MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Teater NO99
registrikood: 90011088
tänava/talu nimi, Sakala tn 3
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10141
telefon: +372 6688781
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.no99.ee
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 7
Bilanss 7
Tulemiaruanne 8
Rahavoogude aruanne 9
Netovara muutuste aruanne 10
Raamatupidamise aastaaruande lisad 11
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11
Lisa 2 Raha 13
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 14
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 15
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 16
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 17
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 17
Lisa 9 Muud võlad 18
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18
Lisa 11 Annetused ja toetused 19
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 20
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 20
Lisa 14 Tööjõukulud 21
Lisa 15 Seotud osapooled 21
Lisa 16 Sihtasutuse tegevuse jätkuvus 21
Aruande allkirjad 22
Vandeaudiitori aruanne 23
2
TEGEVUSARUANNE
Nõukogu ja juhatus
2017 oli Sihtasutus Teater NO99 viies tegevusaasta. Sihtasutuse nõukogusse kuulusid Tõnis
Arro (Nõukogu esimees kuni 16.06.2017), Kaarel Oja (nõukogu esimees alates 17.06.2017), Hillar
Sein, Raido Roop Margus Uudam ja Heldur Meerits.
Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, juhatuse liikmeks oli kuni 29.08.2017 Eero Epner ja alates
30.08.2017 Ene-Liis Semper.
Etendustegevus
Teater NO99 andis 2017. aastal 138 etendust, mille hulgas oli lausa 9 esietendust. Kokku käis
teater NO99 etendusi (sh etendused mujal Eestis ja välismaal) vaatamas 19 016 teatrikülastajat.
Esietenduste hulgas oli 6 lavastust ("NO37 NOДв на цать", "NO36 Unistajad", "NO35 Päev
pärast vaikust", "NO34 Revolutsioon", "NO33 Hüsteeria" ning "NO32 Heasoovijad"), kaks
ühekordset aktsiooni ("NO37,8 Lavakunstikooli aktsioon: Drag show", "NO37,9 Lavakunstikooli
aktsioon: Kreeka tragöödiad") ning projekt "Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba".
Varem sündinud lavastustest olid 2017. aastal repertuaaris kaasproduktsioon Kanuti Gildi
SAALiga "OVEREXPOSURE“, "NO40 Pööriöö uni", "NO43 Kõnts, " NO42 Klounide hävitusretk",
"NO39 Ema Courage", "NO44 FANTASTIKA" ja "NO38 Punane õhupall", nendest viimased neli
lahkusid repertuaarist 2017. aasta jooksul.
Teater NO99's tegid lavastajatena tööd Eesti teatris olulised loojad Sasha Pepelyayev, Juhan
Ulfsak, Lauri Lagle, Jüri Nael, Hendrik Kaljujärv ning Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
Enimvaadatud lavastused 2017. aastal olid:
„Revolutsioon“ - 2 800 vaatajat
„Kodumaa karjed“ – 2 701 vaatajat
„Pööriöö uni“ – 2 193 vaatajat
„Kõnts“ – 2 144 vaatajat
Uuslavastused:
NO37 NOДв на цать
Lavastaja ja kunstnik: Sasha Pepelyayev
Esietendus: 11. märtsil 2017
NO36 Unistajad
Lavastaja: Juhan Ulfsak
Esietendus: 8. aprill 2017
NO35 Päev pärast vaikust
Lavastaja: Lauri Lagle
Esietendus: 6. mai 2017
NO34 Revolutsioon
Lavastajad: Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Esietendus: 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis
NO33 Hüsteeria
Lavastaja: Ene-Liis Semper
Esietendus: 22. detsember 2017
NO32 Heasoovijad
Lavastaja: Tiit Ojasoo
Esietendus: 22. detsember 2017
Etendustegevus välismaal
On märkimisväärne, et 2017. aastal andis Teater NO99 väljaspool Eestit etendusi tervelt nelja
erineva lavastustega
"NO43 Kõnts" - festival TheARTIUM'il Klaipedas, Veneetsia Bienaal ja Rooma Euroopa
teatripreemia pidustused
"NO42 El Dorado" - Veneetsia Bienaal
"NO40 Pööriöö uni" – Konzerthaus Berlin
"NO34 Revolutsioon" - Varssav Teatr Powszechny
Tunnustus
2017. aasta detsembris pälvis Teater NO99 aastatepikkuse kunstilise tegevuse eest uute
teatrireaalsuste kategoorias Euroopa teatripreemia New Theatrical Realities, mis oli 2017.
aastale ilusaks lõpetuseks ja julgustuseks samal teel jätkama.
2017. aasta Eesti teatri aastaauhindade jagamisel olid teater NO99 produktsioonide laureaadid:
Liina Keevallik – Kunstnikuauhind “NO38 Punane õhupall“
Lavastus “NO40 Pööriöö uni“ – Etenduskunstide ühisauhind
Muud tegevused
Restoran
Alates 2017. aasta III kvartalist toimib NO99 kohvik/restoran peamiselt teatrimaja
käepikendusena. Argipäeviti alates kella 12st pakub kohvik vahelduvat päevamenüüd ning
etendusõhtutel kutsub restoran teatripublikut enne etendust õhtust sööma. Lisaks toimuvad
kohvik/restoranis etenduste sissejuhatused, kohtumised publiku ja trupi vahel ning teatri ja
külaliste poolt organiseeritud eriüritused. Sisehooajal septembrist maini toimub reede õhtuti
koostöös Eesti Jazziliduga restoraniruumides jazzklubi.
Ruumide rent
Õhtutel, millal teatrietendusi ei toimunud renditi ruume välja nii festivalidele (kooliteatrite festival),
üritusesarjadele (Intsikurmu muusikafestival, Disco Tallinn jne) kui asutustele ja ettevõtetele.
Majandustegevus
SA-le Teater NO99 eraldas Kultuuriministeerium 2017. aasta tegevustoetuseks 867 991 eurot.
Samuti toetas Kultuuriministeerium teatrit Sakala 3 asuva hoone renoveerimisel.
SA Teater NO99 tulu ettevõtlusest oli 2017. aastal 532 396 eurot, millest piletitulu moodustas 175
691 eurot. Kohvik-restorani teenitud tulu oli 2017. aastal 356 705 eurot.
2017. alguses oli SA-s Teater NO99 70 koosseisulist ja 15 mittekoosseisulist töötajat. Aasta
lõpuks oli SA-s Teater NO99 koosseisulisi 65 (neist kohvik-restoraniga seotud 12) ja 12
mittekoosseisulist (neist kohvik-restoraniga seotud 2) töötajat.
SA Teater NO99 lõpetas 2017. aasta kahjumiga, kuna mitmed festivalide külastused läksid
prognoositust kallimaks ning uuslavastuste piletitulu ja restorani müügitulu osutus väiksemaks.
SA Teater NO99 maksevõime on 2018. aastaks taastatud. Kultuuriministeeriumiga on sõlmitud
2018 toetusleping summas 1 169 960 eurot, piletitulu prognoos on 150 000 eurot, välisfestivalidelt
on prognoositud tulu 140 000 eurot ning restorani müügituluks 200 000 eurot. Kohustused on
suudetud täita tähtaegselt ja sihtasutus on jätkuvalt tegutsev majandusüksus.
2018. aastal jätkab SA Teater NO99 struktuurselt jätkusuutliku majandustegevusega, milles
kulude katmiseks piisavad vahendid tulevad lisaks riigitoetusele ja piletimüügile ka mitmetest
välisfestivalide külastustest ja restorani teenitavast kasumist.
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 12 242 11 973 2
Nõuded ja ettemaksed 63 633 145 373 3
Varud 8 827 11 376
Kokku käibevarad 84 702 168 722
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 470 553 277 320 6
Kokku põhivarad 470 553 277 320
Kokku varad 555 255 446 042
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 337 187 301 208 7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 158 167 0 10
Kokku lühiajalised kohustised 495 354 301 208
Kokku kohustised 495 354 301 208
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 107 819 107 819
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 37 015 153 443
Aruandeaasta tulem -84 933 -116 428
Kokku netovara 59 901 144 834
Kokku kohustised ja netovara 555 255 446 042
7
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 370 817 1 132 431 11
Tulu ettevõtlusest 532 396 753 564 12
Kokku tulud 1 903 213 1 885 995
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -900 217 -926 920 13
Tööjõukulud -1 047 025 -1 037 943 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -40 904 -38 165 6
Kokku kulud -1 988 146 -2 003 028
Põhitegevuse tulem -84 933 -117 033
Muud finantstulud ja -kulud 0 605
Aruandeaasta tulem -84 933 -116 428
8
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -84 933 -117 033
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 40 904 38 166 6
Kokku korrigeerimised 40 904 38 166
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 73 634 -77 220
Varude muutus 2 549 -1 743
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 194 146 85 844
Kokku rahavood põhitegevusest 226 300 -71 986
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-226 137 -228 280
soetamisel
Laekunud intressid 106 763
Kokku rahavood investeerimistegevusest -226 031 -227 517
Kokku rahavood 269 -299 503
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 11 973 311 476
Raha ja raha ekvivalentide muutus 269 -299 503
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 12 242 11 973
9
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 107 819 153 443 261 262
Aruandeaasta tulem 0 -116 428 -116 428
31.12.2016 107 819 37 015 144 834
Aruandeaasta tulem 0 -84 933 -84 933
31.12.2017 107 819 -47 918 59 901
10
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Teater NO99 sihtasutuse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga.
Eesti Vabariigi hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev
raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja avaliku sektori finanstarvestuse ja -aruandluse juhend.
Raha
Kirjel raha kajastatakse kassas olevat sularaha ja raha arvelduskontodel ning raha ekvivalente.
Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva
summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruande koostamisel rühmitatakse laekumised ja väljamaksed nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse
ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutatakse kaudset meetodit, mille puhul korrigeeritakse põhitegevuse rahavoogude leidmiseks
põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, põhitegevusega seotud varade ning kohustuste saldode
muutused ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud.
Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatakse otsemeetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet
iga konkreetse kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse bilansis alla
tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse tulemiaruande real muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud,
eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi
tulemiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud
nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse need algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise
intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarad on varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5 000 eurost (kuni 1.1.2016 2 000 eurot). Varad, mille kasulik
eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse
kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest
eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele
eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline,
et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta.
Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
11
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 20 aastat
Masinad ja seadmed 3-5 aastat
Info- ja kommunikatsiooni
3-5 aastat
tehnoloogia
Muu materiaalne põhivara 3-5 aastat
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide
puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse
kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse
vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on
tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks
vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste
finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised
finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel
pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
Annetused ja toetused
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja;
nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
2) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides
määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või
sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse meetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara
soetust mõlemaid eraldi. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud
vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk,
kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või
investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks
järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused:
• olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;
• müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
• tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
12
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
• tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel
perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei
osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende pereliikmeid, samuti sihtasutusi, mittetulundusühinguid
ja äriühinguid, kelle üle eelpoolnimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise
aastaaruandes avaldatakse informatsioon eelpool nimetatud seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele
või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on
korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.
Korrigeeriv bilansijärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste
mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Mitte-korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud
asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ega tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades juhul, kui
need on olulised.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassa 4 990 1 298
Riigikassa 7 252 10 675
Kokku raha 12 242 11 973
13
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 36 254 36 254 4
Ostjatelt laekumata
52 491 52 491
arved
Ebatõenäoliselt
-16 237 -16 237
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
3 878 3 878 5
tagasinõuded
Ettemaksed 23 501 23 501
Tulevaste perioodide
15 776 15 776
kulud
Muud makstud
7 725 7 725
ettemaksed
Kokku nõuded ja
63 633 63 633
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 94 194 94 194 4
Ostjatelt laekumata
98 384 98 384
arved
Ebatõenäoliselt
-4 190 -4 190
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
6 716 6 716 5
tagasinõuded
Muud nõuded 106 106
Intressinõuded 106 106
Ettemaksed 44 357 44 357
Tulevaste perioodide
19 211 19 211
kulud
Muud makstud
25 146 25 146
ettemaksed
Kokku nõuded ja
145 373 145 373
ettemaksed
14
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ostjatelt laekumata arved 52 491 98 384
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -16 237 -4 190
Kokku nõuded ostjate vastu 36 254 94 194
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -4 190 -11 331
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 1 030 1 683
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -13 077 -305
Lootusetuks tunnistatud nõuded 0 5 763
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -16 237 -4 190
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 2 241 0 5 293
Üksikisiku tulumaks 0 21 993 0 29 937
Erisoodustuse tulumaks 0 23 0 211
Sotsiaalmaks 0 75 900 0 61 216
Kohustuslik kogumispension 0 2 223 0 1 197
Töötuskindlustusmaksed 0 3 024 0 2 342
Intress 0 231 0 132
Ettemaksukonto jääk 3 878 6 716
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 878 105 635 6 716 100 328
Vaata ka lisa 3 ja 7.
15
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordi- Arvutid ja Muud
põhivarad
vahendid arvutisüsteemid
masinad ja
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 0 3 167 6 164 120 267 129 598 76 850 206 448
Akumuleeritud kulum 0 -3 167 -4 294 -95 204 -102 665 -25 885 -128 550
Jääkmaksumus 0 0 1 870 25 063 26 933 50 965 77 898
Ostud ja parendused 223 937 0 0 0 0 13 650 237 587
Uute ehitiste ost, uusehitus,
223 937 223 937
parendused
Muud ostud ja parendused 0 0 0 0 13 650 13 650
Amortisatsioonikulu -933 0 -1 870 -16 072 -17 942 -19 290 -38 165
31.12.2016
Soetusmaksumus 223 937 0 0 45 747 45 747 86 100 355 784
Akumuleeritud kulum -933 0 0 -36 756 -36 756 -40 775 -78 464
Jääkmaksumus 223 004 0 0 8 991 8 991 45 325 277 320
Ostud ja parendused 207 377 0 0 18 760 18 760 8 000 234 137
Uute ehitiste ost, uusehitus,
207 377 207 377
parendused
Muud ostud ja parendused 0 0 18 760 18 760 8 000 26 760
Amortisatsioonikulu -12 061 0 0 -8 693 -8 693 -20 150 -40 904
31.12.2017
Soetusmaksumus 431 314 0 0 64 507 64 507 94 100 589 921
Akumuleeritud kulum -12 994 0 0 -45 449 -45 449 -60 925 -119 368
Jääkmaksumus 418 320 0 0 19 058 19 058 33 175 470 553
16
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 79 199 79 199
Võlad töövõtjatele 115 484 115 484 8
Maksuvõlad 105 635 105 635 5
Muud võlad 2 905 2 905
Muud viitvõlad 2 905 2 905 9
Saadud ettemaksed 10 541 10 541
Muud saadud ettemaksed 10 541 10 541
Muud kohutused 23 423 23 423
Kokku võlad ja ettemaksed 337 187 337 187
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 72 681 72 681
Võlad töövõtjatele 110 168 110 168 8
Maksuvõlad 100 328 100 328 5
Muud võlad 2 547 2 547
Muud viitvõlad 2 547 2 547 9
Saadud ettemaksed 15 227 15 227
Muud saadud ettemaksed 15 227 15 227
Muud kohustused 257 257
Kokku võlad ja ettemaksed 301 208 301 208
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustis 58 063 55 013
Puhkusetasude kohustis 19 799 18 214
Arvestatud maksud detsembri tasudelt 37 622 36 941
Kokku võlad töövõtjatele 115 484 110 168
17
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Muud võlad
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Muud viitvõlad 2 905 2 905
Krediitkaardi võlad 2 905 2 905
Kokku muud võlad 2 905 2 905
31.12.2016 12 kuu jooksul
Muud viitvõlad 2 547 2 547
Krediitkaardi võlad 2 547 2 547
Kokku muud võlad 2 547 2 547
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2016 Saadud 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 0 121 223 121 223
Kokku sihtfinantseerimine
0 121 223 121 223
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 0 21 944 21 944
Soome-Eesti Kultuurifond 0 15 000 15 000
Kokku sihtfinantseerimine
0 36 944 36 944
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
0 158 167 158 167
annetused ja toetused
Kultuuriministeeriumilt sihtfinantseeringuks saadud toetused:
laadimistõstuki soetamiseks 50000 eurot;
raadiomikrofonide väljavahetamiseks 21944 eurot;
investeeringutoetus 71223 eurot;
Soome-Eesti Kultuurifondilt saadud:
Soome ühisprojekti stipendium 15000 eurot.
18
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 867 991 865 239
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 213 777 30 000
Välisfestivalid 156 976 198 942
Kultuurikapitali toetused 0 18 000
Riigikantselei 86 351 0
Eraisikute annetus 0 10 200
Euroopa Fondi Sihtfinantseerimine -866 10 050
Eesti Etendusasutuste Liit 35 000 0
Kultuuriministeerium 11 588 0
Kokku annetused ja toetused 1 370 817 1 132 431
sh eraldis riigieelarvest 1 081 768 913 239
Rahalised ja mitterahalised annetused
2017 2016
Rahaline annetus 0 10 200
Kokku annetused ja toetused 0 10 200
Toetused on saadud järgnevalt:
1. Kulturiministeeriumilt kokku: 1 093 356 eurot (2016 aastal 895239 eurot)
tegevustoetust 867991 eurot (2016 aastal 849239 eurot)
s.h. personalikuludeks 676923, millest kultuuritöötajate palgatõus 31459 eurot (kehtestati brutotöötasu alammäär 942) vastavalt (2016 aastal
647391 eurot);
välissõitude toetus 60000 eurot (2016 aastal sama);
halduskuludeks 104368 eurot (2016 aastal sama);
hooldusremonditoetus 26700 eurot (2016 aastal sama);
projektitoetused kokku 11588 eurot (2016 aastal 16000 eurot):
s.h. Rooma Euroopa Teatriauhind etendusega "NO43 Kõnts" 11050 eurot;
Berliini etenduse kajastmaine "NO40 Pööriöö uni" 538 eurot.
Investeeringuteks ja põhivara soetusteks kasutatud 213 777 eurot (2016 aastal 30000 eurot):
2. Välisfestivalidelt kokku 156976 eurot (2016 aastal 198942 eurot)
s.h. Klaipeda etendusega "NO43 Kõnts" 22354 eurot;
Veneetsia etendustega "NO43 Kõnts" ja "NO42 Eldorado ehk klounide hävitusretk" 44000 eurot;
Berliin etendusega "NO40 Pööriöö uni" 46467 eurot;
Varssav etendusega "NO34 Revolutsioon" 23835 eurot;
Rooma Euroopa Teatriauhind etendusega "NO43 Kõnts" 20320 eurot.
3. EFS toetus tõlkeprogrammi kulude osaliseks katteks saadud tulude vähendus -866 eurot.
4. Riigikantseleilt kokku 86351 eurot:
s.h. Varssav etendusega "NO34 Revolutsioon" 19351 eurot;
Berliin etendusega "NO40 Pööriöö uni" 50000 eurot;
Rooma Euroopa Teatriauhind etendusega "NO43 Kõnts" 17000 eurot
5. Eesti Etendusasutuste Liit 35000 eurot, EV100 teatrisari "Sajandi lugu" raames etenduse "NO34 Revolutsioon" kulude katteks Naissaarel.
19
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Piletimüügitulu 175 691 274 643
Muud kultuuri ja kunstiasutuste tulud 356 705 475 921
Reklaamimüük 0 3 000
Kokku tulu ettevõtlusest 532 396 753 564
Muudes tuludes on kajastatud kohvikutulud 314365 eurot (2016 aastal 410907 eurot);
ruumide rendiga seotud tulud 19444 eurot (2016 aastal 31881 eurot;
kavade-, meenete ja trükiste müügitulud 4531 eurot (2016 aastal 4608 eurot)
piletite müügi vahendustasud ja ürituste korraldamise tulud 18365 eurot (2016 aastal 4913 eurot)
Lisaks saadi 2016 aastal etenduse Pööriöö Unenägu vaäljatoomiskulude kompenseerimiseks koostööpartnerite poolt 23612 eurot.
Tulud ettevõtlusest on teenitud Eestis.
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent 13 314 6 297
Tööjõurent 0 653
Energia 54 098 54 312
Elektrienergia 26 499 27 109
Soojusenergia 23 453 23 847
Kütus 4 146 3 356
Veevarustusteenused 7 874 8 286
Mitmesugused bürookulud 23 232 21 050
Lähetuskulud 111 884 78 810
Koolituskulud 2 601 6 100
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 12 046 -1 378
Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 43 423 43 623
Sõidukite majandamiskulud 5 543 5 584
Korrashoiuteenused 38 545 44 511
Valveteenused 696 559
Toiduained 124 977 161 112
Etendus-ja kontserttegevuse kulud 264 427 275 215
Inventar ja selle tarvikud 29 693 26 368
Reklaamikulud 25 312 34 650
Transporditeenused 4 391 5 079
Muud kultuuri- ja vabaaja sisustamise kulud 68 819 93 638
Autoriõigused - ja litsentsitasud 59 368 61 606
Muud 9 974 845
Kokku mitmesugused tegevuskulud 900 217 926 920
20
Sihtasutus Teater NO99 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 781 760 775 081
Sotsiaalmaksud 264 576 261 426
Muud 689 1 436
Kokku tööjõukulud 1 047 025 1 037 943
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 65 69
Lisa 15 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 153 399 15 443
Juhtkonna tasud on kajastatud tulemiaruandes kirjel Tööjõukulud.
Vastavalt 2013 aastal sõlmitud Tasuta kasutamise lepingule on SA Vanalinna Teatrimaja andnud SA Teater NO99-le tasuta
kasutamiseks Tallinnas Sakala 3 asuva hoone 5708,1 m2 üldpinnast 5659,4 m2 ja hoone juurde kuuluva parkimisala. Vara kasutamisega
seotud kulud (sh. tasu kommunaalteenuste eest) tasub Sa Teater NO99 otse vastavale teenusepakkujale. SA Teater NO99 ja SA
Vanalinna Teatrimaja kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi.
Lisa 16 Sihtasutuse tegevuse jätkuvus
Seisuga 31.12.2017 ületasid sihtasutuse lühiajalised kohustused käibevara summas 410 652 eurot. SA Teater NO99 maksevõime on 2018
aastaks taastatud. Kultuuriministeeriumiga on sõlmitud toetusleping summas 1 169 950 eurot. Piletitulu prognoos 150 000 eurot,
välisfestivalidelt prognoositud tulu on 140 000 eurot ja restorani müügitulu 200 000 eurot. Kohustused on suudetud täita tähtaegselt. Sihtasutus
on jätkuvalt tegutsev majandusüksus.
21
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Teater NO99 nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Teater NO99 (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval
lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida
või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme
järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või
kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil.
Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kairi Luigelaht-Teder
Vandeaudiitori number 546
Audit & Consult OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 280
Telliskivi tn 60, Tallinn, Harju maakond, 10412
28.04.2018