Kiri

Hiiumaa Vallavolikogu 18.06.2026 otsuse nr 41 Lisa Pärna külas asuva Liini ja lähiala kinnistute detailplaneeringu esialgsed lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 26.03.2026) 1.2 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 1.3 Emmaste valla üldplaneering 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Liini, Parkla ja Sadamahoone katastriüksusi koos kavandatava kai ja lainemurdja või kaitsemuuli asukohas oleva merealaga (vt joonis 1). Planeeringuala andmed: Katastritunnused 17501:001:0397; 17501:003:0316; 17501:003:0314 Planeeritavate katastriüksuste suurused 8502 m²; 559 m²; 3049 m² Planeeringuala suurus ca 4,2 ha Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed transpordimaa, transpordimaa, ärimaa Hooned Sõru sadamahoone (EHR kood 120282959) Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud Sõru sadama maa-ala I etapp (kehtestatud 18.02.2005, DAGOpen OÜ töö nr 04-137) Liini kinnistu detailplaneeringuala Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa- ja Ruumiameti ortofotot) Juurdepääs sadama alale on mööda kõrvalmaanteed nr 12132 Emmaste-Tohvri tee ja nr 12168 Sõru sadama tee. Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel ehitisel olevad geodeetilised märgid (228663; 218736), III kategooria kaitsealused taimeliigid, navigatsioonimärgid (PM698; PM699), puurkaev (PRK0003347), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12168), ranna või kaldapiiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd, korduv üleujutusala. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktile 2 ei laiene ranna ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele, ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ega avalikult kasutatavale teele. Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005. määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala detailplaneeringu kohustusega alal, sadama maal, ranna ehituskeeluvööndis. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi väärtuslikul maastikul. Sõru sadam on välja toodud olulisena reisi- ja kaubasadamate funktsioonide mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt. 3. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kehtiva detailplaneeringu muutmine ning planeeringualale maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue parvlaevakai rajamiseks vähemalt 85 meetrit koos kaldarambiga, olemasoleva kaikehandi pikendamiseks, täiendavate sõidu- ja kergliiklusradade, hoiuruumi ja ootepaviljoni ning lainemurdja või kaitsemuuli rajamiseks ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks, graniitkividest nõlvakindlustuse ümberpaigutamiseks mere suunas, veekogu süvendamiseks kuni – 5 m sügavuseni (arvutuslik laev vähemalt pikkusega 73 m ja laiusega 16 meetrit) ja süvenduspinnase ladestamiseks vajalike tingimuste määramine, võimalusel ebaloogiliste krundipiiride korrastamine, heakorra, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Muutunud majandus- ja julgeolekuolukorda arvestades ning logistika vaates on Hiiumaa kui saare ja omavalitsuse jaoks varasemaga võrreldes märkimisväärselt olulisemaks saanud Sõru sadam, millel peab olema valmidus muutuda meie väravaks olukorras, kus Heltermaa sadamat kasutada ei saa. Sõru sadamast saab sellises olukorras meie varustuse sõlmpunkt ja sadam peab olema võimeline vastu võtma ka parvlaevast Soela erinevaid, sealhulgas suuremaid aluseid. 4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Kruntideks jagamist ette ei nähta, vajadusel toimub planeeringualasse jäävate krundipiiride muutmine. 4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Täpsustada kaldaala täitmise ulatus seoses uue parvlaevakai ja teelaienduse rajamisega ning kaikehandi pikendamisega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • Sadamaehitised peavad arhitektuuri kvaliteedilt olema esinduslikud, kuna jäävad olulises mereväravas tervitama saarele saabujaid ning mõjutama piirkonna miljööd. • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;  • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale; • suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga. 4.4 Liikluskorralduse määramine Lahendada planeeringuala liikluskorraldus, et tagada ohutu juurdepääs reisiparvlaevade ootealale. Arvestada sadama suurema läbilaskevõime vajadusega. Kavandada ohutud juurdepääsud jalgsi ja rattaga liikujatele ning ristumised autoliiklusega viia miinimumini. Analüüsida vajadust ja võimalusi reisiparvlaevade ooteala suurendamiseks, seejuures vältida kõva kattega alade ulatuslikku laiendamist ning kavandada kõva kattega alad vaid sinna, kus on tegelik vajadus. 4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda ja hoonestust. Reisijatele mõeldud sadamaala, jalgteed ja puhkekohad tuleb kavandada avaliku väljaku ja pargi põhimõtteid järgides. Kõvakattega alade vahele on vajalik luua haljastatud alasid ja võimalusel kõrghaljastust, mis aitavad immutada liigset sadevett ning vähendada suviste kuumasaarte tekkimist. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. Jäätmekäitlus sadama territooriumil toimub vastavalt Sadamaseaduses toodud nõuetele. 4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldatakse üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatise planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. Veevarustus lahendatakse Pumpla kinnistul oleva puurkaevu baasil. Kanalisatsiooni ei kavandata, kuid projekteeritakse valmidus (reservtoru) hilisema liitumise võimalust arvestades ning sadama piirkonda omapuhasti rajamisel. Määrata tingimused roheenergia tootmise seadmete (energiatuulikud, päikesepaneelid) paigutamiseks planeeringualale. 4.7 Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadus ja nende ulatus. 4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10 Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11 Keskkonnatingimused Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla PlanS § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma PlanS § 4 lg-s 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu menetlemisele esitatavatest nõuetest. Ajakava on esialgne ja sellesse võib töö käigus tulla muudatusi. Tegevus Aeg Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise 2 kuud hindamise (KSH) algatamine Konsultandi hankimine nii detailplaneeringu kui KSH koostaja 3 kuud leidmiseks, töövõtulepingu sõlmimine Detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamine ja KSH programmi 6 kuud koostamine (sh seisukohtade küsimine ja avalikustamine) Vajalike uuringute läbiviimine ja detailplaneeringu eskiislahenduse 6 kuud koostamine koos KSH aruande eelnõuga Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu 2 kuud avalikustamine Detailplaneeringu ja KSH aruande koostamine 2 kuud Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, 2 kuud vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine KSH tulemuste lisamine detailplaneeringusse 1 kuu Detailplaneeringu vastuvõtmine 2 kuud Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku 3 kuud väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste 1 kuu alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. Detailplaneeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks 3 kuud (60-90 p jooksul vastus) Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide 2 kuud konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. 5.2 Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • seletuskiri; • joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede  paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega); • lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated) 5.3 Täiendavad uuringud Kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, seetõttu on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada topo-geodeetiline mõõdistus maa-aluste trasside välja selgitamiseks. Kui detailplaneeringu menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4 Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega: Maa- ja Ruumiamet Keskkonnaamet Transpordiamet Päästeameti Lääne Päästekeskus Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus AS Kärdla Veevärk Elektrilevi OÜ Telia Eesti AS Eesti Keskkonnaühenduste Koda Kihnu Veeteed AS Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud: Kaluri 17501:003:1200 Sadama 17501:003:0086 Hoovi 17501:003:0307 Kainurga 17501:003:0308 Supelranna 17501:003:0310 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] Detailplaneering kooskõlastatakse: Päästeamet Keskkonnaamet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Elektrilevi OÜ Telia Eesti AS Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Maa- ja Ruumiamet. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist [email protected]  Hiiumaa Vallavalitsus Teie 22.06.2026 nr 9-6.1/1029 [email protected] Keskväljak 5a Meie 20.07.2026 nr 7.2-2/26/10957-2 92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn Seisukohtade väljastamine Pärna külas Liini ja lähiala kinnistute detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Pärna külas Liini ja lähiala kinnistute detailplaneeringu (katastritunnus 17501:001:0397, 17501:003:0316 ja 17501:003:0314, edaspidi planeering) algatamisest 18.06.2026 Hiiumaa Vallavolikogu otsusega nr 41. Planeeringu eesmärgiks on kehtiva detailplaneeringu muutmine ning planeeringualale maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue parvlaevakai rajamiseks vähemalt 85 m koos kaldarambiga, olemasoleva kaikehandi pikendamiseks, täiendavate sõidu- ja kergliiklusradade, hoiuruumi ja ootepaviljoni ning lainemurdja või kaitsemuuli rajamiseks ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks, graniitkividest nõlvakindlustuse ümberpaigutamiseks mere suunas, veekogu süvendamiseks kuni –5 m sügavuseni (arvutuslik laev vähemalt pikkusega 73 m ja laiusega 16 m) ja süvenduspinnase ladestamiseks vajalike tingimuste määramine, võimalusel ebaloogiliste krundipiiride korrastamine, heakorra, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12168 Sõru sadama tee (edaspidi riigitee nr 12168) km 0,1- 0,15. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 291 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee nr 12168 km 0,113 ja km 1,142. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume taotleda ametilt kooskõlastamise eelselt nõusolek, kui kavandatakse hoonestust tee kaitsevööndisse. 5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. 6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 41_Lisa (lähteseisukohad) Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)