MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater
registrikood: 90008264
tänava/talu nimi, Pärnu mnt 5
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10148
telefon: +372 6831400
faks: +372 6831401
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.draamateater.ee
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 11
Bilanss 11
Tulemiaruanne 12
Rahavoogude aruanne 13
Netovara muutuste aruanne 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad 15
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Varud 17
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 6 Muud nõuded 18
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 21
Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 21
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 22
Lisa 13 Muud tulud 23
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 23
Lisa 15 Tööjõukulud 23
Lisa 16 Seotud osapooled 23
Aruande allkirjad 25
Vandeaudiitori aruanne 26
2
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
SA Eesti Draamateater tõi 2017. aastal välja 9 uut lavastust ja lisaks 1 Eesti Muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuselavastuse. Uute
lavastuste hulgas oli 2017. aastal ka 1 suvelavastus. Eesti esietenduseni jõudis Soome trupiga Jalostamo-kollektiiviga tehtud koostöölavastus
„Käsist seotud“ („Kädettömät“).
Uued lavastused:
Veera Marjamaa, Kersti Heinloo ja Kristjan Suitsu „lift“ (lav Kersti Heinloo), Hendrik Toompere „Üle piiri“ (lav Hendrik Toompere), Ingmar
Bergmani „Saraband“ (lav Peeter Raudsepp), Tena Štivi■i■i „Kolm talve“ (lav Priit Pedajas), Andrus Kivirähki „Vaimude tund Koidula tänavas“
(lav Priit Pedajas), David Hare’i „Eluhingus“ (lav Aleksander Eelmaa), Harold Pinteri „Vanad ajad“ (lav Peeter Raudsepp), Molière’i „Õpetatud
naised“ (EMTA lavakunstikool, lav Lembit Peterson), Anton Tšehhovi „Ivanov“ (lav Uku Uusberg), Juha Jokela „Sumu“ (lav Priit Pedajas). Uues
kosseisus taastati „Eesti matus” (lav Priit Pedajas). 2016. a Lahti teatris esietendunud koostööprojekt Anna Lipponeni „Käsist seotud“ (lav
Tanjalotta Räikkä) jõudis 2017 Eesti esietenduseni ED Maalisaalis.
REPERTUAAR
2017. aasta repertuaaris võib esile tõsta head tasakaalu algupärandite, klassika ja tänapäevadramaturgia vahel. Eesti algupärandeid jõudis
lavale kolm, vanemast draamaklassikast kaks ja moodsast klassikast samuti kaks näidendit, ülejäänud olid rahvusvahelisest
tänapäevadramaturgiast.
Kolmest eesti näidendi lavastusest üks on lavastajadebüüt. Rõõmustav, et ED trupi näitlejad soovivad katsetada ka lavastajatena. Kersti
Heinloo „lifti“ lavastajakontseptsioonis kajavad ka tema magistriõpingud EMTA lavakunstikoolis füüsilise teatri alal, lavastus on väga
dünaamiline, füüsiliste ja visuaalsete kujunditega, tekstil on selles lavastuses teisejärgulisem osa. „liftiga“ algas ka ED koostöö huvitava
teatrikunstniku Kristjan Suitsuga. Oluline on seegi, et „lift“ on noortelavastus.
Hendrik Toompere „Üle piiri“ põhineb autori enese reisikogemustel. Need on rännud geograafilises ja mentaalses ruumis – iga uue maa ja
kultuuri lähem tundmaõppimine tähendab ühtlasi uue elutunnetuse ja maailma mõistmise võimaluste kogemist, ka iseenese ja oma lähedase
reisiseltskonna sügavamat mõistmist. Nii nagu Toompere enda kirjutatud tekstides ja tema varasemateski lavastustes kasutab ta teatud
tajunihet: võimendades argiolukorras mingeid detaile muutub situatsiooni tähendus.
Andrus Kivirähki võib kindlasti nimetada Eesti Draamateatri püsiautoriks alates 1994. aastast ja temaga koostöö jätkamine on oluline ja
rõõmustav nii teatri tegijatele kui ka publikule. „Vaimude tund Koidula tänavas“ sündis Tammsaare majamuuseumi juhi Maarja Vaino ärgitusel
ja toob kokku Tammsaare ja Mati Undi vaimud ning tänapäeva koolitüdruku Kristi. Pealkiri viitab Mati Undi kultuuriloolisele näidendile Lydia
Koidulast „Vaimude tund Jannseni tänaval“. Tammsaare majas mängides tekib haruldane etenduse atmosfäär, kuid publiku suure huvi tõttu
mängitakse lavastust ka Maalisaalis.
Igas mõttes suureks klassikalavastuseks sai Anton Tšehhovi „Ivanov“ Uku Uusbergi lavastuses. Suure trupi, tavamõõtudest suuremaks
muudetud lava, tormilise publikuhuvi ja mitmete preemiatega lavastus jätkab ka Draamateatri väga pikaajalist klassikalavastuste rida. Seda on
kõrgelt hinnanud nii kriitikud kui ka vaatajad ja kolleegid, 2017. a lõpul jagatud kolleegipreemiate hulgast kuulusid mitu „Ivanovile“, sh
lavastajapreemia. Guido Kangur pälvis riigi kultuuripreemia 2017.aasta loomingu eest.
Molière’i „Õpetatud naised“ lavastas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli 28. lennu bakalaureusetööna teatrikooli juhataja Lembit
Peterson. Petersoni jaoks on Molière (1622–1673) üks olulisemaid autoreid. Peterson on kogu oma teatrielu jooksul tema näidendeid palju kordi
lavastanud, Eesti Draamateatri mängukavas püsib mitmendat aastat tema lavastus „Tartuffe“. Üliõpilased olid senises koolitöös kokku puutunud
väga eriilmeliste materjalide ja lavastajatega, õppinud füüsilist ja visuaalset teatrit, töötanud ajalooliste allikate ja regilauluga, dokumentaalse ja
omaeluloolise materjaliga. „Õpetatud naised“ oli nende esimene töö suure klassikaga ja värsstekstiga. Tulemus on õnnestunud nii koolitööna kui
ka iseseisva lavastusena.
20. sajandi klassikuteks võib nimetada kahte 20. sajandi silmapaistvat autorit Ingmar Bergmani ja Harold Pinterit. Mõlemad lavale jõudnud
tekstid tõlgiti ja lavastati Eestis esmakordselt.
Rootslasliku heaolu ja individualismi varjuküljed on Bergmani teoste huviobjektiks. Ka tema pika ja loominguliselt väga viljaka elu viimane teos
„Saraband" uurib sõltuvussuhete tagamaid ja kompab armastuse ning omamisiha piire. Bergmani enda leinakogemusest inspireeritud draama
3
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
on filigraanne pilguheit inimhinge sügavusse, kus mälestused, armastus ja vihkamine kummalisi mustreid moodustavad.
Briti näitekirjanduse suur uuendaja ja stiilimeister Harold Pinter avab talle omasel pöörasel moel mälu keerdkäike, võimu, armastuse ja sõpruse
puntraid ning põimumisi. Mälu ja mäletamise (tendentslikkuse, valikulisuse) teema on oluline mitte ainult lähisuhetes, vaid ka ühiskondlike
võimuvahekordade kujunemisel-kujundamisel.
Tänapäeva maailmadramaturgia lavastusi oli kolm, koostööprojektiga koos neli.
„Eluhinguse“ autor David Hare kirjutas oma näidendi tegelaste kohta: „See pole enam keskiga, kuid kindlasti mitte ka vanadus. See on midagi
vahepealset… Tahtsin kirjeldada kahte naist just sellisel hetkel: neil on pikk minevik selja taga, kuid ees tähendusrikka tuleviku ootus.“ Kaks
60ndates eluaastates naist vaatavad ühel pikal öisel jutuajamisel tagasi oma elule, et selgust saada iseendas, oma valikutes, oma vajadustes,
oma minas. Hare on üks silmapaistvamaid tänapäeva briti dramaturge.
Juha Jokela „Sumu“ esmalavastus oli Soome Rahvusteatris 2016. a sügisel ja aasta pärast oli see juba Eesti Draamateatri laval. Hea meel on
soome dramaturgiaga tähistada Soome Vabariigi 100. aastapäeva. „Sumu“, autori ühe määratluse kohaselt enesetsensuurikomöödia esitab
ühelt poolt äratuntavalt soomelikke, teisalt universaalseid küsimusi eetilise äri ja poliitika kohta: kui paslik on äri teha riigiga, kes on äsja tunginud
Ukrainasse ning kuidas leida tasakaal oma riigi diplomaatiliste huvide ja oma firma ärihuvide vahel.
Tena Štivi■i■ on Londonis elav ja nii inglise kui ka horvaadi keeles kirjutav noor horvaadi autor. Tema oma perekonnalool põhineva näidendi
tegevusajaks on kolm talve Zagrebis: november 1945, jaanuar 1990, november 2011. Kolm erinevat ajastut ja nende poolt mõjutatud või isegi
kujundatud peresuhted. Erinevalt Horvaatiast oli Eesti taasiseseisvumine veretu, kuid ühiskonnakorralduse ja väärtuste muutumine 20. sajandil
on väga lähedalt tuttav meilegi. Suurepärane panoraamne perekonnalugu on Horvaatia geograafilisest kaugusest hoolimata eesti publikule
vägagi mõistetav.
Anna Lipponeni „Käsist seotud“ tegevus toimub 1987–1991, laulva revolutsiooni ajal. Lahti Linnateatris esmaesietenduseni jõudnud „Käsist
seotud“ arutleb vabaduse üle nii üksikisiku kui ühiskonna vaatevinklist ja isa-tütre suhte kaudu. Lahti Linnateatri Aino-laval 2016 esietendunud
lavastus esietendus 2017. a. Draamateatri Maalisaalis.
2017. a lavastatud tekstide uued eestindused tegid suurepärased tõlkijad: Maimu Berg soome keelest, Kalle Hein, Krista Kaer ja esmakordselt
Draamateatriga koostööd teinud Triin Tael inglise keelest, Anu Saluäär-Kall rootsi keelest.
Materjali päritolumaade põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 3 eesti, 2 inglise, 1 horvaadi, 1 (2) soome, 1 rootsi, 1 prantsuse, 1 vene. On
põhjust rahul olla repertuaari kultuurilise mitmekesisusega. „Eesti matus“ püsib repertuaaris 2002. aastast, hiljuti uuendati koosseisu ja sisse
õppis 3 uut näitlejat. Kuid Eesti autorite osa uute lavastuste hulgas võiks siiski olla suurem.
Repertuaaripilt tervikuna kujuneb nii uutest kui ka juba mängukavas olevatest lavastustest ja see on üldiselt hästi tasakaalus. Jälgime, et
pidevalt oleks repertuaaris paar lastelavastust, soovitavalt eesti ainesel põhinevad. Eesti dramaturgia valik on mitmekesine. Maailma
tänapäevadramaturgiast on lavastatud eri maade autoreid ja kunstiväärtuslikke näidendeid. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav.
ED repertuaaris oli aasta jooksul 36 lavastust – see tähendab ühelt poolt repertuaari mitmekesisust ja publiku jaoks valikuvõimalust, teisalt aga
on see ka meie võimaluste maksimumi lähedane arv, arvestades teatri kolme saali, tehnilise meeskonna ja trupi koormatust.
Aasta jooksul anti 517 etendust ja korraldati lisaks 19 muud üritust. Statsionaaris anti 475 etendust ja väljasõitudel 42. Piletiga külastajaid oli
kokku 103383, kokku külastajaid 105898. Saalide keskmine täituvus oli 84,76% ja keskmine piletihind 12,27 € (ilma käibemaksuta). Need on
väga head tulemused, ühtlasi Eesti Draamateatri praeguse trupi ja maja eduka tegevuse optimaalne piir.
Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Pangalaen“ (52 etendust), „Bella figura“ (28 etendust), „Vaimude tund Koidula tänavas“ (26
etendust) ja „Saraband“ (26 etendust).
4
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Suurim publikuarv oli suures saalis lavastustel „Armunud Shakespeare“ (6866 inimest), „Rahauputus“ (6347 inimest), „Finaal“ (5981 inimest) ja
väikses saalis „Pangalaen“ (6092 inimest), „Bella figura“ (3851 inimest), „Saraband“ (3483 inimest).
Suurimat piletitulu teenisid suures saalis lavastused „Armunud Shakespeare“ (116 857 eurot), „Rahauputus“ (78 418 eurot), „Väljaheitmine“ (75
335 eurot) ja väikses saalis „Pangalaen“ (80 126 eurot), „Bella figura“ (48332 eurot), „Saraband“ (39193 eurot).
Maalisaalis mängiti kõige rohkem lavastust „Julia ja Romeo“ – 13 etendust, 713 vaatajat ja teenis piletitulu 7 465 eurot.
Väljaspool teatrimaja anti etendusi Tallinna kirjanduskeskuse Tammsaare majas, „Vaimude tundi Koidula tänavas“ mängiti 20 korda, 737
vaatajale, piletitulu 10 185 eurot.
Suvelavastustena mängiti väljaspool teatrimaja Laitse Graniitvillas lavastust „Eluhingus“ – 13 etendust, 2037 vaatajat, piletitulu 30 844 eurot ning
Katariina kirikus teist suve lavastust „Becket ehk jumala au“ – 14 etendust, 2120 vaatajat, piletitulu 30 716 eurot.
Külalisetendusi anti Eestis – Tartus, Vanemuise Väikeses majas „Pangalaen“ 30.05.2017 (1 etendus) ja „Vaimude tund Koidula tänavas“
7.-8.09.2017 (3 etendust) ning Kuressaares, Kuressaare Linnateatris „Julia ja Romeo“ 05.-06.09.2017 (2 etendust).
Eesti Draamateatri 2017. aasta kunstiliste ja majanduslike tulemustega võib rahule jääda, stabiilselt suur publiku arv ning väga kõrge saalide
täituvus on saavutus, mille hoidmine pole kerge ülesanne. Teater täidab eesti kultuuris selgesti rahvusteatri missiooni, tuleb oma
majandamisega hästi toime, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt kindlas seisus.
TRUPP, TUNNUSTUS
Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2017. a teatris peanäitejuht Priit Pedajas, Hendrik Toompere, Uku Uusberg. Koosseisulistest
lavastajatest tõi Priit Pedajas välja kolm uut lavastust, Hendrik Toompere ja Uku Uusberg kumbki ühe. Ühe lavastuse tegid näitlejad Kersti
Heinloo ja Aleksander Eelmaa. Teatris töötas kolm erinevat külalislavastajat: Lembit Peterson ja Peeter Raudsepp ning Tanjalotta Räikkä.
2017. lõpus oli trupis 37 näitlejat. Suri Lembit Ulfsak, trupist lahkus Piret Krumm, uusi näitlejaid püsitruppi ei lisandunud. Paljudes lavastustes
kasutati külalisnäitlejaid, mis kindlasti rikastas kunstilist koostööd, kuid tegi kohati keeruliseks mängukava planeerimise.
Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2017 (2016. aasta loomingu eest):
• Lavastaja aastaauhinna pälvis Hendrik Toompere jr – lavastus „Väljaheitmine“
• Meeskõrvalosa auhinna pälvis Nikolai Bentsler – Vandaal lavastuses „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika” (Eesti Draamateater) ja
osatäitmine lavastuses „Ma pigem tantsiksin sinuga” (R.A.A.A.M. ja Vaba Lava)
• Aleksander Kurtna nimelise tõlkijaauhinna pälvis Kalle Hein - Viljakas väärtdramaturgia vahendaja ning ladusa ja mahlaka keelega tõlkija,
kes on eestindanud tekste inglise, saksa ja rootsi keelest. Aastatel 2015–2016 tulid tema tõlkes lavale Tom Stoppardi „Põhiküsimus”, Richard
Beani „Üks mees, kaks bossi” ja Staffan Göthe „Veebruariöö”.
• Ants Lauteri nimelise auhinna pälvis Uku Uusberg
Lisaks olid teatri aastaauhindade nominendid 2017. aastal (2016. a loomingu eest):
Kunstnik:
Laura Pählapuu - Kujundus lavastusele “Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika”
5
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Meespeaosa:
Indrek Sammul - Thomas Becket lavastuses “Becket ehk Jumala au” (Eesti Draamateater)
Kristo Viiding - Ben lavastuses “Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika” (Eesti Draamateater) Naiskõrvalosa:
Ester Pajusoo - Vanaeit lavastuses “Mäed” (Eesti Draamateater)
Muusikalise kujunduse auhind - Andre Pichen Muusikalise kujunduse eest lavastusele "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (Eesti
Draamateater)
Etendust teenindava töötaja auhind:
Villu Jõgi – Eesti Draamateatri vanemlavameister-lavatehnik
Lavastust ettevalmistava töötaja auhind:
Piret Tang - Eesti Draamateatri kostüümiala juhataja
Traditsioonilised kolleegipreemiad Antsud:
• Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Uku Uusberg (Anton Tšehhovi „Ivanovi“ lavastuse eest)
• Naispeaosa Suur Ants – Ester Kuntu (Karini rolli eest lavastuses „Saraband“)
• Meespeaosa Suur Ants – Indrek Sammul (nimiosa eest lavastuses „Ivanov“)
• Naiskõrvalosa Väike Ants – Harriet Toompere (Babakina rolli eest lavastuses „Ivanov“)
• Meeskõrvalosa Väike Ants – Guido Kangur (Lebedevi rolli eest lavastuses „Ivanov“, Aleksandari osatäitmise eest lavastuses „Kolm talve“)
• Ilu-Antsu preemia vääriliseks hinnati Lilja Blumenfeldi kostüümid ja lavakujundus lavastustele „Ivanov“ ja „Saraband“.
• Parimaks tehniliseks töötajaks ehk Asi-Antsuks hääletati teatri vanemlavameister Janno Jaanus, Abi-Antsuks ehk parimaks teenindavaks
töötajaks valisid kolleegid müügijuhi Elen Jaaska.
• Kaval-Antsu tiitli sai teatri juhtkonnalt Tõnis Teras teraste, tõsiste, kiirete lahenduste eest teatri tark- ja riistvara probleemidele.
Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise reisi pälvis meesnäitlejate seast Tiit Sukk (mängis 146 etendust) ja
naisnäitlejate hulgast Liisa Saaremäel (mängis 114 etendust, tema preemiat toetas MyFitness).
Karl Adra nimelise auhinna pälvis Mait Malmsten. Mait Malmstenile anti üle ka rändav mälestusese, kauaaegse Estonia draamanäitleja,
pedagoogi, raadiolektori ja loodusteadlase Albert Üksipi (1886–1966) taskukell.
Nii auhinna kui ka reliikvia-kella andis kätte Ain Lutsepp, Adra auhinna 2010. aasta auhinna laureaat ja taskukella senine hoidja.
Valgetähe III järgu teenetemärgi pälvis Lembit Ulfsak, Valgetähe IV järgu teenetemärgi Martin Veinmann.
Lembit Ulfsak pälvis riigi kultuuri elutööpreemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest.
HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ
Koostöös koolidega on meie peamisteks partneriteks eesti keele ja kirjanduse õpetajad ja gümnaasiumiõpilased.
Traditsioonilisest arvustuste võistlusest võttis osa 48 õpilast erinevatest koolidest üle Eesti. Peamiselt gümnaasiumiõpilastele mõeldud
võistlusele saadeti kirjatöid 15 erineva lavastuse kohta, kõige rohkem oli arvustusi Lembit Petersoni lavastuse „Tartuffe“ kohta.
Arvustuste võistlusel pälvis I koha Tallinna 21. Kooli õpilane Kristjan Joosep Jalakas arvustusega „Kuulev kurt, pime nägija“ (lavastusest
"Hõimud"). Pille-Triinu Maiste (Tallinna Mustamäe Gümnaasium) arvustus „Valgustusest, mõtteteaduslikult“ ja Annegret Reisi (Rakvere
Reaalgümnaasium) arvustus „Vennad Karamazovid teevad uskmatutest uskujad“ tunnistati II koha väärilisteks.
6
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Esimest korda toimus Eesti Draamateatri eestvedamisel teatriuurimuste võistlus innustamaks noori uurima teatrimaailma süvitsi.
Gümnaasiumiõpilastele mõeldud võistlusele saadeti 16 uurimust. Osavõtjaid oli Tallinna, Pärnu, Tartu, Rakvere jt koolidest. Võistlusele olid
oodatud uurimused, mis kaitsti 2016./2017. õppeaastal. Kokku andis žürii välja kuus preemiat. Võistluse korraldasime koos Tartu Ülikooli
teatriteaduse õppetooliga. Auhinnafondi toetasid lisaks Draamateatrile ka Teater NO99, Tartu Uus Teater, teater Must Kast ning ajakiri
Teater.Muusika.Kino.
Võistlusele olid oodatud uurimused, mis kaitsti 2016./2017. õppeaastal.
Arvustuste ööst 18. veebruaril 2017 võttis osa 15 abiturienti erinevatest koolidest. Arvustuste öö näol on tegu erilise formaadiga, mis ühendab
teatriõhtu kirjutamiskoolitusega. Osalejate arv on sihilikult väike, et koolitus jõuaks iga osavõtjani. Arvustuste öö juhendajad olid lavakunstikooli
teadur Eva-Liisa Linder ja Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppejõud Priit Kruus.
12. oktoobril toimunud traditsioonilise õpetajate infopäeva keskmes oli lavastus „Kolm talve“. Lavastuse juhatas sisse intervjuu lavastaja Priit
Pedajasega. Õpetajate infopäeval osales 110 õpetajat.
3. novembril toimus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, NUKU ja Eesti Draamateatri koostöös korraldatud teatrimälumängu finaal, mille võitis
Tallinna 32. Keskkooli võistkond.
Etenduse-eelsetes töötubades ning lavastuste aruteludes osales kokku 260 õpilast eri koolidest üle Eesti. Nende seas näiteks Hendrik
Toompere lavastuse „Vennad Karamazovid“ arutelu, Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi lavastuse „Varesele valu…“ arutelu, Georg Malviuse lavastuse
„Armunud Shakespeare“ ajastu tutvustus. Suuremahulisem koostöö toimus Kadrioru Saksa Gümnaasiumiga. Õpetaja Kristel Vaiksaare juhatusel
osales 9. klassi õpilased noortelavastuse „lift“ projektis, mis hõlmas ühist etenduse analüüsi teatris ning projekti jätkumist kunstiõpetuse, inglise
keele ja eesti keele tundides. Projekti lõpetas õpilastööde näitus Eesti Draamateatri Maalisaali galeriis.
Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt.
Näidendiraamatu sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. 2017. aastal ilmusid Hendrik
Toompere „Üle piiri“ ja Andrus Kivirähki „Vaimus tund Koidula tänavas“ (vastavalt sarja 27. ja 28. raamatuna). Täname toetuse eest
Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitali.
Jätkus sisukas näitusetegevus. 2017. a eksponeeriti Eesti Draamateatris järgmiste kunstnike töid: Lilian Mosolainen (maalid), Tiiu Rebane
(maalid), Kylli Sparre (fotokunst), Krista Lehari (ehted), Valev Sein (maalid), Mauri Gross (maalid).
Publikulehte „Eesti Draamateater“ ilmus taas kaks numbrit, aprillis ja oktoobris. Leht ilmub pidevalt 8-leheküljelisena ja on publikule tasuta
kättesaadav ED kassas ning jõuab Postimehe tellijateni koos põhilehega.
ED kasutas aktiivselt oma Facebooki ja Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni jõudmiseks.
Märtsis valmis „Teatritöö“ videote sarjas teine film, seekord videokunstniku tööst, kaamera jälgib Emer Värki „Kaardi ja territooriumi“
lavaletuleku protsessi käigus. Filmi režii ja kaameratöö Andre Pichenilt, kaadrid lavastusest Jekaterina Abramovalt, filmi toimetaja on Kairi Kruus.
Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna esimesel Kirjandustänava festivalil Koidula tänavas. Mati Undi mälestuspingi avamisel Kadrioru
pargis esines Taavi Teplenkov Mati Undi rollis, viitega samas Koidula tänavas Tammsaare majas mängitavale lavastusele „Vaimude tund
Koidula tänavas“.
Lavastuste kõrvalprogrammis Link toimus Ingmar Bergnmani „Sarabandi“ esietenduse järel vestlusõhtu Bergmani tõlkijate Ülev Aaloe ja Anu
Saluäär-Kalliga.
Jätkusid populaarsed ringkäigud lava taga (10).
7
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
1. septembril avati teatri uus hooaeg spetsiaalse turundusüritusega PILETI■RAAMA, teatri suurel laval oli loodud nostalgiline vene
mõisaõhustik, mis viitas peatselt valmivale Tšehhovi „Ivanovile“. Algamas olnud hooaega ilmestab vene klassika, see kajastus ka avaõhtu
meeleolus. Vladislav Koržets intervjueeris lavastajaid, näitlejate esituses kõlas elav muusika („Ivanovis“ esinevad kitarristid), pärast saalis
toimunud üritust sai parklasse ehitatud telgis maitsta teatrirahva valmistatud hõrgutisi.
MUUD SÜNDMUSED
Koostöös Briti suursaatkonna ja Briti Nõukoguga avasime (ja 2017. a lõpetasime) piduliku vastuvõtuga Shakespeare’i aasta. Shakespeare’i
tekste esitasid Briti suursaadik, Eesti kultuuriminister, ED teatrijuht ja teatriliidu esimees. Teatrijuht Rein Oja eestvõttel salvestas
Rahvusringhääling eesti näitlejate esituses kõik Shakespeare’i sonetid, mida Shakespeare’i aasta jooksul esitati Eesti Raadios.
Detsembris peeti traditsioonilist Jõulusahvri-nimelist jõululaata. Osalejate hulk ja huvi oli endiselt suur. Müüjate osalustasuks oli oma kauba
näidise annetus heategevuslikku loteriisse. 2017. aastal kogunes õnneloosi ja heategeva kohviku tulust üle 2000 euro, mille annetasime MTÜ
Charitas vahendusel puudega laste hooldajatele.
Eesti Draamateater osaleb Eesti teatrite heategevusprogrammis Aitan lapsi (vähekindlustatud perede lastele teatrikülastuste võimaldamine).
Eesti Suurperede Liidu liikmetel on võimalik osta ED etendustele sooduspileteid.
Vanemlavameistri Janno Jaanuse eestvedamisel toimus Draamateatris mais teatritevaheline bridžiturniir (võitja „Endla” teater).
KÜLALISED, SÕIDUD
Eesti Draamateatri hoone kuulub Euroopa ajalooliste teatrimajade Balti marsruuti, selle teemalistel töökoosolekutel Krakowis ja Stockholmis
osales turundusjuht Tanel Tomson.
Tartus festivalil DRAAMA osales kahe etendusega lavastus „Vaimude tund Koidula tänavas“.
Välismaal 2017. aastal etendusi ei antud.
TOETAJAD
2017. aastal olid teatri püsitoetajad Amserv Grupi AS, Prike AS, OÜ KAFO. Koostööpartnerid MyFitness AS, Babulja Restoran OÜ, Savoy
Boutique Hotel.
2017. aastal lisandusid toetajate-koostööpartnerite hulka Be Group Eesti, Pireka Eesti OÜ, Projekte on toetanud Eesti Kultuurkapital.
RENOVEERIMINE, INVESTEERIMINE, SOETUSED
2017.aasta ehitus- ja remontööde ning investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest rahadest, teostatud sai nii pikalt
etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd.
Olulisemad renoveerimistööd, soetused ja investeeringud:
8
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
• Draamateatri kostüümilao lae lammutus ja utiliseerimine Suur Sõjamäe 44 C. Tegemist oli avariilise iseloomuga tööga, ehituspraak. 2016.
aasta lõpus kukkus alla puudulikult kinnitatud ripplagi.
• Teatrihoone II korruse puhveti laudade renoveerimine ARS Sisustus OÜ.
• Teatri keldrikorruse osaline ümberehitus – Naiste WC laiendus. RH 185051, parim pakkuja ja tööde teostaja Limberg Ehitus OÜ.
• Furgoonauto soetus RH 186425. parim pakkuja OÜ Keil M.A.
• Furgoonauto ja väikebussi soetuseks võõrandasime oma vähese kasutusega reisibussi Man Lions Coach, parim ostupakkuja OÜ Keil M.A.
• Soetasime projektorite komplekti RH185323, parim pakkuja Avision OÜ.
• Eesti Draamateatri treppide ekspertiisi teostas ja kirjutas akti Mart Keskküla, AS Restor peaarhitekt.
• Avariiliste trepimarsside renoveerimisprojekt sai tellitud Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ’lt.
PILETIMAAILM
Piletimaailma müügivõrku on lisatud juurde uusi müügipunkte:
• Saaremaa Kaubamaja Kuressaares
• Viljandi Maksimarket
Piletimaailma Litsentsiaatide nimekirjaga liitusid:
• Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
• Elva Kultuurimaja
• Valga Kultuuri-ja Huvialakeskus
• Tõrva Kinosõprade Selts
• Rannu Rahvamaja
Piletimaailma programmi arendused 2017:
• Arendati müügiprogrammi Print Service teenus, mille saab iga kasutaja enda arvutisse alla laadida. Rakendus võimaldab piletite trükkimist
Piletimaailma programmist. Print Service vahetas välja senise probleeme tekitanud Java lahenduse.
• Firefoxi ja flash uuenduse probleemi uurimine, kliendi valideerumise probleemid (kliendi lisamine broneerimisel, kliendi muutmine).
• Kinkekaartide funktsioonid tõsteti müügiprogammis eraldi menüü osasse, et kinkekaardid oleksid lihtsamini leitavad.
• Arendati uus tarkvara piletikontrolli validaatorile, muudeti validaatori disaini kasutajasõbralikumaks. Lisati soodustuste kuvamine kasutajale.
Validaator on kiirem ning täpsem.
• Netipoodi lisandus uus pangalink- Coop pank.
• Netipoodi lisandus kliendile müügiarve väljastamine pärast ostu sooritamist. Arve saadetakse koos netipiletitega kliendi e-postile. Kui klient
on end Piletimaailma kodulehel kasutajaks registreerunud, siis saab ta müügiarvet igal hetkel uuesti alla laadida.
• Netipoodi lisati ostukorvi „säilitamine“. Ostukorv „säilitatakse“ Piletimaailma netipoe esilehel.
• Arendati juurde aruandluse automaatne väljastamine süsteemivälistele osapooltele.
Piletimaailma programmi arendajaga kooskõlastatud järgmised arendused:
• Alustati tööd indekseerimisprobleemide kõrvaldamisega ning Adobe Flash tehnoloogial toimivate komponentide asendamisega.
Mongrel-tehnoloogia asendatakse Nginx/Passanger tehnoloogiaga, mis muudab programmi töö stabiilsemaks.
• Samuti alustati tööd korraldaja oma kinkekaartide müümiseks ja vahetamiseks Piletimaailma netipoes. Arenduse käigus lisatakse ka
Piletimaailma kinkekaardi ostmise võimalus netipoodi.
9
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Aastal 2017 on müüdud Piletimaailma programmist 922275 piletit. Võrreldes aastaga 2016 on piletimüük suurenenud 70000 pileti võrra.
Kasvanud on Piletimaailma kliendibaas ning tagasiside on positiivne - kliendid kiidavad kiiret reageerimist, mugavat ostukeskkonda ning
probleemid saavad enamasti kiire lahenduse.
MUU INFO
Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt 2017 aastal tegevustoetuseks 1 934 846 eurot, sellest laenu
teenindamiseks ja põhivara soetusteks 42 348 eurot. SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatusele maksti aruandeaastal koos
maksudega 51 870 eurot. Nõukogu liikmetele arvestati tasudeks koos maksudega 13 965 eurot. Olulisi soodustusi ega tingimuslikke kohustusi
aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse liikmetega ja nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas.
Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 125 077 eurot, mittekoosseisulistele 129 341 eurot. Kokku olid
tööjõukulud 2 325 429 eurot. Keskmiselt oli aruandeperioodil teatris 137 töötajat, aasta lõpul töötas Eesti Draamateatris 131 inimest.
PEAMISED FINANTSSUHTARVUD
Finantssuhtarvude arvutamise metoodika:
Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu
Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu
Omakapitali puhastootlus = tulem / omakapital
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused
Omakapitali määr = omakapital / aktiva
31.12.2017 31.12.2016
Puhaskasumi marginaal -24,20% -25,81%
Ärikasumi marginaal -24,20% -25,85%
Omakapitali puhastootlus -5,84% -5,65%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,12 1,15
Omakapitali määr 86,29% 88,77%
10
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 880 477 689 574 2
Nõuded ja ettemaksed 308 564 301 772 3,5,6
Varud 15 086 51 499 4
Kokku käibevarad 1 204 127 1 042 845
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 6 619 912 6 988 589 7
Immateriaalsed põhivarad 11 880 29 612 8
Kokku põhivarad 6 631 792 7 018 201
Kokku varad 7 835 919 8 061 046
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 0 42 413
Võlad ja ettemaksed 1 070 268 862 443 5,9,10
Kokku lühiajalised kohustised 1 070 268 904 856
Kokku kohustised 1 070 268 904 856
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 52 599 456 972
Aruandeaasta tulem -390 539 -404 373
Kokku netovara 6 765 651 7 156 190
Kokku kohustised ja netovara 7 835 919 8 061 046
11
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 938 282 1 883 418 11
Tulu ettevõtlusest 1 630 937 1 566 769 12
Muud tulud 24 642 427 7
Kokku tulud 3 593 861 3 450 614
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -3 550 0
Mitmesugused tegevuskulud -1 207 774 -1 194 079 14
Tööjõukulud -2 325 429 -2 204 423 15
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -447 738 -457 118 7,8
Kokku kulud -3 984 491 -3 855 620
Põhitegevuse tulem -390 630 -405 006
Intressitulud 103 1 517
Intressikulud -12 -884
Aruandeaasta tulem -390 539 -404 373
12
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -390 630 -405 006
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 447 738 457 118
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -24 392 0
Kokku korrigeerimised 423 346 457 118
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -44 371 -23 000
Varude muutus 36 413 -16 161
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 207 825 529
Kokku rahavood põhitegevusest 232 583 13 480
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-186 937 -43 712
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
150 000 0
müügist
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
30 821 441 271
toetustest
Antud laenud 0 -12 800
Antud laenude tagasimaksed 6 359 9 603
Laekunud intressid 502 1 899
Kokku rahavood investeerimistegevusest 745 396 261
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -42 413 -441 288
Makstud intressid -12 -993
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -42 425 -442 281
Kokku rahavood 190 903 -32 540
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 689 574 722 114
Raha ja raha ekvivalentide muutus 190 903 -32 540
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 880 477 689 574
13
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 7 103 591 456 972 7 560 563
Aruandeaasta tulem -404 373 -404 373
31.12.2016 7 103 591 52 599 7 156 190
Aruandeaasta tulem -390 539 -390 539
31.12.2017 7 103 591 -337 940 6 765 651
14
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardi, Avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendi ja Riigieelarve seadusega.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist eurodes.
Varade ja kohustuste jaotus.
Varad ja kohustused on jaotatud lühi – ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta
või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning
lühiajalisi või
katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga
konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul
puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Varud
Lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses
olukorras ja koguses. Lõpetamata toodanguna kajastatakse bilansis kulutusi, mis on tehtud järgmisel aruandeperioodil esietenduvatale
uuslavastustele, summades ei kajastu tööjõukulud, kui neid ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.
Valmistoodangut ja varusid bilansis ei kajastata.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000
eurot. Soetusmaksumuses ei kajastu käibemaks. Varad, mille soetusmaksumus oli alla 5000euro, on bilansipäeva seisuga
jääkmaksumuses kuluks kantud.
Parendused
Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.
Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt
välja.
Laenukasutuse kulud
Hoonete ehitamiseks võetud pika-ajalise laenuga seonduvaid kulusid (laenu teenustasud ning intressid kuni hoone valmimiseni) ei
kapitaliseerita ning neid kajastatakse tekkepõhiselt tulemiaruandes kuluna.
Kinnistutel asuvad hooned on kajastatud soetusmaksumuses, maa maksustamishinnas.
Muud materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses. Kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil. Kulumi norm määratakse igale
põhivaraobjektile eraldi,sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Rendid
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Tulud
Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja
tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastmemeetodist.
15
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.
Sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtub sihtasutus Eesti Draamateater Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi
paragrahvidest 25-30.
Seotud osapooled
Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud
osapooltena käsitletakse:
• tegev- ja kõrgem juhtkond
• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Sularaha kassas 8 203 3 502
Raha arvelduskontodel 866 089 684 867
Raha teel 6 185 1 205
Kokku raha 880 477 689 574
16
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 195 655 195 655
Ostjatelt laekumata
195 655 195 655
arved
Ebatõenäoliselt
0
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
107 595 107 595
tagasinõuded
Muud nõuded 2 220 2 220
Laenunõuded 2 220 2 220
Ettemaksed 3 009 3 009
Tulevaste perioodide
3 009 3 009
kulud
Kinnipidamised töötasudest 85 85
Kokku nõuded ja
308 564 308 564
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 145 963 145 963
Ostjatelt laekumata
145 963 145 963
arved
Maksude ettemaksed ja
100 201 100 201
tagasinõuded
Muud nõuded 8 979 8 979
Laenunõuded 8 580 8 580
Intressinõuded 399 399
Ettemaksed 14 892 14 892
Tulevaste perioodide
14 892 14 892
kulud
Nõuded toetuste ja siirete
31 248 31 248
eest
Kinnipidamised töötasudest 489 489
Kokku nõuded ja
301 772 301 772
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Lõpetamata toodang 15 086 25 567
Valmistoodang 0 11 593
Müügiks ostetud kaubad 0 14 339
Kokku varud 15 086 51 499
17
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 136 435
Käibemaks 12 240 14 480
Üksikisiku tulumaks 34 819 32 027
Sotsiaalmaks 65 616 61 968
Kohustuslik kogumispension 3 244 3 045
Töötuskindlustusmaksed 4 139 3 879
Ettemaksukonto jääk 107 595 100 201
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 107 595 120 194 100 201 115 834
Lisa 6 Muud nõuded
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Laenunõuded 2 220 2 220
Kokku muud nõuded 2 220 2 220
31.12.2016 12 kuu jooksul
Laenunõuded 8 580 8 580
Intressinõuded 399 399
Kokku muud nõuded 8 979 8 979
18
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordi- Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed
vahendid arvutisüsteemid
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 308 457 9 141 423 276 411 37 012 43 262 356 685 3 139 444 0 0 0 12 946 009
Akumuleeritud kulum 0 -2 930 767 -98 869 -28 795 -43 262 -170 926 -2 460 056 0 0 0 -5 561 749
Jääkmaksumus 308 457 6 210 656 177 542 8 217 0 185 759 679 388 0 0 0 7 384 260
Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 10 331 0 33 381 33 381 43 712
Muud ostud ja parendused 0 0 0 0 10 331 0 33 381 33 381 43 712
Amortisatsioonikulu 0 -296 401 -28 524 -3 097 0 -31 621 -99 367 0 0 0 -427 389
Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 0 33 381 0 -33 381 -33 381 0
Ümberliigitamised
0 0 0 0 0 0 33 381 0 -33 381 -33 381 0
ettemaksetest
Muud muutused 0 -3 484 0 -1 122 0 -1 122 -7 388 0 0 0 -11 994
31.12.2016
Soetusmaksumus 308 457 9 134 664 272 577 13 314 24 703 310 594 3 096 849 0 0 0 12 850 564
Akumuleeritud kulum 0 -3 223 893 -123 559 -9 316 -24 703 -157 578 -2 480 504 0 0 0 -5 861 975
Jääkmaksumus 308 457 5 910 771 149 018 3 998 0 153 016 616 345 0 0 0 6 988 589
Ostud ja parendused 0 0 88 800 0 0 88 800 30 717 67 420 0 67 420 186 937
Amortisatsioonikulu 0 -300 808 -26 466 -1 992 0 -28 458 -100 740 0 0 0 -430 006
Müügid 0 0 -125 608 0 0 -125 608 0 0 0 0 -125 608
Ümberliigitamised 0 67 420 0 0 0 0 0 -67 420 0 -67 420 0
31.12.2017
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 101 477 13 314 24 703 139 494 3 127 566 0 0 0 12 777 601
Akumuleeritud kulum 0 -3 524 701 -15 733 -11 308 -24 703 -51 744 -2 581 244 0 0 0 -6 157 689
Jääkmaksumus 308 457 5 677 383 85 744 2 006 0 87 750 546 322 0 0 0 6 619 912
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Masinad ja seadmed 150 000 0
Transpordi- vahendid 150 000 0
Kokku 150 000 0
19
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2015
Soetusmaksumus 205 629 205 629
Akumuleeritud kulum -158 281 -158 281
Jääkmaksumus 47 348 47 348
Amortisatsioonikulu -17 736 -17 736
31.12.2016
Soetusmaksumus 205 629 205 629
Akumuleeritud kulum -176 017 -176 017
Jääkmaksumus 29 612 29 612
Amortisatsioonikulu -17 732 -17 732
31.12.2017
Soetusmaksumus 205 629 205 629
Akumuleeritud kulum -193 749 -193 749
Jääkmaksumus 11 880 11 880
20
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 583 116 583 116
Võlad töövõtjatele 70 071 70 071
Maksuvõlad 120 194 120 194
Muud võlad 6 541 6 541
Muud viitvõlad 6 541 6 541
Saadud ettemaksed 288 659 288 659
Muud saadud ettemaksed 288 659 288 659
Muud kohustised 1 687 1 687
Kokku võlad ja ettemaksed 1 070 268 1 070 268
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 428 841 428 841
Võlad töövõtjatele 70 062 70 062
Maksuvõlad 115 834 115 834
Muud võlad 5 108 5 108
Muud viitvõlad 5 108 5 108
Saadud ettemaksed 240 875 240 875
Muud saadud ettemaksed 240 875 240 875
Muud kohustised 1 723 1 723
Kokku võlad ja ettemaksed 862 443 862 443
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Puhkusetasude kohustis 70 071 69 995
Muud võlad 0 67
Kokku võlad töövõtjatele 70 071 70 062
Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
21
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
SF laenu põhiosa makseteks 441 271 -441 271 0
SF laenuintresside tasumiseks 1 603 -1 603 0
SF põhivara soetuseks 42 000 -42 000 0
Kokku sihtfinantseerimine
484 874 -484 874 0
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 12 000 1 822 415 -1 834 415 0
Eesti Kultuurkapital 1 000 4 400 -5 400 0
Kokku sihtfinantseerimine
13 000 1 826 815 -1 839 815 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
13 000 2 311 689 -2 324 689 0
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
SF laenu põhiosa makseteks 11 514 -11 514
SF laenuintresside tasumiseks 12 -12
Kokku sihtfinantseerimine
11 526 -11 526
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 1 923 515 -1 923 515 0
Eesti Kultuurkapital 3 240 -3 240 0
Kokku sihtfinantseerimine
1 926 755 -1 926 755
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
1 938 281 -1 938 281 0
annetused ja toetused
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 1 319 153 1 289 101
Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 247 904 209 868
Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 29 069 33 934
Reklaamindus (7440) 20 272 13 474
Kirjastamistegevus (2214) 1 751 1 217
Muud tulud (9232) 12 788 19 175
Kokku tulu ettevõtlusest 1 630 937 1 566 769
22
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 24 392 0
Muud 250 427
Kokku muud tulud 24 642 427
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent -13 540 -16 004
Energia -113 495 -110 680
Elektrienergia -49 388 -47 288
Soojusenergia -55 205 -54 513
Kütus -8 902 -8 879
Veevarustusteenused -7 184 -6 529
Mitmesugused bürookulud -112 216 -95 917
Lähetuskulud -4 834 -11 485
Koolituskulud -4 763 -1 562
Riiklikud ja kohalikud maksud -7 800 -7 725
Uuslavastuste kulud -234 270 -263 734
Etendustegevuse kulud -436 152 -390 453
Muud -273 520 -289 990
Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 207 774 -1 194 079
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu -1 737 106 -1 637 210
Sotsiaalmaksud -583 147 -552 733
Erisoodustused -5 175 -14 480
Kokku tööjõukulud -2 325 428 -2 204 423
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 135 136
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
23
Sihtasutus Eesti Draamateater 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 31.12.2016
Nõuded Kohustised
Asutajad ja liikmed 70
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 2 320
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
2017 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 1 631
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 1 940
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
2016 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 1 777
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 6 120
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 49 500 49 539
24
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Eesti Draamateater nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Draamateater (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja
netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab
vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Enn Leppik
Vandeaudiitori number 57
/digitaalselt allkirjastatud/
Margit Leppik
Vandeaudiitori number 412
AUDIITORBÜROO ELSS AS
Nexia International liige
Audiitorettevõtja tegevusloa number 59
Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014
29.03.2018