dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 16. mai 2018
Viit
1-12/1210-1
Registreeritud
16. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
29. mai 2018

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 muutmine.bdoc899 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 15.05.2018 nr 1-4/18/3293 Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruses nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise määruse eelnõu Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium Rene Lauk 626 2948, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse muutmise määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevustes „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine”. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected], telefon: 626 2867 ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e-post:[email protected], telefon: 626 2985). Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 2 -st punktist. 1) Paragrahv 2 lõike 2 punkti 8 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et detailplaneeringut ei pea koostama juhul, kui on täidetud planeerimisseaduse § 125 lg 5 p-s 2 nimetatud tingimus. Vastavalt planeerimisseadusele ei pea kohaliku omavalitsuse üksus tegema detailplaneeringut kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning see ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Seetõttu ei ole mõistlik kitsendada antud määruses planeerimisseaduse nõuet ning muudatuse alusel viiakse nõuded jäätmejaama ehitamiseks kooskõlla planeerimisseaduses nõutuga. 2) Paragrahv 8 lõike 6 punkti 6 täiendatakse. Antud abikõlbliku kulu kitsenduse eesmärk on välistada olukorras, kus taotletakse uudse tehnoloogia soetamiseks toetust, selliste seadmete ja vahendite soetamise kulud, mis ei kuulu selle koosseisu. See punkt rakendub juhul kui tegemist on riigiabiga. Vähese tähtsusega abi korral võib selliseid seadmeid ja vahendeid soetada. 3) Paragrahv 12 lõike 3 punkt 6 muudetakse kehtetuks. Taotlemisel on ilmnenud, et antud nõude täitmine on keeruline, kuna seda on tehniliselt keerukam koguda, sest tekitab täiendava haisu- ja näriliste ning lindude probleemi. Enamasti on see hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga ja täiendav nõudmine jäätmejaamas ei ole mõistlik. 4) Paragrahv 24 lõike 6 punkt 3 muudetakse kehtetuks. Antud nõue ei ole mõistlik, kuna projekti lõpparuande esitamisel on jäätmejaam või –maja alles tegevust alustanud ja nõue on lisaks kaetud paragrahv 22 lõikes 8. 5) Lisa 2 punkt 1.1 täiendatakse. Jäätmejaamade ja –majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse korral ei ole mõistlik nõuda sisendite ja väljundite analüüsi samal määral nagu teiste toetatavate tegevuste korral. Seetõttu on toodud sisse erisus, et jäätmejaamad ja –majad peavad esitama ülevaate projektis kogutavate jäätmete tekkest projekti piirkonnas jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu ehk üldjuhul kohaliku omavalitsuse piires. Samuti väljundite osas tuleb esitada ülevaade projektis kogutavate jäätmete edasisest käitluslahendustest ja koostööpartneritest, et taotluse hindamisel oleks võimalik aru saada, mida liigiti kogutud jäätmetega plaanitakse teha. Täiendavalt on selgitatud turu ülevaadet primaarse ja sekundaarse tooraine hinna kohta, kuna varasem sõnastus tekitas segadust. 6) Lisa 2 punkt 1.4.2 täiendatakse. Antud punkt käsitleb vähese tähtsusega abi korral esitatavat nõuet ja sulgudes olev viide uuenduslikele tunnustele/aspektidele ei ole asjakohane, kuna see nõue kohaldub riigiabi korral. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EÜ) nr 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid;  Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv (EÜ) 94/62 pakendi ja pakendijäätmete kohta;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2012/19/ elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. Määrusega reguleeritava meetme tegevused aitavad saavutada meetme tegevuste väljundnäitajaid ja toetuse andmise eesmärki ning aitavad kaasa Euroopa Liidu poolt seatud olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvude täitmisele. Määrusel on positiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale. Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumil ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile Siim Kiisler Minister Andres Talijärv Kantsler EELNÕU 23.04.2018 MÄÄRUS ….………nr………. Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruse nr 8 muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruses nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“ tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahv 2 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) jäätmejaam on detailplaneeringu ja ehitusprojekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid. Detailplaneeringut ei pea koostama juhul, kui on täidetud planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 2 nimetatud tingimus;“; 2) Paragrahv 8 lõike 6 punkti 6 täiendatakse enne sõna „uudse“ sõnadega „riigiabi korral“. 3) Paragrahv 12 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. 4) Paragrahv 24 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. 5) Lisa 2 punkt 1.1 sõnastatakse järgmiselt: „1.1. Jäätmemajanduse olukord ja nõudlusanalüüs projektiga seotud jäätmeliikide kohta Põhjendada projekti vajalikkust. Esitada jäätmemajanduse olukorra analüüs projektiga seotud jäätmeliikide osas, sh:  kuidas aitab projekt olemasolevat jäätmekäitluse olukorda parandada;  kuidas on sisendjäätmevood tagatud;  kas nõudlus projekti väljundi järele on olemas või kuidas on kavas seda tekitada. Sisendjäätmete kohta esitada (välja arvatud jäätmejaamade ja –majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks toetuse taotlemise korral):  ülevaade projektis käideldavate jäätmete tekkest Eestis jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu;  ülevaade projektiga seotud jäätmete korduskasutamise ja ringlusse võtmise olukorrast (maht, kvaliteet jms) Eestis projektieelselt;  ülevaade, kust saab taotleja projektiga seotud jäätmed, sh lisanduvad jäätmekogused (lisada eelkokkulepped jäätmete üleandjatega v.a juhul kui käideldavate jäätmekoguste saamine on tõendatud Keskkonnaameti poolt kinnitatud jäätmearuandega). Jäätmejaamade ja –majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks sisendjäätmete kohta esitada ülevaade projektis kogutavate jäätmete tekkest projekti piirkonnas jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu. Projekti väljundi kohta esitada (välja arvatud jäätmejaamade ja –majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks toetuse taotlemise korral):  ülevaade, mis tõendab/põhjendab nõudlust projektiga seotud jäätmekäitlustulemi ja mahtude järele vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti elluviimist;  tõendid (sh eelkokkulepped) nõudluse kohta projekti jäätmekäitlustulemi osas planeeritud mahus;  ülevaade turukonkurentsist projektiga seotud jäätmekäitlustulemi osas. Kui turul on sarnase teenuse osas konkurents, siis välja tuua enda konkurentsieelised;  turu ülevaade primaarse ja sekundaarse tooraine hinna kohta. Sekundaarse toorainena tuleb käsitleda projekti tulemusena korduskasutusse või ringlusse võetud tooteid, mida tuleb võrrelda turul samaväärse ressursiga ehk esmase toorainega. Jäätmejaamade ja –majade rajamise, laiendamise ja inventari soetamise tegevuse jaoks projekti väljundite kohta esitada ülevaade projektis kogutavate jäätmete edasisest käitluslahendustest ja koostööpartneritest.“. 6) Lisa 2 punkt 1.4.2 sõnastatakse järgmiselt: „1.4.2. Valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlus Esitatakse juhul, kui abi taotletakse vähese tähtsusega abina. Tehnilise lahenduse kirjeldus peab sisaldama valitava tehnoloogia alternatiivide võrdlust. Ettevõtja praeguse majandusolukorra baasil tuleb analüüsida ja võrrelda erinevaid tehnilisi alternatiive, võttes arvesse olemasolevate rajatiste ja/või seadmete seisundit ja lähtudes planeeritud arengust. Tehnilisi lahendusi tuleb võrdlemiseks kirjeldada koos nende elluviimise maksumuse ja ekspluatatsioonikuluga. Selgitatakse välja rajamismaksumuse, ekspluatatsioonikulu ja keskkonnaaspektide seisukohast eelistatuim alternatiiv. Valitava tehnoloogia tehniliselt võrreldav alternatiiv on alternatiiv, millel on sama tootmisvõimsus ja kõik muud tehnilised tunnused. Lisaks sellele peab kõnealune võrdlusalternatiiv olema ärilisest seisukohast tõsiseltvõetav alternatiiv hinnatavale alternatiivile. Juhul, kui puuduvad majanduslikult ja tehnoloogiliselt reaalsed alternatiivid, tuleb nende puudumist detailselt põhjendada.“. Siim Kiisler Minister Andres Talijärv Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0488 - Keskkonnaministri 22.02.2018. a määruses nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise määruse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5e09dd8-1fd1-4928-b5a7-7984cc2a9006 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c5e09dd8-1fd1-4928-b5a7-7984cc2a9006?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel