dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 16. mai 2018
Viit
1-12/1211-1
Registreeritud
16. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
6. juuni 2018

Failid

  • 📎1.1-10_3982-1 Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine.bdoc633 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 11.05.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5, § 70 lõike 5 ja § 72 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruses nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 2 punktides 1 ja 2, lõikes 4 ja lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „üheksa“ sõnaga „kuue“; 2) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „üheksa“ sõnaga „ühe“; 3) paragrahvi 16 lõikes 8 asendatakse sõna „eemärgist“ sõnaga „eesmärgist“. Jüri Ratas Peaminister Toomas Tõniste Minister Heiki Loot Riigisekretär Ministeeriumid Riigikontroll Meie 15.05.2018 nr 1.1-10/3982-1 Eesti Pank Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” muutmise eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisa(d): 1) RES_66 lg 5 Riigi rahavoo juhtimine VVm muutmine EN.docx 1 lehel; 2) RES_66 lg 5 Riigi rahavoo juhtimine VVm SK.docx 4 lehel. Aive Zirk 611 3864 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmise määruse eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5, § 70 lõike 5 ja § 72 lõike 4 alusel 21.03.2014 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ (RT I, 22.03.2014, 9). Määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes Marge Kaljas ([email protected], 6113817) ja sama osakonna peaspetsialist Aive Zirk ([email protected], 6113864). II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruses tehtavad muudatused: Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse nõue kasutada likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise võimaluse (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi jmt lepingud) miinimumtaseme (edaspidi sihttase) määramisel maksutulude languse arvestamiseks 9-kuise perioodi asemel 6- kuist perioodi. Eelnõu punktiga 2 tuuakse võlakohustuste intressi- ja põhisummade tagasimaksete ning osaluste omandamise arvestuse periood 9 kuult 1 kuule. Riigi rahavoo juhtimiseks on vajalik rahavoo pidev prognoosimine, piisav likviidsuspuhver ja valmisolek operatiivselt riigile laenu võtta, kui selleks tekib vajadus. Likviidsuspuhvril on täita kaks ülesannet: kuusisese negatiivse rahavoo tasandamine, sest enamik kulusid tehakse enne maksutulude laekumist, ning täiendav riskipuhver ootamatuteks olukordadeks. Mahukas likviidsusreserv võimaldab riigikassal ajaliselt kauem korraldada pikaajaliste võlakohustuste võtmist. Samas tähendab suur likviidsusreserv täiendavat kulu riigile, sest suurendades likviidsusreservi mahtu laenu arvel, tasub riik võlalt kõrgemat intressi kui teenib tulu lühiajalistelt investeeringutelt. Riigi kohustuste õigeaegse täitmise tagamiseks on kehtestatud nõuded likviidsusreservi ja valmisolekulaenude miinimumtasemele. Sihttase peab võimaldama riigi väljamaksete kohase teostamise maksutulude vähenemise tingimustes. Riigi likviidsusreservi ja riigi võetud laenude (lühi- ja pikaajaliste laenulimiitide) kasutamata jääk kokku peab üldjuhul vastama või ületama sihttaseme väärtust. Sihttaseme arvutamisel võetakse aluseks viimati toimunud majanduskriisi järgne mõju riigieelarve maksutuludele, arvutades välja selle hinnangulise 1 mõju rahalises väärtuses riigi iga-aastase eelarve üheksa kuu maksutuludele. Maksutulude kriisihinnangule lisatakse riigi võlakohustuste intressi- ja põhisummade tagasimaksed ja osaluste omandamine üheksa kuu jooksul, Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalkindlustusfondide keskmine ühe kuu väljamaksete summa ning tõenäoliselt väljamaksmisele kuuluvate riigi potentsiaalsete kohustuste summa. Riigi likviidsete rahaliste vahendite piisavuse hindamise metoodikat korrigeeritakse alljärgnevatel põhjustel:  riigi majanduskeskkonna tasakaalustamatus on vähenenud;  riigi kontserni rahavoo prognoosimise võimekus on tõhustunud;  likviidsusjuhtimise efektiivsus on tõusnud ning paranenud on võimekus likviidsusreservi langusele koheselt reageerida (sh valmisolek kaasata võlakohustusi);  sihttaseme mahu hulka arvatavatele valmisolekulaenudele on kehtestatud kohustis- ja lepingutasud. Alates riigi likviidsuse sihttaseme põhimõtete kehtestamisest on järjest tõhustunud riigi kontserni rahavoo prognoosimise võimekus ning suutlikkus jälgida rahavoogu mõjutavaid tegureid, mistõttu on riigikassa paremini ettevalmistatud likviidsusreservi langusele kiiresti reageerima. Samuti on riigikassal ligipääs EIB laenuprogrammile, mis tagab pikaajalise laenulimiidi (seisuga 11.05.2018 vaba limiit 215 mln eurot) europrojektide kaasfinantseerimise toetamiseks. Maksutulude vähenemise arvestamise perioodi lühendamine 9 kuult 6 kuule langetab nõutavat sihttaset ligikaudu 318 miljoni euro võrra (mai 2018 seisuga) ja 2018 a uus sihttase moodustaks ligikaudu 865 mln eurot. Igakuine suurim kumulatiivne netorahavoog, mida ajaperioodil 01.01.2017 kuni 30.04.2018 on tulnud likviidsusreservist finantseerida, on keskmiselt 243 mln eurot. Uus sihttase katab negatiivseima rahavoo kolmekordselt ning võimaldab vähendada arvelduskrediidi ja lühiajalise krediidilimiidi lepingute mahtu, mille hoidmise eest tuleb krediidiandjatele maksta lepingu- ja kohustistasusid (kokkuhoid 2018- 2022. a u 1,7 mln eurot). Kui rahavoo prognoosi kohaselt tekib sihttaseme täitmiseks vajadus täiendava krediidilimiidi järele, siis on võimalik arvelduskrediidi ja lühiajalise krediidilimiidi lepingud taastada, makstes pankadele limiitide kehtestamise eest nõutavat tasu. Eelnõu punkti 2 kohaselt viib ajaperioodi lühendamine 9 kuult 1 kuule võlakohustuste kassapõhiste maksete arvestamise sarnaseks käesoleva määruse § 9 lõike 5 punktis 3 nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalkindlustusfondide kassapõhiste kulude arvestamise loogikale. Paranenud finantseerimisvõimekuse tingimustes on negatiivsete intressimääradega keskkonnas 9 kuu võlakohustuste maksete puhvri hoidmine kulukas. Kehtiv nõue lisada sihttaseme arvestusse järgneva 9 kuu jooksul makstava võla intressi- ja põhisummamaksed muutub riigile koormavaks, kui riigil on võlakohustus, mille tagastamine peab toimuma sihttaseme arvestamisele järgneva 9 kuu jooksul. Sellisel juhul tuleb likviidsuse sihttaseme nõude täitmiseks riigi likviidsusreservi vahendite hulka või laenulimiidilepingute mahtu suurendada tagasimakstavate võlakohustuste summa ulatuses 2 kuni 9 kuuks. Riigi võla põhisummamaksed on teada juba võla võtmise hetkel, intressisummad sõltuvalt sellest, kas leping on sõlmitud fikseeritud või ujuva intressimääraga (reeglina 3-6 kuud ette). Tegemist ei ole seega ootamatu rahavooga ning tagasimaksed planeeritakse likviidsuspuhvris suurema täpsusega. Võla arvestuse perioodi muutmisel ühele kuule tuleb näiteks pooleaastase laenu võtmisel (tagasimakse täissummas lõpptähtajal) sihttaseme väärtust suurendada alles 5 kuu möödudes, mil laenu lõpptähtajani on jäänud üks kuu. Antud näite puhul on 5 kuud piisav ajavaru olemasoleva laenu tagastamisele refinantseerimise korraldamiseks, kui rahavoo prognoosi järgi on selleks vajadus. Graafik 1. Likviidsusreservi maht ja sihttase 2015-2018 Graafikus 1 on näidatud sihttaseme, likviidsusreservi jäägi ja kasutamata laenulepingute mahu muutused 2015.a jaanuarist kuni 2018. a aprillini ja prognoos alates 2018. a maist kuni detsembrini. 2017. aastal jäi likviidsusreservi ja kasutamata laenulepingute maht kolmel kuul (mai-juuli) alla kehtestatud sihttaseme, sest sihttaset katvate valmisolekulaenude maht kahanes laenulepingute lõppemise (100 mln eurot) ja lõpptähtaja lähenemise (200 mln eurot, lõpptähtajani alla 3 kuu) tõttu. Juulis ja septembris suurendati laenulimiitide mahtu, misjärel tõusis likviidsuse tase taas üle sihttaseme mahu. Alates 01.04.2018 on sihttaseme suurus 1,18 mld eurot, mis moodustab 12% riigieelarve tulude mahust. 30.04.2018 seisuga moodustas riigi likviidsusreserv 517 mln eurot. Pankadega sõlmitud krediidilimiidi lepingute maht on 30.04.2018 seisuga 415 mln eurot. Graafikus on alates 2018. a maist likviidsusreservi ja kasutamata laenulepingute prognoositavat mahtu võrreldud uue sihttaseme väärtusega (865 mln eurot). 3 Teiste riikide vastavate likviidsuspuhvrite suuruse kohta on teada, et näiteks OECD võlajuhtide töörühma (OECD Working Party on Debt Management) 35 riiki hoiavad puhvrit keskeltläbi mahus, mis võimaldab neil tasuda 1 kuu võlamaksed. Eelnõu punktiga 3 parandatakse vigast sõnastust. Sõna „eemärgist“ asendatakse sõnaga „eesmärgist“. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Muudatuse mõjul väheneb 2018. aastal vajadus hoida reservis või sõlmida valmisolekulaenulepinguid u 200 mln euro ulatuses. Likviidsuse sihttase langeb 2018. aastaks u 865 mln euroni. Prognoositav kokkuhoid valmisolekulaenude vähendamisest on 2018-2022. a u 1,7 mln eurot. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse jõustumisel arvutatakse likviidsuse uus sihttase. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumitele, Riigikontrollile ja Eesti Pangale. 11.05.2018 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0489 - Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank; Riigikontroll Kooskõlastamise tähtaeg: 06.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9e2e112-15bf-4d60-b156-019e9966488f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9e2e112-15bf-4d60-b156-019e9966488f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel