Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teie 23.04.2018 nr 2-1/18-0191/3583
[email protected]
Meie 04.05.2018 nr 1-12/1044-2
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
eelnõu kooskõlastamine
Kultuuriministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega:
1) Teeme ettepaneku kasutada eelnõus läbivalt ettevõtja asemel VKE mõistet kuna toetus on
suunatud VKEdele (näiteks § 1 lõikes 3, §-s 2 jne), mis on kohaselt ka §-s 11 nimetatud.
2) Paragrahvi 1 lõike 3 puhul palume selguse mõttes nimetada kõnealused kasvualad ja
vastavad eesmärgid või konkreetne dokument (strateegia, arengukava, poliitika, vms),
milles vastav informatsioon sisaldub. Informatsioon on vajalik taotleja nõuetele
vastavuse hindamisel.
3) Paragrahvi 2 kohta on seletuskirjas välja toodud, et toetuse andmise tulemusena kasvab
eksportivate VKEde arv, kuid eelnõus seda eesmärgina nimetatud ei ole. Juhul kui
toetuse andmise tulemusena peab kasvama toetuse saaja müügitulu ekspordist, palume
lisada millises ulatuses (nt miinimum lävend summana või protsendina) ja millise
ajavahemiku jooksul. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu alusel nõustamise teenuse
kasutamist ei toetata, kuid väljundnäitajaks on eksportööride välisturul nõustamise
teenuseid kasutanud ettevõtete arv.
Teeme ettepaneku toetuse andmise eesmärk pikemalt lahti kirjutada. Eraldi tuleks välja
tuua väljundid, tulemused ja mõju (st väljundid ja tulemused on hinnatavad vahetult
pärast projekti lõppu, mõju 1-2 aastat peale projekti lõppu). Lisaks peab vastavaid
näitajaid (prognoose) küsima taotlejalt toetuse taotlemisel ning toetuse saajalt projekti
lõppedes lõpparuandes ning järelhindamise (mõju hindamine) käigus. Informatsioon on
vajalik projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise hindamisel.
4) Paragrahvi 4 puhul juhime tähelepanu, et mitmed toodud mõisted on eesti keeles
üldlevinud, neil ei ole mitu tähendust ning neid ei kasutata õigusaktides erinevates
tähendustes, mistõttu on nende toomine terminite alla ebavajalik. Näiteks on mõistet
ekspositsioon kasutatud üksnes terminite paragrahvis ning mõistet eksponent veel vaid
abikõlblike kulude paragrahvis, kus saaks kontekstis kasutada ka toetuse saaja/taotleja
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
mõistet. Lisaks on partneri mõiste toodud STSis ning eelnõu § 11 lõige 1 defineerib
partneri.
Palume eelnõus täpsustada, kas partneri peab sarnaselt taotlejale/toetuse saajale olema
VKE ja kas talle laienevad samuti valdkondlikud piirangud. Kui jah, siis tuleb seda osa
eelnõus täiendada, kui ei, siis palume selgitada, kuidas see panustab prioriteetse suuna ja
rakenduskava eesmärkidesse.
5) Paragrahvi 6 puhul palume täpsustada toetatavaid tegevusi. Eelnõud lugedes peab
taotlejal olema selge, milliseid tegevusi toetatakse ja milliseid mitte. Praegune sõnastus
„toetust antakse messil eksponendina osalemiseks“ ehk „toetust antakse messil juriidilise
isikuna osalemiseks“ jääb segaseks.
6) Juhime tähelepanu, et § 7 lõikes 3 on viide § 6 lõikele 1, mida eelnõus ei ole.
7) Juhime tähelepanu, et § 7 lõike 3 punkti 3 ja 4 sõnastus vajab täpsustamist, sest
ebaselgeks jääb, mida messi kindlustuse ja messipääsmete ostu all mõeldakse. Lisaks
teeme ettepaneku nimetada abikõlblike kuludena messistendi kujundus ja teostus ning
messistendi ja eksponaatide messile ja tagasi toimetamisega seotud transpordi-,
kindlustus-, ladustamis- ja tollikulu.
8) Paragrahvi 8 kohaselt võib ühel juhul hakata kulusid tegema taotluse esitamisest
(grupierandi määruse alusel), teisel juhul 6 kuud enne taotluse esitamist (VTA määruse
alusel). Ebaselge on, kuidas taotleja saab teada, millal ta võib alustada kulude tegemisega
ja millist riigiabi erandit talle kohaldatakse. Otsuse erandi kasutamise osas teeb
rakendusüksus peale taotluse esitamist ning rakendusüksus on see, kes registrist taotleja
VTA vaba jääki kontrollib.
Selguse mõttes teeme ettepaneku alustada mõlema riigiabi erandi kasutamise puhul
projekti abikõlblikkuse perioodi taotluse esitamisest alates. Vastasel juhul tekib küsimus
turutõrke olemasolus.
9) Paragrahvi 9 kohaselt toetatakse grupierandiga hõlmatud riigiabina kuni 80%
abikõlblikest kuludest ja VTAna kuni 35%. Arusaamatuks jääb, miks on otsustatud
kasutada erinevaid lähenemisi ning kuidas see läheb kokku taotlejate võrdse kohtlemise
põhimõttega. Asjaolu, et taotlejal on taotluse esitamise hetkeks VTA piirmäär täis, ei
tohiks kuidagi sanktsioneeriv olla.
Selguse mõttes teeme ettepaneku, et toetuse maksimaalne lubatud osakaal oleks kõikide
toetuste puhul 50% abikõlblikest kuludest nagu annab võimaluse grupierandi määruse
kohalduv abiliik.
10) Paragrahvi 10 puhul palume täiendada eelnõud ja sätestada, kas üks ja sama taotleja võib
esitada korraga mitu taotlust või uue taotluse enne eelmise projekti lõppu (st lõpparuande
kinnitamist ja viimase makse tegemist) ning kas üks projekt võib sisaldada mitut messi
ja/või ühel ja samal messil osalemist mitmel aastal. Lisaks palume täpsustada, millal RÜ
enne vooru avamist taotlejat sellest teavitab.
11) Kuna toetus on suunatud ainult konkreetsetes valdkondades tegutsevatele VKEdele, siis
teeme ettepaneku lisada § 11 lõikesse 1 vastavad kitsendused (st taotleja saab olla Eestis
registreeritud äriühingust VKE, kes tegutseb § 1 lg 3 nimetatud valdkonnas) ja täiendada
partneri osa kui kitsendused kohalduvad ka temale.
12) Paragrahvi 13 lõikesse 2 palume lisada majandusnäitajad ja nende prognoosid (min 2
aasta kohta peale projekti lõppu) ning projekti väljundid, tulemused ja mõju (sh eristada,
mis on hinnatavad vahetult projekti lõpus ning mis on hinnatavad projekti järgselt) ning
projekti detailne eelarve (sh peab olema välja toodud ka messil osalemise
kogumaksumus, mis sisaldab nii abikõlblikke kui mitteabikõlblikke kulusid). Lisaks
leiame, et taotleja peaks esitama võrreldavad hinnapakkumised sõltumatutelt pakkujatelt
ja pakkumise lähteülesande kirjelduse. Vähemasti peaks taotluses olema välja toodud
alternatiivsete messide kirjeldused ning konkreetse messi valiku põhjendus.
13) Paragrahvi 17 puhul on tegemist ainult nõuetele vastavaks tunnistamisega ja taotluse
sisulist hindamist ei toimu. Eelnõust ei selgu, mida hinnatakse pärast seda kui taotleja ja
taotlus on nö vastavuskontrolli läbinud ehk nõuetele vastavaks tunnistatud. Teisisõnu
sisulised hindamiskriteeriumid ja lävendid puuduvad. Pole selge, kuidas hinnatakse
tulemuste ja mõju saavutamist jne.
14) Paragrahvi 18 lõike 7 ja § 24 lõike 1 punktis 3 esineb vastuolu. Üks säte annab 2
tööpäeva, teine 3 tööpäeva.
15) Paragrahvi 21 lõikesse 3 teeme ettepaneku lisada konkreetsed näitajad taotluses
prognoositud eesmärkide ja väljundite ning tulemuste saavutamise kohta. Informatsioon
on vajalik projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise hindamisel. Ka seletuskirjas
puudub täpsem info, kuidas ja mille põhjal eesmärkide saavutamist mõõdetakse ning
hinnatakse.
16) Paragrahv 22 lõikesse 3 palume lisada, et toetuse maksmise eelduseks on mh lõpparuande
kinnitamine RÜ poolt.
17) Paragrahvi 23 palume lisada toetuse saaja kohustuste hulka projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamise (mõõdetavas ulatuses).
18) Paragrahvi 24 palume lisada RÜ kohustusena kannete tegemine RARi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Kadri Kilvet 6282224,
[email protected]
Eduard Odinets 6282208,
[email protected]
Anu-Maaja Pallok 6208234,
[email protected]