dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 3. mai 2018
Viit
3-3/1106-1
Registreeritud
3. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Rakvere Teatrimaja
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
1. juuni 2018

Failid

  • 📎90003491_2017_majandusaasta_aruanne.bdoc283 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja registrikood: 90003491 tänava/talu nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 2a maja ja korteri number: linn: Rakvere linn maakond: Lääne-Viru maakond postisihtnumber: 44314 telefon: +372 3295448, +372 3295450 faks: +372 3295441 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 21 Bilanss 21 Tulemiaruanne 22 Rahavoogude aruanne 23 Netovara muutuste aruanne 24 Raamatupidamise aastaaruande lisad 25 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 25 Lisa 2 Raha 27 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 28 Lisa 4 Varud 29 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 30 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 31 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 31 Lisa 9 Annetused ja toetused 32 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 33 Lisa 11 Muud tulud 33 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 34 Lisa 13 Tööjõukulud 34 Lisa 14 Intressitulud 35 Lisa 15 Seotud osapooled 35 Aruande allkirjad 36 Vandeaudiitori aruanne 37 2 2017. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE *Täitmine on tegevuskava tekstis paksus kirjas 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks: oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning riigi personalipoliitika jäikus töökohtade arvestamisel. 2016. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad küll muudavad publikule pildi atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Tegevuse jätkamiseks on vaja lähiajal teha mitmed suuremad soetused (veoauto, kaasaegne heli- ja videopark) ja viia lõpuni sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremont ja hooldus. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid tulevad vaid miinimumi tõusuks, muu personali palga korrigeerimise vahendid tuleb teatril lisaks teenida. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest, seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu hoidma Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. 2017. aastal toimub kunstilise juhi konkurss, mille tulemus esialgu Rakvere Teatri plaane oluliselt ei muuda, küll aga seab sisu lähiaastateks. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2017. aastal lõppes kunstilise juhi Üllar Saaremäe tähtajaline leping. Väljakuulutatud konkursi tulemusena alustas augustist Rakvere Teatri loomingulise juhina tööd Peeter Raudsepp. 2017. aasta repertuaar oli juba varasemalt paigas ning juhi vahetus olulisi muudatusi kaasa ei toonud. Augustist täienes meie loominguline koosseis nelja uue inimesega. Alustasid dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk ja kolm TÜ VKA lõpetanud noort näitlejat Jaune Kimmel, Märten Matsu ja Grete Jürgenson. 3 Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus 2017. aastal pööras teatri sisemise palgahierarhia pea peale. Riigipoolsed lisavahendid tulid vaid miinimumi jõuliseks tõusuks ning see sõi ära kehtinud palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Kino ja Proovisaali valmimisest 2016. aastal ja kunstiteoste tellimise seadusest kohustatuna kuulutasime 2017. aastal välja „SA Rakvere Teatrimaja Kino ja Proovisaali Kreutzwaldi 2b hoone välisruumi kunstikonkursi”. Laekunud 11 tööst valis žürii võidutööks kavandi „Olla”. Skulptuur paigaldati 2017. aasta lõpuks. Pikki aastaid on peetud ebaõnnestunud läbirääkimisi Näituse tn 2 krundi omanikuga krundi soetuseks. 2017. aastal omanik suri ja pärijad olid nõus krundi Rakvere Teatrile müüma. Pärast krundi soetust lammutasime amortiseerunud ja ohtliku hoone ning alustasime parkla laienduse projekteerimist. Parkla peaks valmima 2018. aastal. 2017. aastal alustasime ettevalmistusi Rakvere Teatri uue kodulehe loomiseks. Uus koduleht valmib 2018. aastal. 2. TEATER 2017. aasta etenduste arvu ja publikuarvu planeerimisel lähtub Rakvere Teater Eesti Etendusasutuste Liidu ja Eesti Teatriliidu poolt välja töötatud arvestusliku inimtööaasta (AITA) ja optimaalse koosseisu valemist. Rakvere Teatri optimaalne töömaht 105 AITAT ehk 300 etendust, 9 uuslavastust ja 58500 vaatajat. 2017. aastal oli Rakvere Teatris 9 uuslavastust, anti 367 etendust 58649 vaatajale. Praktikas ei ole võimalik märkimisväärselt tõsta piletihinda, seega peab eelarve vajaduste katmiseks olema publikuarv vähemalt 62500 piletihinnaga 9,50 eurot (ilma käibemaksuta). Selle saavutamiseks on vajalik ka etenduste arvu suurendamine üle 300. Publikuarv jäi finantsiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikust väiksemaks, kuid seevastu õnnestus suvelavastuste menukuse arvelt tõsta piletihinda 10,98 eurot, nii et eelarves ettenähtud piletitulu 593750 eurot sai ületatud 644040,30 euroga. See tähendab tööd kolmes paralleelis, mis on mõistlik järgmistel põhjustel: a) võimaldab anda trupile eripalgelist ja küllaldast tööd; Rakvere Teatri 17 koosseisulisest näitlejast jäi üheksal 2017. aastanumbri sisse kolme uuslavastuse esietendused ning 8 näitlejal kahe uuslavastuse esietendused. Kahe uuslavastuse tegijad valmistasid aasta lõpus ette 2018. aasta jaanuaris esietenduvat lavastust. Seega võib öelda, et trupp on koormatud ühtlaselt ning optimaalse koosseisu valemit järgivalt. Kui Rakvere Teater mängiks ainult statsionaaris, võiks seda koormust pidada ehk tasakaalustatuks. Aastast aastasse kolme uue materjali ning seejuures nädalas vähemalt kahe väljasõiduetenduse andmine aga näitleja süvenemist ei soodusta. b) võimaldab kasutada ruume otstarbekalt; Lisaks 222 etendusele statsionaaris toimus Rakvere Teatri ruumes 2017. aastal 56 muud Rakvere Teatri poolt produtseeritud vestlust, kontserti, konverentsi, näitust ning 69 rendisündmust. Üldistavalt saab öelda, et aasta igal päeval toimus kompleksis üks avalikkusele suunatud üritus. Proovid ja kinotegevus muidugi sellele lisaks. c) lubab kavva võtta "riskiprojekte", mis on vajalikud kunstilises plaanis, aga riskantsed finantsilises mõttes; Kunstilised riskiprojektid 2017. aasta kavas olid Anthony Burgessi „Kellavärgiga apelsin” TÜ VKA lõpetava lennu esituses ning Suokassi luulele loodud audiovisuaallavastus „Tagassi inglite juure”, mis on nomineeritud 2017. aasta keeleteo auhinnale. 4 d) töö kolmes paralleelis ja 105 AITA mahus on vajalik tuntuse säilitamiseks üle-Eestiliselt ja püsipubliku säilitamiseks statsionaaris. Jätkame väljasõite väljekujunenud mahus – 40–45% antavatest etendustest on väljaspool statsionaari. 2017. aastal antud 367 etendusest olid 145 ehk 39,5 % etendustest antud väljasõitudes. Neist omakorda 94 etendust teatrilinnadest väljaspool maakultuurimajades. Jätkub ettevalmistus 2020. aastal toimuvaks viie riigi ühisprojektiks. Eestis on projekti partneriteks viis teatrit: Rakvere Teater, Vanemuine, Endla Teater, Ugala Teater ja NUKU. Paraku lõppes see projekt välispartnerite puudumise tõttu. Tehniliste ja administratiivala töötajate täiendkoolitusele suunatud koostöö Ohio Northen University’ga toob 2017. aastal Rakveresse kaks üliõpilast. Üliõpilased saabuvad festivalile Baltoscandal 2018. aastal. Küll aga jätkusid kontaktid ülikooliga selleks, et luua Ameerika mandril lavastuse "Lahus" lavakujundus külalisetendusteks Torontos. USA ja Kanada väliseestlaste kogukonnaga koostöös sünnib 2017. aastal originaaltekst Liisi Rohumäelt, mis käsitleb väliseestluse hilisemat perioodi sealsete arhiiviandmete põhjal. Lavastus "Lahus" alustas eeltöid 2017, esietendus on 9. märtsil 2018. 2016. aasta teises pooles soetasime läbi MISA programmi „Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine“ tehnilised vahendid, mida kasutame etenduste tõlkimiseks. 2017. aasta jooksul loodame tõlkega varustada vähemalt kaks lavastust. Läbi tõlkevahendite saame laiendada oma sihtrühma lähiümbruses (Ida-Virumaa ja Tallinn) elavate muukeelsete inimeste võrra. Paraku ei andnud teater NO99 tõlkimiseks vajalikku programmi õigeaegselt üle, nii saime tõlget katsetada alles kevadel 2017. Tõlkimiseks valmistasime ette noortelavastuse „See kõik on tema”. Toimus 5 tõlkega etendust, kus tõlget kasutas 106 vaatajat. Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel algatatud koostööprojekt "Sajandi lugu" tähendab Rakvere Teatrile koostööd väiketeatriga Fine 5. Lavastus jõuab vaatajate ette 2018. aasta kevadel, teksti kirjutamine ja lavastusideede genereerimine jääb aastasse 2017. Lisaks kunstilisele ideele on alanud koostöö kõigi projektis osalevate teatrite turundajate vahel. 2017 esietendub Rakvere Teatris 8–10 uuslavastust. Nagu öeldud, vaatajate ette jõudis 9 uuslavastust. 1) Koostöö jätkamine püsilavastajatega, võimalused noortele tulijatele Ehkki läbi aastate on repertuaaris olnud olulisel kohal oma trupiliikmete initsiatiivil tehtud lavastused, jõuab Rakverre palju külalislavastajaid. Mitmed, kes eelmistel aastatel siin lugusid välja toonud, on tulemas taas 2017. aastal. Eelmisel hooajal Rakveres debüüdi teinud vene lavastaja Filipp Los tuleb seekord süngema materjaliga lõputust Läänest, kus 25 aasta jooksul muutub elus nii palju, kuid teisalt mitte midagi. Beth Henley „Küllus” esietendub jaanuaris Rakvere Teatri suures saalis. Filipp Losi „Küllus” esietendus 20. jaanuaril 2017 Rakvere Teatri suures saalis. 2016. aasta ülimenuka suvelavastuse „Maailma otsas” välja toonud Raivo Trass on taaskord leidnud lavale toomiseks uuemat Eesti dramaturgiat: Donald Tombergi komöödia „Gravitatsioon” kujutab rahulikku vanadekoduelu, mille lõhub taevast alla sadav meteoriit. Esietendus märtsis 2017. Südamlik komöödia kodulootusest, „Gravitatsioon”, esietendus 4. märtsil 2017 Rakvere Teatri väikses saalis. 5 Vanemate lavastajate kõrval on oluline anda võimalusi noorematele, kes tooksid omaealist publikut kõnetavaid materjale ja kaasaegsemat teatrikeelt. Juba jaanuaris 2017 esietendub väikeses saalis Helen Rekkori „See kõik on tema”. Nii kooliealistele kui nende vanematele ja õpetajatele mõtteainet pakkuv lavastus jälgib üksikema ja ta poja suhteid ning virtuaalmaailma eeliseid ja ohte. Lisaks toob TÜ VKA lavastajatudeng Ringo Ramul oma diplomilavastuse „Kellavärgiga apelsin” välja just Rakvere Teatris. Läbirääkimised nii sobiva aja kui materjali osas käivad Sander Pukiga. Helen Rekkor tõi lavale teismeliste ja nende vanemate suhtlusest rääkiva lavastuse „See kõik on tema”, mis esietendus 13. jaanuaril 2017 Rakvere Teatri väikeses saalis. Ringo Ramuli lavastatud „Kellavärgiga apelsin” esietendus 8. juunil 2017 Nortsu angaaris Rakveres ja võeti repertuaarist maha 04. juulil 2017. Sander Pukk Rakvere Teatrisse lavastama jõudnud ei ole. 2) Kaasaegne (filmi)klassika; mängud klassikaga Tuleva aasta plaanide nimekirjast leiab 20. sajandi kultusteoseid, mis oma tugevust tõestanud mitmes meediumis. Sarnasusi võib leida kahe uuslavastuse materjali vahel: Anthony Burgessi „Kellavärgiga apelsin” ning Ken Kesey „Lendas üle käopesa”. Mõlemad 1962. aastal ilmunud romaanid on saanud ehk märgilisematekski filmidena. Nagu juba mainitud, toob esimese neist, loo kurjuse ja vägivalla olemusest, lavale Ringo Ramul. Tegu on materjali esimese lavaversiooniga Eestis. „Lendas üle käopesa” on Eili Neuhausil olnud mõttes pikemat aega, nüüd, 2017. aasta sügisel, jõuab lavastus Rakvere Teatris publiku ette. Eili Neuhausi lavastatud tänapäevane klassika „Lendas üle käopesa” jõudis Rakvere Teatri suures saalis esietenduseni 6. oktoobril 2017. Pärast pikemat pausi on taas lavastama oodata Urmas Lennukit, kes on ette võtnud naised Eesti kirjandusteostest. Nende lugusid põimiv lavastust on oodata sügisel 2017. „Ükssarvikute farm”, alapealkirjaga flirt Eesti kirjandusklassikaga, tuli välja 15. septembril 2017 Rakvere Teatri väikses saalis. Kaasaegse klassika kõrval oleks aeg taas heita pilk ajatusse maailmaklassikasse, mis haakuks ka keskkoolinoorte kohustuslike materjalidega. 3) Psühholoogilised mängumaterjalid Rakvere Teatri repertuaaris on alati olnud põhikohal psühholoogilised draamad, mida väikelinnapublik eriti armastab. Need lood pakuvad kaasamõtlemist ja äratundmist ning mis teatri jaoks oluline, näitlejatele arendavat mängumaterjali. Lisaks eespool mainitud vene lavastaja, nn Stanislavski koolkonna esindaja Filipp Losi lavastusele „Küllus” ja Eili Neuhausi lavastusele „Lendas üle käopesa”, toob peanäitejuht Üllar Saaremäe suvelavastusena välja oma lemmiku, Martin McDonaghi uusima põneviku „Viimane võllamees”, kus vastamisi õud ja huumor. Tiina Mälberg on leidnud lavastamiseks Lanford Wilsoni draama „Serenading Louie”, mis ootab oma aega. Üllar Saaremäe lavastatud „Viimane võllamees” jõudis publiku ette Loodi kuivatis Tapa- Loobu ristis 15. juunil 2017. 4) Jõululavastused On saanud traditsiooniks, et aasta lõpus toome välja jõululavastuse nii täiskasvanutele kui lastele. Tiina Mälberg koostöös kunstnik Krista Areniga on planeerimas rännakut Rakvere Rahvaaias. Kristen Suokassi luulekogul põhinev lavastus katsetab teatrivormidega, olulisel kohal on valgusinstallatsioonid. Talvine rännak kõikidele meeltele Rakvere Rahvaaias ja teatri väikses saalis, pealkirjaga „Tagassi inglite juure”, esietendus 13. detsembril 2017 ja võeti repertuaarist maha 22. 6 detsembril 2017, lavastas Tiina Mälberg. Kindlasti on jõuludel oodata lastelavastust, kuid materjal ei ole veel paika pandud. Mõtetena on läbi käinud Ilmar Tomuski kui ühe tuntuima ja produktiivseima lasteautori nimi, kelle raamatutes seiklevad kriminalistidest koolilapsed. Samuti on olnud mõttes lastelood Jujja ja Tomas Wieslanderi raamatust „Mamma muu ja Vares”. Seda enam, et tuua vahelduseks välja lastelavastus, mida saaks mängida ka väiksemates kultuurimajades. 2017. aasta talvine lastelavastus oli Kalju Kanguri kuldsel lastelool põhinev Urmas Lennuki dramatiseeritud ja lavastatud „Timbu-Limbu”, mis esietendus 9. detsembril 2017. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg) 1. Astrid Lindgren „Lärmisepa tänava Lota”, lavastaja Ivo Eensalu (08.12.2016); Lavastus võeti 10.04.2017 repertuaarist maha. 2. Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016) 3. Sulev Keedus ja Madis Kõiv „Somnambuul”, lavastaja Sulev Keedus (07.10.2016); Lavastus võeti 02.12.2017 repertuaarist maha. 4. Grigori Gorin „Thijl Ulenspiegel”, lavastaja Üllar Saaremäe (30.09.2016); Lavastus võeti 12.05.2017 repertuaarist maha. 5. Aleksander Stroganov „Kuhu küll kõik lilled jäid?”, lavastaja Eili Neuhaus (02.04.2016); Lavastus võeti 13.11.2017 repertuaarist maha. 6. Vennad Grimmid „Hansuke ja Greteke“, lavastaja Üllar Saaremäe (07.12.2015); Lavastus võeti repertuaarist maha. 7. Erinevad autorid „Romaan“, lavastaja Erni Kask (07.12.2015); Lavastus võeti 17.05.2017 repertuaarist maha. 8. Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“, lavastaja Tarmo Tagamets (02.10.2015); 9. Marie Jones „Sinatraga kuu peale“, lavastaja Ivo Eensalu (10.04.2015); 10. Aleksei Tolstoi ja Adolf Šapiro „Buratino“, lavastaja Üllar Saaremäe (06.02.2015); 11. Donald Churchill „Maalermeister“, lavastaja Gerda Kordemets (21.11.2014); Lavastus võeti 03.11.2017 repertuaarist maha. 12. Toomas Suuman „Viimase öö õigus“, lavastaja Raivo Trass (19.09.2014); Lavastus võeti 04.07.2017 repertuaarist maha. 13. Robert Thomas „8 armastavat naist“, lavastaja Eili Neuhaus (08.03.2013); Lavastus võeti 27.11.2017 repertuaarist maha. 3. KINO 2016. aastal valminud Rakvere Teatri Kino ja Proovisaal annab võimaluse tõsta kinokvaliteet uuele tasemele ja pakkuda täisprogrammi kõikidele huvigruppidele. Kino on avatud viis päeva nädalas: K–R 14:00–00:00 ja L–P 12:00–00:00. 2017. aastal saame näidata Teatrikinos umbes 200 erinevat filmi 45000 filmisõbrale, kes saavad külastada ligi 800 seanssi nii 2D kui 3D formaadis. Lisaks peavoolu filmidele jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga ja toome Teatrikinno Euroopa Parlamendi Infobüroo rahastatud LUX väärtfilmi programmi. Eelkõnelused käivad ka võimaliku uue filmifestivali sünniks Rakveres. Teatri ja kino sümbioos sihtasutuses annab suurepärase võimaluse ristturunduseks ja suunab vastastikku külastajaid laiendama oma kultuuripilti. 2017 püüame veelgi efektiivsemalt kasutada uusi tekkinud võimalusi. 2017. aastal näitasime Rakvere Teatrikinos 185 erinevat filmi 66471 filmisõbrale, kes külastasid 1195 filmiseanssi nii 2D kui 3D formaadis. Enamus Eestis linastuvatest filmidest jõudsid Teatrikino ekraanile samaaegselt pealinna kinodega. Mitme kodumaise filmi puhul toimusid esilinastuste eel ka kohtumised autori ja näitlejatega. Lisaks peavoolufilmidele 7 toimus mitmeid eriüritusi. Koostöös Europe Direct Lääne-Virumaa teabekeskusega näitasime väärtfilmiprogramme, millest mitmeid filme sai külastada ka tasuta. 06.10–08.10.2017 toimus Teatrikinos Eesti esimene LGBTI Filmifestival Festheart. Avalikkuses suure tähelepanu pälvinud festival möödus rahulikult. Külastajaid oli mitmest välisriigist. Festivali korraldajad jäid tulemustega rahule ning kavatsevad traditsiooni jätkata. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügi- ga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas, rah- vamajas ja maavalitsuses ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegevuse tulemuseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Kohvik teenindas teatrimaja külastajaid, täitis valvelaua ülesandeid, toetas teatri-, kino- ja eriürituste piletimüüki ning broneerimist, pakkus igapäevast toitlustust majarahvale ja väljast tulnud lõunasööjatele, toitlustas majas toimunud rendiürituste külastajaid ja täitis grupitellimusi. Lisaks pakkus kohvi- ja lõunapause asutuste ja koolide üritustel, mis toimusid teatrimajast väljaspool (maa- ja linnavalitsuses, kultuurikeskuses). Teatrikülastajad on hakanud väga aktiivselt kasutama etenduste eel õhtusöögi ja vaheajaks kohvilaudade ettetellimise võimalust. Pidevalt täiendati uute ja huvitavate roogadega päeva- ja õhtusöögimenüüd ning tehti külastajatele omapoolseid pakkumisi. Kohvikusse soetati juurde lauanõusid. 5. LISAÜRITUSED. 5.1 Sariüritus RT esitleb Projekti peamisteks märksõnadeks on kohalike loov-intelligentide ja noorte kultuurihuviliste (sh laste) silmaringi arendamine ja erinevatel kunstialadel tegutsevate esindajate omavaheline kokkupuude ja koostöö. Projekti eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni väiksemaid teatriprojekte, mis reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne-Virumaa teatrisõpradeni. Meie eesmärk on jätkata sariürituse „RT esitleb“ tegevust ka kaheksandal hooajal ning tuua eripalgelisi huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Virumaa teatrisõpradeni. Etendused toimuvad peamiselt Rakvere Teatri väikeses saalis. Piletihinda püüame alati võimalikult madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest mitu korda soodsamalt. 2017. aastal keskendus RT esitleb programm tantsulavastustele. Publiku ette jõudis nii Eesti tantsumaastiku tippe kui ka noori, alles tantsukooli lõpetanud koreograafe. Veebruaris tegime sarjas algust EV100 Rakvere Teatri koostööpartneri Fine5 tantsuteatriga, kes tuli Rakvere publikule külla lavastusega „Imeilus“. Koreograafide Tiina Olleski ja Rene Nõmmiku lavastus rääkis õnnest, õnnelikuks olemisest ja ilust. Visuaalne, liikuv ja musikaalne. Edasi liikusime uute koreograafide sarjaga PREMIERE`17, mille alt tulid meile külla Keity 8 Pook lavastusega „Sünaps” ja Sigrid Savi lavastusega „Imagine There´s A Fish”. Tegu oli noorte koreograafide debüütlavastusega. Järgmisena esitlesime juba mõnda aega tegutsenud noort koreograafi Karolin Poskat, kelle kaasprodutsent oli antud projekti puhul Kanuti Gildi Saal. Lavastus „Thank you. you´re welcome THANK YOU you´re welcome. thank you“ oli rütmiline ja mänguline otsing läbi lavastatud aususe ning publikuga suhtluse. Aasta viimaseks lavastuseks jäi programmis Tallinna Tantsuteater oma kaheosalise projektiga „Tantsud Eesti filmidest”. Esimeses osas võttis publik osa lavastuslikust filmiviktoriinist, mida viisid läbi Vanemuise teatri näitlejad Jaanus Tepomees ja Veiko Porkanen. Teises osas saime nautida Vanemuise balletiartisti Aivar Kallaste ja näitleja Jaanus Tepomehe esituses katkeid Eesti filmidest, mis pakkusid äratundmisrõõmu, uudishimu ja meeleolukat visuaalset vaatemängu. Üks planeeritud lavastus jäi kahjuks esitlemata, kuna kutsutud trupil tulid ettearvamatud kohustused ette ning viimasel hetkel ei leidnud enam ühist sobivat aega. Loodame leida uue aja 2018. aasta programmi. Piletihinnad oleme suutnud säilitada võimalikult madalad ning jätkame programmi mitmekülgsuse hoidmist. Teadlikult suunasime 2017. aastal pilgu tantsule, et 2018. aastal panna rõhku varasemast enam läbipõimunud vormidele. 2017. aastal käis RT esitleb etendusi vaatamas 87 inimest. 5.2 Sariüritus RT vestleb RT vestleb on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Pärast fookuses oleva lavastuse vaatamist, ootab moderaator (näitleja ja intervjueerija Erni Kask) koos lavastaja ja spetsiaalselt selle vestluse tarvis välja valitud külalisega (väljastpoolt teatrit) publikut teatri kohvikus. Sundimatus õhkkonnas vesteldakse lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Kohtumisele on oodatud ka need, kes on etendust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad. Oluline on märkida, et tegemist pole “kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, Eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik kogeb nii tööks vajalikku tagasisidet, huvitavaid ideid, ja Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt järelkuulatavad. 2017. aastal oli RT vestleb kohtumisõhtuid planeeritust rohkem. Põhjuseks palju huvitavaid teemasid ja arutelusid, mida meie uuslavastused on lauale toonud. Esimene vestlusring toimus lavastuse „Thijl Ulenspiegel” teemadel. Publikuga kohtusid suures saalis noored näitlejad Grete Jürgenson, Märten Matsu ja Eduard Tee ning koreo- graaf ja õppejõud Oleg Titov. Märtsis jätkasime lavastuse „Somnambuul“ vestlusega väikses saalis. Sel puhul olid Erni Kase külalisteks Andrei Hvostov ja Sulev Keedus. Aprillis vesteldi lavastuse „8 armastavat naist“ teemadel ning juunis leidis aset põnev vestlus professor Jaanus Harro ja „Kellavärgiga apelsini“ lavastaja Ringo Ramuliga. Vestlus toimus peale etendust suvises etenduspaigas. Oktoobris toimus vestlus nimega "Lavastaja flirt vaatajaga" ehk väikse maja kohvikus koh- tus publik lavastuse „Ükssarvikute farm“ lavastaja Urmas Lennukiga ning virtuaalselt lavastuse naistegelaste Mari, Tiina ja Teelega. Suurima melu tekitas oktoobri lõpus toimunud „McMurphyde kokkutulek“ ehk RT vestleb õhtu, kus kohtusid kolm Eesti eri aegade McMurphyt – Üllar Saaremäe, Tõnu Kark ja Hannes Kaljujärv. Vestlust juhtis erandkorras Jüri Aarma, kuna temaatiliselt oli see sobi- 9 vam. Sel puhul jäi peale pikka etendust suurde saali vestlema rekordiliselt palju, pool saali- täit inimesi. Selle aasta viimaseks vestluseks jäi talvelavastusest „Tagassi inglite juure“ ajendatud viru keele temaatiline õhtu, kus viru keelest ja meelest kõnelesid Erni Kase ja publikuga Ingrid Rüütel ja Kaja Toikka. Teatrikohvik muutus selleks õhtuks sulniks viru keeles ühislaulvaks hälliks. Nagu planeeritud, on vestlused olnud temaatiliselt ja sihtrühma poolest olnud väga eripalge- lised. Vastavalt teemadele ja lavastusele on tegu kas suuremale massile mõeldud vestlusõhtu- ga, mis on suure saali üritus, või siis väiksemas ringis intiimsemat miljööd pakkuv kohviku- üritusega. RT vestleb sari on ennast sisse töötanud ning tõestanud väga oodatud üritusena meie publiku seas. Seega jätkame selle sarjaga kindlasti. 2017. aastal käis RT vestleb üritustel kuulamas ja kaasa rääkima 427 inimest. 5.3 Sariüritus Rakvere Teatri Jazzukohvik Jazzukohvik pakub klassikalise jazzmuusika kontserte, kergema alatooniga elava muusika õhtuid ja toob Rakvere publikuni erinevaid välisartiste. Olulisel kohal on ka erinevate huvi- ja vanuserühmade ühtekuuluvustunde suurendamine Rakvere kultuuriruumis – muusika keel on universaalsem ning Jazzukohviku kontsertide puhul saavad ühes ruumis kokku linnakodanikud, linna majutusasutustes peatuvad väliskülalised ning spetsiaalselt kontsertidele sõitnud külastajad maakonnast. Lisaväärtusena avaneb linna muusikakoolides õppivatel tulevastel noortel muusikutel võimalus näha ja kuulda oma erialaga seotud muusikuid/instrumentaliste (eeskujusid) otse laval, luua kontakte ja vahetada muljeid. Sihtgrupi suurust arvestades on live-muusikat pakkuvaid vabaaja veetmise kohti linnas vähevõitu. Seega on Rakvere Teatri Jazzukohviku järjepidev töö hariva ning heatasemelise muusikakultuuri edendajana hindamatu. 2016. aasta oktoobris uuendasime koostöölepingut Eesti Jazzliiduga, mille raames paneb liit üritusele õla alla nii reklaami kui artistide selektsiooniga. 2017. aastal toimus Teatrikohvikus 9 Jazzukohviku õhtut ja 2 kohvikukontserti: 1) 21.01.2017 - Jazzukohvik: Ryo Kawasaki Level 8 / 33 külastajat; 2) 18.02.2017 - Jazzukohvik: Susanna Aleksandra tribüüt Nancy Wilsonile / 43 külastajat; 3) 18.03.2017 - Jazzukohvik: Anna Põldvee & Erki Pärnoja / 28 külastajat; 4) 20.04.2017 - Jazzukohvik: Soon Quartet / 34 külastajat; 5) 06.05.2017 - Kohvikukontsert: Liis Lemsalu / 48 külastajat; 6) 20.05.2017 - Jazzukohvik: Heavy Beauty / 25 külastajat; 7) 23.09.2017 - Jazzukohvik: Linda Kanter Quartet / 18 külastajat; 8) 21.10.2017 - Jazzukohvik: Quotes / 21 külastajat; 9) 18.11.2017 - Jazzukohvik: Sid Hille Trio & Ivi Rausi / 25 külastajat; 10) 06.12.2017 - Kohvikukontsert: Ariadne + Martti Jõuluõhtu / 65 külastajat; 11) 16.12.2017 - Jazzukohvik: Ingrid Hagel Kvartett / 25 külastajat Kokku külastas aasta jooksul kohviku- ja jazzukontserte 365 inimest. 5.4 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastuste lavalejõudmisega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse turundustegevus, mis oma konkreetse sisu ja vormi leiab lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud ka Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrirahvale ka traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust aspektist. 10 2017. aastal tegime palju eriilmelisi imagoloogilisi üritusi: 1) 15. veebruaril toimus uuslavastuse „See kõik on tema” teemadest lähtuv noorte osalus- seminari „Räägi minuga!“. Seminari eesmärgiks oli pöörata tähelepanu noorte ja nende vanemate suhetele ning virtuaalsuhtluse järjest suurema osakaalu tõttu tekkivatele prob- leemidele. Seminaripäeval astusid üles pereterapeut Liis Aavaste-Hango, veebikonstaabel Maarja Punak, näitleja Tiina Mälberg tütrega ning laulja Silver Laas emaga. Seminaripäeva moderaatoriks oli Mihkel Raud. Muusikat mängisid Silver ja Robi ansamblist Traffic. Noorte kaasamiseks loodi virtuaalkeskkond, kuhu sai anonüümselt küsimusi ja kommentaa- re saata, mis seejärel kuvati laval olevale ekraanile. 2) 24. veebruaril tähistas Rakvere Teater oma 77. sünnipäeva ning üllatas oma publikut Kaduviku meeste poolt pakutava šampusega. 3) 14. märtsil toimus Koolinoorte teatripäeva. Koostöös Eesti Etendusasutuste Liidu (EETEAL), Viljandi Kultuuriakadeemiaga ja teiste Eesti teatritega pakuti Virumaa väikestele ja suurtele teatrisõpradele sel päeval võimalust avardada oma maailma läbi teatrielamuste. Rakverre tuli kohale kaheksa teatrit, et näidata eri vanuses lastele erinevaid etenduskunsti vorme (sõnalavastus, ballett, ooper, nukuteater). Päeva jooksul sai näha lavastusi, mille tõid noorteni Rahvusooper Estonia, Kuressaare Linnateater, NUKU, Vanemuine, VAT teater, Vene teater ja Von Krahli teater. Festivalimõõtu päeva lõpetas Rakvere Teatri lavastus „Thijl Ulenspiegel”. Etendustega vaheldumisi toimusid töötoad, kus sai tutvuda teatriametitega, mida saalist vaadates alati tähele ei panegi. Tutvustati lavatehnika, valguse, heli, grimmi, butafooria ja lavakõne ametisaladusi. 4) 25. märtsil korraldasime töötuba, mille raames meisterdati kunstnik Maria-Kristiina Ulase eestvedamisel paberist maske. 5) 2. mail korraldasime Kadrina vallas Loobu külas asuvas vanas Loodi kuivatis heakor- ratalgud. Kuivatist sai suvelavastuse „Viimane võllamees” mängupaik. 6) 30. mail Lääne-Virumaa verepäeval annetasid ühtse kollektiivina esimest korda verd Rak- vere Teatri näitlejad. 7) 15. septembril avasime oma 78. hooaja. Avapeole „Hilisõhtune seanss“ olid kutsutud kõik praegused kui ka tulevased teatrisõbrad. Pidu toimus Rakvere Teatrikinos. Peol ootasid külalisi üllatused ja etteasted, soojad kohtumised ja tantsumuusika uue päeva esimeste tundideni. Õhtut juhtisid äsja trupiga liitunud kolm noort näitlejat – Jaune Kimmel, Märten Matsu ja Grete Jürgenson. Peo teema oli „Elu nagu filmis“ – sära ja sädele nagu staarid punasel vaibal või rüüta end linateose kangelaseks ja tähista koos meiega Rakvere Teatri uue hooaja algust! Avapidu oli täpselt nagu nimi ka ütles – särav ja sädelev ning väga menukas. 8) 3. oktoobril toimus Teatrikohvikus koostöös Virumaa Teatajaga taaskord valimiseelne Kultuuridebatt. Väitluses osalesid kõikide Rakveres kandideerivate erakondade ja ühenduste esindajad. Debatti viis läbi Eesti kultuurimaastikul mitmekülgselt tegutsev Erni Kask. 9) 14. novembril alustati Rakvere Teatris uue RT luuleõhtu sarjaga „Kuu kutse”. Sarja eestvedajateks on sellest hooajast teatritrupiga liitunud noored näitlejannad Grete Jürgenson ja Jaune Kimmel, kes ühtlasi debüteerisid ka ettekandepidajatena. Esimene luuleõhtu pühendati Siuru 100. aastapäevale. Erikülalisena astus lavale Tarmo Tagamets. 10) 30. novembril tegi Rakvere Teater väikese üleskutse linnakodanikele, et nad sel külmal ja pimedal ajal valgustaksid oma elamised. Eeskuju näitamiseks valgustati üheks õhtuks küünaldega kõik Rakvere Teatri ja kultuurikeskuse aknad. Ühekordne aktsioon sai inspiratsiooni lavastusest „Tagassi inglite juure”. 11) 3. detsembril korraldasime Rakveres valgustusaktsiooni, mille raames kinnitati Kastani puiestee puude külge ligi 1300 helkurit. Nende hulgas on nii uusi kui vanu, nii poest ostetuid kui selleks sündmuseks spetsiaalselt laste endi meisterdatuid. Teatri helkurpuude allee aktsioon sai inspiratsiooni talvelavastusest „Tagassi inglite juurde”, mille raames luuakse 11 valgusinstallatsioonid Rahvaaeda. Kohavalik langes Kastani puiesteele, kuna see on võimas allee, mida mööda liikleb palju inimesi, kuid pimedal ajal on ta üsna märkamatu ja mattunud hämarusse. Kinnitades puudele helkureid, mis sätendasid vastu autotuledes, oli võimalus luua midagi silmahaaravat ja köitvat. 12) Seoses „Timbu-Limbu” lavastusega oli Rakvere Teatril aasta lõpul kaks üleskutset – kutsusime lapsi üles tantsima Timbu-Limbu hommikuvõimlemise tantsu ning saatma meile pehmeid mänguasju, millega enam ei mängita. Hommikutantse saadeti teatrisse üle poolesaja kõikjalt Eestist. Osalesid nii koolid, lasteaiad kui tantsukoolid – tantsiti nii väiksemate gruppide kui ka terve lasteaiakoosseisuga. Erinevate ajastute pehmeid mänguloomi jõudis teatrisse paarituhande ringis. Nendega oli lastel võimalik mängida peale etendust jõulumaal ja soovi korral endale enim meeldinu kaasa võtta. Kõik mänguasjad, mis ei leidnud uut kodu, said edasi antud Omniva poolt organiseeritud heategevusprojekti. 13) Läbi aasta toimusid Teatrikohvikus Tarmo Keskülli eestvedamisel muusikaviktoriinid. Melomaanid võtsid omavahel mõõtu üheksal korral ja kokku osales 307 inimest. Imagoloogilistest üritustest sai 2017. aastal osa 3273 inimest. 6. GALERII 2017. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6 – 8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Samuti jätkame traditsiooni korraldada näituste avamisega koos erinevaid õpitubasid ja esinemisi kunstnike poolt. Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvi- tavaid kunstnikke, samas saada teatri interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. 2017. aastal arendame koostööd erinevate maakondade institutsioonidega, kes koondavad visuaal- set kunsti ja korraldavad mitmekülgseid suurnäitusi, millest võtavad osa väga eriilmelised Eestis tuntud ja vähem tuntud kunstnikud. Võrumaa Muuseumid toob Rakvere Teatrisse oma näituse „SIIN MA OLÕ“. Jätkame koostööd Pärnu Kunstnike Majaga, kes toob hooaja esimeseks näituseks Pärnu Kunstisuve suurnäituse „3 AINUS“. Jätkame koostööd Pärnu Endla Teatri galeristi Piret Bergmanniga näituste vahetuste ja soovituste osas. 2017. aastal toimus 6 suuremat näitust Teatrigaleriis ja 7 väiksemat näitust Teatrikohvikus, väikeses majas, kinos ja etenduspaigas ning üks lisaüritus: 1) 22.12.2016–2.02.2017 Katrin Valgemäe maalinäitus „Hingelt olen ma romantik, kuid elu on läinud labaseks” Teatrigaleriis / avamisel 15–20 inimest; 2) 31.01–03.04.2017 Viljandi Kultuuriakadeemia Avatud Ülikool III kursuse tudengite Kersti Nõmme ja Gitta Truusi vaibanäitus väikese maja galeriis / avamisel 15 inimest; 3) 03.02–03.04.2017 Maria-Kristiina Ulas hampelmannid „Inimvigurid” Teatrigaleriis / avamisel 15–20 inimest; 4) 25.03.2017 õpituba: Paberist maskide lõikamine, juhendas Maria-Kristiina Ulas/ osales 5 inimest; 5) 04.04–25.05.2017 Vana Võromaa kunstnike ühisnäitus „Siin ma olõ” Teatrigaleriis / avamisel 20–30 inimest; 6) 04.04–03.06.2017 Anne Prangel, Matthew Mitt Uma pido trummid „Mõtsik” Teatrikohvikus / avamisel 20–30 inimest; 7) 08.06–06.07.2017 Erik Alalooga eriprojekt/objektid: „A cock-work orange” Nortsu tee angaaris suvelavastuse „Kellavärgiga Apelsin” lisaatraktsioon / avamisel koos esietenduse 12 publikuga 100 inimest; 8) 24.08–05.10.2017 Marko Toomast fotokollaažid „Obscurus Sanctus” Teatrikohvikus ja väikese maja galeriis / avamist ei olnud; 9) 25.08–05.10.2017 Pärnu Kunstisuvi 2017 „3AINUS” Teatrigaleriis / avamisel 15–20 inimest; 10) 02.10.2017–02.11.2017 Mall Nukke teosed aastatest 2010–2011 „Septem” Teatrigaleriis ja väike maja galeriis / avamisel 30-40 inimest; 11) 06.11–01.12.2017 Austria kunstnike ühisnäitus Salzburg „Visioonid” (Organiseerijaks Austria Suurasaatkond Tallinnas) Teatrigaleriis ja väike maja galeriis / avamisel 40–50 inimest; 12) 13.11.2017–13.01.2018 Eesti Näitlejate Liit 100 „Näitleja Portree”, idee ja kuraator Gert Raudsepp Teatrikinos / avamisel 15 inimest; 13) 04.12.2017–07.01.2018 Jarõna Ilo ja Regina Lukk-Toompere lasteraamatute illustratsioonid Teatrikohvikus / avamist ei olnud; 14) 08.12.2017–07.01.2018 Tiina Sarapu ja Eeva Käsper klaasinäitus „Läbipaistvas keeles” väikeses majas lavastuse „Tagassi inglite juure” raames / avamist ei olnud. 7. BALTOSCANDAL 2017. aastal on põhilisteks tegevusteks 2018. aasta festivali ettevamistamine: truppide valimine, kava koostamine, esinejatega esialgsete kokkulepete sõlmimine, koostööpartnerite leidmine, rek- laamikontseptsiooni väljatöötamine. Sõlmitakse esialgsed kokkulepped majutusasutuste ja erine- vate etenduskohtadega. Festivali tehniline juht töötab läbi esinejate tehnilised raiderid. Esitatakse taotlused erinevatele kodu- ja välismaistele fondidele ja organisatsioonidele. Festivali esindajatel on 2017. aastal plaanis osaleda järgmistel festivalidel (osa sõitudest on seotud ka projekti Next Step koosolekutega). KunstenFestivaldesArts, Brüssel; Alkantara Festival, Lissabon, Portugal; Santar Angelo Festival ja Dro Festival, Itaalia; Baltic Circle Festival, Soome; Next Festival, Lille, Prantsusmaa ja Kortrijk, Belgia; Steirischer herbst festival, Graz, Austria Jätkuvad viimased tegevused projektiga NextStep, mis lõpeb novembris 2017. Võimalusel on Baltoscandal kaasprodutsendiks vähemalt ühele projektile ja NextStepi toel näidatakse 1-2 etendust ka Tallinnas toimuval SaalBiennaal festivalil. Osaliselt NextStepi projektis osalevate part- nerite ja paari uue liikmega on kokku pandud projekt Advance, millele on taotletud toetust Euroo- pa Liidu programmist Loov Euroopa. Tulemused peaksid selguma 2017. aasta sügisel. 2017. aastal oli põhitegevuseks 2018. aasta festivali ettevamistamine: truppide valimine, kava koostamine, esinejatega esialgsete kokkulepete sõlmimine, koostööpartnerite leidmine, rek- laamikontseptsiooni väljatöötamine, taotluste esitamine erinevatele fondidele ja insti- tutsioonidele. Sõlmiti esialgsed kokkulepped majutusasutuste ja erinevate etenduskohtadega. Festivali esindajad käisid järgmistel festivalidel (osa sõitudest olid seotud ka projekti Next Step koosolekutega). KunstenFestivaldesArts, Brüssel; Alkantara Festival, Lissabon, Portu- gal; Santar Angelo Festival, Itaalia; Baltic Circle Festival, Soome; Noorderzon (Grüningen / Holland). 2017. aasta novembris lõppes EL programmist Kultuur toetatud projekt Next Step. Viimasel aastal enam ühtegi uut projekti ei kaasprodutseeritud, Next Stepi toetusel näidati Julian Hetzeli (Austria) lavastust „Schuldfabrik“ ja Sarah Vanhee lavastust „Oblivion“ festivalil SaalBiennaal. Osaliselt samade partnerite (Alkantara (Lissabon / Portugal), Göteborgs Dans & Teater Festival (Göteborg / Rootsi), Kunstenfestivaldesarts (Brüssel / Belgia), Noorderzon (Groningen / Holland), Dublin Theatre Festival (Dublin / Iirimaa)) ja kolme uue liikmega (TheaterFormen (Hannover / Braunschweig / Saksamaa), Santarcangelo (Santarangelo / Itaalia), Festival Actoral (Marseille / Prantsusmaa)), esitati projekt „The time we share“ Euroopa Liidu programmi Loov Euroopa. Tulemused peaksid selguma 2018. aasta kevadel. 13 8. SUHTARVUD 2017 2016 Varade rentaablus (ROA) 1,43% 29,73% Omakapitali (netovara) rentaablus (ROE) 1,55% 45,89% Maksevõime üldine tase 4,58 4,48 Võõrkapitali ja netovara suhe 0,07 0,06 Varade rentaablus on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e bilansi mahuga). Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, tingis 2016.a 29,73 % ülihea ROA, investeering Kinomaja uusehitusse. 2017.a rentaablust 1,43%-ni, mõjutas otseselt, aruande aasta, investeeringute väike maht. 1,43% näitab siiski positiivset varade rentaablust. Netovara rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Samas sihtasutuse ja äriühingu tulemid pole omavahel päris võrreldavad. Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine. 2016.a 45,89% ROE viitab, Kinomaja uusehituseks saadud, toetuste mahule. Samas aruandeaasta 1,55%, sarnaselt varade rentaablusega viitab langenud investeeringute mahule. Kuid on siiski positiivne asutajate investeeringu näitaja. Maksevõime üldine tase on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad. Riigi valitseva mõju all tegutseva etendusasutuse puhul, kus tulevaste rahavoogude määrajaks on eelkõige riigi toetused ja teenuste müügitulu pole antud näitajana nii oluline kui käibevara müügiga tegeleva äriühingu puhul. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja (4,58) väga heale maksevõimele. Võõrkapitali ja netovara suhe on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga) ja iseloomustab investeerijate riskimäära. Näitaja 0,07 viitab peaagu olematuks kahanenud kohustistele ja seega ka investeeri- jate olematule riskimäärale. 2018. AASTA TEGEVUSKAVA Kinnitatud 30.11.2017 SA nõukogu koosolekul 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate 14 külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2017. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad küll muudavad publikule pildi atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2018. aasta pingelise eelarve juures võimalik. Tegevuse jätkamiseks on vaja lähiajal teha mitmed suuremad soetused (veoauto, kaasaegne helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus üldse puudub. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. 2017. aastal vahetus konkursi tulemusena Rakvere Teatri loominguline juht. Peeter Raudsepa valikutest ja rõhuasetustest koosneb 2018. aasta uuslavastuste repertuaar. 2017. aastal alustasime ettevalmistusi uue kodulehe loomiseks. Uus koduleht peaks valmima hiljemalt 2018 sügisel hooaja alguseks. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER 2018. aastal saavad toimuma pikalt ettevalmistatud gastrollid Kanadasse ja Venemaale. Kanada reis on osa EV100 pidustustest väliseesti ringkondades. Selleks valmis 2017. aasta lõpuks (esietendub märtsis) Liisi Rohumäe algupärand koostöös ookeanitaguse eestlaste kogukonnaga. Tehnilise toe tagab Toronto etendustel Rakvere Teatri kauaaegne koostööpartner Ohio Northen University. Ohiost tulevad ka 2018. aasta rahvusvahelisele teatrifestivalile Baltoscandal praktikale kaks tehniliste erialade tudengit. Koostöös Vene teatriga saavad toimuma külalisetendused Peterburgis ja Moskvas. Aprillis esietendub EV100 programmi raames koostöölavastus tantsuteatriga Fine 5. 2018. aastal hakkab täismahus tööle programm „RT tõlgib”, mille tarvis sai 2016. aasta jooksul soetatud ja paigaldatud tehnilised vahendid (MISA programmi „Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine“ toel). 2017. aastal esines tõlkeetendustega katsetamisel mitmeid raskusi. Teenuse pakkumiseks vajalik IT-programm ei valminud tähtaegselt ning töö käigus avastasime mitmeid puudusi, mis tuli ümber programmeerida. 2018. aastal peaks olema tõlkega varustatud juba vähemalt kaks Rakvere Teatri lavastust. Jätkub ettevalmistus 2020. aastal, EU rahastuse kaasabil, toimuvaks kolme riigi ühisprojektiks. Projekt annab võimaluse teha tõsisemaid samme publiku arendamise (audience development) alal, mis on eurorahade taotlemisel üks prioriteete. Eestis on projekti partneriteks viis teatrit: Rakvere Teater, Vanemuine, Endla Teater, Ugala Teater ja Nuku. Leitud on projektijuht ja kogemustega projektikirjutaja. Rakvere Teater on huvitatud mitmetasandilisest koostööst – ühisprojekti peaksid olema kaasatud näitlejad, tehnikud ja administratiivpool. Samuti on Rakvere Teater valmis 15 võõrustama ühe rahvusvahelise meeskonna prooviperioodi. Rakvere Teatri eesmärgid aastal 2018:  publikuarvuks 63 500 külastust;  uuslavastuste arv tõuseb üheksani, kui võimalik, siis kümneni ehk optimaalsetes AITA mahtudes töötamine;  repertuaari koostamisel peame silmas proportsiooni kitsamale ja laiemale publikusegmendile mõeldud lavastuste vahel (3-7 või 2-7);  trupi koormuse vähendamiseks otsime väiksemakoosseisulisi lavastusi ja töötame selles suunas, et truppi suurendada;  väga detailselt mõtleme läbi lavakujundused – otsus jätta lavastus ilma väljasõiduvõimalusest peab olema põhjendatud nii konkreetse lavastuse kui repertuaari üldpildi mõttes;  väljasõitudes toimub endiselt 40–45% etendustest. 2018. aasta repertuaar on koostatud põhimõttel, et pakkuda võimalikult paljudele Rakvere Teatri näitlejatele mitmekülgset ja arendavat tööd, et arendada ansamblimängu oskust ja tuua publik samm-sammult nõudlikumate materjalide juurde, seda nii koomilises kui traagilises võtmes. Teatrile on oluline jõuda erinevate žanrite sünteesini ehk siis tinglikult Shakespeare’ini, mis aga ei saa toimuda 2018. aastal, täpsemalt põhjustest hooaja tutvustuse lõpus. Inimestele olulised ja inimeseks olemise teemad ei pea saama teatris ainult kajastatud, vaid ka mänguliselt läbi tunnetatud ning üldistusjõulisesse ja elujaatavasse kunstilisse vormi valatud. Selle teostamiseks pöörame oma pilgu maailma erinevate maade dramaturgiavaramusse ja ka teatriajalukku. Oleme panustanud ka lavastajatesse, kellega koostööd näitlejad ootavad. Koomiline ja romantiline dramaturgia – vene kaasaegne näitekirjanik N. Ptushkina „Tulge mind vaatama“ (lavastaja Peeter Raudsepp). Elektrikatkestuse tõttu majaga eksinud keskealine mees satub oma noore armukese asemel tema enda ealise naise korterisse, kes elab seal koos oma emaga. Venelastele ainuomasel moel puudutatakse näidendis armastuse, käitumiskultuuri ja argises peituva imelisuse teemat. Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk kirjutab järgmiseks hooajaks ka näidendi Oskar Lutsu tegelase Jorh Aadniel Kiire elusaatusest, vaadeldes eesti rahva armastatud bildugroman’i Paunvere rätsepmeistri vaatepunktist. Suvelavastuseks planeerime E. De Filippo „kummituskomöödiat“ „Oh, neid kodukäijaid“, mida tuleb lavastama Itaalia näitleja ja lavastaja G. Bongiovanni, kelle commedia dell’arte kogemus loob hea pinnase teistsuguse teatrikeele loomiseks koomilises võtmes. Selle lavastuse peaosi mängivad Peeter Tammearu ja Üllar Saaremäe. Eksistentsiaalne dramaturgia – J.-P. Sartre’i „Kinnine kohus“ Vallo Kirsi lavastuses, C. McCarthy „Päikeseloojanguekspress“, G. D’Annunzio tragöödia „Surnud linn“ Hendrik Toompere lavastuses. Kolm lavastust haaravad endasse viimase sajandi eksistentsiaalse mõtte arengu, loodides inimeseks olemise baasküsimusi ja seda mitte ainult sisus, vaid ka vormis. Itaalia XX sajandi alguse autor G. D’Annunzio on oma dramaturgias elustanud antiiktragöödiat, esitades kõrgpoeesiaga väljakutse materialistlikule maailmavaatele. J.-P. Sartre populariseerib „Kinnise kohtuga“ enda filosoofilise opus magnum’i „Olemine ja eimiski“ põhiseisukohti, sidudes enda töödes eetilised paradoksid ja individuaalsed saatused kontsentreeritud pildiks inimese seisundist kesest kaduvikku. „Päikeseloojanguekspress“ kujutab kahekümne esimese sajandi lõhestatud mentaalsust, seades küsimuse alla kogu õhtumaise modernismi. Aguliköögis saavad kokku siutsiidne filosoofiaprofessor ja metrookoristajast endine vang, kelle kodus on ainult üks raamat – piibel. Praeguses planeerimise etapis on arutluse all veel ka Lars Noreni näidend „Külm“, mis käsitleb teravas võtmes paremäärmuslike ideede mõju kaasaegse noorsoo hulgas, erilise rõhuga multikultuursusel. Samalaadsete teemade käsitlemist ootame ka Renate Keerdilt, kellega oleme asunud läbirääkimistesse lavastamise osas. Noortele suunatud dramaturgia – seda esindab järgmise hooaja repertuaaris Jaanika Juhansoni lavastatav suurekoosseisuline lavastus R. Reinausi menuromaani „Verikambi“ põhjal, mis tegeleb mütoloogiliste, eksistentsiaalsete ja romantiliste teemadega noortepärases võtmes, andes teatri 16 noortele näitlejatele koos noorte külalisnäitlejatega võimaluse vormida oma põlvkonna teatrinägemust. Lastelavastuseks on Rootsi animaatori M. Carlssoni „Desmond ja sooröövlite lõks“ (lavastaja Marko Mäesaar), kus muhedate ja põhjamaiselt isepäiste loomade tegemiste kaudu räägitakse lastele, kuidas koos elada ja indiviidide erinevustega toime tulla. Jõululavastuse osas on plaanis teha koostööd TÜ VKA teatritudengitega. Lisaks eelpool planeeritule kuulutasime teatri näitlejate hulgas välja ideedekonkursi. Pakutu seast valime välja ühe projekti, millega üks näitlejate rühm saab kuu aega tegeleda ilma vajaduseta tulemuseni jõuda. Eesmärgiks on hoogustada näitlejate endi otsingulisust ning leida üles teemad ja väljendusvormid, mis näitlejat ennast inspireerivad. Rakvere Teater vajab rohkem näitlejaid, sest üks professionaalne teater, mis hoolib nii oma loomingulise potentsiaali täielikust teostamisest kui ka publiku harimisest, peab selles toetuma klassikalisele suurdramaturgiale. Väiksed intensiivse mõtte ja säriseva vaimsusega lood saavad siiski olla vaid eelmänguks millelegi suurele, mis sünteesiks väikestes lugudes saavutatu. Shakespeare, antiiktragöödia, prantsuse uusklassitsism, Tšehhov, Ibsen või Strindberg nõuavad suuri koosseise, mida Rakvere Teater saab lubada ainult siis, kui meie koosseis kasvaks võrdseks Ugala ja Endla koosseisudega, milleks on 22 näitlejat teatri peale. Meie praegune number on 17. Rakvere Teater ainult omavahenditest seda sammu astuda ei suuda. Meie eesmärgiks ei ole näidata suurdramaturgiat ainult Rakvere ja suurte linnade teatrigurmaanidele. Me pole huvitatud elitarismist, mida Eesti kultuurimaastikul juba küllaldaselt leidub. Kasutades ära aastatepikkuse hoolika töö tulemusel kätte võidetud usalduskrediiti väikeste kohtade vaatajate seas, tahaksime viia Shakespeare’i ka Põlva, Võru, Paide, Kuressaare, Haapsalu ja Narva ning nende lähipiirkondade vaatajani. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg) 1. Kalju Kangur „Timbu-Limbu”, lavastaja Urmas Lennuk (09.12.2017); 2. Ken Kesey/Dale Wasserman „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017); 3. Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017); 4. Martin McDonagh „Viimane võllamees”, lavastaja Üllar Saaremäe (15.06.2017); 5. Donald Tomberg „Gravitatsioon”, lavastaja Raivo Trass (04.03.2017); 6. Beth Henley „Küllus”, lavastaja Filipp Los (20.01.2017); 7. Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017); 8. Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016); 9. Vladimir Žerebtsov „Ausammas”, lavastaja Filipp Los (06.02.2016); 10. Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“, lavastaja Tarmo Tagamets (02.10.2015); 11. Aleksei Tolstoi/Adolf Šapiro „Buratino“, lavastaja Üllar Saaremäe (06.02.2015). 3. KINO 2018. aastal on kino jätkuvalt avatud 5 päeva nädalas. Suletud päevadel (E–T) on võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. 2018. aastal saame näidata teatrikinos umbes 250 erinevat filmi ligi 60 000 filmisõbrale, kellel on võimalus külastada ligi 1000 seansi nii 2D kui 3D formaadis. Lisaks peavoolufilmidele jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga. Oleme avatud koostööks erinevatele filmifestivalidele. Tänu uudsele tehnikale saame esilinastustega startida samaaegselt suurte kinokettidega. Hetkel esilinastub meil ca 90% lastefilmidest ja 50% ülejäänust. Teatri ja kino sümbioos sihtasutuses annab suurepärase võimaluse ristturunduseks ja suunab vastastikku külastajaid laiendama oma kultuuripilti. Aastal 2018 püüame veelgi efektiivsemalt kasutada uusi tekkinud võimalusi. 17 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel pakume õhtusööke etendusele tulnud publikule. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegevuseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit- mekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT esitleb” Projekti peamisteks märksõnadeks on kohalike loov-intelligentide ja noorte kultuurihuviliste (sh laste) silmaringi arendamine ja erinevatel kunstialadel tegutsevate esindajate omavaheline kokkupuude ja koostöö. Projekti eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni võimalikult erilisi väiksemaid teatriprojekte, mis reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne- Virumaa teatrisõpradeni. Meie eesmärk on jätkata sariürituse „RT esitleb” tegevust ka üheksandal hooajal ning tuua eripalgelisi huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Viru teatrisõpradeni. Etendused toimuvad peamiselt Rakvere Teatri väikeses saalis. Piletihinda püüame alati võimalikult madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest mitu korda soodsamalt. 5.2 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Traditsiooniliselt modereerib vestlust Erni Kask, kuid vastavalt vestluse loomule ning temaatikale võib vestluse juht olla ka keegi teine. Näiteks „Lendas üle käopesa” õhtut ehk „McMurphyde kokkutulekut” modereeris Jüri Aarma. Lisaks lavastajale vestleb moderaator spetsiaalselt vestluse tarvis välja valitud külalisega. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas. Suurema publikumi korral ka otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on etendust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt järelkuulatavad. 5.3 Sariüritus „RT Jazzukohvik” Jazzukohvik pakub klassikalise jazzmuusika kontserte, kergema alatooniga elava muusika õhtuid ja toob Rakvere publikuni erinevaid välisartiste. Olulisel kohal on ka erinevate huvi- ja vanuserühmade ühtekuuluvustunde suurendamine Rakvere kultuuriruumis – muusika keel on universaalsem ning Jazzukohviku kontsertide puhul saavad ühes 18 ruumis kokku linnakodanikud, linna majutusasutustes peatuvad väliskülalised ning spetsiaalselt kontsertidele sõitnud külastajad maakonnast. Lisaväärtusena avaneb linna muusikakoolides õppivatel tulevastel noortel muusikutel võimalus näha ja kuulda oma erialaga seotud muusikuid/instrumentaliste (eeskujusid) otse laval, luua kontakte ja vahetada muljeid. Sihtgrupi suurust arvestades on live-muusikat pakkuvaid vaba aja veetmise kohti linnas vähevõitu. Seega on Rakvere Teatri Jazzukohviku järjepidev töö hariva ning heatasemelise muusikakultuuri edendajana hindamatu. Jätkub koostöö Eesti Jazzliiduga, mille raames paneb liit üritusele õla alla nii reklaami kui artistide valikuga. 