dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 7. mai 2018
Viit
1-11/947-6
Registreeritud
7. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
6. juuni 2018

Failid

  • 📎Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu vastuskiri etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule.bdoc36 KB

Sisu (failidest)

EV Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu vastuskiri etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule 30.04.2018 Eesti taasiseseisvumise ajal on teatriväljale lisandunud endiste riigiteatrite kõrvale ca 50 erateatrit. Kultuuriministeeriumi kaudu saab igal aastal riigilt toetust ligi 25 etendusasutust, nendest pooled on eraetendusasutused, sh ka uute initsiatiividena mõningaid erateatreid koondavad etenduskunstide keskused. Eraetendusasutustele makstavad riigitoetused on sõltuvalt aastast ca 4-9% kogu riiklikust rahastusest (sõltub sellest, kas see sisaldab investeeringutoetusi erateatritele või mitte). Samal ajal toovad eraetendusasutused välja rohkem kui poole uuslavastustest, annavad natuke alla poole etenduste koguarvust ja rohkem kui veerandi külastajate koguarvust. Teatriauhindadest on viimastel aastatel läinud erateatritele enam kui kolmandik. Seega on ilmne, et erateatrite kaal kultuurimaastikul ja panus Eesti etenduskunstide arengusse on suurusjärgu võrra suurem kui riigipoolse toetuse osakaal. See on võimalik vaid tänu säästlikumale majandamisele, kuna erateatril ei ole võimalik küsida riigiteatrist suurusjärgu võrra kõrgemat piletihinda. Igal juhul on erateatritele antud toetus osutunud riigile heaks investeeringuks eesti kultuuri arengusse. Etenduskunstide riiklik rahastus Kuigi senine eraetendusasutustele antud toetus on olnud napp, on seni kehtinud toetuse jagamise süsteem võimaldanud ja sundinud riiki kaaluma ja kõrvutama riigi- ja erateatrite raha kasutamise tulemuslikkust ja toetuse eraldamise otstarbekust. Kõik etendusasutused esitasid toetuse saamiseks taotluse kultuuriministeeriumile, mida personali- ja tegevustoetuste osas menetles kultuuriministri moodustatud komisjon, millest enamuse moodustasid etendusasutuste eestkosteorganisatsioonide ja avalikkuse esindajad. Ehkki praktika näitab, et eraetendusasutuste tegevust ei ole vaatamata vastupidistele faktidele peetud riigiteatritega võrreldavalt kaalukaks, on toimunud taotluste kaalumine siiski samadel alustel ja diskretsiooni teostamisel on tulnud riiklike ja eraetendusasutuste huve omavahel kaaluda. Viimastel aastatel on aga komisjonil võimaldatud teha ministrile ettepanekuid vaid erateatrite toetuste osas. Etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõuga muudetakse eri liiki etendusasutuste rahastamise korda selliselt, et ühtemoodi eraõiguslikul alusel valdavalt sihtasutustena (ja mittetulundusühingutena) tegutsevate asutuste rahastamine viiakse täiesti erinevale alusele olenevalt sellest, kes on etendusasutuse asutaja. Kui kehtiva seaduse kohaselt läbivad kõik toetuse taotlused sõltumatu komisjoni, siis eelnõuga nähakse komisjoni roll ette ainult munitsipaal- ja eraetendusasutustele antavate toetuste kaalumiseks. Riigi asutatud sihtasutustele aga määratakse riigieelarvest toetus põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ilma mingisuguse avalikkuse kaasamiseta. Selline muudatus rikub demokraatia põhimõtet ja üldist võrdsuspõhiõigust, mille kohaselt tuleb võrdses olukorras olevaid isikuid kohelda võrdselt, ning muudab riikliku toetuse eraldamise läbipaistmatuks. Riigi asutatud sihtasutuste ja eraalgatuslike sihtasutuste ning mittetulundusühingute tegevus etenduskunstide ja laiemalt rahvuskultuuri edendamisel on analoogne, samuti tegutsevad nad valdavalt samal õiguslikul alusel eraõiguslike sihtasutustena (või mittetulundusühingutena). Üldine võrdsuspõhiõigus nõuab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldaks võrdselt. Kui kehtiv seadus tagab erinevate etendusasutuste võrdse kohtlemise seeläbi, et kõik etendusasutuste toetustaotlused vaadatakse samade põhimõtete järgi läbi avalikkust kaasava sõltumatu komisjoni poolt, siis eelnõu kohaselt koheldakse munitsipaal- ja eraetendusasutusi ebasoodsamalt. Sisuliselt tagatakse seaduse muudatusega riigi asutatud sihtasutustele rahastus kõigi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, samas kui teistele etendusasutustele sellist garantiid ei anta. Kuivõrd eesmärgid, milleks riik on sihtasutused asutanud, ei ole olemuslikult erinevad teiste etendusasutuste eesmärkidest, on tegu selgelt ebavõrdse kohtlemisega. Muudatus piirab oluliselt sisulist kaalutlusõiguse teostamist riikliku toetuse jagamisel. Kui ülekaalukalt kõige suuremat riiklikku toetust saavad riigi asutatud sihtasutused saavad toetuse edaspidi ilma, et avalikkus saaks sõna sekka öelda, muutub sisuliselt mõttetuks mis tahes tulemusnäitajate arvestamine toetuste jagamisel. Kui juba seni on eraetendusasutuste kordades tõhusamat avaliku raha kasutust otsuste tegemisel praktikas sisuliselt eiratud, siis edaspidi kaob otsuse tegijatel isegi võrdlusmoment ja vajadus kaaluda (rääkimata põhjendamisest), kas eraetendusasutuste efektiivsem tegevus eesti kultuuri arendamisel vääriks suuremat osakaalu riigieelarves etendusasutustele ettenähtud vahenditest. Selleks, et Kultuuriministeerium riigieelarvest eraldatud raha jaotamisel vähemalt kaaluks kõigi etendusasutuste panust eesti kultuuri arengusse ja avaliku raha kasutamise otstarbekust, peaks igal juhul säilitama võrdse kohtlemise toetustaotluste menetlemisel ja otsustamisel. Riigi asutatud sihtasutuste selge eeliskohtlemine toob kaasa ka eraetendusasutuste ettevõtlusvabaduse riive. Eraetendusasutused ei ole küll valdavalt tulutoovad asutused, aga peamiselt pileti- ja reklaamitulu teenimine ning publiku pärast võistlemine teiste etendusasutustega eeldab ka nende õigust ettevõtlusvabadusele. Sealhulgas võistlevad eraetendusasutused publiku, pileti- ja reklaamitulu pärast mitte ainult omavahel, vaid ka riigi ja KOV-ide asutatud etendusasutustega, mis valdavas enamuses toimivad samuti eraõiguslikus vormis ning vastutavad ise oma majandustulemuste eest. Ettevõtlusvabadus kaitseb ka põhiolemuselt mittetulundusliku juriidilise isiku õigust kaitsele riigivõimu liigse sekkumise eest tema ettevõtlustegevusse. Eraetendusasutustega samu eesmärke täitvate ja samal turul tegutsevate riigi asutatud sihtasutuste eeliskohtlemine riikliku toetuse jagamisel annab neile põhjendamatu konkurentsieelise eraetendusasutuste ees ja kahjustab eraetendusasutuste ettevõtlusvabadust isegi siis, kui toetuste jagamine ei ole Euroopa Liidu riigiabireeglitega vastuolus. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit toob kokkuvõtvalt välja punktid, miks ta ei toeta uut etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõud: 1) Uus seaduse eelnõu ei arvesta teatrivaldkonnas toimunud arenguid ega kaasaegse teatrisüsteemi tendentse, vaid on mingis mõttes orienteeritud aastakümneid tagasi kehtinud teatrisüsteemi ennistamisele, kui oli tugev riigiteatrite võrgustik ilma erainitsiatiivideta. Kuid taasiseseisvumise ajal on teatriväljale tekkinud juba ca 50 erateatrit ning üha enam töötavad loojad erasektoris. Lisaks on tekkinud uute initsiatiividena erateatritele võimalusi pakkuvad etenduskunstide keskused. Uus seaduse eelnõu keskendub kahjuks riigi osalusega sihtasutustele eritingimuste ja eeliskohtlemise loomisele – „Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks“, kuid sealjuures „ Munitsipaaletendusasutusele , sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ning etenduste ja kontsertide piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks“. Uue seaduse eelnõu eesmärgiks ei paista olevat teatrivälja mitmekesisuse hoidmine, arendamine, reguleerimine ja eritüüpi institutsioonide võrdne kohtlemine, vaid tingimuste loomine riigiosalusega sihtasutuste erikohtlemisele, sj puudub ka konkreetne rahastusprintsiip , mis võimaldaks kasvõi riigi osalusega sihtasutusi omavahel võrrelda. Ajaloolisi arenguid vaadates on mingis mõttes tegemist tagasiminekuga, millel võib aga olla tugev mõju tulevikuks – erateatrite kadumine teatriväljalt. Kui ministeeriumi vaatevinklist vaadates on tekkinud erateatreid liiga palju, siis selle asemel, et erainitsiatiivi uues seaduses mitte tunnustada, tuleks keskenduda uute põhimõtete väljatöötamisele erasektori toetamisel ja elujõus hoidmisel toetades nii erateatreid kui etenduskunstide keskusi, mis pakuksid erateatritele saale, tehnikat, tugiteenuseid jms ning luues võimalusi teatrivaldkonna kunstiliseks mitmekesistamiseks. 2) Uues seaduse eelnõus on võrreldes kehtiva seadusega vähenenud demokraatlikud printsiibid ja väärtused - toetusotsuste tegemine toimub enamus osas ministeeriumi siseselt, sõltumatuid valdkonna eksperte kaasatakse vaid erateatrite toetusotsuste tegemisel ja sedagi vaid osaliselt (varem tegi komisjon ministrile ettepanekuid nii riigiteatrite/riigi osalusega sihtasutuste, munitsipaalasutuste kui erateatrite personali- ja tegevustoetuste osas). Tuleks taastada komisjoni roll nii riigi sihtasutuste, munitsipaalteatrite kui erateatrite toetuste võrdsel menetlemisel. 3) Viimase vähemalt viieteistkümne aasta teatrivaldkonna avalikes aruteludes nii töövõtjate kui tööandjate poolt on keskmes olnud ettepanek kohelda teatreid võrdselt omandivormist sõltumata ning sätestada läbipaistvad ja selged rahastusprintsiibid kõigile teatritele. Nii Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Teatriliidu kui Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu ettepanek on olnud võtta rahastusalusena kasutusele arvestuslik inimtööaasta ehk AITA. Uus seaduse eelnõu ei arvesta valdkonna üksmeelse ettepanekuga. 4) Eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda huvirühmade kaasamist ja avalikku konsultatsiooni, kuid tegelikkuses ei võta eelnõu arvesse teatrivaldkonna ega ka 2017. aasta kevadel ministeeriumi juurde loodud ekspertkomisjoni ettepanekuid – 11 teatrivaldkonna eksperdi ja 5 koosoleku tulemusel valminud põhjalik ettepanekute pakett jäi eelnõu koostajate poolt arvesse võtmata. 5) Eelnõus on reguleerimata muude üksiktoetuste eraldamise printsiibid. 6) Määruse tasandil taotluste esitamise kuupäevaks pandud 30. september tähendab seda, et teatrid ei anna enam oma sisendit Kultuuriministeeriumile järgmise aasta Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks, vaid esitavad taotlused alles siis, kui riigi eelarvestrateegia (RES) on vastu võetud ja sisuline toetusmaht valdkonnale juba teada. Taotluste esitamise tähtaja võiks tagasi aasta esimesse kolmandikku tuua. 7) Määruse tasandil on erateatrite toetustaotluste hindamiskriteeriumid ebamäärased, samuti on lisandunud võrreldes riigiteatrite toetustega erateatrite toetusi kitsendav punkt: "Taotleja taotluse esitamise aastale eelneva kolme aasta keskmine eelarve maht peab olema taotletavast toetusest vähemalt kaks korda suurem". EVPL ei saa nõustuda, et erateatritele luuakse rangemad tingimused toetuste taotlemiseks kui riigi osalusega sihtasutustele. Komisjon peaks olema tuttav ka hindamise all olevate teatrite repertuaariga. Kuivõrd tegemist on väga olulise seadusega etenduskunstide valdkonnas, siis seetõttu ei toeta Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit sellisel kujul etendusasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõud, vaid teeb ettepaneku vaadata veelkord kõik problemaatilised kohad üle ning täiendada ja parandada eelnõud, arvestades nii teatrite võrdse kohtlemise printsiipi asutajast ja omandivormist sõltumata kui ka ettevõtlusvabadust (rakendamata riigi osalusega sihtasutustele eeliskohtlemist) ning sedakorda ka sisuliselt etenduskunstide valdkonda kaasates. Lugupidamisega, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit Allkirjastatud EVPL-i juhatuse poolt kõigi liidu liikmete nimel: Sihtasutus Vaba Lava Sihtasutus FINE 5 TANTSUTEATER Mittetulundusühing Banaanikala Ühendus R.A.A.A.M. Mittetulundusühing Teoteater Loominguline Ühendus MTÜ Oma Lava Mittetulundusühing Arena (Eesti Improteater ) MTÜ Tartu Üliõpilasteater Mittetulundusühing MIKSTEATER Mittetulundusühing Tallinna Tantsuteater Mittetulundusühing Von Glehni Teater Ühing Polygon Mittetulundusühing Teater KELM
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel