KONSOLIDEERITUD
MAJANDUSAASTA ARUANNE
2017
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Sihtasutuse nimi: Eesti Filmi Instituut
Registrikood: 90000357
Aadress: Uus tn 3, 10111 Tallinn
Telefon: +372 6 276 060
Elektronpost:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.filmi.ee
Põhitegevusala: Eesti rahvusliku filmikultuuri
säilitamine ja arendamine
Majandusaasta algus: 01.01.2017
Majandusaasta lõpp: 31.12.2017
Juhatus: Edith Sepp-Dallas
Audiitor: Sergei Tšistjakov/ Assertum Audit OÜ
1
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
SISUKORD
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 16
Konsolideeritud bilanss 16
Konsolideeritud tulemiaruanne 17
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 18
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 18
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 19
Lisa 2 Raha ja pangakontod 21
Lisa 3 Nõuded 21
Lisa 4 Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 21
Lisa 5 Varud 21
Lisa 6 Maksunõuded ja -kohustused 22
Lisa 7 Materiaalne põhivara 22
Lisa 8 Muud võlad 23
Lisa 9 Töötasude kohustus 23
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23
Lisa 11 Toetused ja muud tulud 24
Lisa 12 Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes 24
Lisa 13 Kaubad, materjal ja teenused 25
Lisa 14 Tütarettevõte 25
Lisa 15 Tegevuskulud 26
Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega 28
Lisa 17 Emaettevõtte aruanded 29
Lisa 18 Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes 33
2
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
TEGEVUSARUANNE 2017
Sissejuhatus
SA Eesti Filmi Instituudi tegevused jagunesid 2017. aastal kolme suuna vahel – tootmise ja turunduse toetamine
ning pärandi haldamine. Tootmisosakonna vastutusalasse kuulus ka välisprojektidele suunatud tagasimakse
toetuskava Film Estonia ja suurimaks toetusprogrammiks oli Riigikantselei poolt toetatud EV100
filmiprogramm.Valdkondlik arendustegevus jätkus juhatuse vastutusalas, mille suurimaks projektiks oli 2017.
aastal esimest korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA).
2017. aastal linastus ametlikus kinolevis 21 uut Eesti filmi, millest 7 mängufilmid (2 ilma EFI tootmistoetuseta)
ja 14 dokumentaalfilmid. Lisaks linastusid ka 5 vähemuskaastootmises valminud filmid.
2017. aastal oli kodumaisel filmil 282 421 kinovaatajat (2016 – 347 036 vaatajat) ja kassatulu 1.54 MEUR.
Mängufilmidest oli aasta edukaim film "Sangarid", mis kogus 85 306 vaatajat. 2017.a. valminud mängufilm
“Svingerid”, mis valmis erarahastusega, kogus kinodes 79 346 vaatajat. Mängufilm “November” kogus 46 701
vaatajat, millele järgnesid “Minu näoga onu” 28 888, “Keti lõpp” 16 470, läbi aegade suurima vaatajate arvuga
vähemuskaastootmises valminud mängufilm “Igitee” 10 381 ja dokumentaalfilm “Nõukogude hipid” 2 635
vaatajaga.
2017. aastal esilinastus veel 14 EFI poolt toetatud dokumentaalfilmi, mh „Armastus…“, „Appi, ma vajan
armastust“, „Naine ja liustik“, „Lumi punasel lagedal“, „Tule tagasi vabana“, „Damaskus“, “Naine pildil”,
“Tuhamäed”, “14 käänet” jt., millele lisandusid ka sarja „Eesti lood“ filmid.
2017. aastal käis kinodes 3,51 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta tuli 2,67. Kassatulu oli 19.4
MEUR ja keskmine kinopileti hind oli 5.53 EUR.
Esimest korda toimusid Balti filmipäevad, mis leidsid samaaegselt aset Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Riias
linastusid “Päevad, mis ajasid segadusse” ja “Supilinna salaselts” ning Vilniuses “Ema”, “Seenelkäik” ja
“Mandariinid”. Teised Balti filmipäevad toimuvad 2018. aasta augustis.
Mängufilm “November” esilinastus Tribeca filmifestivali raames Ameerika Ühendriikides ja film võitis parima
operaatoritöö eest auhinna. Aasta lõpus toimunud ASC galal (Ameerika filmioperaatorite Selts) võitis filmi
“November” operaator Mart Taniel Spotlight’i nimelise eriauhinna, mis tunnustab välismaiste filmide saavutusi.
Tegemist on seni suurima tunnustusega eesti filmioperaatorile.
Karlovy Vary filmifestivali võistlusprogrmmis East of the West esilinastusid mängufilmid “Minu näoga onu” ja
“Keti lõpp”. Dokumentaalfilm “Nõukogude hipid” esilinastus San Paolos, Brasiilias ja Ingel Vaikla
lühidokumentaalfilm “Rosenberg” esilinastus IDFA’l, Hollandis.
Animafilmidest osalesid Annecy’s võistlusprogrammis “Manivald”, “Tühi ruum”, “Penelope” ja
vähemuskaastootmises valminud “Amalimbo”. Zagrebi filmifestivali võistlusprogrammis pälvisid auhindu
“Manivald” ja “Amalimbo”.
Mängufilm “Ema” jõudis kinolevisse Poolas ja “Supilinna salaselts” Saksamaal, Šveitsis, Austrias; “Risttuules”
Hollandis ja Hiinas; “Vehkleja” Austraalias, Uus-Meremaal, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, Mehhikos,
Hispaanias, Türgis ja Suurbritannias.
Fookusprogrammidest toimus Balti fookus Trieste filmifestivali raames toimuval filmiturul When East Meets
West (WEMW), kus osales 15 Eesti filmitegijat. Fookused toimusid veel Odessas ja Locarnos.
3
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Locarnos olid Balti filmid fookuses programmi First Look raames. Kaks Eesti filmi “Portugal” ja “Seltsimees
laps”, mis esilinastuvad 2018.a., võitsid kaks auhinda.
Edukalt jätkusid kaks korda aastas toimuvad Eesti filmi pressipäevad, eesmärgiga tutvustada nii valmivaid kui ka
tootmises olevaid filme Eesti ajakirjandusele, välisesindustele, levitajatele ja kinodele. Üritusteks valmisid
tutvustavad materjalid paberkandjal ja näidati filmide treilereid.
2017. aasta alguses anti välja Eesti filme tutvustav kataloog Estonian Films 2016–2017 ning koostöös Läti ja
Leedu filmikeskustega Balti riikide filmilevi ja tootmise statistikat koondav buklett Facts and Figures 2017 .
Lisaks ilmus kaks numbrit digiajakirja Estonian Film ja üks number aasta lõpus, mis anti välja paberkandjal
(lisaks digitaalselt) ning kolm eesti- ja kolm ingliskeelset uudiskirja.
1. Tootmisosakond
Mängufilmide stsenaariumi, arenduse ja tootmise toetamine
Tootmistoetused eraldati kolmele filmile: "Sandra saab tööd" (rež. Kaupo Kruusiauk, prod. Anneli Ahven, tootja
Kopli Kinokompanii), "Rain" (rež. Janno Jürgens, prod. Kristjan Pütsep, tootja Alasti Kino) ja
"Klassikokkutulek 2 - pulmad ja matused" (rež. Rene Vilbre, prod. Kristian Taska ja Evelin Penttilä, tootja
Taska Film).
Tootmise II etapi toetuslepingud sõlmiti filmidele "Sangarid", "Minu näoga onu" ja „Viimased“.
Seoses eelarveliste vahendite lõppemisega otsustati mängufilmide 2017. aasta tootmistaotluste kevadine ehk teine
voor ära jätta.
Aprillis valis EFI koostöös Kultuurkapitaliga viie madalaeelarvelise mängufilmiprojekti hulgast välja kaks
toetuse väärilist: "Tuliliilia" (rež. Maria Avdjushko, prod. Aet Laigu, tootja Meteoriit) ja "Rohelised kassid" (rež.
Andres Puustusmaa, prod. Katerina Monastyrskaya, tootja Leo Production).
Arendustoetuste kevadisse taotlusvooru esitati neli taotlust, kõik taotlused pälvisid ka toetuse: "Nägemist NSVL"
(rež. Lauri Randla, prod. Peeter Urbla, tootja Exitfilm), "Läänemere isandad" (rež. Martti Helde, prod. Riina
Sildos, tootja Amrion), "Metsavend" (rež. Andrus Tuisk, prod. Marju Lepp, tootja Filmivabrik) ja "Tagurpidi
torn" (rež. Jaak Kilmi, prod. Evelin Soosaar-Penttilä, tootja Stellar Film). "Nägemist NSVL" on planeeritud
Eesti-Soome koostööfilmina ja "Läänemere isandad" Eesti-Soome-Rootsi-Islandi koostööfilmina.
Sügisvooru laekus neli taotlust, toetused eraldati kahele projektile: "O-2" (rež. Margus Paju, prod. Esko Rips,
tootja Nafta Films) ja "Antipolis" (rež. Kaspar Jancis ja Aare Toikka, prod. Ivo Felt, tootja Allfilm).
Stsenaariumitoetust taotles kevadel seitseteist filmiideed, toetused eraldati kolmele filmile: "Kändy" (sts. Livia
Ulman, Andris Feldmanis), "Hotellides (mitte segada!)" (sts. Andres Maimik) ja "Anti-Liibanon" (sts. Lauri
Lippmaa).
Sügisesse vooru laekus kuusteist taotlust, toetuse pälvis kolm projekti: "Deadline/Jaht" (sts. Age Viks),
"Rekonstruktsioon" (sts. Laura Raud) ja "Biwa järve 8 nägu" (sts. Marko Raat).
Lühifilmide vooru üldteemaga "Oma ja võõras" esitati kaheksa lühimängufilmi ja kolm lühidokumentaalfilmi
taotlust. Toetused eraldati kolmele lühimängufilmile ja ühele lühidokumentaalile: "Omad" (lmf, rež. Marta Pulk,
tootja Kinosaurus Film), "Temp" (lmf, rež. Rain Tolk ja Gustaf Boman, tootja Kuukulgur Film), "Reetur" (lmf,
rež. Philip Kaat ja Ali Moniri, tootja Meteoriit) ja "Tapa armastus" (df, rež. Riho Västrik, tootja Vesilind).
Toetati ka BFMi (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi) tudengite lühifilmikasseti
„Sünnipäev“ tootmist.
Dokumentaalfilmide arenduse ja tootmise toetamine
2017. aastal toetati kolmeteistkümne dokumentaalfilmi arendust.
4
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Veebruaris toimunud taotlusvooru esitati kaksteist arendustoetuse taotlust. Komisjon otsustas toetust eraldada
neljale projektile: Vesilind "Surematu", Ikoon "Vangis ja vabaduses", Allfilm "Rail Baltic" ja Revolver Film
"Läinud on jäänud".
Augustikuu vooru esitati kuusteist arendustoetuse taotlust. Toetuse pälvis üheksa projekti: Filmivabrik "Teine
eestlane", In-Ruum "Vehklejad", Vesilind "Suur soo", Maagiline masin "Kunst ja külm sõda", Film Tower
"u.Q.", Q Film "Kellamängumaastikud, spliin ja nostalgia", Amrion "Talsinki lapsed", Rühm Pluss Null "Vaikus
on täis muusikat" ja Einmann Video "Naised rindejoonel".
2017. aastal toetati üheksa dokumentaalfilmi tootmist ning kolme dokumentaalfilmi tootmise teist etappi.
Veebruari taotlusvooru esitati kaksteist tootmistoetuse taotlust, neist neli said toetust: Gaviafilm "Elukosmos",
Filmivabrik "Kirjanikuga voodis", Film Tower "Skype" ja Allfilm "Hipodroom".
Augusti taotlusvooru esitati üheksa tootmistoetuse taotlust. Ekspertkomisjon otsustas toetused eraldada viiele
projektile: Filmivabrik "Leonhard ja Albert", Taska Film "Fred Jüssi mõttemaastikud", Alasti Kino "Üht kaotust
igavesti kandsin", Kinoport Film "Savvusannasümfoonia" ja Baltic Film Production "Viimane reliikvia".
Maikuus sõlmiti leping dokumentaalfilmi "Rodeo" II etapi tootmiseks ja detsembris dokumentaalfilmide
"Tulevalvajad" ja "Generatsioon €$¥" tootmise jätkamiseks.
Koostöös Kultuurkapitali ja ERR-iga valiti välja ja eraldati toetused dokumentaalsarja „Eesti lood“
kaheteistkümnele uuele filmiprojektile ning kuuele portreefilmiprojektile.
Animafilmide arenduse ja tootmise toetamine
2017. aastal toetati ühe lühianimafilmi ja kahe täispika animatsiooni arendust ning kaheksa uue lühianimafilmi ja
ühe täispika animafilmi tootmist. Lisaks eraldati teise etapi tootmistoetused viiele lühianimafilmile.
Talvisesse vooru laekus seitse tootmis- ja kolm arendustaotlust. Tootmistoetused eraldati neljale animafilmile:
"Elu24" (rež. Kristjan Holm, tootja Karabana), "Teofrastus" (rež. Sergei Kibus ja Pärtel Tall, tootja Nukufilm),
"Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses" (rež. Morten Tshinakov ja Lucija Mrzljak, tootja Eesti
Joonisfilm) ja "Orpheus" (rež. Priit Tender, tootja Eesti Joonisfilm). Arendustoetus eraldati ühele täispikale
animafilmile: "Anu ja Sipsik" (rež. Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich, tootja A Film Eesti).
Augusti vooru esitati neli arendus- ja kolm tootmistaotlust. Arendustoetused eraldati lühifilmile "Müstikud" (rež.
Roland Seer, tootja Fork Film) ja täispikale filmile "Vanamehe film: hull lehm" (rež. Peeter Ritso ja Mikk Mägi,
tootja BOP Animation). Tootmistoetused eraldati lühifilmile "Hea laps, kes ei teinud pahandusi" (rež. Rao
Heidmets, tootja Nukufilm) ja täispikale filmile "Sipsik" (I etapi tootmistoetus; rež. Meelis Arulepp ja Karsten
Kiilerich, tootja A Film Eesti).
Tootmise II etapi toetuslepingud sõlmiti viiele filmile: "Maria ja 7 pöialpoissi" (Nukufilm), "Armastusest"
(Nukufilm), "Maasikaõgijad" (Eesti Joonisfilm), "Pööriöö" (BOP Animation) ja "Lahti laskmise lugu"
(Silmviburlane).
Vähemuskaastootmise toetamine
Vähemuskaastootmise toetus eraldati ühele mängufilmile: "Mees, kes üllatas kõiki" (rež. Natalia Merkulova ja
Aleksei Chupov, Venemaa-Prantsusmaa-Eesti koostöö).
Samuti pälvis toetuse kaks vähemuskaastootmises valmivat dokumentaalfilmi: "Love Express" (Poola-Eesti
koostöö) ja "Leebed sõdalased" (Leedu-Eesti koostöö).
Kreeka-Eesti-Albaania koostöös valmiv nukufilmi "Nõutud mees" sai toetust sügiseses voorus.
5
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Tootmise II etapi toetusleping sõlmiti Eesti-Islandi mängufilmiga "Mihkel".
Eesti Vabariik 100 filmi- ja teleprojektide toetamine
Jätkus Eesti Vabariik 100 filmide tootmine ja toetamine: "Tõde ja õigus" (rež. Tanel Toom, tootja Allfilm), "Võta
või jäta" (rež. Liina Triškina-Vanhatalo, tootja Allfilm), "Seltsimees laps" (rež. Moonika Siimets, tootja Amrion),
"Eia jõulud Tondikakul" (rež. Anu Aun, tootja Luxfilm) ja "Põrgu Jaan" (rež. Kaur Kokk, tootja Homeless Bob
Production), animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ (rež. Janno Põldma ja Heiki Ernits, Tootja Eesti Joonisfilm),
dokumentaalfilmide kogumik „Juured“ (rež. Nora Särak, Kersti Uibo, Moonika Siimets, Anna Hints, Aljona
Surzhikova ja Heilika Pikkov, tootja Silmviburlane) ja loodusfilm „Tuulte tahutud maa“ (rež. Joosep Matjus,
tootja Wildkino).
Samuti jätkus EV100 raames loodava 10-osalise telesarja „Pank“ tootmine ja toetamine (autorid Eero Epner,
Tarmo Jüristo, rež. Marianne Kõrver, Jan Erik Nõgisto, Juhan Ulfsak ja Rainer Sarnet, tootja Itamambuca).
Rist- ja transmeedia projektide arenduse toetamine
Aasta ainsasse taotlusvooru laekus kaks taotlust, toetust sai projekt "Bekaa kirsipuud" (autorid Rain Rannu,
Sander-Kalle Samma, Lauri Lippmaa, tootja Nafta Films).
Filmilevi toetused
Levitoetus eraldati 3 dokumentaalfilmile, 11 täispikale mängufilmile ja 2 lühifilmide kassetile.
Dokumentaalfilmidest toetati filme "Armastus…", "Nõukogude hipid" ja “14 käänet”.
Mängufilmidest said levitoetuse mängufilmid "Sangarid", "November", "Minu näoga onu", “Mehetapja / Süütu /
Vari", vähemuskaastootmises valminud filmid "Kallis õeke”, "Kala-kala", "Pihtimus", “Igitee”, "Luik" (linastus
2018), madalaeelarveline mängufilm “Rohelised kassid” (kinolevi 2018) ja EFI tootmistoetuseta mängufilm
“Keti lõpp”.
Lisaks said levitoetust lühifilmide kassetid “Mausoleum. Hirm. Elas kord” ja “Paha lugu” (linastus 2018).
Madalaeelarveline mängufilm „Rohelised kassid“ ja EFI toetuseta valminud „Keti lõpp“ said täiendava
levitoetuse, et valmistada filmile kirjeldustõlge ja vaegkuuljate subtiitrid.
Euroopa väärtfilmi levitoetused eraldati viiele väärtfilmilevitajale: Menufilmid, Must Käsi, Estinfilm, A-One
Film Eesti ja BestFilm. Levitoetusi eraldati kokku summas 131 000 eurot.
2. Turundusosakond
Tegevused festivalidel ja filmide turundamisel
Berliini filmiturul korraldati linastused filmidele "Sangarid", "Teesklejad" ja “November" ja Cannes’i filmiturul
korraldati turulinastus filmile „Minu näoga onu“.
Cannes’i filmituru programmis Producers Network toimus Eesti fookus, kus tutvustati Eestit võttekohana ja viite
produtsenti. Lisaks toimus Cannes`is kolm eriüritust Taani, USA ning Kanada produtsentidega. Koostöös PÖFF-
iga ilmus Eesti filmi ja tootmisvõimalusi tutvustav lisaleht The Hollywood Reporter’i vahel. Ilmus ka
FilmEstonia tutvustav reklaam Hollywood Reporter’is. Valmis välisturule suunatud trükis, mis tutvustab Eesti
produtsente. Cannes’i eriüritused ja trükised olid osaliselt rahastatud EASi loommajanduse projekti EU49200
raames.
6
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Trieste filmifestivalil Itaalias toimus Balti fookus When East Meets West programmis, kus osales 15 filmitööstuse
esindajat Eestist.
Locarno festivali filmitööstuse programmis First Look toimunud Balti fookuses osalenud Eesti filmiprojektid
“Portugal” ja “Seltsimees laps” võitsid mõlemad ka mainekad auhinnad. Lisaks toimusid Baltimaade
filmitööstuse fookus- ja eriprogrammid ka Odessa (Ukraina), Rügeni ja Lübecki (Saksamaa), Riia (Läti) ja Carli
filmifestivalidel (Rootsi). Berliinis toimunud Eesti filmipäevadel korraldati Eesti ja Saksa produtsentide
ühisüritus.
Annecy animafilmiturul oli Eesti esindatud Nukufilmi ja EFI ühisstendiga.
EFI esindaja osales esmakordselt Sheffieldi dokumetaalfilmide festivalil Suurbritannias.
Filmitööstusele suunatud üritustest olid Eesti filmiprojektid esindatud ka Baltic Event`il, kus 3 projekti osales
kaastootmisturul, Works in Progress programmis 5 projekti ja linastustel 3 filmi.
Osalemine filmifestivalidel
2017. aastal valiti Eesti filmid mitmete nimekate festivalide programmidesse ja Eesti filmid võitsid ka mitmeid
auhindu.
Berliini filmifestivalile eriprogrammi valiti dokumentaalfilm "Protsess - Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu”, mis
aasta jooksul linastus ka festivalidel Varssavis, Sheffieldis, Krakovis jne.
Mängufilmi “November” rahvusvaheline esilinastus toimus Tribeca festivalil New Yorgis ja film valiti ka
Karlovy Vary FF põhiprogrammi väljaspool võistlust sektsiooni. 2017.a. osales film ka festivalidel Kanadas,
Soomes, Valgevenes, Taanis, Hispaanias ja mujal.
Mängufilmide "Keti lõpp" ning "Minu näoga onu" maailmaesilinastused toimusid Karlovy Vary rahvusvahelisel
filmifestivali "East of the West" programmis.
PÖFFi võistlusprogrammi valiti mängufilm “Mehetapja / Süütu / Vari”.
Ka vähemuskaastootmisena filmide esilinastused toimusid mainekatel rahvusvahelistel filmifestivalidel: “Ohtlik
ema” Locarnos, “Luik” Torontos, “Pihtimus” Varssavis ja “Alberti leiutamine” San Sebastianis.
2017.a. jätkus ka mängufilmide “Ema”, “Teesklejad”, “Luuraja ja luuletaja” ja “Kallis õeke” aktiivne
rahvusvaheline festivalilevi.
Animafilmidest paistsid 2017.a. silma filmid “Amalimbo” ja “Manivald”, mis mõlemad valiti Annecy festivali
programmi ja osalesid veel mitmetel festivalidel.
Dokumentaalfilmidest olid edukaimad lisaks dokumentaalfilmile "Protsess - Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu”
veel “Nõukogude hipid“, mille esilinastus toimus Sao Paulos ja “Roosenberg”, mis valiti IDFAle.
Aasta jooksul olid Eestid filmid esindatud festivalidel üle maailma, suurimad esindatused olid Annecy, Karlovy
Vary, Lübecki, Helsingi, Riia ja Leipzigi festivalidel.
2017.a. augustis toimusid esimesed Balti filmipäevad paralleelselt kolme riigi pealinnades. Riias näidati filme
“Supilinna salaselts” ja ”Päevad, mis ajasid segadusse” ning Vilniuses filme “Ema”, “Seenelkäik” ja
“Mandariinid”.
Võõrkeelse filmi Oscarile esitati mängufilm "November", mille kampaaniat rahastas osaliselt EFI.
7
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Koolitused ja eriüritused
Mitmete festivalide ja ürituste korraldamine, samuti koolitustel ja konverentsidel osalemine ning erialase
diplomiõppe toetamine on jätkunud vastavalt esitatud taotlustele. Toetati traditsioonilist Jüri Sillari
mälestusürituse, dokumentalistika suvekooli, Sõpruse filmikooli ning Eesti filmide teisipäevakud Kinomajas
korraldust.
Samuti toetati kinokoja logistikasüsteemi arendust, Eesti filminädalaid Ungaris, Kiievis (Ukraina) ja Madriidis
(Hispaania) ning MTÜ Eesti Filmiandmebaas konverentsi “Kaheksa vaadet Eesti filmivaldkonnale”.
Muud sihttoetused
Aasta jooksul eraldati toetus kaastootmisturule Baltic Event ja toetusi filmitegijatele koolitusteks välismaal ning
turgudel, festivalidel ning foorumitel osalemiseks.
Kohalikud filmifestivalid
2017. a. toetati järgmisi Eestis toimuvaid filmifestivale: DocPoint Tallinn, Soome-ugri filmifestival FUFF,
Maailmafilmi festival, Haapsalu Õudus- ja fantaasiafilmide festival, Suure Muna AgitProp filmifestival, “Kino
maale” festival, Matsalu loodusfilmide festival, Eriti Lühikeste Filmide Festival, Tõrva Dokfest,
Filmilindifestival, Laimjala Lühikeste Ööde Filmifestival, jne.
Statistika
Filmistatistika küsimuste vastused saadeti rahvusvahelistele vaatluskeskustele Screen Digest, Media Salles ja
European Audiovisual Observatory, kaastootmisfondile Eurimages ning ka Eesti Statistikaametile.
3. Filmipärand
Filmipärandi digteerimine
2017. aasta alguses kuulutati välja kaks riigihanget – „Filmide digiteerimine“ ning „Filmide järeltöötlus“.
Mõlemas hankes tunnistati edukaks üks pakkuja. Filmide digiteerimist hakkas teostama MTÜ Digikeskus ning
filmide järeltöötlust OÜ Ratus. Lõpetatud on ca 20 dokumentaal- ja mängufilmi digiteerimine ja digitaalne
järeltöötlus. Kontrollitud ning kinnitatud filmid lähevad hoiustamisele Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning
masterfailid jõuavad ka Eesti Filmi Instituudi serverisse. Hangete tööd jätkuvad ka aastal 2018.
Filmipärandi kättesaadavaks tegemine
“Tallinnfilmi” filmid linastusid kinodes, näitustel, telekanalites ja lastele ning noortele suunatud üritustel.
Filmimaterjali ning fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ning ajakirjades.
Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades. Mängufilm „Kevade“ linastus veebruaris Tartu kinos
Cinamon. Oktoobris näidati New York’is Anthology Film Archive’is toimuvatel seanssidel „Hukkunud alpinisti
hotelli“ ja „Naerata ometi“, detsembris Poolas toimunud Zubroffka filmifestivalil linastus Priit Pärna „Eine
murul“. Rao Heidmetsa animatsioonid olid näitamisel nii Ljubljana Animateka filmifestifalil kui ka PÖFFil.
Jätkus “Tallinnfilmi” filmide näitamine Tallinna Ülikooli “Supernova” kinoprogrammi raames. “Tallinnfilmi”
filme hakati Maarjamäel avatud Filmimuuseumis regulaarselt näitama alates oktoobrist.
Mängufilmile „Hukkunud alpinisti hotell“ tehti prantsusekeelsed subtiitrid. Venekeelsed subtiitrid tehti
dokumentaalfilmidele „511 paremat foto marsist“, „Koduküla“, „Kohtumised tänaval“, „Tere, tüdrukud“,
Talupojad“. Inglise- ja venekeelsed subtiitrid valmisid filmidele „Keskpäevane praam“ ja „Naksitrallid“. Alustati
koostööd Eesti Vaegkuuljate Liiduga. Viimases kvartalis valmisid eestikeelsed subtiitrid vaegkuuljatele filmile
„Vallatud kurvid“.
8
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
“Tallinnfilmi” pärand on hoiul Rahvusarhiivi filmiarhiivis ning järk-järgult anti säilitamisele uusi digiteeritud
filmide masterfaile.
2.- 4. novembrini toimus 4. Läänemeremaade filmiajaloo konverents:“Cinematic Dynamics of Separation and
Alliance, 1945 –1960”. Üritus leidis aset Filmimuuseumis ning sel aastal näidati eraldi päeval ka konverentsi
teemaga haakuvaid filme nii Eestist kui lähiriikidest.
Detsembris võeti pärandiosakonda tööle filmikirjaoskuse projektijuht, kelle esmaseks ülesandeks on kaardistada
juba toimuvad filmihariduslikud tegevused ning selle edendamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine.
Filmialase uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine
Aasta alguses esitati kolm taotlust ja kõik taotlused ka rahuldati, kogu summas 61 500 eurot: Eesti Filmi
Andmebaasi taotlus rahvusfilmograafia loomise jätkamiseks, Cumulus Projekt taotlus Tarkovski juubelinäituse
korraldamiseks ning Eesti Kinoliidu taotlus filmiraamatu "Kinoliit 50" valmimiseks. Trükis on pühendatud
Kinoliidu 50. juubelile.
Aasta keskel rahuldati taotlus teadusajakirja Baltic Screen Media Review kirjastamiseks ning fotoprojekti
"Pääsukese jälgedes 2" toestamiseks, kogu summas 3300 eurot.
Esitati kolme filmi digiteerimistoetustaotlust - mängufilmi "Minu Leninid" ja animafilmide "Hotell E" ning
„Primavera“ digiteerimiseks. Kõik projektid pälvisid toetust, kogu summas 19 200 eurot.
4. Haldustegevus
2017. a. töötas instituudis täiskohaga 10 inimest ning EFI nõukogu koosseisus 7 liiget. Oktoobis kuulutas EFI
nõukogu välja konkursi EFI juhatuse liikme leidmiseks. Konkursi tulemusena pikendati EFI juhatuse liikme
lepingut 5 aastaks, alates 23.03.2018.
Arenduse projektijuht lahkus töölt peale EFTA projekti edukat läbiviimist. Augustist lahkus oma soovil ka EFI
finantsjuht, kelle asemele asus tööle raamatupidaja ja alates detsembris alustas tööd filmikirjasokuse projektijuht,
kelle peamine ülesanne on koostada tegevusplaan filmikirjaoksuse edendamiseks Eestis.
Jätkusid EFI juhtkonna ja valdkonna esindajate regulaarsed kohtumised EFI nõukojas. EFI kui valdkondlik
arenduskeskus ei saanud EASi projekti jätkutoetust. Eesti filmisektori ekspordipotentsiaali ja koostöövõimalusi
arendamine on peatunud, kuna eelarves puuduvad vastavad vahendid.
2017.a. toimus esimene Eesti filmi- ja teleauhindade gala, mille läbiviijaks sai konkursi korras Kanal 2. Projekti
toetasid EFI, Kanal 2, Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital. Teine EFTA toimub 24. märtsil 2018.
Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp jätkas FNE (Film New Europe) eestkõnelejana Euroopa filmialastes
organisatsioonides ja samuti jätkas Sepp Euroopa filmijuhtide assotsiatsiooni EFADSi (European Film Agency
Director’s Association) nõukogus. Sepp, kes juhib EFADSi töögruppi Think-Tank, esitles Tallinnas toimunud
Euroopa Komisjoni eesistumise tulevikukonverentsi “Pictured Futures” raames filmifondide visiooni dokumenti
“Liikudes tugeva, jätkusuutliku ja dünaamilise Euroopa filmitööstus ja -kultuur poole aastaks 2030”.
Dokumendi presenteerimisele järgnesid positiivsed järelkajad ja tsiteerimised.
Lisaks esindab Edith Sepp kahel korral aastas Eestit EAO (Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi)
täitevnõukogu koosolekutel. Eesti-poolse Eurimages'i esindajana jätkab Piret Tibbo-Hudgins, asendaja liige on
Edith Sepp.
2016.a. avatud uue toetusprogrammi Film Estonia mõju osas alustati süvendatud analüüs.
Ekspert oli seisukohal, et tänu programmi toetusele (2016-2017.a. kahe projekti pealt kokku kogusummas 495
615) on filmide tootmise protsessi käigus Eestis teostatud kulusid (välisrahastuse eest) kogusummas 1 652 081
9
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
eurot (abikõlblikud kulud kokku). Mis tähendab, et iga programmi kaudu makstud euro toob Eestisse võõrkapitali
minimaalselt ca 3,33 eurot. Lisaks on lõpetatud projektide raames otseste maksudena EMTA-le tasutud 261 793
euro väärtuses tööjõumakse.
2017.a. lõpetatud projektid tõid endaga kaasa ca 350 tuhande euro väärtuses maksulaekumisi ja iga investeeritud
euro tõi välisinvesteeringuid Eestisse 10,27 eurot. Tulevased projektid võiksid eelduslikult tuua endaga kaasa ca
508 tuhande euro ulatuses maksulaekumisi ja iga investeeritud euro toob välisinvesteeringutena Eestisse ca 87
eurot.
5. Loov Euroopa Eesti MEDIA
MEDIA Kontaktpunktile oli 2017 aasta väga sündmusterohke, eelkõige sellepärast et MEDIA programm tähistas
25. tegevusaastat ja MEDIA Eesti kontaktpunkt 15. aastat tegevusaastat. Seoses sellega toimusid mitmed
üritused. MEDIA toetusi tuli Eestisse kokku 421 504 eurot.
Üritused
Aasta alguses toimus MEDIA 25 juubeli puhul Täitevagentuuri korraldatud filmiteemaline võistlus
#euFilmContest. Võistlus oli viktoriini vormis ja seda sai täita seitsmes keeles (inglise, prantsuse, saksa,
hispaania, itaalia, poola ja eesti). Levitati aktiivselt võistluse infot ja see jõudis laia hulga eesti publikuni.
Osalejaid oli palju, aga kahjuks ühtegi võitjat Eestist ei valitud.
Euroopa Päeval, 9. mail korraldati Tallinna Teletorni Kinos tasuta filmiseanss. Sündmusega tähistasime MEDIA
programmi 15. aastat Eestis. Seansi filmi said kõik huvilised eelhääletuse raames ise valida. Publiku soovil
linastus režissöör Hannes Holmi film "Mees nimega Ove".
7. juunil korraldati Eesti ja lähinaabrite finantsasutustele Loov Euroopa tagatisrahastu infopäeva. Uut
garantiimeedet tutvustas Hr. Gunnar Mai Euroopa Investeerimisfondist. Lisaks toimus vabas vormis arutelu
loomemajanduse potentsiaali ja võimaluste teemal. Osalejad jäid infopäeva formaadiga rahule ja avaldasid huvi
ka edaspidi loomemajanduse teemalistel seminaridel osaleda.
Aasta lõpus 27.- 30. novembril toimusid Industry@Tallinn & Baltic Eventi üritusted, kus MEDIA programm oli
mitmekülgselt nähtav. Koostöös Baltikumi ja Skandinaavia MEDIA Deskidega korralati esmakordselt MEDIA
Lounge’i – infolaua koos kohtumiste korraldamise võimaluse ja kohvinurgaga. Lounge idee oli tänuväärne, palju
kasutatud ja sai ainult positiivset tagasisidet.
Lisaks korraldas MEDIA Kontaktpunkt industry külalistele marketingi strateegiate paneeli ning töötoa, mida
viisid läbi Vicky Miha ja Philipp Hoffmann.
Kommunikatsioon ja promotsioon
Välja anti 11 Loov Euroopa uudiskirja, milles kajastati programmi üldiseid uudiseid ning eraldi alaprogrammide
MEDIA ja Kultuuri uudiseid ja tulemusi, samuti teiste Euroopa Liidu programmide infot. Novembri keskel ilmus
Eesti Päevalehe vahel Loov Eesti lisaleht, milles avaldati ka MEDIA programmiga seotud artiklid.
MEDIA alaprogrammi infot Eestis jagati regulaarselt veebilehel, sotsiaalmeedias ning otsekontaktis valdkonna
esindajatega (e-post, telefon, kohtumised). Elektroonilist MEDIA koolituskataloogi levitati e-posti teel ning
programmi kodulehel. Filmivaldkonna esindajatele jagati koolituste infot ja nõustati sobiva koolituse valimisel.
Sõlmiti 10 toetuslepingut filmivaldkonna esindajate osalemiseks MEDIA koolitustel.
Toimus kaks MEDIA-programmi loengut Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi
tudengitele. Aasta jooksul toimus 2 EFI infopäeva (märtsis ja septembris), kus jagati MEDIA programmi infot.
10
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Toetussummad
Toetussummasid tuli Eesti filmitööstusele kokku 421 504 eurot, mis on varasemate aastate lõikes keskmine
tulemus. Varasematest aastatest suuremad toetussummad tõid Euroopast ära PÖFF ja MTÜ BE siinsete
filmiürituste korraldamiseks. Arendustoetust ei saanud ükski mängfilmi projekt, küll aga kaks dokumentaalfilmi
projekti – “The last relic”, Baltic Film Production üksikprojektide arendustoetuse ja “Rodeo”, Traumfabrik TV
levi toetuse.
Septembris 2017 lahkus MEDIA Kontaktpunkti töökohalt Katre Kajamäe ja tööle naases lapsehoolduspuhkuselt
Anu Ernits.
6. Tallinnfilm OÜ
Tallinnfilm OÜ opereeritavas kinos Artis toimus 2017. aastal 4326 avalikku seanssi, mis tõi kinno 124 302
vaatajat ning ületas eelarves planeeritu 10 102 külastusega. 2016. aastaga võrreldes külastas kino 9% rohkem
vaatajaid.
Kultuuriministeeriumi projektitoetus moodustas 22,7% tulust. Eesti Kultuurkapitali toetused Artise
põhiprogrammile (Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine) ning eriürituste korraldamiseks
moodustas kino tuludest 6% ja Europa Cinemas toetus moodustas tulust 1,8%. Toetused kokku moodustasid 30%
Tallinnfilmi tulust (langus 2016. aastaga võrreldes -3%).
Kokkuvõttes õnnestus lõpetada 2017. aasta kasumis, tänu läbimõeldud ja planeeritud linastustegevusele, mis tõi
kaasa müügitulude suurenemise (2016.a. võrreldes +13%) ja kulude kokkuhoiule (eelarves plaanitust – 4%).
Tallinnfilmi põhitegevuseks on Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine kinos Artis. Kinos on kaks
saali, millest suurem on 181 ja väiksem 72 kohaline. Lisaks kinole töötab samades ruumides ka kohvik, mis
osutab lisaks kinokülastajate teenindamisele ka ürituste tellijatele catering-teenust. Samuti on Artise ruumides
lastetuba ning kino kohvikus näitusepind. Kino Artis on avatud kõik päevad aastas, riiklike pühade ajal on vahel
ainult kinopäev lühendatud.
Kino Artise programmi ülesehitus on püsinud aastaid enam vähem sarnane alates kino avamisest 2009. aastal ja
jätkab aastatel 2004 - 2009 Tallinnfilmi poolt varemalt opereeritud kino Sõpruse programmiplaani. Selle üheks
aluseks on vastavus Euroopa kinovõrgustiku Europa Cinemas regulatsioonidele. Kino Artis on Europa Cinemas
liige 2011. aastast ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aasta repertuaari
eest.
Peamiselt Euroopa filmide (78% seansiajast) näitamisele spetsialiseerunud kino programm on jaotatud
tavarepertuaariks ja filmiüritusteks.
Tavarepertuaar koosneb põhiliselt välismaistest levifilmidest, Eesti filmidest ning eesti keelde dubleeritud
lastefilmidest. Tavarepertuaaris linastuvad filmid Eestis tegutsevatelt filmilevitajatelt ja -tootjatelt.
Nädalas linastub keskmiselt 2 - 5 uut filmi. Tallinnfilmi partneriteks välismaiste filmide hankimisel olid 2017
aastal filmilevitajad Estinfilm, A-One Films Estonia, Estonian Theatrical Distribution (HeaFilm), Acme Film,
Forum Cinemas (VaataFilmi), Menufilmid, Must Käsi 2, BestFilm, Elektriteater MTÜ, Otaku MTÜ, Tespi OÜ,
Ikiru ja KenKon OÜ.
Eesti filme tõid Artise ekraanile filmide tootjafirmad ja levitajad: Allfilm, Exitfilm, Homeless Bob Production,
Kopli Kinokompanii, Kuukulgur Film, Film Tower, In-Ruum, Menufilmid, Baltic Film Production, Stuudio
Navona, Vesilind, Nafta Films, Forum Cinemas, Amrion, Korela Film, ACME Film, Estonian Theatrical
Distribution, N-Videopress ja F-Seitse.
Kokku linastus tavarepertuaaris 164 erinevat filmi 3982 seansiga (128 filmi nendest oli Euroopas sh Venemaal
toodetud filmid). Tavarepertuaari filmidest 23 filmi olid Eestis toodetud filmd, mis leidsid repertuaaris koha 513
11
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
seansiga. Aasta 15 menukaima filmi hulgas oli 2 Eesti filmi („November“ ja „Minu näoga onu“).
Välismaisteks levifilmideks, mis moodustavad suurema osa tavarepertuaarist, on festivalidel hinnatud ja
kriitikute poolt tunnustust leidnud filmid ning ka laiema publikupotentsiaaliga Euroopa ning kunstilised USA
filmid. Erinevate vaatajagruppide teenindamiseks olid ekraanil ka pisut väiksema kunstilise väärtusega filme, kui
need sobisid temaatikalt konkreetsetele sihtgruppidele ja vastasid kino Artise püsiklientidest publiku ootustele.
Aasta menukaimad välisfilmid olid "Ühe järve lugu" (3836 vaatajat / Soome), "Elle" (3557 vaatajat /
Prantsusmaa), "Matilda" (3336 / Venemaa), „Kedi" (3129 / Türgi), "Edaspidi“ (3104" Prantsusmaa).
Eestis toodetud filmidest oli kavas 23 filmi 513 seansiga, tuues kinno ühtekokku 13770 vaatajat.
Nii mõnegi Eestis valminud dokumentaalfilmi puhul toimus kinos Artis ka filmi esilinastus. Eesti
dokumentaalfilme oli kino Artise ekraanil 14 (12 neist uued). Dokumentaalfilmid leidsid kavas koha ühtekokku
200 seansiga, tuues kinno 3431 dokumentaaldilmi huvilist.
Lisaks eelpool välja toodud Eesti filmidele linastus Artise kino repertuaalis ka 4 filmi, mille juures Eesti oli
kaastootjaks. Kaastootmises valminud filmid said kokku 83 seanssi ja kogusid 1283 vaatajat.
Mitmete filmide puhul õnnestus korraldada Koolikino raames õpilasgruppide ühiskülastusi ning kutsuda
publikuga kohtuma filmide tegijaid. Aasta menukaimad kodumaised filmid olid "November" (5302 vaatajat),
"Minu näoga onu" (2106 vaatajat), "Sangarid" (1186 vaatajat), "14. käänet" (791 vaatajat), "Armastus..." (636
vaatajat) ja „Keti lõpp“ (635 vaatajat).
Eesti keelde dubleeritud lastefilme püüdis Artis linastada põhiprogrammis regulaarselt (millele lisandusid
lastefestivalid). Enamik levis olnud lastefilme ja lasteanimatsioone olid ekraanil eestikeelde dubleerituna. 2017.
aastal linastus kino Artise põhirepertuaaris 8 uut välismaist lastemängufilmi ja 15 lasteanimatsiooni. Kõigist laste
ja kogupere filmidest olid 20 filmi Euroopas toodetud filmid. Lastefilmide põhipublik kogunes organiseeritud
ühiskülastustest ja nädalavahetustel toimunud seanssidelt. Ühiskülastusi korraldasime Koolikino egiidi all.
Aasta menukaimad eesti keelde dubleeritud levis olnud lastefilmid ja -animatsioonid olid "Pettson ja Findus.
Maailma parimad jõulud" (1120 vaatajat), "Jõuluvanade vahetus" (983 vaatajat) ja "Nukatuka metsarahvas" (957
vaatajat).
Tavarepertuaaris leidis Artise kino kavas linastusaja 24 erinevad dokumentaalfilmi 521 seansiga, kogudes 15471
vaatajat. Linastunud dokumentaalfilmidest oli valminud Euroopas 21. Suurima vaatajaskonna said Euroopa
päritolu dokumentaalfilmidest „Ühe järve lugu“ (3836 vaatajat), „Orkaan“ (1474 vaatajat) ja Rocco (951
vaatajat). („Ühe järve lugu“ linastus nii eesti- kui venekeelse dublaažiga.). Kõige suuremat publikuhuvi
väljaspool Euroopat valminud dokumentaalfilmidest äratas Türgi film „Kedi“ (3129 vaatajat).
Eesti dokumentaalfilme linastus kokku 14, millest kahe puhul oli toimunud esilinastus juba 2016 aastal. Eestis
toodetud dokumentaalfilmid said Artise kino kavas 200 seanssi, tuues kinno 3431 vaatajat. Edukaimad
kodumaised dokumentaalfilmid olid: „14 käänet“ (791 vaatajat), „Armastus...“ (636 vaatajat), „Nõukogude
hipid“ (475 vaatajat) ja „Lumi punasel lagedal“ (387 vaatajat).
Sihtgrupikino loodi kino tavarepertuaaris linastuvate filmide paremaks turundamiseks. See on Artisesse toonud
tänuväärt publiku, kellele sobib eriline kohtlemine. Sihtgrupikino alla kuuluvad järgmised sarjad:
Beebikino on beebide ja väikelastega peredele, kel on võimalus aastaringselt igal kolmapäeval kell
11:30 vaadata Artise tavarepertuaari filme neile sobivates tingimustes. Kinosaalis on seansi ajal pisut
valgem ja filmi helinivoo on madalam. 2017. aastal toimus 50 beebikino seanssi 813 vaatajale.
Väärikate kinohommikud on vanemale generatsioonile suunatud sihtgrupikino programm, milles
linastuvad neile sobivad filmid. Seansid toimuvad aastaringselt igal teisipäeval eestikeelse ja neljapäeval
venekeelse sissejuhatusega mõnelt valdkonna spetsialistilt või kultuuritegelaselt. Lisaks toimuvad
reedeti lisalinastused, enamasti dokumentaalfilmidega. 2017. aastal toimus Väärikate kinohommikute
sarjas 125 seanssi, millel oli külastajaid kokku 10 443.
12
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Koolikino egiidi all toimusid koolide ja lasteaia gruppide ühiskülastused nii tavarepertuuaari filmidega,
kui varasemalt välja tulnud filmidega, mis sobisid haridusprogrammiga. 2017. aastal toimus kokku 286
koolikino eriseanssi 54 filmiga, mis kogusid 18 281vaatajat. Lisaks koolikino eriseanssidele toimus
grupikülastusi ka tavarepertuaari seansside raames, nii et grupiga käis kinos Artis filme vaatamas 19043
õpilast ja last koos õpetajate ja saatjatega.
Koolikino vaatajad moodustasid Artise 2017. aasta külastajatest 15% ja nende seansside piletitulu
moodustas 9% kogu piletitulust (lastegrupi piletihind 2,90€, õpetajad ja saatjad tasuta).
Eesti Naise filmiõhtu on kord kuus toimuv üritustesari, mille kaaskorraldajaks on Ajakirjade Kirjastus.
2017. aastal toimus 12 filmiõhtut 14 seansiga. Kokku oli Eesti Naise filmiõhtutel 1775 vaatajat.
Ajakirja Jana filmiõhtu sai 2017 aasta augustis ellu kutsutud sarnaselt Eesti Naise filmiõhtule ja toimub
samuti Ajakirjade Kirjastusega koostöös. Selle eriprogrammi sihtrühmaks on valdavalt venekeelsed
haritud naised. 6 seanssi tõi Jana filmiõhtu egiidi all kinno 829 filmikunsti austajat.
Kirjandus kinos on filmiprogramm lastele ja noortele, mille raames linastusid üldhariduskoolide
kohustusliku kirjandusega ühilduvate kirjandusteoste ekraniseeringud. Filmiprogrammi korraldamist
toetas Eesti Kultuurkapital. Kirjandus kinos raames näitasime 2017. aastal 4 filmi, kokku 11 seansiga.
Kokku käis filme vaatamas 1093 õpilast koos õpetajatega. Kõigi filmide kohta koostasime
õppematerjalid, samuti avaldasime kõikidest filmidest lühikesed artiklid Õpetajate Lehes.
Eriprogrammide puhul olid kino põhilisteks partneriteks saatkonnad, kultuuriinstituudid ja ürituste
korraldamisega tegelevad mittetulundusühingud. Siiski jääks mitmed olulised filmiüritused toimumata, kui Eesti
Kultuurkapital nende korraldamist ei toetaks. Järgnevalt on välja toodud 2017. aastal toimunud eriüritused, mille
korraldamiseks sai Tallinnfilm Eesti Kultuurkapitalilt toetust.
Valentinikuu filmiprogramm „Esimene armastus“ linastus kinos Artis 14. – 23. veebruaril 2017.
Filmiprogrammis linastus 5 täispikka mängufilmi, millest enamik linastus Eesti kinodes esmakordselt.
Tegemist oli esimese armastuse teemaliste täispikkade mängufilmidega aastatest 2014 – 2016. Kokku
toimus eriprogrammi raames 10 seanssi, mida käis vaatamas 227 vaatajat.
Ibero-Ameerika kultuuri festivali Iberofest filmiprogramm leidis aset 16. märtsist - 8. aprillini 2017
kinos Artis. Kavas oli kuus filmi Hispaaniast, Portugalist, Nicaraguast, ja Argentiinast. 16 seansil oli
tasulisi vaatajaid kokku 1767 vaatajat. Filmiprogrammi kaaskorraldajateks olid Iberofesti toetanud
saatkonnad.
Euroopa lastefilmide festival nimega „Lahedate lastefilmide festival“ toimus kinos Artis 13. – 21. mai
2017. Kevadine lastefestival oli juba neljas sarjas „Euroopa ja lapsed“ ja selle aasta festivali teemaks oli
laste sõprus erinevate loomade, lindude ja muinasjutuolenditega. Kokku toimus eriprogrammi raames 22
filmiseanssi. Kõiki filme linastati 3-4 korda. Seansid toimusid nii nädala sees kooligruppidele kui ka
nädalavahetustel perekülastusteks. Kokku käis eriprogrammi vaatamas 328 last ja täiskasvanut.
Legendaarse briti režissööri John Boormani eriprogramm toimus 24. – 28. maini kirjandusfestivali
HeadRead raames. See oli suurepärane võimalus Eesti filmihuvilistele ja festivali publikule saada osa
elava klassiku loomingust suurel ekraanil. Eriprogrammis linastus 3 filmi, mille John Boorman ise välja
valis. Kõik filmid linastusid eestikeelsete subtiitritega. Kokku käis eriprogrammi vaatams 49 inimest.
Eriprogramm arthouse´i ühe unikaalseima režissööri David Lynchi loomingust ning iskust leidis aset
kinos Artis 7. – 20. juunist 2017. Kokku toimus eriprogrammi raames 11 filmiseanssi, millest 8 olid
dokumentaalfilmi DAVID LYNCH: ART LIFE linastused. Kõik filmid linastusid koos eestikeelsete
subtiitritega. Kokku käis eriprogrammi filme vaatamas 926 inimest.
Eriprogramm „Musta huumori pärlid“ linastus ajavahemikus 27.09 – 29.10.2016. Ürituste sari "Musta
huumori pärlid" keskendus Euroopa ja maailmakino viimase paari aasta parimatele musta huumoriga
13
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
vürtsitatud filmidele ja oli jätkuks juba eelmisel aastal toimunud samanimelisele eriprogrammile. Kokku
linastus 5 filmi ning toimus 10 seanssi. Kokku käis eriporgrammi külastamas 475 vaatajat.
Lastefilmide festival „Tagasi loodusesse“ toimus kinos Artis 16. – 29. oktoobrini 2017. Sügiseses
programmis leidus vaatamist nii suurematele kui ka pisematele filmihuvilistele. Lastefestivalil „Tagasi
loodusesse“ nägi laste tagasipöördumist looduse rüppe ja hingestatud kohtumisi loomade ja lindudega.
Eriprogrammi eesmärgiks oli inspireerida tänapäeva nutiseadmetest ja internetist mõjutatud lapsi
tundma suuremat huvi looduselähedaste eluviiside vastu. Samuti pakkuda Hollywoodi produktsioonist
erinevat kunstilist ning lavastuslikku loojutustusviisi. Eriprogrammis linastus 4 teost, mis kõik linastusid
kas eestikeelse pealelugemisega või dubleerituna eesti keelde. Kokku käis eriprogrammi vaatamas 1347
last ja täiskasvanut.
Koostöös Vene filmitootmis- ja levifirmaga PLANETA KINO toimus Artises juba kolmandat korda, 19.
oktoobrist – 26. oktoobrini Vene filmid nädal 2017, mille raames linastus 10 Venemaal lähiaastatel
valminud filmi. Kõik filmid linastusid eestikeelse tõlkega. Eriprogrammis linastunud filmid olid Eesti
publiku jaoks uued ning kõiki filme käis sisse juhatamas Planeta Kino kutsel erikülaline. Kokku käis
filme vaatamas 1082 vaatajat.
Lisaks Eesti Kultuurkapitali toetusel toimunud eriprogrammidele toimus kinos Artis veel mitmeid filmipäevi,
festivale ja eriüritusi, mille võõrustajaks ja/või kaaskorraldajaks oli Artis.
Koolitustegevused koolilastele ja õpetajatele jätkusid 2017. aastal mitmete eriseansside, külaliste ning
koolitusmaterjalide koostamisega:
3. veebruaril esilinastus Eesti mängufilm „November“, millele hakkasid seejärel toimuma eriseansid
kooligruppidele. Koostöös TÜ semiootikaosakonnaga olid valminud põhjalikud koolitusmaterjalid
internetis eraldi koduleheküljena, mida levitati kirjandusõpetajatele režissöör Rainer Sarneti „Novembri“
tutvustamiseks ja analüüsiks. Samuti edastati õpetajatele digilahendus, mis andis võimaluse
ekraniseeringu käsitlemise koolitunnis põnevamaks muuta.
Mängufilmile „Tuule vennad“ (Brothers of the Wind, Austria 2015) valmis 2017 aastal põhjalik
koolitusmaterjal-töövihik, mis tutvustas lastele kotkaste elu. Töövihiku said kõik lapsed ja õpetajad
kaasa võtta, nii tavaseansside kui kooliseansside külastajad.
Loomaaia direktor Mati Kaal käis sisse juhatamas kooligruppidele seanssi „Ühe järve lood“ (Järven
tarina, Soome 2016). Samuti valmisid selle kohta meediõppematerjalid, mida jagati õpetajatele.
Režissöör Marianna Kaat käis mitmel korral kooligruppide sisse juhatamas oma filmi „14 käänet“,
rääkides filmi valmimise tagamaadest ning intergratsiooni küsimustest Eesti ühiskonnas.
Programm „Kirjandus kinos“ toimus Tallinnfilm egiidi alt juba 13ndat hooaega. 2017. aastal linastusid
oktoobrist detsembrini neli filmi erinevatele vanuseastmetele. Programmi avas oktoobris põhikooli
nooremale astmele sobiv mängufilm „Pal tänava poisid“, jätkus fimidega „Krabat“ natuke vanema
põhikooliõpilastele ning keskkooliealistele linastusid novembris klassikalised „Othello“ ning detsembris
„Onu Vanja“. Iga filmi kohta valmisid kirjandus ja oma ala spetsialistidelt meediaõppematerjalid („Pal
tn poisid“ – Reet Klettenberg; „Krabat“ – Kristel Kaljund, „Othello“ – Seoriin Jõgise; „Onu Vanja“-
Jelena Skulskaja), et õpetaja saaks neid kirjandustunnis filmi ja raamatu võrdlemisel kasutada. Enne igat
kinoseanssi loosisime välja ka vastava raamatu, mille alusel film on tehtud, eesmärgiga noori ikka ka
lugema ärgitada ning filmi esitleda pigem kui teist meediumit, mitte kui raamatu aseainet.
2018. aasta EFI tegevuste eesmärgid
2018. aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlikke tegevusi EFI nõukogu poolt kinnitatud struktuuri alusel ja
need jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turunduse ning pärandiga seotud tegevused. Uus
14
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
toetusprogrammi Film Estonia toetuste jagamine on tootmisosakonna ja reklaam turundusosakonna halduses.
2018.a. loodakse eraldi üksus Film Estonia programmi haldamiseks.
2018. aasta on kaks suurprojekti. Esiteks linastuvad alates märtist 2018 kuni veebruar 2019 EV100
filmiprogrammi raames valmivad filmid ja teiseks, märtsis toimub teine Eesti filmi- ja teleahindade gala, mida
samaaegselt kannavad üle kõik kolm telekanalit (ETV, Kanal 2 ja TV3).
Mängufilmi esilinastusi on planeeritud järgmistele EV100 filmidele: Moonika Siimetsa
“Seltsimees laps”, lühidokumetaalfilmide kogumik “Juured”, Liina Trishkina “Võta või jäta”, Kaur Koka “Põrgu
Jaan” ja Anu Auna “Eia jõulud Tondikakul”. Animafilmidest Kasper Jancise “Morten lollide laeval”.
Lisaks linastuvad Rene Vilbre “Klassikokkutulek 2”, Lauri Lagle “Portugal”, Maria Avdjuško “Tuliliilia”, Janno
Jürgensi “Rain”, Martti Helde “Skandinaavia vaikus” ja lühimängufilmide kassett “Värske veri”.
Dokumentaalfilmidest on planeeritud järgnevad esilinastused Kiur Aarma „Rodeo”, Jaanis Valgu “Ahto”,
Manfred Vainokivi “„Elagu skandaalid ja kollased sandaalid“ ja Marko Raadi “Karjase pühapäev”. Veel
linastuvad vähemuskaastootmisprojekid Laura Collado Bossi „Leiutades Albertit“ ja Ari Magnussoni “Mihkel”.
Kinovaatajaid on planeeritud 300 000 mängu- ja animafilmidele ja 20 000 dokumentaalfilmidele.
Turundusosakond koordineerib osalemist rahvusvahelistel filmiturgudel ja -festivalidel, lisaks korraldab EV100
raames fookusprogramme kuni 18nel erineval filmifestivalil ja -turul. Pärandiosakond tegeleb suurejoonelise
massdigiteerimise projekti läbiviimise ja filmikirjaoskuse edendamisega.
Edith Sepp
Juhatuse liige
SA Eesti Filmi Instituut
15
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Konsolideeritud bilanss
Lisa 31.12.2017 31.12.2016
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod 2 2 050 351 1 063 551
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 3 34 579 27 813
Muud lühiajalised nõuded 3 414 452 103 734
Ettemaksed teenuste eest 4 32 541 5 090
Kokku 481 572 136 637
Varud
Müügiks ostetud kaubad 5 10 007 12 316
Käibevara kokku 2 541 930 1 344 456
Põhivara
Materiaalne põhivara 7 85 337 131 952
Põhivara kokku 85 337 131 952
VARAD KOKKU 2 627 267 1 344 456
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijale 64 065 37 931
Võlad töövõtjale 9 18 839 20 522
Maksuvõlad 6 30 242 26 870
Muud võlad 8 788 935 580 675
Saadud ettemaksed 4 098 6 142
Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 10 1 317 189 326 439
Lühiajalised kohustused kokku 2 223 368 998 580
NETOVARA
Sihtkapital 208 863 208 863
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 137 013 218 223
Aruandeaasta tulem 58 023 -81 209
Netovara kokku 403 899 345 877
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 627 267 1 344 456
16
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Konsolideeritud tulemiaruanne
Lisa 2017 2016
TULUD
Annetused ja toetused 11 8 355 127 8 675 596
Tulu ettevõtlusest 12 733 598 635 964
Muud tulud 11 3 161 29 087
Tulud kokku 9 091 886 9 340 647
KULUD
Kaubad, materjal, teenused 13 277 120 245 447
Mitmesugused tegevuskulud 15 974 026 915 489
Eraldatud toetused 15 7 119 530 7 557 029
Tööjõukulud 15 609 703 644 986
Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 46 615 57 341
Muud kulud 6 927 4 856
Kulud kokku 9 033 921 9 425 148
Põhitegevuse tulem 57 965 -84 501
Finantstulud ja -kulud 58 3 292
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 58 023 -81 209
17
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
Lisa 2017 2016
Põhitegevuse tulem 57 965 -84 501
Korrigeerimised
Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 46 615 57 341
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -344 935 422 054
Varude muutus 2 309 895
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 1 224 788 -139 317
Kokku rahavood põhitegevusest 986 742 256 471
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetus 7 0 -5 735
Laekunud intressid 58 3 292
Kokku rahavood investeerimistegevusest 58 -2 443
KOKKU RAHAVOOD 986 800 254 028
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 063 551 809 523
Raha ja raha ekvivalentide muutus 986 800 254 028
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 050 351 1 063 551
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
Eelmiste perioodide
Sihtkapital Kokku netovara
jaotamata tulem
31.12.2015 208 863 218 223 427 086
Aruandeaasta tulem -81 209 -81 209
31.12.2016 208 863 137 013 345 876
Aruandeaasta tulem 58 023 58 023
31.12.2017 208 863 195 036 403 899
18
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja
hindamisalused
Üldine informatsioon
Sihtasutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti
finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega, mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud
nõuded.
Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes.
Raha ja raha lähendid
Raha ning raha lähenditena (raha ekvivalentidena) kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni ja tähtajalisi
hoiuseid.
Nõuded ostjate vastu
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse
iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on kajastatud mitmesugustes tegevkuludes. Ebatõenäoliselt laekuvaks on 50%
ulatuses kantud laekumata arved, mille laekumistähtajast on bilansipäevaks möödunud üle 3 kuu ning 100%
ulatuses laekumata arved, mille laekumistähtajast on möödunud üle 6 kuu ning mis ei ole ajavahemikul
bilansipäevast majandusaasta aruande koostamise päevani laekunud.
Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse
ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Euroopa Keskpanga
valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohuslase kasumi või kahjumina.
Välisvaluutas fikseeritud nõue kirjendatakse kommertspanga kursiga nõude laekumise hetkel ja konverteeritakse
koheselt Euroopa Keskpanga andmete alusel ametlikult kehtivasse vääringusse.
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest varudega seotud otsestest
kulutustest või tootmiskuludest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Pikaajalised finantsinvesteeringud
SA Eesti Filmi Instituut raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud, elimineerides SA Eesti Filmi Instituut
(emaettevõte) ja Tallinnfilm OÜ (tütarettevõte) omavahelised tehingud ning nõuete ja kohustiste saldod rida-realt.
Emaettevõtte konsolideerimata bilansis kajastatakse pikaajalise inantsinvesteeringuna tütarettevõtet selle
soetusmaksumuses.
Tütarettevõte Tallinnfilm OÜ koostab oma finantsaruandeid sama perioodi kohta ja kasutab oma aruannete
koostamisel olulises osas samu arvestuspõhimõtteid, mis emaettevõttegi, lähtudes Eesti finantsaruandluse
standardist. Selle kasumiaruanne koostatakse Raamatupidamise seaduses lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr
1 alusel.
19
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum.
Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjadele on põhivara soetusmaksumuse alampiir alates 2 000 eurot.
Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel
juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood.
Lähtuvalt filmikoopiate maksumuse suurtest erinevustest, mis tulenevad filmide pikkusest, algmaterjalist,
festivalidest osavõtust, koopiate originaalist jne, käsitletakse filmikoopiate arvestust kui erijuhtu ning põhivarana
kajastamise soetusmaksumuse piiriks (käibemaksuta) on vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjadele kehtestatud
alates 6 400 eurot. Filmikoopiatega seotud kulud kantakse projektipõhiselt otsekuludesse.
Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad objekti võimet osaleda tulevikus
majandusliku kasu loomisel, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Muud kulutused,
mis pigem säilitavad põhivara võimet luua majanduslikku kasu, kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Konsolideerimisgrupis (mille moodustavad Eesti Filmi Instituut ja Tallinnfilm OÜ) on kasutusel materiaalse ja
immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarne meetod. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud
amortisatsiooninormid vahemikus 10-33% aastas, immateriaalsele põhivarale (litsentsid, patendid) on määratud
Tallinnfilm OÜ-s amortisatsiooninormiks 20%.
Rendiarvestus
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad
üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse
rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Maksustamine
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividende määraga 20/80 netodividendina väljamakstud
summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise
perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid
välja makstakse.
Tulude arvestus
Tulud kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale
ning müügitulu ja tehingutega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Teenuste ja piletimüügist saadavad tulud ja kasum kajastatakse samades perioodides nagu teenuste osutamisega
kaasnevad kulutused.
Sihtotstarbelised toetused
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud
summasid kajastatakse tuluna kui sihtasutus aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid
täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus
kajastatakse tulemiaruandes tuluna v.a juhul, kui tegemist on sihtotstarbelise toetusega (nt filmide tootmise
toetusteks), mille puhul ei ole aruandeaastal sõlmitud vastavat toetuslepingut. Sellisel juhul kajastatakse laekunud
summad bilansi real “Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused”.
Sihttoetuse abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud vara amortiseeritakse
kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Toetuseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse soetamise perioodis tuluna.
Kulud
Sihtasutuse kulud on kajastatud tekkepõhiselt, majandustehingud on kajastatud siis, kui nad on toimunud.
Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruandes kirje “Toetused”) vastavalt juhatuse otsustega sõlmitud
sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused vastavalt
lepingulisele maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele kajastatakse bilansis muude võlgade koosseisus.
20
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
Konsolideeritud äritegevuse rahavood on kajastatud kaudmeetodil. Investeerimis- ja finantseerimisrahavoogusid
kajastatatakse otsemeetodil, tegelikult laekunud ja tegelikult tasutud brutosummadena.
Lisa 2. Raha ja pangakontod
31.12.2017 31.12.2016
Kassa 494 3 037
Arvelduskontod 2 049 857 1 060 299
Raha teel 0 215
Kokku 2 050 351 1 063 551
Lisa 3. Nõuded
31.12.2017 31.12.2016
Ostjatelt laekumata arved 34 560 27 975
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -10 -30
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 29 0
Muud lühiajalised nõuded 414 452 103 734
Kokku 449 031 131 547
Lisa 4. Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest
31.12.2017 31.12.2016
Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 0 0
Muud ettemaksed 32 541 5 090
Kokku 32 541 5 090
Lisa 5. Varud
31.12.2017 31.12.2016
Müügiks ostetud kaubad 10 007 12 316
Kokku 10 007 12 316
Mõlemal aastal näidatud varud koosnevad müügiks ostetud kaupadest kohvikus ja videoteegis.
21
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 6. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
31.12.2017 31.12.2016
Maksuliik
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 5 954 0 2 580
Üksikisiku tulumaks 0 7 628 0 7 772
Sotsiaalmaks 0 14 982 0 14 768
Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 25 0 0
Kogumispension 0 785 0 841
Töötuskindlustusmaks 0 868 0 909
Ettemaksukonto jääk 29 0
Kokku 29 30 242 0 26 870
Lisa 7. Materiaalne põhivara
Masinad Muu
Materiaalne põhivara ja seadmed materiaalne põhivara Kokku
31.12.2015
Soetusmaksumus 386 538 144 712 531 250
Akumuleeritud kulum -228 116 -119 576 -347 692
Jääkmaksumus 158 422 25 136 183 558
Ostud ja parendused 345 5 390 5 735
Amortisatsioonikulu -42 173 -8 128 -50 301
Muud muutused -4 269 -2 771 -7 040
31.12.2016
Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654
Akumuleeritud kulum -264 735 -120 967 -385 702
Jääkmaksumus 112 325 19 627 131 952
Amortisatsioonikulu -40 227 -6 388 -46 615
31.12.2017
Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654
Akumuleeritud kulum -304 962 -127 355 -432 317
Jääkmaksumus 72 098 13 239 85 337
22
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 8. Muud võlad
31.12.2017 31.12.2016
Võlad sihttoetuse saajatele 763 233 553 087
Muud 25 702 27 588
Kokku 788 935 580 675
Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruande kirje Toetused) vastavalt sõlmitud sihttoetuste lepingutele.
Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused kajastatakse bilansis kirjel Muud
võlad vastavalt maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele.
Antud kirje sisaldab ka viitvõlgu filmide rendi, autoritasude ja muude kohustuste eest.
Lisa 9. Töötasude kohustus
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustus 11 233 11 203
Puhkusetasude kohustus 7 389 8 787
Palgareserv 217 532
Kokku 18 839 20 522
Lisa 10. Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
31.12.2017 31.12.2016
Sihtotstarbelised toetused 1 303 647 324 106
Filmiprogrammid, -levi 13 542 2 333
Kokku 1 317 189 326 439
Sihtotstarbelisteks toetusteks saadud ettemaksena on kajastatud põhiosas 2017.aastal oli riigieelarvelise toetuse
kasutamise lepingu nr 7-18/7 kasutamata jäänud osa summas 1 269 135 eurot.
23
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 11. Toetused ja muud tulud
2017 2016
Sihtotstarbelised toetajad:
Kultuuriministeerium 4 338 127 4 597 467
Ettevõtluse Arendamise SA 42 515 196 419
Loov Euroopa MEDIA 27 718 27 719
Sotsiaalministeerium 17 500 7 500
Eesti Kultuurkapital 77 750 53 817
Europa Cinemas 16 937 17 674
Riigikantselei 3 834 580 3 775 000
Sihttoetus kokku: 8 355 127 8 675 596
Muud 3 161 29 087
Kokku 8 358 288 8 704 683
Lisa 12 . Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes
Tegevusala 2017 2016
Piletitulu 459 464 394 532
Tulu DVD-de müügist 2 141 3 604
Tulu kaupade müügist (s.h. müük kino kohvikust) 104 109 98 423
Tulu teenuste müügist (sh ürituste korraldus) 80 545 64 428
Tulud kasutusõiguste müügist 67 451 48 350
Reklaamitulud 19 888 26 627
Kokku 733 598 635 964
Piirkond 2017 2016
Eesti 727 405 633 943
Belgia 5 000 1 000
Prantsusmaa 833
Soome 96 107
Saksamaa 0 75
Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 120 64
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 144 775
Kokku 733 598 635 964
24
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 13. Kaubad, materjal ja teenused
2017 2016
Kaubakulu 52 397 52 527
Alltöövõtud 7 341 7 088
Litsentsi- ja autoritasud 3 791 6 071
Üür ja rent 1 780 1 413
Filmi rent 211 811 178 348
Kokku 277 120 245 447
Lisa 14 . Tütarettevõte
Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tütarettevõte osaühing Tallinnfilm (registrikood: 10328440) põhitegevusalaks on
filmide levitamine ja demonstreerimine ning kino Artis haldamine ja arendamine.
Tallinnfilm OÜ 31.12.2017 31.12.2016
Osalus 100% 100%
Bilansiline maksumus 176 907 176 907
Tallinnfilm OÜ omakapital 31.12.2017 31.12.2016
Osade arv 1 1
Osakapital 2 500 2 500
Jaotamata kasum (-kahjum) 136 425 181 498
Aruandeaasta kasum (-kahjum) 9 968 -45 073
Omakapital kokku 148 893 138 925
25
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 15. Tegevuskulud
SA Eesti Filmi Instituut ja Tallinnfilm OÜ erinevad oma tegevusvaldkonna poolest - EFI on suurim Eesti filmi
rahastaja, Tallinnfilm OÜ on filmide levitaja ja kinooperaator.
Lähtuvalt ülaltoodust on õiglasema ja ülevaatlikuma informatsiooni edastamiseks eraldi ära toodud nii ema- kui
ka tütarettevõtte tegevuskulud.
Tallinnfilm OÜ (va. emaettevõte) 2017 2016
Üür ja rent 217 880 205 671
Energia (elektri- ja soojusenergia) 28 342 29 987
Mitmesugused bürookulud 17 335 17 840
Lähetuskulud 472 309
Koolituskulud 1 390 2 257
Riiklikud ja kohalikud maksud 50 55
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 10 0
Hooldus-ja kommunaalkulud 69 295 71 722
Turunduskulud 29 488 21 463
Kulud õigusabile, konsultatsioonidele, audititele,
18 274 17 936
raamatupidamisele
Transportteenus 48 60
Muud tegevuskulud 10 541 13 236
Kokku 393 125 380 536
Lisaks täiendavad andmed personalikulude osas:
Tallinnfilm OÜ 2017 2016
Palgakulu 168 105 178 668
Sotsiaalmaksud 58 136 60 446
Tööjõukulud kokku 226 241 239 114
Keskmine töötajate arv 21 20
Tallinnfilm OÜ rendib alates oktoobrist 2009 Solaris Keskus ASilt kontoriruume, kinoruume ja seadmeid.
Kasutusrendikulu 2016.aastal 205671 eurot ja 2017.aastal 217880 eurot
Eesti Filmi Instituut rendib kontoriruume Eesti Kinoliit MTÜ-lt. EFI kasutusrendi summa moodustas mõlemal
aastal 39 209 eurot. 2018.aastal rendikulu kasvab.
26
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Eesti Filmi Instituudi kulud (va. tütarettevõte) 2017 2016
Loov Euroopa
Projektid MEDIA EFI Kokku Kokku
Personalikulud kokku 35 864 36 530 311 068 383 462 405 872
1. Palgakulu kokku 26 649 27 302 231 215 285 166 301 684
Nõukogu ja juhatuse liikmed 0 0 50 400 50 400 50 400
Administratsioon 14 095 27 302 180 815 222 212 237 599
Töövõtulepinguga 12 554 0 0 12 554 13 685
2. Muud personalikulud 125 0 1 344 1 469 2 005
3. Sotsiaalmaksukulud 9 090 9 228 78 509 96 827 102 183
Keskmine töötajate arv 1 11 12 12
Majanduskulud kokku 0 19 474 129 540 149 014 155 716
Muud tegevuskulud kokku 485 887 0 0 485 887 379 237
Rahvusvahelised filmiturud 136 626 0 0 136 626 95 420
Arendus- ja turundusprojektid 184 120 0 0 184 120 167 370
Filmipärand ja digiteerimine 118 882 0 0 118 882 37 144
Eurimages 29 343 0 0 29 343 31 207
Ekspertiisid, audit 14 915 0 0 14 915 13 219
EV100 2 001 0 0 2 001 34 877
Toetused kokku 4 015 628 4 780 3 099 122 7 119 530 7 557 028
Mängufilmide sihttoetused 3 737 000 0 1 270 000 5 007 000 5 026 450
Animafilmide sihttoetused 0 0 760 000 760 000 760 000
Dokumentaalfilmide sihttoetused 79 000 0 580 692 659 692 717 630
Vähemuskaastootmine 0 0 130 000 130 000 280 000
Ristmeedia 0 0 15 000 15 000 15 000
Film Estonia 198 938 0 0 198 938 336 798
Tagasi nõutud sihtfinantseerimine 0 0 0 0 -8 830
Levitoetus 0 0 131 000 131 000 154 465
Muud toetused 0 4 780 204 180 208 960 181 928
Sihttoetuste vahendamine 690 0 0 690 86 337
Liikmemaksud 0 0 8 250 8 250 7 250
Kõik kokku 4 537 379 60 784 3 539 730 8 137 893 8 497 853
27
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse SA Eesti Filmi Instituut ja Tallinnfilm OÜ juhatuse ja nõukogu liikmeid ning nende
lähikondseid ja nendega seotud ettevõtteid.
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasud 50 400 75 093
Arvestatud muud soodustused 381 2 015
Kokku 50 781 77 108
Muude tasudena on arvestatud isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ja töölepingu väliste lisatööde eest
saadud tasud.
EFI tehingud seotud juriidiliste isikutega
Sihttoetused
2017 2016
Eesti Filmi Andmebaas MTÜ 60 700 60 000
Sihttoetused kokku 60 700 60 000
28
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 17 . Emaettevõtte iseseisvad, konsolideerimata aruanded
SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) bilanss
31.12.2017 31.12.2016
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod 1 929 627 991 354
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 7 965 9 213
Muud lühiajalised nõuded 414 453 103 695
Ettemaksed teenuste eest 31 200 4 983
Kokku 453 618 117 891
Varud
Müügiks ostetud kaubad 6 575 6 710
Käibevara kokku 2 389 820 1 115 955
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 176 907 176 907
Põhivara kokku 176 907 176 907
VARAD KOKKU 2 566 727 1 292 862
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed
Võlad tarnijale 38 992 6 971
Võlad töövõtjale 5 766 4 747
Maksuvõlad 21 620 18 119
Muud võlad 1 556 1 974
Välja maksmata sihttoetused 763 233 553 087
Tulevaste perioodide tulu sihtotstarbelistest toetustest 1 303 647 324 106
Lühiajalised kohustused kokku 2 134 814 909 004
KOHUSTUSED KOKKU 2 134 814 909 004
NETOVARA
Sihtkapital 208 863 208 863
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 174 346 211 131
Aruandeperioodi tulem 48 704 -36 136
Netovara kokku 431 913 383 858
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 566 727 1 292 862
29
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) tulemiaruanne
2017 2016
TULUD
Müügitulud 68 974 51 230
Eraldised ja toetused riigieelarvest ja riigi asutustelt 7 992 665 8 161 876
Välisabi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt 70 233 224 138
Muud tulud 3 152 24 562
Tulud kokku 8 135 024 8 461 806
KULUD
Kaubad, materjal ja teenused 117 698
Mitmesugused tegevuskulud 583 328 536 977
Toetused 7 119 413 7 557 679
Tööjõukulud
Palgakulu 285 166 301 683
Sotsiaal-ja töötuskindlustusmaksed 98 296 104 189
Kokku tööjõukulu 383 462 405 872
Kulud kokku 8 086 320 8 501 226
Tulem (-tulem) 48 704 -39 420
Finantstulud 41 3 284
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 48 704 -36 136
30
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) rahavoogude aruanne
2017 2016
Rahavood põhitegevusest
Aruandeaasta tegevustulem 48 704 -39 420
Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus
Nõuded ostjate vastu -135 -882
Muud lühiajalised nõuded -312 232 -39 613
Toetuste ettemaksed 0 451 250
Ettemaksed teenuste eest -26 218 1 744
Varud 135 765
Võlad ja ettemaksed 36 123 2 336
Toetuste kohustused 210 146 185 014
Saadud toetuste ettemaksed 979 541 -331 493
Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus kokku 887 360 269 121
Rahavood põhitegevusest kokku 936 064 229 701
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 2 220 3 035
Rahavood investeerimisest kokku 2 220 3 035
Rahavood kokku 938 284 232 736
Raha ja pangakontode muutused
Raha ja selle ekvivalendid alguses 991 354 758 618
Raha ja selle ekvivalendid lõpus 1 929 627 991 354
Muutus 938 284 232 736
31
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) netovara muutuste aruanne
Eelmiste perioodide
Sihtkapital Kokku netovara
jaotamata tulem
31.12.2015 208 863 211 131 419 994
Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907
bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 183 558
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse
meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2015 427 086
Aruandeaasta tulem -36 136 -36 136
31.12.2016 208 863 174 995 383 858
Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907
bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 131 952
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse
meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2016 345 877
Aruandeaasta tulem 48 704 48 704
31.12.2017 208 863 271 754 431 913
Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907
bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 85 337
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse
meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2017 403 899
32
SA Eesti Filmi Instituut
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017
Lisa 18. Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
Põhitegevusala
Tegevusala EMTAK kood Müügitulu Müügitulu %
Jah/ei
Ostetud kaubad
46431 1 462 2 ei
müügiks
Kasutamisõiguse
59131 67 512 98 ei
tasu
Kokku 68 974 100
33
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT ja tema tütarettevõtja (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga
31.12.2017 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel
kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast
vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta,
ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks
siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk
on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad
siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me
vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Sergei Tšistjakov
Vandeaudiitori number: 481
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
20.04.2018