Urmas Reinsalu
Justiitsministeerium Meie 08.05.2018 nr 7-7.1/3733-1
[email protected]
Koosoleku kutse
Austatud Vabariigi Valitsuse omandireformi komisjoni liige
Kutsume Teid Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 2017. a otsusega loodud omandireformi
komisjoni istungile 22. mail 2018 algusega kell 10.00 ja kestusega kuni kaks tundi
Rahandusministeeriumi nõupidamisruumis Kadakas aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn.
Istungi päevakorras on tegevusplaani arutamine ja koostamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisa(d):
Rahandusministeeriumi märkused ja küsimused
omandireformi komisjoni 27.03.2018 istungil esitatud
ettepanekute kohta
Annike Riibe 6113694
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
*Lisaadressaadid:
Kultuuriministeerium
Eesti Memento Liit
Eesti Omanike Keskliit
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Üürnike Liit
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Riigikantselei
Riigikogu
Riigikogu
Sihtasutus Eesti Mälu Instituut
Siseministeerium
*/
2
Rahandusministeeriumi märkused ja küsimused omandireformi komisjoni 27.03.2018
istungil esitatud ettepanekute kohta
Komisjoni liikmete ettepanekud ja tõstatatud küsimused sisaldusid eri aspektides ja detailides
mitmetes sõnavõttudes, mis on fikseeritud juuresolevas istungi protokollis. Käesolevates
kommentaarides on need sõnastatud üldistatud kujul, ilma konkreetsele esinejale viitamata
ning nendes kajastuvad meie esmased hinnangud ja täpsustamist vajavad küsimused.
1. Kui suures ulatuses me suutsime omandireformiga heastada vara
võõrandamisega tekitatud ülekohut? (Varaline kahju, mida ei hüvitatud
omandireformi käigus.) Kui suur osa õigusvastasest varast jäi tagastamata ja
kompenseerimata?
Kommentaar: Küsimusel on kolm erinevat aspekti: 1) omandireformi objektiks olev vara,
mida ei tagastatud ega kompenseeritud põhjusel, et selleks ei esitatud nõudeid, 2) vara, mis ei
ole omandireformi objektiks, 3) vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks esitatud
taotlused jäeti rahuldamata. Kahel esimesel juhul on hinnangut anda väga keeruline,
kolmandale küsimusele on vastus olemas: tagasi lükati umbes 27400 taotlust ehk ligi 12%
kõigist kohalikele komisjonidele esitatud avaldustest. Restitutsiooni ulatust iseloomustab
kõige selgemalt tagastamata ja kompenseerimata jäänud maa osatähtsus natsionaliseeritud
maa kogupindalas. Valdava osa eraomandis olnud maast moodustas talundite maa – 3,1
miljonit hektarit. (Linnade maa osatähtsus kogu maabilansis on väga väike - 0,4%.)
Omandireformi käigus tagastati 1,5 miljonit hektarit ja kompenseeriti 1,2 miljonit hektarit
maad. Seega jäi tagastamata ja kompenseerimata 0,3 miljonit hektarit maad (10%
kogupindalast) põhjusel, et sellele ei esitatud nõudeid või need jäeti rahuldamata.
2. Milline oli tagastatud vara kogumaksumus ja amortisatsioon?
Kommentaar: Kõne alla tuleb ilmselt ehitiste amortisatsioon. Muu vara (laevade,
tootmisvahendite) osakaal tagastatud vara hulgas on kaduvväike, sest väheste eranditega oli
see omandireformi algushetkeks juba hävinud. Tagastatud vara kogumaksumuse määramise
muudab keerukaks asjaolu, et omandireformi aluste seaduse kohaselt vara tagastamise korral
selle maksumust üldjuhul kindlaks ei määrata.
3. Kui palju oli Nõukogude sõjaväe poolt mahajäetud eluruume ja muud vara,
kuidas toimus nende valduse üleandmine ja milliseid tehinguid nendega tehti?
(Andmed korterite asustusõiguse müügi kohta.)
Kommentaar: 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping
Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende
ajutise sealviibimise tingimustest nägi ette, et Vene Föderatsioon annab Eesti Vabariigile üle
kogu kinnisvara, mis on Relvajõudude valduses ja kasutuses. Vara üleandmise-vastuvõtmise
kord määrati kindlaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni volitatud
isikute poolt. Vara üleandmise tegeliku käigu kohta on vähe teada, ent dokumendid selle
kohta peaksid olema Riigiarhiivis. Ilmselt ei puuduta leping Vene sõjaväe kasutuses olnud
eluruumide üleandmist, sest juba üleminekureformide algetapil, aastatel 1991‒1992 andis
Vabariigi Valitsus peaaegu kogu riikliku elamufondi üle kohalikele omavalitsusüksustele.
Pole selge, kuidas kajastus selles protsessis elamute ülevõtmine Nõukogude sõjaväelt.
Täpset infot linnades toimunud korterite asustusõiguse müügi kohta ei ole tõenäoliselt
olemas. Tallinna Linnavalitsuse ekspertkomisjon uuris 2008. aastal Tallinnas toimunud
korteritehinguid ja tuvastas, et aastatel 1990-1997 teostati Tallinnas üle 3000 asustusõiguse
müügitehingu. Linnavalitsus (abilinnapea Taavi Aas) sedastas, et tegemist on olulise
rikkumisega ja need tehingud on sellega seoses kehtetud, ent paraku on nendest tehingutest
nii palju aega möödas, et ilmselt ei ole neid võimalik tagasi pöörata. Omandireformi
komisjon võiks paluda Tallinna Linnavalitsuselt luba tutvuda ekspertkomisjoni töö
tulemustega.
4. Kui suur on okupatsioonikahju tervikuna? Koostada okupatsioonikahju
kataloog.
Kommentaar: Ei ole selge, millist ressurssi ja kvalifikatsiooni nõuab kahju hindamine ja
taolise kataloogi koostamine. Kas peetakse silmas majanduslikku, sotsiaalset, inim-,
keskkonna- jm kahju?
5. Ülevaade omandireformi objektiks mitteolevast varast (nimetud väärtpaberid,
vallasvara, väikelaevad, pangahoiused, kindlustuspoliisid jm)
Kommentaar: Rahandusministeeriumil on üldandmed Eesti Vabariigi sõjaeelsete varaliste
kohustuste, sh riigi võlakirjade kohta, ent andmed nendega tehtud tehingute ja lunastamise
kohta on puudulikud, kuna pankade dokumendid on osaliselt hävinud või pole Venemaale
viimise tõttu kättesaadavad. Ka muu vallasvara puhul pole hinnanguid arhiiviandmete
täielikkuse ja usaldusväärsuse kohta või ei ole selle olemasolu ja omandiõigust võimalik
tuvastada. Näiteks hävitas NKVD rannakülades kaluripaadid põletamise või pooleks
saagimise teel, ent see tegevus ei kajastu vara natsionaliseerimise või kollektiviseerimise
dokumentides.
6. Represseeritute õigused ja võimalused restitutsioonis ja erastamisel. Inimkahjude
arvestamine. Andmed represseeritutelt võõrandatud vara kohta.
Kommentaar: Tuleb arvestada, et repressioonides hukkus pärijaid jätmata terveid peresid.
Õigusvastaselt võõrandatud vara registris (TKVR) on ainult andmed vara kohta, mille
tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus. Registris ei ole andmeid vara
kohta, mille tagastamiseks ei ole nõudeid esitatud, sh pärijate puudumise tõttu. See on
probleemiks ka Terezini deklaratsioonist tulenevate kohustuste täitmisel.
7. Määrata selle vara väärtus, mis jäi järelümberasujatele tagastamata.
Kommentaar: Kas peetakse silmas vara, mis kuulus isikutele, kes olid 1941. aasta lepingu
alusel Eestist lahkunute nimekirjades või sellist vara, mille tagastamiseks või
kompenseerimiseks esitati taotlus? Vararegistris on olemas andmed üksnes vara kohta, mille
tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud taotlus. Järelümberasujatena määratletud
isikute varatoimikuid on avatud umbes 300, mis moodustab väga väikese osa 1941. aastal
lahkunud isikute koguarvust (5000-7500).
8. Eesti peaks pöörduma Saksamaa Liitvabariigi poole ettepanekuga anda
informatsiooni järelümberasujatele makstud kompensatsioonide kohta.
Kommentaar: Taolisi ettepanekuid ja arhiivipäringuid on Saksamaa rahandusministeeriumile
ja riigiarhiivile teinud meie rahandusministeerium, maakonnakomisjonid ja kohalikud
omavalitsused. Andmete väljastamist piiravad isikuandmete kaitse tingimused, mis ei sõltu
sellest, milline institutsioon päringu esitab. Kõik järelümberasujate vara tagastamise ja
kompenseerimise taotlused on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Ei ole jäänud ühtki juhtumit,
mille lahendamiseks oleks vaja täiendavat infot koguda.