu („EKT 2011–17" internetis 2013. a rahastatud projekt EKT39). Portaali peaeesmärgiks on pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal keelealast infot. Veebis on kohe ilmumise järel kättesaadav ajakiri Oma Keel. Suurendada eestikeelsete veebipõhiste Täitmisel, pidev. 2017. aasta lõpuks valmis II ja õppematerjalide hulka, seada eesmärgiks III kooliastmele tunnis kasutamiseks 8 üldhariduse kõigi valdkondade katmine eestikeelset elektroonilist ülesannete kogu. vabalt kättesaadavate eestikeelsete Digipöörde programmi toel on koostamisel veebimaterjalidega õpikute komplektid gümnaasiumidele. 13 6.4.1.3. Õpetajate välja- ja täiendusõpe Suurendada koolieelsete lasteasutuste Täidetud, pidev. Koolieelsete lasteasutuse õpetajate, eesti keele ja kirjanduse õpetajate ja õpetajatele toimub igal aastal mitmepäevane klassiõpetajate väljaõppes eesti keele keeleseminar (KIRMUS, ERM, HTM), kus komponendi ja Estica-alaste teadmiste osa käsitletakse eesti keele õpetamise metoodikat. Täiendada eesti keele õpetajate väljaõpet Täidetud, pidev. TÜ eesti keele kui emakeele kursustega, mis soodustavad eesti keele kui ja eesti keele kui teise keele õpetajad õpivad teise keele õpetamist ühisel õppekaval, valikainete moodulid on mõlematele võrdselt kättesaadavad. Võtta eesti keele väljendusõpetuse kursus Täidetud, pidev. TÜ kõigis bakalaureuse (kolm Euroopa ainepunkti) kõikide õppekavades on väljendusõpetus 3 EAP mahus pedagoogiliste erialade õppekavadesse, tagada kohustuslik (v.a meditsiin). Eripedagoogika õpetaja esmakoolituse õppekavade läbijate hea õppekavas on väljendusõpetus kohustuslik 6 erialane ja üldine eesti keele väljendusoskus EAP ulatuses, teistes pedagoogika õppekavades 3 EAP mahus. 2016.–2017. aastal uuendati väljendusõpetuse ainekava, sest ootused ainele olid muutunud. Arendada Tallinna Ülikooli emakeeleõppe Täidetud. Pidev. Keskuse õpetajate toel infokeskust koostatud andmebaas oli aluseks õpilaste 5., 7., 9. ja 11. klassi kirjutusoskuse arengu uurimustele 2011–2014 ning on võimaldanud koostada ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala magistriuurimusi; selle üldisem lühitekstide osa on kaasatud isegi ühesse sotsilingvistika doktoritöö andmebaasi, mis seostab nn vaba kirjutamise isiku sotsiaalsete tunnustega ajas. Õpilasi on aidatud õpetajatega koostöös nõustada uurimistöös, kommenteeritud ja tagasidestatud olümpiaadiuurimusi ja korraldatud ka eraldi gümnaasiumiõpilaste kirjandus- ja keeleuurimuste võistlus (vt OK 2017/1). Keskuse raamatuid, muid materjale ja nõustamist on vajanud pidevalt üliõpilased, vahel ka õpivara koostajad. Oluliselt on kasvanud keskuse rahvusvaheline roll ja koostöö. Arendada eesti keele ja kirjanduse õpetajate Täidetud osaliselt. Pidev. EÕIK on 2009. a täiendusõpet eesti keele teadmiste kaasanud emakeeleõpetajad Tartu ja Tallinna süvendamise suunas tekstiuurijate iga-aastaste tekstipäevade traditsiooni, kohandades eesti keele õpetamisega kas kogu tekstipäeva teemat või selle sektsiooni. EÕIK korraldab tekstipäevi üle aasta (s.o TÜga kordamööda). Eesti keele päevi korraldavad TÜ, ajakohase keelekasutuse koolitusi EKI, metoodikakoolitusi EES. Kehtestada eesti keele õpetajatele Riiklikult ei ole määratletud täiendõppe maht. kohustusliku perioodilise erialase Täiendõpet viivad läbi Tartu ja Tallinna 14 täienduskoolituse mahuks viie aasta jooksul Ülikool ja MTÜd. Koolijuhid otsustavad kümme Euroopa ainepunkti; otsida võimalusi vajaduse ja mahu üle. Vaba semestri õppetöövaba erialase enesetäienduseaasta või - juurutamine ei ole leidnud toetust ega poolaasta süsteemi väljatöötamiseks ja järk- vahendeid. järguliseks rakendamiseks kõigile õpetajaile 6.4.1.4. Eesti keele õpetamine ja kooli keelekeskkond Toetada eesti keele ainekava täitmist Täitmisel. Pidev. Kõrgemaid mõtlemisoskusi kõikide kohustuslike teemade osas, kujundavaid õpitulemusi arendatakse seoses püüeldes erinevaid mõtlemistüüpe arvesse õppekava arendustöödega. Täienduskoolitustel võtva õpetuse suunas on eraldi tähelepanu pööratud poiste lugemis- ja kirjutusoskuse parandamisele; õpilasuurimustele, nende temaatika ja metoodika võimalustele; moodsatele suundadele grammatikas ja grammatikaõpetuses; meedia- ja ilukirjandustõlgete kaudu levivate võõrmõjude vältimisele; teksti emotiivanalüüsile ja emotsioonidele eesti keeles; kirjutamisoskuse arendamisele mitmekeelses keskkonnas; narratiividele ja kirjandusuurimuse moodsatele meetoditele. Tagada täisväärtuslik eesti keele ja Osaliselt täidetud. Pidev. Infopäevi on eestikeelne õpe põhi- ja keskhariduse korraldatud mh Ida- ja Lääne-Virumaa tasemel ka neis Eesti regioonides, kus on maakondade õpetajatele. väike eestlaskond. Luua võimalusi eesti keele rühmaõppeks Täitmisel, pidev. Koolide rahastamismudeli kaudu on võimalused loodud. Igal koolil on õigus õpetada eesti keelt rühmaõppetundidena. Juurutada eesti keele õpetamisel Täitmisel. Pidev. Funktsionaalse keeleoskuse efektiivsemat, funktsionaalse keeleoskuse omandamist soodustavat metoodikat kujundavaid omandamist soodustavat metoodikat õpitulemusi arendatakse seoses õppekava arendustöödega. Parandada muu emakeelega õpilaste ja Täidetud. Pidev. Koolidele on loodud võimalused välismaalt Eestisse pöördunud eesti muu emakeelega õpilaste ja välismaalt Eestisse emakeelega õpilaste võimalusi eesti keele ja pöördunud eesti emakeelega õpilaste teiste ainete täisväärtuslikuks õpetamiseks. omandamiseks Soodustada kõikide ainete õpetajate eesti Täidetud osaliselt. Pidev. Toimub keele alase teadlikkuse kasvu ning luua täienduskoolituste ja eesti keele päevade võimalusi eesti keele alaseks korraldamise kaudu, rõhutatakse korrektse eesti täiendusõppeks keele kasutamise osatähtsust kõikide ainete õpetamisel. Parandada koolide eesti keele keskkonda Täitmisel. Pidev. Digipöörde programmi raames (kodulehed, infotahvlid, dokumentatsioon, on loodud koolidele vastavaid lisavõimalusi. arvutitarkvara jm) ning luua lisavõimalusi eesti keele heatasemeliseks kasutamiseks Soodustada eesti keele ja teiste ainete Täidetud osaliselt. Pidev. Soodustatakse eesti õpetajate keelealast koostööd keele ja teiste ainete õpetajate keelealast koostööd eelkõige lõiminguprojektide kaudu. 15 6.4.1.5. Õppetööväline eesti keele alane tegevus Jätkata põhi- ja keskkooliõpilaste eesti Täidetud. Pidev. Korraldatakse eesti keele, keele olümpiaadide korraldamist lingvistika, kirjanduse ja rahvaluule olümpiaade. Arendada eesti keele kursusi kõrgkoolide Osaliselt täidetud. Teaduskoolis on õpilastel teaduskoolide juures võimalik osaleda humanitaarvaldkonna Moodle kursustel „Keeleteaduse alused“, „Inimene ja religioon“, „Vikipeedia - vaba entsüklopeedia internetis“, „Filosoofia kui argumenteerimiskunst“, „Inimesed ja märgid: sissejuhatus semiootikasse“. Toetada õpetajaid ja õpilasi õppetöövälises Täidetud, pidev. Korraldatakse väitlusvõistlusi, eesti keele alases tegevuses võistulugemisi, esseevõistlust „Tulevik ja karjäär“, Liivi etlusvõistlus jt. EES edendab projekti kirjandustund kirjanikuga. EÕIK on koostöös õpetajatega aidanud nõustada uurimistöö kirjutajaid, kommenteeritud ja tagasidestatud olümpiaadiuurimusi ja korraldatud ka eraldi gümnaasiumiõpilaste kirjandus- ja keeleuurimuste võistlusi (vt OK 2017/1). Toetada eesti keelt käsitlevaid ja Täidetud. Pidev. Toetatakse erinevaid eestikeelset loomingut avaldavaid omaloominguvõistlusi (korraldajad EES, Rotari ajakirjandusväljaandeid ning eestikeelse klubi), Sten Roosi muinasjutuvõistlust, toetatakse loomingu võistlusi ajakirjade Oma Keel ja Hea Laps ilmumist, Ilmamaa kirjastuse raamatusarja „Mõttelugu“. Arendada eesti keele ja kirjanduse alaseid Täidetud osaliselt. Toetatakse ajakirja Oma Keel tele- ja raadiomänge ning ajaleheviktoriine ilmumist (sisaldab keeleviktoriine), EKI keeleteste, mida levitatakse sotsiaalmeedia kaudu. Koostada ja levitada eestikeelset Täitmata ressursside puudumise tõttu. arvutisuhtlust võimaldavaid mänge ja klippe ning algatada sellealast rahvusvahelist koostööd Toetada eesti keele õpetamist ja levitada Täidetud. Pidev. Välismaal levitatakse infot nt sellealast infot välismaal Eesti heade PISA tulemuste kohta, osaletakse Euroopa kirjaoskusvõrgustikus 2013–2016 ELINET, ülemaailmse L1- ja kirjandusõpetuse uurimise ühingu sektsioonide töös alates 2011, nõukogus, ajakirja kolleegiumis alates 2013. Toimunud on hariduslingvistika seminar (2014) „Literacy and Teaching Writing in a Multilingual Environment“; konverents „Cultures, Arts & Verbal Communication“ (2017). Toimib koostöö Soome kolleegidega: Eesti-Soome klassiõpetajate kirjaoskuse ümarlaud (2015), kogemuste vahetamise seminar Soome emakeeleõpetajatega (2016), Lõuna-Korea, Soome ja Eesti ühisseminar „Modern Teaching Environments“ (2017) ning Põhjamaade ümarlaud ARLE 2017 raames. 16 6.4.1.6. Õpetajate kooliväline tegevus Soodustada eesti keele õpetajate erialaste Täidetud osaliselt, pidev. Toetatakse EESi tegevust. kontaktide tihenemist omavahel ja teiste õpetajatega Toetada emakeeleõpetajate osalust eesti Täidetud, pidev. EES on kaasatud keele küsimuste arutamisel ja õppekavaarenduse, õpitulemuste välishindamise, probleemidele lahenduste leidmisel õpikute kirjastamise ja keelepoliitika planeerimise aruteludesse. EÕIK on retsenseerinud õppekavaversioone ja osalenud e-eksami ettevalmistuses ja pidanud sellekohaseid ettekandeid, kajastanud keelesündmusi ja - probleeme Oma Keeles (2012–2017 tosin artiklit), kuid ka Sirbis, ERR-s, Elineti ja digitarga veebis. Propageerida eesti keele õpetaja elukutset Täidetud osaliselt. Pidev. ESF programmi toel toimub õpetajaameti atraktiivsuse ja maine kujundamine. Doktorantidele võimaldatakse osalemist rahvusvaheliste konverentside eelkonverentsidel, doktorikoolis, korraldatakse rahvusvaheliste ja kohalike konverentsidel osalemiseks stipendiumikonkurss, makstakse konkursipõhiselt iga-aastast ühekordset õpetajastipendiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppijatele (ES, HTM). Õpetajate töö tunnustamine (õpetajate gala, palgatõus, mainekujundus). Meede 5: eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine muukeelses üldhariduses Luua eesti keele sõbralik õhkkond ja Täitmisel, pidev. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 8. lg anda algteadmised eesti keelest (4) alusel lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja muukeelses lasteaias kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Eesti keele õppe korraldamiseks lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust riigieelarvest. Alustada osalist eestikeelset aineõpet Täitmisel, pidev. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 21. vene õppekeelega põhikoolis alates (4) Koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on 2015/2016. õppeaastast eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Eestikeelne aineõpe toimub põhikooliastmes koolide valikul osaliselt kõikides eesti keelest erineva õppekeelega koolides. 17 Parandada eesti keele mainet Täitmisel. Kooliti on maine erinev. Uuringu põhjal võib muukeelses koolis väita, et vene-eesti kakskeelsus ja mitmekultuurilisus ei kuulu venekeelse noore tunnetuslike väärtuste paradigmasse. Eesti koolis õppimises nähakse ohtu vene identiteedi säilimisele. Paljud õpilased vahendavad vanemate arvamusi eesti keele kui mitteolulise keele kohta ning inglise keele kõrgemale positsioonile asetamise kohta. (Klaas-Lang, Praakli 2015) https://www.researchgate.net/publication/277908408_ Milleks_mulle_eesti_keel_Riigikeele_oskuse_ vajalikkusest_vene_koolinoorte_pilgu_labi Arendada ja korraldada eesti keele kui Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove võõrkeele õpetajate ja kaudu. Korraldatakse keelekümbluse valdkonnas keelekümbluskoolide tegevõpetajate koolitusi ja nõustamist lasteaedade-koolide täiendusõpet, töötada selleks välja pedagoogidele ja haridusametnikele, koostatakse kursused ja õppekavad keelekümblusmeetodil õpetamist ja õppimist toetavaid materjale, toetatakse vene õppekeelega lasteaedade eestikeelset õpet ja eesti keele õpet piirkondlike metoodikakeskuste kaudu. Tegeletakse keelekümblusprogrammi pideva arendamisega, liitunud asutuste toetamise ja tunnustamise ning kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Toetada keelemapi kasutamist Täidetud, pidev. Keelemapp on leitav aadressilt: https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/voorkeeled/ keelemapp/. Arendada ja toetada eesti keeles Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove õpetavate aineõpetajate ainealase eesti kaudu. Koolituste eesmärk on viia üld- ja keele täiendusõpet, sealhulgas toetada kutsehariduskoolide õpetajate ja juhtide arengu eesti keele õpet toetamine ning hindamine vastavusse nüüdisaegse mentoriprogrammidega õpikäsitusega ja suurendada nende ametite köitvust. Toimuvad koolitused kaasaegsete metoodikate ja tehnoloogiate õpetamiseks, et õpetajad digimaailma uuendustega kursis hoida. Koolitused toimuvad “Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamise” ehk ÕKPATi programmi tegevusena. Arendada ja toetada kakskeelse Täidetud. hariduse mudeleid, sealhulgas keelekümblust, lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpe) Jätkata vene õppekeelega koolide eesti Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove keeles õpetavate õpetajate täiendusõpet kaudu. Koolitused toetavad pedagooge lõimitud aine- ja LAK-õppe metoodika vallas keeleõppe (LAK-õppe) põhimõtete mõtestamisel ning keelekümblusmetoodika rakendamisel rühma/klassi ja asutuse tasandil, samuti heade õpetamistavade levikut. Arendada välja koolitusmoodulid, Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove mille abil kujundada vene õppekeelega kaudu. koolide vene keeles aineid õpetavates õpetajates positiivset hoiakut eesti keele ja eestikeelse aineõppe suhtes 18 Jätkata Euroopa Nõukogu Täitmisel, pidev. Keeleeksamid on välja töötatud, jätkub keeleoskustasemetele vastavate pidev eksamiarendus. keeleeksamite väljatöötamist Arendada ja rakendada juba olemas Täitmisel, pidev. Innove jagab informatsiooni, kuidas olevaid programme, mis aitavad korraldada muu kodukeelega laste õppetööd. Anname uusimmigrantidel kohaneda nõu, kuidas aidata nii pedagoogidel, haridusasutustel ja - töötajatel kui ka lastel ja nende perekondadel uue olukorraga paremini toime tulla. Vahendame kogemusi. Koostöö SiMiga. Arendada välja mitmekultuurilise Täitmisel, pidev. Õpetajate täiendõpe toimub SA Innove hariduse moodulid ja tagada, et kõik kaudu. õpetajakoolituse läbinud noored õpetajad omandaksid teadmised ja oskused, mis on vajalikud eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eestikeelses õppes Töötada välja abinõud, mis tagavad Otsitakse lahendusi õpetajaprogrammi raames 2019+. eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga õpetajate olemasolu piirkondades, kus eesti keele keskkond peaaegu puudub; laiendada vene õppekeelega koolide õpetajate võimalusi töötada ajutiselt eestikeelses keskkonnas Laiendada eesti keele õpet Täitmisel. Pidev. ESF vahendite toel korraldatakse mitteformaalses keskkonnas õpilasvahetusi, keelelaagreid ja koolidevahelisi eesti keele projekte. Meede 6: kutsehariduse õpilaste eesti keele oskuse tagamine Pakkuda kutseõppuritele erialase eesti Täitmisel, pidev. Tööturu ja õppe tihedama seostamise keele ja eesti keele teise keelena õpet programm (PRÕM). Elukestva õppe strateegia tööks vajalikul tasemel programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Programmi toel on võimalik läbi viia täiendavaid tegevusi eesti keele kui teise keele oskuse parandamiseks. Analüüsida eesti keele õppe olukorda Täitmisel, pidev. Elukestva õppe strateegia programmi vene õppekeelega rühmades, „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid“ toel ajakohastada eesti keele oskuse nõudeid korraldatakse eesti keele õpet kutseõppeasutuste ning korraldada lõimitud eriala- ja juhtidele ja õpetajatele. keeleõppe täienduskoolitust Kutsehariduse eestikeelsele õppele ülemineku kutseõppeasutuste juhtidele ja toetamiseks on kavandatud täiendavaid tegevusi õpetajatele tööturuprogrammis ja kutsehariduse programmis. Teha vene õppekeelega rühmade Täitmisel, pidev. Tööturu programmis on kavandatud õppuritele ja vastavatel erialadel meetmeid selle tegevuse teotamiseks töötavatele täiskasvanuile eestikeelse (täiskasvanuhariduse osakonna tööalase koolituse kutseeksami ettevalmistuskursusi, RKTst ESF vahendid. Õpilaste osa katab PRÕM). toetada õppurite praktiseerimist eestikeelses töökeskkonnas 19 Arendada välja keelemapi mudel Täitmata rahaliste vahendite vähesuse tõttu. täiskasvanud õppijale Meede 7: eesti keele oskuse ja väärtustamise arendamine ning eestikeelsuse säilitamine kõrghariduses ja teadustegevuses Seadustada eestikeelse õppe Osaliselt täidetud. Pidev. Kõrgkoolid on kohustatud säilimine kõigis õppekavarühmades pakkuma eestikeelset õpet kõigis õppekavarühmades kõigil õppeastmetel bakalaureuse- ja magistriõppes. Doktoriõpe on eesti- ja ingliskeelne. Eesti- ja ingliskeelse õppe vahelise tasakaalu leidmiseks otsitakse lahendusi nt uue kõrgharidusseaduse koostamisel, kõrgkoolidega tulemuslepingute sõlmimisel. Kehtestada nõue, et võõrkeelsele Osaliselt täidetud. Pidev. Kõrgkoolid on kokku bakalaureuse-, magistri- või leppinud, et „doktoriõpe väärtustab ja arendab eesti Doktoritööle lisatakse ammendav teaduskeelt“ (http://ern.ee/files/allkirjastastud-head- kokkuvõte eesti keeles, doktoritöö tavad.pdf) ja „doktoritöö juurde kuulub kokkuvõte töö puhul teadussuuna teadusartikli eesmärkidest, uurimismeetoditest ja töö tulemustest, mahus mis on võõrkeelse doktoritöö puhul eestikeelne“ http://ern.ee/files/kvaliteedilepe2003.pdf, kuid lepet alati ei täideta. Määratleda õppekeele ja muude Täitmata. Ülikoolid on oma otsustes autonoomsed ja keelte suhe õppekavas õppekeele ja muude keelte suhe sõltub vajadustest ja võimalustest. Eesti- ja ingliskeelse õppe vahelise tasakaalu leidmiseks otsitakse lahendusi nt uue kõrgharidusseaduse koostamisel, kõrgkoolidega tulemuslepingute sõlmimisel. Tagada eestikeelsetes õppekavades Täitmisel. Pidev. Üldjuhul tagatud. Õppekeele ja eestikeelne õppetöö muude keelte suhe sõltub vajadustest ja võimalustest. Eesti- ja ingliskeelse õppe vahelise tasakaalu leidmiseks otsitakse lahendusi nt uue kõrgharidusseaduse koostamisel, kõrgkoolidega tulemuslepingute sõlmimisel. Selgitada eesti keele spetsialistide Täitmata. Riiklikku tellimuse põhimõtetest on üldjuhul vajadus ning tagada nende väljaõpe, loobutud. Kõrgkoolid teevad vastavad otsused esitades suunatud riigitellimuse Tartu ülikoolisiseselt läbirääkimiste alusel. Ülikooli ja Tallinna Ülikooli eesti keele erialade õppekavadele kõigil õppeastmetel Kehtestada eesti keele erialade Täitmata. Erialakoefitsientide põhimõtetest on õpetamise tegelikele kuludele loobutud. Kõrgkoolid planeerivad oma kulud ja vastavad erialakoefitsiendid jaotavad rahalised vahendid iseseisvalt. Töötada välja põhimõtted, mille Täidetud, pidev. Kui õpilane saavutab eesti keele kui lausel kehtestada muukeelse teise keele gümnaasiumi eksamil enam kui 60 punkti, gümnaasiumi lõpetanutele nõuded siis tunnistatakse tema keeleoskustase B2 tasemele kõrgkooli sisseastumiseks vajaliku vastavaks. B2 tase on miinimumtase, mis võimaldab eesti keele oskuse kohta akadeemiliste õpingute alustamist. Vastuvõtutingimused erinevad kõrgkooliti ja õppekavati (nt TÜ arstiteaduse õppekava 20 vastuvõtutingimused sätestavad, et eesti keele teise keelena riigieksami või eesti keele B2-taseme eksami sooritanul on keeleoskus tõendatud juhul, kui eksami tulemus on vähemalt 80 punkti). Kõrgkoolid võivad lisaks kehtestada keelenõudeid õppekava lõpetamiseks (nt TÜ Narva Kolledzis on õppekava „Humanitaarained mitmekeelses koolis (eesti keel teise keelena)“ üliõpilastel kohutus sooritada õpingute lõpetamiseks riiklik eksam tasemele C1. Toetada eesti erialakeele ja Täitmisel, pidev. Kõrgkoolides on vastavad kursused akadeemilise väljendusoskuse loodud. Kõrgkoolid pakuvad muukeelsetele õpetamist ning muukeelsete üliõpilastele keeletuge. üliõpilaste keeletuge Käivitada eesti kirjakeele Osaliselt täidetud. Pidev tegevus. Eraldi süsteemi pole täiendusõppe süsteem välismaal loodud. Välismaal keskhariduse saanud üliõpilastele keskhariduse saanud üliõpilastele laienevad samad võimalused, mis muukeelsetele üliõpilastele. Katta erialad oskussõnastikega ning Täitmisel, pidev. Eestikeelse terminoloogia programmi eestikeelse õppekirjandusega ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi kaudu kaetakse erialasid oskussõnastikega (vt www. terminoloogia.ee) ning luuakse eestikeelseid kõrgkooliõpikuid. ETISes publikatsioonide klassifikatsioonis vastavad kõrgkooliõpikud tasemele 2.4. Väärtustada uurimistulemuste Täitmisel, pidev. Terminoloogiaprogrammi kaudu avaldamist eesti keeles; hoides antakse välja parima eestikeelse teadustöö kokkuvõtte kõrgel eestikeelsete stipendiumit, ETISes on 11 eestikeelset ajakirja, milles teadusväljaannete taset, taotleda avaldatud artikkel vastab publikatsioonide jätkuvalt nende kajastamist klassifikatsioonis tasemele 2.4. rahvusvahelistes andmebaasides, samuti taotleda rahvusvahelise levikuga eestikeelsetele teadusväljaannetele kõrgemat hindamist teaduspublikatsioonide hierarhias Jätkata eestikeelset teadust Täitmisel, pidev. Teaduse propageerimise tegevused populariseeriva tegevuse toetamist toimuvad Eesti teadusagentuuri koordineerimisel http://www.etag.ee/wp- content/uploads/2012/05/Teaduse-populariseerimise- tegevused-2017.pdf. Jätkata paindlike eesti keele Täitmisel, pidev. Kõrgkoolid pakuvad paindlikke eesti õpetamise ja eesti keele keele õppimise võimalusi. Tartu Ülikooli Narva kontrollimise meetodite rakendamist Kolledži õppekavades on seatud praktika sooritamise või kõrgkooli lõpetamise eelduseks B2 või C1 taseme eesti keele eksami sooritamise. 21 Meede 8: eesti keele piirkondlike erikujude arendamine Eestis Algatada kogu Eestit hõlmavaid riiklikke Täitmisel, pidev. KuMi piirkondlikud programmid programme eesti murrete ja kohaliku toimivad, kuid ei arvesta alati kogukonna suuruse kultuuri velmamiseks ning arendamiseks ning tegelike vajadustega. Soodustada eesti murrete kasutamist Täitmisel, pidev. Kohaliku omavalitsuse kohalikus asjaajamises, avalikel siltidel, pädevuses. viitadel, kuulutustes, teadaannetes ja reklaamis Arendada kõrgkoolides eesti murrete Täitmisel, pidev. Kultuuriprogrammide toetus TÜ- alase välja- ja täiendusõppe võimalusi le. Jätkata eesti murrete õpetamist Täitmisel, pidev. Lasteaedades toimuva keelepesa üldhariduskoolides ja teistes meetodiga tutvustatakse lastele oma kodukandi õppeasutustes ning vastava keelt, kultuuri, kombeid (Võrus, Kihnus, õppekirjanduse koostamist Mulgimaal). Toimib võru kirjanduse õpetus 12. klassidele, piirkonniti levib oskusaine õpetamine murdekeeles. Piirkondlikud kultuuriprogrammid + otsetoetused HTMist. Jätkata eesti murrete alast teadus- ja Täitmisel, pidev (vt meede 2). arendustegevust (vt ka meede 2) Toetada murrete kasutamist meedias ja Täitmisel, pidev. Piirkondlikud regionaalkultuuri projekte kultuuriprogrammid toimivad. Meede 9: väliseestlaste eesti keele oskuse säilimise toetamine Toetada eesti keele ja eesti keeles Täitmisel, pidev. On suurenenud välismaal asuvate eesti õpetamist, internetipõhiste keele õpetuskohtade ning seal õppijate arv, samuti n õpivõimaluste loomist välismaa valminud eesti keele algtaseme e-õppe kursus koolides ning väliseestlaste õppimist „Keeleklikk“, töötab välismaal elavatele lastele mh Eestis Eesti riiklikul õppekaval e-õpet pakkuv „Üleilmakool“ ning välja töötamisel on eesti keele B1-taseme e-õppe kursus „Keeletee“. Soodustada eestikeelse teabe Täitmisel, pidev. Teabevahetus kodu- ja väliseestlaste kättesaadavust välismaal (trüki- ja vahel toimub nii trükimeedia kui ka internetiportaalide elektrooniline meedia) vahendusel. Väliseesti ajalehti antakse kas paberkandjal ja/või digitaalselt välja Ühendkuningriigis (Eesti Hääl), Saksamaal (Eesti Rada), Venemaal (Peterburi Teataja), Austraalias (Meie Kodu), Rootsis (Stockholmi Eesti Päevaleht), Ameerika Ühendriikides (Vaba Eesti Sõna). Kanada eestlaskonnal on aktiivsed veebiportaalid Estonian World Review (https://www.eesti.ca) ja Global Estonian (https://globalestonian.com). Rahvuskaaslaste programmi kodulehekülg (www.hm.ee/rahvuskaaslased) kajastab väliseesti organisatsioonide kontaktandmeid ning erinevat väliseestlusega seonduvat infot. Välismaal asuvate eesti keele õpetuskohtade info on kättesaadav kodulehel 22 „Eesti keel ja kultuur maailmas“ (https:/ekkm.estinst.ee). Väliseestlastega seotud tegevusi kajastab ka Kultuuriministeeriumi kodulehekülg (https://www.kul.ee) ja ministeeriumi igakuine infokiri. Väliseesti kultuurisündmused kajastusid portaalis http://www.kultuur.info ja https://www.ev100.ee. Rahvuskaaslaste programmi tegevustest teavitati regulaarselt avalikkust Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi, Integratsiooni SA ja MTÜ Eesti Instituut pressiteadete kaudu. Väliseestlaste elu ja üritusi on kajastanud ka Eesti Rahvusringhääling ja teised eesti meediaväljaanded. Aruandeperioodil on väliseesti meediaväljaannetest toetatud Peterburi Teatajat ja ajalehte Krimmi Eestlased (viimane ilmus vaid aastal 2014). Teha väliseesti noortele, sealhulgas Täitmisel, pidev. Igal aastal on väliskogukondades välismaa ülikoolides õppivatele korraldatud keelepäevi, kuid ürituse sihtgrupp sõltub noortele keelepäevi, mis tutvustavad väga kogukonnast ning üritusel käsitletavatest eesti keelt ja keelepoliitikat ning teemadest. Emakeele Seltsiga on välja töötatud uus motiveerivad Eestisse naasma; otsida väliskeelepäevade korraldamise kontseptsioon, mis aga keelepäevadele uusi vorme, vajab turundustuge mh Eestis asuvatelt partneritelt (SA korraldada neid koos muude ürituste Archimedes, EAS, MTÜ Eesti Instituut). Senine ja partneritega väliskeelepäevade korraldamine on olnud hektiline. Talletada ja uurida väliseestlaste Täitmisel, pidev. Rahvuskaaslaste programmi raames ei keelekasutust ning välismaal asuvat ole väliseestlaste keelematerjali kogutud. Küll on aga eesti keele materjali toetatud väliseesti kultuuripärandi, sh keelelise pärandi kaardistamist, kogumist ja säilitamist ning välismaal õppivatele eesti lastele õppematerjalide koostamist. Meede 10: viipekeele ja keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutuse toetamine Täpsustada keeleliste erivajadustega Täidetud. Andmed erivajadustega inimrühmade kohta inimrühmade (kurdid ja vaegkuuljad, on leitavad Tervisestatistika ja terviseuuringute pimedad, pimekurdid, düslektikud, andmebaasist. afaasikud, düsartrikud) määratlused http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02 ning selgitada rühmade suurus Haigestumus/02Haigestumus__01Esmashaigestumus/? tablelist=true&rxid=4c81f59f-ef09-4502-9956- b5a3a82e9512 Tagada kurtidele lastele võimalus Täitmisel, pidev. Kurtidel ja vaegkuuljatel on võimalik valida eestikeelne või eesti- ja õppida Tartus ja Tallinnas neile mõeldud viipekeelne haridus haridusasutustes. Kutsehariduses ja kõrghariduses toetatakse tõlketeenust. 23 Arendada eesti viipekeelt, töötada Täitmisel, pidev. Tegeldakse keeleprogrammi ja välja õppe- ja ainekavad eesti haridusstrateegia 2020+ raames. viipekeele kui esimese keele õpetamiseks, arendada eesti viipekeele kui teise keele õpetamise metoodikat Tagada keeleiste erivajadustega Täitmisel, pidev. Keeletehnoloogia tegeleb inimestele tehnilised vahendid (nt intensiivselt kõnetuvastuse ja kõnesünteesi lühisõnumite saatmiseks), mis edendamisega. Võimalused paranevad jõudsalt. võimaldavad edastada hädaabiteateid Arendada viipekeele tõlketeenus (sh Täitmisel, pidev. Keeletehnoloogia tegeleb kirjutustõlke teenus) kogu riiki intensiivselt kõnetuvastuse ja kõnesünteesi katvaks süsteemiks, et operatiivne edendamisega. Võimalused paranevad jõudsalt. tõlketeenus oleks igale kuulmispuudega inimesele kättesaadav Arendada välja digitelevisiooni Osaliselt täidetud. Pidev. Tõlget viipekeelde teeb AK, võimalused (tõlkida eesti viipekeelde ainus regulaarne saade on ETV2 kl 19.20 viipekeelsed vähemalt 10 % Eesti telekanalite uudised. Lisaks on ka mõned üksiksaated varustatud saadetest, varustada eesti subtiitritega viipekeelse tõlkega, näiteks aastavahetuse vähemalt 10% eestikeelsetest presidenditervitus. Eestikeelsetest originaalsaadetest originaalsaadetest ning lisada osale on võimalik (vaegkuuljate/kurtide) subtiitritega avalik-õigusliku televisiooni vaadata praegu iganädalaselt viit saatesarja: Osoon, saadetest subtiitrid, mis edastavad Õnne 13, Prillitoos, Pealtnägija, Foorum. Saated on diktoriteksti tihendatud kujul. subtiitritega kättesaadavad ka järelvaatamises ja arhiivis. Lisaks on võimalik vaadata subtiitritega enamikku uuemaid Eesti mängufilme, millele on tootjad ise subtiitrid teinud või oleme need hankinud vaegkuuljate või kurtide liidu kaudu. ERRil on sõlmitud leping kultuuriministeeriumiga, mille kohaselt on võetud kohustus ERRi arhiivis olevate (endiste Telefilmi) mängufilmide subtitreerimiseks. Lisaks pakub ERR teenust vaegnägijaile ning pimedatele: koostöös EKI-ga on kõigi saadete puhul kasutusel kõnesüntesaator, mis loeb ette kõik subtiitrid, n.-ö helilised subtiitrid. Meede 11: eesti keele arendamine võõrkeelte kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise Arendada mitmekülgset Täidetud, pidev. Rahvusvahelist keelekoostööd on rahvusvahelist keelekoostööd arendatud nt keeletehnoloogia, võõrkeeleõppe alal. HTMi esindajad on osalenud Euroopa keeletehnoloogiavõrgustike META-NET ja ELRC töös, võõrkeeleõppe alast koostööd tehakse ECML juures, keelealast koostööd EFNIL-is, TLÜ terminoloogiakoostöö Euroopa Terminoloogiaühinguga EAFT-AET. 24 Arendada välisõppe programmi Täidetud, pidev. Eesti keele akadeemilist välisõpet on alusel aktiivselt eesti keele viidud ellu vastavalt riiklikule programmile seda akadeemilist välisõpet pidevalt analüüsides ja arendades. Ette on valmistatud jätkukava aastateks 2018–2027. Selgitada tõlkide ja tõlkijate vajadus Täitmata. Tõlke ja tõlkijaid õpetatakse TÜ-s ja TLÜ-s ning koolitada neid vajalikul arvul ja kõrgkoolidel on õigus ise otsustada õpetatavate erialade üle. Täpne ülevaade vajadusest puudub. Toetada eesti keele ja võõrkeelte Täitmisel. Pidev. kontrastiivuuringuid Anda välja kakskeelseid Täitmisel, pidev. Kakskeelseid sõnaraamatuid kirjastab sõnaraamatuid peamiselt Eesti Keele Instituut. Suurendada võõrfiloloogia Täitmata. Võõrkeeleõpetajaid koolitavad ja õpetuse õppekavades eesti keele osatähtsust kvaliteedi eest vastutavad TÜ ja TLÜ, kes otsustavad ka õppekavade ülesehituse üle. Tagada kõigi õpetajate eesti keele ja Täitmisel, pidev. Nt hüvitatakse Eesti võõrkeelte oskus Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu võõrkeeleõpetajatele rahvusvaheliste keeleeksamite sooritamise kulud, samuti toetatakse õpetajate erialaliitude tegevusi. Tagada keeleõpetajate koolituse Täitmisel, pidev. Keeleõpetajate mainet parandatakse kvaliteet ja parandada ühiskonna ja koolituse kvaliteeti tõstetakse mh koostöös keeleõpetajate mainet erialaliitudega. Arendada täiskasvanud keeleõppija Täitmata. Erialade kaupa keelemapi mudelit koostatud eesti keele mudelit ei ole. Võõrkeelte strateegia raames koostati juhendmaterjal tööalase keeleoskuse nõuete kirjeldamiseks. Lõimida järgmises eesti keele Täitmata. Eesti keele ja võõrkeelte alane tegevus arengukavas eesti keele ja võõrkeelte lõimitakse järgmises HTMi elukestva õppe strateegias. alane tegevus Jätkata Euroopa Nõukogu Pidev. Võõrkeeleõpetus Eestis lähtub Euroopa keeleoskustasemete rakendamist keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ja ning testimise oskusteavet toetavate tasemekirjeldustest. Valminud on raamdokumendi uuringute korraldamist uusversioon, mida tõlgitakse Eesti keelde. Testimisalast teavet arendatakse SA-s Innove, TÜ-s ja TLÜ-s, mh rahvusvaheliste koolitustega. Meede 12: keeleseaduse täitmise järelevalve Järelevalve korraldus Jätkata järelevalvet tööalase keeleoskuse Täitmisel, pidev. nõuete täitmise üle vähemalt senises mahus, pöörates peatähelepanu avaliku sektori töötajate (pedagoogid, avalikud teenistujad, riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste töötajad, avalik-õiguslike ja juriidiliste isikute asutuste töötajad), erasektoris hõivatud teenindajate ning elanikkonna turvalisuse tagamisega seotud töötajate keeleoskusele 25 Tõhustada järelevalvet ametliku Täitmisel, pidev. keelekasutuse eesti kirjakeele normile vastavuse, avaliku teabe eestikeelsuse ning avaliku keelekasutuse korrektsuse üle Õiguslik reguleerimine Täiendada keeleseadust sätetega, mis Täidetud. Kaubamärkide regulatsioon vajab reguleerivad või täpsustavad veebilehtede, täiendamist, võõrkeelsetele kaubamärkidele kaubamärkide avalikul eksponeerimisel tuleks lisada ka võõrkeelsed ärinimed. edastatava avaliku teabe, lepingute ning Täitmata. Keeleseadust ei planeeri avada. teiste oluliste valdkondade keelekasutust; Plaanis on sõnastada head tavad, nt avaliku meediaväljaannete puhul sätestada nõue ruumi keelekasutuse hea tava ja järgida keelekasutuse head tava teenindusvaldkonna keelekasutuse hea tava. Siduda tööloa saamine täidetaval ametikohal Täitmisel, valitsus on esitanud nõutava eesti keele oskuse omamise, meditsiinitöötajate keeleoskusega seonduva kohustusliku keeleõppe läbimise või eelnõu Riigikogule. keeleõppes osalemisega Soodustada ettevõttenimede registreerimise Täitmisel. Plaanis on koostöös kohustuse ja sellega kaasneva nõustamise Keeleinspektsiooniga äriregistris vastav juhis kaudu eestipäraste ettevõttenimede luua. Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts kasutamist algatasid 2016. aastal võistluse „Ehe Eesti − Eesti ettevõttele eesti nimi”. Võistluse eesmärk oli juhtida ettevõtjate ja üldsuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Võistlus on toimunud igal aastal. Täiendada alkoholiseadust nõudega, et Täidetud. Kirjalik eestikeelne teave on tagatud. alkoholitoodete müügil tagatakse tarbijatele kirjalik eestikeelne teave Analüüsida võimalust ja võimaluse korral Täidetud osaliselt, pidev. Valimisreklaami sätestada poliitilise reklaami eestikeelsuse eestikeelsuse nõue on lisatud keeleseadusesse; nõue, keelamata sealjuures võõrkeelset volikogude eestikeelse töö tagamiseks ei ole reklaami, ning saavutada venekeelse õiguslikke meetmeid võetud. elanikkonna enamusega kohalikes omavalitustes volikogude eestikeelne töö Vaadata üle Keeleinspektsiooni Täidetud. Keeleinspektsiooni põhimäärust on järelevalvepädevus Keeleseaduses ning muudetud ning järelevalvepädevust laiendatud. täiendada seda vajalike sätetega (sh järelevalve kvaliteedinõuete üle nendes koolitusasutustes, mis tegelevad täiskasvanute riigikeeleõppega) 26 Meede 13: keeleteavitus Informeerida keelekasutajaid Täidetud, pidev. Ressursid on vabalt kättesaadavad. nüüdisaegsetest keeleressurssidest Teadlikkuse tõstmine ressursside kasutamisvõimaluste kohta toimub pidevalt. Informatsiooni edastatakse üldiselt ürituste, kodulehtede ja sotsiaalmeedia kaudu, sihtgrupipõhiselt koolituste ning infopäevade kaudu. Võtta riigi- ja kohaliku oma- Täidetud osaliselt, tegevus pidev. Ametikeel on eesti keel. valitsuse asutustes, sealhulgas Riigi Infosüsteemide Keskuse väljastatud arvutid on välisesindustes, samuti teistes üldjuhul seadistatud eesti keelele. Erandid on avalikes huvides tegutsevates kokkuleppelised. asutustes kasutusele eestikeelne tarbetarkvara Aidata luua ning kinnistada uute Täidetud, pidev. Uute rakenduste kasutamisharjumusi rakenduste kasutamise harjumust suurendatakse sihtgrupipõhiselt koolituste, infopäevade, tajutava lisandväärtuse (ajaressurss, loodushoid, eeltäidetud vormid jm) esile toomise ja/või veebirakenduste soosimise ja e-riigi kuvandi kaudu. Suurendada üldist Täidetud, pidev. Üldist keeleteadlikkust on suurendatud keeleteadlikkust avaliku ametnike ja avaliku sektori töötajate koolituste ning keelekasutuse valdkonnas infomaterjalide koostamise ja jagamisega (EKI, Keelehooldekeksus). Jätkata F. J. Wiedemanni Täidetud, pidev. Wiedemanni auhinda on välja antud igal keeleauhinna ja aasta keeleteo aastal. Seda on tähistatud laureaadile pühendatud auhinna väljaandmist ning keelepäevaga Väike-Maarjas. Keeleteokonkurss on nendega seotud ürituste toimunud igal aastal, osavõtt (esitatud tegude arv, korraldamist hääletajate arv) on märkimisväärselt suurenenud. Väärtustada eestikeelset Täitmisel, pidev. Nt 2017. aasta keeleteo rahvaauhinna eneseväljendust uutes pälvis eestikeelset korrektset eneseväljendust esile tõstev suhtluskanalites ja oluliseks pidav Instagram „Roostikurebased“. Toetada eesti keele kasutamist Täidetud, pidev. Eesti Integratsiooni monitooringu (2017) kultuuridevahelises suhtluses andmetel on suurenenud eesti keele kui rahvuste vahelise keele kasutamine https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/ files/5_keeleoskus.pdf Väärtustada eesti keele Täidetud, pidev. Toetatakse eesti keele piirkondlike piirkondlikke, etnilisi, sotsiaal- allkeelte õpetamist lasteaedades ja koolides. Keeleteo- seid ja kultuurilisi allkeeli keele konkursil on auhindu pälvinud murdekeelt väärtustavad väljendusrikkuse allikana ja tööd. Sotsiaalsete ja kultuuriliste allkeelte väärtustamisele toetada nende laiemat kasutamist pole leitud põhjendatud sisu ega tegevusvormi. Teavitada üldsust eesti keele Täidetud, pidev. Keelevaldkonnas viidi läbi kolm arengukava raames tehtud tööst ja uuringut „Eesti keeleseisundi uuring“ ja „Keelehoiakute saavutatud tulemustest uuring“ ning „Võõrkeelte oskuse mõju tööturul“. Uuringud on kättesaadavad ministeeriumi kodulehelt. Teadvustada ja edendada eesti Täidetud. keele arengukava üldrahvaliku arenguprogrammina Kaasata ühiskond üldrahvalike Täidetud. algatuste kaudu sobival viisil eesti keele arengukava elluviimisesse 27 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne“ eelnõu juurde „Eesti keele arengukava 2011–2017“, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 26. nov 2010, (edaspidi EKA) on jätk „Eesti keele arendamise strateegiale (2004–2010)“ ning selle eesmärk on kindlustada põhiseadusliku ülesande – säilitada eesti rahvus, kultuur ja keel läbi aegade – täitmiseks järjepidevad tegevused, mis on arengukavas ära toodud meetmete kaupa. EKA täitmise aruandeid on koostatud iga kaheaastase perioodi lõpus koostöös Eesti Keelenõukogu ja sisuekspertidega. Aruandest nähtub, et keelevaldkonna tegevusi kavandades on lähtutud arengukavast ning kõigi arengukava 13 meetme tegevustega on liigutud seatud sihi suunas. Kolmeteistkümne meetme tulemuslikkust mõõtvast 25-st indikaatorist on sihttase saavutatud või ületatud kahe kolmandiku puhul. Probleeme soovitud eesmärkide saavutamisega on valdkonna piire ületavate teemade puhul, mis vajavad probleemkohtade käsitlemist valdkondade üleselt. Näiteks ei ole võimalik kitsa keelevaldkonna arengukavaga lahendada keeleõpetajate ettevalmistuse, järelkasvu ja keeleoskusega, ühtse koolisüsteemi ja kõrghariduse keelsusega seotud probleeme. Mõnel juhul lähevad keelepoliitiliselt olulised eesmärgid vastuollu praegu veel kehtivates arengukavades seatud sihttasemetega (nt seab „Elukestva õppe strateegia 2014–2020“ põhikooli lõpuks eesti keele oskuse sihttasemeks B1 keeleoskustaseme, kuid „Eesti keele arengukava 2011–2017“ kohaselt peaks põhikooli lõpetaja saavutama B2 keeleoskustaseme). Arvestades muutunud põhimõtteid strateegilises planeerimises ja strateegiadokumentide koostamisel, millega soovitakse kehtivate arengukavade arvu märkimisväärselt vähendada, jõudis Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Keelenõukogu liikmetega ühise otsuseni peatada keelevaldkonna eraldiseisva arengukava eelnõu menetlemine ning planeerida keele kui hariduse ja teadusega tihedalt seotud valdkonna eesmärke osana koostatavast HTMi strateegiast, mis hõlmab sidusalt nii keele-, hariduse, teaduse kui ka noortepoliitikat. Sellega seoses tehakse valitsusele ettepanek pikendada „Eesti keele arengukava 2011–2017“ ja siduda keelepoliitika kui hariduse ja teadusega lahutamatult seotud valdkond Haridus- ja Teadusministeeriumi uue, 2021. aastast kehtima hakkava strateegiaga. Pikendatud arengukava perioodil 2018–2020 seatakse eesmärgiks vahearuande peatükis 4 välja toodud ülesannete lahendamine ja tegevuste elluviimine. Perioodi 2018–2020 tegevuste planeerimisel on lähtutud 2017. aastal läbi viidud keeleseisundi uuringust, EKA elluviimise aruannetest, keelevaldkonna ekspertide ning Eesti Keelenõukogu ettepanekutest. Otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus ([email protected], tel: 7354021), analüüsiosakonna analüütik Rena Selliov ([email protected], tel 7350276) ja õigusosakonna jurist Maarja-Liisa Vahi (maarja- [email protected], tel 7350297). Vahearuanne koosneb neljast peatükist ja kahest lisast: 1. ja 2. peatükk on sissejuhatavad, kirjeldavad vahearuande koostamise lähtekohti, peatükk 3 annab ülevaate hetkeolukorrast, arengukava üldeesmärgi ja meetmete täitmisest ning keelevaldkonna teemadest, mis on Eesti keele arengukavas kajastamata. Iga meetme all on välja toodud selle strateegiline eesmärk, mõju, mõõdikud, olulisemad tulemused, probleemid- takistused ning ettepanekud eesmärgi saavutamiseks, olukorra parandamiseks. Käsitletakse järgmisi eesti keele valdkondi:  kirjakeele ühtsuse, arusaadavuse, asja- ja ajakohasus,  eesti keele uurimine ja keelekogud,  eesti keele keeletehnoloogiline tugi,  haridus ja eesti keele õpe (alus-, põhi-, gümnaasiumi-, kutse- ja kõrgharidus, teadus, muukeelne haridus Eestis),  eesti keele erikujud (piirkondlikud erikujud, väliseestlaste eesti keel, viipekeel, keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutus),  eesti keel mitmekeelses maailmas (eesti keele õpetamine välismaal, sõnaraamatute koostamine, tõlkide ja tõlkijate ettevalmistus, rahvusvaheline koostöö, soome-ugri keeli toetav tegevus),  keeleseaduse täitmise järelevalve ning keeleteavitus (eesti keelt väärtustav tegevus nii Eesti kultuuriruumis kui ka kultuuride vahelises suhtluses). 4. peatükk loetleb pikendatud arengukava perioodi jooksul 2018–2020 elluviidavad tegevused meetmete kaupa. EKA vahearuande lisas 1 „EKA 2011–2017 elluviimine“ esitatakse tehtust ülevaade meetmete alla kuuluvate üksiktegevuste kaupa. EKA vahearuande lisas 2 „Ülevaade EKA 2011–2017 rahastusest“ esitatakse ülevaade arengukava rahastusest meetmete kaupa. „„Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne“ saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile. Mailis Reps haridus- ja teadusminister Tea Varrak kantsler
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →