EELNÕU
11.05.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse
nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja
stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5, § 70 lõike 5 ja § 72 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruses nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja
stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 2 punktides 1 ja 2, lõikes 4 ja lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna
„üheksa“ sõnaga „kuue“;
2) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „üheksa“ sõnaga „ühe“;
3) paragrahvi 16 lõikes 8 asendatakse sõna „eemärgist“ sõnaga „eesmärgist“.
Jüri Ratas
Peaminister
Toomas Tõniste
Minister
Heiki Loot
Riigisekretär
Ministeeriumid
Riigikontroll Meie 15.05.2018 nr 1.1-10/3982-1
Eesti Pank
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi rahavoo
juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” muutmise eelnõu, mis on kättesaadav
koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister
Lisa(d):
1) RES_66 lg 5 Riigi rahavoo juhtimine VVm muutmine EN.docx 1 lehel;
2) RES_66 lg 5 Riigi rahavoo juhtimine VVm SK.docx 4 lehel.
Aive Zirk 611 3864
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja
stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmise määruse eelnõu juurde
I. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5, § 70 lõike 5 ja § 72 lõike 4 alusel
21.03.2014 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja
stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ (RT I, 22.03.2014, 9).
Määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigikassa
osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes Marge Kaljas (
[email protected], 6113817)
ja sama osakonna peaspetsialist Aive Zirk (
[email protected], 6113864).
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruses tehtavad muudatused:
Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse nõue kasutada likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise
võimaluse (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi jmt lepingud) miinimumtaseme
(edaspidi sihttase) määramisel maksutulude languse arvestamiseks 9-kuise perioodi asemel 6-
kuist perioodi.
Eelnõu punktiga 2 tuuakse võlakohustuste intressi- ja põhisummade tagasimaksete ning
osaluste omandamise arvestuse periood 9 kuult 1 kuule.
Riigi rahavoo juhtimiseks on vajalik rahavoo pidev prognoosimine, piisav likviidsuspuhver ja
valmisolek operatiivselt riigile laenu võtta, kui selleks tekib vajadus. Likviidsuspuhvril on
täita kaks ülesannet: kuusisese negatiivse rahavoo tasandamine, sest enamik kulusid tehakse
enne maksutulude laekumist, ning täiendav riskipuhver ootamatuteks olukordadeks. Mahukas
likviidsusreserv võimaldab riigikassal ajaliselt kauem korraldada pikaajaliste võlakohustuste
võtmist. Samas tähendab suur likviidsusreserv täiendavat kulu riigile, sest suurendades
likviidsusreservi mahtu laenu arvel, tasub riik võlalt kõrgemat intressi kui teenib tulu
lühiajalistelt investeeringutelt.
Riigi kohustuste õigeaegse täitmise tagamiseks on kehtestatud nõuded likviidsusreservi ja
valmisolekulaenude miinimumtasemele. Sihttase peab võimaldama riigi väljamaksete kohase
teostamise maksutulude vähenemise tingimustes. Riigi likviidsusreservi ja riigi võetud
laenude (lühi- ja pikaajaliste laenulimiitide) kasutamata jääk kokku peab üldjuhul vastama või
ületama sihttaseme väärtust. Sihttaseme arvutamisel võetakse aluseks viimati toimunud
majanduskriisi järgne mõju riigieelarve maksutuludele, arvutades välja selle hinnangulise
1
mõju rahalises väärtuses riigi iga-aastase eelarve üheksa kuu maksutuludele. Maksutulude
kriisihinnangule lisatakse riigi võlakohustuste intressi- ja põhisummade tagasimaksed ja
osaluste omandamine üheksa kuu jooksul, Sotsiaalkindlustusameti ja
sotsiaalkindlustusfondide keskmine ühe kuu väljamaksete summa ning tõenäoliselt
väljamaksmisele kuuluvate riigi potentsiaalsete kohustuste summa.
Riigi likviidsete rahaliste vahendite piisavuse hindamise metoodikat korrigeeritakse
alljärgnevatel põhjustel:
riigi majanduskeskkonna tasakaalustamatus on vähenenud;
riigi kontserni rahavoo prognoosimise võimekus on tõhustunud;
likviidsusjuhtimise efektiivsus on tõusnud ning paranenud on võimekus
likviidsusreservi langusele koheselt reageerida (sh valmisolek kaasata võlakohustusi);
sihttaseme mahu hulka arvatavatele valmisolekulaenudele on kehtestatud kohustis- ja
lepingutasud.
Alates riigi likviidsuse sihttaseme põhimõtete kehtestamisest on järjest tõhustunud riigi
kontserni rahavoo prognoosimise võimekus ning suutlikkus jälgida rahavoogu mõjutavaid
tegureid, mistõttu on riigikassa paremini ettevalmistatud likviidsusreservi langusele kiiresti
reageerima. Samuti on riigikassal ligipääs EIB laenuprogrammile, mis tagab pikaajalise
laenulimiidi (seisuga 11.05.2018 vaba limiit 215 mln eurot) europrojektide
kaasfinantseerimise toetamiseks.
Maksutulude vähenemise arvestamise perioodi lühendamine 9 kuult 6 kuule langetab nõutavat
sihttaset ligikaudu 318 miljoni euro võrra (mai 2018 seisuga) ja 2018 a uus sihttase
moodustaks ligikaudu 865 mln eurot. Igakuine suurim kumulatiivne netorahavoog, mida
ajaperioodil 01.01.2017 kuni 30.04.2018 on tulnud likviidsusreservist finantseerida, on
keskmiselt 243 mln eurot. Uus sihttase katab negatiivseima rahavoo kolmekordselt ning
võimaldab vähendada arvelduskrediidi ja lühiajalise krediidilimiidi lepingute mahtu, mille
hoidmise eest tuleb krediidiandjatele maksta lepingu- ja kohustistasusid (kokkuhoid 2018-
2022. a u 1,7 mln eurot). Kui rahavoo prognoosi kohaselt tekib sihttaseme täitmiseks vajadus
täiendava krediidilimiidi järele, siis on võimalik arvelduskrediidi ja lühiajalise krediidilimiidi
lepingud taastada, makstes pankadele limiitide kehtestamise eest nõutavat tasu.
Eelnõu punkti 2 kohaselt viib ajaperioodi lühendamine 9 kuult 1 kuule võlakohustuste
kassapõhiste maksete arvestamise sarnaseks käesoleva määruse § 9 lõike 5 punktis 3
nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalkindlustusfondide kassapõhiste kulude
arvestamise loogikale. Paranenud finantseerimisvõimekuse tingimustes on negatiivsete
intressimääradega keskkonnas 9 kuu võlakohustuste maksete puhvri hoidmine kulukas.
Kehtiv nõue lisada sihttaseme arvestusse järgneva 9 kuu jooksul makstava võla intressi- ja
põhisummamaksed muutub riigile koormavaks, kui riigil on võlakohustus, mille tagastamine
peab toimuma sihttaseme arvestamisele järgneva 9 kuu jooksul. Sellisel juhul tuleb
likviidsuse sihttaseme nõude täitmiseks riigi likviidsusreservi vahendite hulka või
laenulimiidilepingute mahtu suurendada tagasimakstavate võlakohustuste summa ulatuses
2
kuni 9 kuuks. Riigi võla põhisummamaksed on teada juba võla võtmise hetkel,
intressisummad sõltuvalt sellest, kas leping on sõlmitud fikseeritud või ujuva intressimääraga
(reeglina 3-6 kuud ette). Tegemist ei ole seega ootamatu rahavooga ning tagasimaksed
planeeritakse likviidsuspuhvris suurema täpsusega. Võla arvestuse perioodi muutmisel ühele
kuule tuleb näiteks pooleaastase laenu võtmisel (tagasimakse täissummas lõpptähtajal)
sihttaseme väärtust suurendada alles 5 kuu möödudes, mil laenu lõpptähtajani on jäänud üks
kuu. Antud näite puhul on 5 kuud piisav ajavaru olemasoleva laenu tagastamisele
refinantseerimise korraldamiseks, kui rahavoo prognoosi järgi on selleks vajadus.
Graafik 1. Likviidsusreservi maht ja sihttase 2015-2018
Graafikus 1 on näidatud sihttaseme, likviidsusreservi jäägi ja kasutamata laenulepingute mahu
muutused 2015.a jaanuarist kuni 2018. a aprillini ja prognoos alates 2018. a maist kuni
detsembrini. 2017. aastal jäi likviidsusreservi ja kasutamata laenulepingute maht kolmel kuul
(mai-juuli) alla kehtestatud sihttaseme, sest sihttaset katvate valmisolekulaenude maht
kahanes laenulepingute lõppemise (100 mln eurot) ja lõpptähtaja lähenemise (200 mln eurot,
lõpptähtajani alla 3 kuu) tõttu. Juulis ja septembris suurendati laenulimiitide mahtu, misjärel
tõusis likviidsuse tase taas üle sihttaseme mahu. Alates 01.04.2018 on sihttaseme suurus 1,18
mld eurot, mis moodustab 12% riigieelarve tulude mahust. 30.04.2018 seisuga moodustas
riigi likviidsusreserv 517 mln eurot. Pankadega sõlmitud krediidilimiidi lepingute maht on
30.04.2018 seisuga 415 mln eurot. Graafikus on alates 2018. a maist likviidsusreservi ja
kasutamata laenulepingute prognoositavat mahtu võrreldud uue sihttaseme väärtusega (865
mln eurot).
3
Teiste riikide vastavate likviidsuspuhvrite suuruse kohta on teada, et näiteks OECD
võlajuhtide töörühma (OECD Working Party on Debt Management) 35 riiki hoiavad puhvrit
keskeltläbi mahus, mis võimaldab neil tasuda 1 kuu võlamaksed.
Eelnõu punktiga 3 parandatakse vigast sõnastust. Sõna „eemärgist“ asendatakse sõnaga
„eesmärgist“.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
IV. Määruse mõjud
Muudatuse mõjul väheneb 2018. aastal vajadus hoida reservis või sõlmida
valmisolekulaenulepinguid u 200 mln euro ulatuses. Likviidsuse sihttase langeb 2018. aastaks
u 865 mln euroni. Prognoositav kokkuhoid valmisolekulaenude vähendamisest on 2018-2022.
a u 1,7 mln eurot.
V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatuse jõustumisel arvutatakse likviidsuse uus sihttase. Määruse rakendamisega ei kaasne
täiendavaid kulusid ega tulusid.
VI. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumitele,
Riigikontrollile ja Eesti Pangale.
11.05.2018
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0489 - Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Eesti Pank; Riigikontroll
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9e2e112-15bf-4d60-b156-019e9966488f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9e2e112-15bf-4d60-b156-019e9966488f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main