PROTOKOLL
Skepast&Puhkim AS
Laki 34
12915 Tallinn
Projekt Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu teemaplaneering ja selle KSH Tel +372 698 8365
Teema KSH raames arheoloogiliste eeluuringute (kameraaltööde) läbiviimine Fax +372 664 5818
Kuupäev 27/08/2015, kl 12.00-13.15
Asukoht Lüganuse Vallavalitsus (Lüganuse alevik, Kiviõli te 8)
Protokollija Eleri Kautlenbach
Osalejad Marja-Liisa Veiser – Lüganuse Vallavolikogu, volikogu esimees
Viktor Rauam – Lüganuse Vallavalitsus, vallavanem
Ants Kangro – Lüganuse Vallavalitsus, ehitusspetsialist
Krisli Kaldaru – Lüganuse Vallavalitsus
Allan Valk - JeweLex Advokaadibüroo OÜ, advokaat
Veljo Aleksandrov – Eesti Energia Kaevandused AS, juhatuse esimees
Karl Kivinurm – Eesti Energia AS, logistika arendusjuht
Vesta Kõpp – Eesti Energia AS, projektijuht
Eleri Kautlenbach - Skepast&Puhkim AS, konsultant-planeerija
Triin Lepland - Skepast&Puhkim AS, planeerija
Eike Riis - Skepast&Puhkim AS, KSH juhtekspert
Ulla Kadakas – Muinsuskaitseamet, arheoloogiamälestiste, peainspektor
Kalle Merilai – Muinsuskaitseamet, Ida-Virumaa vaneminspektor
Ulla Kadakas – Eestis on arheoloogia mälestisi üle 6600, teateid on oluliselt rohkem. Kogu Eestit ei ole
arheoloogiliselt läbi uuritud. Kui muudatusi ei kavandata, siis arheoloogiamälestised on maapõues
kaitstud. Kui planeeritakse suuri maastikke muutvaid projekte, on vajalik läbi viia arheoloogilised
uuringud. Kameraaltööde käigus arheoloogid koondavad kokku arhiivimaterjalidest ja kõikvõimalikest
muudest materjalidest arheoloogilised teated piirkonna kohta ja analüüsivad, kas midagi võib jääda
muudetavale alale. Välitööde käigus kontrollitakse maastikul üle kameraaltöödel kogutud info, tegelikult
vaadatakse kogu uurimispiirkond üle, sest midagi võib veel lisaks leida, tavaliselt leitakse. Hea näide on
Rail Baltica trassikoridoride arheoloogilised uurimustööd.
Muinsuskaitseamet tegeleb teadetega, mis Muinsuskatseametile esitatakse, kuid puudub võimekus
tegeleda varasemast ajast pärinevate arheoloogiliste teadetega, mis on erinevates arhiivides ja
muuseumites (Tartu Ülikoolis, Eesti Ajaloo Instituudis, Kirjandusmuuseumis). Eesti arheoloogia pärandit
on kaardistatud 19. sajandi lõpus, 20-datel tehti kõigi kihelkondade muinasjäänuste kirjeldused. Läbi
nõukogude aja on esitatud erinevaid teateid ja toodud muuseumitesse leide. Kõik leiud ja kirjeldused
tuleb üle vaadata.
Antud juhul on tegemist maastikku muutva tegevusega, mis võib seada ohtu arheoloogiapärandi säilimise.
Näiteks veerežiimi muutmisel satuvad ohtu metallesemed.
Eleri Kautlenbach – Koostamisel on teemaplaneering, mille eesmärk on kavandata Uus-Kiviõli
kaevanduse tehniline taristu. Luba kaevandamiseks on väljastatud ja kaevandamisega kaasnevate
mõjude hindamiseks on koostatud KMH. Koostatud on detailplaneering Uus-Kiviõli (Rääsa) ja Aidu
tööstusterritooriumile ning neid ühendavale alale. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude
hindamiseks on läbi viidud KSH. Koostavas teemaplaneeringus kajastatakse detailplaneeringuga
kavandatud, kuid muudatusi ette ei nähta. Teemaplaneeringu KSH koostamisel ei käsitleta mõjusid, mis
puudutavad kaevandamistegevust (nt mõju veerežiimile) ja mõjusid, mis on juba hinnatud
detailplaneeringu menetluses. Teemaplaneeringuga planeeritakse:
- kaks settebasseini (üks on juba detailplaneeringuga määratud), mille konkreetsed asukohad
täpsustatakse mäetööde käigus. Võimalusel rajatakse need settebasseinid maa-alustena;
- tuulutusšurfide põhimõttelised asukohad, mida samuti täpsustatakse mäetööde käigus;
- Jaoskonna 3B alajaamast elekter Uus-Kiviõli tööstusterritooriumile;
1/4
- Püssi raudtee mööda olemasolevat raudteetammi, seal ilmselt arheoloogilisi väärtusi pole;
- lintkonveier Püssi EVR raudteeni koos ümberlaadimissõlmega;
- lintkonveier ja/või raudtee valla ida piirini (suunaga Ereda jaama).
Seoses kameraaltöödega tekkisid küsimus, kui suurt ala tuleb uurida. Sellest oleneb nii ajakulu kui ka
töö maksumus.
Ulla Kadakas – arheoloogilisi uuringuid ei tasu karta. Kui ehitustööde käigus midagi avastatakse, siis
tuleb tööd peatada teadmata ajaks. Seega on parem ette teada ja arheoloogiapärandiga arvestada.
Näiteks Rail Baltica kõikide trassi variantide kameraaltööd läksid maksma u 10 000 eurot ja töid teostati
septembrist jaanuari alguseni. Usun, et arutatava projekti kameraaltööd läheksid oluliselt vähem
maksma, samuti on ajakulu väiksem.
Eleri Kautlenbach – Muinsuskaitseamet tegi oma kirjas1 ettepaneku määrata miljööväärtuslikud alasid
ja vaatekoridorid. Tegemist on asjakohaste ettepanekutega üldplaneeringu koostamiseks. Hetkel
koostatakse teemaplaneeringut, mille eesmärk on lahendada konkreetse valdkonna ülesandeid ning
seetõttu esitatud ettepanekutega arvestada ei saa. Samuti on teemaplaneeringuga keeruline seada
tingimust, et arheoloogiliste uuringute II ja III etapp tuleb ette näha enne mäeeraldistel kaevandustööde
alustamist.
Ulla Kadakas – kui nimetatud ettepanekud ei ole asjakohased, siis on arusaadav, et neid ei käsitleta.
Vastuskirjas Muinsuskaitseametile tuleb välja tuua põhjendused. Kui arheoloogiapärandi inventeerimise
kameraaltööde raames selgub uut infot, siis seda ei saa jätta kajastamata, samuti ei saa jätta märkimata
pärandist tulenevaid kitsendusi kaevandustegevusele.
Maa-ameti kodulehel olevas kitsenduste kaardil on ainult kaitsealuses muinsuskaitseobjektid, seal ei ole
arhiiviteateid. Maa-ameti kodulehel olevate pärandkultuuriobjektide puhul oleneb inventeerijast, kas ja
millised arhiiviteated ta sisse pani. Väga sageli pole seal kogu infot.
Vesta Kõpp – tuulutusšurfide asukohad sõltuvad lisaks ka karstist. Mis on kameraaltööde sisu ja väärtus,
kui tuulutusšurfid ei jää kohtadesse, mis on näidatud teemaplaneeringus? Tuulutusšurfide asukohad
võivad nihkuda näiteks 200 m. Kas kameraaltöid ei võiks teha järgmises etapis (projekti või
detailplaneeringu koostamisel)?
Ulla Kadakas – Kui soovite teha järgmises etapis kameraaltöid, siis tuleb korduvalt tellida arheoloogi.
Lihtsam oleks teha ühekorraga. Samuti oleks olemas teadmine, kas peab olema tähelepanelik või mitte
alal, kuhu tuulutusšurfi planeeritakse.
Vesta Kõpp – mäeeraldise lõunapiir on soine ala. Kuidas valiti omal ajal ohvripaiku? Asustus on pigem
alast loodes. Uus-Kiviõli tööstusterritooriumil on tehtud maaparandus ning seal on jääjärvelised setted.
On vähetõenäoline, et sealt leiab ohverduspaiku.
Ulla Kadakas – kameraaltööde raames analüüsitakse ka maastiku muutumist aastatuhandete jooksul ja
kiviaegset asustust. Soised alad viimase paarituhande aasta põllumajandusliku asustusega seotud ei ole.
Kui just ei räägi soosaartest võimalike pelgupaikadena. Väga palju on detektoristide leide maaparandatud
maadel.
Kalle Merilai – soistel aladel on tõenäolisem leida pelgupaikasid.
Veljo Aleksandrov – milline on seaduslik alus kameraaltööde planeerimismenetluses? Kas Eestis on
varem planeeringutele tehtud kameraaltöid.
Ulla Kadakas – Eesti on ühinenud arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konvensiooniga, kus öeldakse, et
planeerimisel tuleb arheoloogiapärandiga arvestada. Nimetatud konvensiooni ja muinsuskaitseseaduse
mõtet järgides on kameraaltööd vajalikud planeerimismenetlus. Kameraaltöid on tehtud suurematele
1
Muinsuskaitseameti 21.05.2015 kiri nr 1.1-7/1422-1
2/4
taristu objektidele (nt Tallinna ringtee), väiksemate objektide puhul on kameraaltöid tehtud, kui
Muinsuskaitseametile on varasemalt teada, et sellel alal on midagi.
Eleri Kautlenbach – kas ma saan õieti aru, et kameraaltööde raames läbitöötatav info hulk on sama
olenemata ala pindalast (nt kogu planeeringuala vs üks tuulutusšurf)?
Ulla Kadakas – jah, põhimõtteliselt küll. Kui hakata eri aegadel eri tuulutusšurfile kameraaltööd tellima,
siis printsiibis tellitakse ühte sama tööd mitu korda.
Veljo Aleksandrov – nõustun printsiibiga, et kameraaltöid tuleb teha üldisemalt tasandilt üksikumale.
Alustada üldplaneeringutest, kus kavandatakse tuleviku tegevused. Kui on olemas riiklik huvi, siis tuleks
üldplaneeringute põhjal teha kogu Ida-Virumaa kameraaltööd ühe suure tööna. Muidu Muinsuskaitseamet
tegutseb üksikjuhtumite kaupa.
Ulla Kadakas – Muinsuskaitseametil selliseks tööks raha puudub, samuti pole otseselt võimalusi raha
taotleda fondidest. Muinsuskaitseseadus on ülesse ehitatud põhimõttel, et see kes tahab mälestise või
pärandi alal teha muudatusi, peab maksma uuringute eest. Riigi huvi on, et asjad püsiksid maa sees ja ei
liiguks sealt kuhugi. Ehitustööde käigus avastatud leidudest on, kuid tegelikult siiski üsna vähe, teateid.
Ei saa olla kindel, et kõikidest leidudest teatatakse või kõik leiud ära tuntakse. Ei saa eeldada igalt ehitajalt
arheoloogiaalaseid teadmisi. Kopaga kaevates võivad leiud jääda ka märkamata (nt üksikud esemed,
kiviaegne asustus).
Eike Riis – konsultandi töömaht, töögrupp ja ajakava on koostatud arvestades hanke lähteülesannet,
milles ei olnud ette nähtud kameraaltöid. Kui kameraaltööd on vajalikud, siis peab selle töö tellija
konsultandile andma või nägema ette rahalised vahendid töö tellimiseks. Samuti on vaja kameraaltööde
korral üle vaadata ajakava. Sellise muudatusega ei ole arvestanud konsultant, tellija ega arendaja.
Ulla Kadakas – Muinsuskaitseamet saab selliste suurte asjade planeerimisest tihti teada alles KSH
programmi menetluses, kus vastuskirjas anname oma sisendi. Tegemist on süsteemse probleemiga.
Muinsuskaitseamet soovib jõuda ühel päeval selleni, et saame ise anda kõik vajalikud alusandmed, kuid
see juhtub alles teadmata tulevikus.
Eleri Kautlenbach – teen ettepaneku, et Muinsuskaitseamet võiks koostada ringkirja maavalitsustele ja
kohalikele omavalitsustele. Kui algatatakse erinevaid planeeringuid, siis tuleb juba lähteseisukohtade
koostamisel arvestada muinsuskaitseliste vajadustega ning seetõttu kaasata Muinsuskaitseamet
lähteseisukohtade koostamisesse.
Allan Valk – kas kameraaltööde raames võib leida objekti, mis põhjustab planeeritud objekti vaieldamatu
nihke?
Ulla Kadakas – nihke põhjustaks suur linnus vms. Kalmete ja kultusekivide jt väiksemate objektide
korral, kui on suur riiklik, ühiskondlik või avalik huvi, siis lubatakse üldjuhul arheoloogiline objekt ära
kaevandada. Uuritakse läbi, saadakse info, ollakse teaduslikus mõttes targemad. Selline loogika ei pruugi
kehtida looduslike pühapaikade kohta, kus on olemas usuga seotud huvigrupp. Siis tuleb arendajal pidada
läbirääkimisi huvigrupiga.
Allan Valk – kui leitakse näiteks kalme, siis millal võib ehitustegevus jätkuda?
Ulla Kadakas – kalme kaevamise aeg sõltub kalme tüübist. Tööd on seiskunud kindlasti ajal, mil
oodatakse arheoloogi objektile (Eestis on vaid u 30 arheoloogi, kes teevad välitöid. Nad võivad olla
hõivatud leiu leidmise hetkel) ja ajal, mil toimuvad objektil uurimistööd. Aruande kirjutamise ajal saavad
ehitustööd juba jätkuda. Kameraaltööd on vajalikud ka selleks, et ehitustegevuse käigus ei tuleks üllatusi,
millest tulenevalt tekivad seisakud olukorras, kus masinda jms on juba tellitud ja objektil.
Veljo Aleksandrov – põlevkivi kaubaveo lintkonveieri/raudtee kavandatavatest trassikoridorist
ehitatakse välja vaid üks. Praeguses staadiumis võiks hinnata tõenäosust, milline trass välja ehitatakse
mitte tellida kameraaltööd viiele lõigule.
3/4
Ulla Kadakas – kui mina peaksin koostama kameraaltöö, siis ma vaataksin üle kogu Lüganuse kihelkonna
materjalid. Iga arheoloog vaatab materjalid läbi lähtuvalt tellitud tööst. Aruandesse esitatakse info tellitud
töö kohta. Töö käigus muude alade ja objektide kohta saadud infot arheoloog aruandes ei pruugi kajasta.
Tal tekib oma andmebaas. Päästearheoloogia on samuti eraettevõtlus.
Veljo Aleksandrov – Kas Elering OÜ tegi EstLink´i raames kameraaltööd?
Kalle Merilai – sellisel kujul kameraaltöid ei tehtud. Kameraaltööd tehti jupi kaupa vastavalt sellele, kust
kaabel läks. Kameraaltöid tehti objekti põhiselt – arheoloog käis ja vaatas objekti üle.
Eleri Kautlenbach – kas selle projekti puhul saaks rakendada analoogiat? Kirjutame teemaplaneeringu
seletuskirja nõude, et arheoloog peab planeeritavad alad projekteerimise etapis üle vaatama ning töö
käigus teada saadud objektide kohta, mida aruandes ei kajastata, tuleb edastada info
Muinsuskaitseametile.
Ulla Kadakas – jah põhimõtteliselt on see võimalik. Kui on sisse kirjutatud nõue, et kavandatavatele
ehitusobjektidele, mis ei ole juba tehismaastikul, tuleb teostada arheoloogiline uuring. Nii saab I ja II
etapi korraga teha. Odavam on tellida hulgi ehk korraga kõikidele objektidele uuring. Kui vaadata seda
piirkonda, siis ma ei usu, et seal on ehitamist täiesti välistavaid objekte. Turbastel aladel võib olla
sooteesid. Soistes piirkondades, st nende serva-aladel ja soosaartel võib eeldada kiviaegset asustust ja
ohvripaikasid. Kuna trassikoridorides on võimalik ehitatavat objekti nihutada, siis leiu korral saab
otsustada, kas kaevatakse ära või nihutatakse objekti.
Eike Riis – elektriliinide puhul saab nihutada masti asukohta ja konveieritel samamoodi.
Ulla Kadakas – selline uuring on kindlasti informatiivsem ja efektiivsem, kui ühe uuringu käigus
vaadatakse arhiivides olevad infokillud üle kui ka minnakse maastikule konkreetset ala üle vaatama.
Üllatusi ehitamise ajal siis tõenäoliselt pole.
Eleri Kautlenbach – arendaja teeb lõpliku otsuse, millist lähenemist eelistatakse. Muinsuskaitseametile
koostatavas vastuskirjas antakse teada valikuvariant. Juhul, kui vajalikud uuringud tehakse
projekteerimise faasis, siis teemaplaneeringu seletuskirja minevad vajalikud tingimused töötame välja
koostöös Muinsuskaitseametiga planeerimismenetluse käigus.
Eike Riis – Muinsuskaitseameti kirjas2 on, et muuhulgas tuleb mõju hindamise käigus välja selgitada
ajaloolise asustusstruktuuri ning kultuurmaastiku objektid ja elemendid. Selle TP ja KSH ülesanne ei ole
selliste objektide ja elementide väljaselgitamine.
Ulla Kadakas – selle kirjaosa mõte on, et võiks vaadata Maa-ameti ajaloolisi kaardikihte. Vaadata, kas
kavandatavad tegevused mõjutavad ajaloolisi objekte. Vaadata tuleks verstakaarte 1896. a ja Eesti
aegseid kaarte. Rootsi aegseid kaarte vaadata pole vaja. Neid vaatavad arheoloogid.
Otsustati:
Arendaja teeb lõpliku otsuse, kas:
teostatakse teemaplaneeringu koostamise raames arheoloogilised eeluuringud vastavalt
Muinsuskaitseameti 21.05.2015 kirjale nr 1.1-7/1422-1;
teemaplaneeringus seatakse tingimus viia läbi arheoloogilised eeluuringud projekteerimise faasis, so
viiakse läbi kameraaltööd ja vaadatakse üle välitööde raames konkreetne ala. Teemaplaneeringus
seatavad tingimused töötatakse välja koostöös Muinsuskaitseametiga.
Muinsuskaitseametile koostatavas vastuskirjas antakse teada valikuvariant.
2
Muinsuskaitseameti 21.05.2015 kiri nr 1.1-7/1422-1
4/4
Lp Maria Arus Teie 16.04.2018 nr 12-2/18/1758-6
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 15.05.2018 nr 3-12/942-2
Vastuskiri Uus-Kiviõli kaevanduse maavara
kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava
otsuse kohta
Leiame, et Uus-Kiviõli kaevanduste kaevandamisluba eelnõus kirjeldatud mahtudes on võimalik,
kuid kaevandamisloa omanik peab arvestama kitsendustega, mis tulenevad
muinsuskaitseseadusest. Vastavalt kaevanduse alla jääva maaeraldise plaanile jääb kaevanduse
alale seitse riikliku kaitse all olevat arheoloogiamälestist:
kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 9104);
kalmistu (reg nr 9116);
kalmistu (reg nr 9117);
kultusekivi (reg nr 9118);
rauasulatuskoht ja asulakoht (reg nr 9119);
kalmistu (reg nr 9120);
kultusekivi (reg nr 9121).
Mälestiste kohta käiv teave on kättesaadav kultuurimälestiste riiklikus registris, millel on olemas
ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga (vt www.register.muinas.ee). Mälestisel ja mälestise
kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest (§ 24 ja § 25) tulenevad kitsendused.
Muuhulgas on Muinsuskaitseameti loata kinnismälestisel keelatud kinnistute piiride muutmine ja
kruntimine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, teede rajamine ja remontimine, kaitsevööndis
teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd.
Planeeringu joonise kohaselt jäävad kaks mälestist (kalmistu reg nr 9116; rauasulatuskoht ja
asulakoht reg nr 9119) planeeritud paneelstrekkide alla.
Lähtudes muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5 juhib Muinsuskaitseamet tähelepanu arheoloogiliste
eeluuringute vajalikkusele antud alal, sest piirkonnas tervikuna pole toimunud põhjalikke
asustusarheoloogilisi maastiku-uuringuid. Muinsuskaitseamet tegi ettepaneku uuringute
läbiviimiseks juba keskkonnamõjude strateegilise hindamise faasis, kuid tegija leidis, et
projektifaasis, kus tuulutusšurfide ning teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad on
täpsustunud, on sääraste uuringute tegemine konkreetsem ning seetõttu ka säästlikum. Lisame
kirjale vastava koosoleku protokolli.
Tööde käigus võib varasemale inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega
leide või arheoloogilist kultuurkihti. Ida-Virumaa maastike kohta on teada, et neid ei ole seni
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
arheoloogiliselt väga palju uuritud ning viimaste aastate jooksul on päevavalgele tulnud mitmeid
uusi leiukohti (nende seas, näiteks Kukruse kalmistu, Kohtla ohverduspaik, mitmed hõbeaarded).
Arheoloogiamälestise tunnustele vastavate objektide (asulakohtade, matmispaikade,
majandustegevusega seotud kohtade jne) leidmine võib hiljem oluliselt mõjutada
majandustegevust nii ajaliselt kui ka rahaliselt (vt muinsuskaitseseadus § 44³). Seetõttu on oluline
teostada eeluuringud enne pinnasetööde reaalset algust. Lisame kirjale objektiga seotud
uuringunõuded, mis Muinsuskaitseamet Lüganuse Vallavalitsusele 21.05.2015. a kirjaga nr 1.1-
7/1422-1 edastas.
Maavara kaevandamise loa peale tuleb seada tingimus, et loa saaja peab enne
kaevandamistöödega alustamist läbi viima arheoloogilise eeluuringu ning tööde tegemisel on
kohustus arvestada eeluuringute tulemustega. Võimalusel planeerida rajatised
arheoloogiapärandit säästvalt aladele, kus arheoloogiapärand puudub ning juhul, kui
arheoloogiapärandit koha peal säilitada ei ole võimalik, teostada arheoloogilised välitööd.
Kogu info arheoloogiliste objektide kohta, mis on avastatud, kuid millele ei ole veel kehtestatud
riiklikku kaitset, on saadaval Muinsuskaitseameti arhiivis Pikk tn 2 Tallinnas. Täiendavate
küsimuste korral palume võtta ühendust Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste
peainspektoriga (Ulla Kadakas,
[email protected]; 6403010).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kultuuriväärtuste asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa 1: Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu teemaplaneeringu ja selle KSH 27.08.2015. a
toimunud koosoleku protokoll.
Lisa 2: Muinsuskaitseameti 21.05.2015. a kirjaga nr 1.1-7/1422-1 Lüganuse Vallavalitsusele
edastatud uuringu nõuded.
Liina Jänes 6282381
[email protected]
Lisa 2
Arheoloogiline eeluuring „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide
teemaplaneering“
UURINGU NÕUDED
Muinsuskaitseamet, lähtudes muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5, pöörab tähelepanu uuringute
vajadusele Uus-Kiviõli kaevanduse alal. Mälestist säästvaks planeerimiseks tuleb jagada
arheoloogiline uurimine kaheks etapiks: kinnistul esmalt teostada arheoloogilised eeluuringud, et
teha kindlaks, millises ulatuses on arheoloogiline kultuurkiht nimetatud alal säilinud. Eeluuringu
tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning
vajadusel leida paik, kuhu oleks ehitamine arheoloogilist kultuurkihti kõige säästvam. Eeluuring
on otstarbekas kavandada kahes etapis.
Eeluuring
Esimene eeluuringuetapp koosneb kameraaltöödest, kus peab koondama olemasoleva info, välja
selgitama potentsiaalsed arheoloogiapärandirikkad piirkonnad ning saadud infost lähtudes
pärandit vähimkahjustava valiku soovitamine projekteerimisfaasis.
Teises etapis tuleb läbi viia eeluuringu välitöö osa, mille käigus kontrollitakse esimeses etapis
välja selgitatud kohti. Välitööde käigus võidakse leida ka uusi objekte.
Uuring
Arheoloogilise uurimise etapis viiakse läbi vajalikud arheoloogilised väljakaevamised kohtades,
kus arheoloogiline kultuurkiht on otseses ohus või kus kultuurkihti pole võimalik säilitada.
Arheoloogilised uuringud toimuvad tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi
uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg
4, § 36).
Eeluuringud ja vajadusel ka uuringud tuleb ette näha enne mäeeraldistel kaevandustööde
alustamist.