MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum
registrikood: 90012585
tänava/talu nimi, Vabaõhumuuseumi tee 12
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
telefon: +372 6549100
faks: +372 6549127
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.evm.ee
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 11
Bilanss 11
Tulemiaruanne 12
Rahavoogude aruanne 13
Netovara muutuste aruanne 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad 15
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18
Lisa 6 Bioloogilised varad 18
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 8 Kapitalirent 20
Lisa 9 Kasutusrent 21
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 11 Võlad töövõtjatele 22
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 23
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 15 Tööjõukulud 24
Lisa 16 Muud kulud 24
Lisa 17 Seotud osapooled 24
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE 2017
2017. aasta oli Sihtasutusele Eesti Vabaõhumuuseum neljas tööaasta. See tähendas nõukogu
esimehele ja liikmetele, kes töötanud sihtasutuses selle asutamisest alates, põhikirja järgi
tähtaja lõppu. Vastavalt korrale kinnitas kultuuriminister senise koosseisu jätkamise.
18.12.2014. a võttis sihtasutuse nõukogu vastu asutuse arengukava aastateks 2015-2019
(täiendused tehti 12.09.2016. a.). Sellega fikseeriti asutuse missioon: uurida, hoida,
väärtustada ja vahendada Eesti maaarhitektuuri ja pärandhoidlikku elulaadi ning ennistada
kultuuripärandit.
Sihtasutuse arengukava järgi on asutusel 4 töösuunda – 1) külastajale, 2) kompetentsusele, 3)
teenustele ja 4) meile ehk organisatsioonile. Need jagunevad 8 tegevuseesmärgi vahel.
Järgnev tegevusaruanne järgib arengukava täitmisega seotud ülesandeid.
Arengukava eesmärkide täitmine
1. TÖÖSUUND: KÜLASTAJALE
EESMÄRK 1. Eesti Vabaõhumuuseum on üks riigi enim külastatavaid muuseume.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
Külastajate arv 134 146 135 000 139 213
Väliskülaliste % 50 50 37
MÕÕDIKUD
Omatulu % kogutulust (ilma 66 50 54
investeeringuteta, vabaõhumuuseumi
valdkonnas)
Külastatavus suurenes tänu soodsatele ilmadele suurürituste ajal ja tänu aktiivsele müügitööle.
Väliskülaliste protsendi langus on ühelt poolt seletatav suurürituste külastatavuse ning
programmide arvu tõusuga, mil loomulikult on korduvkülastajad eelkõige kohalikud elanikud.
Teiselt poolt käivitus alles eelmisel aastal täismahus külastajate küsitluse süsteem, kus igalt
tavapileti ostnud külastajalt küsiti ka tema päritoluriiki. See võimaldas täpsustada senist
statistikat ja andis endise umbkaudse vaatluse asemel täpsed tulemused. Näiteks
turismifirmade vahendusel gruppidega tulnud välisturistide arv kasvas 154 inimese võrra
(kokku 24 935 turisti). Kõigi turismifirmadega on sõlmitud koostöölepingud ja firmade
tagasiside EVMi tööle oli väga positiivne.
Nagu arengukava 1. eesmärgi 1. võtmetegevus – püsinäituse ja ürituste programmide
arendamine – ette nägi, oli endiselt üheks olulisemaks tegevuseks setu ja peipsivene
külastajatele suunatud projekt (käivitatud 2015. a suvel). Setu laudas oli eksponeeritud 2
näitust, toimusid teemapäevad, kontserdid, õpitoad jne. Valmistati ette uus
integratsiooniprogramm noortele, mis käivitub 2018. a.
Sama võtmetegevuse alla kuulus järgnevate aastate püsinäituse kontseptsiooni uuendamine.
Sihtasutus kandideeris 2016. a lõpus EASi meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse
kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevusse „rahvusvaheliselt
huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine“. Projekti pealkiri oli
„Impeeriumi pärand Eesti külas“. Koostöö arhitektuurifirmaga KOKO. Kahjuks saime 2017. a
EASi vastuse, et EVMi projekt ei osutunud valituks. Et sihtasutusel oli oma aastatepikkuse
kokkuhoiu tulemusel tekkinud küllalt suur omavahendi jääk, andis nõukogu loa kasutada seda
raha nõukogude korterelamu ekspositsiooni rajamiseks, rattaparkla ehituseks ja peavärava
ümberehituseks. Vastav projektdokumentatsioon valmis aasta lõpuks. Kahjuks ei ole
rahapuudusel võimalik päästa Kadrina raudteejaama ja selle taristuga seotud hooneid, sest
nende tehniline seisund ei kannata ootamist. Samas on ilmselt võimalik kunagi tulevikus
rajada koos Rocca al Mare suvemõisa renoveerimisega sinna juurde planeeritud keeglirada
ning ka Via Appia markeering. Kahjuks ei oska sellele aga tähtaega anda.
Oluliseks muudatuseks oli endise Liberty suvemõisa kuuluvuse küsimus. Sihtasutuse nõukogu
ja Kultuuriministeerium toetasid selle tagastamist EVMile. Oma tegevusplaani koostamiseks
korraldati ajurünnakuid ja valmis projekt EVMi Liberty keskuse rajamiseks. Umbkaudne
ehitusmaksumus 3,1 milj. Teema päevakorras hoidmisele aitas kaasa ka Eesti ajakirjandus.
2. võtmetegevuseks oli turundustegevus. Täideti asutuse ühtset turundusplaani. Seoses Eesti
Vabaõhumuuseumi 60. asutamisjuubeliga oli turundustegevuse rõhk vabaõhumuuseumi
turundamisel. Üks edukamaid turundusprojekte oli EV 100 kingitusena 100-meetrise
seelikutriibulise kaltsuvaiba kudumine Kolu kõrtsi paigaldatud kangastelgedel aprillist
detsembrini. Vaiba kavandid tegid kunstnikud Ene Pars ja Anu Raud. Tööd organiseerisid E.
Värk ja H. Haller. Ettevõtmine sai suure meediakajastuse. Kudumas käis ka EV president
Kersti Kaljulaid. Projekt hinnati Muuseumide Aastaauhindade galal turundusroti vääriliseks.
Teiseks tähtsamaks saavutuseks oli uue interaktiivse audiogiidi valmimine mobiiliäpil NUMU
ning samuti Integratsiooni Sihtasutuse rahastatud MISA interaktiivse mängu käivitamine.
3. võtmetegevuseks olid töökorraldusega seotud arendustegevused. Siin toimuvad põhiliselt
muuseumi püsinäituse uuendamise, Liberty arendamise ja suurürituste ettevalmistusega
seotud ajurünnakud.
EESMÄRK 2. SA EVM on kultuuripärandi valdkonna kompetentsus- ja uurimiskeskus (sh
rahvusvahelisel tasandil).
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
SA toimetamisel ilmunud väljaannete arv 4 2 2
MÕÕDIKUD Kutset omavate konservaatorite arv 8 7 11
MA kraadiga osakaal kõrgharidusega 61 62 62
töötajatest
1. võtmetegevusteks on uurimiskavad, mis 1) on seotud püsinäituse arendamisega; 2)
ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja töövõtete uuringutega; 3) materiaalse kultuuri
uuringutega ning 3) konserveerimis- ja restaureerimisuuringutega. 2017. a toimus kõigis
uurimiskavades plaanipärane tegevus ja lisaks jõuti kirjutada ka teaduslikke ja
populaarteaduslikke artikleid ning esineda ettekannetega. Ilmus H. Pärdi raamat „Eesti
argielu. Teekond moodsasse maailma“, mis jõudis läbimüügilt aastas 11. kohale ning
nomineerus Muuseumide Aastaauhindade galal teadusauhinnale. Aasta lõpul ilmus M.
Tamjärve raamat „Suur tararaamat. Eesti talude aiad ja väravad“. EVMi 60. juubeli puhul
toimus konverents „Lõimuv Eesti muuseumides“.
2. võtmetegevuseks oli teadmiste ja oskuste arendamine. Põhiline tegevus käib siin kinnitatud
rakenduskava järgi, millega toimub koostöö rahvusparkidega ja Muinsuskaitseametiga,
korraldatakse näitusi, seminare ja nõustamisi.
Konservaatorite kutsetunnistust taotles 3 konservaatorit.
3. võtmetegevuseks oli rahvusvahelistumine. Siin oli planeeritud algatada mitmeid
europrojekte. Kahjuks ei leidnud need 2017. a enam partnerite toetust. Grupi Museums in tthe
Baltic raames otsiti (M. Lang, E. Lutsepp) uusi koostöövõimalusi. M. Lang, M. Tamjärv ja E.
Värk osaleid Euroopa Vabaõhumuuseumide Liidu konverentsil Ühendkuningriigis. Algatati
rahvusvaheline turunduse töörühm Euroopa vabaõhumuuseumidele.
EESMÄRK 3: Museaalid on nõuetekohaselt kirjeldatud, tagatud on nende pikaajaline
säilimine ning avalikkuse ligipääs kogudele.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
Heas või rahuldavas seisundis olevate 80 80 80
museaalide osakaal (%)
MÕÕDIKUD
Nõuetekohaselt hoiustatud museaalide 75 75 75
osakaal (%)
MuIS-i sisestatud kirjete osakaal (%) 56 70 70
1. võtmetegevus on Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine ning
kogumispõhimõtete täitmine.
1. jaanuari 2018. a seisuga on kogudes kokku 74 619 museaali. See arv ei suurenenud, kuna
seoses nõukogude kortermaja ekspositsiooni ettevalmistustega koguti esemeid vaid
abikogusse, et neid saaks külastajatele turvaliselt esitada ja neid kasutada.
2. võtmetegevuseks on EVMi museaalhoonete korrastamine ning miljööväärtusliku
keskkonna hooldamine (sh metsakorralduskava 2013-2023 täitmine). Siin toimetati vastavalt
restaureerimiskomisjoni poolt paika pandud rakenduskavale.
3. võtmetegevuseks on EVMi museaalide kavakindel MuIS-i sisestamine (dokumenteerimine,
sh digiteerimine). Retrospektiivselt on sisestatud aasta jooksul 2293 museaali, esimeses etapis
kirjeldati 10 783 museaali.
2. TÖÖSUUND: KOMPETENTSUS
EESMÄRK 4: Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on hinnatuim partner
kultuuriväärtuste konserveerimisel, restaureerimisel, digiteerimisel nõustamisel ja ekspertiiside
läbiviimisel muuseumidele ja teistele tellijatele.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
Kanuti pakutavate teenuste osutamisest 87 645 35 000 73 363 €
MÕÕDIKUD laekuv müügitulu
Riigile osutatavate lepinguliste teenuste 607 500 629 272 615 644 €
maht
Kanuti 1. võtmetegevuseks on riiklikke museaale omavate muuseumide teenindamine. 2017. a
planeeriti riigieelarvest rahastatavat konserveerimis- ning digiteerimisteenust osutada 21
muuseumile ja SA-le. Plaan täideti. Ühtegi tellimust ei jäänud tegemata.
Kanutis teostati 2017. a lepingulisi töid :
2.võtmetegevus: kõrgtasemel konsultatsioonide pakkumine. Kanuti töötajate viisid läbi 32
koolitust kokku 340 osalejale. Juhendati 33 praktikanti.
3.võtmetegevuses – uuringu etapi kvaliteedi tagamiseks on eraldi investeeringute kava seoses
seadmete, materjalide, vahendite hankimise ja hooldamisega. Hangiti digiteerimiseks vajalik
seade.
EESMÄRK 5: SA EVM Eesti juhtivaid kultuuripärandi valdkonna haridus- ja
koolituskeskusi.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
Haridusprogrammides osalenud õpilaste 11 308 11 000 14 057
arv (lasteaiad, koolid)
MÕÕDIKUD
Täiendkoolituse programmides osalenute 3 872 1090 1707
arv (sh väljaspool muuseumi)
Toimunud programmide arv kokku 1148 535 683
Töö toimus neljal võtmetegevusel: Kuie kooli, maaarhitektuuri keskuse, konserveerimis- ja
digiteerimiskeskuse Kanut ning paljurahvuselise Eesti keskuse baasil. Viies võtmetegevus oli
nende baasidega seotud turundustegevus, mis oli väga eesmärgipäraselt sihtgrupikeskne.
EESMÄRK 6: Tugiteenused võimaldavad pakkuda suurepärast külastuskogemust ja
kasvatada sihtasutuse omatulusid.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
MÕÕDIKUD
Tugiteenuste osutamisest laekuv müügitulu 622 999 638 450 645 534
Tänu Directo äriprogrammi kasutamisele õnnestus parandada kulude-tulude planeerimist ja
arvestust. Käivitati tööle EVMi infopunk-kauplus Tallinna vanalinnas Pikk tn 2, kus toimusid
ka Kanuti konservaatorite demonstratsioonesinemised ja EVMi ürituste promoetendused
meediale. Müük oli häiritud Haabersti ringil ja Rocca al Mare Kooli juures terve suve
toimunud teetöödest, mil pääs muuseumisse oli raskendatud.
EESMÄRK 7: Sihtasutuse töötajad on motiveeritud ja organisatsioonikultuur põhineb
ühisväärtustel.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
Töötajate rahulolu 3,55 3,7 Hinnatakse
üle aasta
MÕÕDIKUD Tööjõu voolavuse % 19 13 19%, sh 4%
kultuuritöö-
tajad ja 15 %
tugipersonal
Koolituspäevade hulk 1 töötaja kohta 3,2 3,5 3,5
2017. a oli endiselt suur tööjõu voolavus, kuid seda on otstarbekas vaadelda kultuuritöötajate
ja tugipersonali osas lahus. Kultuuritöötajatel on väga pikk siin asutuses töötamise staaž (sh
ühel töötajal 40 ja ühel 50 aastat). Kokku töötas sihtasutuses aastaringselt 110 inimest + 13
põhikohaga hooajalist töötajat.
Töötajate rahulolu küsitlust otsustati igal aastal mitte korraldada, vaid see hakkab toimuma
üle aasta, vaheldumisi arenguvestlustega. Samas toimus töötajate koolitusi, perioodiliselt
toimusid koosolekud ja planeeritud ühisüritused.
EESMÄRK 8: Arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt investeerimiskavale.
2016 täitmine 2017 plaan 2017 täitmine
Investeeringute maht riigieelarvest 250 694 407 100 158 164 €,
europrojekti ei
tulnud ja riigi
kaasrahastust
sel juhul samuti
mitte
MÕÕDIKUD Välisvahenditest ja toetustest 0 585 150 Välisvahendeid
tehtavad investeeringud ei saanud +
toetustest tehtav
jooksev remont
43 507€
Omatulust tehtavad investeeringud 31 250 13 000 43 366 € +
jooksev remont
21 576 €
Loodetud välisvahendite investeeringuid EASi meetmest projektile „Impeeriumi pärand
Eestis“ ei saanud. Avariilistest objektidest küsiti Kultuuriministeeriumi muuseumide
reservfondist raha konservaatorite maja avariiohtliku olukorra likvideerimiseks (15 228 €) ja
Sassi-Jaani rehemaja uue katuse tegemiseks (28 279 €).
Toimus valvesüsteemide väljaehitus vastavalt riigihanke võitnud G4S tegevusele. Tänu
riigihankele läks tööde maksumus väiksemaks ja 62 326 € viiakse üle 2018. aastasse, mil
vahetatakse välja valveotsterbel vajalikud territooriumi vananenud kaamerad.
Kokkuvõtteks
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum täitis endale arengukavas püstitatud eesmärgid.
Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum nõukogu töö
Sihtasutuse nõukogu esimehe Tarvi Sitsi ja liikmete Siim Raie ja Hedi Kardi ametiaega
pikendati järgnevaks neljaks aastaks. Nõukogu tööga hiljem liitunud liikme Marlen Piskunovi
ametiaeg kestab veel 2 aastat. Nõukogu käis kohal 5 korral aastas, puudumisi ei olnud.
23.01.2017. a koosolekul: 1) kinnitati 2017. a täpsustatud eelarve; 2) SA EVMi koosseisu
üldarvuks kinnitati 119,2 ametikohta; 3) kinnitati SA EVMi kuuluvus ametialastesse
organisatsioonidesse; 4) võeti teadmiseks jooksev info eelmise aasta tulemuste analüüsi
käigust.
20.02.2017. a koosolekul: 1) kinnitati 2017. a sisulise töö aruanne ja kiideti heaks
rakenduskavade aruanded; 2) kinnitati töötasujuhendi uued parandused seoses kutsetaseme
numeratsioonide muutmisega; 3) anti õigus Maarhitektuuri keskuse ametiauto väljaostuks,
oksjonil müügiks ja uue auto kapitalirendiks; 4) võeti teadmiseks EVMi restauraatorite
laborihoone ja Villa ekspertiisi tulemused ja kava tellida hoonete muinsuskaitse
eritingimused, samuti kiideti heaks kavandatavad meetmed avariiohtliku olukorra
operatiivseks likvideerimiseks (laborihoone remont ja töötajate ümberpaigutamine Villa
alumistele korrustele); 5) võeti teadmiseks informatsioon koostööst Eesti Puitmajaliiduga ja
volitati edasi tegutsema; 6) SA EVM ja Liberty suvemõisa küsimuses arutati võimalikke
arenguid. SA EVM nõukogu esimees Tarvi Sits valmistab ette pöördumise
Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigi Kinnisvara AS-le,
Muinsuskaitseametile ning Riigikantseleile ettepanekuga kohtumiseks ja Liberty suvemõisaga
seonduvate võimaluste arutamiseks.
17.04.2017. a koosolekul: 1) kinnitati 2016. majandusaasta auditeeritud aruanne; 2) võeti
teadmiseks informatsioon SA EVMi 2017. a kahe esimese kuu majandustegevusest; 3) võeti
teadmiseks restauraatorite laborihoone avariiline olukord ja anti soovitus esitada taotlus
Kultuuriministeeriumile remondikulude katmiseks muuseumide reservfondist; 4) kuulati ära
juhatuse liikme ja finantsjuhi ettepanek võtta arvelduskrediiti, et teostada EASi toetusest
ilmajäänud projekt „Impeeriumi pärand Eesti külas“, kuid ei peetud seda lahendust
võimalikuks, kuna see tekitaks sihtasutusele makseraskuseid. Soovitati teha avutusi
nõukogude kortermaja ekspositsiooni rajamiseks omavahendi jäägist. 5) Nõukogu esimees T.
Sits jagas informatsiooni muuseumide ühishoidlast ja konserveerimiskeskusest. 6) Otsustati
juhatuse liikme premeerimine seoses heade majandustulemustega 2016. a.
3.07.2017. a koosolekul: 1) võeti teadmiseks SA EVMi 2017. a viie kuu majandustegevuse
tulemused; 2) võeti teadmiseks informatsioon peotelgiga seotud vaidlustest Tallinna
Linnaplaneerimise Ametiga ning aktsepteeriti võimalikke edaspidiseid kulusid õigusabile; 3)
võeti teadmiseks informatsioon nõukogudeaegse kortermaja ehitamisest; 4) võeti teadmiseks
Puitmajaliidu maja ehitamisega seotud arengud; 5) kiidetakse heaks juhatuse liikme tegevus
endise Liberty suvemõisa tagasi saamiseks RKAS-e portfellist ning nõustutakse SA EVMi
poolt pakutud piirkonna arenguvisiooniga; 6) tutvutakse Pikk tn 2 valmivate poe ja infopunkti
ruumidega.
14.11.2017. a koosolekul: 1) võeti teadmiseks SA EVMi 2017. a üheksa kuu tulemused; 2)
kinnitati 2018. a provisoorne eelarve; 3) kinnitati 2018. a tööplaan ja võeti teadmiseks
osakondade töö rakenduskavad.
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 942 340 1 118 181 2
Nõuded ja ettemaksed 89 442 51 372 3
Varud 104 183 77 490
Kokku käibevarad 1 135 965 1 247 043
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 9 205 603 9 280 132 5
Bioloogilised varad 4 600 4 600 6
Immateriaalsed põhivarad 57 534 39 078 7
Kokku põhivarad 9 267 737 9 323 810
Kokku varad 10 403 702 10 570 853
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 4 831 4 658 8
Võlad ja ettemaksed 342 837 337 682 10
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 80 604 173 417 12
Kokku lühiajalised kohustised 428 272 515 757
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 13 135 17 966 8
Kokku pikaajalised kohustised 13 135 17 966
Kokku kohustised 441 407 533 723
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 5 184 799 5 184 799
Reservid 3 374 670 3 374 670
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 477 661 1 053 256
Aruandeaasta tulem -74 835 424 405
Kokku netovara 9 962 295 10 037 130
Kokku kohustised ja netovara 10 403 702 10 570 853
11
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 843 389 2 196 088 12
Tulu ettevõtlusest 1 231 347 1 147 528 13
Muud tulud 1 053 0
Kokku tulud 3 075 789 3 343 616
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 072 705 -977 579 14
Tööjõukulud -1 797 572 -1 673 844 15
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -220 616 -209 402
Muud kulud -59 780 -59 675 16
Kokku kulud -3 150 673 -2 920 500
Põhitegevuse tulem -74 884 423 116
Muud finantstulud ja -kulud 49 1 289
Aruandeaasta tulem -74 835 424 405
12
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -74 884 423 116
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 220 616 209 402
Muud korrigeerimised -1 843 389 -2 196 088
Kokku korrigeerimised -1 622 773 -1 986 686
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -37 665 2 933
Varude muutus -26 693 -8 283
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -10 466 142 643
Laekunud intressid 806 2 188
Kokku rahavood põhitegevusest -1 771 675 -1 424 089
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-164 255 -294 373
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -164 255 -294 373
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -4 658 -4 491
Makstud intressid -757 -915
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
1 765 504 2 109 728
toetustest
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 760 089 2 104 322
Kokku rahavood -175 841 385 860
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 118 181 732 321
Raha ja raha ekvivalentide muutus -175 841 385 860
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 942 340 1 118 181
13
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Reservid Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 5 184 799 3 374 670 1 053 256 9 612 725
Korrigeeritud saldo
5 184 799 3 374 670 1 053 256 9 612 725
31.12.2015
Aruandeaasta tulem 424 405 424 405
31.12.2016 5 184 799 3 374 670 1 477 661 10 037 130
Korrigeeritud saldo
5 184 799 3 374 670 1 477 661 10 037 130
31.12.2016
Aruandeaasta tulem -74 835 -74 835
31.12.2017 5 184 799 3 374 670 1 402 826 9 962 295
14
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga(EFS).EFS on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev finantsaruandluse nõuete kogum,
mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid, mis on
kehtestatud rahandusministri määrusega. Juhul kui riigiraamatupidamise üldeeskiri nõuab eelpooltoodust erinevat kajastamist, siis on lähtutud
riigi raamatupidamise üldeeskirjast.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel,mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele,sh.näiteks põhivara kasuliku tööea
hindamine.Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks.
Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuste toimumise perioodi tulemiaruandes. Tulemiaruandes on kulud
liigendatud lähtudes kulude olemusest.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskonto jääki.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuded on bilansis
kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega.
Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud,arvestades teadaolevat
informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse.
Muud nõuded ja ettemaksed
Kõiki muid nõudeid( viitlaekumised, nõuded sihtfinantseerimisele ning muud lühi-ja pikaajalised nõuded)kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Ettemaksete all kajastatakse töötasude ja tulevaste perioodide ettemakseid.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalse põhivarana on seni võetud arvele varasid soetusmaksumusega alates 2000 eurost. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja
muudest otseselt soetamisega seotud kuludest. Varad, mille kasulik iga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro,
loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse.Materiaalne põhivara alla 5000 euro on maha kantud 31.12.2016.a
seisuga.Alates 2017.a. võetakse põhivarana arvele varad alates 5000 eurost. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse
arvestust bilansiväliselt.Materiaalse põhivarana kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalset põhivara amortiseeritkse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust
tööeast järgnevalt:
Ehitised ja rajatised 2-10% aastas
Masinad ja seadmed 10-50% aastas
Muu materiaalne põhivara 10-50% aastas
Immateriaalne põhivara 5-50% aastas
Mitteamortiseeruv põhivara
Eksponaathooned on mitteamortiseeruv põhivara. Aastal 2014 hinnati eksponaathooned jääktaastamismaksumusse. Vastav rahaline mõju on
avaldatud lisas "põhivara". Eksponaathoonete parenduskulud(renoveerimistööd)kajastatakse vastava hoone( museaali)
kuluna. Renoveerimistööd aitavad säilitada eksponaathoonete väärtust.
Finantskohustised
15
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Kõik finantskohustused( võlad tarnijatele,võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised kohustused) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimiseks loetakse sihtotstarbelisi annetusi ja toetusi, sealhulgas ka mitterahalisi annetusi ja toetusi.
Sihtfinantseerimised kajastatakse brutomeetodil.
Riigieelarvest finantseeritavad toetused
Toetused jooksvateks kuludeks kajastatakse tuluna hetkel kui toetus muutub sissenõutavaks. Toetused varade soetuseks kajastatakse
tuluna siis, kui toetus muutub sissenõutavaks ja toetusega seotud tingimused on täidetud.
Mitmesugused sihtotstarbelised annetused ja toetused
Annetused ja toetused kajastatakse tuluna siis, kui need muutuvad sissenõutavaks ja nende andmisega seotud tingimused on täidetud.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Sihtasutuse tulud koosnevad sihtfinantseeringust ja majandustegevuse
tuludest. Majandustegevuse tulu sündmuste läbiviimisest kajastatakse nende toimumise hetkel. Tulu teenuste müügist kajastatakse lepingus
ettenähtud perioodi jooksul.
Kulud
Sihtasutuse kulud koosnevad mitmesugustest tegevuskuludest, tööjõukuludest, põhivara kulumi ja väärtuse langusest ning muudest kuludest.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Käesolevas aruandes loetakse seotud osapoolteks SA Eesti Vabaõhumuuseum tegev-ja kõrgemat juhtkonda.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 10 601 4 473
Arvelduskontod 931 739 1 113 708
Kokku raha 942 340 1 118 181
16
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 30 699 30 699
Maksude ettemaksed ja
26 086 26 086
tagasinõuded
Ettemaksed 32 657 32 657
Kokku nõuded ja
89 442 89 442
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 28 146 28 146
Maksude ettemaksed ja
6 384 6 384
tagasinõuded
Muud nõuded 16 468 16 468
Ettemaksed 374 374
Kokku nõuded ja
51 372 51 372
ettemaksed
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 10 634 2 559
Üksikisiku tulumaks 29 133 29 021
Erisoodustuse tulumaks 198 171
Sotsiaalmaks 55 429 55 130
Kohustuslik kogumispension 2 428 2 458
Töötuskindlustusmaksed 3 394 3 468
Intress 5
Ettemaksukonto jääk 15 452 6 384
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 26 086 90 582 6 384 92 812
17
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
põhivarad ettemaksed
31.12.2015
Soetusmaksumus 2 400 189 3 010 340 172 990 4 534 312 404 149 10 521 980
Akumuleeritud kulum -1 197 835 -80 857 -36 190 0 -1 314 882
Jääkmaksumus 2 400 189 1 812 505 92 133 4 498 122 404 149 9 207 098
Ostud ja parendused 2 439 3 423 269 861 275 723
Amortisatsioonikulu -131 607 -28 195 -9 866 -169 668
Allahindlused väärtuse languse
-3 296 -6 421 -23 304 -33 021
tõttu
Ümberliigitamised 178 836 -178 836 0
Ümberliigitamised lõpetamata
0
projektidest
31.12.2016
Soetusmaksumus 2 400 189 3 184 457 116 987 4 491 771 495 174 10 688 578
Akumuleeritud kulum 0 -1 328 019 -57 031 -23 396 0 -1 408 446
Jääkmaksumus 2 400 189 1 856 438 59 956 4 468 375 495 174 9 280 132
Ostud ja parendused 33 802 130 742 164 544
Amortisatsioonikulu -141 798 -28 223 -8 807 -178 828
Allahindlused väärtuse languse
-31 400 -31 400
tõttu
Ümberliigitamised 124 050 39 636 -192 531 -28 845
31.12.2017
Soetusmaksumus 2 400 189 3 184 457 282 147 4 524 099 401 985 10 792 877
Akumuleeritud kulum 0 -1 469 817 -92 562 -24 895 -1 587 274
Jääkmaksumus 2 400 189 1 714 640 189 585 4 499 204 401 985 9 205 603
Materiaalse põhivara ümberliigitamisel on arvele võetud immateriaalne põhivara summas 28845,00 eur, vt.Lisa 7.
Lisa 6 Bioloogilised varad
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
18
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Põhivarad Kokku
Loomsed
varad
31.12.2015
Soetusmaksumus 4 600 4 600
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 4 600 4 600
31.12.2016
Soetusmaksumus 4 600 4 600
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 4 600 4 600
31.12.2017
Soetusmaksumus 4 600 4 600
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 4 600 4 600
19
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Muud
immateriaalsed
põhivarad
31.12.2015
Soetusmaksumus 58 790 58 790
Akumuleeritud kulum -12 998 -12 998
Jääkmaksumus 45 792 45 792
Amortisatsioonikulu -6 714 -6 714
31.12.2016
Soetusmaksumus 57 700 57 700
Akumuleeritud kulum -18 622 -18 622
Jääkmaksumus 39 078 39 078
Ostud ja parendused 28 845 28 845
Amortisatsioonikulu -10 389 -10 389
31.12.2017
Soetusmaksumus 86 545 86 545
Akumuleeritud kulum -29 011 -29 011
Jääkmaksumus 57 534 57 534
Lisa 8 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
AS Nordea Finance
17 966 4 831 13 135 3,65 EUR 16.05.2019
Estonia
Kapitalirendikohustised
17 966 4 831 13 135
kokku
20
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
AS Nordea Finance
22 624 4 658 17 966 3,65 EUR 16.05.2019
Estonia
Kapitalirendikohustised
22 624 4 658 17 966
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2017 31.12.2016
Masinad ja seadmed 9 840 17 220
Kokku 9 840 17 220
Lisa 9 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 11 877 7 561
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 2 256 2 344
1-5 aasta jooksul 14 418 1 237
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 77 041 77 041
Võlad töövõtjatele 166 598 166 598
Maksuvõlad 90 582 90 582
Muud võlad 8 616 8 616
Kokku võlad ja ettemaksed 342 837 342 837
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 80 301 80 301
Võlad töövõtjatele 153 939 153 939
Maksuvõlad 92 812 92 812
Muud võlad 10 630 10 630
Kokku võlad ja ettemaksed 337 682 337 682
21
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustis 132 272 124 281
Puhkusetasude kohustis 34 053 28 688
Majanduskulude eest 200 903
Muud võlad 73 67
Kokku võlad töövõtjatele 166 598 153 939
Selgitus töötasude kohustise juurde:
Töötasude kohustise hulgas on ka deklareerimata maksud.
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 251 752 257 500 -343 860 165 392
Intergratsiooni ja Migratsiooni SA 29 930 -29 930
Kokku sihtfinantseerimine
251 752 287 430 -373 790 165 392
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
SA Archimedes 234 -234
Kooriühing 320 -320
Intergratsiooni ja Migratsiooni SA 1 733 -1 733
Kultuuriministeerium 1 805 823 -1 805 823
Eesti Kultuurkapital 6 793 -6 793
TTÜ 6 982 6 982
Haabersti LOV 2 560 -2 560
Integratsiooni ja Migratsiooni SA 2 000 -2 000
UPPSALA 1 044 1 044
Sa Haapsalu ja Läänemaa muuseumid 2 600 -2 600
Tallinna Keskkonnaamet 235 -235
Kokku sihtfinantseerimine
8 026 1 822 298 -1 822 298 8 026
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
259 778 2 109 728 -2 196 088 173 418
annetused ja toetused
22
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 165 392 -103 067 62 325
Kokku sihtfinantseerimine
165 392 -103 067 62 325
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haabersti LOV 2 800 -2 800
Tallinna Keskkonnaamet 300 -300
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1 500 -1 500
Euroopa Nostra 285 -285
Eesti Kultuurkapital 6 000 -6 000
Muud 2 043 -2 043
Kultuuriministeerium 1 752 576 -6 903 -1 727 394 18 279
UPPSALA 1 044 -1 044
TTÜ 6 982 -6 982
Kokku sihtfinantseerimine
8 026 1 765 504 -14 929 -1 740 322 18 279
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
173 418 1 765 504 -14 929 -1 843 389 80 604
annetused ja toetused
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Muuseumipiletite müük 359 585 318 713
Käsitöökaupade müük 165 313 166 122
Haridusprogrammid 48 633 43 343
Koolitused 13 612 6 883
Sündmuste korraldamine 87 577 65 788
Toitlustusteenused 378 522 364 020
Muud teenused 104 742 95 271
Restaureerimine ja digiteerimine 73 363 87 388
Kokku tulu ettevõtlusest 1 231 347 1 147 528
23
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Energia 75 880 72 855
Elektrienergia 75 880 72 855
Mitmesugused bürookulud 65 182 39 832
Lähetuskulud 21 070 23 927
Koolituskulud 18 280 15 283
Kinnistute ja ruumide majandamine 396 467 364 730
Info ja PR kulud 3 026 3 078
Rajatiste majandamiskulud 5 740 4 839
Sõidukite majandamiskulud 40 424 30 886
Info ja IT 43 191 36 968
Inventari majandamiskulud 54 303 33 104
Sündmuste ja näituste korraldamise kulud 124 770 104 889
Tooraine ja materjal 194 158 201 313
Muud 30 214 45 875
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 072 705 977 579
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 1 340 921 1 250 007
Sotsiaalmaksud 456 651 423 837
Kokku tööjõukulud 1 797 572 1 673 844
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 122 112
Lisa 16 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Maamaks 59 103 59 084
Riigilõivud 447 456
Muud 230 135
Kokku muud kulud 59 780 59 675
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
24
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 45 500 42 806
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet,
rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või
sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Rein Ruusalu
Vandeaudiitori number 261
PKF Estonia Osaühing
Audiitorettevõtja tegevusloa number 12
Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314
10.04.2018