5.4 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Teatrikohviku uus üritustesari pakub kuulamise ja kaasa rääkimise võimalust kõigile luulesõpradele. Luuleõhtuid nimega „Kuu kutse” toimub hooaja jooksul viiel kuni kuuel korral ning teema on iga kord erinev (Siuru 100, omaloomingu ette kandmine, Hando Runnel jne). Luuleõhtuid viivad läbi Rakvere Teatri noored näitlejad. Igal õhtul on külalistena kutsutud luulet lugema ja rääkima nii näitlejad meie endi teatrist kui ka inimesed väljastpoolt teatrit. Peamine sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoor. Lisaks luulesarja sisulisele tähtsusele on üheks eesmärgiks tuua teatrisse rohkem teismelisi. Noorte näitlejate poolt läbi viidav ning tunnustatud ja tuntud inimeste poolt ettekandmisele tulev luule on sätitud raamistikku, mis pakub rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti juurde ka rohkem noori. 5.5 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik ent hariv võistkondade vaheline kuuldeline mõttesport. Ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikkes. Läbivalt on osalejate huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. 5.6 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastuste lavalejõudmisega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse turundustegevus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri turundusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud ka Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrirahvale traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust aspektist. 6. GALERII 2018. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Samuti jätkame traditsiooni korraldada näituste avamisega koos erinevaid kunstnike õpitubasid ja esinemisi. Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada teatri interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. Igal aastal toome ka laste jõuluüritusele kohvikusse ühe illustraatori või lastepärase kunstniku loomingut. Sellest on saanud juba traditsioon. 2017 lõpus külastas meid Jarõna Ilo oma uue lasteraamatu illustratsioonidega. 2018. aastal arendame koostööd erinevate disainerite ja eriilmeliste kunstnikega, nimetagem siin selliseid nagu Tarmo Luisk, Andro Kööp, Lilian Meister. Majja on tulemas oma kollektsiooniga kunstikoguja Reigo Kuivjõgi. Teatrikülastaja näeb absoluutset eesti kunsti paremikku kaasaegselt 19 kunstiskeenelt. 7. BALTOSCANDAL Viieteistkümnes festival Baltoscandal toimub 4.–7. juuli 2018. Läbirääkimised käivad ja plaanitud on järgmised etendused: Teatr Powszechny (Varssav, Poola), etendusega „Klatva” (Needus), Jerome Bel (Prantsusmaa) „Gala”. Joris Lacoste (Prantsusmaa), kes eelmisel festivalil esitas oma lavastust Suite No2, näitab nüüd lavastust Suite No3, mille ettevalmistamiseks tegi ta kohalike osalejatega workshopi eelmisel festivalil. USA lavastaja Kevin Doyle’i „Sponsored by Nobody”, Marcus Öhrn (Rootsi) ja Marie-Caroline Hominal (Šveits) uue lavastusega, Juha Valkeapää (Soome), Forced Entertainment (UK). Lisaks etendused Eesti truppidelt. Jerome Beli lavastuses „Gala” osalevad kohalikud amatöörid ja professionaalid, kellega alustatakse proove nädal enne festivali ja kelle esitust näitame Rakvere Teatri suurel laval festivali esimesel ja teisel päeval. Festivali avamiseks plaanime etendust Rakvere keskväljakul koos noorte tsirkuseartistide (OMAtsirkus) ja vabatahtlike osalejatega. Koostöös EKA Urbanistika ja linnaplaneerimise tudengitega tahame ehitada Rahvaaeda väikese välilava, kus toimuvad vabaõhukontserdid. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri saale, teatrikino saali, rahvamaja saali, spordikirikut, Rahu tänava spordisaali ning erinevaid pindu linnas, mis kohandatakse teatrisaalideks. Üritame hoida etenduste piletihinnad suhteliselt madalad, kuna vaatajate hulgas on suur osa noori ja tudengeid ja samuti peame arvestama ka kohalike elanike (keda alati suure heameelega oma festivalile ootame) võimalustega. Seetõttu moodustab piletitulu väga väikese osa kogu festivali eelarve tuludest ja sellevõrra suurem rõhk langeb erinevatele toetustele, tänu millele saame piletihinnad nii madalad hoida. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Koostöös erinevaid Euroopa teatrifestivali ühendava võrgustikuga Next Step taotleme 2018. aasta jaanuaris toetust EL programmist „Creative Europe” uue 5-aastase projekti teostamiseks, positiivse otsuse korral algab uus projekt 2019. aastal. Velvo Väli SA Rakvere Teatrimaja juhataja 20 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 744 773 1 425 251 2 Nõuded ja ettemaksed 91 054 95 254 3 Varud 20 341 18 143 4 Kokku käibevarad 1 856 168 1 538 648 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 4 568 297 4 732 451 6 Kokku põhivarad 4 568 297 4 732 451 Kokku varad 6 424 465 6 271 099 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 372 144 309 114 5,7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 32 712 34 467 8 Kokku lühiajalised kohustised 404 856 343 581 Kokku kohustised 404 856 343 581 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 249 285 3 384 889 Aruandeaasta tulem 92 091 1 864 396 Kokku netovara 6 019 609 5 927 518 Kokku kohustised ja netovara 6 424 465 6 271 099 21 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 395 226 3 512 376 9 Tulu ettevõtlusest 1 398 620 1 295 900 10 Muud tulud 7 952 6 198 11 Kokku tulud 2 801 798 4 814 474 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 020 798 -1 395 467 12 Tööjõukulud -1 490 103 -1 365 381 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -199 094 -190 825 6 Kokku kulud -2 709 995 -2 951 673 Põhitegevuse tulem 91 803 1 862 801 Intressitulud 288 1 595 14 Aruandeaasta tulem 92 091 1 864 396 22 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 91 803 1 862 801 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 199 094 190 825 6 Muud korrigeerimised -34 990 -2 013 073 9 Kokku korrigeerimised 164 104 -1 822 248 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 943 16 089 3 Varude muutus -2 199 -6 991 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 61 276 -160 218 7,5 Kokku rahavood põhitegevusest 318 927 -110 567 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -34 940 -1 712 821 6 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 34 990 1 220 504 8,9 toetustest Laekunud intressid 545 2 466 Kokku rahavood investeerimistegevusest 595 -489 851 Kokku rahavood 319 522 -600 418 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 425 251 2 025 669 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 319 522 -600 418 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 744 773 1 425 251 2 23 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 678 233 3 384 889 4 063 122 Aruandeaasta tulem 1 864 396 1 864 396 31.12.2016 678 233 5 249 285 5 927 518 Aruandeaasta tulem 92 091 92 091 31.12.2017 678 233 5 341 376 6 019 609 24 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle lähendid kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid või tehingu teostanud kommertspanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Kohvikute kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuni 31.12.2010 maksumusega alates 1917 eurost, alates 01.01.2011 2000 eurost ja alates 01.01.2017 maksumusega 5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusega alla 5 000 euro on kantud maha seisuga 31.12.2016. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse perioodikuluna. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse 25 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2% Masinad ja seadmed 20% Infotehnoloogilised seadmed 20-30% Muu inventar 5-20% Tarkvara 20% Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse vabatahtlikke ülekandeid teistelt riigi või omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt valiku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele.Tagades tulude ja kulude vastavus. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et sihtfinantseerimine leiab aset. Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused ei realiseerunud. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse mõistliku aja jooksul peale ürituste toimumist. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kohvikute tulu kajastatakse kauba müügi või teenuse osutamise järel, pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel. Seotud osapooled SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium. Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 26 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha kassas 8 216 3 565 Raha arvelduskontodel 1 635 662 1 320 977 Reservhoius 100 894 100 709 Ümardus 1 0 Kokku raha 1 744 773 1 425 251 27 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 77 662 77 662 Ostjatelt laekumata 77 662 77 662 arved Maksude ettemaksed ja 0 0 5 tagasinõuded Muud nõuded 0 0 Intressinõuded 0 0 Ettemaksed 13 392 13 392 Tulevaste perioodide 8 084 8 084 kulud Muud makstud 5 308 5 308 ettemaksed Kokku nõuded ja 91 054 91 054 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 78 678 78 678 Ostjatelt laekumata 78 678 78 678 arved Maksude ettemaksed ja 1 356 1 356 5 tagasinõuded Muud nõuded 256 256 Intressinõuded 256 256 Ettemaksed 14 964 14 964 Tulevaste perioodide 10 059 10 059 kulud Muud makstud 4 905 4 905 ettemaksed Kokku nõuded ja 95 254 95 254 ettemaksed * 2017 a. ostjatelt laekumata arved sisaldavad 459 EUR, tasumata arveid asutajaliikmelt. * 2016 a. ostjatelt laekumata arved sisaldavad 506 EUR, tasumata arveid asutajaliikmelt. Vaata lisa 15. 28 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Tooraine ja materjal 2 691 2 005 Lavastusmaterjalid laos 2 691 2 005 Müügiks ostetud kaubad 17 650 16 138 Teatri kohviku kaup müügiks 11 944 9 094 Kino kohviku kaup müügiks 5 706 7 044 Kokku varud 20 341 18 143 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 Käibemaks 0 7 147 1 356 0 Üksikisiku tulumaks 29 758 27 503 Sotsiaalmaks 54 308 48 549 Kohustuslik kogumispension 2 754 2 481 Töötuskindlustusmaksed 3 659 3 328 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 97 626 1 356 81 862 Vaata lisa 3,7. 29 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Lõpetamata põhivarad ettemaksed projektid 31.12.2015 Soetusmaksumus 26 785 2 713 209 1 119 245 242 954 552 817 552 817 4 655 010 Akumuleeritud kulum -573 099 -734 546 -136 909 -1 444 554 Jääkmaksumus 26 785 2 140 110 384 699 106 045 552 817 552 817 3 210 456 Ostud ja parendused 126 239 1 693 973 1 693 973 1 820 212 Amortisatsioonikulu -77 308 -83 249 -9 152 -169 709 Allahindlused väärtuse -4 803 -14 415 -1 898 -21 116 languse tõttu Ümberliigitamised 1 923 312 204 545 -2 235 248 -2 235 248 -107 391 Ümberliigitamised 1 923 312 204 545 -2 127 857 -2 127 857 0 ettemaksetest Muud ümberliigitamised -107 391 -107 391 -107 391 Muud muutused -1 -1 31.12.2016 Soetusmaksumus 26 785 4 629 091 1 370 665 225 963 11 542 11 542 6 264 046 Akumuleeritud kulum -647 781 -752 846 -130 968 0 0 -1 531 595 Jääkmaksumus 26 785 3 981 310 617 819 94 995 11 542 11 542 4 732 451 Ostud ja parendused 1 058 33 882 33 882 34 940 Maa ja varem kasutusel 1 058 33 882 33 882 34 940 olnud ehitiste ost Amortisatsioonikulu -92 708 -97 032 -9 354 -199 094 31.12.2017 Soetusmaksumus 27 843 4 629 091 1 370 665 225 963 45 424 45 424 6 298 986 Akumuleeritud kulum -740 489 -849 878 -140 322 -1 730 689 Jääkmaksumus 27 843 3 888 602 520 787 85 641 45 424 45 424 4 568 297 30 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 63 741 63 741 Võlad töövõtjatele 124 797 124 797 Maksuvõlad 97 626 97 626 Muud võlad 0 0 Muud viitvõlad 0 0 Saadud ettemaksed 85 980 85 980 Tulevaste perioodide tulud 70 044 70 044 Muud saadud ettemaksed 15 936 15 936 Kokku võlad ja ettemaksed 372 144 372 144 31.12.2016 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 51 630 51 630 Võlad töövõtjatele 108 062 108 062 Maksuvõlad 81 862 81 862 Muud võlad 206 206 Muud viitvõlad 206 206 Saadud ettemaksed 67 354 67 354 Tulevaste perioodide tulud 52 871 52 871 Muud saadud ettemaksed 14 483 14 483 Kokku võlad ja ettemaksed 309 114 309 114 Vaata lisa 5. Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rakvere Teatri Kino ja proovisaal 792 569 -792 569 0 Rakvere Teatri Kino ja proovisaali 38 490 -38 490 0 tehnika Kokku sihtfinantseerimine 831 059 -831 059 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Baltoscandal 65 020 16 289 -46 842 34 467 Ümardus -1 -1 Ümardus 1 Kokku sihtfinantseerimine 65 019 16 289 -46 842 34 467 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 896 078 16 289 -877 901 34 467 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rakvere Teatri parkla 3 etapp 34 990 -34 990 0 Kokku sihtfinantseerimine 34 990 -34 990 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Baltoscandal 34 467 0 -5 354 29 113 EV 100 Toronto 3 600 3 600 Ümardus -1 -1 Kokku sihtfinantseerimine 34 467 3 600 -5 355 32 712 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 34 467 38 590 -40 345 32 712 annetused ja toetused Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 73 640 258 626 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 34 990 2 013 073 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 286 596 1 240 678 Ümardus 0 -1 Kokku annetused ja toetused 1 395 226 3 512 376 sh eraldis riigieelarvest 1 356 303 2 254 917 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 15 000 1 200 014 sh välisabi tegevuskuludeks 23 923 57 445 sh muud toetused 0 0 32 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Etendusasutuse tasulised teenused 675 087 748 900 Reklaami tulud 6 271 0 Muud kultuuriasutuse tulud 713 862 536 569 Muud teenused 3 400 10 431 Kokku tulu ettevõtlusest 1 398 620 1 295 900 * 2017.a muud kultuuriasutuse tulud sh. kohvikute tulu 391 328 EUR sh. kino piletitulu 240 604 EUR sh. saalitulud 54 286 EUR sh. muud erinevad tulud 27 644 EUR * 2016.a muud kultuuriasutuse tulud sh. kohvikute tulu 330 219 EUR sh. kino piletitulu 132 355 EUR sh. saalitulud 40 228 EUR sh. muud erinevad tulud 33 767 EUR *2017.a tulu ettevõtlusest sisaldab teenuseid asutajaliikmetele: a) kultuuri ja kunstialasest tegevusest 2 502 EUR; b) kommunaalkulude katteks 3 270 EUR. * 2016.a tulu ettevõtlusest sisaldab teenuseid asutajaliikmetele: a) kultuuri ja kunstialasest tegevusest 4 053 EUR; b) kommunalkulude katteks 2 868 EUR. Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 Muud ebatavalised tulud 7 952 6 198 Kokku muud tulud 7 952 6 198 * Muud ebatavalised tulud on kohvikute müügiboonused ja kahjutasud vara rikkumisest. 33 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Mitmesugused bürookulud 40 395 44 544 Lähetuskulud 7 192 15 785 Koolituskulud 2 064 1 818 Riiklikud ja kohalikud maksud 874 724 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 119 136 187 869 Sõidukite majandamiskulud 37 399 40 386 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 27 219 49 374 Inventari majandamiskulud 29 091 190 307 Toiduained ja toitlustusteenused 151 805 132 979 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 506 785 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 580 589 708 580 Eririietus 441 455 Mitmesugused majanduskulud 19 510 15 165 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 4 577 6 696 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 020 798 1 395 467 *2017 .a kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt: -tegevjuhtkonnalt 4000 EUR. *2016.a kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt: a) asutajaliikmelt 1 255 EUR; b) tegevjuhtkonnalt 6 200 EUR. Vaata lisa 15. Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Sotsiaalmaksud 372 081 340 975 Koosseisuliste töötajate töötasu 971 289 873 761 Nõukogu liikmete tasu 8 086 9 240 Juhatuse liikme tasu 29 200 27 000 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 109 447 114 405 Erisoodustused Kokku tööjõukulud 1 490 103 1 365 381 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 79 77 34 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Intressitulud (eurodes) 2017 2016 Intressitulu hoiustelt 288 1 595 Kokku intressitulud 288 1 595 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2017 31.12.2016 Füüsilisest isikust liikmete arv 6 6 Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2017 31.12.2016 Nõuded Nõuded Asutajad ja liikmed 459 506 2017 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 0 5 772 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 4 000 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2016 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 1 255 6 921 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 6 200 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 37 286 36 240 Juhatuse liikme isikliku sõiduauto 1 856 1 773 kasutamise kompensatsioon Vaata: lisa 3. Nõuded ja ettemaksed; lisa 10. Tulu ettevõtlusest; lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud. 35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega ning sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2017.a. IV kvartali andmetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Nuut Vandeaudiitori number 485 ANTIMAR Audiitorid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 195 A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114 28.03.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel