MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja
registrikood: 90003491
tänava/talu nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 2a
maja ja korteri number:
linn: Rakvere linn
maakond: Lääne-Viru maakond
postisihtnumber: 44314
telefon: +372 3295448, +372 3295450
faks: +372 3295441
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 21
Bilanss 21
Tulemiaruanne 22
Rahavoogude aruanne 23
Netovara muutuste aruanne 24
Raamatupidamise aastaaruande lisad 25
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 25
Lisa 2 Raha 27
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 28
Lisa 4 Varud 29
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 30
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 31
Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 31
Lisa 9 Annetused ja toetused 32
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 33
Lisa 11 Muud tulud 33
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 34
Lisa 13 Tööjõukulud 34
Lisa 14 Intressitulud 35
Lisa 15 Seotud osapooled 35
Aruande allkirjad 36
Vandeaudiitori aruanne 37
2
2017. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE
*Täitmine on tegevuskava tekstis paksus kirjas
1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON
Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus)
eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades
eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on
tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur
rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel
aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna
kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise
võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate
külalislavastajate abil.
Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks: oma eriala valdavate lavastajate puudus või
vähene huvi ning riigi personalipoliitika jäikus töökohtade arvestamisel. 2016. aasta lõpus on teatri
trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama
külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad küll muudavad publikule pildi atraktiivsemaks, aga nende
arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid.
Tegevuse jätkamiseks on vaja lähiajal teha mitmed suuremad soetused (veoauto, kaasaegne heli- ja
videopark) ja viia lõpuni sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremont ja hooldus. Eriti
kehvas seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud
teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid tulevad vaid miinimumi tõusuks, muu
personali palga korrigeerimise vahendid tuleb teatril lisaks teenida. Külalislavastajate, kunstnike ja
näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb
omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust
eraldatakse tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste
tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta
kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks
planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest, seega tuleb teatril suur osa ka
nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad
kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning
probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme
pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.
Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu hoidma Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal
kõrgetasemelisel kursil. 2017. aastal toimub kunstilise juhi konkurss, mille tulemus esialgu
Rakvere Teatri plaane oluliselt ei muuda, küll aga seab sisu lähiaastateks.
Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii
ja Baltoscandal.
2017. aastal lõppes kunstilise juhi Üllar Saaremäe tähtajaline leping. Väljakuulutatud
konkursi tulemusena alustas augustist Rakvere Teatri loomingulise juhina tööd Peeter
Raudsepp. 2017. aasta repertuaar oli juba varasemalt paigas ning juhi vahetus olulisi
muudatusi kaasa ei toonud. Augustist täienes meie loominguline koosseis nelja uue
inimesega. Alustasid dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk ja kolm TÜ VKA lõpetanud noort
näitlejat Jaune Kimmel, Märten Matsu ja Grete Jürgenson.
3
Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus 2017. aastal pööras teatri sisemise
palgahierarhia pea peale. Riigipoolsed lisavahendid tulid vaid miinimumi jõuliseks tõusuks
ning see sõi ära kehtinud palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali
järeleaitamist sama tormakas tempos.
Kino ja Proovisaali valmimisest 2016. aastal ja kunstiteoste tellimise seadusest kohustatuna
kuulutasime 2017. aastal välja „SA Rakvere Teatrimaja Kino ja Proovisaali Kreutzwaldi 2b
hoone välisruumi kunstikonkursi”. Laekunud 11 tööst valis žürii võidutööks kavandi „Olla”.
Skulptuur paigaldati 2017. aasta lõpuks.
Pikki aastaid on peetud ebaõnnestunud läbirääkimisi Näituse tn 2 krundi omanikuga krundi
soetuseks. 2017. aastal omanik suri ja pärijad olid nõus krundi Rakvere Teatrile müüma.
Pärast krundi soetust lammutasime amortiseerunud ja ohtliku hoone ning alustasime parkla
laienduse projekteerimist. Parkla peaks valmima 2018. aastal.
2017. aastal alustasime ettevalmistusi Rakvere Teatri uue kodulehe loomiseks. Uus koduleht
valmib 2018. aastal.
2. TEATER
2017. aasta etenduste arvu ja publikuarvu planeerimisel lähtub Rakvere Teater Eesti
Etendusasutuste Liidu ja Eesti Teatriliidu poolt välja töötatud arvestusliku inimtööaasta (AITA) ja
optimaalse koosseisu valemist. Rakvere Teatri optimaalne töömaht 105 AITAT ehk 300 etendust,
9 uuslavastust ja 58500 vaatajat.
2017. aastal oli Rakvere Teatris 9 uuslavastust, anti 367 etendust 58649 vaatajale.
Praktikas ei ole võimalik märkimisväärselt tõsta piletihinda, seega peab eelarve vajaduste
katmiseks olema publikuarv vähemalt 62500 piletihinnaga 9,50 eurot (ilma käibemaksuta). Selle
saavutamiseks on vajalik ka etenduste arvu suurendamine üle 300.
Publikuarv jäi finantsiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust väiksemaks, kuid seevastu
õnnestus suvelavastuste menukuse arvelt tõsta piletihinda 10,98 eurot, nii et eelarves
ettenähtud piletitulu 593750 eurot sai ületatud 644040,30 euroga.
See tähendab tööd kolmes paralleelis, mis on mõistlik järgmistel põhjustel:
a) võimaldab anda trupile eripalgelist ja küllaldast tööd;
Rakvere Teatri 17 koosseisulisest näitlejast jäi üheksal 2017. aastanumbri sisse kolme
uuslavastuse esietendused ning 8 näitlejal kahe uuslavastuse esietendused. Kahe uuslavastuse
tegijad valmistasid aasta lõpus ette 2018. aasta jaanuaris esietenduvat lavastust. Seega võib
öelda, et trupp on koormatud ühtlaselt ning optimaalse koosseisu valemit järgivalt. Kui
Rakvere Teater mängiks ainult statsionaaris, võiks seda koormust pidada ehk
tasakaalustatuks. Aastast aastasse kolme uue materjali ning seejuures nädalas vähemalt
kahe väljasõiduetenduse andmine aga näitleja süvenemist ei soodusta.
b) võimaldab kasutada ruume otstarbekalt;
Lisaks 222 etendusele statsionaaris toimus Rakvere Teatri ruumes 2017. aastal 56 muud
Rakvere Teatri poolt produtseeritud vestlust, kontserti, konverentsi, näitust ning 69
rendisündmust. Üldistavalt saab öelda, et aasta igal päeval toimus kompleksis üks
avalikkusele suunatud üritus. Proovid ja kinotegevus muidugi sellele lisaks.
c) lubab kavva võtta "riskiprojekte", mis on vajalikud kunstilises plaanis, aga riskantsed
finantsilises mõttes;
Kunstilised riskiprojektid 2017. aasta kavas olid Anthony Burgessi „Kellavärgiga apelsin”
TÜ VKA lõpetava lennu esituses ning Suokassi luulele loodud audiovisuaallavastus „Tagassi
inglite juure”, mis on nomineeritud 2017. aasta keeleteo auhinnale.
4
d) töö kolmes paralleelis ja 105 AITA mahus on vajalik tuntuse säilitamiseks üle-Eestiliselt ja
püsipubliku säilitamiseks statsionaaris.
Jätkame väljasõite väljekujunenud mahus – 40–45% antavatest etendustest on väljaspool
statsionaari.
2017. aastal antud 367 etendusest olid 145 ehk 39,5 % etendustest antud väljasõitudes. Neist
omakorda 94 etendust teatrilinnadest väljaspool maakultuurimajades.
Jätkub ettevalmistus 2020. aastal toimuvaks viie riigi ühisprojektiks. Eestis on projekti partneriteks
viis teatrit: Rakvere Teater, Vanemuine, Endla Teater, Ugala Teater ja NUKU.
Paraku lõppes see projekt välispartnerite puudumise tõttu.
Tehniliste ja administratiivala töötajate täiendkoolitusele suunatud koostöö Ohio Northen
University’ga toob 2017. aastal Rakveresse kaks üliõpilast.
Üliõpilased saabuvad festivalile Baltoscandal 2018. aastal. Küll aga jätkusid kontaktid
ülikooliga selleks, et luua Ameerika mandril lavastuse "Lahus" lavakujundus
külalisetendusteks Torontos.
USA ja Kanada väliseestlaste kogukonnaga koostöös sünnib 2017. aastal originaaltekst Liisi
Rohumäelt, mis käsitleb väliseestluse hilisemat perioodi sealsete arhiiviandmete põhjal.
Lavastus "Lahus" alustas eeltöid 2017, esietendus on 9. märtsil 2018.
2016. aasta teises pooles soetasime läbi MISA programmi „Muukeelse info esitamisvõimekuse
suurendamine“ tehnilised vahendid, mida kasutame etenduste tõlkimiseks. 2017. aasta jooksul
loodame tõlkega varustada vähemalt kaks lavastust. Läbi tõlkevahendite saame laiendada oma
sihtrühma lähiümbruses (Ida-Virumaa ja Tallinn) elavate muukeelsete inimeste võrra.
Paraku ei andnud teater NO99 tõlkimiseks vajalikku programmi õigeaegselt üle, nii saime
tõlget katsetada alles kevadel 2017. Tõlkimiseks valmistasime ette noortelavastuse „See kõik
on tema”. Toimus 5 tõlkega etendust, kus tõlget kasutas 106 vaatajat.
Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel algatatud koostööprojekt "Sajandi lugu" tähendab Rakvere
Teatrile koostööd väiketeatriga Fine 5. Lavastus jõuab vaatajate ette 2018. aasta kevadel, teksti
kirjutamine ja lavastusideede genereerimine jääb aastasse 2017. Lisaks kunstilisele ideele on
alanud koostöö kõigi projektis osalevate teatrite turundajate vahel.
2017 esietendub Rakvere Teatris 8–10 uuslavastust.
Nagu öeldud, vaatajate ette jõudis 9 uuslavastust.
1) Koostöö jätkamine püsilavastajatega, võimalused noortele tulijatele
Ehkki läbi aastate on repertuaaris olnud olulisel kohal oma trupiliikmete initsiatiivil tehtud
lavastused, jõuab Rakverre palju külalislavastajaid. Mitmed, kes eelmistel aastatel siin lugusid
välja toonud, on tulemas taas 2017. aastal. Eelmisel hooajal Rakveres debüüdi teinud vene
lavastaja Filipp Los tuleb seekord süngema materjaliga lõputust Läänest, kus 25 aasta jooksul
muutub elus nii palju, kuid teisalt mitte midagi. Beth Henley „Küllus” esietendub jaanuaris
Rakvere Teatri suures saalis.
Filipp Losi „Küllus” esietendus 20. jaanuaril 2017 Rakvere Teatri suures saalis.
2016. aasta ülimenuka suvelavastuse „Maailma otsas” välja toonud Raivo Trass on taaskord
leidnud lavale toomiseks uuemat Eesti dramaturgiat: Donald Tombergi komöödia „Gravitatsioon”
kujutab rahulikku vanadekoduelu, mille lõhub taevast alla sadav meteoriit. Esietendus märtsis
2017.
Südamlik komöödia kodulootusest, „Gravitatsioon”, esietendus 4. märtsil 2017 Rakvere
Teatri väikses saalis.
5
Vanemate lavastajate kõrval on oluline anda võimalusi noorematele, kes tooksid omaealist
publikut kõnetavaid materjale ja kaasaegsemat teatrikeelt. Juba jaanuaris 2017 esietendub väikeses
saalis Helen Rekkori „See kõik on tema”. Nii kooliealistele kui nende vanematele ja õpetajatele
mõtteainet pakkuv lavastus jälgib üksikema ja ta poja suhteid ning virtuaalmaailma eeliseid ja
ohte. Lisaks toob TÜ VKA lavastajatudeng Ringo Ramul oma diplomilavastuse „Kellavärgiga
apelsin” välja just Rakvere Teatris. Läbirääkimised nii sobiva aja kui materjali osas käivad Sander
Pukiga.
Helen Rekkor tõi lavale teismeliste ja nende vanemate suhtlusest rääkiva lavastuse „See kõik
on tema”, mis esietendus 13. jaanuaril 2017 Rakvere Teatri väikeses saalis. Ringo Ramuli
lavastatud „Kellavärgiga apelsin” esietendus 8. juunil 2017 Nortsu angaaris Rakveres ja
võeti repertuaarist maha 04. juulil 2017.
Sander Pukk Rakvere Teatrisse lavastama jõudnud ei ole.
2) Kaasaegne (filmi)klassika; mängud klassikaga
Tuleva aasta plaanide nimekirjast leiab 20. sajandi kultusteoseid, mis oma tugevust tõestanud
mitmes meediumis. Sarnasusi võib leida kahe uuslavastuse materjali vahel: Anthony Burgessi
„Kellavärgiga apelsin” ning Ken Kesey „Lendas üle käopesa”. Mõlemad 1962. aastal ilmunud
romaanid on saanud ehk märgilisematekski filmidena. Nagu juba mainitud, toob esimese neist, loo
kurjuse ja vägivalla olemusest, lavale Ringo Ramul. Tegu on materjali esimese lavaversiooniga
Eestis. „Lendas üle käopesa” on Eili Neuhausil olnud mõttes pikemat aega, nüüd, 2017. aasta
sügisel, jõuab lavastus Rakvere Teatris publiku ette.
Eili Neuhausi lavastatud tänapäevane klassika „Lendas üle käopesa” jõudis Rakvere Teatri
suures saalis esietenduseni 6. oktoobril 2017.
Pärast pikemat pausi on taas lavastama oodata Urmas Lennukit, kes on ette võtnud naised Eesti
kirjandusteostest. Nende lugusid põimiv lavastust on oodata sügisel 2017.
„Ükssarvikute farm”, alapealkirjaga flirt Eesti kirjandusklassikaga, tuli välja 15. septembril
2017 Rakvere Teatri väikses saalis.
Kaasaegse klassika kõrval oleks aeg taas heita pilk ajatusse maailmaklassikasse, mis haakuks ka
keskkoolinoorte kohustuslike materjalidega.
3) Psühholoogilised mängumaterjalid
Rakvere Teatri repertuaaris on alati olnud põhikohal psühholoogilised draamad, mida
väikelinnapublik eriti armastab. Need lood pakuvad kaasamõtlemist ja äratundmist ning mis teatri
jaoks oluline, näitlejatele arendavat mängumaterjali. Lisaks eespool mainitud vene lavastaja, nn
Stanislavski koolkonna esindaja Filipp Losi lavastusele „Küllus” ja Eili Neuhausi lavastusele
„Lendas üle käopesa”, toob peanäitejuht Üllar Saaremäe suvelavastusena välja oma lemmiku,
Martin McDonaghi uusima põneviku „Viimane võllamees”, kus vastamisi õud ja huumor. Tiina
Mälberg on leidnud lavastamiseks Lanford Wilsoni draama „Serenading Louie”, mis ootab oma
aega.
Üllar Saaremäe lavastatud „Viimane võllamees” jõudis publiku ette Loodi kuivatis Tapa-
Loobu ristis 15. juunil 2017.
4) Jõululavastused
On saanud traditsiooniks, et aasta lõpus toome välja jõululavastuse nii täiskasvanutele kui lastele.
Tiina Mälberg koostöös kunstnik Krista Areniga on planeerimas rännakut Rakvere Rahvaaias.
Kristen Suokassi luulekogul põhinev lavastus katsetab teatrivormidega, olulisel kohal on
valgusinstallatsioonid.
Talvine rännak kõikidele meeltele Rakvere Rahvaaias ja teatri väikses saalis, pealkirjaga
„Tagassi inglite juure”, esietendus 13. detsembril 2017 ja võeti repertuaarist maha 22.
6
detsembril 2017, lavastas Tiina Mälberg.
Kindlasti on jõuludel oodata lastelavastust, kuid materjal ei ole veel paika pandud. Mõtetena on
läbi käinud Ilmar Tomuski kui ühe tuntuima ja produktiivseima lasteautori nimi, kelle raamatutes
seiklevad kriminalistidest koolilapsed. Samuti on olnud mõttes lastelood Jujja ja Tomas
Wieslanderi raamatust „Mamma muu ja Vares”. Seda enam, et tuua vahelduseks välja
lastelavastus, mida saaks mängida ka väiksemates kultuurimajades.
2017. aasta talvine lastelavastus oli Kalju Kanguri kuldsel lastelool põhinev Urmas Lennuki
dramatiseeritud ja lavastatud „Timbu-Limbu”, mis esietendus 9. detsembril 2017.
Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg)
1. Astrid Lindgren „Lärmisepa tänava Lota”, lavastaja Ivo Eensalu (08.12.2016);
Lavastus võeti 10.04.2017 repertuaarist maha.
2. Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016)
3. Sulev Keedus ja Madis Kõiv „Somnambuul”, lavastaja Sulev Keedus (07.10.2016);
Lavastus võeti 02.12.2017 repertuaarist maha.
4. Grigori Gorin „Thijl Ulenspiegel”, lavastaja Üllar Saaremäe (30.09.2016);
Lavastus võeti 12.05.2017 repertuaarist maha.
5. Aleksander Stroganov „Kuhu küll kõik lilled jäid?”, lavastaja Eili Neuhaus (02.04.2016);
Lavastus võeti 13.11.2017 repertuaarist maha.
6. Vennad Grimmid „Hansuke ja Greteke“, lavastaja Üllar Saaremäe (07.12.2015);
Lavastus võeti repertuaarist maha.
7. Erinevad autorid „Romaan“, lavastaja Erni Kask (07.12.2015);
Lavastus võeti 17.05.2017 repertuaarist maha.
8. Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“, lavastaja Tarmo Tagamets (02.10.2015);
9. Marie Jones „Sinatraga kuu peale“, lavastaja Ivo Eensalu (10.04.2015);
10. Aleksei Tolstoi ja Adolf Šapiro „Buratino“, lavastaja Üllar Saaremäe (06.02.2015);
11. Donald Churchill „Maalermeister“, lavastaja Gerda Kordemets (21.11.2014);
Lavastus võeti 03.11.2017 repertuaarist maha.
12. Toomas Suuman „Viimase öö õigus“, lavastaja Raivo Trass (19.09.2014);
Lavastus võeti 04.07.2017 repertuaarist maha.
13. Robert Thomas „8 armastavat naist“, lavastaja Eili Neuhaus (08.03.2013);
Lavastus võeti 27.11.2017 repertuaarist maha.
3. KINO
2016. aastal valminud Rakvere Teatri Kino ja Proovisaal annab võimaluse tõsta kinokvaliteet uuele
tasemele ja pakkuda täisprogrammi kõikidele huvigruppidele. Kino on avatud viis päeva nädalas:
K–R 14:00–00:00 ja L–P 12:00–00:00.
2017. aastal saame näidata Teatrikinos umbes 200 erinevat filmi 45000 filmisõbrale, kes saavad
külastada ligi 800 seanssi nii 2D kui 3D formaadis. Lisaks peavoolu filmidele jätkame Euroopa
väärtfilmide programmiga ja toome Teatrikinno Euroopa Parlamendi Infobüroo rahastatud LUX
väärtfilmi programmi. Eelkõnelused käivad ka võimaliku uue filmifestivali sünniks Rakveres.
Teatri ja kino sümbioos sihtasutuses annab suurepärase võimaluse ristturunduseks ja suunab
vastastikku külastajaid laiendama oma kultuuripilti. 2017 püüame veelgi efektiivsemalt kasutada
uusi tekkinud võimalusi.
2017. aastal näitasime Rakvere Teatrikinos 185 erinevat filmi 66471 filmisõbrale, kes
külastasid 1195 filmiseanssi nii 2D kui 3D formaadis. Enamus Eestis linastuvatest filmidest
jõudsid Teatrikino ekraanile samaaegselt pealinna kinodega. Mitme kodumaise filmi puhul
toimusid esilinastuste eel ka kohtumised autori ja näitlejatega. Lisaks peavoolufilmidele
7
toimus mitmeid eriüritusi. Koostöös Europe Direct Lääne-Virumaa teabekeskusega
näitasime väärtfilmiprogramme, millest mitmeid filme sai külastada ka tasuta.
06.10–08.10.2017 toimus Teatrikinos Eesti esimene LGBTI Filmifestival Festheart.
Avalikkuses suure tähelepanu pälvinud festival möödus rahulikult. Külastajaid oli mitmest
välisriigist. Festivali korraldajad jäid tulemustega rahule ning kavatsevad traditsiooni
jätkata.
4. KOHVIK
Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste
publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügi-
ga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning
tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause,
aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas, rah-
vamajas ja maavalitsuses ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele.
Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegevuse tulemuseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud
kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja
inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid.
Kohvik teenindas teatrimaja külastajaid, täitis valvelaua ülesandeid, toetas teatri-, kino- ja
eriürituste piletimüüki ning broneerimist, pakkus igapäevast toitlustust majarahvale ja
väljast tulnud lõunasööjatele, toitlustas majas toimunud rendiürituste külastajaid ja täitis
grupitellimusi. Lisaks pakkus kohvi- ja lõunapause asutuste ja koolide üritustel, mis
toimusid teatrimajast väljaspool (maa- ja linnavalitsuses, kultuurikeskuses).
Teatrikülastajad on hakanud väga aktiivselt kasutama etenduste eel õhtusöögi ja vaheajaks
kohvilaudade ettetellimise võimalust. Pidevalt täiendati uute ja huvitavate roogadega päeva-
ja õhtusöögimenüüd ning tehti külastajatele omapoolseid pakkumisi.
Kohvikusse soetati juurde lauanõusid.
5. LISAÜRITUSED.
5.1 Sariüritus RT esitleb
Projekti peamisteks märksõnadeks on kohalike loov-intelligentide ja noorte kultuurihuviliste (sh
laste) silmaringi arendamine ja erinevatel kunstialadel tegutsevate esindajate omavaheline
kokkupuude ja koostöö.
Projekti eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni väiksemaid teatriprojekte, mis reeglina jõuavad
lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne-Virumaa
teatrisõpradeni. Meie eesmärk on jätkata sariürituse „RT esitleb“ tegevust ka kaheksandal hooajal
ning tuua eripalgelisi huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Virumaa teatrisõpradeni.
Etendused toimuvad peamiselt Rakvere Teatri väikeses saalis. Piletihinda püüame alati võimalikult
madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest mitu korda soodsamalt.
2017. aastal keskendus RT esitleb programm tantsulavastustele. Publiku ette jõudis nii Eesti
tantsumaastiku tippe kui ka noori, alles tantsukooli lõpetanud koreograafe.
Veebruaris tegime sarjas algust EV100 Rakvere Teatri koostööpartneri Fine5 tantsuteatriga,
kes tuli Rakvere publikule külla lavastusega „Imeilus“. Koreograafide Tiina Olleski ja Rene
Nõmmiku lavastus rääkis õnnest, õnnelikuks olemisest ja ilust. Visuaalne, liikuv ja
musikaalne.
Edasi liikusime uute koreograafide sarjaga PREMIERE`17, mille alt tulid meile külla Keity
8
Pook lavastusega „Sünaps” ja Sigrid Savi lavastusega „Imagine There´s A Fish”. Tegu oli
noorte koreograafide debüütlavastusega.
Järgmisena esitlesime juba mõnda aega tegutsenud noort koreograafi Karolin Poskat, kelle
kaasprodutsent oli antud projekti puhul Kanuti Gildi Saal. Lavastus „Thank you. you´re
welcome THANK YOU you´re welcome. thank you“ oli rütmiline ja mänguline otsing läbi
lavastatud aususe ning publikuga suhtluse.
Aasta viimaseks lavastuseks jäi programmis Tallinna Tantsuteater oma kaheosalise
projektiga „Tantsud Eesti filmidest”. Esimeses osas võttis publik osa lavastuslikust
filmiviktoriinist, mida viisid läbi Vanemuise teatri näitlejad Jaanus Tepomees ja Veiko
Porkanen. Teises osas saime nautida Vanemuise balletiartisti Aivar Kallaste ja näitleja
Jaanus Tepomehe esituses katkeid Eesti filmidest, mis pakkusid äratundmisrõõmu,
uudishimu ja meeleolukat visuaalset vaatemängu. Üks planeeritud lavastus jäi kahjuks
esitlemata, kuna kutsutud trupil tulid ettearvamatud kohustused ette ning viimasel hetkel ei
leidnud enam ühist sobivat aega. Loodame leida uue aja 2018. aasta programmi.
Piletihinnad oleme suutnud säilitada võimalikult madalad ning jätkame programmi
mitmekülgsuse hoidmist. Teadlikult suunasime 2017. aastal pilgu tantsule, et 2018. aastal
panna rõhku varasemast enam läbipõimunud vormidele.
2017. aastal käis RT esitleb etendusi vaatamas 87 inimest.
5.2 Sariüritus RT vestleb
RT vestleb on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Pärast fookuses oleva lavastuse
vaatamist, ootab moderaator (näitleja ja intervjueerija Erni Kask) koos lavastaja ja spetsiaalselt
selle vestluse tarvis välja valitud külalisega (väljastpoolt teatrit) publikut teatri kohvikus.
Sundimatus õhkkonnas vesteldakse lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse
arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Kohtumisele on oodatud ka need, kes
on etendust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema
või intrigeeriv külaline. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad. Oluline on
märkida, et tegemist pole “kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa
mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See
arendab kohalikku kultuurielu, Eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja
avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik kogeb nii tööks vajalikku
tagasisidet, huvitavaid ideid, ja Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise
repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt
järelkuulatavad.
2017. aastal oli RT vestleb kohtumisõhtuid planeeritust rohkem. Põhjuseks palju huvitavaid
teemasid ja arutelusid, mida meie uuslavastused on lauale toonud.
Esimene vestlusring toimus lavastuse „Thijl Ulenspiegel” teemadel. Publikuga kohtusid
suures saalis noored näitlejad Grete Jürgenson, Märten Matsu ja Eduard Tee ning koreo-
graaf ja õppejõud Oleg Titov.
Märtsis jätkasime lavastuse „Somnambuul“ vestlusega väikses saalis. Sel puhul olid Erni
Kase külalisteks Andrei Hvostov ja Sulev Keedus.
Aprillis vesteldi lavastuse „8 armastavat naist“ teemadel ning juunis leidis aset põnev vestlus
professor Jaanus Harro ja „Kellavärgiga apelsini“ lavastaja Ringo Ramuliga. Vestlus toimus
peale etendust suvises etenduspaigas.
Oktoobris toimus vestlus nimega "Lavastaja flirt vaatajaga" ehk väikse maja kohvikus koh-
tus publik lavastuse „Ükssarvikute farm“ lavastaja Urmas Lennukiga ning virtuaalselt
lavastuse naistegelaste Mari, Tiina ja Teelega.
Suurima melu tekitas oktoobri lõpus toimunud „McMurphyde kokkutulek“ ehk RT vestleb
õhtu, kus kohtusid kolm Eesti eri aegade McMurphyt – Üllar Saaremäe, Tõnu Kark ja
Hannes Kaljujärv. Vestlust juhtis erandkorras Jüri Aarma, kuna temaatiliselt oli see sobi-
9
vam. Sel puhul jäi peale pikka etendust suurde saali vestlema rekordiliselt palju, pool saali-
täit inimesi.
Selle aasta viimaseks vestluseks jäi talvelavastusest „Tagassi inglite juure“ ajendatud viru
keele temaatiline õhtu, kus viru keelest ja meelest kõnelesid Erni Kase ja publikuga Ingrid
Rüütel ja Kaja Toikka. Teatrikohvik muutus selleks õhtuks sulniks viru keeles ühislaulvaks
hälliks.
Nagu planeeritud, on vestlused olnud temaatiliselt ja sihtrühma poolest olnud väga eripalge-
lised. Vastavalt teemadele ja lavastusele on tegu kas suuremale massile mõeldud vestlusõhtu-
ga, mis on suure saali üritus, või siis väiksemas ringis intiimsemat miljööd pakkuv kohviku-
üritusega. RT vestleb sari on ennast sisse töötanud ning tõestanud väga oodatud üritusena
meie publiku seas. Seega jätkame selle sarjaga kindlasti.
2017. aastal käis RT vestleb üritustel kuulamas ja kaasa rääkima 427 inimest.
5.3 Sariüritus Rakvere Teatri Jazzukohvik
Jazzukohvik pakub klassikalise jazzmuusika kontserte, kergema alatooniga elava muusika õhtuid
ja toob Rakvere publikuni erinevaid välisartiste.
Olulisel kohal on ka erinevate huvi- ja vanuserühmade ühtekuuluvustunde suurendamine Rakvere
kultuuriruumis – muusika keel on universaalsem ning Jazzukohviku kontsertide puhul saavad ühes
ruumis kokku linnakodanikud, linna majutusasutustes peatuvad väliskülalised ning spetsiaalselt
kontsertidele sõitnud külastajad maakonnast. Lisaväärtusena avaneb linna muusikakoolides
õppivatel tulevastel noortel muusikutel võimalus näha ja kuulda oma erialaga seotud
muusikuid/instrumentaliste (eeskujusid) otse laval, luua kontakte ja vahetada muljeid.
Sihtgrupi suurust arvestades on live-muusikat pakkuvaid vabaaja veetmise kohti linnas vähevõitu.
Seega on Rakvere Teatri Jazzukohviku järjepidev töö hariva ning heatasemelise muusikakultuuri
edendajana hindamatu. 2016. aasta oktoobris uuendasime koostöölepingut Eesti Jazzliiduga, mille
raames paneb liit üritusele õla alla nii reklaami kui artistide selektsiooniga.
