dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 7. mai 2018
Viit
1-12/1132-1
Registreeritud
7. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
25. mai 2018

Failid

  • 📎HTM1950.bdoc3985 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 25.04.2018 nr 8-1/18/1950-2 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 1 rakendusakti kavand (kvaliteedi hindamine).pdf 4. Lisa 2 rakendusakti kavand (rahastamine).pdf 5. Lisa 3 rakendusakti kavand (direktorite hindamine).pdf 6. Lisa 4 rakendusakti kavand (kutseharidusstandard).pdf 7. Lisa 5 rakendusakti kavand (õpetaja lähtetoetus).pdf Arvamuse avaldamiseks: SA Innove Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur SA Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Eesti Koolijuhtide Ühendus Hilje Arukuusk 735 0142 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 08.04 .2018 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine Kutseõppeasutus seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool ) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning haldusjärelevalve kooli tegevuse üle.“; 2) paragrahvi 5 lõike 3 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse kolmanda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 1 järgmis es sõnastuses : „(2 1 ) Tähtajal i ne õppe läbiviimise õigus lõpeb tähtaja möödumisel juhul , kui kool ei ole esitanud taotlust korduva ekspertiisi läbi viimiseks . “; 6 ) paragrahvi 8 l õike 4 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 9. Õ ppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel “; 9 ) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 2 -4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu ; 3) pädeva asutuse hinnang õppetööks kavandatavate ruumide vastavuse kohta ohutus- ja tervisekaitsenõuetele; 4 ) kooli põhimäärus või põhikiri ;“; 10 ) paragrahvi 9 lõik e 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 11 ) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) sisehindamis e aruanne korduva ek s per t iisi korral.“ 12 ) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 10. Õ ppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas “; 13 ) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õ ppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust , välja arvatud isikuarengu õppekavarühmas. Mun itsipaalkooli taotlus kooskõlastatakse kooli pidajaga.“; 14 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Isikuarengu õppekavarühmas toimuva eelkutse õppe avamise ks taotleb kool vähemalt kolm kuud enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa . Loa saamiseks esitab kool avalduse Haridus- ja Teadusministeerium ile ning kutseharidusstandardi nõuetele vastava õppekava .“ ; 15 ) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „ 6) § 9 lõige 2 punktis 10 nimetatud dokument juhul , kui kool taotleb asjaomases õppekavarühmas kordu vat ekspertiisi . “; 16 ) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õ ppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Teadusministeerium ekspertiisi. Haridus- ja Teadusministeerium võib ekspertiisi läbiviimise volitada riigi sihtasutuse le või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutuse le . Ekspertiisi käigus hinnatakse:“; 17 ) paragrahvi 11 lõige 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust ja vastavust kutseharidusstandardi nõuetele; 2) kavandatavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade piisavust õppekavarühmas õppe läbiviimiseks ; 3) õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust;“; 18 ) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ekspertiisi kulud katab õppe läbiviimise õiguse taotleja. Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab ekspertiisi läbiviimise eest vastutav asutus. Ekspertiisi kulude ülemmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Ekspertiis teostatakse pärast ekspertiisi kulude tähtaegset katmist.“; 19 ) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Õppe läbiviimise õiguse andmiseks või sellest keeldumiseks teeb valdkonna eest vastutav minister lähtuvalt ekspertiisi tulemustest ühe järgmistest otsustest: 1) anda õpp e läbiviimise õigus tähtajatult ; 2) anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks; 3) mitte anda õppe läbiviimise õigust.“; 20) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) K ui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.“; 21 ) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 22 ) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 14. Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine“; 23 ) paragrahvi 14 lõige 1 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või kvaliteedi hindamisel esitanud valeandmeid.“; 24 ) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „ 5 ) kui õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele.“; 25 ) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui õppe läbiviimise õigus on kehtetuks tunnistatud või lõppenud tähtaja möödumise tõttu , kaotab kool õppe läbiviimise õiguse kõige varem kuus kuud pär ast keeldumise otsuse jõustumi st, tagades vastu võetud õpilaste õppe lõpetamise asjaomasel õppekaval nominaalkest use jooksul. “; 26 ) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks , valmistab kooli pidaja ette õppekavarühmas tasemeõppe lõpetamise, seejuures teavitab sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis . (5) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest.“; 27 ) seadust täiendatakse paragrahviga 14 1 järgmises sõnastuses: „ § 14 1 . Kutseõppe kvaliteedi hindamine (1) Kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine ) on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine , mis toimub üks kord kuue aasta jooksul . Kvalit eedi hindamisel hinnatakse õppe kasvatustöö protsesside ja tegevuste toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise valdkondade toimivust ja jätkusuutlikkust . (2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib kvaliteedi hindamise korraldamise volitada riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele, sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Haridus- ja Teadusministeerium kehtestab kvaliteedi hindamise tingimused ja korra valdkonna eest vastutava ministri määrusega. (4) Kvaliteedi hindamist viib läbi hindamisnõukogu, mille moodustab ning töökorra kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium või volitatud riigi sihtasutuse või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutuse nõukogu. Hindamisnõukogu on vähemalt 9-liikmeline ning selle koosseisu kuuluvad: 1) eksperdid erinevatest kutseharidusstandardis nimetatud kutseõppe õppevaldkondadest, kellest kolm eksperti nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu; 2) vähemalt 2/3 ekspertidest on tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajad; 3) vähemalt üks õpilaste esindaja. (5) Kvaliteedi hindamise tulemusena otsustab h indamisnõukogu viia läbi järgmis e kvaliteedi hindamis e üks kord kuue aasta jooksul ning vajadusel teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumit olulistest mittevastavustest hindamiskriteeriumitele .“ ; 28 ) paragrahvi 15 lõige 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite ja vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;“; 29 ) paragrahvi 15 lõige 2 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kinnitab kooli eelarve ja hankeplaani;“; 30 ) paragrahvi 15 lõige 2 punkt i 9 tunnistatakse kehtetuks; 31 ) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 1 järgmises sõnastuses: „10 1 ) korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande;“; 32 ) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 33 ) paragrah vi 17 lõige 5 punkt i 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kooskõlastab kooli eelarve ja hankeplaani;“; 34 ) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 35 ) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) kooskõlastab kooli kasutusse antud riigivaraga seotud toiminguid;“; 36 ) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses: „11 1 ) kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata;“; 37 ) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks ; 38 ) paragrahvi 18 lõige 3 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) annab hinnangu kooli arengukava eesmärkide saavutamisele ning koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega; “; 39 ) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 40 ) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata.“; 41 ) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „ (2) Kooli sisehindamisel analüüsitakse sisehindamise eesmärgist lähtuvalt õppekasvatustööd ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamine on kooli arengukava koostamise ja kvaliteedi hindamise sisendiks.“; 42 ) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 43 ) paragrahvi 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe maht, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, võtmepädevuste õppe struktuur ja mahud ning ühisõppekava ja eelkutseõpet puudutavad erisused ;“; 44 ) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) E elkutseõpe on tasemeõpe, mille käigus omandatakse erialaõppe alustamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel. “; 45 ) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja T eadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul K aitseministeerium ja si sekaitseliste õppekavade puhul S iseministeerium .“; 46 ) paragrahvi 24 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ametialase“ sõnadega „ning võtmepädevuste“; 47 ) paragrahvi 24 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad kutsed ja osakutsed. “; 48 ) paragrahvi 24 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ sõnadega „ning õppekava avamise põhjendatust; 49 ) paragrahvi 24 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus antud tähtajatult või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja.“; 50 ) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Konkursi korral on koolil esmaõppe õ ppekavade õppekohtade täitmisel õigus eelistada erialase hariduse ta või erialase kvalifikatsioonita isikuid.“; 51 ) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Koolis võib avada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli - ja gümnaasiumi õppe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel. Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja . (10) Käeoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õppe korraldamisel laienevad koolile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse s õppekoormuse , hindamise, õppekavade, toetuste, kooli vaheaegade, kooli lõpetam ise tingimuste ja õpilase õigus eid ja kohustus i reguleerivad sätted, muus osas kohaldatakse käesolevat seadust.“; 52 ) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) Eelkutseõppe õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.“; 53 ) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse direktori töösooritust ning tema vastavust käesoleva §-i lõike 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Direktorite h indamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu ku ulub vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. (1 2 ) H indamiskomisjon annab tagasisidet direktori töösooritusele ja ametialasele arengule. Kui hindamisel selgub, et direktori töös esineb olulisi puudusi käesoleva seaduse §-s 15 toodud ülesannete täitmisel või direktor ei vasta käesoleva § -i lõikes 1 direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, määrab hindamiskomisjon direktorile mõistliku tähtaja kordushindamise läbimiseks. Kui kordushindamise l selgub, et direktor ei ole puudusi kõrvaldanud , võib hindamiskomisjon teha kooli pidajale ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks. (1 3 ) Direktori hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 54 ) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus (edaspidi lähtetoetus ). (2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest: 1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt kooli tööle õpetajana; 2) on asunud esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustasemel toimunud õppe käigus tingimusel, et eelnevate õpingute lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele jäi kuni üks aasta ning esitab lähtetoetuse taotluse nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist; 3) on asunud esmakordselt tööle õpetajana, välja arvatud üldhariduslike ainete õpetajana, kuni kolm aastat enne kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse alustamist või kutseõpetaja kutsestandardis nimetatud kompetentside tõendamist ning esitab lähtetoetuse taotluse nelja kuu jooksul pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse, omandamist. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele peab lähtetoetuse taotleja: 1) töötama vähemalt 0,5 ametikohaga kutseõppeasutuses õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne tööt amine üldhariduskooli õpetajana; 2) vastama ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetel e; 3) valdama eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1. (4) Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra. (5) Õpetaja lähtetoetust taotletakse, makstakse välja ja tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.“; 55 ) seadust täiendatakse paragrahviga 41 1 järgmises sõnastuses: „ § 41 1 Tugispetsialisti lähtetoetus Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus. Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda tugispetsialist, kes: on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt kooli tööle eripedagoogina, sotsiaalpedagoogina või koolipsühholoogina. Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda nelja kuu jooksul pärast erialase kõrghariduse omandamist ka tugispetsialist, kes asus esmakordselt eripedagoogina, sotsiaalpedagoogina või koolipsühholoogina tööle erialase kõrghariduse omandamise ajal või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustasemel toimunud õppe käigus, tingimusel et eelnevate õpingute lõpetamise ja erialase kõrghariduse õpingute alustamise vahele jäi kuni üks aasta; töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogina, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine tugispetsialistina üldhariduskoolis; vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ; valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1. Tugispetsialisti lähtetoetust taotletakse, taotlemise õigust pikendatakse, makstakse välja ning tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 1 sätestatud alustel ja korras.“; 56 ) seaduse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 57 ) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantstehingud. (2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. (3) Riigieelarvest eraldatakse koolile käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust. Tegevustoetuse komponendid on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Täiendavate ülesannete täitmiseks võib riigieelarvest eraldada koolile sihtotstarbelist toetust. (4) Tegevustoetuse riigieelarve vahendid jaotatakse koolidele valdkonna eest vastutav a ministri käskkirjaga . (5) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvestamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkir ja või halduslepingu täitmist ning järgmisi tulemusnäitajaid: 1) kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajad, sealhulgas kooli kutseeksamiga lõpeta mise ja töökohapõhise õppe ga seotud näitajad; 2) kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad, sealhulgas kutsekeskhariduse õppekavade lõpetamisega seotud näitaja d; 3) ühiskonna arengu toetamise näitajad, sealhulgas tööhõives osalemise ja õpingute jätkamisega seotud näitajad ning koostöö näitajad tööturu osapoolte ja õppeasutustega . (6) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Koolituskoha arvestuslik alus on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti mahus õpiväljundeid. Tasuta koolituskohal õpilastelt ei nõuta õppekulude hüvitamist ü heski kutseõpet korraldavas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Riigi hallatavale koolile tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamise ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse muuhulgas: 1) tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht; 2) kooli ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused; 3) riigieelarvest rahastatavate hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv. (9) Munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldami ne ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga, milles sätestatakse muuhulgas: 1) riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord; 2) riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused; 3) riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajadusel eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv; 4) vajadusel muude vahendite määramise tingimused ja kord. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 punktis 2 ja lõikes 9 punktis 2 nimetatud ülesannete ja kohustuste määramisel koostöös sotsiaalsete partneritega lähtutakse tööturu vajadustest, registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning väljakujunenud koolivõrgust. (11) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õpilaselt , kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga .“ ; 58 ) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus ) .“; 59 ) paragrahvi 48 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 60 ) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kooli põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla hiljemalt kuus kuud peale seaduse jõustumist. Käesoleva seaduse jõustumisel kehtivad põhimäärused kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 2019 aasta 1. juulini.“; 61 ) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Õppekavarühmade le, milles õppeasutusel on 31.08 .2019 akrediteering kuueks aastaks kohaldub tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Järgneb regulaarne kvaliteedi hindamine vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. (7) Õppekavarühmadele, milles koolil on 31 . 08. 2019 kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, toimub õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt käesoleva seaduse § 10 sätestatu le. E kspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium . “; 62 ) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kooli rahastamine viiakse käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetega kooskõlla 1. jaanuariks 2019.“. § 2. Erakooliseaduse muutmine 1) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kutseõppe läbiviimise õigus on ettevõtjale antud tähtajaline või tähtajatu tegevusluba, mille alusel on õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas .“; 2) paragrahv 5 3 tunnistatakse kehtetuks: 3 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 )„Kutseõppe kvaliteedi hindamine toimub vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 14 1 sätestatule.“ 4) paragrahvi § 5 4 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis ja gümnaasiumis.“; 5) paragrah vi 5 6 lõik e 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel , ekspertiisis või kvaliteedi hindamisel on esitatud valeandmeid.“; 6) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse eraüldhariduskooli direktori töö tulemuslikkust ning tema vastavust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Hindamisele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõigetes 8 – 10 sätestatut.“; 7 ) paragrahvi 22 lõige t 2 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 1 ) Erakooli õppekulu kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.“; 8 ) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus kutseõppeasutustele, riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alustel, tingimustel ja korras.“; 9 ) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tegevustoetusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infras truktuur iga seotud kulude katmiseks.“; 10 ) paragrahvi 41 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks . § 3. Kutseseaduse muutmine 1) paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ning need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, milles on antud kutseõppe läbiviimise õigus tähtajatult.“; 2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kutse andmise õigus antakse kuni viieks aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andmise õigus antakse kõrgharidustaseme ja kutseõppe õppekavade kohta tähtajatult.“; 3) paragrahvi 17 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest.“; 4) paragrahvi 17 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe õppekohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud kaetakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale. “. 5) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Kõik kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, millel on seaduse jõustumise ajaks õppe läbiviimise õigus pikendatud kuueks aastaks, loetakse kutseseaduse tähenduses riiklikult tunnustatuks . “. § 4 . Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1 ) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse direktori töösooritust ning tema vastavust käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Direktorite h indamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. (9) H indamiskomisjon annab tagasisidet direktori töösooritusele ja ametialasele arengule. Kui hindamisel selgub , et direktori töös esineb olulisi puudusi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 toodud ülesannete täitmisel või direktor ei vasta käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, määrab hindamiskomisjon direktorile mõistliku tähtaja kordushindamise läbimiseks. Kui kordushindamise l selgub, et direktor ei ole puudusi kõrvaldanud, võib hindamiskomisjon teha kooli pidajale ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks. (10) Direktori hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2 ) paragrahvi 77 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „esimese osa“. § 5. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine Paragrahvi § 15 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid, finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja kutseõppe kvaliteedi hindamist reguleerivad sätted.“. § 6. Õppetoetuse ja õppelaenu seaduse muutmine 1) paragrahvi 5 lõige 1 punkt i 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on tegevustoe tusest moodustatud koolituskohad ;“; 2) paragrahvi 5 lõige t 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste, välja arvatud vajaduspõhise õppetoetuse, taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra ning teeb selle õpilastele ja üliõpilastele teatavaks.“; 3) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhitoetuse fondi koefitsient kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“; 4) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppeasutusele eraldatav põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel eelmisel aastal 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud tegevustoetusest moodustatud koolituskohal statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arvu ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.“; 6) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt tegevustoetusest moodustatud koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Õ ppeasutuse nõukogu kinnitab t ingimused ja korra f ondi jagamise ks õppevaldkonna õppekavade vahel .“ § 7. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019 . aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 4 punkt 2 jõustub 202 0 . aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ……2018 Algatab Vabariigi Valitsus „ …. „ ………………. 2018 nr Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Eelnõu eesmärgiks on muuta kutseõppeasutuste koolituspakkumine nii riigi kui piirkonna vajadustele vastavaks, avardada paindlikke ligipääsuvõimalusi tasemeõppele ning kaasajastada kutseõppe kvaliteedi hindamise protsess. Rahastamispõhimõtete olulisema muudatusena kaob riiklik koolitustellimus. Luuakse olukord, kus koolid saavad paindlikumalt reageerida nii haridusnõudlusele kui tööturu vaja dusele piirkonnas ning seega suureneb koolide autonoomia ja vastutus vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma läbi tegevustoetuse, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks. Baasrahastamine tagab koolile pandud ülesannete täitmiseks stabiilsuse ning kooli eelarve ei sõltu edaspidi pelgalt õpilaste arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponendi ülesandeks on motiveerida koole oma põhiülesandeid edukalt täitma. Tasemeharidusele paindlike ligipääsuvõimaluste avardamisega antakse kutseõppeasutusel e võimalus avada õppekavu, mis ei ole otseselt seotud erialaõppega, vaid eriala valikuks ettevalmistamisega. Eeskätt on see vajalik sihtrühmale, kes võimete- või huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole asunud seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või gümnaasiumis. Õpe koosneb erinevaid erialasid tutvustavast praktilisest õppest ning vajadusel ka üldharidusliku sisuga tasandusõppest. Lisaks avaneb kutseõppeasutustel võimalus korraldada üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis koolikohustusliku ea ületanud sihtrühmale. Muudatuse üheks argumendiks on välja kujunenud kutseõppeasutuste võrk, mis katab kõik maakonnad ning tagab seeläbi ühtlase ligipääsetavuse. Õppesse asuvale sihtrühmale avaneb võimalus valida valikkursuseid ka erialaõppe moodulitest, mis omakorda võib aje ndada uusi, teadlikke karjäärivalikuid. Uus kvaliteedi hindamise protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Uue regulatsiooniga omistatakse koolidele, kelle õppek avarühmadel on kuu e aastane akrediteering, tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning kohustus osaleda kvaliteedi hindamise protsessis vähemalt kord kuue aasta vältel. Kvaliteedi hindamine mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele. Akrediteerimisprotsessi muutmisega kvaliteedi hindamise protsessiks tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seotud rake ndusaktide muutmiseks moodustas haridus- ja teadusminister 26.01.2018 käskkirjaga töörühma järgmises koosseisus: Helen Põllo ( Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna juhataja ) , Teet Tiko ( Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna a sejuhataja ), Erkki Piisang ( Haridus- ja Teadusministeerium, üldharidu s e , noortepoliitika ja koolivõrgu asekantsleri nõunik ) , Rita Siilivask ( Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna nõunik ) , Mari Tikerpuu ( Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna peaekspert ) , Piret Tamme ( Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kutseõppe osakonna juhataja ) , Marko Udras ( Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja ) , Anneli Entson ( Eesti Tööandjate Keskliit, haridusnõunik ) , Kaie Piiskop ( SA Innove, õppekava metoodika keskuse nõunik ) , Kaja Toomsalu ( Eesti Ametiühingute Keskliit, kollektiivläbirääkimiste ja palgapoliitika sekretär ) , Kaisa Lõhmus ( Sotsiaalministeerium, tööhõive osakonna peaspetsialist ) , Tarmo Loodus ( Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, juhatuse esimees ) , Tanel Linnus ( Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, juhatuse liige ) , Karin Andre ( Eesti Töötukassa, töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja asetäitja ) , Tiia Randma ( SA Kutsekoda, juhatuse liige ) , Anu Kull ( Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakonna peaspetsialist ) , Andreanne Kallas ( Eesti Õpilasesinduste Liit, juhatuse esimees ) , Heli Mattisen ( Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, juhataja ) , Helmer Jõgi ( Jaan Poska Gümnaasium, direktor ) , Ott Kasuri ( Eesti Maaomavalitsuste Liit, tegevdirektor ) , Liivi Raudsepp ( Tartu Kutsehariduskeskus, direktori asetäitja õppealal ) . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Mari Tikerpuu (735 0 126, [email protected] ) , kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko (735 0 273, [email protected] ), kutsehariduse osako nna nõunik Rita Siilivask (735 0 226, [email protected] ), kutsehariduse osak onna juhataja Helen Põllo (735 0 162, [email protected] ) ja õigusosako nna jurist Hilje Arukuusk (735 0 142, [email protected] ). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust puudutavad muudatusettepanekud valmistasid ette üldharidusosakonna nõunik Kristi Mikiver ( 735 0 280, [email protected] ) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144, [email protected] ). Eelnõu koostamisse panustasid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla, kutsehariduse osakonna peaeksper did Ülle Laas, Meeli Murasov ja Karin Ruul ning analüüsiosakonna analüütik Triin Savisto . Eelnõu on keeleliselt toimetanud OÜ…….. keeletoimetaja……………………………………. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva seaduseelnõuga ega EL õiguse rakendamisega. Eelnõu pole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse KutÕSi redaktsiooni RT I, 22.01.2018, 7 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. SEADUSE EESMÄRK Käesoleva seaduseelnõu kolm keskset teemat on kutsehariduse rahastamispõhimõtete muutmine, paindlike ligipääsuvõimaluste loomine kutseõppesse ning kutseõp pe kvaliteedi hindamine. E elnõus kavandatud muudatuste jõustumise eesmärgiks on olukord, kus , k utseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide koolituspakkumine vastab nii riigi kui piirkonna koolitusvajadusele ning seejuures ei sõltu kooli jätkusuutlikkus üksnes õpp esse asuvate õppijate arvust. K ut seõppeasutustesse luuakse paindlikud võimalused haridustee jätkamiseks nii neile, ke l puudub valmisolek õpingute alustamiseks kindlal erialal kui ka koolikohustuse ea ületanutele mittestatsionaarses õppevo rmis üldhariduse omandamiseks. K utseõppe kvaliteedi hindamise protsess on kooskõlas haridusstrateegiliste ees m ärkidega ning toetab kooli sisemist kvaliteedi tagamise protsessi. Kutsehariduse rahastamispõhimõtete muutmise ajendiks on riiklikul koolitustellimusel põhineva süsteemi jäikus. Riigi tellitavad koolituskohad õppekavarühmiti on muutumas takistuseks koolide võimekusele reageerida kiirelt tööjõutu ru koolitusvajadusele, eelkõige väljaspool Tallinna, kus maakonnas on üldjuhul ainult üks kutseõppeasutus , aga ka pealinnas, kus enamus kutseõppeasutusi on erialati spetsialiseerunud . Probleemiks kehtivas regulatsioonis on ka asjaolu, et koolide jätkusuutlikkus sõltub ainult riikliku koolitustellimuse täitmisest. Samuti puudub ainult koolitustellimusele tuginevas r ahastamisskeemis arendustegevusi motiveeriv element. Muudatustega asendub riiklik koolitustellimus tegevustoetusega, mis omakorda jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks ning õppe kättesaadavuse toetamiseks. Baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist, millega tagatakse kooli stabiilne rahastamine sõltumata õppijate arvu prognoosimatust langusest või tõusust. Tulemusrahastamise komponent sõltub sellest, kui head on kooli tulemused kokku lepitud hariduse võtmenäitajate alusel. Tulem usrahastamise ülesanne on motiveerida koole õppe- ja kasvatustöös pidevale arendustegevusele ehk tulemusnäitajate täitmine tagab koolile eelarvelisa. Sotsiaalpartnerite kaasamine kooli nõunike kogudes koolitusvajaduse kaardistamisel muudab koolid oma tegevustes autonoomsemateks ning enam kohaliku tööjõuturuga sidustatuks. Eesmärgiks on samuti tihendada kutseõppeasutuste koostööd rakenduskõrgkoolide ja üldhariduskoolidega. Kutseõpp easutuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt saabunud tagasisidena soovitati tulemusrahastamise põhimõtted või indikaato rid kirjeldada seaduses ning s elgitada, kuidas tagatakse jätkusuutlik õpe riigile olulistes koolitusvaldkondades, mida ja kuidas võetakse aluseks koolituse pakkumise koostamisel koolides , kui koolitustellimus riigi tasandil puudub ning suurendada seejuures nõunike kogu rolli. Samuti esitati ettepanek lisada tulemusnäitajate hulka kaasava hariduse komponent. Eelnõu koostamisel on ettep anekutega arvestatud al ljärgnevalt. K irjeldatud on tulemusrahastamise üldised põhimõtted ja tulemusnäitajad. Õpe riigile olulistes koolitusvaldkondades tagatakse tegevustoetuse käskkirjaga koolile antavate ülesannetega . Samuti nõunike kogude kaudu, kelle ülesanne te hulka lisatakse kooli poolt moodustatavate koolituskohtade kooskõlastamine. Kooli nõukogule aga delegeeritakse koolituskohtade kinnitamine. Ühtlasi täpsustatakse nii koolijuhi ülesandeid kui tema pädevuse hindamist. Koolitusvajaduse alusena määratletakse nii pika- kui lühiajalised riiklikud kui ka piirkondlikud tööturuprognoosid (sh OSKA raportid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos, Eesti Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter jt). Kaasava hariduse komponent on võimalik vajadusel lisada ministri määrusega kinnitatavate tulemusnäitajate hulka. Lisaks on rahastamispõhimõtetes erivajadusega õ pilastele täiendava toe osutamine koolides tagatud baasrahastamise kaudu. Samuti vajab uuendamist noorte kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide kutseõppeasutusse tööle asumise motiveerimine lähtetoetusega. Õpetajaskonna vananemine (ligi neljandik kutseõppeasutuste õpetajaist on vanemad kui 60 eluaastat) ning ca 40% alustavate noorte õpetajate lahkumine peale esimest õppeaastat on väljakutse, mis eeldab ka potentsiaalsete kutseõpetajate ja tugispetsialist ide motiveerimist . Samuti on Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel kutseõppeasutuses tööl vaid 27 erialase kvalifikatsiooniga tugispetsialisti, kuid ligi kolmandik kutseõppe õpilastest vajab õppetöös enam tuge. Eelnõuga m uudetakse õpetaja lähtetoetuse tingimusi ning kehtestatakse lä htetoetuse tingimused kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Paindlike ligipääsuvõimaluste loomise ajendi ks on kutsehariduse katkestajate suur osakaal, mis viitab uuringutele tuginedes nii ebateadlikele erialavalikutele , kui ka sobiva üleminekumeetme puudumisele , eeskätt põhikoolist kutseõppesse siirdumiseks . Prioriteetne sihtrühm on siinkohal põhikooli lõpetanud, kes aasta jooksul õpinguid ei jätka , samuti kutsekooli ja gümnaasiumi katkestajad. Lisaks sellele on seni kasutamata ressurss olemasoleva kutseõppeasutuste võrgu rakendami ne mittestatsionaarse üldharidusõppe pakkujana. Õpilaskoduga varustatud kutseõppeasutuste võrk igas maakonnas võimaldab regionaalselt paremat ligipääsu ka täiskasvanutele, kel lel soov lõpetada poolelijäänud üldharidus õpingud . Lisandväärtuseks on seejuures võimalus täiendada end üldharidusõpingute kõrval ka erialaselt kutseõppeasutuse s pakutavate valikõpingute käigus. Kavandatavate muudatustega avaneb kutseõppeasutusel võimalus viia läbi nii üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis kui ka avada tasemeõppe õppekavu eelkutseõppena , isikuarengu õppekavarühmas, mis kuulub rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED-F 2013) järgi üldõppekavade õppevaldkonda. Mõlemad muudatused on kutseõppe süsteemis esmakordsed. Isikuarengu õppekavarühmas toimuv õpe keskendub võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste kujunemise toetamisele, mis on seotud töökoha või eriala valikuga. Eelkutse õppe avamine tasemeõppena eeldab tasemeõppe mõiste avardamist. Lisatakse erisus, mille kohaselt tasemeõppe aluseks ei pea olema vaid kutsestandardiga seotud õppekavad ning lõpetamise tingimuseks erialane kvalifikatsioon. Üldharidusõppe korraldus mittestatsionaarses õppevormis õppijaile toimub kutseõppeasutuse seaduse alusel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tul enevate erisustega, sh õppekava, hindamise, õppekoormuse ja kooli lõpetamise tingimuste osas. Samuti võimaldavad käesoleva eelnõuga kaasuvad muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nii ül dhariduskoolile kui kutseõppeasutusele õppekorralduses paindlikumaid valikuid. Kutseõpp easutuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt saabunud tagasisidena toetati nii gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste tihedamat õppekorralduslikku koostööd kui ka kirjeldatud üleminekumeetme viimist kutseõppeasutuse regulatsiooni. Ettepanekuna esitati koostöövõimaluse loomine ka põhikooliga. Kavandatavas eelnõus on koos töömudel esitatud viisil, kus kutseõppeasutustele laieneb õigus viia läbi mittestatsionaarset üldharidusõpet koolikohustuse ea ületanud sihtrühmale, seejuures laieneb kutseõppeasutusele õigus viia läbi õpet nii põhikooli kui gümnaasiumi tasemel. Lisaks märgiti, et kavandatav üleminekumeede põhikoolist kutseõppesse (eelkutseõppe õppekava) võib tekitada täiendava rahastamise vajaduse. Samuti seati kahtluse alla , kas praktiline õpe üldõppekavade õppevaldkonnas on sobilik lahendus erivajadusega isikule , eeskätt praktikakohtade leidmise keerukuse tõttu. Tagasisidena paluti täpsustada, kuidas on kavandatavat üleminekumeedet võimalik rakendada keeleõppe meetmena uussisserändajatele ning kas antud meede on osa laiemast arendustööst lõimitud kutse- ja keeleõppe metoodika rakendamisel muukeelsetes õppekavarühmades. Kavandatav üleminekumeede eelkutseõppena on eelnõus kirjeldatud tasemeõppe osana, mille rahastamine toimub erivajadusega õppijaile rakendatava täiendava koefitsiendi alusel. Õpilaste arvu muutuse üldist trendi aluseks võttes puudub prognoosi kohaselt antud sihtrühma tasemeõppesse sisenemiseks täiendava rahastamise vajadus. Tulene valt üleminekumeetme eesmärgist on õppe läbiviimine individualiseeritud. Tugispetsialistide kaasatus võimaldab koolile piisavalt inim- ja ajaressurssi , leidmaks vajadusel nii praktikakohti kui võimalusi osaleda erialaõppe praktilise töö tundides. Kutseõppe ülesanne on iga õpilas e, sh ka erivajadusega õpilaste tööle rakendum ise toetamine kutseõppe kaudu. Mis puudutab uussisserändajate sihtrühma, siis eelkutseõpet ei ole kavandatud eraldiseisva keelemeetmena, vaid eeskätt muukeelse õppija erialavaliku toetamisena ning erialaõppeks täiendava ettevalmistusena. Eelkutseõppe sihtrühm on prognoosi kohaselt väga heterogeenne, mistõttu keskendutakse täiendavale keeleõppele üldharidusainete, töökohal õppimise või praktilise töö kaudu juhul, kui see osutub indiviidi tasandil vajalikuks, et jätkata haridusteed. Kutseõppe senises kvaliteedi tagamises puudub meede, millega saaks anda koolidele vajalike parenduste suhtes tagasisidet ilma, et see mõjutaks kooli õigust õpet läbi viia. Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on akrediteerimise tulemus otseselt seotud õppe läbiviimise õigusega , st kooli jaoks positiivse või negatiivse otsuse langetamisega . Selline süsteem ei toeta alati piisavalt ausa, enesekriitilise, parendustele suunatud tagasiside andmist hindamisprotsessis. Eelnõus kavandatava muudatuse kohaselt oleks õppekavarühmas kuueaastast õppe läbiviimise õigust omav kool edaspidi kohustatud läbima regulaarse välis hindamise, mis toimub vähemalt kord kuue aasta jooksul. Hindamise tulemus ei ole eelnõu alusel seotud aga õppe läbiviimise õiguse otsusega, vaid annaks eelkõige sisendit koolile, kooli pidajale, aga ka teistele huvigruppidele nii parendustegevuste kui ka eeskujuks olevate praktikate osas . Kvaliteedi hindamise lahti sidumine õppe läbiviimise õigusest võimaldab suurendada hindamise arengut toetavat iseloomu. Juhul, kui parendustegevuste hulk on väga suur või hinnangust tulenevalt esineb mittevastavusi kehtivatele regulatsioonidele, on vastutaval ministril võimalus sekkuda ja algatada järelevalve menetlus . Hindamistegevust korraldab eelnõu kohaselt ministeerium, kellel on õigus volitada vastav tegevus pädevale riigiasutusele või sihtasutusele. Õppe avamiseks uues õppekavarühmas tuleb taotleda õppe läbiviimise õigust. Õppe läbiviimise õiguse andmiseks asjaomases õppekavarühmas tehakse ekspertiis. Tähtajaline õppe läbiviimise õigus ei tähendada mittevastavust riiklikele regulatsioonidele, vaid annab koolile võimaluse alustada tööd uues õppekavarühmas ning viia õppeprotsessi juhtimine ning läbiviimine kolme aasta jooksul tasemele, mis võimaldaks siseneda kvaliteedi hindamise protsessi ning saada tähtajatu õppe läbiviimise õigus õppekavarühmas. Kehtiva regulatsiooni alusel akrediteeritud ja õppekavarühmas kolmeaastast õppe läbi viimise õigust omavad koolid peavad õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel läbima korduva ekspertiisi ning kui ka kolmandal korral ei saada tähtajatut õppe läbiviimise õigust, siis vastav õigus lõpeb. Kui ekspertiisi tulemusena saadakse tähtajatu õppe läbiviimise õigus, siis edaspidi osaleb kool kvaliteedi hindamises kord kuue aasta jooksul. Kehtiva seaduse kohaselt akrediteeriti vastavat õppekavarühma ning vastavalt akrediteerimise tulemusele pikendas v aldkonna eest vastutav minister õppe läbiviimise õigust kas kolme või kuue aasta võrra. Kolmeaastaste akrediteeringute saamise arv ei ole kehtivas seaduses piiratud, kuid kavandatava muudatusega saab ekspertiisi taotleda kuni kolmel korral. Kutseõpp easutuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt saabunud tagasisidena toetati kvaliteedi hindamise põhimõtete kaasajastamist, seejuures pöörati tähelepanu sellele, et eelnõus kajastataks hindamisnõukogu moodustamise põhimõtteid ning täpsustataks erakoole puudutavaid sätteid. Mõlemaid ettepanekuid on käesolevas eelnõus arvestatud. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 1 lõiget 1 . K ehtiva se aduse reguleerimisalast jäetakse välja mõiste riiklik koolitustellimus. Täpsem selgitus on toodud käesoleva eelnõu § 1 punktis 56 . Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 5 lõike 3 viimane lause, mis sätestab, et riigikooli asutamine ja õppe läbiviimise õigus andmine toimub samaaegselt. Kehtiv regulatsioon ei jäta riigile võimalust asutada kool ilma õppe läbiviimise õiguseta vähemalt ühes õppekavarühmas. Samas era- ja munitsipaalkooli asutamisel on vastav võimalus olemas . Kavandatud muudatus annab riigile analoogse võimaluse ka riigikooli asutamisel. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS ) § 9 sätestatud dokumentide ettevalmistamiseks on töömahukas protsess. Samuti võib kooli asutamine ilma õppe läbiviimise õiguseta olla vajalik juhul , kui alustatakse näiteks hoone rajamisest. Kogu p rotsess võib kesta pikemat aega ning õppe läbiviimise õiguse taotlemine ajaks, kui tegelikku õppetööd ei toimu, ei ole vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse seaduse kolmanda peatüki pealkirja. Seni n e pealkiri „Õppe läbiviimise õigus“ asendatakse pealkirjaga „ Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine“ , mis tagab pealkirja vastavuse peatükis sisalduvate paragrahvi de sisuga . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 lõiget 1 selliselt, et õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet vastavas õppekavarühmas. Võrreldes praeguse regulatsiooniga l isandub ministril e tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmi se võimalus . Tähtajalise õppe läbiviimis e õiguse saab valdkonna eest vastutav minister anda kolmeks aastaks. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § -i 8 lõikega 2 1 , milles sätestatakse tähtajalise õppe läbiviimise õiguse lõppemine tähtaja möödumisel j uhuks, kui kool ei ole esitanud taotlust kordusekspertiisi läbi viimiseks. Vastava tähtaja järgimise kohustus lasub koolil. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistata kse kehtetuks § 8 lõike 4 viimane lause, mis sätestas, et juhul kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist puudutavad sätted. Antud regulatsioon pole vajalik, sest oluko rda, kus kutsekoolis enamuses õpivad üliõpilased, enam ei eksisteeri. Vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikele 1 on rakenduskõrgkool õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakendusk õrgharidusõppe õppekavade järgi. E elnevale tuginedes ei ole tegemist enam kutsekooliga vaid rakenduskõrgkooliga . Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 5, mis sätestas, et koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest, kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kuna rakenduskõrgharidusõpet reguleerib rakenduskõrgkooli seadus ja kõrgharidusstandard , ei ole vastav regulatsioon käesolevas seaduses vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 9 pealkirja, senise „Õppe läbiviimise õiguse andmine kooli asutamisel“ asendatakse „ Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel“ . Pealkirja täpsustamisega on paragrahvi pealkiri kooskõlas selle sisuga , mis keskendub õppe läbiviimise õiguse taotlemisele . Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse § 9 lõikes 2 punktides 2 -4 loetletud dokumentide esitamist. Uue regulatsiooni kohaselt peab õppe läbiviimise õiguse taotlemisel muu hulgas esitama kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu, pädeva asutuse hinnangu tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate ruumide ja sisustuse ning muu taristu olemasolu kohta ja kooli põhimääruse või põhikirja. Paragrahv reguleerib õppe läbiviimise õiguse taotlemisel esitatava te dokumentide loendi t . Peamine erisus seisneb selles, et mitmel juhul ei ole võimalik või otstarbekas esitada selleks juba kinnitatud dokumente. Punktis 2 , kehtivas seaduses nõutav kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate olemasolu kohta ei taga, et kooli õppet egevuse alustamisel dokumendis nimetatud töötajad ka tööle asuvad, kuna vastavat nõuet pole. Õ ppe läbiviimise õiguse andjale on pigem oluline kindlustunne, et kooli pidaja on läbi mõelnud, mil lise kvalifikatsiooniga töötaja d on vajalikud k ooli tegevuse tagamiseks , seetõttu piisab ametikohtade loetelust. Punktis 3 on kehtivas seaduses nõutud tõendit, et kooli kasutatavad ruumid ja sisustus vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samas jääb selgusetuks , kellel ja millise pädevusega asutusel on õigus nimetatud tõendeid väljastad a. Seaduse muudatusega nõutakse edaspidi pädevalt asutuselt hinnangut õppeks kasutatavate ruumide ja selle sisseseade kohta . Hinnang ei vabasta kooli pidajat kohustusest tegeliku õppetöö alustamisel järgida kõiki tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, seega on hinnang pigem informatiivne. Punktis 4 lisatakse nõudele esitada kinnitatud kooli põhimäärus , nõudega esitada põhimäärus või erakooli puhul põhikir i . Muudatus osutus vajalikuks kuna erakoolide puhul on vastavaks dokumendiks põhikiri mitte põhimäärus. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 2 punkt 9, mis kohustas taotlejal õppe läbivi imise õiguse taotlemisel esitama koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta. Selline nõue pole otstarbekas, kuna vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab koolis olema tagatud tervishoiuteenuse osutamine sõltumata kooli asutamisel vastava kinnituse andmisest kooli pidaja poolt. Kooli asutamise otsuse tegemise ja õppetegevuse alga mise vahele võib jääda pikk ajavahemik ja tervishoiuteenuse osutaja võib muutuda, seetõttu pole sellisel kinnitusel praktilist tähtsust ning selle puudumine ei vabasta kooli pidajat vastutusest tervishoiuteenuse tagamisel. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse p aragrahvi 9 lõiget 2 punktiga 10 , milles sätestatakse, et korduva e kspe rtiisi taotlusele tuleb lisada kooli sisehidamise aruanne, kuivõrd kordusekspertiisil on võimalik ja vajalik hinnata ka käivitatu d õppe kasvatustöö jt protsesse, mida esmakordse ekspertiisi puhul ei ole võimalik teha. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse paragrahvi 10 pealkirja. Senise „Õppe läbiviimise õiguse andmine õppe avamisel uues õppekavarühmas“ asendatakse pealkirjaga „ Õ ppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas“. Muudatus on tingitud kvaliteedi hindamise protsessi ka asajastamisest, mille kohaselt esmasel taotlemisel antav õppe läbiviimise õigus on tähtajaline. Käesolevas eelnõus on kasutusel läbivalt mõiste „õppe läbiviimise õigus“ ning „ tähtajatu õppe läbiviimise õigus “ . Kui kool soovib alustada õpet uues õ ppekavarühmas, tuleb vastavas õppekavarühmas taotleda õppe läbiviimise õigust. Selleks, et kool saaks uues õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õiguse, tuleb antud õppekavarüh mas läbi viia kordusekspertiis kolme aasta jooksul. Kordusekspertiisi t ulemusena võib hindamisnõukogu teha ettepaneku tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmiseks õppekavarühmas. Pealkirja muudatuse tulemusel on paragrahvi pealkiri kooskõlas selle sisuga. Eelnõu § 1 punktiga 13 täien datakse § 10 lõiget 1 erisusega, mis ei nõua õppeasutuselt isikuarengu õppekavarühmas õppe alustamiseks õppe läbiviimise õiguse taotlemist. Tegemist on liigituse „Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus: Haridus- ja koolitusvaldkondade kirjeldused 2013 (ISCED-F 2013)“ järgi üldõppekavade õppevaldkonda kuuluva õppega, millele erialaõppe läbiviimiseks seatud tingimuste kohaldamine pole asjakohane. Isikuarengu õppekavarühma kuulub käesoleva eelnõu § 1 punktis 43 ke hte statud eelkutseõppe tasemeõpe. Õppesse asuva sihtrühma eripärast ning õppe sisust tulenevalt jääb koolile või malus avada õpet vastavalt vajadusele . Kavandatud õpe keskendub üldoskuste ja võtmepädevuste kujunemise toetamisele ning erialadega tutvumisele praktilise töö kaudu. Üldjuhul on tegemist individualiseeritud õppega, mille väljundiks ei ole kompetentsus ühel kindlal erialal. Kirjeldatud õppe läbiviimiseks pole õppe läbiviimise õiguse taotlemise menetlus suure halduskoormuse ja sisulise vajaduse puudumise tõttu põhjendatud. Tingimused õppe sisule ja korraldusele sätestatakse kutseharidusstandardis. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 10 lõikega 1 1 , millega Haridus- ja Teadusministeerium otsustab isikuarengu õppekavarühmas õppe avamise (eelkutseõ pe) . Otsuse tegemise aluseks on kooli poolt esitatud avaldus koos kutseharidusstandardi nõuetele vastava õppekavaga. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse § 10 lõiget 2 punktiga 6, millega sätestatakse, et kordusekspertiisi taotlemisel peab kool esitatama sisehindamise aruande, mis võimaldab hinnata õ ppekavarühmas õppe kasvatustööd ja teisi protsesse. Esmase ja korduva ekspertiisi erinevus seisnebki selles, et korduva ekspertiisi puhul on juba võimalus käivitatud õppekasvatustöö protsessi hinnata. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatavat osa. K ehtivas seaduses ei ole selgelt öeldud, kes teeb ekspertiisi, samuti on kehtestatud, et valdkonna eest vastutav minister moodustab ekspe r tiisikomisjoni. Muudatusega täpsustatakse, et õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb ekspertiisi Haridus- ja Teadusministeerium ning viimane võib selleks volitada ka riigi sihtasutus t või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutus t . Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse paragrahvi 11 lõige 1 punkte 1–3 . E kspertiisi käigus hinnatavate aspektide sõnastust muudetakse täpsemaks. Punkti 1 täiendatakse selliselt , et lisaks õpiväljundite saavutatuse hindamisele hinnatakse ka kutseharidusstandardi nõuetele vastavust. Punkti s 2 muudetakse seni kehtinud sõnastust, mille kohaselt hinnati õppekasvatusala töötajate vastavust kvalifikatsiooninõutele. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et taotlusdokumentide esitamisel ei hinda ekspertiisikomisjon tegelikult õppekasvatusala töötajate kvalifik atsiooninõutele vastavust, sageli ei ole seda võimalik tehagi, kuna ei ole veel sõlmitud lepinguid tulevaste töötajatega jne. Koolil tuleb esitada kavandatavate vajalike ametikohtade andmed ning selle põhjal hindab ekspertiisikomisjon selle piisavust õppe korraldamiseks. Punkt 3 sätestab , et hinnatakse õppetaristu sobivust õppekava eesmärkide täitmiseks. Muudatuses on nimetatud ressursside piisavuse hindamist laiemalt. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse paragrahvi 11 lõikeid 2 ja 3. Lõiget 2 muudetakse selliselt, et ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab ekspertiisi läbiviimise eest vastutav asutus, lisandub ekspertiisi ülemmäärade mõiste ja ekspertiisi kulude ülemmäärade kehtestamine valdkon na eest vastutava ministri käskkirjaga. Kehtivas seaduses on ekspertiisi kulud sätestatud summana, mis ei võimalda piisavalt paindlikult ekspertiisi kulusid vajadusel ajakohastada . Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga sätestatakse lõikes 3, et ekspertiis teostatakse pä rast kulude tähtaegset katmist. Uues regulatsioonis jäetakse ära viide käskkirjaga kinnitatud ekspertiisi kuludele, kuna edaspidi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ka kulude ülemmäärad. Analoogselt kehtiva regulatsiooniga katab ekspertiisi kulud õppe läbiviimise õiguse taotleja . Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse paragrahvi 12 lõiget 5, milles täpsustades võimalikke ekspertiisi tulemustest lähtuvaid otsuseid õppe läbiviimise õiguse andmisel. V aldkonna eest v astutav minister annab õppe läbiviimise õiguse ka s tähtajatult või tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kehtestatakse ka võimalus mitte anda õppe läbiviimise õigust, mis kehtivas regulatsioonis puudub. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmine esmakordse taotlemise järgselt võib olla põhjendatud ja vajalik nt õppekavarühmade liigituse muutumisel. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse §-i 12 lõikega 5 1 . K ui kolmand a ekspertiisi tulemusena ei saa kool tähtajatut õppe läbiviimise õigust , lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel . Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine vastaval põhjusel tooks kaasa asjatu halduskoormuse ning selle väl timiseks ei toimu õppe läbiviimis e õiguse kehtetuks tunnistamist käskkirjaga, vaid see lõpeb vastava tähtaja saabumisel. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse paragrahv 13 kehtetuks, kuna õppe läbiviimise õiguse pikendamist sellisel kujul enam ei toimu . Kui kool on saanud esmakordse õppe läbiviimise õiguse, siis peab ta läbima korduva ekspertiisi. Kui koolile on õppekavarühmas antud tähtajatu õppe läbiviimise õigus, siis toimub edaspidi kvaliteedi hindamine, mis sätestatakse käesoleva e elnõu § 1 punktis 27 . Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse paragrahvi 14 pealkiri senisega võrreldes lühemaks ja sel gemaks, jättes pealkirjast välja viite õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise ja pikendamisest keeldumise kohta, mida sellisel kujul enam ei toimu. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse paragrahvi 14 lõike 1 punkti 4 kasutades akrediteerimise mõiste asemel kvaliteedi hindamise mõistet. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga, mis sätestas, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks kui kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või akrediteerimisel esitanud valeandmeid, jääb põhimõtteliselt samaks ka uus regulatsioon välja arvatud akrediteerimist puudutavas osas, mille asemele tuleb kvaliteedi hindamise mõiste. Seega on valdkonna eest vastutaval ministril õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui kvaliteedi hindamise protsessis esitatakse valeandmeid. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse paragr ahvi 14 lõiget 1 punktiga 5 , milles sätestatakse, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks , kui õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele . Muudatused on vajalikud kutseõppe kvaliteedi tagamisel selleks, et õppekavarühmades, kus õppe kvaliteet ei ole piisav tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saamiseks, ei oleks või malik kauem õpet pakkuda. Võrreldes k ehtiva regulatsiooniga lisan dub õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise alusena olulistele hindamiskriteeriumitele mittevastavus. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 3, milles kehtestat akse õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise l või tähtaja möödumisel jõustumistähtaeg, mis on vähemalt kuus kuud pärast õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist . Kuivõrd enam ei toimu õppe läbiviimise õiguse pikendamist, vaid ekspertiis või kvaliteedi hindamine, siis on see käesolevast sõnastusest välja jäetud. Samuti pannakse koolile kohustus tagada vastuvõetud õpilastele lõpetamine õppe nominaalkestuse jooksul. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 4 ja 5 jättes sõnastuses välja õppe läbiviimi se õiguse pikendamist puudutava. Muudatus on vajalik, sest õppe läbiviimise pikendamist uues kvaliteedi hindamise protsessis ei toimu. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse seadust § -ga 14 1 , milles kehtestatakse kutseõppe kvaliteedi hindamine , mida edaspidi nimetatakse kvaliteedi hindamiseks . Uus kvaliteedi hindamise protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtetest , mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse piken damise vahel. § 14 1 lõikes 1 esitatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise sisu ning üldised hi ndamisvaldkonnad. Sarnaselt kehtivas seaduses õppe läbiviimise õiguse pike ndamisel sätestatud põhimõtetega, tugineb ka kvaliteedi hindamise protsess sisehindamisel e ning antud lõikes on välja toodud oluline põhimõte, et kvaliteedi hindamine on kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine , mis toimub üks kord kuue aasta jooksul . § 14 1 lõikes 2 reguleeritakse kvaliteedi hindamise korraldust. Sarnaselt kehtivas seaduses sisaldunud akrediteerimisprotsessile , sätestatakse kvaliteedi hindamise protsessi korraldamise ülesanne Haridus- ja Teadusministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeeriumil on võimalus kv aliteedi hindamise korraldamine volitada ka riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium . § 14 1 lõikes 3 sätestatakse, et kvaliteedi hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (vt käesoleva eelnõu rakendusakti kavandi lisa nr 1) . Kehtivas seaduses reguleerib akrediteerimist haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“, mis tunnistatakse kehtetuks. § 14 1 lõikes 4 sätestatakse kvaliteedi hindamise läbiviim ine hindamisnõukogu poolt ning hindamisnõukogu moodustamise põhimõtted. E rinevalt varasemast akrediteerimise regulatsioonist nähakse uues regulatsioonis ette hindamisnõukogu vähim koosseis ja õpilaste osalus selles, et kaasata kvaliteedi hindamise protsessi ka õpilaste esindajate ekspertarvamus. § 14 1 lõikes 5 sätestatakse kvaliteedi hindamise tulemusena hindamisnõukogu poolt tehtav otsus järgmise hindamise kohta , mille täpse toimumise aja sätestab Haridus- ja Teadusministeerium või viimase poolt volitatud asutus. Samuti s eatakse hindamisnõukogule kohustus teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumit olulistest mittevastavustest hindamiskriteeriumitele. Kui kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium ise, tuleb puudustest teavitada vastavat osakonda. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse § 15 lõike 2 punkti 1, lisades senisesse loetellu direktori v astutuse kooli kasutusse antud vara eest. Kehtivas seaduses on otsustusõigus varaga seotud küsimustes antud kooli nõukogule, kuid õigusaktidest tulenevalt kinnitab direktor kõik varaga seotud otsused, vastutab nende õiguspärasuse ja kooli eelarvele vastavuse eest. Direktoril jääb kohustus kooskõlastada varaga seotud otsused kooli nõukoguga. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse § 15 lõike 2 punkti 7 sõnas tust. Seadusest eemald atakse kooli eela rve täitmise aruande kinnitamise nõue , kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raama tupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koosta ega kinnita direktor eraldi eelarve täitmise aruannet majandusaasta aruande koosseisus. Samas säilib direktoril vastutus kooli eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise osas. Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõike 2 punkt 9. Tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koostata koolile eraldi majandusaasta aruannet ja direktor ei pea seda ka kinnitam a. Aruandekohustuslikuks on Haridus- ja Teadusministeerium tervikuna. Direktor vastutab jätkuvalt kooli majandustegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse ning tegevuste dokumenteerimise ja raamatupidamisele esitatavate andmete õigsuse eest. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse § 15 lõiget 2 punktiga 10 1 , millega sätestatakse, et direktor korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande. Sellega sätestatakse otseselt direktori vastutus kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest ning arengukava aruande kinnitamise kohustus. Kooli arengukava on üks peamisi kooli ja direktori tegevuse aluseks olevaid dokumente ning on oluline, et vastutus selle väljatöötamise ja ell uviimise eest oleks selgelt sätestatud. Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 5 punkt 4 , kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koostata koolile eraldi majandusaasta aruannet ja nõukogu ei pea seda kooskõlastama. Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse § 17 l õige 5 punkti 7. Seadusest eemaldatakse kooli eelarve täitmise aruande kooskõlastamise nõue , kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raama tupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koosta ega kinnita kool eraldi eelarve täitmise aruannet majandusaasta aruande koosseisus. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 5 punkt 8, kuna kutseõppeasutusel ei ole kohustust korraldada sisehindamist ega kinnitada vastavat aruannet. Sisehindamist viivad koolid läbi vastavalt vajadusele ja sellisel juhul kinnitab selle direktor. Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse § 17 lõige 5 punkt i 10 sõnastust. Vastavalt õigusaktidele sh riigivaraseadusele, vastutab kooli kasutusse antud riigivara eest kooli direktor, kes kinnitab ka kõik riigivaraga teostatavad toimingud. Antud muudatusega säilib direktoril kohustus kooskõlastada riigivaraga teostatavad toimingud kooli nõukoguga, et oleks tagatud varaga seotud otsuste läbipaistvus ja otstarbekus. Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse § 17 lõiget 5 punktiga 11 1 , millega sätestatakse, et kooli nõukogu kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppek ulusid ei hüvitata. S eaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse peatü kk 8 ehk riiklik koolitustellimus tunnistatakse senisel kujul kehtetuks ning asendatakse riigi poolt eraldatava tegevustoetu sega, mis sätestatakse seaduse § -s 47 (vt eelnõu § 1 punkt 57 ) . Seoses sellega suureneb kooli paindlikkus, aga ka vastutus koolituskohtade moodustamisel. Koolituskohtade jaotus õppekavade lõikes on oluline otsus ja selle langetamisel peavad olema kaasatud kooli personal ja nõunike kogu liikmed. Eelnõu § 1 punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 5 punkt 12, kuna komisjonid ja töörühmad moodustatakse direktori käskkirjaga. Nõukogul on alati õigus teha vastavaid e ttepanekuid KutÕS § 17 lõike 5 punktide 1 ja 13 alusel, seega puudub vajadus seda eraldi sätestada. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 18 lõige 3 punkti 2 eesmärgiga täpsustada nõunike kogu rolli kooli arengukava täitmisele hinnangu andmisel. Kehtivat sõnastust võib mõista selliselt, et nõunike kogu annab hinnangu ainult nendele arengukavas sätestatud eesmärkidele, mis on seotud kooli koostööga riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega. Nõunike kogu roll on siiski hinnata kooli tegevust tervikuna, osaleda arengukava koostamisel ja anda hinnanguid selle eesmärkide täitmisele. Eelnõu § 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 3 punkt 6, kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koostata koolile eraldi majandusaasta aruannet ja nõunike kogu ei pea selle kohta arvamust avaldama. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 18 lõiget 3 punktiga 7, millega sätestatakse, et nõunike kogu kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata. Muudatuse eesmärgiks on suurendada nõunike kogu rolli kooli tegevuste kavandamisel, ennekõike koolitusmahtude ja erialade määramisel. Nõunike kogu liikmed esindavad kohalikke ja/või valdkondlike tööandj aid, kohalikke omavalitsusi ja T öötukassat ning omavad kõige täpsemat informatsiooni koolitusvajaduse kohta regio onis või valdkonnas. S eaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka seaduse peatükk 8, millega kaotatakse riiklik koolitustellimus senisel kujul ja asendatakse riigi poolt eraldatava tegevustoetus ega (vt eelnõu § 1 punkt id 56 ja 57 ) . Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse § 19 lõiget 2, mille kehtivale sõ nastusele lisatakse , et sisehindamine on muu hulgas ka kvaliteedi hindamise sisendiks. Eelnõu § 1 punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks § 19 lõiked 3 ja 4, kuna kehtivas seaduses nimetatud sisehi ndamise aruande koostamise säte pole otstarbekas . Sisehindamine on pidev protsess, mis on aluseks kooli arengukava koostamisel. Koolid koostavad ka arengukava aruandeid ning dubleeriva aruande koostamist ja selle regulaarsust , lisaks arengukava aruannetele , ei ole vajalik säilitada. Samuti ei toimu uue regulatsiooni järgi õppe läbiviimise õiguse pikendamist , seega muudetakse kehtetuks ka sellega seotud säte. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse § 22 punkti 2. Antud paragrahvi alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Kutsehari dusstandard“, mis sätestab ühtsed nõuded kutseõppele. § 22 punkti 2 loetellu, mis praegu sisaldab õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe mahtu, õpingute alustamise ja lõpetamise nõudeid, võtmepädevuste õppe struktuuri ja mah tusid ning ühisõppekava erisusi, lisandub eelkutseõpe , mida täpsemalt reguleeritakse kutseharidusstandard is (vt ka eelnõu § 1 punkti 44) . Eeln õu § 1 punktiga 44 täiendatakse § 23 lõikega 2 1 , millega kehtesta takse tasemeõppena eelkutseõpe, mis vastavalt ISCED-F-2013 liigitusele kuulub üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppesuunda. Eelkutseõppe õppekava hõlmab kutseõppe üksikute kompetentside omandamist kas töökohal või koolis ning võtmepädevuste õpet mahus, mis võimaldab erialaõppe alustamist kutsekvalifikatsiooni omandamiseks. Eelkutseõpe on õpe, mis ei vii üldjuhul kindla kvalifikatsiooni omandamiseni, kuid tagab esmase valmisoleku tööturule või erialaõppesse sisenemiseks. Õppe läbimisel omandatakse teisele kvalifikatsioonitasemele vastavad kompetentsid. Seni kutseõppe tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonnas toimunud ei ole. Üldõppekavade õppevaldkonnad jagunevad vastavalt liigitusele põhiõppekavade, kirja- ja arvutusoskuse ning isikuarengu õppesuunaks. Eelnõus kirjeldatud e elkutseõpe puuduta b vaid isikuarengu õppekavarühmas läbiviidavat kutseõpet. Isikuarengu õppekavarühm hõlmab õppekavu, mis on suunitletud võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste kujundamisele ning töökoha või tööülesannetega seotud õppe läbiviimisele. Samuti kuuluvad siia igapäevaelus toimetulekut käsitlevad õpp ekavad erivajadusega isikutele. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse § 23 lõike 4 sõnastust viisil, kus õppekava paigutumise kvalifikatsiooniraamistikule määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi kõrval ka õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemise Eesti kvalifikatsiooniraamistikul. Muudatus on vajalik eeskätt seetõttu, et üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühma õppekavade aluseks ei ole üldjuhul kutsestandard. Õppe eesmärgiks on esmase valmisoleku kujunemine kutseõppe tasemeõppes jätkamiseks või tööturule sisene miseks. Õpingute vältel võib õpilane omandada üksikuid erialakompetentse, kuid üldjuhul ei ole erialase kvalifikatsiooni omandamine eesmärk ega väljund. Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse § 24 lõiget 1 võtmepädevuste mõistega, mis on paremas kooskõlas õppekavale kehtestatud nõuetega . Vastavalt kutseharidusstandardi § -le 8 on koolil kohustus kirjeldada kutseõppe õppekavade õpiväljunditena lisaks kutse-, eri- ja ametialastele õpiväljunditele ka võtmepädevused õppekavale vastaval kvalifikatsioonitasemel. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse § 24 lõike 1 viimast lauset sõnaga „kutsed“. Täpsustus on vajalik seetõttu, et kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks nii õppe käigus omandatavad kutsed kui ka osakutsed. Üldjuhul on kutseõppe õppekavade aluseks tervikkutsed ning koolil lasub kohustus siduda ka õppekavade registreerimisel õppekava tervikkutsega, tuues seejuures eraldi välja võimalikud omandatavad osakutsed. Eel nõu § 1 punktiga 48 täiendatakse § 24 lõike 4 regulatsiooni õppekava avamise põhjendatuse kontrolliga. See tähendab, et lisaks dokumentide kontrollile on võimalik hinnata ka õppekava avamise otstarbekust. Õppekava avamise põhjendatuse regulatsiooni sätestab hetkel EHISe põhimääruse § 41 2 lõike 1 punkt 4. Olukorras, kus õppekava avamist hinnatakse mitteotstarbekas, ei anna see siiski alust keelduda õppekava registreerimisest. Õppekava registreeritakse, kui see vastab õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Õppekava avamise põhjendatuse hindamise eesmärk on analüüsida enne uute õppekavade avamist, kas õpe soovitaval õppekaval on perspektiivikas, kas õppekavale jätkub õppijaid ja kas piirkonnas leidub õppekavale vastavaid praktikaettevõtteid. Koolid peavad õ ppekava registreerimiseks esitama ka dokumendid, millest nähtub, kuidas on õppekava avamise põhjendatust analüüsitud ning mis järeldusele on jõutud. Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse § 24 lõiget 9 nii, et kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus antud tähtajatult või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja. Muudatus on seotud kvaliteedi hindamise protsessi kaasajastamisega, mille kohaselt kool sai eelnimetatud õpet seni läbi viia õppekavarühmas, mis oli saanud kuueaastase akrediteeringu. Seoses asjaoluga, et ajaliselt piirat ud akrediteerimine kaotatakse, laieneb koolidele õigus viia läbi eelnimetatud õpet juhul, kui kool on saanud tähtajatu õppe läbiviimise õiguse vastavas õppekavarühmas. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse § 25 lõikega 5 1 , millega antakse koolile vajadusel õigus eelistada uute õpilaste vastuvõtmisel erialase hariduse ta või kvalifikatsioonita isikuid. Kutseõppeasutuste õpilaste sihtrühma kuuluvad väga erineva haridustaseme ja kvalifikatsiooniga isikud, samuti erivajadusega isikud. Elukestvas õppes osalemise ideoloogia on Eestis hästi omaks võetud ning kutseõppe õpilaste seas on palju neid, kellel on varem omandatud kutse- või kõrgharidus. Kutseõppe eesmärgiks on võimaldada tööelus osalemiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, kuid populaarsetel erialadel võib tekkida olukord, kus erialase hariduseta isikud ei suuda samaväärselt konkureerida varasema kutse- või kõrgharidusega isikutega ja jäävad õppimisvõimalusest ilma, kuigi nad suudaksid edukalt omandada kõik õppekava õpiväljundid ja asuda tulevikus omandatud erialal tööle. Eelnõ u § 1 punktiga 51 täiendatakse § 32 lõigetega 9 ja 10, mille kohaselt võib koolis avada mittestatsionaarses õppevormis põhiko oli ja gümnaasiumi õppe. Õpe saab toimuda nii klasside , üksikute õppeainete , kui ka individuaalse õppekava alusel, seejuures on gümnaasiumi riikliku õppekavaga ette nähtud kohustuslike kursuste maht väiksem õppemahust statsi onaarses õppes ning suurem tähelepanu on iseseisval tööl. Vastavalt põhikooli riiklikule õppekavale on mittestatsionaarses õppes ka põhikooli kohustuslikke õppeaineid väiksemas mahus. Lõikes 9 kehtestatakse õigus avada üldharidusõppe mit testatsionaarne õppevorm vaid kutseõppeasutusele, kus toimub õpe ka kutsekeskh ariduse õppekavadel, andes kindluse, et kutsekoolil on keskhariduse tasemel õppe läbiviimise kogemus ning piisavalt kvalifitseeritud õp etajaid. Mittestatsionaarse õpp e avamise eelduseks on , et kooli pidaja on analüüsinud õppevormi avamise vajalikkus t kutseõppeasutuses , tuginedes sellel, kas antud piirkonnas ja olemasole vaid tingimusi arvesta des on üldharidusõppe avamine kutseõppeasut uses põhjendatud ning vajalik. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on seni mittestatsionaarse õppe võimaldamise kohustus lasu nud vallal või linnal. Sihtrühm on 17-aastane või vanem isik, kes ei ole omandanud põhiharidust ni ng kelle elukoht asub vastavas vallas või linnas. T äiskasvanute gümnaasiumid on reeglina kohalike omavalitsuste pidada , t oimiv koolivõrk on oma olemuselt aga eripalgeline . O n suuri ja väga edukalt tegutsevaid t äiskasvanute gümnaasiume, aga ka omavalitsusi, kes pigem otsivad võimalusi väikeste koolide liitmiseks mõne olemasoleva õppeasutusega. Seetõttu jõustus põh ikooli- ja gümnaasiumiseadusega 1.0 2. 2018 vastav võimalus, mille alusel võib gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda mittestatsionaarne õpe . E daspidi on võimalik mittestatsionaarset õpet läbi viia ka riigigümnaasiumite juures. Eelnõus kavandatava m uudatuse eesmärgiks on sarnase võimaluse loomine ka kutseõppeasutustes ehk muudatuse rakendumisel avane ks koolikohustuse ea ületanud isikutele üldkeskhariduse omandamise võimalus mittestatsionaarses õppevormis lisaks gümnaasiumile ka kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutustes avatava üldharidusõppe eeliseks on see , et üldh aridusõppes osaleja l on võimalus lei da valikkursuste kaudu endale sobiv eriala või enesetäiendusvõimalus töökogemusega seotud valdkonnas. Kutsekeskhariduse omandanud või seda omandavatel koolikohustus liku e a ületanud isikutel avaneb selle muudatuse tulemusena parem võimalus täiendada teadmisi kas riigieksamite sooritamiseks või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmiseks. Lõikes 10 on täpsustatud, et üldharidusliku õppe korraldusele kutseõppeasutuses laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevad hindamist, õppekava, toetusi, vaheaegu, õppekoormust ning lõpetamist reguleerivad sätted. Muus osas kohaldub õppekorraldusele kutseõppeasutuse seadus. Eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse § 34 lõikega 1 1 , milles kehtestatakse erisus, mille kohaselt eelkutseõppe õppekava loetakse lõpetatuks juhul, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on saavutatud. Üldjuhul on kutseõppe tasemeõppe lõpeta jal kohustus sooritada tasemeõppe lõpetamiseks kutseeksam või selle puudumisel koolieksam. Eelkutseõppe õppekava aluseks ei ole erialaste oskuste tõendamine kutse- või koolieksamil, vaid õppekava alusel koostatud individuaalses õppekavas seatud õpiväljundite saavutamine. Individuaalne õppekava võib sisaldada põhi-, üld- või valikmooduleid erialaõppekavadest, kuid tervikkutse saamine pole isikuarengu õppekavarühm as läbiviidava õppe eesmärgiks ning seetõttu on ka õppe tulemused individualiseeritumad. Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse § -i 39 lõigetega 1 1 – 1 3 , milles kehtestatakse kutseõppeasutuste juhtide hindamise põhimõtted. Sarnaselt kutseõppeasutuste juhtidega kehtestatakse samasugused hindamise põhimõtted ka põhikooli- ja gümnaasiumi juhtidele (vt eelnõu § 4 punkti 1 ). Lõikes 1 1 sätestatakse, et direktorite h indamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamis komisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. Lõikes 1 2 kirjeldatakse hindamise ülesanne ning protseduur juhul, kui direktori töös esineb olu lis i puudusi ning lõikes 1 3 täpsustatakse, et direktori hindamise tingimused ja kord sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega ( vt rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 3) . Nii põhikooli, gümnaasiumi kui kutseõppeasutuste juhtide hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon sarnastel tingimustel. Kõiki kutseõppeasutuste, põhikooli de ja gümnaasiumi de direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele (sh riigikeele oskuse nõue) ja juhtimiskompetents e . Hindamise tulemusel saab direktor komisjonilt tagasisidet oma töösooritusele ja ametialasele arengule. Kui hindamise tulemusel selgub, et direktori töös esineb olulisi puudusi KutÕS § 15 toodud ülesannete täitmisel või § 39 lõikes 1 nimetatud kvalifikatsiooninõuete täitmise osas, määrab komisjon direktorile tähtaja kordushindamise läbimiseks. Selleks võimaldatakse tal läbida kompetentside hindamine haridusasutuse juhi kompetentsimudel alusel ning selle alusel saada professionaalset tagasisidet oma ametialasele arengule ja soovitusi enesetäienduseks, mis aitaksid tulla toime hindamise käigus tuvastatud puuduste lahendamisega. Soovitused ei pea piirnema üksnes täiendusõppega, vaid võivad sisaldada ka teisi professionaa lse arengu toetamise lahendusi. Kui kordushindamise tulemusel selgub, et dir ektor ei ole puudusi kõrvaldanud, võib komisjon teha kooli pidajale ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks. Hinnataval on võimalus hindamistulemus vaidlustada. Eelnõu § 1 punktiga 54 kehtestatakse § 41 uues sõnastuses. Eelnõus kavandatavate muudatuste ülesandeks on motiveerida nii õpetajakoolituse läbinuid kutseõpetaja ametit valima kui ka kutseõpetajana kuni kolm aastat töötanud õpetajaid kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks ennast täiendama ning omandatud oskusi kutsetunnistuse saamisega tõendama. § 41 lõi ge 2 punktides 1 kuni 3 kehtestatakse lähtetoetuse saamise tingim used. Lõike 2 punktis 1 kehtestatakse tingimus, mille kohaselt lähtetoetust võib taotleda juhul, kui kooli lõpetamise ja õpetajana tööle asumise vahele ei jää enam kui 18 kuud. Punktis 2 võimaldatakse lähtetoetust taotleda neli kuud peale õpetajakoolituse lõpetamist ka neil, kes on tööd alustanud juba õpetajakoolituse ajal või sellele eelneva kõrghariduse omandamise ajal ning vahetult peale erialase kõrghariduse omandamist (aasta jooksul) sisenenud õpeta jakoolitusse. Oluline on , et üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajatele on lähtetoetuse saamise tingimused oleksid ühtsed. § 41 lõige 2 punktiga 3 reguleeritakse lähtetoetuse saamise tingimusi alustavatele kutseõpetajatele. Erisus võimaldab erialase haridusega kutseõpetajana asuda kooli õpetama enne õpetajakoolituse alustamist. Samuti on võimalik lähtetoetust taotleda isikul, kes peale tööle asumist kutseõppeasutuses jõuab kolme aasta jooksul kutseõpetaja kutsestandardi kuuenda või seitsmenda taseme kutsetunnistuse omandamiseni. Muudatus on vajalik, sest 6. või 7. taseme kutseõpetaja kutsetunnistuseni võib jõuda ka õpetajakoolitust läbimata, tõendades oma kompetentsust varasema õpi- või töökogemusega ning asjakohaste täienduskoo lituste kaudu omandatud oskuste ja t eadmistega kutseeksamil. Küll aga on seda keeruline teha , kui puudub õpetamiskogemus või erialane töökogemus. Üks aasta õpetamispraktikat jääb üldjuhul kutseõpetaja kutsestandardi 6. või 7. tasemele vastavate kompetentside saavutamiseks lühikeseks. Samuti eeldab kutseõpeajana töötamine omandatud erialal töötamise kogemust. Juhul, kui lähtetoetuse tingimused jaotuvad lühema aja kui kolme aasta peale, on väga keeruline leida seatud tingimustele vastavat sihtrühma. See on ka põhjus, miks seni seatud tingimused pole kutseõpetajaid soosinud ning vajavad seetõttu muutmist. § 41 lõikes 3 on analoogselt 1.02.2018 jõustunud muudatusega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses eemaldatud Tallinnasse või Tartusse õpetama asuvate õpetajate lähtetoetuse taotlemise piirang. Kutseõppe erialade spetsiifikast tulenevalt on sobiva erialase ja pedagoogilise ettevalmistusega õpetajaid keeruline leida ka Tallinnas ja Tartus asuvates kutseõppeasutustes, mistõttu on piirang põhjendamatu. Muudatused on tingitud asjaolust, et seni ei ole lähtetoetuse tingimused arvestanud piisaval määral kutseõpetaja kutsestandardis kehtestatud nõuetega, mis on aluseks kutseõpetaja kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel koolis. Peamiseks kutseõpetajaid puudutavaks probleemiks on õpetajaskonna kiire vananemine ning alustavate õpetajate vähesus ja noorte õpetajate lahkumine koolist. 2016-st kutseõppeasutuse õpetajast on 2017/2018 õppeaasta seisuga 1066 vanemad kui 50 eluaastat ning neist omakorda 46% on vanemad kui 60 eluaastat. Kui alla 30-aasta vanuseid õpetajaid oli 2013/2014 õppeaastal veel 169, siis kahe viimase aastaga on arv langenud 150 - ni. Viie viimase õppeaasta andmete põhjal saab väita, et esmakordselt tööle asunutest lahkuvad just nooremad õpetajad (alla 30-aastased ja 30-39 aastased). Seetõttu on iseäranis oluline motiveerida noorema põlvkonna erialaõpetajate sisenemist ja püsimist kutseõpetaja ametis. Kutseõppe spetsiifikast tulenevalt on töökogemus p eale õpinguid samuti väga vajalik. Seni kehtinud lähtetoetuse tingimused soosivad aga otsuse tegemist õpetaja ameti kasuks pigem vahetult peale kõrgharidusõpinguid. See võib olla üheks põhjuseks, miks kutseõppeasutuste õpetajate hulgas on lähtetoetuse saajaid pigem vähe. Perioodil 2008–2017 on õpetaja lähtetoetust taotlenud 14 kutseõppeasutuse õpetajat, kellest 12 on selle ka saanud ehk aastas keskmiselt 1–2 õpetajat. Mõnevõrra on küll tõusnud kõrgkooli lõpetamisel kutseõpetaja kutsetunnistuse saajate arv, kuid vähesed neist on siirdunud õpetajaks kutseõppeasutusse. Kui 2015. aastal said kooli lõpetamisel kutseõpetaja kutsetunnistuse (tase 6 ja 7 kokku) 23 inimest, siis 2017. aastaks on see tõusnud 3 4 inimeseni. Positiivse muudatuse na on EHISe andmetel kahe aasta jooksul kasvanud magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga kutseõpetajate arv, mis 2015/2016 aastal ulatus 783 õpetajani ning 2017/2018 õppeaastal juba 9 38 õpetajani. Küll aga pole lähtetoetuse taotlejate hulgas märgata kutseõpetajate osak aalu kasvu, mis viitab sellele , et magistrikraadi omandavad kas juba pikalt koolis töötanud õpetajad, kellele tingimused ei kohaldu või õpivad kutseõpetajaks pigem huvikoolide õpetajad ja ju hid, ke s antud seaduse tähenduses lähtetoetusele ei kvalifitseeru. Teisalt on EHISe andmetel ametikohale mittevastava kvalifikatsiooniga õpetajaid kutseõppeasutustes ca 20%. Lõigetes 4 ja 5 pole võrreldes eelneva lt kehtinuga sisulisi muudatusi, küll aga on muudetud sõnastust. E elnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse seadust § -ga 41 1 , millega kehtestatakse tugispetsialisti lähtetoetus. Vajadus motiveerida tugispetsialiste kutsekooli tööle asuma tuleneb eeskätt kutseõppesse asuvast sihtrühmast. Põhikoolijärgsete haridusvalikute uuringust selgus, et neist, kelle keskmine hinne on alla 3,3, läks kutsekeskharidust omandama ligi 70%. Samaaegselt siirdus kutseõppesse vaid 2% lõpetajatest, kelle keskmine hinne ületas 4,6. Ligi veerandile nendest, kes asusid 2014. aastal omandama kutsekeskharidust, oli põhikooli lõpuklassis määratud hariduslik erivajadus, samal ajal kui üldkeskharidust omandama siirdunute hulgas oli see näitaja 1% (Räis jt, 2016) . Mida madalam on põhikooli lõpetamise keskmine hinne, seda suurem on tõenäosus, et kutsekeskhariduse õpingud katkestatakse. Õpilastest, kelle keskmine põhikooli lõpetamise hinne oli madalam kui 3,29, katkestab juba esimesel õppeaastal kutsekeskhariduse õpingud 39,3% (Valk, 2016) . Kui kutseõppe katkestajate protsent jääb püsivalt 19% ja 20% vahele, siis kutsekeskhariduse esimesel aastal katkestab kokku keskmiselt 22,4% õpilastest. Just need esmakursuse katkestajad on potentsiaalsed madala haridus tasem ega noored, keda erinevate meetmetega haridus- või sotsiaalsüsteemi tagasi tuleb tuua. Tugispetsialisti teenus koolis peab lisaks õpilasele olema tugi õpetajale õppijakesksema õpikeskkonna loomiseks ja võrgustikutöö initsieerimiseks. Kutseõppeasutuse tugisüsteeme kaardistavast uuringust (Haaristo & Kirss, 2018) ilmnes, et õpetaja ei tunne katkestamisohus õppijatega töötades piisavalt tugispetsialisti tuge. Nii õpilase, lapsevanema kui ka õpetaja toetamiseks on vajalik erialaspetsialisti kompetents, mida kutseõppeasutustes pigem napib. EHISe andmetel on kutseõppeasutustes 2017/2018 õppeaastal tööl 27 tugispetsialisti, neist 6 eripedagoogi, 9 koolipsühholoogi ning 12 sotsiaalpedagoogi. Viimase viie aasta jooksul on see arv püsinud stabiilne ning jäänud 24 kuni 30 erialaspetsialisti vahele. Paraku on koolide hulk, kus erinevaid tugispe tsialiste ametis, siiski pigem väike. Kümnes koolis on tööl üks tugispetsialist ning veel viies kaks või enam kvalifitseeritud tugispetsialisti. Ko olipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on kutseõppeasutustes pigem tugiteenuse osutajad , eripedagoogidest on aga 74% kaasatud ka õppetöösse. See on ka ilmselt põhjus, miks koolid näevad ka eripedagooge kui kõige vajatavamat tugispetsialisti koolis (Haaristo & Kirss, 2018). Teisalt on tugiteenust e osutajate ring kooliti väga erinev. Viidatud uuringust selgub, et õpetajad, koolijuhid ja tugispetsialistid ise samuti annavad kooli tugisüsteemi kirjeldamisel väga erinevaid vastuseid. Kuigi nii õpetajate kui koolijuhtide hinnangul on tugispetsialistidest koolis puudus, piirdub tugispetsialistidena kutseõppeas u tusse tööle asunud kõrgkoolilõpetajate arv EHISe andmetel ühe kuni kahe isikuga aastas. Enamus tugispetsialiste on tööl tähtajatute töölepingutega ning uusi töökohti luuakse pigem vähe või asuvad loodavad töökohad väljaspool tõmbekeskusi. Muudatuste eesmärk on luua analoogselt põhikooli ja gümnaasiumisse tööle asuvatele tugispetsialistidele lähtetoetuse saamise võimalus ka kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele, mis motiveeriks valdkonna erialaspetsialiste end kutsekoolis teostama. § 41 1 lõikes 1 on kehtestatud tugispetsial isti lähtetoetuse mõiste . Tulenevalt lähtetoetuse eesmärgist, ei kuulu kõik tugispetsialistid lähtetoetuse sihtrühma, vaid ainult esmakordselt kutseõppeasutusse tööle asuvad tugispetsialistid. Lõike 2 punktid 1–4 kirjeldavad tingimusi lähtetoetuse saamiseks, sh on õigus lähtetoetusele isikul, kes on omandanud erialase kõrghariduse ning asunud kooli tööle eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogina hiljemalt 18 kuud peale kooli lõpetamist. Samuti on lähtetoetust õigus taotleda isikul, kes on õpingute ajal kooli tööle asunud ning esitab lähtetoetuse taotluse hiljemalt 4 kuud peale õpingute lõpetamist. Ka juhul, kui isik asus tööle kõrgharidusõpingute ajal, mis eelnesid tema sotsiaalpedagoogika, koolipsühholoogia või eripedagoogika õpingutele. Seda küll ainult tingimusel, et eelneval kõrgharidustasemel toimunud õpingute lõpetamise ja tugispetsialisti kvalifikatsioonini viivate õpingute vahele jäi kuni üks aasta. Punktis 2 seatakse lähtetoetuse taotlemiseks minimaalse töökoormuse nõue tugispetsialistina, milleks on 0,5 ametikohta, kusjuures ametikoha hulka loetakse ka samaaegne töötamine tugispetsialistina üldhariduskoolis. Punktis 3 seatakse tingimus ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele vastav use osas, mida reguleerib haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013 .a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. Punktis neli on keeleoskusnõue, mille alusel peab lähtetoetuse taotleja valdama eesti keelt keeleoskustasemel C1. Lõikes 3 on viide põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile 77 1 , mis käsitleb tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemisega, taotlemise õiguse pikendamisega, toetuse väljamaksmise ning tagasinõudmisega seotud tingimusi üldhariduskoolis tööle asuvale tugispetsialistile. Juhul kui tugispetsi alisti lähtetoetuse lisandumine toob kaasa rahaliste vahendite lisa vajaduse, taotletakse neid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Eelnõu § 1 punktiga 56 tunnistatakse kehtetuks kutseõppeasutuse seaduse 8. peatükk. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kinnitatakse ministri käskkirjaga kalendriaastaks koolidelt tellitavad koolituskohad õppekavarühmade lõikes ja koolitustellimuse alusel arvestatakse koolile eelarve. Seega sõltub kooli eelarve ainult koolituskohtade arvust ja kui täidetud koolituskohtade arv langeb, väheneb ühtlasi ka kooli eelarve, mis väiksema kooli jätkusuutlikkuse seisukohalt võib osutuda kriitiliseks. 2018. aasta algusest jõustunud kutseharidus e uued rahastamispõhimõtted arvestavad rohkem parameetreid kui ainult koolituskohtade arv ja võimaldavad kooli rahastamisel loobuda otsesest seosest koolituskohtade arvu ja koolitustellimuse täitmisega. Samuti on õppekavarühma põhine koolitustellimus takistuseks koolide võimekusele kiirelt kalendriaasta jooksul reageerida muutustele tööjõutur ul. Eriti proble m aatiline on see väljaspool Tallinna, kus maakonnas on üldjuhul ainult üks kutseõppeasutus. Teiseks oluliseks probleemiks koolidele on kujunenud õppijate soovidega arvestamine. Olukorras, kus õpilasel puudub võimalus õppida soovitud erialal, jäetakse valik kutseõppe omandamiseks kas üldse tegemata või kui parema valiku puudumisel valitakse juhuslik eriala, katkestata kse sageli õpingud enne lõpetamist. Valesti valitud eriala on samuti üks peamisi õppest väljalangemise põhjustest. Muudatuste eesmärgiks on suurendada koolide vastutust ja paindlikkust koolitatavate erialade valikul. Selleks antakse kooli nõukogule õigus kinnitada kalendriaastaks koolituskohad kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõunike koguga. Otsustusõiguse viimine lähemale piirkondlikule tasandile tagab eeldatavalt paremini kohalike või valdkondlike vajaduste rahuldamise. Vajadusel on riigil võimalik and a riigikoolile täpseid ülesandeid koolituse korraldamiseks, sätestades need tegevustoetuse käskkirjas või munitsip aal- ja erakooliga halduslepingus. Seega säilib kontroll koolide õpetatavate erialade üle ja puudub vajadus senisel kujul riikliku koolitustellimuse järgi. Vastava peatüki kehtetuks tunnistamisega, muutub kehtetuks ka Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“. Kuna määruse alusel moodustatud komisjon kaob, siis selle asemel moodustatakse töörühm (sh kaasatakse töömaailma esindajad) , kelle ülesandeks on kokku leppida koolide koolitusmahud, õppevaldko nnad ja erialad . T äienduskoolituse riikliku koolitustellimise finantseerimine ja komisjonide moodustamine reguleeritakse edaspidi täiskasvanute koolituse seaduses . Vastav muudatus tuleneb ka sellest , et lisaks kutseõppeasutustele hakatakse riiklik k u koolitustellimust esita ma ka kõrgkoolidele, mistõttu ei saa vastav regulatsioon sisalduda vaid kutseõppeasutuse seaduses. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatakse vastav määrus 2018 . aasta jooksul . Vajadusel võib vastavaid komisjone ja töörühmi moodustada ka Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse alusel. Eelnõu § 1 punktiga 57 kehtestatakse § 47 uues sõnastuses. Kehtivas seaduses on kooli rahastamise aluseks riiklik koolitustellimus. Sellest loobu mine, mida põhjendati käesoleva seletuskirja § 1 punktis 56 , toob kaasa ulatuslikud muudatused ja kehtiva sõnastuse muutmine pole otstarbekas. § 47 lõike 1 sõnastust ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud. § 47 lõike 2 sõnastust ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. § 47 lõige 3 sätestab, et riigieelarvest erald atakse koolile KutÕS §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse uus mõiste „tegevustoetus“ ning sätestatakse üheselt selle komponendid , milleks on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse rahastamine. Täiendavate ülesannete täitmiseks võib riigieelarvest eraldada koolile sihtotstarbelist toetust. Baasrahastamise kaudu tagatakse koolide jätkusuutlikkus ning võimekus täita seadusega sätestatud ülesandeid, tulemusrahastamise kaudu motiveeritakse koole saavutama riigi strateegilisi eesmärke ja kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu peab kool toetama õpilaste toitlustamist ja majutamist ning nende teenuste kättesaadavust. Kooli eelarve sõltub o saliselt tulemusnäitajate täitmisest ja tulemusrahastamise mahust. T ulemusrahastamise maht kooli jaoks võib aastati olla erinev kuid selle vähenemine ei tohi olla takistuseks kooli stabiilsele toimimisele . Tegevustoetuse eraldamise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9. Sihtotstarbelise toetuse andmise tin gimused ja eeldata vad tulemused lepitakse kooliga eelnevalt kokku. § 47 lõikes 4 sätestatakse, et tegevustoetuse riigieelarve vahendid koolidele jaotab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga . § 47 lõikes 5 sätestatakse, et koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa suuruse kujundamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või hal duslepingu täitmist ja tulemusnäitajaid , milleks on kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajaid, sealhulgas kooli kutseeksamiga lõpetanud ja töökohapõhises õpp es osalevate õppijate näitajaid, kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajaid, sealhulgas kutsekeskhariduse õppekavad el lõpetanud õppijate näitajaid, ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas tööhõives osalevate ja õpinguid jätkavate õppijate näitajaid ning koostööd tööturu osapooltega ja õppeasutustega . Konkreetsed tulemusnäitajad ja nende rahalise mahu arvutamine sätestatakse ministri määrusega, mis võimaldab tulemusnäitajaid vajadusel lihtsamalt korrigeerida või lisada uusi, vastavalt kutseõppe strateegilistele eesmärkide muutumisele. § 47 lõikes 6 sätestatakse, et riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Koolituskoha arvestuslik alus on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) mahus õpiväljundeid. Tasuta koolituskohal õppijatelt ei nõuta õppekulude hüvitamist üheski kutseõpet andvas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist. Lõikega 6 sätestatakse kutseõppeasutuse seaduses uus põhimõte, mille järgi riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest tasuta koolituskohtade moodustamine antakse kooli nõukogu ja nõunike kogu pädevusse, millega tagatakse paindlik reageerimine piirkonna tööturu ootustele. Ühel koolituskohal omandab õppija arvestuslikult 60 EKAP-i mahus õpiväljundeid, kuid ühel koolituskohal võib kalendriaasta jooksul õppida rohkem kui üks õppija. Tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppimine peab olema õppijale tasuta. § 47 lõikes 7 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab rahastamiskomponentide ning nende rakendamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Muudatusega kehtestatakse tegevustoetuse komponentide rahastamise põhimõtted, nende rakendamise tingimused ja kord ning nende kohal damise munitsipaal- ja erakoolidele aga valdkonna eest vastutava m inistri määrusega (vt rakendusakti kavand seletuskirja lisa s nr 2) . Tegevustoetust on võimalik taotleda ka era ja munitsipaalkoolidel. Kui nimetatud koolid saavad tegevustoetust , kohalduvad neile kõik nõuded ja tingimused, mis kehtivad riigi hallatavatele õppeasutustele õppe läbi viimisel. Vabariigi Valitsuse määruse m inistri määruse tasand ile viimine on otstarbekas kutsehariduse rahastamise paindlikkuse suurendamiseks, kuivõrd ühetaoliselt ja jäigalt rahastamismudelilt soovitakse üle minna paindlikult koolide erisusi ja prioriteete arvestavale rahastamismudelile. § 47 lõikes 8 sätestatakse, et riigi hallatavale koolile tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamise ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse muuhulgas tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht, kooli ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiv iimisega seotud kohustused ning riigieelarvest rahastatavate hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv. Kehtiva seaduse järgi rahastati kooli läbi riikliku koolitustellimuse ja sellest loobumine toob ühtlasi kaasa vajaduse kehtestada uus kooli rahastamise kord. Tehtud muudatuste alusel eraldatakse tegevustoetus ja vajadusel sihtotstarbeline toetus riigi hallatavatele koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Tegevustoetuse käskkirjas kajastatakse tegevustoetuse, aga ka sihtotstarbelise toet use maht, samuti koolile antud ülesanded ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused. Eraldi sätestatakse kohustused, mis on seotud hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutustes korraldatava kutseõppega. § 47 lõikes 9 sätestatakse, et munitsipaal - ja era kooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga, milles sätestatakse muu hu lgas riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord, riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused, riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajadusel eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolitus kohtade arv ning vajadusel muude vahendite määramise tingimused ja kord. Tegevustoetuse ja/või sihtotstarbelise toetuse maht ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga. § 47 lõikes 10 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 punktis 2 ja lõikes 9 punktis 2 nimetatud ülesannete ja kohustuste määramisel koostöös sotsiaalsete partneritega lähtutakse tööturu vajadustest, registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning väljakujunenud koolivõrgust. Koolile ülesannete koostamisse kaasatakse sotsiaalsed partnerid, töötukassa, teised ministeeriumid ja ametiasutused, eesmärgiga tagada koolide tegevuse sihipärasus ja vastavus tööturu nõudmistele. § 47 lõikes 11 sätestatakse, et koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrrel des eelmise õppeaastaga. Vastav regulatsioon kehtib ka praegu ja seda ei muudeta. Eelnõu § 1 punktis 58 muudetakse § 48 lõiget 1, millega sätestatakse, et riigieelarves ette nähtud koolilõuna toetuse sihtrühmaks on statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õp pivad keskhariduseta õpilased. Kehtiva seaduse alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilastele kuni jooksva õppeaasta lõpuni. Koolilõuna toetus kättesaadavuse meetmena on suunatud eelkõige kutsekeskharidust või esmast erialast kvalifikatsiooni omandavatele noortele. Praktikas ei jõua kõik sihtrühma kuuluvad õpilased 20. eluaastaks õpinguid lõpetada mis tähendab, et osad õpilased kaotavad praegu õpingute kestel õiguse saada riigi poolt toetatud koolilõunat. Muudatusega laieneb koolilõuna toetuse sihtrühm ning toetust eraldatakse kõigile keskhariduseta isikutele sõltumata nende vanusest. Selle tulemusena paraneb kutseõppe kättesaadavus madala haridustasemega ja erialase kvalifik atsioonita isikutele. Hinnanguliselt puudutab muudatus kuni 850 õpilast. Eelnõu § 1 punktis 59 tunnistatakse § 48 lõige 3 kehtetuks. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt kehtestati koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses Vabariigi Valitsuse määrusega. Edaspidi reguleeritakse koolide rahastamist ministri määrusega. Koolilõuna toetus antakse koolidele läbi kutseõppe kättesaadavuse komponendi, mis kehtestatakse § 47 lõikes 3 (vt eelnõu § 1 punkt i 57 ) . Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse § 56 lõikega 6, millega sätestatakse koolide põhimääruste seadusega kooskõlla viimise tähtaeg. Koolide põhimäärused, mis riigikoolidele on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrustega, tuleb kuue kuu jooksul peale seaduse muudatuste jõustumist eelnõus muudetud sätetega vastavusse viia. Olemasolevad koolide põhimäärused kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 1. juulini 2019.a. Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse § 58 lõigetega 6 ja 7, millega sätestatak se kvaliteedi hindamisele ülemineku tähtaeg s enise regulatsiooni järgselt õppekavarühmas kolme- või kuueaastase akrediteeringu saanud koolidele. Seni 6-aastase õppe läbiviimise õigusega õppekavarühmadele laieneb tähtajatu õppe läbiviimise õigus kohustusega osaleda kvaliteedi hindamises vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Seni 3-aastase õppe läbiviimise õigusega õppekavarühmades toimub korduseksper tiis vastavalt KutÕS § 10 sätestatule. Võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt toimub see kolmeaastase kehtiva akrediteeringu saanutele sarnaselt esmase õppe läbiviimise õiguse saanutega. Erinevalt esmataotlejatest katab kordusekspertiisi kulud Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse § 63 lõikega 3, millega sätestatakse kooli rahastamise koos kõlla viimine KutÕS § -s 47 sätestatuga alates järgmisest eelarveaastast. Eriseaduste muudatused Eelnõu §-ga 2 muudetakse erakooliseadust (RT I, 22.01.2018, 5). Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse § 5 lõiget 4. Senise regulatsiooni kohaselt oli kutseõppe läbiviimise õigus ettevõtjale kolmeks aastaks antud tegevusluba, mille alusel võis läbi viia kutseõpet asjaomases õppekavarühmas. Uue r egulatsiooni kohaselt on see ettevõtjale antud tähtajali ne või tähtajatu tegevusluba, mille alusel on õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Esmase õppe läbivi imise õiguse taotlemisel on võimalik saada õppe läbiviimise õigus reeglina kolmeks aastaks , samuti tähtajatult või mitte saada õppe läbiviimise õigust . Kõigile õppekavarühmadele, millele on senise akrediteerimisp rotsessi käigus a n tud kuue a astane õppe läbiviimise õigus, laieneb tähtajatu õppe läbiviimise õigus kohustusega läbida kvaliteedi hindamine kord kuue aasta jooksul . Eelnõu § 2 punktiga 2 t unnistatakse kehtetuks § 5 3 , kuna kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamist enam ei toimu. Selle asemel on kutseõppe kvaliteedi hindami ne , mis toimub vastavalt eelnõu § 1 punktis 27 sätestatule. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse § 5 lõikega 4 1 , milles sätestatakse kutseõppe kvaliteedi hindamine vast avalt kutseõppeasutuse seaduse § 14 1 kehte statule. Vt ka eelnõu § 1 punkti 27 . Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse § 5 4 lõige 2 punkt i 8 selliselt, et koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalikku nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta enam erakutseõ ppeasutustelt ei nõuta. Vastav nõue po le otstarbekas, kuna vastavalt t ervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab koolis olema tagatud tervishoiuteenuse osutamine sõltumata kooli asutamisel vastava kinnituse andmisest kooli pidaja poolt. Kooli asutamise otsuse tegemise ja õppetegevuse alga mise vahele võib jääda pikk ajavahemik ja tervishoiuteenuse osutaja võib muutuda, seetõttu pole sellisel kinnitusel praktilist tähtsust ning selle puudumine ei vabasta kooli pidajat vastutusest tervishoiuteenuse tagamisel. Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse § 5 6 lõige 1 punkti 2 selliselt, et täiendatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Esitades valeandmeid nii kutseõp pe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisi kui ka kordusekspertiisi puhul ja kvaliteedi hindamis e l, võib Haridus- ja Teadusministeerium, lisaks majandustegevuse seaduse üldosa seaduses kehtestatule , tegevus loa kehtetuks tunnistada . Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse § 20 lõikega 4. Seoses kavandatavate muudatustega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § -s 71, vajab muutmist ka erakooliseadus . Luuakse võimalus hinnata vähemalt üks kord viie aasta jooksul eraüldhariduskooli direktori töö tulemuslikkust ning tema vastavust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Hindamisele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõigetes 8 – 10 sätestatut (vt eelnõu § 4 p u nkti 1 ) . Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 22 lõige 2 1 sõnastust, nimelt kaotatakse riiklik koolitustellimus kui kooli finantseerimise alus ja sätestatakse, et e rakooli õppe kulu KutÕS § 47 lõike 6 alusel loodud koolituskohtade ulatuses k aetakse KutÕS § 47 lõikes 9 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud ka etakse KutÕS § 47 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse § 22 lõiget 3, milles sätestatakse, et kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus kutseõppeasutustele, riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alustel, tingimustel ja korras. Võrreldes kehtiva sõnastusega on lisatud kutseõppe läbiviimise kulude katmine. Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse § 22 lõige 5. Võrreldes kehtiva sõnastusega kaotatakse riiklik koolitustellimus, kuna selle alusel enam kutseõpet ega kõrgharidusõpet ei rahastata. Eelnõu § 2 punktiga 10 tunnistatakse 41 lõige 2 kehtetuks kuna akrediteerimist sellisel kujul enam ei toimu. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kutseseadust (RT I, 23.03.2015, 261) . Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause nii, et ka tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanud õppekavarühmades õpet pakkuvad koolid loetakse riiklikult tunnustatuks. Muudatus on vajalik uue kvaliteedi hindamise protsessi sidumiseks kutse andja kriteeriumitele vastamisel. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse paragrahvi 10 lõiget 3 selliselt, et ka kutseõppe õppekavadel antakse kutse andmise õigus tähtajatult analoogiliselt kõrgharidusele. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse paragrahvis 17 2 lõiget 1. Kuna riiklik koolitustellimus sellisel kujul tunnistatakse kehtetuks, siis on antud paragrahvis vajalik muuta sõnastust. R iiklik koolitustellimus asendatakse koolile antava tegevustoetusega, millest kool moodustab koolituskohad. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 17 2 lõige 4 sõnastust. Uue sõnastuse kehtestamise vajaduse tingis riikliku koolitustellimuse kehtetuks tunnistamine ning sell e asendamine koolile antava tegevustoetusega, millest kool moodustab koolituskohad . Vastava paragrahvi sisu jäi põhimõtteliselt samaks. Seega, k ui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe õppekohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud kaetakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale . Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 26 lõikega 7, mille kohaselt kõik seaduse jõustumise ajaks õppe läbiviimise õiguse kuueks aastaks saanud õppekavarühmade õppekavad loetakse riiklikult tunnustatuks. Rakendussäte on vajalik selle ks et tagada s elgus, millised õppekavarühma kuuluvad kutseõppe õppekavad on kutseseaduse tähenduses riiklikult tunnustatud. Eelnõu §-ga 4 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (RT I, 22.01.2018, 3) . Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse § -i 71 lõigetega 8– 10, millega luuakse võimalus direktorite hindamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 toodud vastutusalas ja ülesannetes ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (sh eesti keele oskuse nõue) vastamise osas . Lõikes 8 sätestatakse, et direktorite h indamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamis komisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. Hindamist teostades piiratakse võimalikult vähe kohalike omavalituste sõltumatust ja ülesannete täitmist. Selleks kaasatakse hind amisse teiste hulgas ka kooli pidajate esindaja. Lõikes 9 kirjeldatakse hindamis e ülesanne ning protseduur juhuks , kui direktor i töös esineb olulisi puudusi . Lõikega 10 kehtestatakse direktori hindamise tingimused ja kor d valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav minister on määrusega kehtestanud direktori kvalifikatsiooninõuded põhikooli- ja gümnaasiumi direktorile . H aridus- ja teadusministri 29. augusti 2013 . a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ sätestab, et nõuetele vastavust ja valmisolekut vastaval ametikohal töötada hindab tööandja. Sama m ääruse § 2 lõige 1 sätestab, et põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid. Sama määruse § 3 kehtestab, et lõikes 1 nimetatud juhtimiskompetentse hin natakse valdkondades nagu organisatsiooni arengu juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine. Tagamaks seda, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor oleks pädev oma tööd tegema kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega direktori hindamise tingimused ja korra (vt rakendusakti kavand seletuskirja lisa s nr 3 ) ning moodustab hindamiskomisjoni , kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja , üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja . Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele (sh riigikeele oskuse nõue) ja juhtimiskompetents e . Haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013 . a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ nähtub, et põhikoolis ja gümnaasiumis töötavate direktorite puhul on tegu kindlaks määratud kompetentsid e loeteluga . Kompetentsina käsitletakse käesolevas dokumendis direktori edukaid tegevusi oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel. Kompetentsid lähtuvad teadmistest, o skustest, hoiakutest, võimetest ja avalduvad tööalases käitumises. Viimase tõttu on nad vaadeldavad, hinnatavad, võrreldavad ja arendatavad. Juhtimisko mpetentside hindamisel arvestatakse kõiki eelloetletud kompe tentse . Hindamises kasutatakse sisendina kooli tulemusnäitajaid, kooli arengukava, isiku eneseanalüüsi, direktori vahetu juhi ja teiste asjakohaste isikute tagasisidet hinnatava töösooritusele ning teisi asjakohaseid dokumente. Komisjon kohtub nii hinnatava kui tema vahetu juhiga. Hindamistulemuste põhjal teeb komisjon kooli pidajale ettepaneku jätkata töösuhet või anda dire ktorile võimalus puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada . Selleks võimaldatakse läbida kompetentside hindamine haridusasutuse juhi kompetentsimudel i alusel ning saada professionaalset tagasisidet oma ametialasele arengule ja soovitusi enesetäienduseks, mis aitaksid tulla toime hindamise käigus leitud puuduste lahendamisega. Soovitused ei pea piirnema üksnes täiendusõppega, vaid võivad sisaldada ka teisi professionaalse arengu toetamise lahendusi. Kui puudused ei ole antud tähtajaks kõrvaldatud, tehakse kooli pidajale ettepanek töösuhe direktoriga lõpetada. Hinnataval on võimalus hindamistulemus vaidlustada. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse § 77 lõike 4 esimesest lausest, millest jäetakse välja sõnad „esimese osa“. Olemasolev sõnastus viitab lähtetoetuse väljamaksmisele mitme s osas ning selle eemaldamine seadusest võimaldab edaspidi minna üle ühele väljamaksele . Lähtetoetuse mitmes osas maksmine pole põhjendatud, sest summa kolmeks jagamine on ajas järjest vähem motiveerivam ja mõjusam. Ühe summana lähtetoetuse maksmine pakub tööelu alustajatele olulisemat tuge suuremate investeeringute tegemiseks, mis võib isiku potentsiaalselt kauemaks õpetajatööga siduda. Samuti on lähtetoetuse summa aja jooksul kaotanud osa oma algsest väärtusest (u 16,5%). Senine praktika tegeleda ühe lähtetoetuse saajaga vähemalt kolmel aastal (kui ta viibib vahepeal õpetajatööst eemal, siis ka rohkematel aastatel) summade väljamaksmiseks ning töölt eemal viibimise jälgimiseks tähendab suurt halduskoormust, mis kavandatud muudatusega oluliselt väheneb. Eelnõu §-ga 5 muudetakse rakenduskõrgkooli seadust (RT I, 20.12.2016, 3) . Eelnõu § 5 muudetakse § 15 1 lõiget 3. Kehtivas rakenduskõrgkooli seaduses on sätestatud, et kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid, finantseerimist ja kutseõppe läb iviimise õiguse andmist ja selle pikendamist reguleerivad sätted . Kuivõrd kutseõppeasutuse seaduses õppe läbiviimise õiguse pikendamise sätted on kehtetuks tunnis tatud ning kutseõppe kvaliteedi hindamine kavandatakse sätestada § -s 14 1 (vt eelnõu § 1 punkt 27 ) , siis muudetakse vastavalt ka rakenduskõrgkooli seadust. Eelnõu §-ga 6 muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust (RT I, 28.11.2017, 34). Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse § 5 lõige 1 punkti 2. K utseõppe rahastamise muutmisega asendub riiklik koolitustellimus ja selle alusel rahastatav koolituskoht koolile antava tegevustoetusega, millest kool moodustab koolituskohad. Õigus põhitoetusele on õppijatel, kes õpivad õppekaval, kus on koolile eraldatud tegevustoetusest loodud koolituskohti. Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse § 5 lõige t 8. E daspidi ei pea õppeasutus iga aasta 1. septembriks kehtestama õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingi musi ja korda, kuna puudub vajadus nimetatud korda igal aas tal muuta. Samuti pole vajalik õppetoetuste korda Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks teha. Kõik õppekorraldust reguleerivad dokumendid avalikustab kool oma veebilehel ja need on vajadusel igal ajal Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli veebilehelt kättesaadavad. Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse § 13 lõige t 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister p õhitoet use fondi koefitsiendi igal aastal, ka siis kui see ei muutu. S ee tekitab tarbetut halduskoormust ning e daspi di ei pea seda tegema igal aastal, vaid seda tehakse siis, kui muutub koefitsient. Eelnõu § 6 punktiga 4 t unnistatakse kehtetuks § 13 lõige 3 seoses paragrahvi 13 lõige 1 muu datusettepanekuga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ministril kohustus kehtestada põhitoetuse fondi koefitsient ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist. Edaspidi tehakse seda vaid vastavalt vajadusele. Eelnõu § 6 punktiga 5 muudetakse p aragrahv 14 lõige t 1, mis muudab õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fondi arvestamise p õhimõtteid. Kehtiva seaduse alusel saadakse õ ppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga. Riigi fina ntseeritavatel koolituskohtadel võivad õppida õpilased nii statsionaarses kui mittestatsionaarses õppevormis, aga vastavalt ÕÕSi § 5 lõige 1 punktile 3 on õigus põhitoetust taotleda ainult statsionaarses õppes õppivatel õpilastel. On tekkinud olukord , kus osades koolides jääb suur osa põhitoetuse fondist kasutamata. Mittestatsionaarses õppevormis õpib 2017/18. õppeaastal 17,2% kõigist kutseõppe tasemeõppe õpilastest (kokku 4 141 õpilast), kuid mõnes koolis on nende osakaal enam kui 50% kogu kooli õpilaskonnast (nt Tallinna Majanduskoolis 80%, Räpina Aianduskoolis 74%, Luua Metsanduskoolis 64%, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 60%, Kehtna Kutsehariduskeskuses 55%). 2016. aastal kasutati riigikoolides õppetoetuste eelarvest kokku ära 94,8%, kasutamata jäi 5,2% ehk 310 721 eurot. Räpina Aianduskoolis kasutati ära 47% õppetoetuste eelarvest, Kehtna Kutsehariduskeskuses 76%, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 88%. Tallinna Majanduskoolis, kus on kõige enam mittestatsionaarses õppevormis õppivaid õpilasi, maksti 74% põhitoetuse fondist välja eritoetusena (kõigi koolide keskmine eritoetuse fondi osakaal kogu õppetoetuste fondist oli 27%). Kuigi ÕÕSi § 5 lõige 5 järgi võib õppeasutus suunata eritoetuse fondi kuni 50% põhitoetuse fondi vahenditest, siis jääkide korral on koolil õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Kuna eritoetust võib maksta ka mittestatsionaarses õppevormis õppivatele õpilastele, siis on selles koolis makstud seda keskmiselt oluliselt enam, kuigi tõenäoliselt ei ole Tallinna Majanduskoolis toimetulekuraskustes õpilaste osakaal suurem kui teistes koolides. Koolile põhitoetuse fondi eraldamisel on otstarbekas lähtuda statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arvust, kuna sel juhul võetakse arvesse ainult need õpilased, kellel on õigus põhitoetust taotleda. Arvesse lähevad 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppivad õpilased. 10. november on kokkuleppeline kuupäev õpilaste arvu arvestamiseks, mida kasutatakse statistiliste ja tulemusnäitajate arvutamisel. Eelnõu § 6 punktiga 6 muudetakse p aragrahv 14 lõige t 4. Kehtiva st seaduse st tulenevalt jagab õppeasutus põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Seoses kutseõppe rahastamise muutmisega asendub riiklik koolitustellimus ja selle alusel rahastatav koolituskoht koolile antava tegevustoetusega ning seetõttu on muudetud sätte sõnastust selliselt, et edaspidi jagab kooli põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt tegevustoetusest moodustatud koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. KutÕSi muudatuste jõu stumisel (vt eelnõu § 1 punkt i 36 ) kinnitab kool nõukogu koolituskohad kalendriaastaks ning vastav otsus on aluseks põhitoetuse fondi jag amisele õppevaldkondade vahel. Eelnõu § 7 sätestab seaduse jõustumise aja, mi lleks on planeer itud 1.01.2019. Käesoleva e elnõu § 4 punkt 2 jõustub 202 0 . aasta 1. jaanuaril, sest l ähtetoetuse maksed ühes osas eeldavad riigieelarveliste vahendite kasvu , milleks esitatakse eraldi taotlus. E elnevalt jaotati sama summa ühe isiku kohta kolmele aastale. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus on kasutusele võetud uus termin „kutseõppe kvaliteedi hindamine“. Kehtivas seaduses on kasutusel termin „akrediteerimine“. Uus kontseptsioon lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks kaotatakse otsene seos kvaliteedi hindamise tulemuse ja õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse vahel. Eelnõus on kasutusele võetud termin „tegevustoetus“. Kehtivas seaduses ei ole otseselt sätestatud, millise õigusaktiga eraldatakse koolile raha. Ainult riikliku koolitustellimuse osas on sätestatud, et selle esitamiseks sõlmivad kohaliku omavalitsuse üksus ja erakool minis teeriumiga halduslepingu. R iiklik koolitustellimus senisel kujul tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse ministri poolt kinnitatav a koolitustellimuse-, eelarve- ja kooli tegevustoetuse käskkirjaga, millega antakse ülevaade kogu koolile eraldatavast rahast ja kooli ülesannetest. Erakoolile ja munitsipaalkoolile eraldatakse tegevustoetus ministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel. Eelnõus on kasutusele võetud termin „baasrahastamine“. Kuni 2017. aasta lõpuni kehtinud rahastamispõhimõtted sisaldasid õppekasvatustöö läbiviimise, kutseõppe kättesaadavuse ja tulemusra hastamise komponente. Seaduse muudatusega asendatakse õppekasvatustöö läbiviimise komponent baasrahastamise komponendiga, mille täpsem kirjeldus j a arvutamise alused kehtestatakse ministri määrusega. Eelnõus on kasutusele võetud termin „eelkutseõpe“. Kehtivas seaduses antud terminit ei kasutata. Eelkutseõpe on erialaõppeks ettevalmistav tasemeõpe kutseõppeasutuses, mille käigus omandatakse teisele kvalifikatsioonitasemele vastavad kompetentsid , kuid mitte erialane kvalifikatsioon . Eelkutseõpe kuulub üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühma (vastavalt Rahvusvaheline Ühtne Hariduse Liigitus ISCED-F 2013) , milles seni kutseõppe tasemeõpet läbi viidud ei ole. Muus osas kasutab eelnõu kehtivate õigusaktide terminoloogiat. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. 6. SEADUSE MÕJUD Järgmistes alapunktides on käsitletud mõjusid, mis kaasnevad eelnõu peamiste muudatustega. Muudatusega kaasnevad sotsiaalsed mõjud ning mõjud majandusele ja regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõul ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1. Mõju avaldav muudatus: kutsehariduse koolitustellimuse kaotamine ja rahastamispõhimõtete muutmine Valdkond: Sotsiaalsed mõjud: haridus ja kultuur Sihtrühm: Kutseõppeasutustes õppivad noored ja täiskasvanud Mõju kirjeldus ja olulisus: Seaduse muudatusega toimub koolide rahastamine riigieelarvest tegevustoetuse kaudu, mis jaguneb rahastamise komponentideks sealhulgas baasrahastuseks, tulemusrahastamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kinnitatakse ministri käskkirjaga kalendriaastaks koolidelt tellitavad koolituskohad õppekavarühmade lõikes, mistõttu on siiani kooli eelarve sõltunud peamiselt koolituskohade arvust. Seetõttu on koolidel olnud keeruline arvestada õppijate vajadustega ning kiirelt reageerida tööturu vajadustele. Väheste valikute tõttu puudub tihti õppijatel võimalus õppida soovitud erialal ja valik erialaõppes jäetakse kas tegemata või valitakse juhuslik eriala, mis omakorda võib viia õpingute katkestamiseni. Kutseõppe rahastamise muudatuste sh tulemusrahastamise eesmärk on motiveerida koole rakendama õppe korraldamisel õppijakeskset lähenemist ja parandada kutseõppe kvaliteeti, sealhulgas arendada tugisüsteeme ja pakkuda individuaalset lähenemist erivajadusega õppijate toetamiseks. Tulemusrahastamisel arvestatavad tulemusnäitajad on valitud lähtuvalt riigi strateegilistest eesmärkidest. Tulemusnäitajad nagu töökohapõhises õppes osalejate arv, normaalajaga lõpetajate arv või kut seeksamiga kooli lõpetajate arv, peaksid motiveerima koole oma õppetegevusi parandama . Lisaks toovad muudatused eeldatavasti kaasa erialade valiku suurenemise piirkondlikes kutseõppeasutustes ja sellega seonduvalt kutseõppe parema kättesaadavuse. Mõjutatud sihtrühma kuuluvad tervikuna kõik kutseõppeasutustes õppivad noored ja täiskasvanud (sh erivajadusega õppijad ). Igal aastal õpib kutseõppeasutustes ca 25 000 inimest, moodustades umbes veerandi kõikidest tasemeõppes õppivatest noortest ja täiskasvanutest, seega on sihtrühm tervikuna suur. E basoovitavate mõjude kaasnemise riski sihtrühmale ei esine. Valdkond: Sotsiaalsed mõjud: haridus ja kultuur Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad Mõju kirjeldus ja olulisus: Koolide riigieelarveline rahastamine tegevustoetuse kaudu jaguneb baasrahastamiseks, tulemusrahastamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks. Rahastamine baasrahastamise osas on koolide jaoks fikseeritud perioodiks stabiilne ega sõltu õppijate arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponent sõltub aga sellest, kui head on kooli tulemused kokku lepitud hariduse võtmenäitajate alusel (kooli kutseeksamiga lõpetanud õppijate osakaal kõigi lõpetanute seas, töökohapõhises õppes osalevate õppija te osakaal õppijate koguarvust, kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaal kõigist kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijatest , tööhõives osalevate lõpetanute, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivate või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijate osakaal kõigist lõpetanutest ning koostöö tööturu osapooltega ja õppeasutustega ). Õ ppekasvatustöö kulude katmine ei toimu enam läbi koolile kinnitatud riikliku koolitustellimuse ja selle alusel arvestatud kooli eelarve kaudu. Koolide eelarve on muudatuse tagajärjel pikema perioodi jooksul stabiiline ja ei sõltu koolitusmahtude lühiajalistest kõikumistest ja õpilaste arvudest ning võimaldab koolidel oma tegevusi pikemalt ette kavandada. Tulemusnäitajate täitmise ja arvestamisega koolidele täiendavat töökoormust ei teki, kuna tulemusnäitajate täitmise aluseks olevaid statistilisi andmeid kogutakse ka praegu ja nende arvestamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Koolide halduskoormus võib sõltuvalt koolist suureneda seoses koolituste planeerimise, uute õppekavade väljatöötamise ja koolituste korraldamisega. Vastavad kulud on arvestatud koolide baasrahastamise komponenti. Mõjutatud sihtrühma kuuluvad tervikuna 26 riigi hallatavat kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli, 3 kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust ning 4 erakutseõppeasutust. Seega on sihtrühm tervikuna kõiki kutseõppe korraldajaid hõlmav ning muudatuse mõju on eeldatavalt suur. Suureneb koolide autonoomia ja vastutus ühiskonnale vajalike oskustega inimeste koolitamisel. Ebasoovitatavate mõjude risk kaasneb kui riigieelarvevahendeid ei kasutata õppeasutuste poolt riigile oluliste erialade õpetamiseks ja kui koolid lähtuvad eelkõige õppijate soovidest või keskenduvad lihtsamini õpetatavate erialade õppele, jättes tööturuvajadused tahaplaanile. Nimetatud negatiivseid tagajärgi saab ministeerium reguleerida ja suunata ministri tegevustoetuse käskkirjadega (riigikoolid) või halduslepingutega (munitsipaal- ja erakoolid). Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium ja kohalikud omavalitused, kes on kooli pidaja rollis Mõju kirjeldus ja olulisus: Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riikliku kutsehariduspoliitika kujundaja ja olulises osas ka kutseõppeasutuste kooli pidaja ülesandeks on riigi tasandil suunata kutseõppeasutustes koolituste korraldamist, mis peab lähtuma tööjõu vajaduse prognoosidest (OSKA) ja erinevate huvitatud osapoolte sh eriala- ja kutseliitude ettepanekutest. Vajalik on tagada koolitusnõudluse täitmine ka riigile prioriteetsetes, kuid õppijate hulgas vähe populaarsetel erialadel. Seetõttu säilib ministeeriumil vajadus anda ministri tegevustoetuse käskkirjaga (riigikoolid) või halduslepinguga (munitsipaal- ja erakoolid) eraldi igale koolile tema vastutusvaldkondades ülesanded, mis suurendab haldusalas menetletavate dokumentide arvu. Samas annab selline korralduslik muudatus tervikliku ülevaate koolile esitatavatest ülesannetest ja tegevuse rahastamisest ning võimaldab ressursse optimaalsemalt suunata riigi ja piirkondade jaoks oluliste hariduspoliitiliste otsuste elluviimiseks. Ministeeriumi halduskoormus seaduse muudatusega mõnevõrra kasvab. Koolitustellimuse koostamine õppekavarühmade asemel õppevaldkonniti küll vähendab ministeeriumi töökoormust, kuna väheneb koolitustellimuse detailsus, samas suureneb töökoormus seoses tegevustoetuse käskkirjade ja lepingute ettevalmistamisega, mis tuleb koostada ning menetleda iga õppeasutuse kohta eraldi. Kohalikele omavalitsustele, kes on kooli pidaja rollis, toob muudatus kaasa paremad võimalused pakutavate eriala õppekavade valiku suurendamisel ning võimaluse koolidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ettevõtete ja kohalike omavalitsuste tööjõu koolitamise vajadustele. Ümberkaudsed kohalikud omavalitsused on kaudsed kasusaajad, kuna kutseõppe võimalused muutuvad laiemas piirkonnas paindlikumaks ja suureneb ka kutseõppe kättesaadavus. Sihtrühma suurus ja mõju ulatus riigiasutustele on arvestatav just dokumentide menetlemisest tuleneva halduskoormuses toimuvate muudatuste tõttu. Tervikuna muudatuste rakendamine riigi tasandil halduskoormuse olulist suurenemist kaasa ei too. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Kuigi kooli pidajana tegutsevate kohalike omavalitsuste arv on hetkel väike (kolm kohalikku omavalitsust), on mõju ka sellele sihtrühmale tervikuna siiski oluline. Valdkond: Mõju regionaalarengule ja majandusele Sihtrühm: Kutseõppeasutused, kohalikud omavalitsused ja koolidega koostööd tegevad asutused ja ettevõtted Mõju kirjeldus ja olulisus: Eesti regionaalarengu võtmekohaks on tugevate toimepiirkondade ja keskuste areng ning piirkondlike erisuste parem ja oskuslikum ärakasutamine. Iga piirkond peaks keskenduma suurima kasvupotentsiaaliga ettevõtlusvaldkondade teatavale eelisarendamisele, mis ei tohiks samas kahandada piirkonna ettevõtlusstruktuuri mitmekülgsust ja paindlikkust. Kohalikud ettevõtjad ja omavalitsused saavad koostöös kutseõppeasutustega seejuures soodustada ja toetada piirkonnaspetsiifiliste ettevõtluse kasvuvaldkondade arenguvõimekust. Kohalikud omavalitsused ja kohalikud ettevõtjad on esindatud koolide nõunike kogudes, mis on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu. Koostööd kutseõppe korraldamisel on osapoolte vahel võimalik teha veel mitmel tasandil sh õppekavade arendamisel, ürituste korraldamisel jm. Seaduse muudatuste rakendumisel avanevad koolidel laiemaid võimalused kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ja kohalike omavalitsuste t ööjõu koolitamise vajadustele ning suureneb motivatsioon viia ellu tegevusi, mis toetavad õpilaste tööhõives, ühiskonnaelus ja elukestvas õppes osalemist. Ettevõtetel suurenevad piirkondades , koostöös koolidega , läbi paindlike õppevormide (sh töökohapõhine õpe) rakendamise , vajalike oskustega töötajate koolitamise võimalused. Uute õppevõimaluste loomisel on oluline osa ka tööandjate kaasamisel õppearendustesse, mis võimaldab koolidel õpet pakkuda õppijate jaoks praktilisemalt ja õpimotivatsiooni tõstvalt. Sellega tagatakse, et õpe on rakenduslik ja õpitavad oskused kooskõlas tööturu vajadustega ning õppijad on omandatud teadmisi ja oskusi tööturul rakendades edukamad. Eeltoodule tuginedes väheneb piirkondlik tööturu nõudlus oskustöö tegijate järele. Läbi piirko nna inimeste koolitamise, luuakse täiendavad võimalused töökohtade loomiseks maapiirkondadesse ja see mõjutab positiivselt omakorda ka äritegevuse aktiivsuse kasvu ning pikemas perspektiivis ka kohaliku ettevõtluse arenguks tehtavaid investeeringuid. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate ühendustega on otstarbekas paralleelselt kutseõppe võimaluste paindli kumaks muutumisele , toetada ja nõustada piirkonna potentsiaali arengut soodustavate väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete arengut. Kohalikele ettevõtetele mõjutab vajalike oskustega tööjõu kättesaadavust olulisel määral piirkondades ka tänane struktuurne tööpuudus. Ühelt poolt on ettevõtjate probleem kvalifitseeritud tööjõu puudumine, teisalt on täna märkimisväärne hulk inimesi tööturul hõivamata ja kes samas soovivad naasta tööturule. Siin saavad kutseõppeasutused koostöös omavalitsuste, ettevõtjate ja Töötukassaga pakkuda tööjõuturule koolitusi, õpetada uusi erialasid ning anda konsultatsioone. Muudatused koolide rahastamispõhimõtetes loovad koolidele baasrahastamise kaudu paindlikumad võimalused pakkuda isikuarengu õppekava rakendamist õppest kõrvale jäänud või erialavalikutega raskustes olevatele noortele. Tegemist on meetmete võimalustega mille toel tuuakse ühiskonnas kõrvale jäänud teatud sihtrühmad tagasi haridussüsteemi ja läbi selle tööturule. Kutseõppeasutustel avaneb toimepiirkondades võimalus pakkuda madala haridustasemega noortele nõustamisteenust, lisatuge õppes ning erialaõpet eesmärgiga ka need noored suunata aktiivsetena tööturule. Suureneb madalama haridustasemega noorte osalemine toimepiirkonna tööhõives ja panustamine regiooni arengusse ning vähen eb koormus sotsiaalvaldkonnale. Kutseõppe võimaluste paindlikumaks muutmisel on toimepiirkonna inimeste elukvaliteedi hüvede (töökoht, teenused, mitmekülgsed tegutsemisvõimalused) tagatusele ning regiooni- ja majandusearengule oluline mõju. Valdkond: Mõju avaliku sektori kuludele (riigieelarvele) Sihtrühm: Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused Mõju kirjeldus ja olulisus : Koolide uute põhimõtete järgi rahastamine sh tulemusrahastamine hakkab enam soodustama riiklike eesmärkide täitmist ning toetub otseselt Elukestva Õppe S trateegia ja selle kutseharidusprogrammi võtmenäitajatele. Tulemusrahastamise rakendamine on senisega võrreldes suurim põhimõtteline muudatus koolide rahastamises ja tänaseni kutseõpet korraldavate koolide suunamisel praktikas selline finantsmehhanism puudus. Rahastamispõhimõtete muutmine toob kaasa vajaduse täiendavate rahaliste vahendite taotlemiseks riigieelarvest. 2018. aastal suurendati kutseõppe rahastamist Haridus- ja Teadusminist eeriumi reservide arvelt 3,25 miljoni euro võrra, mis koos kutseõppe tänaste rahastamise vahenditega tagab, et uuest rahastamismudelist saab vajalikus mahus rakendada ainult baasrahastamise osa. Näiteks pole baasrahastamise komponendis arvestatud kulusid õppeotstarbelise sisseseade uuendamiseks, töömaailma spetsialistide õppetöösse kaasamiseks ega ka õppeasutuse kasutuses oleva taristu investeeringuteks. Samuti ei kata kavandatav baasrahastamine käesoleva seaduse muudatustest tuleneva koolilõuna toetuse tingimuste laiendamisega lisanduvaid kulusid (ca 850 õpilase koolilõunakulud summas 1 7 0 tuhat eurot), mis liigituvad kättesaadavuse tagamise komponendi alla. Ühiselamu toetuse praegune maht ei ole piisav kõikidele põhikoolijärgsetele õppijatele kohtade tagamiseks. Kavandat ava tulemusrahastamise eesmärgiks on tagada kutseõppe kvaliteet, korraldada kutseõpet efektiivselt ja tulemuslikult ning toetada ühiskonna arengut läbi tööturule vajalike inimeste koolitamise. Tulemusrahastamise rakendamiseks taotleb Haridus- ja Teadusministeerium riigi eelarvestrateegia koostamisel kutseharidusel e 2019. aastaks täiendavalt rahalisi vahendeid 6 miljonit eurot, millele 2020.a ja 2021.a lisandub taotlusena täiendavalt 6 miljonit aastas. Taotletavat summat ei suunata baasrahastamise komponendis sisalduvate kulude katteks vaid luuakse mudel, mille läbi saab hinnata koolidele seatud eesmärkide saavutamist ning jaotatakse täiendavad vahendid vastavalt arengueesmärkidele. Haridus- ja Teadusministeeriumi taotluste rahuldamise korral on 2021. aastaks planeeritavaks tulemusrahastamise mahuks 18 miljonit eurot. Kutseõppeasutuste õpetajate lähtetoetuse tingimuste muudatuste rakendamine esialgsete arvestuste järgi esimesel aastal lisaressurssi ei vaja , ühes osas lähtetoetuse väljamakse aga küll . L isavahendeid taotletakse riigi eelarvestrateeg ia ja riigieelarve protsessis. Kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi uuendamiseks ja läbiviimiseks vajalikud ressursid on aastani 2020 tagatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 2. Mõju avaldav muudatus: Kutseharidusõppele ligipääsu suurendamine ning individualiseerituma õppekorralduse rakendamine mittestatsionaarse üldharidusõppe ning üldõppekavade õppevaldkonnas õppe avamise kaudu Valdkond: Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: Põhikoolide lõpetajad, gümnaasiumiastme ja kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestajad, NEET noored, üldharidust omandada soovivad täiskasvanud (alates 17. eluaastast). Mõju kirjeldus ja olulisus: E elkutse õppe avamine tagab parema ligipääsu kutseharidusele neile põhikooli lõpetajatele , kes pole kindlad oma erialavalikus ning kellel puudub selge motivatsioon õppes või tööturul koheselt jätkamiseks. Samuti kuuluvad sihtrühma kutseõppe või gümnaasiumi katkestanud õpilased ning haridusliku erivajadusega õppijad , kes vajavad erialavaliku l ja õpingute jätkamiseks lisatuge. Sihtrühmaks on ka välispäritolu õpilased, kes võivad vajada täiendavat tuge erialavaliku tegemiseks või ettevalmistust erialaõppe alustamise tingimuste täitmiseks . Hinnanguliselt võiks potentsiaalsest sihtrühmast eelkutseõppesse iga-aastaselt jõuda 300–500 õppijat. Tuginedes eelnevalt läbiviidud uuringutele välisriikides ( Cedefop, 2016 ) , on analoogsete programmide mõju õpingutes või tööturul jätkamisele hinnatud positiivseks ning õpinguid jätkavad 50-80% sarnastes programmides osalejatest. Esmakordse lt piloteeriti õppekava projektina 2016/2017. õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses, kus õpinguid soovis jätkata ca 65% projektis osalenutest. 2017/2018 laiendati pilo oti kahe kooli võrra, Tartu Kutsehariduskeskusele lisandusid Tallinna Teeninduskool ja Räpina Aianduskool. Otsene positiivne mõju sihtrühmale tuleneb ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi koordineeritud teenuste osutamisest programmi rakendamisel koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega . Kaudse positiivse mõjuna väheneb madala haridustasemega noorte arv, mis on ühtlasi Elukestva Õppe Strateegia üks olulisematest eesmärkidest ning paraneb noorte, iseäranis riskirühma kuuluvate noorte, osalemine tööhõives. Eelkutse õppe rakendamine võib pikemas perspektiivis avaldada mõju madala haridustasemega noorte (elanikkonna) arvu vähenemisele hõives ning võimaldab eeskätt riskigruppi kuuluvatel noortel tugevdada oma konkurentsivõimet. Muudatuse prioriteetseks sihtrühmaks on gümnaasiumiastme ja kutsekeskhariduse I õppeaastal õpin gud katkestanud noored. 2016/17 õ ppeaast a katkestas (ja ei jätkanud samal aastal õpinguid kutseõppes) gümnaasiumi I õppeaastal veidi üle 60 õpilase (0,8%) , kokku oli üldkeskhariduse I õppeaastal katkestanuid 275. K utsekeskhariduse katkestas I õppeaastal 920 noort (22,4%). Lisaks kuuluvad sihtrühma põhikooli lõpetavad haridusliku erivajadusega õpilased (2015/16 õa 770, kellest 399 jätkas samal aastal õpin guid kutseõppes) ning põhikooli l õpetajad, kes ei jätkanud järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdunud ka tööturule (ca 6 00-700 noort aastas (Valk, 2016 ) . V iimaste hulgas on ca 1/3 neid, kes lõpetasid põhikooli lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõppekava alusel. Osaliselt kattuvad eelnimetatud sihtrühmad 15–29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET noored), keda kokku on Statistikaameti andmetele tuginedes 2016. aastal 31 000 noort. Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö, kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu laiemat rakendamist) on eelkutseõppe potentsiaalne sihtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kuni 500 isikut õppeaastas. Eelnevale tuginedes võib öelda, et kavandatavate muudatuste sihtrühma suurus on küll väike, kuid muudatuste mõju sihtrühmale on oluline ning ebasoovitavate mõjude risk väike. Teine kutseharidusõppele ligipääsu suurendamise ja individualiseerituma õppekorralduse rakendamisega seonduv muudatus on kutseõppeasutustes mittestatsionaarse üldharidusõppe õpetamise võimaldamine. Mittestatsionaarne üldharidusõpe toimub praegu üldhariduskoolides, sh täiskasvanute gümnaasiumides. Täiskasvanute gümnaasiumis võivad õppida isikud, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17-aastased. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib ca 18% kõikidest gümnaasiumiastmes õppijatest, kuid katkestamise määr on üsna kõrge (ca 33%). Käesoleval õppeaastal on Eestis kokku 16 mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumi. Üldhariduse mittestatsion aarses õppes õpib 2017/18 õa 5 428 õppijat (17+), neist gümnaasiumi astmel 4 793. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib 2017/18 õa 4 406 inimest, ehk 81% kõigist mittestatsionaarses õppes õppivates t üle 17-aastastest isikutest. Muudatuse tulemusel oleks kutsekeskharidustasemel õpet korraldavatel õppeasutustel võimalus pakkuda ka mittestatsionaarset üldharidusõpet. Kuna kutseõppeasutusi on võrreldes täiskasvanute gümnaasiumidega rohkem (2017/18 õppeaastal toimub kutsekeskharidusõpe 27 -s kutseõppeasutuses), on potentsiaalsetel mittestatsionaarses õppevormis õpinguid alustada soovivatel inimestel suurem tõenäosus õppida oma elupaigale lähemal. Samuti võivad muudatuse jõustudes ja koolide ühinedes hakata toimima paindlikumad õpiteed. Lisaks võimaldab muudatus pakkuda kutsekeskharidusõppes õppijatele paremat ligipääsu vajalike üldhariduslike õppeainete õppimiseks kas riigieksamite sooritamise ja/või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmise tarvis. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad, täiskasvanute gümnaasiumid Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelkutse õppe rakendamine toetab kohalike omavalitsusüksuste tööd erivajadusega või NEET noorte õpivalikute toetamisel ning valmisoleku kujundamisel edasisse õppesse või tööellu siirdumisel. See on üks alternatiivne võim alus kohaliku omavalitsuse poolt noorte hõiveks rakendatavatele tegevustele. Kaudne mõju riigiasutustele avaldub ressursside otstarbekas ristkasutuses, sest nimetatud õppe rakendamisel osutatakse sotsiaal- ja haridusteenuseid õppija vaates integreeritult. Muudatusega on seotud enamik kutseõppeasutusi, sõltumata nende omandivormist. Muudatus ei puuduta otseselt neid õppeasutusi, kus toimub peamiselt 5. taseme kutseõpet ja kus õppima asumise nõudeks on keskharidus (nt Tallinna Majanduskool) või väga spetsiifilisi õppekavu (nt Tallinna Balletikool). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt langeb osaliselt täiskasvanute gümnaasiumi moodustamise kohtus tus kohalikule omavalitsusele, seda just eelkõige nõude tõttu, et vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. Ajalooliselt on kujunenud nii , et täiskasvanute gümnaasiumid on reeglina kohalike omavalitsuste pidada. Hetkel toimiv koolivõrk on oma olemuselt aga eripalgeline. On suuri ja väga edukalt tegutsevaid täiskasvanute gümnaasiume, aga on ka neid omavalitsusi, kes pigem otsivad võimalusi väikeste koolide liitmiseks mõnede olemasolevatega. Seaduse muudatusega saavad need omavalitsused, kes otsivad võimalusi väikeste koolide liitmiseks, võimaluse liita täiskasvanute gümnaasiumid kutseõppeasutusega. Muudatusega vähenevad koolide ülalpidamisele kuluvad rahalised ressursid. Lisaks võimaldab muudatus täiskasvanute gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste liitumise korral pakkuda üldharidusainete õpetajatele suuremat koormust ( osalise koormusega töötab 2017/2018 õa üldhariduskoolides 42% ja kutseõppeasutustes 59% õpetajatest). Mittestatsionaarse õppega seot ud muudatuse puhul on sellega seotud kutseõppeasutused, kus toimub kutsekeskharidusõpe ning samuti täiskasvanute gümnaasiumid ja nende pidajad. Kuna hetkel on ühinevate koolide arvu keeruline prognoosida, ei ole täpselt võimalik mõjutatava sihtrühma suurusjärku hinnata. 3. Mõju avaldav muudatus: Kutseõppe kvaliteedi hindamise põhimõtete muutmine Valdkond: Mõju haridussüsteemile Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad Mõju kirjeldus ja olulisus: Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust. Seaduse muudatuse eelnõu mõjutab pakutava õppe kvaliteeti ja kvaliteedi tagamist ning kvaliteedikultuuri arengut kut seõpet pakkuvates õppeasutuses, kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides . Kutseõppe õppekavarühmade kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine ) võimaldab nii era-, riigi- kui munitsipaalomandis oleval koolil saada tagasisidet õppekasvatusprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises ning informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond) kutseõppe vastavusest siser iiklike le nõuete le , arengukavalistele eesmärkide le , töömaailma vajaduste le ja õppijate ootustele . Kavandatava muudatuse korral on kvaliteedi hindamine kujundav hinda mine, mille peamine kasusaaja on kutseõpet läbiviiv õppeasutus, samuti ei seota kujundava hindamise otsust otseselt õppe läbiv iimise õigusega. Hindamisaruandes kirjeldatud tugevuste, parendusvaldkonda de ja soovitustega on esmalt tagasiside koolile , aidates põhjendada vajalikke muutusi õppekorralduses ja laiemalt ka kooli arengus. Kutseõppeasutustel kaob ülesanne esitada sisehindamisaruandeid, mis toob kaasa väiksema koormuse aruannete esitamisel. Samuti on mõju erakoolide pidajaile , kelle halduskoormus väheneb, sest nad ei pea pidevalt taotlema tegevuslubasid kui õppeasutust on positiivselt hinnatud ja saanud tähtajatu õppe läbiviimise õiguse. Kooli arengute kavandamise peamiseks aluseks saab kooli arengukava, mille täitmist kool ja kooli p idaja igal aastal monitoorib. Ebasoovitavate mõjude risk on olemas , kui kujundava hindamisega ei suudeta tagada piisavat kontrolli ja õppe kvaliteedi taset. Riski maandamiseks nt puuduste korral õppe kvaliteedis, saab haridus- ja teadusminister endiselt otsustada, kas koo lile antakse puuduste kõrvalda miseks uus tähtaeg ning toimub kordushindamine või HTM algatab koolis järelevalve, mis võib viia ka õppe läbiviimise õiguse äravõtmiseni. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused, kvaliteedihindamist korraldav asutus Mõju kirjeldus ja olulisus: Seaduse muudatus mõjutab kutseõppeasutuste personali ja organisatsiooniga seonduvat, kutseõppeasutused saavad tähtajatu õppe läbiviimise õiguse juhul , kui on enne seaduse jõustumist saanud kuue aastase akrediteeringu. Kujundava hindamise süsteem tervikuna aitab kaasa kutseõppeasutuste maine kujundamisele ning tõstab kutsehariduse usaldusväärsus t . Kohalikele omavalitsustel e avaldub muudatus mõju niivõrd , kuivõrd nad on kooli pidaja rollis. Seaduse muudatusega asendub seni kehtinud akrediteerimisprotsess kvaliteedi hindamise protsessiga ja mõjutab kvaliteedi hin damist korraldavat asutust. Praegu on selleks SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kes peab muutma töökorraldust sh hindamise korraldust. Kujundavat hindamist korraldaval asutusel ning teostavatel isikutel püsib hindamisprotsessi läbiviimisega seotud info ning dokumentatsiooni haldamise koormus. Hindamisprotsessi läbiviimiseks vajalikud ressursid on aastani 2020 tagatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Seaduse rakendamisega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulutused tugiteenuste tagamiseks, erivajadustega isikute õppe paindlikumaks korraldamiseks, koolide haldamisega soetud eelarve korrigeerimiseks ning tulemusrahastamise rakendamiseks. Baasrahastamise komponendi rakendamiseks on suurendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala siseselt kutsehariduse eelarvet 3,25 miljoni võrra. Kutseõppe tulemusrahastamise rakendamiseks on vajalik kutsehariduse eelarvet suurendada 2019. aastal 6 miljonit. 2020 ja 2021 lisandub täiendavalt 6 miljonit aastas, seega tulemusrahastamise maht 2021 . aastal on 18 miljonit eurot . Koolilõuna toetuse tingimuste laiendamiseks vajalikud lisavahendid , kuni 17 0 000 eurot ( 850 õpil ast x 200 päeva x 1,00 euro), kaetakse koolitoidu toetuse eelarvest ning muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Eelkutseõppe rahastamine on aastani 202 1 kavandatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist . Kutseõppe kvaliteedi hindamise läbiviimiseks vajalikud ressursid on aastani 2020 tagatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Kutseõppeasutuste õpetajate lähtetoetuse saamise tingimuste muutmine esialgsete arvestuste järgi lisaressurssi ei vaja , küll aga on see vajalik lähtetoetuse väljamakse puhul ühes osas. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused ei too kaasa täie ndavaid kulusid riigieelarvele. K ü ll aga toob m õn ingase täiendava halduskoormuse kaasa direktorite hindamise korraldamine ja läbiviimine . Lisakulude katmisallikate leidmiseks prioritiseerib Haridus ja Teadusministeerium oma olulised tegevused ja analüüsib selleks mõeldud vahendite kasutamist haldusala siseselt. Vajadusel käsitletaks e teemat riigieelarvestrateegia 2019-2022 läbirääkimiste käigus, arvestades riigi majanduslikke võimalusi. 8. RAKENDUSAKTID Eelnõust tulenevad järgmised rakendusaktid: 1) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe kvaliteedi hindamise tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand , seletuskirja lisa nr 1 ) . 2) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord “ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 2) . 3) Haridus- ja teadusministri määrus „ Direktorite hindamise tingimused ja kord “ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 3 ) . Eelnõuga kaasnevad kõrvalmuudatused järgmistes rakendusaktides: 1) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „Kutseharidusstandard“ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 4 ) . 2 ) Haridus ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 5 ) . 3 ) Kõik riigikoolide põhimäärused vajalikus ulatuses. Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse § 56 lõikega 6, millega sätestatakse koolide põhimääruste seadusega kooskõlla viimise tähtaeg, mis on vajalik 26 riigi kutseõppeasutuse põhimääruste üle vaatamiseks ning käesolevas eelnõus muudetud sätete ga vastavusse viimiseks ning kooli nõukoguga põhimääruse projekti kooskõlastamiseks. Lisaks eelnõu muudatustele uuendatakse riigi kutseõppeasutuste põhimäärustes koolide aadressid . Olemasolevad koolide põhimäärused kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 1. juulini 2 019 a. R iig i kutseõppeasutus t e põhimääruste rakendusaktide kavandeid eelnõule ei lisata. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid: 1) Haridus- ja teadusministri 26. veebruari 20 14 . a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimus ed ja kord“ . 2) Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses“. 3) Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“. 4) Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määrus nr 197 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“. Rakendusaktid on kavas välja töötada ja jõustada samaaegselt seaduse muudatuste jõustumisega. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seaduse jõustu mine on planeeritud 1. jaanuariks 2019. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. A rvamuse avaldamiseks SA-le Innove, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile, SA-le Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule , Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele . Mailis Reps minister Tea Varrak ka ntsler ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „ … … „ ………… …….. ……. 2018 nr …………. Lisa 1 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Kvaliteedi hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 14 1 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse kutseõppe asutuse ja rakenduskõrgkooli (edaspidi kool ) kvalite edi hindamise tingimused ja kord . § 2. Kvaliteedi hindamise valdkonnad ja kriteeriumid Kvaliteedi hindamisel hinnatakse õppekasvatustöö protsesside ja tegevuste toimivus t hetkevaates ja jät kusuutlikkust arenguvaates muuhulgas järgmistes valdkondades : õppekavad ja õppekavaarendus ; õppimine ja õpetamine ; õpetajad ; eestvedamine ja juhtimine ; ressursside kasutamine. Kvaliteedi hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid kehtestab kutseõppeasutuse seaduse § 14 1 lõike 4 alusel moodustatud hindamisnõukogu . J uhul kui Haridus- ja Teadusministeerium on kvaliteedi hind amise korraldamise volitanud riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele kooskõlastab hindamisnõukogu hindamiskriteeriumid eelnevalt Haridus-ja Teadusministeeriumiga . § 3. Kvaliteedi hindamise korraldus ja läbiviimine Kvaliteedi hindamisel võib õppesuuna õppekavarühmi hinnata samaaegselt. Kvaliteedi hindamist korraldav asutus teeb kvaliteedi hindamist taotlenud koolile teatavaks kvaliteedi hindamise ajakava ning kooli ülesanded. Kool koostab kutseõppe kvaliteedi hindamiseks sisehindamise põhjal õppe suuna eneseanalüüsi aruande ning esitab selle kvaliteedi hindamist korraldavale asutusele hindamisnõukogu sätestatud vormis ja tähtajaks. Kvaliteedi hindamist korraldav asutus moodustab hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon hindab kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel läbiviidavat õppekasvatustööd koolis ning koostab hindamis aruande, arvestades käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kehtestatud hindamisvaateid ja -valdkondi ning hindamisnõukogu kehtestatud hindamiskriteeriume. Kvaliteedi hindamist korraldav asutus esitab hindamis aruande koolile, kellel on õigus esitada kommentaarid hinda misaruande kohta kvaliteedi hindamist korraldavale asutusele viimase poolt sätestatud vormis ja tähtajaks. Pärast kooli kommentaaride saamist koostab hindamiskomisjon lõpliku aruande ning esitab selle kvaliteedi hindamist korraldavale asutusele . Hindamisnõukogu võtab hindamisdokumentide alusel vastu hindamisotsuse , mis määratleb järgmise hindamise tähtaja vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. T eavitab Haridus- ja Teadusministeeriumit olulistest mittevastavustest hindamiskriteeriumitele . § 4 . Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014 . a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1.01.2019 . (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) m inister Tea Varrak kantsler Lisa 2 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel. § 1. Kutseõppe rahastamise põhimõtted (1) M äärusega reguleeritakse kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides (edaspidi kool ) korraldatava kutseõppe rahastamist riigieelarvest, sõltumata kooli omandivormist. (2) Koolide rahastamiseks eraldab Haridus- ja Teadusministeerium tegevustoetust , lähtudes õppijate arvust, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast , õppijate erisustest ning kooli ülesannetest ja kohustustest . ( 3) Kooli rahastamise alususeks on järgmised komponendid: b aasrahastami ne; tulemusrahastamine; kutseõppe kättesaadavus . § 2. Baasrahastamise komponent (1) Baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist. (2) Baasrahastamise komponendi kaudu kujunev eelarve põhineb arvestuslikel koolituskohtadel ja tegevuste arvestuslikul maksumusel. (3) Baasrahastamise komponendi puhul arvestatakse õppevaldkondade, õppekavarühmade ning õppijate ja õppe korraldamise erisustega koolis, töökohal ja vanglas. (4) Õppekasvatustöö eelarve arvutatakse järgmiselt: 1) õpetajate tööjõukulu arvutamiseks korrutatakse kutseõppe tasemete ja õppevormide kaupa arvestuslik koolituskohtade arv 1132 euroga ja käesoleva määruse lisa tabelis 1 esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga. Õpetajate ametikohtadega kaasneva majandamiskulu arvutamiseks korrutatakse kutseõppe tasemete ja õppevormide kaupa õppijate arv 12 euroga ja käesoleva määruse lisa tabelis 1 kehtestatud koefitsiendiga; 2) mõõdukat pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate korral rakendatakse punktis 1 sätestatud tööjõu- ja majanduskuludele täiendavat rahastamise koefitsienti 1,334; 3) põhjalikku pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate korral rakendatakse punktis 1 sätestatud tööjõu- ja majanduskuludele täiendavat rahastamise koefitsienti 2,868; 4) õppevahendite eelarve arvutamiseks korrutatakse õppevaldkondade õppijate arv õppevahendite baasmaksumusega 19,89 eurot ja seejärel käesoleva määruse lisa tabelis 2 esitatud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saa dud tulemus koefitsiendiga 0,6; 5) praktilise õppe pinna eelarve arvutamiseks korrutatakse õppevaldkondade kaupa arvestuslik koolituskohtade arv 72,49 euroga ja käesoleva määruse lisa tabelis 2 esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe puhul prak tilise õppe pinda ei rahastata; 6) õpetajate, direktori ja õppekasvatusala juhtivate töötajate ning tugispetsialistide täienduskoolituse eelarve arvutamiseks korrutatakse arvestuslik koolituskohtade arv 18 euroga; 7) spordirajatiste kasutamise eelarve arvutamiseks korrutatakse arvestuslik kutsekeskharidusõppe koolituskohtade arv 40 euroga. (5) Kui kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud õppe läbiviimise aluseks oleva õppekava maht ületab õppeaastas 20 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ja õppekaval õppijad kajastuvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, siis korrutatakse lõike 4 punktides 1–4 saadud summa koefitsiendiga 0,3. (6) Tugiteenuste rahastamine sisaldab karjääriteenuse, õpiabi , eri- ja sotsiaalpedagoogilise ning psühholoogilise teenuse pakkumist, mille eelarve arvutamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppijate arv 10. novembri seisuga. (7) Tugiteenuste eelarve arvutatakse järgmiselt: 1) statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate kuni 20-aastaste ilma keskhariduseta õppijate arv korrutatakse koefitsiendiga 0,35 ja saadud tulemus 353,23 euroga; 2) mõõdukat pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate arv korrutatakse 706,46 euroga; 3) põhjalikku pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate arv korrutatakse 1766,16 euroga. (8) Kooli haldamise kaudu rahastatakse kooli juhtimise, õppekorralduse, administreerimise ja õppijate vaba aja tegevustega seotud personali tööjõu- ja majandamiskulu ning tegevuskohtade arvu alusel kujunevat teooriaõppe klasside, administratiiv- ja üldpindade kulu. (9) Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevate kutseõppeasutuste haldamiseks eraldatakse vahendid järgmiselt: 1) vähemalt 331 405 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 336; 2) vähemalt 485 737 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 756; 3) vähemalt 709 864 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 1260; 4) vähemalt 1 020 773 eurot koolile, kus on koolituskohti enam kui 1260. (10) Era- ja munitsipaalkutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide haldamiseks eraldatakse vahendid järgmiselt: 1) vähemalt 986 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 336; 2) vähemalt 643 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 756; 3) vähemalt 563 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 1260; 4) vähemalt 486 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on enam kui 1260. § 3 . Kutseõppe tulemuslikkuse komponent (1) Kutseõppe tulemuslikkuse komponendi kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. Tulemusraha jaotatakse koolidele nelja tulemusnäitaja saavutamise alusel. (2) Koolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli kutseõppe läbiviimise komponendi väärtuse osakaaluga ja jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja kutseõppe läbiviimise komponendi osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt: Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa; T – tulemusnäitaja väärtus; K – kutseõppe läbiviimise komponendi osakaal; TR – tulemusrahastamise kogumaht; Ok – § 5 lõikes 3 nimetatud tulemusnäitaja osakaal tulemusnäitajate mahus; a – nende koolide arv, k ellele eraldatakse tulemusraha; n – konkreetse kooli indeks. § 4 . Tulemusnäitajad, nende maht ja osakaal tulemusrahastamises (1) Kutseõppe läbiviimise kvali teedi näitajatena arvestatakse: 1) kooli kutseeksamiga lõpetanud õppijate osakaalu kõigi lõpetanute seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%; 2) töökohapõhises õppes osalevate õppijate osakaalu õppijate koguarvus. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%. (2) Õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaalu kooli kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijate seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 30%. (3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse tööhõives osalevate lõpetanute, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivate või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijate osakaalu kooli kõigi lõpetanute seas , koostööd tööturu osapoolte ja õppeasutustega . Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 30%. (4) Tulemusnäitajate saa vutamist hinnatakse järgmiselt: 1) lõike 1 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tulemusrahastamisele eelneval aastal kutseeksami sooritanud tasemeõppe õpilaste osakaaluna kõikide nimetatud aasta lõpetanute seas. Lõpetajatena võetakse arvesse kõiki tasemeõppe õppekavadel õppinud kooli lõpetajaid; 2) lõike 1 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse eelmise aasta 12 kuu keskmise töökohapõhises õppes õppinute osakaaluna samal ajavahemi kul tasemeõppes õppinute arvus; 3) lõikes 2 nimetatud kutsekeskhariduse õppekava arvestusliku nominaalkestuse jooksul õppe lõpetanuks loetakse õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud õ ppe nominaalkestus ja 365 päeva; 4) lõikes 2 nimetatud vastuvõetud õppijateks loetakse tulemusraha eraldamise aastale eelneva viie aasta jooksul vastu võetud õppijad; 5) lõikes 3 nimetatud tööhõives osalevaks lõpetanuks, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivaks või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijaks loetakse isik, kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või põhi- ja/või üldkeskhariduse puudumisel jätkab õpinguid üldharidusõppes, õpib kõrgharidustaseme õppes või on olnud hõivatud. Lõpetanute tööhõive arvestamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kellele on aasta jooksul pärast kooli lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest is ikust ettevõtjana või dividende; 6) lõikes 3 nimetatud koostöö näitajatena võetakse arvesse teisest õppeasutusest koolis õppijate arvu ja kooli teises õppeasutuses õppijate arvu. (5) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kalendriaasta andmetest ajavahemikul 1. ja anuarist kuni 31. detsembrini. Käesoleva paragrahvi l õikes 4 nimetatud näitajate arvutamisel lähtutakse lisaks Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele ka Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest kooli lõpetamisele järgneval kalendriaastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. (6) Tulemusrahastamise eelarve koolidele kinnitatakse hiljemalt eelarveaasta 1. maiks. § 5 . Kutseõppe kättesaadavuse komponent (1) Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu rahastatakse statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist õppe nominaalaja lõpuni ja ühiselamukohtade kättesaadavust kuni 20-aastaste statsionaarse õppevormi esmaõppe õppijatele. (2) Ühe k oolilõuna arvestuslik maksumus on 1,00 eurot ühe õpilase kohta. (3 ) Kutseõppeasutuses õppivate õpilaste koolilõuna toetuse jaotamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest, Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud, koolilõuna toetuse saamiseks õigustatud õpilaste arvust asjaomases koolis toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga ning õppepäevade arvust õppeaastas. ( 4 ) Toetus eraldatakse koolidele eelarveaastaks. (5 ) Esimest aastat õppivate, koolilõuna toetuse saamiseks õigustatud õpilaste osas võetakse koolilõuna toetuse jaotamisel aluseks jooksva aasta asjaomaste õpilaste arv 15. septembri seisuga. (6) Ühiselamu toetus on 500 eurot ühe õppija kohta kalendriaastas. ( 7 ) Ühiselamu toetust eraldatakse riigieelarvest tegevustoetust saavatele riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustele. ( 8 ) Toetust eraldatakse koolituskohal õppivate ja ühiselamus elavate õppijate arvu järgi. Toetuse arvutamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppijad toetuse eraldamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga. § 6 . M ääruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Haridus- ja Teadusministri määruse „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Õpetajate tööjõu- ja majandamiskulu, õppevahendite ja praktilise õppe pinna ning põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid Tabel 1. Koefitsiendid õpetajate tööjõu- ning majandamiskulu arvestamiseks lähtuvalt õppetöö erisustest. Kutsekesk -haridusõpe 2.-5. taseme kutseõpe, v.a kutsekesk -haridusõpe 1. Koolipõhine õpe Suure rühma õpe (õppevaldkond: ärindus, haldus ja õigus) 1,028 1,000 2. Väikerühma õpe* 1,658 1,721 3. Muusika ja esituskunstide õpe 4,497 5,679 4. Tavarühma õpe ( kõik ülejäänud eespool nimetamata õppevaldkonnad ja õppekavarühmad ) 1,217 1,280 5. Töökohapõhine õpe - 2,047 6. Vanglaõpe - 1,721 *Väikerühma õppe alla liigitatakse õppekavarühmad: metsandus ning põllumajandus ja loomakasvatus; õppekavad, mis enne 1. jaanuari 2017. a kuulusid merenduse ning transpordivahendite juhtimise õppekavarühma; õppevaldkond: humanitaaria ja kunstid, v.a muusika ja esituskunstid. Tabel 2. Koefitsiendid õppevaldkonnast sõltuvate õppevahendite ja praktilise õppe pinna arvestamiseks koolipõhises õppes. Õppevaldkond Õppevahendid Praktilise õppe pind 1. Ärindus, haldus ja õigus 1,0 1,0 2. Tervis ja heaolu 1,8 1,0 3. IT ja kommunikatsioonitehnoloogia 8,2 1,0 4. Loodusteadused, matemaatika ja statistika 8,2 2,0 5. Teenindus 6,2 2,5 6. Humanitaaria ja kunst, v.a muusika ja esituskunstid 11,1 2,5 7. Tehnika, tootmine ja ehitus 8,2 3,5 8. Humanitaaria ja kunst - muusika ja esituskunstid 11,1 4,0 9. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 15,9 10,0 Lisa 3 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Direktori hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli - ja gümnaasiumi seaduse § 71 lõike 10 ja kutse õppeasutuse seaduse § 39 lõike 1 3 alusel . § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kooli direktori (edaspidi direktor ) hindamise tingimused ja kord. § 2. Direktorile esitatavad nõuded ja vajalikud kompetentsid (1) Direktoril peab olema tööülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus, riigi- ja võõrkeelte oskus. (2) Direktori kvalifikatsiooninõuded on esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kutseõppeasutuse seaduses . Tööks vajalikud kompetentsid kirjeldatakse Haridusasutuse juhi kompetentsimudelis (edaspidi kompetentsimudel ). § 3. Direktorite hindamine (1) Direktori hindamise eesmärk on toetada asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. (2) Direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele ja riigikeele oskuse nõuetele hinnatakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium võib ülesande täitmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Hindamise viib läbi hindamiskomisjon, mille koosseisu määrab valdkonna eest vastutav mini ster käskkirjaga. Hindamiskomisjoni töövormiks on arengu- ja hindamisvestlus. Hindamiskomisjon võtab vastu konsensusliku otsuse. (4) Hindamisel kasutatakse ekspertraportit, mille on koostanud väljaõppe läbinud sõltumatu ekspert. Raport valmib kooli tegevus- ja tulemusnäitajate põhjal. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud raportile kasutatakse arengu- ja hindamisvestlusel sisendina hinnatava eneseanalüüsi ja tema vahetu juhi hinnangut hinnatava sooritusele kvalifikatsiooninõuetes toodud kompetentsidele vastavuse osas . Samuti võib hindamiskomisjon kasutada ka teiste osapoo lte hinnangut direktori kompetentsidele ning muid asjakohaseid dokumente . § 4. Arengu- ja hindamisvestlus (1) Eesmärgiga toetada koostööd ja hariduspoliitika eesmärgipärast rakendumist viib hindamiskomisjon direktoriga läbi arengu- ja hindamisvestluse. (2) Arengu- ja hindamisvestlusel kasutatakse sisendina käesoleva määruse par agrahvi 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatut ning hindamiskomisjonil on õigus küsida täpsustavat teavet käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 4 toodud raporti koostajalt, hinnatavalt ja hinnatava vahetult juhilt. (3) Arengu- ja hindamisvestluses osalejad vormistavad arengu- ja hindamisvestluse tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning allkirjastavad selle. (4) Arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal võib hindamiskomisjon otsustada direktori korduvhindamise läbiviimise. Otsuses märgitakse korduvhindamise aeg, hinnatavad aspektid, hindamiste vahelisel ajal täide tavad ülesanded ning puuduste kõrvalda miseks direktorile võimaldatavad toetavad tegevused. (5) Kordu s hindamises osalejad vormistavad vestluse tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning allkirjastavad selle. (6) Kordus hindamise tulemuste põhjal võib hindamiskomisjon teha kooli pidajale ettepaneku lõpetada direktoriga töösuhe. (7) Hindamiskomisjoni otsuse peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul hindamiskomisjoni otsuse kättesaamisest. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler Lisa 4 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS E MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018 nr … Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 a määruse nr 130 „ Kutseharidusstandard “ muutmine Määrus kehte statakse kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel. § 1. Määruse muutmine Vaba riigi Valitsuse 2013 . a määruses nr 130 „ Kutseharidusstandard “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Eelkutseõppe läbiviimiseks koostab kool õppekava teisel kvalifikatsioonitasemel. “; 2) paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse käesoleva määruse asjaomase taseme kutseõppe õpiväljundeid sätestavas paragrahvis esitatud võtmepädevuste alased õpiväljundid mahus ja valikus, mis on vajalik ud asjaomase kvalifikatsiooni või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite omandamiseks. “; 3) paragrahvi 8 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid. Eelkutseõppe õppekavades on üldõpingute mooduleid mahus ja ulatuses, mis on vajalikud erialaõppe alustamiseks.“; 4) p aragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Eelkutseõppe õppekavas moodustavad valikõpingud kuni 70 protsenti õppekava mahust ning põhi- ja üldõpingud kuni 30 protsenti õppekava mahust, kusjuures põhi- ja üldõpingute moodulid võivad olla lõimitud . (11) Eelkutseõppe valikõpingute moodulite õpiväljundeid võib kohandada vastavalt õpilase individuaalsele õppekavale.“ ; 5) paragrah vi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastu s es: „(5) Eelkutseõpe on erialaõppeks ettevalmistav tasemeõpe, millega omandatakse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid. (6) Eelkutseõppe õppekava kuulub vastavalt rahvusvahelis ele ühtse hariduse liigitusele „H ariduse ja koolituse valdkonnad 2013 (ISCED-F 2013) “ üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühma.“; 6) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe maht teise taseme kutseõppe s on 15 kuni 120 arvestuspunkti ja eelkutseõppes kuni 60 arvestuspunkti.“; 7) Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Eelkutseõppe õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutamist , mida hinnatakse mitteeristavalt .“ . § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1.01.2019. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Heiki Loot riigisekretär Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ lisa 2 (muudetud sõnastuses) Õppevaldkonnad Õppesuunad Õppekavarühmad Haridus Haridus Taseme õpe selles õppevaldkonnas puudub Humanitaaria ja kunst id Kunstid Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Käsitöö Muusika ja esituskunstid Humanitaaria Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Keel Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Informatsiooni- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehno - loogia d Arvutikasutus Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Loodusteadused, matemaatika ja statistika Bio loogia ja sellega seotud teadused Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Keskkond Looduskeskkond ja elus loodus Füüsikalised loodusteadused Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Matemaatika ja statistika Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria Põllumajandus Põllundus ja loomakasvatus Aiandus Metsandus Metsandus Kalandus Kalandus Veterinaaria Veterinaaria Sotsiaalteadused , a ja kirjandus ja teave Sotsiaal- ja käitumisteadused Taseme õpe selle s õppe valdkonnas puudub Ajakirjandus ja teave Teenindus Isikuteenindus Koduteenindus Juuksuritöö ja iluteenindus Majutamine ja toitlustamin e Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Hügieen ja töötervishoid Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Turvateenused Sõjandus ja riigikaitse Vara- ja isikukaitse Transporditeenused Transporditeenused Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad Keemiatehnoloogia ja -protsessid Elektr ienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika Tootmine ja töötlemin e Toiduainete töötlemine Materjalide töötlemine (klaas , paber, plast, puit ) Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemin e Kaevandamine ja rikastamine Arhitektuur ja ehitus Arhitektuur ja linnaplaneerimine Ehitus ja tsiviilrajatised Tervis ja heaolu Tervis Meditsiini diagnostika - ja ravitehnoloogia Teraapia ja taastusravi Heaolu Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine Lasteho id ja teenused noor tele Sotsiaaltöö ja nõustamine Ärindus, haldus ja õigus Ärindus ja haldus Majandusarvestus ja maksundus Rahandus, pangandus ja kindlustus Juhtimine ja haldus Turundus ja reklaam Sekretäri- ja kontoritöö Hulgi- ja jaekaubandus Tööoskused Õigus Taseme õpe sellel õppesuunal puudub Üldõppekavad Isikuareng Isikuareng Helen Põllo kutsehariduse osakonna juhataja Lisa 5 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 77 1 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse (edaspidi lähtetoetus ) taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ning lähtetoetuse tagasinõudmise kord. § 2. Lähtetoetuse taotlemine (1) Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik ) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi ministeerium ) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse. (2) Esitatud taotluses märgitakse: 1) ametikoht; 2) õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus; 3) kool või kutseõppeasutus, kus isik töötab, ja selle asukoht; 4) eesti keele oskuse tase; 5) vajadusel rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus. § 3. Taotluse menetlemine (1) Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete ja dokumentide õigsust, võrreldes neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele. (2) Ministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. (3) Ministeeriumi kantsler keeldub lähtetoetuse andmisest, kui: 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. (4) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest. (5) Pärast käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab ministeerium läbi vaatamata, teavitades sellest isikut. § 4. Lähtetoetuse maksmine Lähtetoetus kantakse taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. § 5. Lähtetoetuse tagasinõudmine (1) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana või tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku püsiva töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 1 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. (2) Lähtetoetuse saaja teavitab ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 1) lähtetoetuse saaja rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisel viibimise kohta hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. 2) lapsehoolduspuhkuse katkestamisest või aja- või asendusteenistusest vabastamisest enne ajateenistustähtaja lõppemist . (3) Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest. (4) Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimaksmise teatise nelja kuu jooksul lähtetoetust saanud isiku töölepingu lõppemisest teadasaamisest. (5) Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Lähtetoetuse saaja hüvitab talle väljamakstud toetuse proportsionaalselt seaduses nimetatud aja lõpuni jäänud ajaga. (6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul . § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. aasta määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler EELNÕU 08.04.2018 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine Kutseõppeasutus seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning haldusjärelevalve kooli tegevuse üle.“; 2) paragrahvi 5 lõike 3 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse kolmanda peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tähtajaline õppe läbiviimise õigus lõpeb tähtaja möödumisel juhul, kui kool ei ole esitanud taotlust korduva ekspertiisi läbiviimiseks.“; 6) paragrahvi 8 lõike 4 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel“; 9) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 2-4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu; 3) pädeva asutuse hinnang õppetööks kavandatavate ruumide vastavuse kohta ohutus- ja tervisekaitsenõuetele; 4) kooli põhimäärus või põhikiri;“; 1 10) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) sisehindamise aruanne korduva ekspertiisi korral.“ 12) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas“; 13) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust, välja arvatud isikuarengu õppekavarühmas. Munitsipaalkooli taotlus kooskõlastatakse kooli pidajaga.“; 14) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Isikuarengu õppekavarühmas toimuva eelkutseõppe avamiseks taotleb kool vähemalt kolm kuud enne õppekava avamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt või tema volitatud isikult selleks loa. Loa saamiseks esitab kool avalduse Haridus- ja Teadusministeeriumile ning kutseharidusstandardi nõuetele vastava õppekava.“; 15) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) § 9 lõige 2 punktis 10 nimetatud dokument juhul, kui kool taotleb asjaomases õppekavarühmas korduvat ekspertiisi.“; 16) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Teadusministeerium ekspertiisi. Haridus- ja Teadusministeerium võib ekspertiisi läbiviimise volitada riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele. Ekspertiisi käigus hinnatakse:“; 17) paragrahvi 11 lõige 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust ja vastavust kutseharidusstandardi nõuetele; 2) kavandatavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade piisavust õppekavarühmas õppe läbiviimiseks; 3) õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust;“; 18) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ekspertiisi kulud katab õppe läbiviimise õiguse taotleja. Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab ekspertiisi läbiviimise eest vastutav asutus. Ekspertiisi kulude ülemmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Ekspertiis teostatakse pärast ekspertiisi kulude tähtaegset katmist.“; 19) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Õppe läbiviimise õiguse andmiseks või sellest keeldumiseks teeb valdkonna eest vastutav minister lähtuvalt ekspertiisi tulemustest ühe järgmistest otsustest: 1) anda õppe läbiviimise õigus tähtajatult; 2) anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks; 3) mitte anda õppe läbiviimise õigust.“; 2 20) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.“; 21) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine“; 23) paragrahvi 14 lõige 1 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või kvaliteedi hindamisel esitanud valeandmeid.“; 24) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kui õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele.“; 25) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui õppe läbiviimise õigus on kehtetuks tunnistatud või lõppenud tähtaja möödumise tõttu, kaotab kool õppe läbiviimise õiguse kõige varem kuus kuud pärast keeldumise otsuse jõustumist, tagades vastuvõetud õpilaste õppe lõpetamise asjaomasel õppekaval nominaalkestuse jooksul.“; 26) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks, valmistab kooli pidaja ette õppekavarühmas tasemeõppe lõpetamise, seejuures teavitab sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis. (5) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest.“; 27) seadust täiendatakse paragrahviga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Kutseõppe kvaliteedi hindamine (1) Kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine) on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Kvaliteedi hindamisel hinnatakse õppekasvatustöö protsesside ja tegevuste toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise valdkondade toimivust ja jätkusuutlikkust. (2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib kvaliteedi hindamise korraldamise volitada riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele, sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. 3 (3) Haridus- ja Teadusministeerium kehtestab kvaliteedi hindamise tingimused ja korra valdkonna eest vastutava ministri määrusega. (4) Kvaliteedi hindamist viib läbi hindamisnõukogu, mille moodustab ning töökorra kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium või volitatud riigi sihtasutuse või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutuse nõukogu. Hindamisnõukogu on vähemalt 9-liikmeline ning selle koosseisu kuuluvad: 1) eksperdid erinevatest kutseharidusstandardis nimetatud kutseõppe õppevaldkondadest, kellest kolm eksperti nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu; 2) vähemalt 2/3 ekspertidest on tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajad; 3) vähemalt üks õpilaste esindaja. (5) Kvaliteedi hindamise tulemusena otsustab hindamisnõukogu viia läbi järgmise kvaliteedi hindamise üks kord kuue aasta jooksul ning vajadusel teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumit olulistest mittevastavustest hindamiskriteeriumitele.“; 28) paragrahvi 15 lõige 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite ja vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;“; 29) paragrahvi 15 lõige 2 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kinnitab kooli eelarve ja hankeplaani;“; 30) paragrahvi 15 lõige 2 punkti 9 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande;“; 32) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 17 lõige 5 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kooskõlastab kooli eelarve ja hankeplaani;“; 34) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) kooskõlastab kooli kasutusse antud riigivaraga seotud toiminguid;“; 36) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata;“; 37) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 4 38) paragrahvi 18 lõige 3 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) annab hinnangu kooli arengukava eesmärkide saavutamisele ning koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega;“; 39) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata.“; 41) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „ (2) Kooli sisehindamisel analüüsitakse sisehindamise eesmärgist lähtuvalt õppekasvatustööd ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamine on kooli arengukava koostamise ja kvaliteedi hindamise sisendiks.“; 42) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe maht, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, võtmepädevuste õppe struktuur ja mahud ning ühisõppekava ja eelkutseõpet puudutavad erisused;“; 44) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eelkutseõpe on tasemeõpe, mille käigus omandatakse erialaõppe alustamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel.“; 45) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme Haridus- ja Teadusministeerium, sõjaväeliste õppekavade puhul Kaitseministeerium ja sisekaitseliste õppekavade puhul Siseministeerium.“; 46) paragrahvi 24 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ametialase“ sõnadega „ning võtmepädevuste“; 47) paragrahvi 24 lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad kutsed ja osakutsed.“; 48) paragrahvi 24 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ sõnadega „ning õppekava avamise põhjendatust; 49) paragrahvi 24 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(9) Kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus antud tähtajatult või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja.“; 50) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Konkursi korral on koolil esmaõppe õppekavade õppekohtade täitmisel õigus eelistada erialase hariduseta või erialase kvalifikatsioonita isikuid.“; 51) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Koolis võib avada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõppe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel. Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja. (10) Käeoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õppe korraldamisel laienevad koolile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses õppekoormuse, hindamise, õppekavade, toetuste, koolivaheaegade, kooli lõpetamise tingimuste ja õpilase õiguseid ja kohustusi reguleerivad sätted, muus osas kohaldatakse käesolevat seadust.“; 52) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eelkutseõppe õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.“; 53) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse direktori töösooritust ning tema vastavust käesoleva §-i lõike 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Direktorite hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. (12) Hindamiskomisjon annab tagasisidet direktori töösooritusele ja ametialasele arengule. Kui hindamisel selgub, et direktori töös esineb olulisi puudusi käesoleva seaduse §-s 15 toodud ülesannete täitmisel või direktor ei vasta käesoleva §-i lõikes 1 direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, määrab hindamiskomisjon direktorile mõistliku tähtaja kordushindamise läbimiseks. Kui kordushindamisel selgub, et direktor ei ole puudusi kõrvaldanud, võib hindamiskomisjon teha kooli pidajale ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks. (13) Direktori hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 54) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetaja lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus (edaspidi lähtetoetus). (2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest: 6 1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt kooli tööle õpetajana; 2) on asunud esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustasemel toimunud õppe käigus tingimusel, et eelnevate õpingute lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele jäi kuni üks aasta ning esitab lähtetoetuse taotluse nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist; 3) on asunud esmakordselt tööle õpetajana, välja arvatud üldhariduslike ainete õpetajana, kuni kolm aastat enne kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse alustamist või kutseõpetaja kutsestandardis nimetatud kompetentside tõendamist ning esitab lähtetoetuse taotluse nelja kuu jooksul pärast õpingute lõpetamist või kutseõpetaja kutsetunnistuse, välja arvatud madalaima taseme kutseõpetaja kutsetunnistuse, omandamist. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele peab lähtetoetuse taotleja: 1) töötama vähemalt 0,5 ametikohaga kutseõppeasutuses õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine üldhariduskooli õpetajana; 2) vastama ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele; 3) valdama eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1. (4) Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja sünnituspuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal oleva isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra. (5) Õpetaja lähtetoetust taotletakse, makstakse välja ja tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.“; 55) seadust täiendatakse paragrahviga 411 järgmises sõnastuses: „§ 411 Tugispetsialisti lähtetoetus (1)Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus. (2)Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda tugispetsialist, kes: 1) on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt kooli tööle eripedagoogina, sotsiaalpedagoogina või koolipsühholoogina. Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda nelja kuu jooksul pärast erialase kõrghariduse omandamist ka tugispetsialist, kes asus esmakordselt eripedagoogina, sotsiaalpedagoogina või koolipsühholoogina tööle erialase kõrghariduse omandamise ajal või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustasemel toimunud õppe käigus, tingimusel et eelnevate õpingute lõpetamise ja erialase kõrghariduse õpingute alustamise vahele jäi kuni üks aasta; 2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogina, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine tugispetsialistina üldhariduskoolis; 3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele; 4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1. (3)Tugispetsialisti lähtetoetust taotletakse, taotlemise õigust pikendatakse, makstakse välja ning tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 sätestatud alustel ja korras.“; 7 56) seaduse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantstehingud. (2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. (3) Riigieelarvest eraldatakse koolile käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust. Tegevustoetuse komponendid on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse tagamine. Täiendavate ülesannete täitmiseks võib riigieelarvest eraldada koolile sihtotstarbelist toetust. (4) Tegevustoetuse riigieelarve vahendid jaotatakse koolidele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. (5) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvestamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ning järgmisi tulemusnäitajaid: 1) kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajad, sealhulgas kooli kutseeksamiga lõpetamise ja töökohapõhise õppega seotud näitajad; 2) kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad, sealhulgas kutsekeskhariduse õppekavade lõpetamisega seotud näitajad; 3) ühiskonna arengu toetamise näitajad, sealhulgas tööhõives osalemise ja õpingute jätkamisega seotud näitajad ning koostöö näitajad tööturu osapoolte ja õppeasutustega. (6) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Koolituskoha arvestuslik alus on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti mahus õpiväljundeid. Tasuta koolituskohal õpilastelt ei nõuta õppekulude hüvitamist üheski kutseõpet korraldavas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Riigi hallatavale koolile tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamise ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse muuhulgas: 1) tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht; 2) kooli ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused; 3) riigieelarvest rahastatavate hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv. (9) Munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamine ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga, milles sätestatakse muuhulgas: 1) riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord; 2) riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused; 3) riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajadusel eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv; 4) vajadusel muude vahendite määramise tingimused ja kord. 8 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 punktis 2 ja lõikes 9 punktis 2 nimetatud ülesannete ja kohustuste määramisel koostöös sotsiaalsete partneritega lähtutakse tööturu vajadustest, registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning väljakujunenud koolivõrgust. (11) Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õpilaselt, kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.“; 58) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).“; 59) paragrahvi 48 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 60) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kooli põhimäärus viiakse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla hiljemalt kuus kuud peale seaduse jõustumist. Käesoleva seaduse jõustumisel kehtivad põhimäärused kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 2019 aasta 1. juulini.“; 61) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Õppekavarühmadele, milles õppeasutusel on 31.08.2019 akrediteering kuueks aastaks kohaldub tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Järgneb regulaarne kvaliteedi hindamine vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. (7) Õppekavarühmadele, milles koolil on 31.08.2019 kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, toimub õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt käesoleva seaduse § 10 sätestatule. Ekspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium.“; 62) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kooli rahastamine viiakse käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetega kooskõlla 1. jaanuariks 2019.“. § 2. Erakooliseaduse muutmine 1) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kutseõppe läbiviimise õigus on ettevõtjale antud tähtajaline või tähtajatu tegevusluba, mille alusel on õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.“; 2) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks: 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 9 „(41)„Kutseõppe kvaliteedi hindamine toimub vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 141 sätestatule.“ 4) paragrahvi § 54 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis ja gümnaasiumis.“; 5) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisis või kvaliteedi hindamisel on esitatud valeandmeid.“; 6) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse eraüldhariduskooli direktori töö tulemuslikkust ning tema vastavust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Hindamisele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõigetes 8–10 sätestatut.“; 7) paragrahvi 22 lõiget 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Erakooli õppekulu kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.“; 8) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus kutseõppeasutustele, riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alustel, tingimustel ja korras.“; 9) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tegevustoetusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuuriga seotud kulude katmiseks.“; 10) paragrahvi 41 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Kutseseaduse muutmine 1) paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ning need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, milles on antud kutseõppe läbiviimise õigus tähtajatult.“; 2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 10 „(3) Kutse andmise õigus antakse kuni viieks aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutse andmise õigus antakse kõrgharidustaseme ja kutseõppe õppekavade kohta tähtajatult.“; 3) paragrahvi 172 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest.“; 4) paragrahvi 172 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe õppekohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud kaetakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale.“. 5) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kõik kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, millel on seaduse jõustumise ajaks õppe läbiviimise õigus pikendatud kuueks aastaks, loetakse kutseseaduse tähenduses riiklikult tunnustatuks.“. § 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse direktori töösooritust ning tema vastavust käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Direktorite hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. (9) Hindamiskomisjon annab tagasisidet direktori töösooritusele ja ametialasele arengule. Kui hindamisel selgub, et direktori töös esineb olulisi puudusi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 toodud ülesannete täitmisel või direktor ei vasta käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, määrab hindamiskomisjon direktorile mõistliku tähtaja kordushindamise läbimiseks. Kui kordushindamisel selgub, et direktor ei ole puudusi kõrvaldanud, võib hindamiskomisjon teha kooli pidajale ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks. (10) Direktori hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 77 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „esimese osa“. § 5. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine Paragrahvi § 151 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid, finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja kutseõppe kvaliteedi hindamist reguleerivad sätted.“. 11 § 6. Õppetoetuse ja õppelaenu seaduse muutmine 1) paragrahvi 5 lõige 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on tegevustoetusest moodustatud koolituskohad;“; 2) paragrahvi 5 lõiget 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Õppeasutus kehtestab õppetoetuste, välja arvatud vajaduspõhise õppetoetuse, taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra ning teeb selle õpilastele ja üliõpilastele teatavaks.“; 3) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhitoetuse fondi koefitsient kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“; 4) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppeasutusele eraldatav põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel eelmisel aastal 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud tegevustoetusest moodustatud koolituskohal statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arvu ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.“; 6) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt tegevustoetusest moodustatud koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Õppeasutuse nõukogu kinnitab tingimused ja korra fondi jagamiseks õppevaldkonna õppekavade vahel.“ § 7. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 4 punkt 2 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ……2018 Algatab Vabariigi Valitsus „ …. „ ………………. 2018 nr 12 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS Eelnõu eesmärgiks on muuta kutseõppeasutuste koolituspakkumine nii riigi kui piirkonna vajadustele vastavaks, avardada paindlikke ligipääsuvõimalusi tasemeõppele ning kaasajastada kutseõppe kvaliteedi hindamise protsess. Rahastamispõhimõtete olulisema muudatusena kaob riiklik koolitustellimus. Luuakse olukord, kus koolid saavad paindlikumalt reageerida nii haridusnõudlusele kui tööturu vajadusele piirkonnas ning seega suureneb koolide autonoomia ja vastutus vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma läbi tegevustoetuse, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks. Baasrahastamine tagab koolile pandud ülesannete täitmiseks stabiilsuse ning kooli eelarve ei sõltu edaspidi pelgalt õpilaste arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponendi ülesandeks on motiveerida koole oma põhiülesandeid edukalt täitma. Tasemeharidusele paindlike ligipääsuvõimaluste avardamisega antakse kutseõppeasutusele võimalus avada õppekavu, mis ei ole otseselt seotud erialaõppega, vaid eriala valikuks ettevalmistamisega. Eeskätt on see vajalik sihtrühmale, kes võimete- või huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole asunud seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või gümnaasiumis. Õpe koosneb erinevaid erialasid tutvustavast praktilisest õppest ning vajadusel ka üldharidusliku sisuga tasandusõppest. Lisaks avaneb kutseõppeasutustel võimalus korraldada üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis koolikohustusliku ea ületanud sihtrühmale. Muudatuse üheks argumendiks on välja kujunenud kutseõppeasutuste võrk, mis katab kõik maakonnad ning tagab seeläbi ühtlase ligipääsetavuse. Õppesse asuvale sihtrühmale avaneb võimalus valida valikkursuseid ka erialaõppe moodulitest, mis omakorda võib ajendada uusi, teadlikke karjäärivalikuid. Uus kvaliteedi hindamise protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Uue regulatsiooniga omistatakse koolidele, kelle õppekavarühmadel on kuue aastane akrediteering, tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning kohustus osaleda kvaliteedi hindamise protsessis vähemalt kord kuue aasta vältel. Kvaliteedi hindamine mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele. Akrediteerimisprotsessi muutmisega kvaliteedi hindamise protsessiks tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seotud rakendusaktide muutmiseks moodustas haridus- ja teadusminister 26.01.2018 käskkirjaga töörühma järgmises koosseisus: Helen Põllo (Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna juhataja), Teet Tiko (Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna asejuhataja), Erkki Piisang (Haridus- ja Teadusministeerium, üldhariduse, noortepoliitika ja koolivõrgu asekantsleri nõunik), Rita Siilivask (Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna nõunik), Mari Tikerpuu (Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse osakonna peaekspert), Piret Tamme (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kutseõppe osakonna juhataja), Marko Udras (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja), Anneli Entson (Eesti Tööandjate Keskliit, 1 haridusnõunik), Kaie Piiskop (SA Innove, õppekava metoodika keskuse nõunik), Kaja Toomsalu (Eesti Ametiühingute Keskliit, kollektiivläbirääkimiste ja palgapoliitika sekretär), Kaisa Lõhmus (Sotsiaalministeerium, tööhõive osakonna peaspetsialist), Tarmo Loodus (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, juhatuse esimees), Tanel Linnus (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, juhatuse liige), Karin Andre (Eesti Töötukassa, töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja asetäitja), Tiia Randma (SA Kutsekoda, juhatuse liige), Anu Kull (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakonna peaspetsialist), Andreanne Kallas (Eesti Õpilasesinduste Liit, juhatuse esimees), Heli Mattisen (Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, juhataja), Helmer Jõgi (Jaan Poska Gümnaasium, direktor), Ott Kasuri (Eesti Maaomavalitsuste Liit, tegevdirektor), Liivi Raudsepp (Tartu Kutsehariduskeskus, direktori asetäitja õppealal). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Mari Tikerpuu (735 0126, [email protected]), kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko (735 0273, [email protected]), kutsehariduse osakonna nõunik Rita Siilivask (735 0226, [email protected]), kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo (735 0162, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Hilje Arukuusk (735 0142, [email protected]). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust puudutavad muudatusettepanekud valmistasid ette üldharidusosakonna nõunik Kristi Mikiver (735 0280, [email protected] ) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144, [email protected]). Eelnõu koostamisse panustasid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla, kutsehariduse osakonna peaeksperdid Ülle Laas, Meeli Murasov ja Karin Ruul ning analüüsiosakonna analüütik Triin Savisto. Eelnõu on keeleliselt toimetanud OÜ…….. keeletoimetaja……………………………………. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva seaduseelnõuga ega EL õiguse rakendamisega. Eelnõu pole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse KutÕSi redaktsiooni RT I, 22.01.2018, 7. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. SEADUSE EESMÄRK Käesoleva seaduseelnõu kolm keskset teemat on kutsehariduse rahastamispõhimõtete muutmine, paindlike ligipääsuvõimaluste loomine kutseõppesse ning kutseõppe kvaliteedi hindamine. Eelnõus kavandatud muudatuste jõustumise eesmärgiks on olukord, kus, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide koolituspakkumine vastab nii riigi kui piirkonna koolitusvajadusele ning seejuures ei sõltu kooli jätkusuutlikkus üksnes õppesse asuvate õppijate arvust. Kutseõppeasutustesse luuakse paindlikud võimalused haridustee jätkamiseks nii neile, kel puudub valmisolek õpingute alustamiseks kindlal erialal kui ka koolikohustuse ea ületanutele mittestatsionaarses õppevormis üldhariduse omandamiseks. Kutseõppe kvaliteedi hindamise protsess on kooskõlas haridusstrateegiliste eesmärkidega ning toetab kooli sisemist kvaliteedi tagamise protsessi. Kutsehariduse rahastamispõhimõtete muutmise ajendiks on riiklikul koolitustellimusel põhineva süsteemi jäikus. Riigi tellitavad koolituskohad õppekavarühmiti on muutumas takistuseks koolide võimekusele reageerida kiirelt tööjõuturu koolitusvajadusele, eelkõige väljaspool Tallinna, kus maakonnas on üldjuhul ainult üks kutseõppeasutus, aga ka pealinnas, kus enamus kutseõppeasutusi on erialati spetsialiseerunud. Probleemiks kehtivas regulatsioonis on ka asjaolu, et koolide jätkusuutlikkus 2 sõltub ainult riikliku koolitustellimuse täitmisest. Samuti puudub ainult koolitustellimusele tuginevas rahastamisskeemis arendustegevusi motiveeriv element. Muudatustega asendub riiklik koolitustellimus tegevustoetusega, mis omakorda jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks ning õppe kättesaadavuse toetamiseks. Baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist, millega tagatakse kooli stabiilne rahastamine sõltumata õppijate arvu prognoosimatust langusest või tõusust. Tulemusrahastamise komponent sõltub sellest, kui head on kooli tulemused kokku lepitud hariduse võtmenäitajate alusel. Tulemusrahastamise ülesanne on motiveerida koole õppe- ja kasvatustöös pidevale arendustegevusele ehk tulemusnäitajate täitmine tagab koolile eelarvelisa. Sotsiaalpartnerite kaasamine kooli nõunike kogudes koolitusvajaduse kaardistamisel muudab koolid oma tegevustes autonoomsemateks ning enam kohaliku tööjõuturuga sidustatuks. Eesmärgiks on samuti tihendada kutseõppeasutuste koostööd rakenduskõrgkoolide ja üldhariduskoolidega. Kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt saabunud tagasisidena soovitati tulemusrahastamise põhimõtted või indikaatorid kirjeldada seaduses ning selgitada, kuidas tagatakse jätkusuutlik õpe riigile olulistes koolitusvaldkondades, mida ja kuidas võetakse aluseks koolituse pakkumise koostamisel koolides, kui koolitustellimus riigi tasandil puudub ning suurendada seejuures nõunike kogu rolli. Samuti esitati ettepanek lisada tulemusnäitajate hulka kaasava hariduse komponent. Eelnõu koostamisel on ettepanekutega arvestatud alljärgnevalt. Kirjeldatud on tulemusrahastamise üldised põhimõtted ja tulemusnäitajad. Õpe riigile olulistes koolitusvaldkondades tagatakse tegevustoetuse käskkirjaga koolile antavate ülesannetega. Samuti nõunike kogude kaudu, kelle ülesannete hulka lisatakse kooli poolt moodustatavate koolituskohtade kooskõlastamine. Kooli nõukogule aga delegeeritakse koolituskohtade kinnitamine. Ühtlasi täpsustatakse nii koolijuhi ülesandeid kui tema pädevuse hindamist. Koolitusvajaduse alusena määratletakse nii pika- kui lühiajalised riiklikud kui ka piirkondlikud tööturuprognoosid (sh OSKA raportid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos, Eesti Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter jt). Kaasava hariduse komponent on võimalik vajadusel lisada ministri määrusega kinnitatavate tulemusnäitajate hulka. Lisaks on rahastamispõhimõtetes erivajadusega õpilastele täiendava toe osutamine koolides tagatud baasrahastamise kaudu. Samuti vajab uuendamist noorte kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide kutseõppeasutusse tööle asumise motiveerimine lähtetoetusega. Õpetajaskonna vananemine (ligi neljandik kutseõppeasutuste õpetajaist on vanemad kui 60 eluaastat) ning ca 40% alustavate noorte õpetajate lahkumine peale esimest õppeaastat on väljakutse, mis eeldab ka potentsiaalsete kutseõpetajate ja tugispetsialistide motiveerimist. Samuti on Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel kutseõppeasutuses tööl vaid 27 erialase kvalifikatsiooniga tugispetsialisti, kuid ligi kolmandik kutseõppe õpilastest vajab õppetöös enam tuge. Eelnõuga muudetakse õpetaja lähtetoetuse tingimusi ning kehtestatakse lähtetoetuse tingimused kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Paindlike ligipääsuvõimaluste loomise ajendiks on kutsehariduse katkestajate suur osakaal, mis viitab uuringutele tuginedes nii ebateadlikele erialavalikutele, kui ka sobiva üleminekumeetme puudumisele, eeskätt põhikoolist kutseõppesse siirdumiseks. Prioriteetne sihtrühm on siinkohal põhikooli lõpetanud, kes aasta jooksul õpinguid ei jätka, samuti kutsekooli ja gümnaasiumi katkestajad. Lisaks sellele on seni kasutamata ressurss olemasoleva kutseõppeasutuste võrgu rakendamine mittestatsionaarse üldharidusõppe pakkujana. Õpilaskoduga varustatud kutseõppeasutuste võrk igas maakonnas võimaldab regionaalselt paremat ligipääsu ka täiskasvanutele, kellel soov lõpetada poolelijäänud üldharidusõpingud. Lisandväärtuseks on seejuures võimalus täiendada end üldharidusõpingute kõrval ka erialaselt kutseõppeasutuses pakutavate valikõpingute käigus. 3 Kavandatavate muudatustega avaneb kutseõppeasutusel võimalus viia läbi nii üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis kui ka avada tasemeõppe õppekavu eelkutseõppena, isikuarengu õppekavarühmas, mis kuulub rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED-F 2013) järgi üldõppekavade õppevaldkonda. Mõlemad muudatused on kutseõppe süsteemis esmakordsed. Isikuarengu õppekavarühmas toimuv õpe keskendub võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste kujunemise toetamisele, mis on seotud töökoha või eriala valikuga. Eelkutseõppe avamine tasemeõppena eeldab tasemeõppe mõiste avardamist. Lisatakse erisus, mille kohaselt tasemeõppe aluseks ei pea olema vaid kutsestandardiga seotud õppekavad ning lõpetamise tingimuseks erialane kvalifikatsioon. Üldharidusõppe korraldus mittestatsionaarses õppevormis õppijaile toimub kutseõppeasutuse seaduse alusel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega, sh õppekava, hindamise, õppekoormuse ja kooli lõpetamise tingimuste osas. Samuti võimaldavad käesoleva eelnõuga kaasuvad muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nii üldhariduskoolile kui kutseõppeasutusele õppekorralduses paindlikumaid valikuid. Kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt saabunud tagasisidena toetati nii gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste tihedamat õppekorralduslikku koostööd kui ka kirjeldatud üleminekumeetme viimist kutseõppeasutuse regulatsiooni. Ettepanekuna esitati koostöövõimaluse loomine ka põhikooliga. Kavandatavas eelnõus on koostöömudel esitatud viisil, kus kutseõppeasutustele laieneb õigus viia läbi mittestatsionaarset üldharidusõpet koolikohustuse ea ületanud sihtrühmale, seejuures laieneb kutseõppeasutusele õigus viia läbi õpet nii põhikooli kui gümnaasiumi tasemel. Lisaks märgiti, et kavandatav üleminekumeede põhikoolist kutseõppesse (eelkutseõppe õppekava) võib tekitada täiendava rahastamise vajaduse. Samuti seati kahtluse alla, kas praktiline õpe üldõppekavade õppevaldkonnas on sobilik lahendus erivajadusega isikule, eeskätt praktikakohtade leidmise keerukuse tõttu. Tagasisidena paluti täpsustada, kuidas on kavandatavat üleminekumeedet võimalik rakendada keeleõppe meetmena uussisserändajatele ning kas antud meede on osa laiemast arendustööst lõimitud kutse- ja keeleõppe metoodika rakendamisel muukeelsetes õppekavarühmades. Kavandatav üleminekumeede eelkutseõppena on eelnõus kirjeldatud tasemeõppe osana, mille rahastamine toimub erivajadusega õppijaile rakendatava täiendava koefitsiendi alusel. Õpilaste arvu muutuse üldist trendi aluseks võttes puudub prognoosi kohaselt antud sihtrühma tasemeõppesse sisenemiseks täiendava rahastamise vajadus. Tulenevalt üleminekumeetme eesmärgist on õppe läbiviimine individualiseeritud. Tugispetsialistide kaasatus võimaldab koolile piisavalt inim- ja ajaressurssi, leidmaks vajadusel nii praktikakohti kui võimalusi osaleda erialaõppe praktilise töö tundides. Kutseõppe ülesanne on iga õpilase, sh ka erivajadusega õpilaste tööle rakendumise toetamine kutseõppe kaudu. Mis puudutab uussisserändajate sihtrühma, siis eelkutseõpet ei ole kavandatud eraldiseisva keelemeetmena, vaid eeskätt muukeelse õppija erialavaliku toetamisena ning erialaõppeks täiendava ettevalmistusena. Eelkutseõppe sihtrühm on prognoosi kohaselt väga heterogeenne, mistõttu keskendutakse täiendavale keeleõppele üldharidusainete, töökohal õppimise või praktilise töö kaudu juhul, kui see osutub indiviidi tasandil vajalikuks, et jätkata haridusteed. Kutseõppe senises kvaliteedi tagamises puudub meede, millega saaks anda koolidele vajalike parenduste suhtes tagasisidet ilma, et see mõjutaks kooli õigust õpet läbi viia. Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on akrediteerimise tulemus otseselt seotud õppe läbiviimise õigusega, st kooli jaoks positiivse või negatiivse otsuse langetamisega. Selline süsteem ei toeta alati piisavalt ausa, enesekriitilise, parendustele suunatud tagasiside andmist hindamisprotsessis. Eelnõus kavandatava muudatuse kohaselt oleks õppekavarühmas kuueaastast õppe läbiviimise õigust omav kool edaspidi kohustatud läbima regulaarse välishindamise, mis toimub vähemalt kord kuue aasta 4 jooksul. Hindamise tulemus ei ole eelnõu alusel seotud aga õppe läbiviimise õiguse otsusega, vaid annaks eelkõige sisendit koolile, kooli pidajale, aga ka teistele huvigruppidele nii parendustegevuste kui ka eeskujuks olevate praktikate osas. Kvaliteedi hindamise lahti sidumine õppe läbiviimise õigusest võimaldab suurendada hindamise arengut toetavat iseloomu. Juhul, kui parendustegevuste hulk on väga suur või hinnangust tulenevalt esineb mittevastavusi kehtivatele regulatsioonidele, on vastutaval ministril võimalus sekkuda ja algatada järelevalve menetlus. Hindamistegevust korraldab eelnõu kohaselt ministeerium, kellel on õigus volitada vastav tegevus pädevale riigiasutusele või sihtasutusele. Õppe avamiseks uues õppekavarühmas tuleb taotleda õppe läbiviimise õigust. Õppe läbiviimise õiguse andmiseks asjaomases õppekavarühmas tehakse ekspertiis. Tähtajaline õppe läbiviimise õigus ei tähendada mittevastavust riiklikele regulatsioonidele, vaid annab koolile võimaluse alustada tööd uues õppekavarühmas ning viia õppeprotsessi juhtimine ning läbiviimine kolme aasta jooksul tasemele, mis võimaldaks siseneda kvaliteedi hindamise protsessi ning saada tähtajatu õppe läbiviimise õigus õppekavarühmas. Kehtiva regulatsiooni alusel akrediteeritud ja õppekavarühmas kolmeaastast õppe läbiviimise õigust omavad koolid peavad õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel läbima korduva ekspertiisi ning kui ka kolmandal korral ei saada tähtajatut õppe läbiviimise õigust, siis vastav õigus lõpeb. Kui ekspertiisi tulemusena saadakse tähtajatu õppe läbiviimise õigus, siis edaspidi osaleb kool kvaliteedi hindamises kord kuue aasta jooksul. Kehtiva seaduse kohaselt akrediteeriti vastavat õppekavarühma ning vastavalt akrediteerimise tulemusele pikendas valdkonna eest vastutav minister õppe läbiviimise õigust kas kolme või kuue aasta võrra. Kolmeaastaste akrediteeringute saamise arv ei ole kehtivas seaduses piiratud, kuid kavandatava muudatusega saab ekspertiisi taotleda kuni kolmel korral. Kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt saabunud tagasisidena toetati kvaliteedi hindamise põhimõtete kaasajastamist, seejuures pöörati tähelepanu sellele, et eelnõus kajastataks hindamisnõukogu moodustamise põhimõtteid ning täpsustataks erakoole puudutavaid sätteid. Mõlemaid ettepanekuid on käesolevas eelnõus arvestatud. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 1 lõiget 1. Kehtiva seaduse reguleerimisalast jäetakse välja mõiste riiklik koolitustellimus. Täpsem selgitus on toodud käesoleva eelnõu § 1 punktis 56. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 5 lõike 3 viimane lause, mis sätestab, et riigikooli asutamine ja õppe läbiviimise õigus andmine toimub samaaegselt. Kehtiv regulatsioon ei jäta riigile võimalust asutada kool ilma õppe läbiviimise õiguseta vähemalt ühes õppekavarühmas. Samas era- ja munitsipaalkooli asutamisel on vastav võimalus olemas. Kavandatud muudatus annab riigile analoogse võimaluse ka riigikooli asutamisel. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 9 sätestatud dokumentide ettevalmistamiseks on töömahukas protsess. Samuti võib kooli asutamine ilma õppe läbiviimise õiguseta olla vajalik juhul, kui alustatakse näiteks hoone rajamisest. Kogu protsess võib kesta pikemat aega ning õppe läbiviimise õiguse taotlemine ajaks, kui tegelikku õppetööd ei toimu, ei ole vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse seaduse kolmanda peatüki pealkirja. Senine pealkiri „Õppe läbiviimise õigus“ asendatakse pealkirjaga „Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine“, mis tagab pealkirja vastavuse peatükis sisalduvate paragrahvide sisuga. 5 Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 lõiget 1 selliselt, et õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet vastavas õppekavarühmas. Võrreldes praeguse regulatsiooniga lisandub ministrile tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmise võimalus. Tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saab valdkonna eest vastutav minister anda kolmeks aastaks. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse §-i 8 lõikega 21, milles sätestatakse tähtajalise õppe läbiviimise õiguse lõppemine tähtaja möödumisel juhuks, kui kool ei ole esitanud taotlust kordusekspertiisi läbiviimiseks. Vastava tähtaja järgimise kohustus lasub koolil. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõike 4 viimane lause, mis sätestas, et juhul kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist puudutavad sätted. Antud regulatsioon pole vajalik, sest olukorda, kus kutsekoolis enamuses õpivad üliõpilased, enam ei eksisteeri. Vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikele 1 on rakenduskõrgkool õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi. Eelnevale tuginedes ei ole tegemist enam kutsekooliga vaid rakenduskõrgkooliga. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 5, mis sätestas, et koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest, kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kuna rakenduskõrgharidusõpet reguleerib rakenduskõrgkooli seadus ja kõrgharidusstandard, ei ole vastav regulatsioon käesolevas seaduses vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 9 pealkirja, senise „Õppe läbiviimise õiguse andmine kooli asutamisel“ asendatakse „Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel“. Pealkirja täpsustamisega on paragrahvi pealkiri kooskõlas selle sisuga, mis keskendub õppe läbiviimise õiguse taotlemisele. Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse § 9 lõikes 2 punktides 2-4 loetletud dokumentide esitamist. Uue regulatsiooni kohaselt peab õppe läbiviimise õiguse taotlemisel muu hulgas esitama kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu, pädeva asutuse hinnangu tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate ruumide ja sisustuse ning muu taristu olemasolu kohta ja kooli põhimääruse või põhikirja. Paragrahv reguleerib õppe läbiviimise õiguse taotlemisel esitatavate dokumentide loendit. Peamine erisus seisneb selles, et mitmel juhul ei ole võimalik või otstarbekas esitada selleks juba kinnitatud dokumente. Punktis 2, kehtivas seaduses nõutav kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate olemasolu kohta ei taga, et kooli õppetegevuse alustamisel dokumendis nimetatud töötajad ka tööle asuvad, kuna vastavat nõuet pole. Õppe läbiviimise õiguse andjale on pigem oluline kindlustunne, et kooli pidaja on läbi mõelnud, millise kvalifikatsiooniga töötajad on vajalikud kooli tegevuse tagamiseks, seetõttu piisab ametikohtade loetelust. Punktis 3 on kehtivas seaduses nõutud tõendit, et kooli kasutatavad ruumid ja sisustus vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samas jääb selgusetuks, kellel ja millise pädevusega asutusel on õigus nimetatud tõendeid väljastada. Seaduse muudatusega nõutakse edaspidi pädevalt asutuselt hinnangut õppeks kasutatavate ruumide ja selle sisseseade kohta. Hinnang ei vabasta kooli pidajat kohustusest 6 tegeliku õppetöö alustamisel järgida kõiki tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, seega on hinnang pigem informatiivne. Punktis 4 lisatakse nõudele esitada kinnitatud kooli põhimäärus, nõudega esitada põhimäärus või erakooli puhul põhikiri. Muudatus osutus vajalikuks kuna erakoolide puhul on vastavaks dokumendiks põhikiri mitte põhimäärus. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 2 punkt 9, mis kohustas taotlejal õppe läbiviimise õiguse taotlemisel esitama koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta. Selline nõue pole otstarbekas, kuna vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab koolis olema tagatud tervishoiuteenuse osutamine sõltumata kooli asutamisel vastava kinnituse andmisest kooli pidaja poolt. Kooli asutamise otsuse tegemise ja õppetegevuse algamise vahele võib jääda pikk ajavahemik ja tervishoiuteenuse osutaja võib muutuda, seetõttu pole sellisel kinnitusel praktilist tähtsust ning selle puudumine ei vabasta kooli pidajat vastutusest tervishoiuteenuse tagamisel. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 9 lõiget 2 punktiga 10, milles sätestatakse, et korduva ekspertiisi taotlusele tuleb lisada kooli sisehidamise aruanne, kuivõrd kordusekspertiisil on võimalik ja vajalik hinnata ka käivitatud õppekasvatustöö jt protsesse, mida esmakordse ekspertiisi puhul ei ole võimalik teha. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse paragrahvi 10 pealkirja. Senise „Õppe läbiviimise õiguse andmine õppe avamisel uues õppekavarühmas“ asendatakse pealkirjaga „Õppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas“. Muudatus on tingitud kvaliteedi hindamise protsessi kaasajastamisest, mille kohaselt esmasel taotlemisel antav õppe läbiviimise õigus on tähtajaline. Käesolevas eelnõus on kasutusel läbivalt mõiste „õppe läbiviimise õigus“ ning „tähtajatu õppe läbiviimise õigus“. Kui kool soovib alustada õpet uues õppekavarühmas, tuleb vastavas õppekavarühmas taotleda õppe läbiviimise õigust. Selleks, et kool saaks uues õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õiguse, tuleb antud õppekavarühmas läbi viia kordusekspertiis kolme aasta jooksul. Kordusekspertiisi tulemusena võib hindamisnõukogu teha ettepaneku tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmiseks õppekavarühmas. Pealkirja muudatuse tulemusel on paragrahvi pealkiri kooskõlas selle sisuga. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 10 lõiget 1 erisusega, mis ei nõua õppeasutuselt isikuarengu õppekavarühmas õppe alustamiseks õppe läbiviimise õiguse taotlemist. Tegemist on liigituse „Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus: Haridus- ja koolitusvaldkondade kirjeldused 2013 (ISCED-F 2013)“ järgi üldõppekavade õppevaldkonda kuuluva õppega, millele erialaõppe läbiviimiseks seatud tingimuste kohaldamine pole asjakohane. Isikuarengu õppekavarühma kuulub käesoleva eelnõu § 1 punktis 43 kehtestatud eelkutseõppe tasemeõpe. Õppesse asuva sihtrühma eripärast ning õppe sisust tulenevalt jääb koolile võimalus avada õpet vastavalt vajadusele. Kavandatud õpe keskendub üldoskuste ja võtmepädevuste kujunemise toetamisele ning erialadega tutvumisele praktilise töö kaudu. Üldjuhul on tegemist individualiseeritud õppega, mille väljundiks ei ole kompetentsus ühel kindlal erialal. Kirjeldatud õppe läbiviimiseks pole õppe läbiviimise õiguse taotlemise menetlus suure halduskoormuse ja sisulise vajaduse puudumise tõttu põhjendatud. Tingimused õppe sisule ja korraldusele sätestatakse kutseharidusstandardis. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 10 lõikega 11, millega Haridus- ja Teadusministeerium otsustab isikuarengu õppekavarühmas õppe avamise (eelkutseõpe). Otsuse tegemise aluseks on kooli poolt esitatud avaldus koos kutseharidusstandardi nõuetele vastava õppekavaga. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse § 10 lõiget 2 punktiga 6, millega sätestatakse, et kordusekspertiisi taotlemisel peab kool esitatama sisehindamise aruande, mis võimaldab hinnata õppekavarühmas 7 õppekasvatustööd ja teisi protsesse. Esmase ja korduva ekspertiisi erinevus seisnebki selles, et korduva ekspertiisi puhul on juba võimalus käivitatud õppekasvatustöö protsessi hinnata. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatavat osa. Kehtivas seaduses ei ole selgelt öeldud, kes teeb ekspertiisi, samuti on kehtestatud, et valdkonna eest vastutav minister moodustab ekspertiisikomisjoni. Muudatusega täpsustatakse, et õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb ekspertiisi Haridus- ja Teadusministeerium ning viimane võib selleks volitada ka riigi sihtasutust või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutust. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse paragrahvi 11 lõige 1 punkte 1–3. Ekspertiisi käigus hinnatavate aspektide sõnastust muudetakse täpsemaks. Punkti 1 täiendatakse selliselt, et lisaks õpiväljundite saavutatuse hindamisele hinnatakse ka kutseharidusstandardi nõuetele vastavust. Punktis 2 muudetakse seni kehtinud sõnastust, mille kohaselt hinnati õppekasvatusala töötajate vastavust kvalifikatsiooninõutele. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et taotlusdokumentide esitamisel ei hinda ekspertiisikomisjon tegelikult õppekasvatusala töötajate kvalifikatsiooninõutele vastavust, sageli ei ole seda võimalik tehagi, kuna ei ole veel sõlmitud lepinguid tulevaste töötajatega jne. Koolil tuleb esitada kavandatavate vajalike ametikohtade andmed ning selle põhjal hindab ekspertiisikomisjon selle piisavust õppe korraldamiseks. Punkt 3 sätestab, et hinnatakse õppetaristu sobivust õppekava eesmärkide täitmiseks. Muudatuses on nimetatud ressursside piisavuse hindamist laiemalt. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse paragrahvi 11 lõikeid 2 ja 3. Lõiget 2 muudetakse selliselt, et ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab ekspertiisi läbiviimise eest vastutav asutus, lisandub ekspertiisi ülemmäärade mõiste ja ekspertiisi kulude ülemmäärade kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Kehtivas seaduses on ekspertiisi kulud sätestatud summana, mis ei võimalda piisavalt paindlikult ekspertiisi kulusid vajadusel ajakohastada. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga sätestatakse lõikes 3, et ekspertiis teostatakse pärast kulude tähtaegset katmist. Uues regulatsioonis jäetakse ära viide käskkirjaga kinnitatud ekspertiisi kuludele, kuna edaspidi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ka kulude ülemmäärad. Analoogselt kehtiva regulatsiooniga katab ekspertiisi kulud õppe läbiviimise õiguse taotleja. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse paragrahvi 12 lõiget 5, milles täpsustades võimalikke ekspertiisi tulemustest lähtuvaid otsuseid õppe läbiviimise õiguse andmisel. Valdkonna eest vastutav minister annab õppe läbiviimise õiguse kas tähtajatult või tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kehtestatakse ka võimalus mitte anda õppe läbiviimise õigust, mis kehtivas regulatsioonis puudub. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse andmine esmakordse taotlemise järgselt võib olla põhjendatud ja vajalik nt õppekavarühmade liigituse muutumisel. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse §-i 12 lõikega 51. Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel. Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine vastaval põhjusel tooks kaasa asjatu halduskoormuse ning selle vältimiseks ei toimu õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamist käskkirjaga, vaid see lõpeb vastava tähtaja saabumisel. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse paragrahv 13 kehtetuks, kuna õppe läbiviimise õiguse pikendamist sellisel kujul enam ei toimu. Kui kool on saanud esmakordse õppe läbiviimise õiguse, siis peab ta läbima korduva ekspertiisi. Kui koolile on õppekavarühmas antud tähtajatu õppe läbiviimise õigus, siis toimub edaspidi kvaliteedi hindamine, mis sätestatakse käesoleva eelnõu § 1 punktis 27. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse paragrahvi 14 pealkiri senisega võrreldes lühemaks ja selgemaks, jättes pealkirjast välja viite õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise ja pikendamisest keeldumise kohta, mida sellisel kujul enam ei toimu. 8 Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse paragrahvi 14 lõike 1 punkti 4 kasutades akrediteerimise mõiste asemel kvaliteedi hindamise mõistet. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga, mis sätestas, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks kui kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või akrediteerimisel esitanud valeandmeid, jääb põhimõtteliselt samaks ka uus regulatsioon välja arvatud akrediteerimist puudutavas osas, mille asemele tuleb kvaliteedi hindamise mõiste. Seega on valdkonna eest vastutaval ministril õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui kvaliteedi hindamise protsessis esitatakse valeandmeid. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse paragrahvi 14 lõiget 1 punktiga 5, milles sätestatakse, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele. Muudatused on vajalikud kutseõppe kvaliteedi tagamisel selleks, et õppekavarühmades, kus õppe kvaliteet ei ole piisav tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saamiseks, ei oleks võimalik kauem õpet pakkuda. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise alusena olulistele hindamiskriteeriumitele mittevastavus. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 3, milles kehtestatakse õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamisel või tähtaja möödumisel jõustumistähtaeg, mis on vähemalt kuus kuud pärast õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumist. Kuivõrd enam ei toimu õppe läbiviimise õiguse pikendamist, vaid ekspertiis või kvaliteedi hindamine, siis on see käesolevast sõnastusest välja jäetud. Samuti pannakse koolile kohustus tagada vastuvõetud õpilastele lõpetamine õppe nominaalkestuse jooksul. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 4 ja 5 jättes sõnastuses välja õppe läbiviimise õiguse pikendamist puudutava. Muudatus on vajalik, sest õppe läbiviimise pikendamist uues kvaliteedi hindamise protsessis ei toimu. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse seadust §-ga 141, milles kehtestatakse kutseõppe kvaliteedi hindamine, mida edaspidi nimetatakse kvaliteedi hindamiseks. Uus kvaliteedi hindamise protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtetest, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse pikendamise vahel. § 141 lõikes 1 esitatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise sisu ning üldised hindamisvaldkonnad. Sarnaselt kehtivas seaduses õppe läbiviimise õiguse pikendamisel sätestatud põhimõtetega, tugineb ka kvaliteedi hindamise protsess sisehindamisele ning antud lõikes on välja toodud oluline põhimõte, et kvaliteedi hindamine on kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. § 141 lõikes 2 reguleeritakse kvaliteedi hindamise korraldust. Sarnaselt kehtivas seaduses sisaldunud akrediteerimisprotsessile, sätestatakse kvaliteedi hindamise protsessi korraldamise ülesanne Haridus- ja Teadusministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeeriumil on võimalus kvaliteedi hindamise korraldamine volitada ka riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele sõlmides selleks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. § 141 lõikes 3 sätestatakse, et kvaliteedi hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (vt käesoleva eelnõu rakendusakti kavandi lisa nr 1). Kehtivas seaduses reguleerib akrediteerimist haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“, mis tunnistatakse kehtetuks. § 141 lõikes 4 sätestatakse kvaliteedi hindamise läbiviimine hindamisnõukogu poolt ning hindamisnõukogu moodustamise põhimõtted. Erinevalt varasemast akrediteerimise regulatsioonist 9 nähakse uues regulatsioonis ette hindamisnõukogu vähim koosseis ja õpilaste osalus selles, et kaasata kvaliteedi hindamise protsessi ka õpilaste esindajate ekspertarvamus. § 141 lõikes 5 sätestatakse kvaliteedi hindamise tulemusena hindamisnõukogu poolt tehtav otsus järgmise hindamise kohta, mille täpse toimumise aja sätestab Haridus- ja Teadusministeerium või viimase poolt volitatud asutus. Samuti seatakse hindamisnõukogule kohustus teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumit olulistest mittevastavustest hindamiskriteeriumitele. Kui kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium ise, tuleb puudustest teavitada vastavat osakonda. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse § 15 lõike 2 punkti 1, lisades senisesse loetellu direktori vastutuse kooli kasutusse antud vara eest. Kehtivas seaduses on otsustusõigus varaga seotud küsimustes antud kooli nõukogule, kuid õigusaktidest tulenevalt kinnitab direktor kõik varaga seotud otsused, vastutab nende õiguspärasuse ja kooli eelarvele vastavuse eest. Direktoril jääb kohustus kooskõlastada varaga seotud otsused kooli nõukoguga. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse § 15 lõike 2 punkti 7 sõnastust. Seadusest eemaldatakse kooli eelarve täitmise aruande kinnitamise nõue, kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koosta ega kinnita direktor eraldi eelarve täitmise aruannet majandusaasta aruande koosseisus. Samas säilib direktoril vastutus kooli eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise osas. Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõike 2 punkt 9. Tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koostata koolile eraldi majandusaasta aruannet ja direktor ei pea seda ka kinnitama. Aruandekohustuslikuks on Haridus- ja Teadusministeerium tervikuna. Direktor vastutab jätkuvalt kooli majandustegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse ning tegevuste dokumenteerimise ja raamatupidamisele esitatavate andmete õigsuse eest. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse § 15 lõiget 2 punktiga 101, millega sätestatakse, et direktor korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande. Sellega sätestatakse otseselt direktori vastutus kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest ning arengukava aruande kinnitamise kohustus. Kooli arengukava on üks peamisi kooli ja direktori tegevuse aluseks olevaid dokumente ning on oluline, et vastutus selle väljatöötamise ja elluviimise eest oleks selgelt sätestatud. Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 5 punkt 4, kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koostata koolile eraldi majandusaasta aruannet ja nõukogu ei pea seda kooskõlastama. Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse § 17 lõige 5 punkti 7. Seadusest eemaldatakse kooli eelarve täitmise aruande kooskõlastamise nõue, kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koosta ega kinnita kool eraldi eelarve täitmise aruannet majandusaasta aruande koosseisus. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 5 punkt 8, kuna kutseõppeasutusel ei ole kohustust korraldada sisehindamist ega kinnitada vastavat aruannet. Sisehindamist viivad koolid läbi vastavalt vajadusele ja sellisel juhul kinnitab selle direktor. Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse § 17 lõige 5 punkti 10 sõnastust. Vastavalt õigusaktidele sh riigivaraseadusele, vastutab kooli kasutusse antud riigivara eest kooli direktor, kes kinnitab ka kõik riigivaraga teostatavad toimingud. Antud muudatusega säilib direktoril kohustus kooskõlastada riigivaraga teostatavad toimingud kooli nõukoguga, et oleks tagatud varaga seotud otsuste läbipaistvus ja otstarbekus. 10 Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse § 17 lõiget 5 punktiga 111, millega sätestatakse, et kooli nõukogu kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata. Seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse peatükk 8 ehk riiklik koolitustellimus tunnistatakse senisel kujul kehtetuks ning asendatakse riigi poolt eraldatava tegevustoetusega, mis sätestatakse seaduse §-s 47 (vt eelnõu § 1 punkt 57). Seoses sellega suureneb kooli paindlikkus, aga ka vastutus koolituskohtade moodustamisel. Koolituskohtade jaotus õppekavade lõikes on oluline otsus ja selle langetamisel peavad olema kaasatud kooli personal ja nõunike kogu liikmed. Eelnõu § 1 punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks § 17 lõige 5 punkt 12, kuna komisjonid ja töörühmad moodustatakse direktori käskkirjaga. Nõukogul on alati õigus teha vastavaid ettepanekuid KutÕS § 17 lõike 5 punktide 1 ja 13 alusel, seega puudub vajadus seda eraldi sätestada. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 18 lõige 3 punkti 2 eesmärgiga täpsustada nõunike kogu rolli kooli arengukava täitmisele hinnangu andmisel. Kehtivat sõnastust võib mõista selliselt, et nõunike kogu annab hinnangu ainult nendele arengukavas sätestatud eesmärkidele, mis on seotud kooli koostööga riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega. Nõunike kogu roll on siiski hinnata kooli tegevust tervikuna, osaleda arengukava koostamisel ja anda hinnanguid selle eesmärkide täitmisele. Eelnõu § 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 3 punkt 6, kuna tulenevalt riigi kutseõppeasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisest alates 2016 ei koostata koolile eraldi majandusaasta aruannet ja nõunike kogu ei pea selle kohta arvamust avaldama. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 18 lõiget 3 punktiga 7, millega sätestatakse, et nõunike kogu kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas koolituskohtade arvu, mille õppekulusid ei hüvitata. Muudatuse eesmärgiks on suurendada nõunike kogu rolli kooli tegevuste kavandamisel, ennekõike koolitusmahtude ja erialade määramisel. Nõunike kogu liikmed esindavad kohalikke ja/või valdkondlike tööandjaid, kohalikke omavalitsusi ja Töötukassat ning omavad kõige täpsemat informatsiooni koolitusvajaduse kohta regioonis või valdkonnas. Seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka seaduse peatükk 8, millega kaotatakse riiklik koolitustellimus senisel kujul ja asendatakse riigi poolt eraldatava tegevustoetusega (vt eelnõu § 1 punktid 56 ja 57). Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse § 19 lõiget 2, mille kehtivale sõnastusele lisatakse, et sisehindamine on muu hulgas ka kvaliteedi hindamise sisendiks. Eelnõu § 1 punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks § 19 lõiked 3 ja 4, kuna kehtivas seaduses nimetatud sisehindamise aruande koostamise säte pole otstarbekas. Sisehindamine on pidev protsess, mis on aluseks kooli arengukava koostamisel. Koolid koostavad ka arengukava aruandeid ning dubleeriva aruande koostamist ja selle regulaarsust, lisaks arengukava aruannetele, ei ole vajalik säilitada. Samuti ei toimu uue regulatsiooni järgi õppe läbiviimise õiguse pikendamist, seega muudetakse kehtetuks ka sellega seotud säte. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse § 22 punkti 2. Antud paragrahvi alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Kutseharidusstandard“, mis sätestab ühtsed nõuded kutseõppele. § 22 punkti 2 loetellu, mis praegu sisaldab õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, sealhulgas õppe mahtu, õpingute alustamise ja lõpetamise nõudeid, võtmepädevuste õppe struktuuri ja mahtusid ning ühisõppekava erisusi, lisandub eelkutseõpe, mida täpsemalt reguleeritakse kutseharidusstandardis (vt ka eelnõu § 1 punkti 44). 11 Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse § 23 lõikega 21, millega kehtestatakse tasemeõppena eelkutseõpe, mis vastavalt ISCED-F-2013 liigitusele kuulub üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppesuunda. Eelkutseõppe õppekava hõlmab kutseõppe üksikute kompetentside omandamist kas töökohal või koolis ning võtmepädevuste õpet mahus, mis võimaldab erialaõppe alustamist kutsekvalifikatsiooni omandamiseks. Eelkutseõpe on õpe, mis ei vii üldjuhul kindla kvalifikatsiooni omandamiseni, kuid tagab esmase valmisoleku tööturule või erialaõppesse sisenemiseks. Õppe läbimisel omandatakse teisele kvalifikatsioonitasemele vastavad kompetentsid. Seni kutseõppe tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonnas toimunud ei ole. Üldõppekavade õppevaldkonnad jagunevad vastavalt liigitusele põhiõppekavade, kirja- ja arvutusoskuse ning isikuarengu õppesuunaks. Eelnõus kirjeldatud eelkutseõpe puudutab vaid isikuarengu õppekavarühmas läbiviidavat kutseõpet. Isikuarengu õppekavarühm hõlmab õppekavu, mis on suunitletud võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste kujundamisele ning töökoha või tööülesannetega seotud õppe läbiviimisele. Samuti kuuluvad siia igapäevaelus toimetulekut käsitlevad õppekavad erivajadusega isikutele. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse § 23 lõike 4 sõnastust viisil, kus õppekava paigutumise kvalifikatsiooniraamistikule määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi kõrval ka õppekavas kirjeldatud õpiväljundite paiknemise Eesti kvalifikatsiooniraamistikul. Muudatus on vajalik eeskätt seetõttu, et üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühma õppekavade aluseks ei ole üldjuhul kutsestandard. Õppe eesmärgiks on esmase valmisoleku kujunemine kutseõppe tasemeõppes jätkamiseks või tööturule sisenemiseks. Õpingute vältel võib õpilane omandada üksikuid erialakompetentse, kuid üldjuhul ei ole erialase kvalifikatsiooni omandamine eesmärk ega väljund. Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse § 24 lõiget 1 võtmepädevuste mõistega, mis on paremas kooskõlas õppekavale kehtestatud nõuetega. Vastavalt kutseharidusstandardi §-le 8 on koolil kohustus kirjeldada kutseõppe õppekavade õpiväljunditena lisaks kutse-, eri- ja ametialastele õpiväljunditele ka võtmepädevused õppekavale vastaval kvalifikatsioonitasemel. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse § 24 lõike 1 viimast lauset sõnaga „kutsed“. Täpsustus on vajalik seetõttu, et kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks nii õppe käigus omandatavad kutsed kui ka osakutsed. Üldjuhul on kutseõppe õppekavade aluseks tervikkutsed ning koolil lasub kohustus siduda ka õppekavade registreerimisel õppekava tervikkutsega, tuues seejuures eraldi välja võimalikud omandatavad osakutsed. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse § 24 lõike 4 regulatsiooni õppekava avamise põhjendatuse kontrolliga. See tähendab, et lisaks dokumentide kontrollile on võimalik hinnata ka õppekava avamise otstarbekust. Õppekava avamise põhjendatuse regulatsiooni sätestab hetkel EHISe põhimääruse § 412 lõike 1 punkt 4. Olukorras, kus õppekava avamist hinnatakse mitteotstarbekas, ei anna see siiski alust keelduda õppekava registreerimisest. Õppekava registreeritakse, kui see vastab õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Õppekava avamise põhjendatuse hindamise eesmärk on analüüsida enne uute õppekavade avamist, kas õpe soovitaval õppekaval on perspektiivikas, kas õppekavale jätkub õppijaid ja kas piirkonnas leidub õppekavale vastavaid praktikaettevõtteid. Koolid peavad õppekava registreerimiseks esitama ka dokumendid, millest nähtub, kuidas on õppekava avamise põhjendatust analüüsitud ning mis järeldusele on jõutud. Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse § 24 lõiget 9 nii, et kvalifikatsioonitaset tõstva jätkuõppe ja viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppe õppekava saab avada, kui asjaomases õppekavarühmas on õppe läbiviimise õigus antud tähtajatult või kui õppekava avamist toetavad õppekavarühmale vastavad sotsiaalpartnerid ja kooli pidaja. Muudatus on seotud kvaliteedi hindamise protsessi kaasajastamisega, mille kohaselt kool sai eelnimetatud õpet seni läbi viia õppekavarühmas, mis oli saanud kuueaastase akrediteeringu. Seoses asjaoluga, et ajaliselt piiratud akrediteerimine 12 kaotatakse, laieneb koolidele õigus viia läbi eelnimetatud õpet juhul, kui kool on saanud tähtajatu õppe läbiviimise õiguse vastavas õppekavarühmas. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse § 25 lõikega 51, millega antakse koolile vajadusel õigus eelistada uute õpilaste vastuvõtmisel erialase hariduseta või kvalifikatsioonita isikuid. Kutseõppeasutuste õpilaste sihtrühma kuuluvad väga erineva haridustaseme ja kvalifikatsiooniga isikud, samuti erivajadusega isikud. Elukestvas õppes osalemise ideoloogia on Eestis hästi omaks võetud ning kutseõppe õpilaste seas on palju neid, kellel on varem omandatud kutse- või kõrgharidus. Kutseõppe eesmärgiks on võimaldada tööelus osalemiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, kuid populaarsetel erialadel võib tekkida olukord, kus erialase hariduseta isikud ei suuda samaväärselt konkureerida varasema kutse- või kõrgharidusega isikutega ja jäävad õppimisvõimalusest ilma, kuigi nad suudaksid edukalt omandada kõik õppekava õpiväljundid ja asuda tulevikus omandatud erialal tööle. Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse § 32 lõigetega 9 ja 10, mille kohaselt võib koolis avada mittestatsionaarses õppevormis põhikooli ja gümnaasiumi õppe. Õpe saab toimuda nii klasside, üksikute õppeainete, kui ka individuaalse õppekava alusel, seejuures on gümnaasiumi riikliku õppekavaga ette nähtud kohustuslike kursuste maht väiksem õppemahust statsionaarses õppes ning suurem tähelepanu on iseseisval tööl. Vastavalt põhikooli riiklikule õppekavale on mittestatsionaarses õppes ka põhikooli kohustuslikke õppeaineid väiksemas mahus. Lõikes 9 kehtestatakse õigus avada üldharidusõppe mittestatsionaarne õppevorm vaid kutseõppeasutusele, kus toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekavadel, andes kindluse, et kutsekoolil on keskhariduse tasemel õppe läbiviimise kogemus ning piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid. Mittestatsionaarse õppe avamise eelduseks on, et kooli pidaja on analüüsinud õppevormi avamise vajalikkust kutseõppeasutuses, tuginedes sellel, kas antud piirkonnas ja olemasolevaid tingimusi arvestades on üldharidusõppe avamine kutseõppeasutuses põhjendatud ning vajalik. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on seni mittestatsionaarse õppe võimaldamise kohustus lasunud vallal või linnal. Sihtrühm on 17-aastane või vanem isik, kes ei ole omandanud põhiharidust ning kelle elukoht asub vastavas vallas või linnas. Täiskasvanute gümnaasiumid on reeglina kohalike omavalitsuste pidada, toimiv koolivõrk on oma olemuselt aga eripalgeline. On suuri ja väga edukalt tegutsevaid täiskasvanute gümnaasiume, aga ka omavalitsusi, kes pigem otsivad võimalusi väikeste koolide liitmiseks mõne olemasoleva õppeasutusega. Seetõttu jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega 1.02.2018 vastav võimalus, mille alusel võib gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda mittestatsionaarne õpe. Edaspidi on võimalik mittestatsionaarset õpet läbi viia ka riigigümnaasiumite juures. Eelnõus kavandatava muudatuse eesmärgiks on sarnase võimaluse loomine ka kutseõppeasutustes ehk muudatuse rakendumisel avaneks koolikohustuse ea ületanud isikutele üldkeskhariduse omandamise võimalus mittestatsionaarses õppevormis lisaks gümnaasiumile ka kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutustes avatava üldharidusõppe eeliseks on see, et üldharidusõppes osalejal on võimalus leida valikkursuste kaudu endale sobiv eriala või enesetäiendusvõimalus töökogemusega seotud valdkonnas. Kutsekeskhariduse omandanud või seda omandavatel koolikohustusliku ea ületanud isikutel avaneb selle muudatuse tulemusena parem võimalus täiendada teadmisi kas riigieksamite sooritamiseks või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmiseks. Lõikes 10 on täpsustatud, et üldharidusliku õppe korraldusele kutseõppeasutuses laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevad hindamist, õppekava, toetusi, vaheaegu, õppekoormust ning lõpetamist reguleerivad sätted. Muus osas kohaldub õppekorraldusele kutseõppeasutuse seadus. 13 Eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse § 34 lõikega 11, milles kehtestatakse erisus, mille kohaselt eelkutseõppe õppekava loetakse lõpetatuks juhul, kui õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on saavutatud. Üldjuhul on kutseõppe tasemeõppe lõpetajal kohustus sooritada tasemeõppe lõpetamiseks kutseeksam või selle puudumisel koolieksam. Eelkutseõppe õppekava aluseks ei ole erialaste oskuste tõendamine kutse- või koolieksamil, vaid õppekava alusel koostatud individuaalses õppekavas seatud õpiväljundite saavutamine. Individuaalne õppekava võib sisaldada põhi-, üld- või valikmooduleid erialaõppekavadest, kuid tervikkutse saamine pole isikuarengu õppekavarühmas läbiviidava õppe eesmärgiks ning seetõttu on ka õppe tulemused individualiseeritumad. Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse §-i 39 lõigetega 11–13, milles kehtestatakse kutseõppeasutuste juhtide hindamise põhimõtted. Sarnaselt kutseõppeasutuste juhtidega kehtestatakse samasugused hindamise põhimõtted ka põhikooli- ja gümnaasiumi juhtidele (vt eelnõu § 4 punkti 1). Lõikes 11 sätestatakse, et direktorite hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. Lõikes 12 kirjeldatakse hindamise ülesanne ning protseduur juhul, kui direktori töös esineb olulisi puudusi ning lõikes 13 täpsustatakse, et direktori hindamise tingimused ja kord sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 3). Nii põhikooli, gümnaasiumi kui kutseõppeasutuste juhtide hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon sarnastel tingimustel. Kõiki kutseõppeasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele (sh riigikeele oskuse nõue) ja juhtimiskompetentse. Hindamise tulemusel saab direktor komisjonilt tagasisidet oma töösooritusele ja ametialasele arengule. Kui hindamise tulemusel selgub, et direktori töös esineb olulisi puudusi KutÕS § 15 toodud ülesannete täitmisel või § 39 lõikes 1 nimetatud kvalifikatsiooninõuete täitmise osas, määrab komisjon direktorile tähtaja kordushindamise läbimiseks. Selleks võimaldatakse tal läbida kompetentside hindamine haridusasutuse juhi kompetentsimudel alusel ning selle alusel saada professionaalset tagasisidet oma ametialasele arengule ja soovitusi enesetäienduseks, mis aitaksid tulla toime hindamise käigus tuvastatud puuduste lahendamisega. Soovitused ei pea piirnema üksnes täiendusõppega, vaid võivad sisaldada ka teisi professionaalse arengu toetamise lahendusi. Kui kordushindamise tulemusel selgub, et direktor ei ole puudusi kõrvaldanud, võib komisjon teha kooli pidajale ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks. Hinnataval on võimalus hindamistulemus vaidlustada. Eelnõu § 1 punktiga 54 kehtestatakse § 41 uues sõnastuses. Eelnõus kavandatavate muudatuste ülesandeks on motiveerida nii õpetajakoolituse läbinuid kutseõpetaja ametit valima kui ka kutseõpetajana kuni kolm aastat töötanud õpetajaid kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks ennast täiendama ning omandatud oskusi kutsetunnistuse saamisega tõendama. § 41 lõige 2 punktides 1 kuni 3 kehtestatakse lähtetoetuse saamise tingimused. Lõike 2 punktis 1 kehtestatakse tingimus, mille kohaselt lähtetoetust võib taotleda juhul, kui kooli lõpetamise ja õpetajana tööle asumise vahele ei jää enam kui 18 kuud. Punktis 2 võimaldatakse lähtetoetust taotleda neli kuud peale õpetajakoolituse lõpetamist ka neil, kes on tööd alustanud juba õpetajakoolituse ajal või sellele eelneva kõrghariduse omandamise ajal ning vahetult peale erialase kõrghariduse omandamist (aasta jooksul) sisenenud õpetajakoolitusse. Oluline on, et üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajatele on lähtetoetuse saamise tingimused oleksid ühtsed. § 41 lõige 2 punktiga 3 reguleeritakse lähtetoetuse saamise tingimusi alustavatele kutseõpetajatele. Erisus võimaldab erialase haridusega kutseõpetajana asuda kooli õpetama enne õpetajakoolituse alustamist. Samuti on võimalik lähtetoetust taotleda isikul, kes peale tööle asumist kutseõppeasutuses jõuab kolme aasta jooksul kutseõpetaja kutsestandardi kuuenda või seitsmenda taseme kutsetunnistuse 14 omandamiseni. Muudatus on vajalik, sest 6. või 7. taseme kutseõpetaja kutsetunnistuseni võib jõuda ka õpetajakoolitust läbimata, tõendades oma kompetentsust varasema õpi- või töökogemusega ning asjakohaste täienduskoolituste kaudu omandatud oskuste ja teadmistega kutseeksamil. Küll aga on seda keeruline teha, kui puudub õpetamiskogemus või erialane töökogemus. Üks aasta õpetamispraktikat jääb üldjuhul kutseõpetaja kutsestandardi 6. või 7. tasemele vastavate kompetentside saavutamiseks lühikeseks. Samuti eeldab kutseõpeajana töötamine omandatud erialal töötamise kogemust. Juhul, kui lähtetoetuse tingimused jaotuvad lühema aja kui kolme aasta peale, on väga keeruline leida seatud tingimustele vastavat sihtrühma. See on ka põhjus, miks seni seatud tingimused pole kutseõpetajaid soosinud ning vajavad seetõttu muutmist. § 41 lõikes 3 on analoogselt 1.02.2018 jõustunud muudatusega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses eemaldatud Tallinnasse või Tartusse õpetama asuvate õpetajate lähtetoetuse taotlemise piirang. Kutseõppe erialade spetsiifikast tulenevalt on sobiva erialase ja pedagoogilise ettevalmistusega õpetajaid keeruline leida ka Tallinnas ja Tartus asuvates kutseõppeasutustes, mistõttu on piirang põhjendamatu. Muudatused on tingitud asjaolust, et seni ei ole lähtetoetuse tingimused arvestanud piisaval määral kutseõpetaja kutsestandardis kehtestatud nõuetega, mis on aluseks kutseõpetaja kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel koolis. Peamiseks kutseõpetajaid puudutavaks probleemiks on õpetajaskonna kiire vananemine ning alustavate õpetajate vähesus ja noorte õpetajate lahkumine koolist. 2016-st kutseõppeasutuse õpetajast on 2017/2018 õppeaasta seisuga 1066 vanemad kui 50 eluaastat ning neist omakorda 46% on vanemad kui 60 eluaastat. Kui alla 30-aasta vanuseid õpetajaid oli 2013/2014 õppeaastal veel 169, siis kahe viimase aastaga on arv langenud 150-ni. Viie viimase õppeaasta andmete põhjal saab väita, et esmakordselt tööle asunutest lahkuvad just nooremad õpetajad (alla 30-aastased ja 30-39 aastased). Seetõttu on iseäranis oluline motiveerida noorema põlvkonna erialaõpetajate sisenemist ja püsimist kutseõpetaja ametis. Kutseõppe spetsiifikast tulenevalt on töökogemus peale õpinguid samuti väga vajalik. Seni kehtinud lähtetoetuse tingimused soosivad aga otsuse tegemist õpetaja ameti kasuks pigem vahetult peale kõrgharidusõpinguid. See võib olla üheks põhjuseks, miks kutseõppeasutuste õpetajate hulgas on lähtetoetuse saajaid pigem vähe. Perioodil 2008–2017 on õpetaja lähtetoetust taotlenud 14 kutseõppeasutuse õpetajat, kellest 12 on selle ka saanud ehk aastas keskmiselt 1–2 õpetajat. Mõnevõrra on küll tõusnud kõrgkooli lõpetamisel kutseõpetaja kutsetunnistuse saajate arv, kuid vähesed neist on siirdunud õpetajaks kutseõppeasutusse. Kui 2015. aastal said kooli lõpetamisel kutseõpetaja kutsetunnistuse (tase 6 ja 7 kokku) 23 inimest, siis 2017. aastaks on see tõusnud 34 inimeseni. Positiivse muudatusena on EHISe andmetel kahe aasta jooksul kasvanud magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga kutseõpetajate arv, mis 2015/2016 aastal ulatus 783 õpetajani ning 2017/2018 õppeaastal juba 938 õpetajani. Küll aga pole lähtetoetuse taotlejate hulgas märgata kutseõpetajate osakaalu kasvu, mis viitab sellele, et magistrikraadi omandavad kas juba pikalt koolis töötanud õpetajad, kellele tingimused ei kohaldu või õpivad kutseõpetajaks pigem huvikoolide õpetajad ja juhid, kes antud seaduse tähenduses lähtetoetusele ei kvalifitseeru. Teisalt on EHISe andmetel ametikohale mittevastava kvalifikatsiooniga õpetajaid kutseõppeasutustes ca 20%. Lõigetes 4 ja 5 pole võrreldes eelnevalt kehtinuga sisulisi muudatusi, küll aga on muudetud sõnastust. Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse seadust §-ga 411, millega kehtestatakse tugispetsialisti lähtetoetus. Vajadus motiveerida tugispetsialiste kutsekooli tööle asuma tuleneb eeskätt kutseõppesse asuvast sihtrühmast. Põhikoolijärgsete haridusvalikute uuringust selgus, et neist, kelle keskmine hinne on alla 3,3, läks kutsekeskharidust omandama ligi 70%. Samaaegselt siirdus kutseõppesse vaid 2% lõpetajatest, kelle keskmine hinne ületas 4,6. Ligi veerandile nendest, kes asusid 2014. aastal omandama kutsekeskharidust, oli põhikooli lõpuklassis määratud hariduslik erivajadus, samal ajal kui 15 üldkeskharidust omandama siirdunute hulgas oli see näitaja 1% (Räis jt, 2016)1. Mida madalam on põhikooli lõpetamise keskmine hinne, seda suurem on tõenäosus, et kutsekeskhariduse õpingud katkestatakse. Õpilastest, kelle keskmine põhikooli lõpetamise hinne oli madalam kui 3,29, katkestab juba esimesel õppeaastal kutsekeskhariduse õpingud 39,3% (Valk, 2016)2. Kui kutseõppe katkestajate protsent jääb püsivalt 19% ja 20% vahele, siis kutsekeskhariduse esimesel aastal katkestab kokku keskmiselt 22,4% õpilastest. Just need esmakursuse katkestajad on potentsiaalsed madala haridustasemega noored, keda erinevate meetmetega haridus- või sotsiaalsüsteemi tagasi tuleb tuua. Tugispetsialisti teenus koolis peab lisaks õpilasele olema tugi õpetajale õppijakesksema õpikeskkonna loomiseks ja võrgustikutöö initsieerimiseks. Kutseõppeasutuse tugisüsteeme kaardistavast uuringust (Haaristo & Kirss, 2018)3 ilmnes, et õpetaja ei tunne katkestamisohus õppijatega töötades piisavalt tugispetsialisti tuge. Nii õpilase, lapsevanema kui ka õpetaja toetamiseks on vajalik erialaspetsialisti kompetents, mida kutseõppeasutustes pigem napib. EHISe andmetel on kutseõppeasutustes 2017/2018 õppeaastal tööl 27 tugispetsialisti, neist 6 eripedagoogi, 9 koolipsühholoogi ning 12 sotsiaalpedagoogi. Viimase viie aasta jooksul on see arv püsinud stabiilne ning jäänud 24 kuni 30 erialaspetsialisti vahele. Paraku on koolide hulk, kus erinevaid tugispetsialiste ametis, siiski pigem väike. Kümnes koolis on tööl üks tugispetsialist ning veel viies kaks või enam kvalifitseeritud tugispetsialisti. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on kutseõppeasutustes pigem tugiteenuse osutajad, eripedagoogidest on aga 74% kaasatud ka õppetöösse. See on ka ilmselt põhjus, miks koolid näevad ka eripedagooge kui kõige vajatavamat tugispetsialisti koolis (Haaristo & Kirss, 2018). Teisalt on tugiteenuste osutajate ring kooliti väga erinev. Viidatud uuringust selgub, et õpetajad, koolijuhid ja tugispetsialistid ise samuti annavad kooli tugisüsteemi kirjeldamisel väga erinevaid vastuseid. Kuigi nii õpetajate kui koolijuhtide hinnangul on tugispetsialistidest koolis puudus, piirdub tugispetsialistidena kutseõppeasutusse tööle asunud kõrgkoolilõpetajate arv EHISe andmetel ühe kuni kahe isikuga aastas. Enamus tugispetsialiste on tööl tähtajatute töölepingutega ning uusi töökohti luuakse pigem vähe või asuvad loodavad töökohad väljaspool tõmbekeskusi. Muudatuste eesmärk on luua analoogselt põhikooli ja gümnaasiumisse tööle asuvatele tugispetsialistidele lähtetoetuse saamise võimalus ka kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele, mis motiveeriks valdkonna erialaspetsialiste end kutsekoolis teostama. § 411 lõikes 1 on kehtestatud tugispetsialisti lähtetoetuse mõiste. Tulenevalt lähtetoetuse eesmärgist, ei kuulu kõik tugispetsialistid lähtetoetuse sihtrühma, vaid ainult esmakordselt kutseõppeasutusse tööle asuvad tugispetsialistid. Lõike 2 punktid 1–4 kirjeldavad tingimusi lähtetoetuse saamiseks, sh on õigus lähtetoetusele isikul, kes on omandanud erialase kõrghariduse ning asunud kooli tööle eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogina hiljemalt 18 kuud peale kooli lõpetamist. Samuti on lähtetoetust õigus taotleda isikul, kes on õpingute ajal kooli tööle asunud ning esitab lähtetoetuse taotluse hiljemalt 4 kuud peale õpingute lõpetamist. Ka juhul, kui isik asus tööle kõrgharidusõpingute ajal, mis eelnesid tema sotsiaalpedagoogika, koolipsühholoogia või eripedagoogika õpingutele. Seda küll ainult tingimusel, et eelneval kõrgharidustasemel toimunud õpingute lõpetamise ja tugispetsialisti kvalifikatsioonini viivate õpingute vahele jäi kuni üks aasta. Punktis 2 seatakse lähtetoetuse taotlemiseks minimaalse töökoormuse nõue tugispetsialistina, milleks on 0,5 ametikohta, kusjuures ametikoha hulka loetakse ka samaaegne töötamine tugispetsialistina üldhariduskoolis. Punktis 3 seatakse tingimus ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavuse osas, mida reguleerib 1 Räis, M. L., Kallaste, E., Sandre, S.L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium. http://hdl.handle.net/10062/55400 2 Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_madala_haridustasemega_noorte_osakaal.pdf 3 Haaristo, H.-S., Kirss, L. (2018). Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 16 haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013.a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. Punktis neli on keeleoskusnõue, mille alusel peab lähtetoetuse taotleja valdama eesti keelt keeleoskustasemel C1. Lõikes 3 on viide põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile 771, mis käsitleb tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemisega, taotlemise õiguse pikendamisega, toetuse väljamaksmise ning tagasinõudmisega seotud tingimusi üldhariduskoolis tööle asuvale tugispetsialistile. Juhul kui tugispetsialisti lähtetoetuse lisandumine toob kaasa rahaliste vahendite lisavajaduse, taotletakse neid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Eelnõu § 1 punktiga 56 tunnistatakse kehtetuks kutseõppeasutuse seaduse 8. peatükk. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kinnitatakse ministri käskkirjaga kalendriaastaks koolidelt tellitavad koolituskohad õppekavarühmade lõikes ja koolitustellimuse alusel arvestatakse koolile eelarve. Seega sõltub kooli eelarve ainult koolituskohtade arvust ja kui täidetud koolituskohtade arv langeb, väheneb ühtlasi ka kooli eelarve, mis väiksema kooli jätkusuutlikkuse seisukohalt võib osutuda kriitiliseks. 2018. aasta algusest jõustunud kutsehariduse uued rahastamispõhimõtted arvestavad rohkem parameetreid kui ainult koolituskohtade arv ja võimaldavad kooli rahastamisel loobuda otsesest seosest koolituskohtade arvu ja koolitustellimuse täitmisega. Samuti on õppekavarühma põhine koolitustellimus takistuseks koolide võimekusele kiirelt kalendriaasta jooksul reageerida muutustele tööjõuturul. Eriti problemaatiline on see väljaspool Tallinna, kus maakonnas on üldjuhul ainult üks kutseõppeasutus. Teiseks oluliseks probleemiks koolidele on kujunenud õppijate soovidega arvestamine. Olukorras, kus õpilasel puudub võimalus õppida soovitud erialal, jäetakse valik kutseõppe omandamiseks kas üldse tegemata või kui parema valiku puudumisel valitakse juhuslik eriala, katkestatakse sageli õpingud enne lõpetamist. Valesti valitud eriala on samuti üks peamisi õppest väljalangemise põhjustest. Muudatuste eesmärgiks on suurendada koolide vastutust ja paindlikkust koolitatavate erialade valikul. Selleks antakse kooli nõukogule õigus kinnitada kalendriaastaks koolituskohad kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõunike koguga. Otsustusõiguse viimine lähemale piirkondlikule tasandile tagab eeldatavalt paremini kohalike või valdkondlike vajaduste rahuldamise. Vajadusel on riigil võimalik anda riigikoolile täpseid ülesandeid koolituse korraldamiseks, sätestades need tegevustoetuse käskkirjas või munitsipaal- ja erakooliga halduslepingus. Seega säilib kontroll koolide õpetatavate erialade üle ja puudub vajadus senisel kujul riikliku koolitustellimuse järgi. Vastava peatüki kehtetuks tunnistamisega, muutub kehtetuks ka Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“. Kuna määruse alusel moodustatud komisjon kaob, siis selle asemel moodustatakse töörühm (sh kaasatakse töömaailma esindajad), kelle ülesandeks on kokku leppida koolide koolitusmahud, õppevaldkonnad ja erialad. Täienduskoolituse riikliku koolitustellimise finantseerimine ja komisjonide moodustamine reguleeritakse edaspidi täiskasvanute koolituse seaduses. Vastav muudatus tuleneb ka sellest, et lisaks kutseõppeasutustele hakatakse riiklikku koolitustellimust esitama ka kõrgkoolidele, mistõttu ei saa vastav regulatsioon sisalduda vaid kutseõppeasutuse seaduses. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatakse vastav määrus 2018. aasta jooksul. Vajadusel võib vastavaid komisjone ja töörühmi moodustada ka Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse alusel. Eelnõu § 1 punktiga 57 kehtestatakse § 47 uues sõnastuses. Kehtivas seaduses on kooli rahastamise aluseks riiklik koolitustellimus. Sellest loobumine, mida põhjendati käesoleva seletuskirja § 1 punktis 56, toob kaasa ulatuslikud muudatused ja kehtiva sõnastuse muutmine pole otstarbekas. 17 § 47 lõike 1 sõnastust ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud. § 47 lõike 2 sõnastust ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. § 47 lõige 3 sätestab, et riigieelarvest eraldatakse koolile KutÕS §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse uus mõiste „tegevustoetus“ ning sätestatakse üheselt selle komponendid, milleks on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kättesaadavuse rahastamine. Täiendavate ülesannete täitmiseks võib riigieelarvest eraldada koolile sihtotstarbelist toetust. Baasrahastamise kaudu tagatakse koolide jätkusuutlikkus ning võimekus täita seadusega sätestatud ülesandeid, tulemusrahastamise kaudu motiveeritakse koole saavutama riigi strateegilisi eesmärke ja kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu peab kool toetama õpilaste toitlustamist ja majutamist ning nende teenuste kättesaadavust. Kooli eelarve sõltub osaliselt tulemusnäitajate täitmisest ja tulemusrahastamise mahust. Tulemusrahastamise maht kooli jaoks võib aastati olla erinev kuid selle vähenemine ei tohi olla takistuseks kooli stabiilsele toimimisele. Tegevustoetuse eraldamise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9. Sihtotstarbelise toetuse andmise tingimused ja eeldatavad tulemused lepitakse kooliga eelnevalt kokku. § 47 lõikes 4 sätestatakse, et tegevustoetuse riigieelarve vahendid koolidele jaotab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 47 lõikes 5 sätestatakse, et koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa suuruse kujundamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ja tulemusnäitajaid, milleks on kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajaid, sealhulgas kooli kutseeksamiga lõpetanud ja töökohapõhises õppes osalevate õppijate näitajaid, kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajaid, sealhulgas kutsekeskhariduse õppekavadel lõpetanud õppijate näitajaid, ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas tööhõives osalevate ja õpinguid jätkavate õppijate näitajaid ning koostööd tööturu osapooltega ja õppeasutustega. Konkreetsed tulemusnäitajad ja nende rahalise mahu arvutamine sätestatakse ministri määrusega, mis võimaldab tulemusnäitajaid vajadusel lihtsamalt korrigeerida või lisada uusi, vastavalt kutseõppe strateegilistele eesmärkide muutumisele. § 47 lõikes 6 sätestatakse, et riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Koolituskoha arvestuslik alus on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) mahus õpiväljundeid. Tasuta koolituskohal õppijatelt ei nõuta õppekulude hüvitamist üheski kutseõpet andvas õppeasutuses, olenemata selle omandivormist. Lõikega 6 sätestatakse kutseõppeasutuse seaduses uus põhimõte, mille järgi riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest tasuta koolituskohtade moodustamine antakse kooli nõukogu ja nõunike kogu pädevusse, millega tagatakse paindlik reageerimine piirkonna tööturu ootustele. Ühel koolituskohal omandab õppija arvestuslikult 60 EKAP- i mahus õpiväljundeid, kuid ühel koolituskohal võib kalendriaasta jooksul õppida rohkem kui üks õppija. Tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppimine peab olema õppijale tasuta. § 47 lõikes 7 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab rahastamiskomponentide ning nende rakendamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Muudatusega kehtestatakse tegevustoetuse komponentide rahastamise põhimõtted, nende rakendamise tingimused ja kord ning nende kohaldamise munitsipaal- ja erakoolidele aga valdkonna eest vastutava ministri määrusega (vt rakendusakti kavand seletuskirja lisas nr 2). Tegevustoetust on võimalik taotleda ka era ja munitsipaalkoolidel. Kui nimetatud koolid saavad tegevustoetust, kohalduvad neile kõik nõuded ja tingimused, mis kehtivad riigi hallatavatele õppeasutustele õppe läbi viimisel. Vabariigi Valitsuse 18 määruse ministri määruse tasandile viimine on otstarbekas kutsehariduse rahastamise paindlikkuse suurendamiseks, kuivõrd ühetaoliselt ja jäigalt rahastamismudelilt soovitakse üle minna paindlikult koolide erisusi ja prioriteete arvestavale rahastamismudelile. § 47 lõikes 8 sätestatakse, et riigi hallatavale koolile tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamise ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel kinnitab valdkonna eest vastutav minister tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse muuhulgas tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht, kooli ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused ning riigieelarvest rahastatavate hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv. Kehtiva seaduse järgi rahastati kooli läbi riikliku koolitustellimuse ja sellest loobumine toob ühtlasi kaasa vajaduse kehtestada uus kooli rahastamise kord. Tehtud muudatuste alusel eraldatakse tegevustoetus ja vajadusel sihtotstarbeline toetus riigi hallatavatele koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Tegevustoetuse käskkirjas kajastatakse tegevustoetuse, aga ka sihtotstarbelise toetuse maht, samuti koolile antud ülesanded ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused. Eraldi sätestatakse kohustused, mis on seotud hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutustes korraldatava kutseõppega. § 47 lõikes 9 sätestatakse, et munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga, milles sätestatakse muu hulgas riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord, riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused, riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajadusel eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv ning vajadusel muude vahendite määramise tingimused ja kord. Tegevustoetuse ja/või sihtotstarbelise toetuse maht ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga. § 47 lõikes 10 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 punktis 2 ja lõikes 9 punktis 2 nimetatud ülesannete ja kohustuste määramisel koostöös sotsiaalsete partneritega lähtutakse tööturu vajadustest, registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning väljakujunenud koolivõrgust. Koolile ülesannete koostamisse kaasatakse sotsiaalsed partnerid, töötukassa, teised ministeeriumid ja ametiasutused, eesmärgiga tagada koolide tegevuse sihipärasus ja vastavus tööturu nõudmistele. § 47 lõikes 11 sätestatakse, et koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga. Vastav regulatsioon kehtib ka praegu ja seda ei muudeta. Eelnõu § 1 punktis 58 muudetakse § 48 lõiget 1, millega sätestatakse, et riigieelarves ette nähtud koolilõuna toetuse sihtrühmaks on statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivad keskhariduseta õpilased. Kehtiva seaduse alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilastele kuni jooksva õppeaasta lõpuni. Koolilõuna toetus kättesaadavuse meetmena on suunatud eelkõige kutsekeskharidust või esmast erialast kvalifikatsiooni omandavatele noortele. Praktikas ei jõua kõik sihtrühma kuuluvad õpilased 20. eluaastaks õpinguid lõpetada mis tähendab, et osad õpilased kaotavad praegu õpingute kestel õiguse saada riigi poolt toetatud koolilõunat. Muudatusega laieneb koolilõuna toetuse sihtrühm ning toetust eraldatakse kõigile keskhariduseta isikutele sõltumata nende 19 vanusest. Selle tulemusena paraneb kutseõppe kättesaadavus madala haridustasemega ja erialase kvalifikatsioonita isikutele. Hinnanguliselt puudutab muudatus kuni 850 õpilast. Eelnõu § 1 punktis 59 tunnistatakse § 48 lõige 3 kehtetuks. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt kehtestati koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses Vabariigi Valitsuse määrusega. Edaspidi reguleeritakse koolide rahastamist ministri määrusega. Koolilõuna toetus antakse koolidele läbi kutseõppe kättesaadavuse komponendi, mis kehtestatakse § 47 lõikes 3 (vt eelnõu § 1 punkti 57). Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse § 56 lõikega 6, millega sätestatakse koolide põhimääruste seadusega kooskõlla viimise tähtaeg. Koolide põhimäärused, mis riigikoolidele on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrustega, tuleb kuue kuu jooksul peale seaduse muudatuste jõustumist eelnõus muudetud sätetega vastavusse viia. Olemasolevad koolide põhimäärused kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 1. juulini 2019.a. Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse § 58 lõigetega 6 ja 7, millega sätestatakse kvaliteedi hindamisele ülemineku tähtaeg senise regulatsiooni järgselt õppekavarühmas kolme- või kuueaastase akrediteeringu saanud koolidele. Seni 6-aastase õppe läbiviimise õigusega õppekavarühmadele laieneb tähtajatu õppe läbiviimise õigus kohustusega osaleda kvaliteedi hindamises vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Seni 3-aastase õppe läbiviimise õigusega õppekavarühmades toimub kordusekspertiis vastavalt KutÕS § 10 sätestatule. Võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt toimub see kolmeaastase kehtiva akrediteeringu saanutele sarnaselt esmase õppe läbiviimise õiguse saanutega. Erinevalt esmataotlejatest katab kordusekspertiisi kulud Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse § 63 lõikega 3, millega sätestatakse kooli rahastamise kooskõlla viimine KutÕS §-s 47 sätestatuga alates järgmisest eelarveaastast. Eriseaduste muudatused Eelnõu §-ga 2 muudetakse erakooliseadust (RT I, 22.01.2018, 5). Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse § 5 lõiget 4. Senise regulatsiooni kohaselt oli kutseõppe läbiviimise õigus ettevõtjale kolmeks aastaks antud tegevusluba, mille alusel võis läbi viia kutseõpet asjaomases õppekavarühmas. Uue regulatsiooni kohaselt on see ettevõtjale antud tähtajaline või tähtajatu tegevusluba, mille alusel on õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Esmase õppe läbiviimise õiguse taotlemisel on võimalik saada õppe läbiviimise õigus reeglina kolmeks aastaks, samuti tähtajatult või mitte saada õppe läbiviimise õigust. Kõigile õppekavarühmadele, millele on senise akrediteerimisprotsessi käigus antud kuue aastane õppe läbiviimise õigus, laieneb tähtajatu õppe läbiviimise õigus kohustusega läbida kvaliteedi hindamine kord kuue aasta jooksul. Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 53, kuna kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamist enam ei toimu. Selle asemel on kutseõppe kvaliteedi hindamine, mis toimub vastavalt eelnõu § 1 punktis 27 sätestatule. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse § 5 lõikega 41, milles sätestatakse kutseõppe kvaliteedi hindamine vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 141 kehtestatule. Vt ka eelnõu § 1 punkti 27. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse § 54 lõige 2 punkti 8 selliselt, et koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalikku nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta enam erakutseõppeasutustelt ei nõuta. Vastav nõue pole otstarbekas, kuna vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele peab koolis olema tagatud tervishoiuteenuse osutamine sõltumata kooli asutamisel vastava kinnituse andmisest kooli pidaja poolt. Kooli asutamise 20 otsuse tegemise ja õppetegevuse algamise vahele võib jääda pikk ajavahemik ja tervishoiuteenuse osutaja võib muutuda, seetõttu pole sellisel kinnitusel praktilist tähtsust ning selle puudumine ei vabasta kooli pidajat vastutusest tervishoiuteenuse tagamisel. Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse § 56 lõige 1 punkti 2 selliselt, et täiendatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Esitades valeandmeid nii kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisi kui ka kordusekspertiisi puhul ja kvaliteedi hindamisel, võib Haridus- ja Teadusministeerium, lisaks majandustegevuse seaduse üldosa seaduses kehtestatule, tegevusloa kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse § 20 lõikega 4. Seoses kavandatavate muudatustega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 71, vajab muutmist ka erakooliseadus. Luuakse võimalus hinnata vähemalt üks kord viie aasta jooksul eraüldhariduskooli direktori töö tulemuslikkust ning tema vastavust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Hindamisele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõigetes 8 – 10 sätestatut (vt eelnõu § 4 punkti 1). Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 22 lõige 21 sõnastust, nimelt kaotatakse riiklik koolitustellimus kui kooli finantseerimise alus ja sätestatakse, et erakooli õppekulu KutÕS § 47 lõike 6 alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse KutÕS § 47 lõikes 9 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse KutÕS § 47 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse § 22 lõiget 3, milles sätestatakse, et kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus kutseõppeasutustele, riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alustel, tingimustel ja korras. Võrreldes kehtiva sõnastusega on lisatud kutseõppe läbiviimise kulude katmine. Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse § 22 lõige 5. Võrreldes kehtiva sõnastusega kaotatakse riiklik koolitustellimus, kuna selle alusel enam kutseõpet ega kõrgharidusõpet ei rahastata. Eelnõu § 2 punktiga 10 tunnistatakse 41 lõige 2 kehtetuks kuna akrediteerimist sellisel kujul enam ei toimu. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kutseseadust (RT I, 23.03.2015, 261). Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause nii, et ka tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanud õppekavarühmades õpet pakkuvad koolid loetakse riiklikult tunnustatuks. Muudatus on vajalik uue kvaliteedi hindamise protsessi sidumiseks kutse andja kriteeriumitele vastamisel. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse paragrahvi 10 lõiget 3 selliselt, et ka kutseõppe õppekavadel antakse kutse andmise õigus tähtajatult analoogiliselt kõrgharidusele. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse paragrahvis 172 lõiget 1. Kuna riiklik koolitustellimus sellisel kujul tunnistatakse kehtetuks, siis on antud paragrahvis vajalik muuta sõnastust. Riiklik koolitustellimus asendatakse koolile antava tegevustoetusega, millest kool moodustab koolituskohad. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 172 lõige 4 sõnastust. Uue sõnastuse kehtestamise vajaduse tingis riikliku koolitustellimuse kehtetuks tunnistamine ning selle asendamine koolile antava tegevustoetusega, millest kool moodustab koolituskohad. Vastava paragrahvi sisu jäi põhimõtteliselt samaks. Seega, kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita 21 valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe õppekohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud kaetakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale. Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 26 lõikega 7, mille kohaselt kõik seaduse jõustumise ajaks õppe läbiviimise õiguse kuueks aastaks saanud õppekavarühmade õppekavad loetakse riiklikult tunnustatuks. Rakendussäte on vajalik selleks et tagada selgus, millised õppekavarühma kuuluvad kutseõppe õppekavad on kutseseaduse tähenduses riiklikult tunnustatud. Eelnõu §-ga 4 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (RT I, 22.01.2018, 3). Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse §-i 71 lõigetega 8–10, millega luuakse võimalus direktorite hindamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 toodud vastutusalas ja ülesannetes ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (sh eesti keele oskuse nõue) vastamise osas. Lõikes 8 sätestatakse, et direktorite hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. Hindamist teostades piiratakse võimalikult vähe kohalike omavalituste sõltumatust ja ülesannete täitmist. Selleks kaasatakse hindamisse teiste hulgas ka kooli pidajate esindaja. Lõikes 9 kirjeldatakse hindamise ülesanne ning protseduur juhuks, kui direktori töös esineb olulisi puudusi. Lõikega 10 kehtestatakse direktori hindamise tingimused ja kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Valdkonna eest vastutav minister on määrusega kehtestanud direktori kvalifikatsiooninõuded põhikooli- ja gümnaasiumi direktorile. Haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ sätestab, et nõuetele vastavust ja valmisolekut vastaval ametikohal töötada hindab tööandja. Sama määruse § 2 lõige 1 sätestab, et põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid. Sama määruse § 3 kehtestab, et lõikes 1 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse valdkondades nagu organisatsiooni arengu juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine. Tagamaks seda, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor oleks pädev oma tööd tegema kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega direktori hindamise tingimused ja korra (vt rakendusakti kavand seletuskirja lisas nr 3) ning moodustab hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt üks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele (sh riigikeele oskuse nõue) ja juhtimiskompetentse. Haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ nähtub, et põhikoolis ja gümnaasiumis töötavate direktorite puhul on tegu kindlaks määratud kompetentside loeteluga. Kompetentsina käsitletakse käesolevas dokumendis direktori edukaid tegevusi oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel. Kompetentsid lähtuvad teadmistest, oskustest, hoiakutest, võimetest ja avalduvad tööalases käitumises. Viimase tõttu on nad vaadeldavad, hinnatavad, võrreldavad ja arendatavad. Juhtimiskompetentside hindamisel arvestatakse kõiki eelloetletud kompetentse. Hindamises kasutatakse sisendina kooli tulemusnäitajaid, kooli arengukava, isiku eneseanalüüsi, direktori vahetu juhi ja teiste asjakohaste isikute tagasisidet hinnatava töösooritusele ning teisi asjakohaseid dokumente. Komisjon kohtub nii hinnatava kui tema vahetu juhiga. Hindamistulemuste põhjal teeb komisjon kooli pidajale ettepaneku jätkata töösuhet või anda direktorile võimalus puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Selleks võimaldatakse läbida kompetentside 22 hindamine haridusasutuse juhi kompetentsimudeli alusel ning saada professionaalset tagasisidet oma ametialasele arengule ja soovitusi enesetäienduseks, mis aitaksid tulla toime hindamise käigus leitud puuduste lahendamisega. Soovitused ei pea piirnema üksnes täiendusõppega, vaid võivad sisaldada ka teisi professionaalse arengu toetamise lahendusi. Kui puudused ei ole antud tähtajaks kõrvaldatud, tehakse kooli pidajale ettepanek töösuhe direktoriga lõpetada. Hinnataval on võimalus hindamistulemus vaidlustada. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse § 77 lõike 4 esimesest lausest, millest jäetakse välja sõnad „esimese osa“. Olemasolev sõnastus viitab lähtetoetuse väljamaksmisele mitmes osas ning selle eemaldamine seadusest võimaldab edaspidi minna üle ühele väljamaksele. Lähtetoetuse mitmes osas maksmine pole põhjendatud, sest summa kolmeks jagamine on ajas järjest vähem motiveerivam ja mõjusam. Ühe summana lähtetoetuse maksmine pakub tööelu alustajatele olulisemat tuge suuremate investeeringute tegemiseks, mis võib isiku potentsiaalselt kauemaks õpetajatööga siduda. Samuti on lähtetoetuse summa aja jooksul kaotanud osa oma algsest väärtusest (u 16,5%). Senine praktika tegeleda ühe lähtetoetuse saajaga vähemalt kolmel aastal (kui ta viibib vahepeal õpetajatööst eemal, siis ka rohkematel aastatel) summade väljamaksmiseks ning töölt eemal viibimise jälgimiseks tähendab suurt halduskoormust, mis kavandatud muudatusega oluliselt väheneb. Eelnõu §-ga 5 muudetakse rakenduskõrgkooli seadust (RT I, 20.12.2016, 3). Eelnõu § 5 muudetakse § 151 lõiget 3. Kehtivas rakenduskõrgkooli seaduses on sätestatud, et kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse kutseõppe õppekava, õppekorraldust, õpetajaid, finantseerimist ja kutseõppe läbiviimise õiguse andmist ja selle pikendamist reguleerivad sätted. Kuivõrd kutseõppeasutuse seaduses õppe läbiviimise õiguse pikendamise sätted on kehtetuks tunnistatud ning kutseõppe kvaliteedi hindamine kavandatakse sätestada §-s 141 (vt eelnõu § 1 punkt 27), siis muudetakse vastavalt ka rakenduskõrgkooli seadust. Eelnõu §-ga 6 muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust (RT I, 28.11.2017, 34). Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse § 5 lõige 1 punkti 2. Kutseõppe rahastamise muutmisega asendub riiklik koolitustellimus ja selle alusel rahastatav koolituskoht koolile antava tegevustoetusega, millest kool moodustab koolituskohad. Õigus põhitoetusele on õppijatel, kes õpivad õppekaval, kus on koolile eraldatud tegevustoetusest loodud koolituskohti. Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse § 5 lõiget 8. Edaspidi ei pea õppeasutus iga aasta 1. septembriks kehtestama õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimusi ja korda, kuna puudub vajadus nimetatud korda igal aastal muuta. Samuti pole vajalik õppetoetuste korda Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks teha. Kõik õppekorraldust reguleerivad dokumendid avalikustab kool oma veebilehel ja need on vajadusel igal ajal Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli veebilehelt kättesaadavad. Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse § 13 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister põhitoetuse fondi koefitsiendi igal aastal, ka siis kui see ei muutu. See tekitab tarbetut halduskoormust ning edaspidi ei pea seda tegema igal aastal, vaid seda tehakse siis, kui muutub koefitsient. Eelnõu § 6 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 3 seoses paragrahvi 13 lõige 1 muudatusettepanekuga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ministril kohustus kehtestada põhitoetuse fondi koefitsient ühe kuu jooksul pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist. Edaspidi tehakse seda vaid vastavalt vajadusele. 23 Eelnõu § 6 punktiga 5 muudetakse paragrahv 14 lõiget 1, mis muudab õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fondi arvestamise põhimõtteid. Kehtiva seaduse alusel saadakse õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal riigi finantseeritavate koolituskohtade arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga. Riigi finantseeritavatel koolituskohtadel võivad õppida õpilased nii statsionaarses kui mittestatsionaarses õppevormis, aga vastavalt ÕÕSi § 5 lõige 1 punktile 3 on õigus põhitoetust taotleda ainult statsionaarses õppes õppivatel õpilastel. On tekkinud olukord, kus osades koolides jääb suur osa põhitoetuse fondist kasutamata. Mittestatsionaarses õppevormis õpib 2017/18. õppeaastal 17,2% kõigist kutseõppe tasemeõppe õpilastest (kokku 4 141 õpilast), kuid mõnes koolis on nende osakaal enam kui 50% kogu kooli õpilaskonnast (nt Tallinna Majanduskoolis 80%, Räpina Aianduskoolis 74%, Luua Metsanduskoolis 64%, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 60%, Kehtna Kutsehariduskeskuses 55%). 2016. aastal kasutati riigikoolides õppetoetuste eelarvest kokku ära 94,8%, kasutamata jäi 5,2% ehk 310 721 eurot. Räpina Aianduskoolis kasutati ära 47% õppetoetuste eelarvest, Kehtna Kutsehariduskeskuses 76%, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 88%. Tallinna Majanduskoolis, kus on kõige enam mittestatsionaarses õppevormis õppivaid õpilasi, maksti 74% põhitoetuse fondist välja eritoetusena (kõigi koolide keskmine eritoetuse fondi osakaal kogu õppetoetuste fondist oli 27%). Kuigi ÕÕSi § 5 lõige 5 järgi võib õppeasutus suunata eritoetuse fondi kuni 50% põhitoetuse fondi vahenditest, siis jääkide korral on koolil õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada. Kuna eritoetust võib maksta ka mittestatsionaarses õppevormis õppivatele õpilastele, siis on selles koolis makstud seda keskmiselt oluliselt enam, kuigi tõenäoliselt ei ole Tallinna Majanduskoolis toimetulekuraskustes õpilaste osakaal suurem kui teistes koolides. Koolile põhitoetuse fondi eraldamisel on otstarbekas lähtuda statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arvust, kuna sel juhul võetakse arvesse ainult need õpilased, kellel on õigus põhitoetust taotleda. Arvesse lähevad 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppivad õpilased. 10. november on kokkuleppeline kuupäev õpilaste arvu arvestamiseks, mida kasutatakse statistiliste ja tulemusnäitajate arvutamisel. Eelnõu § 6 punktiga 6 muudetakse paragrahv 14 lõiget 4. Kehtivast seadusest tulenevalt jagab õppeasutus põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Seoses kutseõppe rahastamise muutmisega asendub riiklik koolitustellimus ja selle alusel rahastatav koolituskoht koolile antava tegevustoetusega ning seetõttu on muudetud sätte sõnastust selliselt, et edaspidi jagab kooli põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt tegevustoetusest moodustatud koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. KutÕSi muudatuste jõustumisel (vt eelnõu § 1 punkti 36) kinnitab kool nõukogu koolituskohad kalendriaastaks ning vastav otsus on aluseks põhitoetuse fondi jagamisele õppevaldkondade vahel. Eelnõu § 7 sätestab seaduse jõustumise aja, milleks on planeeritud 1.01.2019. Käesoleva eelnõu § 4 punkt 2 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril, sest lähtetoetuse maksed ühes osas eeldavad riigieelarveliste vahendite kasvu, milleks esitatakse eraldi taotlus. Eelnevalt jaotati sama summa ühe isiku kohta kolmele aastale. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus on kasutusele võetud uus termin „kutseõppe kvaliteedi hindamine“. Kehtivas seaduses on kasutusel termin „akrediteerimine“. Uus kontseptsioon lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks kaotatakse otsene seos kvaliteedi hindamise tulemuse ja õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse vahel. 24 Eelnõus on kasutusele võetud termin „tegevustoetus“. Kehtivas seaduses ei ole otseselt sätestatud, millise õigusaktiga eraldatakse koolile raha. Ainult riikliku koolitustellimuse osas on sätestatud, et selle esitamiseks sõlmivad kohaliku omavalitsuse üksus ja erakool ministeeriumiga halduslepingu. Riiklik koolitustellimus senisel kujul tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse ministri poolt kinnitatava koolitustellimuse-, eelarve- ja kooli tegevustoetuse käskkirjaga, millega antakse ülevaade kogu koolile eraldatavast rahast ja kooli ülesannetest. Erakoolile ja munitsipaalkoolile eraldatakse tegevustoetus ministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel. Eelnõus on kasutusele võetud termin „baasrahastamine“. Kuni 2017. aasta lõpuni kehtinud rahastamispõhimõtted sisaldasid õppekasvatustöö läbiviimise, kutseõppe kättesaadavuse ja tulemusrahastamise komponente. Seaduse muudatusega asendatakse õppekasvatustöö läbiviimise komponent baasrahastamise komponendiga, mille täpsem kirjeldus ja arvutamise alused kehtestatakse ministri määrusega. Eelnõus on kasutusele võetud termin „eelkutseõpe“. Kehtivas seaduses antud terminit ei kasutata. Eelkutseõpe on erialaõppeks ettevalmistav tasemeõpe kutseõppeasutuses, mille käigus omandatakse teisele kvalifikatsioonitasemele vastavad kompetentsid, kuid mitte erialane kvalifikatsioon. Eelkutseõpe kuulub üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühma (vastavalt Rahvusvaheline Ühtne Hariduse Liigitus ISCED-F 2013), milles seni kutseõppe tasemeõpet läbi viidud ei ole. Muus osas kasutab eelnõu kehtivate õigusaktide terminoloogiat. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. 6. SEADUSE MÕJUD Järgmistes alapunktides on käsitletud mõjusid, mis kaasnevad eelnõu peamiste muudatustega. Muudatusega kaasnevad sotsiaalsed mõjud ning mõjud majandusele ja regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõul ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1. Mõju avaldav muudatus: kutsehariduse koolitustellimuse kaotamine ja rahastamispõhimõtete muutmine Valdkond: Sotsiaalsed mõjud: haridus ja kultuur Sihtrühm: Kutseõppeasutustes õppivad noored ja täiskasvanud Mõju kirjeldus ja olulisus: Seaduse muudatusega toimub koolide rahastamine riigieelarvest tegevustoetuse kaudu, mis jaguneb rahastamise komponentideks sealhulgas baasrahastuseks, tulemusrahastamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kinnitatakse ministri käskkirjaga kalendriaastaks koolidelt tellitavad koolituskohad õppekavarühmade lõikes, mistõttu on siiani kooli eelarve sõltunud peamiselt koolituskohade arvust. Seetõttu on koolidel olnud keeruline arvestada õppijate vajadustega ning kiirelt reageerida tööturu vajadustele. Väheste valikute tõttu puudub tihti õppijatel võimalus õppida soovitud erialal ja valik erialaõppes jäetakse kas tegemata või valitakse juhuslik eriala, mis omakorda võib viia õpingute katkestamiseni. Kutseõppe rahastamise muudatuste sh tulemusrahastamise eesmärk on motiveerida koole rakendama õppe korraldamisel õppijakeskset lähenemist ja parandada kutseõppe kvaliteeti, sealhulgas arendada tugisüsteeme ja pakkuda individuaalset lähenemist erivajadusega õppijate toetamiseks. Tulemusrahastamisel arvestatavad tulemusnäitajad on valitud lähtuvalt riigi strateegilistest eesmärkidest. Tulemusnäitajad 25 nagu töökohapõhises õppes osalejate arv, normaalajaga lõpetajate arv või kutseeksamiga kooli lõpetajate arv, peaksid motiveerima koole oma õppetegevusi parandama. Lisaks toovad muudatused eeldatavasti kaasa erialade valiku suurenemise piirkondlikes kutseõppeasutustes ja sellega seonduvalt kutseõppe parema kättesaadavuse. Mõjutatud sihtrühma kuuluvad tervikuna kõik kutseõppeasutustes õppivad noored ja täiskasvanud (sh erivajadusega õppijad). Igal aastal õpib kutseõppeasutustes ca 25 000 inimest, moodustades umbes veerandi kõikidest tasemeõppes4 õppivatest noortest ja täiskasvanutest, seega on sihtrühm tervikuna suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski sihtrühmale ei esine. Valdkond: Sotsiaalsed mõjud: haridus ja kultuur Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad Mõju kirjeldus ja olulisus: Koolide riigieelarveline rahastamine tegevustoetuse kaudu jaguneb baasrahastamiseks, tulemusrahastamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks. Rahastamine baasrahastamise osas on koolide jaoks fikseeritud perioodiks stabiilne ega sõltu õppijate arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponent sõltub aga sellest, kui head on kooli tulemused kokku lepitud hariduse võtmenäitajate alusel (kooli kutseeksamiga lõpetanud õppijate osakaal kõigi lõpetanute seas, töökohapõhises õppes osalevate õppijate osakaal õppijate koguarvust, kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaal kõigist kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijatest, tööhõives osalevate lõpetanute, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivate või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijate osakaal kõigist lõpetanutest ning koostöö tööturu osapooltega ja õppeasutustega). Õppekasvatustöö kulude katmine ei toimu enam läbi koolile kinnitatud riikliku koolitustellimuse ja selle alusel arvestatud kooli eelarve kaudu. Koolide eelarve on muudatuse tagajärjel pikema perioodi jooksul stabiiline ja ei sõltu koolitusmahtude lühiajalistest kõikumistest ja õpilaste arvudest ning võimaldab koolidel oma tegevusi pikemalt ette kavandada. Tulemusnäitajate täitmise ja arvestamisega koolidele täiendavat töökoormust ei teki, kuna tulemusnäitajate täitmise aluseks olevaid statistilisi andmeid kogutakse ka praegu ja nende arvestamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Koolide halduskoormus võib sõltuvalt koolist suureneda seoses koolituste planeerimise, uute õppekavade väljatöötamise ja koolituste korraldamisega. Vastavad kulud on arvestatud koolide baasrahastamise komponenti. Mõjutatud sihtrühma kuuluvad tervikuna 26 riigi hallatavat kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli, 3 kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust ning 4 erakutseõppeasutust. Seega on sihtrühm tervikuna kõiki kutseõppe korraldajaid hõlmav ning muudatuse mõju on eeldatavalt suur. Suureneb koolide autonoomia ja vastutus ühiskonnale vajalike oskustega inimeste koolitamisel. Ebasoovitatavate mõjude risk kaasneb kui riigieelarvevahendeid ei kasutata õppeasutuste poolt riigile oluliste erialade õpetamiseks ja kui koolid lähtuvad eelkõige õppijate soovidest või keskenduvad lihtsamini õpetatavate erialade õppele, jättes tööturuvajadused tahaplaanile. Nimetatud negatiivseid tagajärgi saab ministeerium reguleerida ja suunata ministri tegevustoetuse käskkirjadega (riigikoolid) või halduslepingutega (munitsipaal- ja erakoolid). Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium ja kohalikud omavalitused, kes on kooli pidaja rollis Mõju kirjeldus ja olulisus: Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riikliku kutsehariduspoliitika kujundaja ja olulises osas ka kutseõppeasutuste kooli pidaja ülesandeks on riigi tasandil suunata 4 Gümnaasiumi-, kutseõppe- ja kõrgharidustasemel õppijad 26 kutseõppeasutustes koolituste korraldamist, mis peab lähtuma tööjõu vajaduse prognoosidest (OSKA) ja erinevate huvitatud osapoolte sh eriala- ja kutseliitude ettepanekutest. Vajalik on tagada koolitusnõudluse täitmine ka riigile prioriteetsetes, kuid õppijate hulgas vähe populaarsetel erialadel. Seetõttu säilib ministeeriumil vajadus anda ministri tegevustoetuse käskkirjaga (riigikoolid) või halduslepinguga (munitsipaal- ja erakoolid) eraldi igale koolile tema vastutusvaldkondades ülesanded, mis suurendab haldusalas menetletavate dokumentide arvu. Samas annab selline korralduslik muudatus tervikliku ülevaate koolile esitatavatest ülesannetest ja tegevuse rahastamisest ning võimaldab ressursse optimaalsemalt suunata riigi ja piirkondade jaoks oluliste hariduspoliitiliste otsuste elluviimiseks. Ministeeriumi halduskoormus seaduse muudatusega mõnevõrra kasvab. Koolitustellimuse koostamine õppekavarühmade asemel õppevaldkonniti küll vähendab ministeeriumi töökoormust, kuna väheneb koolitustellimuse detailsus, samas suureneb töökoormus seoses tegevustoetuse käskkirjade ja lepingute ettevalmistamisega, mis tuleb koostada ning menetleda iga õppeasutuse kohta eraldi. Kohalikele omavalitsustele, kes on kooli pidaja rollis, toob muudatus kaasa paremad võimalused pakutavate eriala õppekavade valiku suurendamisel ning võimaluse koolidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ettevõtete ja kohalike omavalitsuste tööjõu koolitamise vajadustele. Ümberkaudsed kohalikud omavalitsused on kaudsed kasusaajad, kuna kutseõppe võimalused muutuvad laiemas piirkonnas paindlikumaks ja suureneb ka kutseõppe kättesaadavus. Sihtrühma suurus ja mõju ulatus riigiasutustele on arvestatav just dokumentide menetlemisest tuleneva halduskoormuses toimuvate muudatuste tõttu. Tervikuna muudatuste rakendamine riigi tasandil halduskoormuse olulist suurenemist kaasa ei too. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Kuigi kooli pidajana tegutsevate kohalike omavalitsuste arv on hetkel väike (kolm kohalikku omavalitsust), on mõju ka sellele sihtrühmale tervikuna siiski oluline. Valdkond: Mõju regionaalarengule ja majandusele Sihtrühm: Kutseõppeasutused, kohalikud omavalitsused ja koolidega koostööd tegevad asutused ja ettevõtted Mõju kirjeldus ja olulisus: Eesti regionaalarengu võtmekohaks on tugevate toimepiirkondade ja keskuste areng ning piirkondlike erisuste parem ja oskuslikum ärakasutamine. Iga piirkond peaks keskenduma suurima kasvupotentsiaaliga ettevõtlusvaldkondade teatavale eelisarendamisele, mis ei tohiks samas kahandada piirkonna ettevõtlusstruktuuri mitmekülgsust ja paindlikkust. Kohalikud ettevõtjad ja omavalitsused saavad koostöös kutseõppeasutustega seejuures soodustada ja toetada piirkonnaspetsiifiliste ettevõtluse kasvuvaldkondade arenguvõimekust. Kohalikud omavalitsused ja kohalikud ettevõtjad on esindatud koolide nõunike kogudes, mis on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu. Koostööd kutseõppe korraldamisel on osapoolte vahel võimalik teha veel mitmel tasandil sh õppekavade arendamisel, ürituste korraldamisel jm. Seaduse muudatuste rakendumisel avanevad koolidel laiemaid võimalused kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ja kohalike omavalitsuste tööjõu koolitamise vajadustele ning suureneb motivatsioon viia ellu tegevusi, mis toetavad õpilaste tööhõives, ühiskonnaelus ja elukestvas õppes osalemist. Ettevõtetel suurenevad piirkondades, koostöös koolidega, läbi paindlike õppevormide (sh töökohapõhine õpe) rakendamise, vajalike oskustega töötajate koolitamise võimalused. Uute õppevõimaluste loomisel on oluline osa ka tööandjate kaasamisel õppearendustesse, mis võimaldab koolidel õpet pakkuda õppijate jaoks praktilisemalt ja õpimotivatsiooni tõstvalt. Sellega tagatakse, et õpe on rakenduslik ja õpitavad oskused kooskõlas tööturu vajadustega ning õppijad on omandatud teadmisi ja oskusi tööturul rakendades edukamad. Eeltoodule tuginedes väheneb piirkondlik tööturu nõudlus oskustöö tegijate järele. Läbi piirkonna inimeste koolitamise, luuakse täiendavad võimalused töökohtade loomiseks maapiirkondadesse ja see mõjutab positiivselt omakorda ka äritegevuse 27 aktiivsuse kasvu ning pikemas perspektiivis ka kohaliku ettevõtluse arenguks tehtavaid investeeringuid. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate ühendustega on otstarbekas paralleelselt kutseõppe võimaluste paindlikumaks muutumisele, toetada ja nõustada piirkonna potentsiaali arengut soodustavate väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete arengut. Kohalikele ettevõtetele mõjutab vajalike oskustega tööjõu kättesaadavust olulisel määral piirkondades ka tänane struktuurne tööpuudus. Ühelt poolt on ettevõtjate probleem kvalifitseeritud tööjõu puudumine, teisalt on täna märkimisväärne hulk inimesi tööturul hõivamata ja kes samas soovivad naasta tööturule. Siin saavad kutseõppeasutused koostöös omavalitsuste, ettevõtjate ja Töötukassaga pakkuda tööjõuturule koolitusi, õpetada uusi erialasid ning anda konsultatsioone. Muudatused koolide rahastamispõhimõtetes loovad koolidele baasrahastamise kaudu paindlikumad võimalused pakkuda isikuarengu õppekava rakendamist õppest kõrvale jäänud või erialavalikutega raskustes olevatele noortele. Tegemist on meetmete võimalustega mille toel tuuakse ühiskonnas kõrvale jäänud teatud sihtrühmad tagasi haridussüsteemi ja läbi selle tööturule. Kutseõppeasutustel avaneb toimepiirkondades võimalus pakkuda madala haridustasemega noortele nõustamisteenust, lisatuge õppes ning erialaõpet eesmärgiga ka need noored suunata aktiivsetena tööturule. Suureneb madalama haridustasemega noorte osalemine toimepiirkonna tööhõives ja panustamine regiooni arengusse ning väheneb koormus sotsiaalvaldkonnale. Kutseõppe võimaluste paindlikumaks muutmisel on toimepiirkonna inimeste elukvaliteedi hüvede (töökoht, teenused, mitmekülgsed tegutsemisvõimalused) tagatusele ning regiooni- ja majandusearengule oluline mõju. Valdkond: Mõju avaliku sektori kuludele (riigieelarvele) Sihtrühm: Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused Mõju kirjeldus ja olulisus: Koolide uute põhimõtete järgi rahastamine sh tulemusrahastamine hakkab enam soodustama riiklike eesmärkide täitmist ning toetub otseselt Elukestva Õppe Strateegia ja selle kutseharidusprogrammi võtmenäitajatele. Tulemusrahastamise rakendamine on senisega võrreldes suurim põhimõtteline muudatus koolide rahastamises ja tänaseni kutseõpet korraldavate koolide suunamisel praktikas selline finantsmehhanism puudus. Rahastamispõhimõtete muutmine toob kaasa vajaduse täiendavate rahaliste vahendite taotlemiseks riigieelarvest. 2018. aastal suurendati kutseõppe rahastamist Haridus- ja Teadusministeeriumi reservide arvelt 3,25 miljoni euro võrra, mis koos kutseõppe tänaste rahastamise vahenditega tagab, et uuest rahastamismudelist saab vajalikus mahus rakendada ainult baasrahastamise osa. Näiteks pole baasrahastamise komponendis arvestatud kulusid õppeotstarbelise sisseseade uuendamiseks, töömaailma spetsialistide õppetöösse kaasamiseks ega ka õppeasutuse kasutuses oleva taristu investeeringuteks. Samuti ei kata kavandatav baasrahastamine käesoleva seaduse muudatustest tuleneva koolilõuna toetuse tingimuste laiendamisega lisanduvaid kulusid (ca 850 õpilase koolilõunakulud summas 170 tuhat eurot), mis liigituvad kättesaadavuse tagamise komponendi alla. Ühiselamu toetuse praegune maht ei ole piisav kõikidele põhikoolijärgsetele õppijatele kohtade tagamiseks. Kavandatava tulemusrahastamise eesmärgiks on tagada kutseõppe kvaliteet, korraldada kutseõpet efektiivselt ja tulemuslikult ning toetada ühiskonna arengut läbi tööturule vajalike inimeste koolitamise. Tulemusrahastamise rakendamiseks taotleb Haridus- ja Teadusministeerium riigi eelarvestrateegia koostamisel kutseharidusele 2019. aastaks täiendavalt rahalisi vahendeid 6 miljonit eurot, millele 2020.a ja 2021.a lisandub taotlusena täiendavalt 6 miljonit aastas. Taotletavat summat ei suunata baasrahastamise komponendis sisalduvate kulude katteks vaid luuakse mudel, mille läbi saab hinnata koolidele seatud eesmärkide saavutamist ning jaotatakse täiendavad vahendid vastavalt arengueesmärkidele. Haridus- ja Teadusministeeriumi taotluste rahuldamise korral on 2021. aastaks 28 planeeritavaks tulemusrahastamise mahuks 18 miljonit eurot. Kutseõppeasutuste õpetajate lähtetoetuse tingimuste muudatuste rakendamine esialgsete arvestuste järgi esimesel aastal lisaressurssi ei vaja, ühes osas lähtetoetuse väljamakse aga küll. Lisavahendeid taotletakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi uuendamiseks ja läbiviimiseks vajalikud ressursid on aastani 2020 tagatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 2. Mõju avaldav muudatus: Kutseharidusõppele ligipääsu suurendamine ning individualiseerituma õppekorralduse rakendamine mittestatsionaarse üldharidusõppe ning üldõppekavade õppevaldkonnas õppe avamise kaudu Valdkond: Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: Põhikoolide lõpetajad, gümnaasiumiastme ja kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestajad, NEET noored, üldharidust omandada soovivad täiskasvanud (alates 17. eluaastast). Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelkutseõppe avamine tagab parema ligipääsu kutseharidusele neile põhikooli lõpetajatele, kes pole kindlad oma erialavalikus ning kellel puudub selge motivatsioon õppes või tööturul koheselt jätkamiseks. Samuti kuuluvad sihtrühma kutseõppe või gümnaasiumi katkestanud õpilased ning haridusliku erivajadusega õppijad, kes vajavad erialavalikul ja õpingute jätkamiseks lisatuge. Sihtrühmaks on ka välispäritolu õpilased, kes võivad vajada täiendavat tuge erialavaliku tegemiseks või ettevalmistust erialaõppe alustamise tingimuste täitmiseks. Hinnanguliselt võiks potentsiaalsest sihtrühmast eelkutseõppesse iga-aastaselt jõuda 300–500 õppijat. Tuginedes eelnevalt läbiviidud uuringutele välisriikides (Cedefop, 20165), on analoogsete programmide mõju õpingutes või tööturul jätkamisele hinnatud positiivseks ning õpinguid jätkavad 50-80% sarnastes programmides osalejatest. Esmakordselt piloteeriti õppekava projektina 2016/2017. õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses, kus õpinguid soovis jätkata ca 65% projektis osalenutest. 2017/2018 laiendati pilooti kahe kooli võrra, Tartu Kutsehariduskeskusele lisandusid Tallinna Teeninduskool ja Räpina Aianduskool. Otsene positiivne mõju sihtrühmale tuleneb ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi koordineeritud teenuste osutamisest programmi rakendamisel koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Kaudse positiivse mõjuna väheneb madala haridustasemega noorte arv, mis on ühtlasi Elukestva Õppe Strateegia üks olulisematest eesmärkidest ning paraneb noorte, iseäranis riskirühma kuuluvate noorte, osalemine tööhõives. Eelkutseõppe rakendamine võib pikemas perspektiivis avaldada mõju madala haridustasemega noorte (elanikkonna) arvu vähenemisele hõives ning võimaldab eeskätt riskigruppi kuuluvatel noortel tugevdada oma konkurentsivõimet. Muudatuse prioriteetseks sihtrühmaks on gümnaasiumiastme ja kutsekeskhariduse I õppeaastal õpingud katkestanud noored. 2016/17 õppeaasta katkestas (ja ei jätkanud samal aastal õpinguid kutseõppes) gümnaasiumi I õppeaastal veidi üle 60 õpilase (0,8%), kokku oli üldkeskhariduse I õppeaastal katkestanuid 275. Kutsekeskhariduse katkestas I õppeaastal 920 noort (22,4%). Lisaks kuuluvad sihtrühma põhikooli lõpetavad haridusliku erivajadusega õpilased (2015/16 õa 770, kellest 399 jätkas samal aastal õpinguid kutseõppes) ning põhikooli lõpetajad, kes ei jätkanud järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdunud ka tööturule (ca 600-700 noort aastas (Valk, 2016). Viimaste hulgas on ca 1/3 neid, kes lõpetasid põhikooli lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõppekava alusel. Osaliselt kattuvad eelnimetatud sihtrühmad 15–29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET noored), keda kokku on Statistikaameti andmetele tuginedes 2016. aastal 31 000 noort. Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö, kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu laiemat rakendamist) on eelkutseõppe potentsiaalne sihtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kuni 500 isikut õppeaastas. Eelnevale tuginedes 5 “Leaving Education Early: Putting Vocational Education and Training Centre Stage. Volume I: Investigating Causes and Extent.” Cedefop, 2016. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/5557. 29 võib öelda, et kavandatavate muudatuste sihtrühma suurus on küll väike, kuid muudatuste mõju sihtrühmale on oluline ning ebasoovitavate mõjude risk väike. Teine kutseharidusõppele ligipääsu suurendamise ja individualiseerituma õppekorralduse rakendamisega seonduv muudatus on kutseõppeasutustes mittestatsionaarse üldharidusõppe õpetamise võimaldamine. Mittestatsionaarne üldharidusõpe toimub praegu üldhariduskoolides, sh täiskasvanute gümnaasiumides. Täiskasvanute gümnaasiumis võivad õppida isikud, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17-aastased. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib ca 18% kõikidest gümnaasiumiastmes õppijatest, kuid katkestamise määr on üsna kõrge (ca 33%). Käesoleval õppeaastal on Eestis kokku 16 mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumi. Üldhariduse mittestatsionaarses õppes õpib 2017/18 õa 5428 õppijat (17+), neist gümnaasiumi astmel 4793. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib 2017/18 õa 4406 inimest, ehk 81% kõigist mittestatsionaarses õppes õppivatest üle 17-aastastest isikutest. Muudatuse tulemusel oleks kutsekeskharidustasemel õpet korraldavatel õppeasutustel võimalus pakkuda ka mittestatsionaarset üldharidusõpet. Kuna kutseõppeasutusi on võrreldes täiskasvanute gümnaasiumidega rohkem (2017/18 õppeaastal toimub kutsekeskharidusõpe 27-s kutseõppeasutuses), on potentsiaalsetel mittestatsionaarses õppevormis õpinguid alustada soovivatel inimestel suurem tõenäosus õppida oma elupaigale lähemal. Samuti võivad muudatuse jõustudes ja koolide ühinedes hakata toimima paindlikumad õpiteed. Lisaks võimaldab muudatus pakkuda kutsekeskharidusõppes õppijatele paremat ligipääsu vajalike üldhariduslike õppeainete õppimiseks kas riigieksamite sooritamise ja/või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmise tarvis. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad, täiskasvanute gümnaasiumid Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelkutseõppe rakendamine toetab kohalike omavalitsusüksuste tööd erivajadusega või NEET noorte õpivalikute toetamisel ning valmisoleku kujundamisel edasisse õppesse või tööellu siirdumisel. See on üks alternatiivne võimalus kohaliku omavalitsuse poolt noorte hõiveks rakendatavatele tegevustele. Kaudne mõju riigiasutustele avaldub ressursside otstarbekas ristkasutuses, sest nimetatud õppe rakendamisel osutatakse sotsiaal- ja haridusteenuseid õppija vaates integreeritult. Muudatusega on seotud enamik kutseõppeasutusi, sõltumata nende omandivormist. Muudatus ei puuduta otseselt neid õppeasutusi, kus toimub peamiselt 5. taseme kutseõpet ja kus õppima asumise nõudeks on keskharidus (nt Tallinna Majanduskool) või väga spetsiifilisi õppekavu (nt Tallinna Balletikool). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt langeb osaliselt täiskasvanute gümnaasiumi moodustamise kohtustus kohalikule omavalitsusele, seda just eelkõige nõude tõttu, et vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. Ajalooliselt on kujunenud nii, et täiskasvanute gümnaasiumid on reeglina kohalike omavalitsuste pidada. Hetkel toimiv koolivõrk on oma olemuselt aga eripalgeline. On suuri ja väga edukalt tegutsevaid täiskasvanute gümnaasiume, aga on ka neid omavalitsusi, kes pigem otsivad võimalusi väikeste koolide liitmiseks mõnede olemasolevatega. Seaduse muudatusega saavad need omavalitsused, kes otsivad võimalusi väikeste koolide liitmiseks, võimaluse liita täiskasvanute gümnaasiumid kutseõppeasutusega. Muudatusega vähenevad koolide ülalpidamisele kuluvad rahalised ressursid. Lisaks võimaldab muudatus täiskasvanute gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste liitumise korral pakkuda üldharidusainete õpetajatele suuremat koormust (osalise koormusega6 töötab 2017/2018 õa üldhariduskoolides 42% ja kutseõppeasutustes 59% õpetajatest). Mittestatsionaarse õppega seotud muudatuse puhul on sellega seotud kutseõppeasutused, kus toimub kutsekeskharidusõpe ning samuti 6 Osakoormusega töötavateks on arvestatud õpetajad, kelle koormus on alla 1,0. Andmete puhul on juhul kui õpetaja töötab rohkem kui ühes koolitüübis, arvestatud teda õpetajate arvus kokku mitmekordselt. 30 täiskasvanute gümnaasiumid ja nende pidajad. Kuna hetkel on ühinevate koolide arvu keeruline prognoosida, ei ole täpselt võimalik mõjutatava sihtrühma suurusjärku hinnata. 3. Mõju avaldav muudatus: Kutseõppe kvaliteedi hindamise põhimõtete muutmine Valdkond: Mõju haridussüsteemile Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad Mõju kirjeldus ja olulisus: Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust. Seaduse muudatuse eelnõu mõjutab pakutava õppe kvaliteeti ja kvaliteedi tagamist ning kvaliteedikultuuri arengut kutseõpet pakkuvates õppeasutuses, kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Kutseõppe õppekavarühmade kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine) võimaldab nii era-, riigi- kui munitsipaalomandis oleval koolil saada tagasisidet õppekasvatusprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises ning informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond) kutseõppe vastavusest siseriiklikele nõuetele, arengukavalistele eesmärkidele, töömaailma vajadustele ja õppijate ootustele. Kavandatava muudatuse korral on kvaliteedi hindamine kujundav hindamine, mille peamine kasusaaja on kutseõpet läbiviiv õppeasutus, samuti ei seota kujundava hindamise otsust otseselt õppe läbiviimise õigusega. Hindamisaruandes kirjeldatud tugevuste, parendusvaldkondade ja soovitustega on esmalt tagasiside koolile, aidates põhjendada vajalikke muutusi õppekorralduses ja laiemalt ka kooli arengus. Kutseõppeasutustel kaob ülesanne esitada sisehindamisaruandeid, mis toob kaasa väiksema koormuse aruannete esitamisel. Samuti on mõju erakoolide pidajaile, kelle halduskoormus väheneb, sest nad ei pea pidevalt taotlema tegevuslubasid kui õppeasutust on positiivselt hinnatud ja saanud tähtajatu õppe läbiviimise õiguse. Kooli arengute kavandamise peamiseks aluseks saab kooli arengukava, mille täitmist kool ja kooli pidaja igal aastal monitoorib. Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kui kujundava hindamisega ei suudeta tagada piisavat kontrolli ja õppe kvaliteedi taset. Riski maandamiseks nt puuduste korral õppe kvaliteedis, saab haridus- ja teadusminister endiselt otsustada, kas koolile antakse puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg ning toimub kordushindamine või HTM algatab koolis järelevalve, mis võib viia ka õppe läbiviimise õiguse äravõtmiseni. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused, kvaliteedihindamist korraldav asutus Mõju kirjeldus ja olulisus: Seaduse muudatus mõjutab kutseõppeasutuste personali ja organisatsiooniga seonduvat, kutseõppeasutused saavad tähtajatu õppe läbiviimise õiguse juhul, kui on enne seaduse jõustumist saanud kuue aastase akrediteeringu. Kujundava hindamise süsteem tervikuna aitab kaasa kutseõppeasutuste maine kujundamisele ning tõstab kutsehariduse usaldusväärsust. Kohalikele omavalitsustele avaldub muudatus mõju niivõrd, kuivõrd nad on kooli pidaja rollis. Seaduse muudatusega asendub seni kehtinud akrediteerimisprotsess kvaliteedi hindamise protsessiga ja mõjutab kvaliteedi hindamist korraldavat asutust. Praegu on selleks SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kes peab muutma töökorraldust sh hindamise korraldust. Kujundavat hindamist korraldaval asutusel ning teostavatel isikutel püsib hindamisprotsessi läbiviimisega seotud info ning dokumentatsiooni haldamise koormus. Hindamisprotsessi läbiviimiseks vajalikud ressursid on aastani 2020 tagatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 31 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Seaduse rakendamisega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulutused tugiteenuste tagamiseks, erivajadustega isikute õppe paindlikumaks korraldamiseks, koolide haldamisega soetud eelarve korrigeerimiseks ning tulemusrahastamise rakendamiseks. Baasrahastamise komponendi rakendamiseks on suurendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala siseselt kutsehariduse eelarvet 3,25 miljoni võrra. Kutseõppe tulemusrahastamise rakendamiseks on vajalik kutsehariduse eelarvet suurendada 2019. aastal 6 miljonit. 2020 ja 2021 lisandub täiendavalt 6 miljonit aastas, seega tulemusrahastamise maht 2021. aastal on 18 miljonit eurot. Koolilõuna toetuse tingimuste laiendamiseks vajalikud lisavahendid, kuni 170 000 eurot (850 õpilast x 200 päeva x 1,00 euro), kaetakse koolitoidu toetuse eelarvest ning muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Eelkutseõppe rahastamine on aastani 2021 kavandatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist. Kutseõppe kvaliteedi hindamise läbiviimiseks vajalikud ressursid on aastani 2020 tagatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Kutseõppeasutuste õpetajate lähtetoetuse saamise tingimuste muutmine esialgsete arvestuste järgi lisaressurssi ei vaja, küll aga on see vajalik lähtetoetuse väljamakse puhul ühes osas. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Küll aga toob mõningase täiendava halduskoormuse kaasa direktorite hindamise korraldamine ja läbiviimine. Lisakulude katmisallikate leidmiseks prioritiseerib Haridus ja Teadusministeerium oma olulised tegevused ja analüüsib selleks mõeldud vahendite kasutamist haldusala siseselt. Vajadusel käsitletakse teemat riigieelarvestrateegia 2019-2022 läbirääkimiste käigus, arvestades riigi majanduslikke võimalusi. 8. RAKENDUSAKTID Eelnõust tulenevad järgmised rakendusaktid: 1) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe kvaliteedi hindamise tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand, seletuskirja lisa nr 1). 2) Haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 2). 3) Haridus- ja teadusministri määrus „Direktorite hindamise tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 3). Eelnõuga kaasnevad kõrvalmuudatused järgmistes rakendusaktides: 1) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „Kutseharidusstandard“ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 4). 2) Haridus ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 5). 3) Kõik riigikoolide põhimäärused vajalikus ulatuses. Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse § 56 lõikega 6, millega sätestatakse koolide põhimääruste seadusega kooskõlla viimise tähtaeg, mis on vajalik 26 riigi kutseõppeasutuse põhimääruste üle vaatamiseks ning käesolevas eelnõus muudetud sätetega vastavusse viimiseks ning kooli nõukoguga 32 põhimääruse projekti kooskõlastamiseks. Lisaks eelnõu muudatustele uuendatakse riigi kutseõppeasutuste põhimäärustes koolide aadressid. Olemasolevad koolide põhimäärused kehtivad kuni seadusega kooskõlla viimiseni, kuid kõige kauem 1. juulini 2019 a. Riigi kutseõppeasutuste põhimääruste rakendusaktide kavandeid eelnõule ei lisata. Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid: 1) Haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“. 2) Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses“. 3) Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“. 4) Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määrus nr 197 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“. Rakendusaktid on kavas välja töötada ja jõustada samaaegselt seaduse muudatuste jõustumisega. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seaduse jõustumine on planeeritud 1. jaanuariks 2019. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Arvamuse avaldamiseks SA-le Innove, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile, SA- le Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „ …… „ ………………..……. 2018 nr…………. 33 Lisa 1 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Kvaliteedi hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli (edaspidi kool) kvaliteedi hindamise tingimused ja kord. § 2. Kvaliteedi hindamise valdkonnad ja kriteeriumid (1) Kvaliteedi hindamisel hinnatakse õppekasvatustöö protsesside ja tegevuste toimivust hetkevaates ja jätkusuutlikkust arenguvaates muuhulgas järgmistes valdkondades: 1) õppekavad ja õppekavaarendus; 2) õppimine ja õpetamine; 3) õpetajad; 4) eestvedamine ja juhtimine; 5) ressursside kasutamine. (2) Kvaliteedi hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid kehtestab kutseõppeasutuse seaduse § 141 lõike 4 alusel moodustatud hindamisnõukogu. (3) Juhul kui Haridus- ja Teadusministeerium on kvaliteedi hindamise korraldamise volitanud riigi sihtasutusele või halduskoostöö seaduse alusel valitud asutusele kooskõlastab hindamisnõukogu hindamiskriteeriumid eelnevalt Haridus-ja Teadusministeeriumiga. § 3. Kvaliteedi hindamise korraldus ja läbiviimine (1) Kvaliteedi hindamisel võib õppesuuna õppekavarühmi hinnata samaaegselt. (2) Kvaliteedi hindamist korraldav asutus teeb kvaliteedi hindamist taotlenud koolile teatavaks kvaliteedi hindamise ajakava ning kooli ülesanded. (3) Kool koostab kutseõppe kvaliteedi hindamiseks sisehindamise põhjal õppesuuna eneseanalüüsi aruande ning esitab selle kvaliteedi hindamist korraldavale asutusele hindamisnõukogu sätestatud vormis ja tähtajaks. (4) Kvaliteedi hindamist korraldav asutus moodustab hindamiskomisjoni. (5) Hindamiskomisjon hindab kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel läbiviidavat õppekasvatustööd koolis ning koostab hindamisaruande, arvestades käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kehtestatud hindamisvaateid ja -valdkondi ning hindamisnõukogu kehtestatud hindamiskriteeriume. (6) Kvaliteedi hindamist korraldav asutus esitab hindamisaruande koolile, kellel on õigus esitada kommentaarid hindamisaruande kohta kvaliteedi hindamist korraldavale asutusele viimase poolt sätestatud vormis ja tähtajaks. (7) Pärast kooli kommentaaride saamist koostab hindamiskomisjon lõpliku aruande ning esitab selle kvaliteedi hindamist korraldavale asutusele. (8) Hindamisnõukogu võtab hindamisdokumentide alusel vastu hindamisotsuse, mis määratleb järgmise hindamise tähtaja vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. (9) Teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumit olulistest mittevastavustest hindamiskriteeriumitele. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1.01.2019. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler 2 Lisa 2 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel. § 1. Kutseõppe rahastamise põhimõtted (1) Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides (edaspidi kool) korraldatava kutseõppe rahastamist riigieelarvest, sõltumata kooli omandivormist. (2) Koolide rahastamiseks eraldab Haridus- ja Teadusministeerium tegevustoetust, lähtudes õppijate arvust, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast, õppijate erisustest ning kooli ülesannetest ja kohustustest. (3) Kooli rahastamise alususeks on järgmised komponendid: 1) baasrahastamine; 2) tulemusrahastamine; 3) kutseõppe kättesaadavus. § 2. Baasrahastamise komponent (1) Baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist. (2) Baasrahastamise komponendi kaudu kujunev eelarve põhineb arvestuslikel koolituskohtadel ja tegevuste arvestuslikul maksumusel. (3) Baasrahastamise komponendi puhul arvestatakse õppevaldkondade, õppekavarühmade ning õppijate ja õppe korraldamise erisustega koolis, töökohal ja vanglas. (4) Õppekasvatustöö eelarve arvutatakse järgmiselt: 1) õpetajate tööjõukulu arvutamiseks korrutatakse kutseõppe tasemete ja õppevormide kaupa arvestuslik koolituskohtade arv 1132 euroga ja käesoleva määruse lisa tabelis 1 esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga. Õpetajate ametikohtadega kaasneva majandamiskulu arvutamiseks korrutatakse kutseõppe tasemete ja õppevormide kaupa õppijate arv 12 euroga ja käesoleva määruse lisa tabelis 1 kehtestatud koefitsiendiga; 2) mõõdukat pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate korral rakendatakse punktis 1 sätestatud tööjõu- ja majanduskuludele täiendavat rahastamise koefitsienti 1,334; 3) põhjalikku pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate korral rakendatakse punktis 1 sätestatud tööjõu- ja majanduskuludele täiendavat rahastamise koefitsienti 2,868; 4) õppevahendite eelarve arvutamiseks korrutatakse õppevaldkondade õppijate arv õppevahendite baasmaksumusega 19,89 eurot ja seejärel käesoleva määruse lisa tabelis 2 esitatud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6; 5) praktilise õppe pinna eelarve arvutamiseks korrutatakse õppevaldkondade kaupa arvestuslik koolituskohtade arv 72,49 euroga ja käesoleva määruse lisa tabelis 2 esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe puhul praktilise õppe pinda ei rahastata; 6) õpetajate, direktori ja õppekasvatusala juhtivate töötajate ning tugispetsialistide täienduskoolituse eelarve arvutamiseks korrutatakse arvestuslik koolituskohtade arv 18 euroga; 7) spordirajatiste kasutamise eelarve arvutamiseks korrutatakse arvestuslik kutsekeskharidusõppe koolituskohtade arv 40 euroga. (5) Kui kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud õppe läbiviimise aluseks oleva õppekava maht ületab õppeaastas 20 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ja õppekaval õppijad kajastuvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, siis korrutatakse lõike 4 punktides 1–4 saadud summa koefitsiendiga 0,3. (6) Tugiteenuste rahastamine sisaldab karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ning psühholoogilise teenuse pakkumist, mille eelarve arvutamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppijate arv 10. novembri seisuga. (7) Tugiteenuste eelarve arvutatakse järgmiselt: 1) statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate kuni 20-aastaste ilma keskhariduseta õppijate arv korrutatakse koefitsiendiga 0,35 ja saadud tulemus 353,23 euroga; 2) mõõdukat pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate arv korrutatakse 706,46 euroga; 3) põhjalikku pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate arv korrutatakse 1766,16 euroga. (8) Kooli haldamise kaudu rahastatakse kooli juhtimise, õppekorralduse, administreerimise ja õppijate vaba aja tegevustega seotud personali tööjõu- ja majandamiskulu ning tegevuskohtade arvu alusel kujunevat teooriaõppe klasside, administratiiv- ja üldpindade kulu. (9) Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevate kutseõppeasutuste haldamiseks eraldatakse vahendid järgmiselt: 1) vähemalt 331 405 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 336; 2) vähemalt 485 737 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 756; 3) vähemalt 709 864 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 1260; 4) vähemalt 1 020 773 eurot koolile, kus on koolituskohti enam kui 1260. (10) Era- ja munitsipaalkutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide haldamiseks eraldatakse vahendid järgmiselt: 1) vähemalt 986 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 336; 2) vähemalt 643 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 756; 3) vähemalt 563 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 1260; 4) vähemalt 486 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on enam kui 1260. 2 § 3. Kutseõppe tulemuslikkuse komponent (1) Kutseõppe tulemuslikkuse komponendi kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. Tulemusraha jaotatakse koolidele nelja tulemusnäitaja saavutamise alusel. (2) Koolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli kutseõppe läbiviimise komponendi väärtuse osakaaluga ja jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja kutseõppe läbiviimise komponendi osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt: Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa; T – tulemusnäitaja väärtus; K – kutseõppe läbiviimise komponendi osakaal; TR – tulemusrahastamise kogumaht; Ok – § 5 lõikes 3 nimetatud tulemusnäitaja osakaal tulemusnäitajate mahus; a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tulemusraha; n – konkreetse kooli indeks. § 4. Tulemusnäitajad, nende maht ja osakaal tulemusrahastamises (1) Kutseõppe läbiviimise kvaliteedi näitajatena arvestatakse: 1) kooli kutseeksamiga lõpetanud õppijate osakaalu kõigi lõpetanute seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%; 2) töökohapõhises õppes osalevate õppijate osakaalu õppijate koguarvus. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%. (2) Õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaalu kooli kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijate seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 30%. (3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse tööhõives osalevate lõpetanute, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivate või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijate osakaalu kooli kõigi lõpetanute seas, koostööd tööturu osapoolte ja õppeasutustega. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 30%. (4) Tulemusnäitajate saavutamist hinnatakse järgmiselt: 1) lõike 1 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tulemusrahastamisele eelneval aastal kutseeksami sooritanud tasemeõppe õpilaste osakaaluna kõikide nimetatud aasta lõpetanute seas. Lõpetajatena võetakse arvesse kõiki tasemeõppe õppekavadel õppinud kooli lõpetajaid; 2) lõike 1 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse eelmise aasta 12 kuu keskmise töökohapõhises õppes õppinute osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute arvus; 3) lõikes 2 nimetatud kutsekeskhariduse õppekava arvestusliku nominaalkestuse jooksul õppe lõpetanuks loetakse õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud õppe nominaalkestus ja 365 päeva; 4) lõikes 2 nimetatud vastuvõetud õppijateks loetakse tulemusraha eraldamise aastale eelneva viie aasta jooksul vastu võetud õppijad; 3 5) lõikes 3 nimetatud tööhõives osalevaks lõpetanuks, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivaks või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijaks loetakse isik, kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või põhi- ja/või üldkeskhariduse puudumisel jätkab õpinguid üldharidusõppes, õpib kõrgharidustaseme õppes või on olnud hõivatud. Lõpetanute tööhõive arvestamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kellele on aasta jooksul pärast kooli lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende; 6) lõikes 3 nimetatud koostöö näitajatena võetakse arvesse teisest õppeasutusest koolis õppijate arvu ja kooli teises õppeasutuses õppijate arvu. (5) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kalendriaasta andmetest ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud näitajate arvutamisel lähtutakse lisaks Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele ka Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest kooli lõpetamisele järgneval kalendriaastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. (6) Tulemusrahastamise eelarve koolidele kinnitatakse hiljemalt eelarveaasta 1. maiks. § 5. Kutseõppe kättesaadavuse komponent (1) Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu rahastatakse statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist õppe nominaalaja lõpuni ja ühiselamukohtade kättesaadavust kuni 20-aastaste statsionaarse õppevormi esmaõppe õppijatele. (2) Ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on 1,00 eurot ühe õpilase kohta. (3) Kutseõppeasutuses õppivate õpilaste koolilõuna toetuse jaotamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest, Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud, koolilõuna toetuse saamiseks õigustatud õpilaste arvust asjaomases koolis toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga ning õppepäevade arvust õppeaastas. (4) Toetus eraldatakse koolidele eelarveaastaks. (5) Esimest aastat õppivate, koolilõuna toetuse saamiseks õigustatud õpilaste osas võetakse koolilõuna toetuse jaotamisel aluseks jooksva aasta asjaomaste õpilaste arv 15. septembri seisuga. (6) Ühiselamu toetus on 500 eurot ühe õppija kohta kalendriaastas. (7) Ühiselamu toetust eraldatakse riigieelarvest tegevustoetust saavatele riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustele. (8) Toetust eraldatakse koolituskohal õppivate ja ühiselamus elavate õppijate arvu järgi. Toetuse arvutamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppijad toetuse eraldamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga. 4 § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler 5 Haridus- ja Teadusministri määruse „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Õpetajate tööjõu- ja majandamiskulu, õppevahendite ja praktilise õppe pinna ning põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid Tabel 1. Koefitsiendid õpetajate tööjõu- ning majandamiskulu arvestamiseks lähtuvalt õppetöö erisustest. Kutsekesk- 2.-5. taseme haridusõpe kutseõpe, v.a kutsekesk- haridusõpe 1. Suure rühma õpe (õppevaldkond: 1,028 1,000 ärindus, haldus ja õigus) 2. Väikerühma õpe* 1,658 1,721 3. Koolipõhine õpe Muusika ja esituskunstide õpe 4,497 5,679 4. Tavarühma õpe (kõik ülejäänud 1,217 1,280 eespool nimetamata õppevaldkonnad ja õppekavarühmad) 5. Töökohapõhine - 2,047 õpe 6. Vanglaõpe - 1,721 *Väikerühma õppe alla liigitatakse õppekavarühmad: metsandus ning põllumajandus ja loomakasvatus; õppekavad, mis enne 1. jaanuari 2017. a kuulusid merenduse ning transpordivahendite juhtimise õppekavarühma; õppevaldkond: humanitaaria ja kunstid, v.a muusika ja esituskunstid. Tabel 2. Koefitsiendid õppevaldkonnast sõltuvate õppevahendite ja praktilise õppe pinna arvestamiseks koolipõhises õppes. Õppevaldkond Õppevahendid Praktilise õppe pind 1. Ärindus, haldus ja õigus 1,0 1,0 2. Tervis ja heaolu 1,8 1,0 3. IT ja kommunikatsioonitehnoloogia 8,2 1,0 4. Loodusteadused, matemaatika ja statistika 8,2 2,0 5. Teenindus 6,2 2,5 6. Humanitaaria ja kunst, v.a muusika ja esituskunstid 11,1 2,5 7. Tehnika, tootmine ja ehitus 8,2 3,5 8. Humanitaaria ja kunst - muusika ja esituskunstid 11,1 4,0 9. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 15,9 10,0 6 Lisa 3 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Direktori hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõike 10 ja kutseõppeasutuse seaduse § 39 lõike 13 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kooli direktori (edaspidi direktor) hindamise tingimused ja kord. § 2. Direktorile esitatavad nõuded ja vajalikud kompetentsid (1) Direktoril peab olema tööülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus, riigi- ja võõrkeelte oskus. (2) Direktori kvalifikatsiooninõuded on esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kutseõppeasutuse seaduses. Tööks vajalikud kompetentsid kirjeldatakse Haridusasutuse juhi kompetentsimudelis (edaspidi kompetentsimudel). § 3. Direktorite hindamine (1) Direktori hindamise eesmärk on toetada asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. (2) Direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele ja riigikeele oskuse nõuetele hinnatakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Hindamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium võib ülesande täitmiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Hindamise viib läbi hindamiskomisjon, mille koosseisu määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Hindamiskomisjoni töövormiks on arengu- ja hindamisvestlus. Hindamiskomisjon võtab vastu konsensusliku otsuse. (4) Hindamisel kasutatakse ekspertraportit, mille on koostanud väljaõppe läbinud sõltumatu ekspert. Raport valmib kooli tegevus- ja tulemusnäitajate põhjal. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud raportile kasutatakse arengu- ja hindamisvestlusel sisendina hinnatava eneseanalüüsi ja tema vahetu juhi hinnangut hinnatava sooritusele kvalifikatsiooninõuetes toodud kompetentsidele vastavuse osas. Samuti võib hindamiskomisjon kasutada ka teiste osapoolte hinnangut direktori kompetentsidele ning muid asjakohaseid dokumente. § 4. Arengu- ja hindamisvestlus (1) Eesmärgiga toetada koostööd ja hariduspoliitika eesmärgipärast rakendumist viib hindamiskomisjon direktoriga läbi arengu- ja hindamisvestluse. (2) Arengu- ja hindamisvestlusel kasutatakse sisendina käesoleva määruse paragrahvi 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatut ning hindamiskomisjonil on õigus küsida täpsustavat teavet käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 4 toodud raporti koostajalt, hinnatavalt ja hinnatava vahetult juhilt. (3) Arengu- ja hindamisvestluses osalejad vormistavad arengu- ja hindamisvestluse tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning allkirjastavad selle. (4) Arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal võib hindamiskomisjon otsustada direktori korduvhindamise läbiviimise. Otsuses märgitakse korduvhindamise aeg, hinnatavad aspektid, hindamiste vahelisel ajal täidetavad ülesanded ning puuduste kõrvaldamiseks direktorile võimaldatavad toetavad tegevused. (5) Kordushindamises osalejad vormistavad vestluse tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning allkirjastavad selle. (6) Kordushindamise tulemuste põhjal võib hindamiskomisjon teha kooli pidajale ettepaneku lõpetada direktoriga töösuhe. (7) Hindamiskomisjoni otsuse peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul hindamiskomisjoni otsuse kättesaamisest. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler 2 Lisa 4 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018 nr … Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eelkutseõppe läbiviimiseks koostab kool õppekava teisel kvalifikatsioonitasemel.“; 2) paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse käesoleva määruse asjaomase taseme kutseõppe õpiväljundeid sätestavas paragrahvis esitatud võtmepädevuste alased õpiväljundid mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni või õppekavas kirjeldatud õpiväljundite omandamiseks.“; 3) paragrahvi 8 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid. Eelkutseõppe õppekavades on üldõpingute mooduleid mahus ja ulatuses, mis on vajalikud erialaõppe alustamiseks.“; 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Eelkutseõppe õppekavas moodustavad valikõpingud kuni 70 protsenti õppekava mahust ning põhi- ja üldõpingud kuni 30 protsenti õppekava mahust, kusjuures põhi- ja üldõpingute moodulid võivad olla lõimitud. (11) Eelkutseõppe valikõpingute moodulite õpiväljundeid võib kohandada vastavalt õpilase individuaalsele õppekavale.“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Eelkutseõpe on erialaõppeks ettevalmistav tasemeõpe, millega omandatakse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid. (6) Eelkutseõppe õppekava kuulub vastavalt rahvusvahelisele ühtse hariduse liigitusele „Hariduse ja koolituse valdkonnad 2013 (ISCED-F 2013)“ üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühma.“; 6) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti ja eelkutseõppes kuni 60 arvestuspunkti.“; 7) Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eelkutseõppe õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutamist, mida hinnatakse mitteeristavalt.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1.01.2019. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Heiki Loot riigisekretär 2 Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ lisa 2 (muudetud sõnastuses) Õppevaldkonnad Õppesuunad Õppekavarühmad Haridus Haridus Tasemeõpe selles õppevaldkonnas puudub Humanitaaria ja Kunstid 1) Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia kunstid tootmine 2) Käsitöö 3) Muusika ja esituskunstid Humanitaaria Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub Keel Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub Informatsiooni- ja Informatsiooni- ja 4) Arvutikasutus kommunikatsiooni- kommunikatsioonitehno- 5) Andmebaaside ja võrgu disain ning tehnoloogia loogiad haldus 6) Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Loodusteadused, Bioloogia ja sellega Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub matemaatika ja seotud teadused statistika Keskkond 7) Looduskeskkond ja elusloodus Füüsikalised Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub loodusteadused Matemaatika ja statistika Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub Põllumajandus, Põllumajandus 8) Põllundus ja loomakasvatus metsandus, 9) Aiandus kalandus ja Metsandus 10) Metsandus veterinaaria Kalandus 11) Kalandus Veterinaaria 12) Veterinaaria Sotsiaalteadused, Sotsiaal- ja Tasemeõpe selles õppevaldkonnas puudub ajakirjandus ja käitumisteadused teave Ajakirjandus ja teave Teenindus Isikuteenindus 13) Koduteenindus 14) Juuksuritöö ja iluteenindus 15) Majutamine ja toitlustamine 16) Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Hügieen ja töötervishoid Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub Turvateenused 17) Sõjandus ja riigikaitse 18) Vara- ja isikukaitse Transporditeenused 19) Transporditeenused 3 Õppevaldkonnad Õppesuunad Õppekavarühmad Tehnika, tootmine Tehnikaalad 20) Keemiatehnoloogia ja -protsessid ja ehitus 21) Elektrienergia ja energeetika 22) Elektroonika ja automaatika 23) Mehaanika ja metallitöö 24) Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika Tootmine ja töötlemine 25) Toiduainete töötlemine 26) Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) 27) Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 28) Kaevandamine ja rikastamine Arhitektuur ja ehitus 29) Arhitektuur ja linnaplaneerimine 30) Ehitus ja tsiviilrajatised Tervis ja heaolu Tervis 31) Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 32) Teraapia ja taastusravi Heaolu 33) Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 34) Lastehoid ja teenused noortele 35) Sotsiaaltöö ja nõustamine Ärindus, haldus ja Ärindus ja haldus 36) Majandusarvestus ja maksundus õigus 37) Rahandus, pangandus ja kindlustus 38) Juhtimine ja haldus 39) Turundus ja reklaam 40) Sekretäri- ja kontoritöö 41) Hulgi- ja jaekaubandus 42) Tööoskused Õigus Tasemeõpe sellel õppesuunal puudub Üldõppekavad Isikuareng 43) Isikuareng Helen Põllo kutsehariduse osakonna juhataja 4 Lisa 5 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse (edaspidi lähtetoetus) taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ning lähtetoetuse tagasinõudmise kord. § 2. Lähtetoetuse taotlemine (1) Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi ministeerium) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse. (2) Esitatud taotluses märgitakse: 1) ametikoht; 2) õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus; 3) kool või kutseõppeasutus, kus isik töötab, ja selle asukoht; 4) eesti keele oskuse tase; 5)vajadusel rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus. § 3. Taotluse menetlemine (1) Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete ja dokumentide õigsust, võrreldes neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele. (2) Ministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. (3) Ministeeriumi kantsler keeldub lähtetoetuse andmisest, kui: 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. (4) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest. (5) Pärast käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab ministeerium läbi vaatamata, teavitades sellest isikut. § 4. Lähtetoetuse maksmine Lähtetoetus kantakse taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. § 5. Lähtetoetuse tagasinõudmine (1) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana või tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku püsiva töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. (2) Lähtetoetuse saaja teavitab ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 1) lähtetoetuse saaja rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisel viibimise kohta hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. 2) lapsehoolduspuhkuse katkestamisest või aja- või asendusteenistusest vabastamisest enne ajateenistustähtaja lõppemist. (3) Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest. (4) Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimaksmise teatise nelja kuu jooksul lähtetoetust saanud isiku töölepingu lõppemisest teadasaamisest. (5) Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Lähtetoetuse saaja hüvitab talle väljamakstud toetuse proportsionaalselt seaduses nimetatud aja lõpuni jäänud ajaga. (6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. aasta määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0450 - Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78054e97-3eca-406a-ad21-449b221503ce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78054e97-3eca-406a-ad21-449b221503ce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel