Kultuuriministeerium · 3. mai 2018
- Viit
- 3-3/938-5
- Registreeritud
- 3. mai 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
- Sari
- 3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
- Toimik
- 3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
- Vastutaja
- Erle Toiger
- Lahendamise tähtaeg
- 1. juuni 2018
Sisu (failidest)
Eesti Filharmoonia Kammerkoori jaoks oli 201 7 . aasta positiivne nii loominguliselt kui publikunumbrite poolest . Nüü disloomingu aktiivse tellijana ning edukate kontsertide kõrval kodus on EFK Eesti muusika ja kultuuri väärikas esindaja välisriikides. KONTSERDITEGEVUS EFK andis 67 kontserti (külastajaid kokku 35 574 ), Eesti s toimus 40 kontserti (külastajaid 1 5 228 ) ning välisriikides 2 7 (külastajaid 2 0 286 ). Lisaks kontsertidele Eestis toimusid kontserdid vee l 8 erinevas riigis: USAs, Itaalias, Lätis, Belgias, Maltal, Venemaal, Soomes, Austrias. LOOMINGULISE TEGEVUSE FOOKUS * Aastal 2017 jätkus EFK juubelisari „Peadirigendid“, kus koori ees seisid koori endised kunstilised juhid Paul Hillier, Tõnu Kaljuste ja Daniel Reuss erinevate kavadega. * EV100 tähistamist alustati Moskvas osalemisega festivalil Spiegel im Spiegel, kus Tõnu Kaljuste juhatusel esitati Arvo Pärdi loomingut. * Alustati kontserdisarjaga „Palved“, mille raames kanti Kaspars Putniņši juhatusel ette Sergei Rahmanovi „Püha Johannes Kuldsuu liturgia“ Narvas ja Tallinnas. * EFK esituses tuli esiettekandele 4 uut teost: Pärt Uusbergi „Armastuse ülemlaul“ (Pärdi Päevad), Lauri-Dag Tüüri “Mu sees” ja Liisa Hirschi “Jooned” (Üle Heli Festival), Kadri Voorandi „Laineile end annan“ (EFK omakorralduskontsert). * EFK kontserte juhatasid 2017. aastal lisaks kunstilisele juhile ja peadirigendile Kaspars Putniņšile külalisdirigendid Anu Tali, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Risto Joost, Jüri Alperten, Brian Schembri, Daniel Reuss, Mirga Gražinytė¬-Tyla, Filippo Maria Bressan, Aapo Häkkinen ja Nikolai Aleksejev. * Klassikaraadio tegi 2017. aastal kontserdiülekanded või salvestused 15 EFK kontserdist. Olulisemad välisesinemised : * 2.-26.02 EFK 15. ja pikim turnee Põhja-Ameerikas, mille jooksul anti 12 a cappella kontserti Kaspars Putniņši juhatusel ja 4 kontserti koos Sarasota Orkestriga Anu Tali juhatusel. * 9.05 Euroopa päeva tähistamine koos Malta muusikutega Valettas, et tähistada Eesti saamist Malta järel eesistujamaaks alates juulist 2017. * 23.07 osalemine mainekal Salzburgi festivalil Mirga Gražinytė-Tyla käe all. * 13.-14.09 kontserdid koos Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joostiga MitoSettembre Festivalil Milanos ja Torinos, kus esitati menukalt Tõnu Kõrvitsa teost „Lageda laulud“. * 24.09 Helsingi Barokkorkestri 20. sünnipäeva kontsert Helsingi Musiikkitalos, mis päädis esitatud kava salvestamisega. PLAADISTUSTEGEVUS Kahe salvestue kõrval ilmus a prillis plaadifirma lt Ondine Tõnu Kõrvitsa autoriplaa t teosega „Moorland Elegies“, esitajateks EFK, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Risto Joost. Plaat on pälvinud tähelepanu ja tunnustust, see on NPR Music (National Public Radio, US) edetabelites kõrgel kohal . RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Lisaks mitmekülgsele kontserdi- ja plaadistustegevusele on EFK ka organisatsioonina tervikuna laiendanud oma rahvusvahelise koostöö mastaapi, süvendades osalemist erinevate rahvusvaheliste võrgustike töös. Koostöö rahvusvaheliste võrgustikega. * Koostöö Ulysses Network’iga (nüüdismuusika edendamise platvorm Euroopa noortele muusikutele). EFK-l on Ulysses Network’iga seoses kolm projekti aastaiks 2017-2019. 1. Euroopa noorte lauljate haridusprojekti olid kaasatud 6 noort lauljat erinevatest Euroopa riikidest (Itaalia, Sloveenia, Serbia, Portugal, Norra ja Venemaa), mille lõpptulemusena kanti oktoobris koos EFK-ga ette Sergei Rahmaninovi „Püha Johannes Kuldsuu liturgia“ Kaspars Putniņši juhatusel Narva Hermanni kindluses ja Tallinna Niguliste kirikus. Projekti raames toimus külalislauljatele erinevaid töötubasid - tutvustav loeng Eesti muusikast ja ettekantavast teosest, hääleseade ja vene keele tunnid, lisaks kontserdi ettevalmistusprotsess koos EFK-ga. 2. EFK osales Euroopa kontserdipubliku uuringus, mille eesmärk on võrrelda nüüdismuusika ja klassikalise muusika publikuid kümnes Euroopa riigis. Tegemist on esimese nii laiapõhjaliselt teostatava uuringuga Euroopa erinevates kultuuriorganisatsioonides. Eestis korraldati küsitlus nn nüüdismuusika publikule 8.02 kontserdil „Läbi videviku“ (Eesti Muusika Päevade raames) ja nn klassikalise muusika publikule 9.04 Kuldne Klassika kontserdil (koostöös Eesti Kontserdiga). Uuringu lõplikud tulemused avalikustatakse 2019. aastal (täpsemalt uuringust: http://project.ulysses-network.eu/audience-research/ ). 3. EFK tellib noortelt heliloojatelt teosed vokaalile ja elektroonikale koostöös IRCAM-iga (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique). 2017. aastal alustati koos IRCAMiga projekti planeerimist ning heliloojate valimist, kelleks osutusid Liisa Hirsch ja Ülo Krigul. Töö selle projektiga algab 2018. aastal ning päädib 2020. aasta kevadel kontserdiga, kus tellitud teosed tulevad esiettekandele. * Iga-aastane osalemine rahvusvahelistel muusikakonverentsidel jaanuaris ISPA New York’is, IAMA aprillis Pariisi Filharmoonias ja Classical:Next mais Rotterdami De Deulen’is, mis on olulised kontaktiloomeks ning muusikaekspordi arendamiseks. * Osalemine professionaalsete kammerkooride ühenduse TENSO konverentsil Pariisis, mis on vajalik valdkonnasisese info vahetamiseks, aruteludeks ning ühisprojektide algatamiseks.