2017. aastal toimus Teatrikohvikus 9 Jazzukohviku õhtut ja 2 kohvikukontserti:
1) 21.01.2017 - Jazzukohvik: Ryo Kawasaki Level 8 / 33 külastajat;
2) 18.02.2017 - Jazzukohvik: Susanna Aleksandra tribüüt Nancy Wilsonile / 43 külastajat;
3) 18.03.2017 - Jazzukohvik: Anna Põldvee & Erki Pärnoja / 28 külastajat;
4) 20.04.2017 - Jazzukohvik: Soon Quartet / 34 külastajat;
5) 06.05.2017 - Kohvikukontsert: Liis Lemsalu / 48 külastajat;
6) 20.05.2017 - Jazzukohvik: Heavy Beauty / 25 külastajat;
7) 23.09.2017 - Jazzukohvik: Linda Kanter Quartet / 18 külastajat;
8) 21.10.2017 - Jazzukohvik: Quotes / 21 külastajat;
9) 18.11.2017 - Jazzukohvik: Sid Hille Trio & Ivi Rausi / 25 külastajat;
10) 06.12.2017 - Kohvikukontsert: Ariadne + Martti Jõuluõhtu / 65 külastajat;
11) 16.12.2017 - Jazzukohvik: Ingrid Hagel Kvartett / 25 külastajat
Kokku külastas aasta jooksul kohviku- ja jazzukontserte 365 inimest.
5.4 Imagoloogilised üritused
Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused,
mis on seotud uuslavastuste lavalejõudmisega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse
turundustegevus, mis oma konkreetse sisu ja vormi leiab lavastust ettevalmistava meeskonna ja
teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud ka Rakvere Teatri
näitlejad.
Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrirahvale ka traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse
linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste
algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust
aspektist.
10
2017. aastal tegime palju eriilmelisi imagoloogilisi üritusi:
1) 15. veebruaril toimus uuslavastuse „See kõik on tema” teemadest lähtuv noorte osalus-
seminari „Räägi minuga!“. Seminari eesmärgiks oli pöörata tähelepanu noorte ja nende
vanemate suhetele ning virtuaalsuhtluse järjest suurema osakaalu tõttu tekkivatele prob-
leemidele. Seminaripäeval astusid üles pereterapeut Liis Aavaste-Hango, veebikonstaabel
Maarja Punak, näitleja Tiina Mälberg tütrega ning laulja Silver Laas emaga. Seminaripäeva
moderaatoriks oli Mihkel Raud. Muusikat mängisid Silver ja Robi ansamblist Traffic.
Noorte kaasamiseks loodi virtuaalkeskkond, kuhu sai anonüümselt küsimusi ja kommentaa-
re saata, mis seejärel kuvati laval olevale ekraanile.
2) 24. veebruaril tähistas Rakvere Teater oma 77. sünnipäeva ning üllatas oma publikut
Kaduviku meeste poolt pakutava šampusega.
3) 14. märtsil toimus Koolinoorte teatripäeva. Koostöös Eesti Etendusasutuste Liidu
(EETEAL), Viljandi Kultuuriakadeemiaga ja teiste Eesti teatritega pakuti Virumaa
väikestele ja suurtele teatrisõpradele sel päeval võimalust avardada oma maailma läbi
teatrielamuste. Rakverre tuli kohale kaheksa teatrit, et näidata eri vanuses lastele erinevaid
etenduskunsti vorme (sõnalavastus, ballett, ooper, nukuteater). Päeva jooksul sai näha
lavastusi, mille tõid noorteni Rahvusooper Estonia, Kuressaare Linnateater, NUKU,
Vanemuine, VAT teater, Vene teater ja Von Krahli teater. Festivalimõõtu päeva lõpetas
Rakvere Teatri lavastus „Thijl Ulenspiegel”. Etendustega vaheldumisi toimusid töötoad, kus
sai tutvuda teatriametitega, mida saalist vaadates alati tähele ei panegi. Tutvustati
lavatehnika, valguse, heli, grimmi, butafooria ja lavakõne ametisaladusi.
4) 25. märtsil korraldasime töötuba, mille raames meisterdati kunstnik Maria-Kristiina
Ulase eestvedamisel paberist maske.
5) 2. mail korraldasime Kadrina vallas Loobu külas asuvas vanas Loodi kuivatis heakor-
ratalgud. Kuivatist sai suvelavastuse „Viimane võllamees” mängupaik.
6) 30. mail Lääne-Virumaa verepäeval annetasid ühtse kollektiivina esimest korda verd Rak-
vere Teatri näitlejad.
7) 15. septembril avasime oma 78. hooaja. Avapeole „Hilisõhtune seanss“ olid kutsutud kõik
praegused kui ka tulevased teatrisõbrad. Pidu toimus Rakvere Teatrikinos. Peol ootasid
külalisi üllatused ja etteasted, soojad kohtumised ja tantsumuusika uue päeva esimeste
tundideni. Õhtut juhtisid äsja trupiga liitunud kolm noort näitlejat – Jaune Kimmel, Märten
Matsu ja Grete Jürgenson.
Peo teema oli „Elu nagu filmis“ – sära ja sädele nagu staarid punasel vaibal või rüüta end
linateose kangelaseks ja tähista koos meiega Rakvere Teatri uue hooaja algust! Avapidu oli
täpselt nagu nimi ka ütles – särav ja sädelev ning väga menukas.
8) 3. oktoobril toimus Teatrikohvikus koostöös Virumaa Teatajaga taaskord valimiseelne
Kultuuridebatt. Väitluses osalesid kõikide Rakveres kandideerivate erakondade ja
ühenduste esindajad. Debatti viis läbi Eesti kultuurimaastikul mitmekülgselt tegutsev Erni
Kask.
9) 14. novembril alustati Rakvere Teatris uue RT luuleõhtu sarjaga „Kuu kutse”. Sarja
eestvedajateks on sellest hooajast teatritrupiga liitunud noored näitlejannad Grete
Jürgenson ja Jaune Kimmel, kes ühtlasi debüteerisid ka ettekandepidajatena. Esimene
luuleõhtu pühendati Siuru 100. aastapäevale. Erikülalisena astus lavale Tarmo Tagamets.
10) 30. novembril tegi Rakvere Teater väikese üleskutse linnakodanikele, et nad sel külmal ja
pimedal ajal valgustaksid oma elamised. Eeskuju näitamiseks valgustati üheks õhtuks
küünaldega kõik Rakvere Teatri ja kultuurikeskuse aknad. Ühekordne aktsioon sai
inspiratsiooni lavastusest „Tagassi inglite juure”.
11) 3. detsembril korraldasime Rakveres valgustusaktsiooni, mille raames kinnitati Kastani
puiestee puude külge ligi 1300 helkurit. Nende hulgas on nii uusi kui vanu, nii poest ostetuid
kui selleks sündmuseks spetsiaalselt laste endi meisterdatuid. Teatri helkurpuude allee
aktsioon sai inspiratsiooni talvelavastusest „Tagassi inglite juurde”, mille raames luuakse
11
valgusinstallatsioonid Rahvaaeda. Kohavalik langes Kastani puiesteele, kuna see on võimas
allee, mida mööda liikleb palju inimesi, kuid pimedal ajal on ta üsna märkamatu ja
mattunud hämarusse. Kinnitades puudele helkureid, mis sätendasid vastu autotuledes, oli
võimalus luua midagi silmahaaravat ja köitvat.
12) Seoses „Timbu-Limbu” lavastusega oli Rakvere Teatril aasta lõpul kaks üleskutset –
kutsusime lapsi üles tantsima Timbu-Limbu hommikuvõimlemise tantsu ning saatma meile
pehmeid mänguasju, millega enam ei mängita. Hommikutantse saadeti teatrisse üle
poolesaja kõikjalt Eestist. Osalesid nii koolid, lasteaiad kui tantsukoolid – tantsiti nii
väiksemate gruppide kui ka terve lasteaiakoosseisuga.
Erinevate ajastute pehmeid mänguloomi jõudis teatrisse paarituhande ringis. Nendega oli
lastel võimalik mängida peale etendust jõulumaal ja soovi korral endale enim meeldinu
kaasa võtta. Kõik mänguasjad, mis ei leidnud uut kodu, said edasi antud Omniva poolt
organiseeritud heategevusprojekti.
13) Läbi aasta toimusid Teatrikohvikus Tarmo Keskülli eestvedamisel muusikaviktoriinid.
Melomaanid võtsid omavahel mõõtu üheksal korral ja kokku osales 307 inimest.
Imagoloogilistest üritustest sai 2017. aastal osa 3273 inimest.
6. GALERII
2017. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes
ning kohvikutes. Aastas planeerime 6 – 8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud.
Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel.
Samuti jätkame traditsiooni korraldada näituste avamisega koos erinevaid õpitubasid ja esinemisi
kunstnike poolt.
Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvi-
tavaid kunstnikke, samas saada teatri interjöörid eriilmeliseks ja elavaks.
2017. aastal arendame koostööd erinevate maakondade institutsioonidega, kes koondavad visuaal-
set kunsti ja korraldavad mitmekülgseid suurnäitusi, millest võtavad osa väga eriilmelised Eestis
tuntud ja vähem tuntud kunstnikud.
Võrumaa Muuseumid toob Rakvere Teatrisse oma näituse „SIIN MA OLÕ“. Jätkame koostööd
Pärnu Kunstnike Majaga, kes toob hooaja esimeseks näituseks Pärnu Kunstisuve suurnäituse „3
AINUS“.
Jätkame koostööd Pärnu Endla Teatri galeristi Piret Bergmanniga näituste vahetuste ja soovituste
osas.
2017. aastal toimus 6 suuremat näitust Teatrigaleriis ja 7 väiksemat näitust Teatrikohvikus,
väikeses majas, kinos ja etenduspaigas ning üks lisaüritus:
1) 22.12.2016–2.02.2017 Katrin Valgemäe maalinäitus „Hingelt olen ma romantik, kuid elu
on läinud labaseks” Teatrigaleriis / avamisel 15–20 inimest;
2) 31.01–03.04.2017 Viljandi Kultuuriakadeemia Avatud Ülikool III kursuse tudengite Kersti
Nõmme ja Gitta Truusi vaibanäitus väikese maja galeriis / avamisel 15 inimest;
3) 03.02–03.04.2017 Maria-Kristiina Ulas hampelmannid „Inimvigurid” Teatrigaleriis /
avamisel 15–20 inimest;
4) 25.03.2017 õpituba: Paberist maskide lõikamine, juhendas Maria-Kristiina Ulas/ osales 5
inimest;
5) 04.04–25.05.2017 Vana Võromaa kunstnike ühisnäitus „Siin ma olõ” Teatrigaleriis /
avamisel 20–30 inimest;
6) 04.04–03.06.2017 Anne Prangel, Matthew Mitt Uma pido trummid „Mõtsik”
Teatrikohvikus / avamisel 20–30 inimest;
7) 08.06–06.07.2017 Erik Alalooga eriprojekt/objektid: „A cock-work orange” Nortsu tee
angaaris suvelavastuse „Kellavärgiga Apelsin” lisaatraktsioon / avamisel koos esietenduse
12
publikuga 100 inimest;
8) 24.08–05.10.2017 Marko Toomast fotokollaažid „Obscurus Sanctus” Teatrikohvikus ja
väikese maja galeriis / avamist ei olnud;
9) 25.08–05.10.2017 Pärnu Kunstisuvi 2017 „3AINUS” Teatrigaleriis / avamisel 15–20
inimest;
10) 02.10.2017–02.11.2017 Mall Nukke teosed aastatest 2010–2011 „Septem” Teatrigaleriis ja
väike maja galeriis / avamisel 30-40 inimest;
11) 06.11–01.12.2017 Austria kunstnike ühisnäitus Salzburg „Visioonid” (Organiseerijaks
Austria Suurasaatkond Tallinnas) Teatrigaleriis ja väike maja galeriis / avamisel 40–50
inimest;
12) 13.11.2017–13.01.2018 Eesti Näitlejate Liit 100 „Näitleja Portree”, idee ja kuraator Gert
Raudsepp Teatrikinos / avamisel 15 inimest;
13) 04.12.2017–07.01.2018 Jarõna Ilo ja Regina Lukk-Toompere lasteraamatute
illustratsioonid Teatrikohvikus / avamist ei olnud;
14) 08.12.2017–07.01.2018 Tiina Sarapu ja Eeva Käsper klaasinäitus „Läbipaistvas keeles”
väikeses majas lavastuse „Tagassi inglite juure” raames / avamist ei olnud.
7. BALTOSCANDAL
2017. aastal on põhilisteks tegevusteks 2018. aasta festivali ettevamistamine: truppide valimine,
kava koostamine, esinejatega esialgsete kokkulepete sõlmimine, koostööpartnerite leidmine, rek-
laamikontseptsiooni väljatöötamine. Sõlmitakse esialgsed kokkulepped majutusasutuste ja erine-
vate etenduskohtadega. Festivali tehniline juht töötab läbi esinejate tehnilised raiderid. Esitatakse
taotlused erinevatele kodu- ja välismaistele fondidele ja organisatsioonidele.
Festivali esindajatel on 2017. aastal plaanis osaleda järgmistel festivalidel (osa sõitudest on seotud
ka projekti Next Step koosolekutega). KunstenFestivaldesArts, Brüssel; Alkantara Festival,
Lissabon, Portugal; Santar Angelo Festival ja Dro Festival, Itaalia; Baltic Circle Festival, Soome;
Next Festival, Lille, Prantsusmaa ja Kortrijk, Belgia; Steirischer herbst festival, Graz, Austria
Jätkuvad viimased tegevused projektiga NextStep, mis lõpeb novembris 2017. Võimalusel on
Baltoscandal kaasprodutsendiks vähemalt ühele projektile ja NextStepi toel näidatakse 1-2
etendust ka Tallinnas toimuval SaalBiennaal festivalil. Osaliselt NextStepi projektis osalevate part-
nerite ja paari uue liikmega on kokku pandud projekt Advance, millele on taotletud toetust Euroo-
pa Liidu programmist Loov Euroopa. Tulemused peaksid selguma 2017. aasta sügisel.
2017. aastal oli põhitegevuseks 2018. aasta festivali ettevamistamine: truppide valimine, kava
koostamine, esinejatega esialgsete kokkulepete sõlmimine, koostööpartnerite leidmine, rek-
laamikontseptsiooni väljatöötamine, taotluste esitamine erinevatele fondidele ja insti-
tutsioonidele. Sõlmiti esialgsed kokkulepped majutusasutuste ja erinevate etenduskohtadega.
Festivali esindajad käisid järgmistel festivalidel (osa sõitudest olid seotud ka projekti Next
Step koosolekutega). KunstenFestivaldesArts, Brüssel; Alkantara Festival, Lissabon, Portu-
gal; Santar Angelo Festival, Itaalia; Baltic Circle Festival, Soome; Noorderzon (Grüningen /
Holland).
2017. aasta novembris lõppes EL programmist Kultuur toetatud projekt Next Step. Viimasel
aastal enam ühtegi uut projekti ei kaasprodutseeritud, Next Stepi toetusel näidati Julian
Hetzeli (Austria) lavastust „Schuldfabrik“ ja Sarah Vanhee lavastust „Oblivion“ festivalil
SaalBiennaal. Osaliselt samade partnerite (Alkantara (Lissabon / Portugal), Göteborgs Dans
& Teater Festival (Göteborg / Rootsi), Kunstenfestivaldesarts (Brüssel / Belgia), Noorderzon
(Groningen / Holland), Dublin Theatre Festival (Dublin / Iirimaa)) ja kolme uue liikmega
(TheaterFormen (Hannover / Braunschweig / Saksamaa), Santarcangelo (Santarangelo /
Itaalia), Festival Actoral (Marseille / Prantsusmaa)), esitati projekt „The time we share“
Euroopa Liidu programmi Loov Euroopa. Tulemused peaksid selguma 2018. aasta kevadel.
13
8. SUHTARVUD
2017 2016
Varade rentaablus (ROA) 1,43% 29,73%
Omakapitali (netovara) rentaablus (ROE) 1,55% 45,89%
Maksevõime üldine tase 4,58 4,48
Võõrkapitali ja netovara suhe 0,07 0,06
Varade rentaablus
on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e bilansi mahuga).
Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava
teatrina, tingis 2016.a 29,73 % ülihea ROA, investeering Kinomaja uusehitusse.
2017.a rentaablust 1,43%-ni, mõjutas otseselt, aruande aasta, investeeringute väike maht.
1,43% näitab siiski positiivset varade rentaablust.
Netovara rentaablus
on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud
netovaraga). Samas sihtasutuse ja äriühingu tulemid pole omavahel päris võrreldavad.
Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine.
2016.a 45,89% ROE viitab, Kinomaja uusehituseks saadud, toetuste mahule.
Samas aruandeaasta 1,55%, sarnaselt varade rentaablusega viitab langenud investeeringute mahule.
Kuid on siiski positiivne asutajate investeeringu näitaja.
Maksevõime üldine tase
on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse),
mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad.
Riigi valitseva mõju all tegutseva etendusasutuse puhul, kus tulevaste rahavoogude määrajaks on
eelkõige riigi toetused ja teenuste müügitulu pole antud näitajana nii oluline kui käibevara
müügiga tegeleva äriühingu puhul. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on
otseselt raha kujul, viitab antud näitaja (4,58) väga heale maksevõimele.
Võõrkapitali ja netovara suhe
on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga) ja iseloomustab
investeerijate riskimäära. Näitaja 0,07 viitab peaagu olematuks kahanenud kohustistele ja seega ka investeeri-
jate olematule riskimäärale.
2018. AASTA TEGEVUSKAVA
Kinnitatud 30.11.2017 SA nõukogu koosolekul
1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON
Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus)
eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades
eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on
tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur
rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel
aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna
kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise
võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate
14
külalislavastajate abil.
Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või
vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2017. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist
näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid.
Külalisnäitlejad küll muudavad publikule pildi atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa
planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2018. aasta
pingelise eelarve juures võimalik.
Tegevuse jätkamiseks on vaja lähiajal teha mitmed suuremad soetused (veoauto, kaasaegne
helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas
seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri
sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see
on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas
tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt
kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised
sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude
katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid),
erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad:
lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes
70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus üldse puudub. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest
kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid
samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme
leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid
eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.
Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal
kõrgetasemelisel kursil. 2017. aastal vahetus konkursi tulemusena Rakvere Teatri loominguline
juht. Peeter Raudsepa valikutest ja rõhuasetustest koosneb 2018. aasta uuslavastuste repertuaar.
2017. aastal alustasime ettevalmistusi uue kodulehe loomiseks. Uus koduleht peaks valmima
hiljemalt 2018 sügisel hooaja alguseks.
Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii
ja Baltoscandal.
2. TEATER
2018. aastal saavad toimuma pikalt ettevalmistatud gastrollid Kanadasse ja Venemaale. Kanada
reis on osa EV100 pidustustest väliseesti ringkondades. Selleks valmis 2017. aasta lõpuks
(esietendub märtsis) Liisi Rohumäe algupärand koostöös ookeanitaguse eestlaste kogukonnaga.
Tehnilise toe tagab Toronto etendustel Rakvere Teatri kauaaegne koostööpartner Ohio Northen
University. Ohiost tulevad ka 2018. aasta rahvusvahelisele teatrifestivalile Baltoscandal praktikale
kaks tehniliste erialade tudengit. Koostöös Vene teatriga saavad toimuma külalisetendused
Peterburgis ja Moskvas.
Aprillis esietendub EV100 programmi raames koostöölavastus tantsuteatriga Fine 5.
2018. aastal hakkab täismahus tööle programm „RT tõlgib”, mille tarvis sai 2016. aasta jooksul
soetatud ja paigaldatud tehnilised vahendid (MISA programmi „Muukeelse info
esitamisvõimekuse suurendamine“ toel). 2017. aastal esines tõlkeetendustega katsetamisel
mitmeid raskusi. Teenuse pakkumiseks vajalik IT-programm ei valminud tähtaegselt ning töö
käigus avastasime mitmeid puudusi, mis tuli ümber programmeerida. 2018. aastal peaks olema
tõlkega varustatud juba vähemalt kaks Rakvere Teatri lavastust.
Jätkub ettevalmistus 2020. aastal, EU rahastuse kaasabil, toimuvaks kolme riigi ühisprojektiks.
Projekt annab võimaluse teha tõsisemaid samme publiku arendamise (audience development) alal,
mis on eurorahade taotlemisel üks prioriteete. Eestis on projekti partneriteks viis teatrit: Rakvere
Teater, Vanemuine, Endla Teater, Ugala Teater ja Nuku. Leitud on projektijuht ja kogemustega
projektikirjutaja. Rakvere Teater on huvitatud mitmetasandilisest koostööst – ühisprojekti peaksid
olema kaasatud näitlejad, tehnikud ja administratiivpool. Samuti on Rakvere Teater valmis
15
võõrustama ühe rahvusvahelise meeskonna prooviperioodi.
Rakvere Teatri eesmärgid aastal 2018:
publikuarvuks 63 500 külastust;
uuslavastuste arv tõuseb üheksani, kui võimalik, siis kümneni ehk optimaalsetes AITA
mahtudes töötamine;
repertuaari koostamisel peame silmas proportsiooni kitsamale ja laiemale publikusegmendile
mõeldud lavastuste vahel (3-7 või 2-7);
trupi koormuse vähendamiseks otsime väiksemakoosseisulisi lavastusi ja töötame selles suunas,
et truppi suurendada;
väga detailselt mõtleme läbi lavakujundused – otsus jätta lavastus ilma väljasõiduvõimalusest
peab olema põhjendatud nii konkreetse lavastuse kui repertuaari üldpildi mõttes;
väljasõitudes toimub endiselt 40–45% etendustest.
2018. aasta repertuaar on koostatud põhimõttel, et pakkuda võimalikult paljudele Rakvere Teatri
näitlejatele mitmekülgset ja arendavat tööd, et arendada ansamblimängu oskust ja tuua publik
samm-sammult nõudlikumate materjalide juurde, seda nii koomilises kui traagilises võtmes.
Teatrile on oluline jõuda erinevate žanrite sünteesini ehk siis tinglikult Shakespeare’ini, mis aga ei
saa toimuda 2018. aastal, täpsemalt põhjustest hooaja tutvustuse lõpus.
Inimestele olulised ja inimeseks olemise teemad ei pea saama teatris ainult kajastatud, vaid ka
mänguliselt läbi tunnetatud ning üldistusjõulisesse ja elujaatavasse kunstilisse vormi valatud. Selle
teostamiseks pöörame oma pilgu maailma erinevate maade dramaturgiavaramusse ja ka
teatriajalukku. Oleme panustanud ka lavastajatesse, kellega koostööd näitlejad ootavad.
Koomiline ja romantiline dramaturgia – vene kaasaegne näitekirjanik N. Ptushkina „Tulge
mind vaatama“ (lavastaja Peeter Raudsepp). Elektrikatkestuse tõttu majaga eksinud keskealine
mees satub oma noore armukese asemel tema enda ealise naise korterisse, kes elab seal koos oma
emaga. Venelastele ainuomasel moel puudutatakse näidendis armastuse, käitumiskultuuri ja argises
peituva imelisuse teemat. Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk kirjutab järgmiseks hooajaks
ka näidendi Oskar Lutsu tegelase Jorh Aadniel Kiire elusaatusest, vaadeldes eesti rahva armastatud
bildugroman’i Paunvere rätsepmeistri vaatepunktist. Suvelavastuseks planeerime E. De Filippo
„kummituskomöödiat“ „Oh, neid kodukäijaid“, mida tuleb lavastama Itaalia näitleja ja lavastaja G.
Bongiovanni, kelle commedia dell’arte kogemus loob hea pinnase teistsuguse teatrikeele
loomiseks koomilises võtmes. Selle lavastuse peaosi mängivad Peeter Tammearu ja Üllar
Saaremäe.
Eksistentsiaalne dramaturgia – J.-P. Sartre’i „Kinnine kohus“ Vallo Kirsi lavastuses, C.
McCarthy „Päikeseloojanguekspress“, G. D’Annunzio tragöödia „Surnud linn“ Hendrik Toompere
lavastuses. Kolm lavastust haaravad endasse viimase sajandi eksistentsiaalse mõtte arengu,
loodides inimeseks olemise baasküsimusi ja seda mitte ainult sisus, vaid ka vormis. Itaalia XX
sajandi alguse autor G. D’Annunzio on oma dramaturgias elustanud antiiktragöödiat, esitades
kõrgpoeesiaga väljakutse materialistlikule maailmavaatele. J.-P. Sartre populariseerib „Kinnise
kohtuga“ enda filosoofilise opus magnum’i „Olemine ja eimiski“ põhiseisukohti, sidudes enda
töödes eetilised paradoksid ja individuaalsed saatused kontsentreeritud pildiks inimese seisundist
kesest kaduvikku. „Päikeseloojanguekspress“ kujutab kahekümne esimese sajandi lõhestatud
mentaalsust, seades küsimuse alla kogu õhtumaise modernismi. Aguliköögis saavad kokku
siutsiidne filosoofiaprofessor ja metrookoristajast endine vang, kelle kodus on ainult üks raamat –
piibel.
Praeguses planeerimise etapis on arutluse all veel ka Lars Noreni näidend „Külm“, mis käsitleb
teravas võtmes paremäärmuslike ideede mõju kaasaegse noorsoo hulgas, erilise rõhuga
multikultuursusel.
Samalaadsete teemade käsitlemist ootame ka Renate Keerdilt, kellega oleme asunud
läbirääkimistesse lavastamise osas.
Noortele suunatud dramaturgia – seda esindab järgmise hooaja repertuaaris Jaanika Juhansoni
lavastatav suurekoosseisuline lavastus R. Reinausi menuromaani „Verikambi“ põhjal, mis tegeleb
mütoloogiliste, eksistentsiaalsete ja romantiliste teemadega noortepärases võtmes, andes teatri
16
noortele näitlejatele koos noorte külalisnäitlejatega võimaluse vormida oma põlvkonna
teatrinägemust. Lastelavastuseks on Rootsi animaatori M. Carlssoni „Desmond ja sooröövlite
lõks“ (lavastaja Marko Mäesaar), kus muhedate ja põhjamaiselt isepäiste loomade tegemiste kaudu
räägitakse lastele, kuidas koos elada ja indiviidide erinevustega toime tulla. Jõululavastuse osas on
plaanis teha koostööd TÜ VKA teatritudengitega.
Lisaks eelpool planeeritule kuulutasime teatri näitlejate hulgas välja ideedekonkursi. Pakutu seast
valime välja ühe projekti, millega üks näitlejate rühm saab kuu aega tegeleda ilma vajaduseta
tulemuseni jõuda. Eesmärgiks on hoogustada näitlejate endi otsingulisust ning leida üles teemad ja
väljendusvormid, mis näitlejat ennast inspireerivad.
Rakvere Teater vajab rohkem näitlejaid, sest üks professionaalne teater, mis hoolib nii oma
loomingulise potentsiaali täielikust teostamisest kui ka publiku harimisest, peab selles toetuma
klassikalisele suurdramaturgiale. Väiksed intensiivse mõtte ja säriseva vaimsusega lood saavad
siiski olla vaid eelmänguks millelegi suurele, mis sünteesiks väikestes lugudes saavutatu.
Shakespeare, antiiktragöödia, prantsuse uusklassitsism, Tšehhov, Ibsen või Strindberg nõuavad
suuri koosseise, mida Rakvere Teater saab lubada ainult siis, kui meie koosseis kasvaks võrdseks
Ugala ja Endla koosseisudega, milleks on 22 näitlejat teatri peale. Meie praegune number on 17.
Rakvere Teater ainult omavahenditest seda sammu astuda ei suuda. Meie eesmärgiks ei ole näidata
suurdramaturgiat ainult Rakvere ja suurte linnade teatrigurmaanidele. Me pole huvitatud
elitarismist, mida Eesti kultuurimaastikul juba küllaldaselt leidub. Kasutades ära aastatepikkuse
hoolika töö tulemusel kätte võidetud usalduskrediiti väikeste kohtade vaatajate seas, tahaksime
viia Shakespeare’i ka Põlva, Võru, Paide, Kuressaare, Haapsalu ja Narva ning nende
lähipiirkondade vaatajani.
Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg)
1. Kalju Kangur „Timbu-Limbu”, lavastaja Urmas Lennuk (09.12.2017);
2. Ken Kesey/Dale Wasserman „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017);
3. Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017);
4. Martin McDonagh „Viimane võllamees”, lavastaja Üllar Saaremäe (15.06.2017);
5. Donald Tomberg „Gravitatsioon”, lavastaja Raivo Trass (04.03.2017);
6. Beth Henley „Küllus”, lavastaja Filipp Los (20.01.2017);
7. Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017);
8. Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016);
9. Vladimir Žerebtsov „Ausammas”, lavastaja Filipp Los (06.02.2016);
10. Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“, lavastaja Tarmo Tagamets (02.10.2015);
11. Aleksei Tolstoi/Adolf Šapiro „Buratino“, lavastaja Üllar Saaremäe (06.02.2015).
3. KINO
2018. aastal on kino jätkuvalt avatud 5 päeva nädalas. Suletud päevadel (E–T) on võimalus
kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. 2018. aastal saame näidata teatrikinos umbes 250
erinevat filmi ligi 60 000 filmisõbrale, kellel on võimalus külastada ligi 1000 seansi nii 2D kui 3D
formaadis. Lisaks peavoolufilmidele jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga. Oleme avatud
koostööks erinevatele filmifestivalidele.
Tänu uudsele tehnikale saame esilinastustega startida samaaegselt suurte kinokettidega. Hetkel
esilinastub meil ca 90% lastefilmidest ja 50% ülejäänust. Teatri ja kino sümbioos sihtasutuses
annab suurepärase võimaluse ristturunduseks ja suunab vastastikku külastajaid laiendama oma
kultuuripilti. Aastal 2018 püüame veelgi efektiivsemalt kasutada uusi tekkinud võimalusi.
17
4. KOHVIK
Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste
publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine
piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud
klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel pakume
õhtusööke etendusele tulnud publikule. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka
õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja
rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele.
Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegevuseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum.
Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja
inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit-
mekesist
menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele.
5. LISAÜRITUSED
5.1 Sariüritus „RT esitleb”
Projekti peamisteks märksõnadeks on kohalike loov-intelligentide ja noorte kultuurihuviliste (sh
laste) silmaringi arendamine ja erinevatel kunstialadel tegutsevate esindajate omavaheline
kokkupuude ja koostöö.
Projekti eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni võimalikult erilisi väiksemaid teatriprojekte, mis
reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne-
Virumaa teatrisõpradeni. Meie eesmärk on jätkata sariürituse „RT esitleb” tegevust ka üheksandal
hooajal ning tuua eripalgelisi huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Viru teatrisõpradeni.
Etendused toimuvad peamiselt Rakvere Teatri väikeses saalis. Piletihinda püüame alati võimalikult
madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest mitu korda soodsamalt.
5.2 Sariüritus „RT vestleb”
„RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari.
Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest
tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt.
Traditsiooniliselt modereerib vestlust Erni Kask, kuid vastavalt vestluse loomule ning temaatikale
võib vestluse juht olla ka keegi teine. Näiteks „Lendas üle käopesa” õhtut ehk „McMurphyde
kokkutulekut” modereeris Jüri Aarma. Lisaks lavastajale vestleb moderaator spetsiaalselt vestluse
tarvis välja valitud külalisega. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad.
Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas. Suurema publikumi korral ka
otse laval.
Vestlusringi on oodatud ka need, kes on etendust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt
huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et
tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja
mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku
kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat
julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid
ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari
kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt
järelkuulatavad.
5.3 Sariüritus „RT Jazzukohvik”
Jazzukohvik pakub klassikalise jazzmuusika kontserte, kergema alatooniga elava muusika õhtuid
ja toob Rakvere publikuni erinevaid välisartiste.
Olulisel kohal on ka erinevate huvi- ja vanuserühmade ühtekuuluvustunde suurendamine Rakvere
kultuuriruumis – muusika keel on universaalsem ning Jazzukohviku kontsertide puhul saavad ühes
18
ruumis kokku linnakodanikud, linna majutusasutustes peatuvad väliskülalised ning spetsiaalselt
kontsertidele sõitnud külastajad maakonnast. Lisaväärtusena avaneb linna muusikakoolides
õppivatel tulevastel noortel muusikutel võimalus näha ja kuulda oma erialaga seotud
muusikuid/instrumentaliste (eeskujusid) otse laval, luua kontakte ja vahetada muljeid.
Sihtgrupi suurust arvestades on live-muusikat pakkuvaid vaba aja veetmise kohti linnas vähevõitu.
Seega on Rakvere Teatri Jazzukohviku järjepidev töö hariva ning heatasemelise muusikakultuuri
edendajana hindamatu. Jätkub koostöö Eesti Jazzliiduga, mille raames paneb liit üritusele õla alla
nii reklaami kui artistide valikuga.
5.4 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse”
Teatrikohviku uus üritustesari pakub kuulamise ja kaasa rääkimise võimalust kõigile
luulesõpradele. Luuleõhtuid nimega „Kuu kutse” toimub hooaja jooksul viiel kuni kuuel korral
ning teema on iga kord erinev (Siuru 100, omaloomingu ette kandmine, Hando Runnel jne).
Luuleõhtuid viivad läbi Rakvere Teatri noored näitlejad. Igal õhtul on külalistena kutsutud luulet
lugema ja rääkima nii näitlejad meie endi teatrist kui ka inimesed väljastpoolt teatrit. Peamine
sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoor. Lisaks luulesarja sisulisele tähtsusele on
üheks eesmärgiks tuua teatrisse rohkem teismelisi. Noorte näitlejate poolt läbi viidav ning
tunnustatud ja tuntud inimeste poolt ettekandmisele tulev luule on sätitud raamistikku, mis pakub
rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti
juurde ka rohkem noori.
5.5 Sariüritus „RT muusikaviktoriin”
Meelelahutuslik ent hariv võistkondade vaheline kuuldeline mõttesport. Ühendab erineva
generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada
muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad
pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikkes. Läbivalt on osalejate
huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda.
5.6 Imagoloogilised üritused
Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused,
mis on seotud uuslavastuste lavalejõudmisega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse
turundustegevus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja
teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud ka Rakvere Teatri
näitlejad.
Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrirahvale traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse
linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste
algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust
aspektist.
6. GALERII
2018. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes
ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud.
Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Samuti jätkame
traditsiooni korraldada näituste avamisega koos erinevaid kunstnike õpitubasid ja esinemisi.
Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja
huvitavaid kunstnikke, samas saada teatri interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. Igal aastal toome ka
laste jõuluüritusele kohvikusse ühe illustraatori või lastepärase kunstniku loomingut. Sellest on
saanud juba traditsioon. 2017 lõpus külastas meid Jarõna Ilo oma uue lasteraamatu
illustratsioonidega.
2018. aastal arendame koostööd erinevate disainerite ja eriilmeliste kunstnikega, nimetagem siin
selliseid nagu Tarmo Luisk, Andro Kööp, Lilian Meister. Majja on tulemas oma kollektsiooniga
kunstikoguja Reigo Kuivjõgi. Teatrikülastaja näeb absoluutset eesti kunsti paremikku kaasaegselt
19
kunstiskeenelt.
7. BALTOSCANDAL
Viieteistkümnes festival Baltoscandal toimub 4.–7. juuli 2018. Läbirääkimised käivad ja plaanitud
on järgmised etendused: Teatr Powszechny (Varssav, Poola), etendusega „Klatva” (Needus),
Jerome Bel (Prantsusmaa) „Gala”. Joris Lacoste (Prantsusmaa), kes eelmisel festivalil esitas oma
lavastust Suite No2, näitab nüüd lavastust Suite No3, mille ettevalmistamiseks tegi ta kohalike
osalejatega workshopi eelmisel festivalil. USA lavastaja Kevin Doyle’i „Sponsored by Nobody”,
Marcus Öhrn (Rootsi) ja Marie-Caroline Hominal (Šveits) uue lavastusega, Juha Valkeapää
(Soome), Forced Entertainment (UK). Lisaks etendused Eesti truppidelt.
Jerome Beli lavastuses „Gala” osalevad kohalikud amatöörid ja professionaalid, kellega
alustatakse proove nädal enne festivali ja kelle esitust näitame Rakvere Teatri suurel laval festivali
esimesel ja teisel päeval. Festivali avamiseks plaanime etendust Rakvere keskväljakul koos noorte
tsirkuseartistide (OMAtsirkus) ja vabatahtlike osalejatega. Koostöös EKA Urbanistika ja
linnaplaneerimise tudengitega tahame ehitada Rahvaaeda väikese välilava, kus toimuvad
vabaõhukontserdid.
Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri saale, teatrikino saali, rahvamaja saali, spordikirikut,
Rahu tänava spordisaali ning erinevaid pindu linnas, mis kohandatakse teatrisaalideks.
Üritame hoida etenduste piletihinnad suhteliselt madalad, kuna vaatajate hulgas on suur osa noori
ja tudengeid ja samuti peame arvestama ka kohalike elanike (keda alati suure heameelega oma
festivalile ootame) võimalustega. Seetõttu moodustab piletitulu väga väikese osa kogu festivali
eelarve tuludest ja sellevõrra suurem rõhk langeb erinevatele toetustele, tänu millele saame
piletihinnad nii madalad hoida.
Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse
Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne.
Koostöös erinevaid Euroopa teatrifestivali ühendava võrgustikuga Next Step taotleme 2018. aasta
jaanuaris toetust EL programmist „Creative Europe” uue 5-aastase projekti teostamiseks, positiivse
otsuse korral algab uus projekt 2019. aastal.
Velvo Väli
SA Rakvere Teatrimaja juhataja
20
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 744 773 1 425 251 2
Nõuded ja ettemaksed 91 054 95 254 3
Varud 20 341 18 143 4
Kokku käibevarad 1 856 168 1 538 648
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 4 568 297 4 732 451 6
Kokku põhivarad 4 568 297 4 732 451
Kokku varad 6 424 465 6 271 099
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 372 144 309 114 5,7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 32 712 34 467 8
Kokku lühiajalised kohustised 404 856 343 581
Kokku kohustised 404 856 343 581
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 249 285 3 384 889
Aruandeaasta tulem 92 091 1 864 396
Kokku netovara 6 019 609 5 927 518
Kokku kohustised ja netovara 6 424 465 6 271 099
21
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 395 226 3 512 376 9
Tulu ettevõtlusest 1 398 620 1 295 900 10
Muud tulud 7 952 6 198 11
Kokku tulud 2 801 798 4 814 474
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 020 798 -1 395 467 12
Tööjõukulud -1 490 103 -1 365 381 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -199 094 -190 825 6
Kokku kulud -2 709 995 -2 951 673
Põhitegevuse tulem 91 803 1 862 801
Intressitulud 288 1 595 14
Aruandeaasta tulem 92 091 1 864 396
22
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 91 803 1 862 801
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 199 094 190 825 6
Muud korrigeerimised -34 990 -2 013 073 9
Kokku korrigeerimised 164 104 -1 822 248
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 943 16 089 3
Varude muutus -2 199 -6 991 4
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 61 276 -160 218 7,5
Kokku rahavood põhitegevusest 318 927 -110 567
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-34 940 -1 712 821 6
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
34 990 1 220 504 8,9
toetustest
Laekunud intressid 545 2 466
Kokku rahavood investeerimistegevusest 595 -489 851
Kokku rahavood 319 522 -600 418
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 425 251 2 025 669 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 319 522 -600 418
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 744 773 1 425 251 2
23
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 678 233 3 384 889 4 063 122
Aruandeaasta tulem 1 864 396 1 864 396
31.12.2016 678 233 5 249 285 5 927 518
Aruandeaasta tulem 92 091 92 091
31.12.2017 678 233 5 341 376 6 019 609
24
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille
põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle lähendid kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid või tehingu teostanud kommertspanga valuutakursid.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Kohvikute kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuni
31.12.2010 maksumusega alates 1917 eurost, alates 01.01.2011 2000 eurost ja alates 01.01.2017 maksumusega 5000 eurost. Põhivara
soetusmaksumusega alla 5 000 euro on kantud maha seisuga 31.12.2016. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse
vajadusel arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab
varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja
remondikulusid kajastatakse perioodikuluna.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse
ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse
vara amortiseerimine.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
25
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Hooned ja rajatised
2%
Masinad ja seadmed
20%
Infotehnoloogilised seadmed
20-30%
Muu inventar
5-20%
Tarkvara
20%
Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate
amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel
pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
Annetused ja toetused
Toetustena kajastatakse vabatahtlikke ülekandeid teistelt riigi või omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad
olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt valiku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele.Tagades tulude ja kulude vastavus. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides,
mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et
sihtfinantseerimine leiab aset.
Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara
soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks.
Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks
tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.
Sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid põhjendatud
ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused ei realiseerunud.
Tulud
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse mõistliku aja jooksul peale ürituste toimumist.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui
müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Kohvikute tulu kajastatakse kauba müügi või teenuse osutamise järel,
pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel.
Seotud osapooled
SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium.
Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende
olulise mõju all olevad ettevõtted.
26
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 8 216 3 565
Raha arvelduskontodel 1 635 662 1 320 977
Reservhoius 100 894 100 709
Ümardus 1 0
Kokku raha 1 744 773 1 425 251
27
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 77 662 77 662
Ostjatelt laekumata
77 662 77 662
arved
Maksude ettemaksed ja
0 0 5
tagasinõuded
Muud nõuded 0 0
Intressinõuded 0 0
Ettemaksed 13 392 13 392
Tulevaste perioodide
8 084 8 084
kulud
Muud makstud
5 308 5 308
ettemaksed
Kokku nõuded ja
91 054 91 054
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 78 678 78 678
Ostjatelt laekumata
78 678 78 678
arved
Maksude ettemaksed ja
1 356 1 356 5
tagasinõuded
Muud nõuded 256 256
Intressinõuded 256 256
Ettemaksed 14 964 14 964
Tulevaste perioodide
10 059 10 059
kulud
Muud makstud
4 905 4 905
ettemaksed
Kokku nõuded ja
95 254 95 254
ettemaksed
* 2017 a. ostjatelt laekumata arved sisaldavad 459 EUR, tasumata arveid asutajaliikmelt.
* 2016 a. ostjatelt laekumata arved sisaldavad 506 EUR, tasumata arveid asutajaliikmelt.
Vaata lisa 15.
28
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Tooraine ja materjal 2 691 2 005
Lavastusmaterjalid laos 2 691 2 005
Müügiks ostetud kaubad 17 650 16 138
Teatri kohviku kaup müügiks 11 944 9 094
Kino kohviku kaup müügiks 5 706 7 044
Kokku varud 20 341 18 143
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 1
Käibemaks 0 7 147 1 356 0
Üksikisiku tulumaks 29 758 27 503
Sotsiaalmaks 54 308 48 549
Kohustuslik kogumispension 2 754 2 481
Töötuskindlustusmaksed 3 659 3 328
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 97 626 1 356 81 862
Vaata lisa 3,7.
29
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Lõpetamata
põhivarad ettemaksed
projektid
31.12.2015
Soetusmaksumus 26 785 2 713 209 1 119 245 242 954 552 817 552 817 4 655 010
Akumuleeritud kulum -573 099 -734 546 -136 909 -1 444 554
Jääkmaksumus 26 785 2 140 110 384 699 106 045 552 817 552 817 3 210 456
Ostud ja parendused 126 239 1 693 973 1 693 973 1 820 212
Amortisatsioonikulu -77 308 -83 249 -9 152 -169 709
Allahindlused väärtuse
-4 803 -14 415 -1 898 -21 116
languse tõttu
Ümberliigitamised 1 923 312 204 545 -2 235 248 -2 235 248 -107 391
Ümberliigitamised
1 923 312 204 545 -2 127 857 -2 127 857 0
ettemaksetest
Muud ümberliigitamised -107 391 -107 391 -107 391
Muud muutused -1 -1
31.12.2016
Soetusmaksumus 26 785 4 629 091 1 370 665 225 963 11 542 11 542 6 264 046
Akumuleeritud kulum -647 781 -752 846 -130 968 0 0 -1 531 595
Jääkmaksumus 26 785 3 981 310 617 819 94 995 11 542 11 542 4 732 451
Ostud ja parendused 1 058 33 882 33 882 34 940
Maa ja varem kasutusel
1 058 33 882 33 882 34 940
olnud ehitiste ost
Amortisatsioonikulu -92 708 -97 032 -9 354 -199 094
31.12.2017
Soetusmaksumus 27 843 4 629 091 1 370 665 225 963 45 424 45 424 6 298 986
Akumuleeritud kulum -740 489 -849 878 -140 322 -1 730 689
Jääkmaksumus 27 843 3 888 602 520 787 85 641 45 424 45 424 4 568 297
30
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 63 741 63 741
Võlad töövõtjatele 124 797 124 797
Maksuvõlad 97 626 97 626
Muud võlad 0 0
Muud viitvõlad 0 0
Saadud ettemaksed 85 980 85 980
Tulevaste perioodide tulud 70 044 70 044
Muud saadud ettemaksed 15 936 15 936
Kokku võlad ja ettemaksed 372 144 372 144
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 51 630 51 630
Võlad töövõtjatele 108 062 108 062
Maksuvõlad 81 862 81 862
Muud võlad 206 206
Muud viitvõlad 206 206
Saadud ettemaksed 67 354 67 354
Tulevaste perioodide tulud 52 871 52 871
Muud saadud ettemaksed 14 483 14 483
Kokku võlad ja ettemaksed 309 114 309 114
Vaata lisa 5.
Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Rakvere Teatri Kino ja proovisaal 792 569 -792 569 0
Rakvere Teatri Kino ja proovisaali
38 490 -38 490 0
tehnika
Kokku sihtfinantseerimine
831 059 -831 059 0
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Baltoscandal 65 020 16 289 -46 842 34 467
Ümardus -1 -1
Ümardus 1
Kokku sihtfinantseerimine
65 019 16 289 -46 842 34 467
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
896 078 16 289 -877 901 34 467
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Rakvere Teatri parkla 3 etapp 34 990 -34 990 0
Kokku sihtfinantseerimine
34 990 -34 990
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Baltoscandal 34 467 0 -5 354 29 113
EV 100 Toronto 3 600 3 600
Ümardus -1 -1
Kokku sihtfinantseerimine
34 467 3 600 -5 355 32 712
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
34 467 38 590 -40 345 32 712
annetused ja toetused
Lisa 9 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 73 640 258 626
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 34 990 2 013 073
Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 286 596 1 240 678
Ümardus 0 -1
Kokku annetused ja toetused 1 395 226 3 512 376
sh eraldis riigieelarvest 1 356 303 2 254 917
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 15 000 1 200 014
sh välisabi tegevuskuludeks 23 923 57 445
sh muud toetused 0 0
32
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Etendusasutuse tasulised teenused 675 087 748 900
Reklaami tulud 6 271 0
Muud kultuuriasutuse tulud 713 862 536 569
Muud teenused 3 400 10 431
Kokku tulu ettevõtlusest 1 398 620 1 295 900
* 2017.a muud kultuuriasutuse tulud
sh. kohvikute tulu 391 328 EUR
sh. kino piletitulu 240 604 EUR
sh. saalitulud 54 286 EUR
sh. muud erinevad tulud 27 644 EUR
* 2016.a muud kultuuriasutuse tulud
sh. kohvikute tulu 330 219 EUR
sh. kino piletitulu 132 355 EUR
sh. saalitulud 40 228 EUR
sh. muud erinevad tulud 33 767 EUR
*2017.a tulu ettevõtlusest sisaldab teenuseid asutajaliikmetele:
a) kultuuri ja kunstialasest tegevusest 2 502 EUR;
b) kommunaalkulude katteks 3 270 EUR.
* 2016.a tulu ettevõtlusest sisaldab teenuseid asutajaliikmetele:
a) kultuuri ja kunstialasest tegevusest 4 053 EUR;
b) kommunalkulude katteks 2 868 EUR.
Lisa 11 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Muud ebatavalised tulud 7 952 6 198
Kokku muud tulud 7 952 6 198
* Muud ebatavalised tulud on kohvikute müügiboonused ja kahjutasud vara rikkumisest.
33
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Mitmesugused bürookulud 40 395 44 544
Lähetuskulud 7 192 15 785
Koolituskulud 2 064 1 818
Riiklikud ja kohalikud maksud 874 724
Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 119 136 187 869
Sõidukite majandamiskulud 37 399 40 386
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 27 219 49 374
Inventari majandamiskulud 29 091 190 307
Toiduained ja toitlustusteenused 151 805 132 979
Meditsiinikulud ja hügieenikulud 506 785
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 580 589 708 580
Eririietus 441 455
Mitmesugused majanduskulud 19 510 15 165
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 4 577 6 696
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 020 798 1 395 467
*2017 .a kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt:
-tegevjuhtkonnalt 4000 EUR.
*2016.a kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt:
a) asutajaliikmelt 1 255 EUR;
b) tegevjuhtkonnalt 6 200 EUR.
Vaata lisa 15.
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Sotsiaalmaksud 372 081 340 975
Koosseisuliste töötajate töötasu 971 289 873 761
Nõukogu liikmete tasu 8 086 9 240
Juhatuse liikme tasu 29 200 27 000
Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 109 447 114 405
Erisoodustused
Kokku tööjõukulud 1 490 103 1 365 381
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 79 77
34
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Intressitulud
(eurodes)
2017 2016
Intressitulu hoiustelt 288 1 595
Kokku intressitulud 288 1 595
Lisa 15 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2017 31.12.2016
Füüsilisest isikust liikmete arv 6 6
Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2017 31.12.2016
Nõuded Nõuded
Asutajad ja liikmed 459 506
2017 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 0 5 772
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 4 000
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
2016 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 1 255 6 921
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 6 200
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 37 286 36 240
Juhatuse liikme isikliku sõiduauto
1 856 1 773
kasutamise kompensatsioon
Vaata:
lisa 3. Nõuded ja ettemaksed;
lisa 10. Tulu ettevõtlusest;
lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud.
35
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule
Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja
netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendi nõuetega ning sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande
koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või
tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta
Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2017.a. IV kvartali andmetele.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anne Nuut
Vandeaudiitori number 485
ANTIMAR Audiitorid OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 195
A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114
28.03.2018