dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. mai 2018
Viit
3-3/1201-1
Registreeritud
15. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Nuku
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2018

Failid

  • 📎90011094_2017.bdoc190 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus NUKU registrikood: 90011094 tänava/talu nimi, Lai tn 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10133 telefon: +372 6679550 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.nuku.ee Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Tulemiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Netovara muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Varud 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Kapitalirent 20 Lisa 8 Kasutusrent 20 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 22 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 23 Lisa 14 Muud tulud 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 16 Tööjõukulud 24 Lisa 17 Muud kulud 24 Lisa 18 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 2017. majandusaasta aruande tegevusaruanne SISSEJUHATUS 2017. aastal jätkus möödunud aasta lõpus vastuvõetud juurdeehituse ning uuenenud kompleksi kasutusele võtmine ja n-ö sisseelamine, mis võttis pidevalt edasilükkunud ehituse valmimise tähtaja ning uue saali sisustamise vajaduse tõttu oodatust pisut kauem aega. Jätkuv vajadus uuendada ja mitmekesistada repertuaari tingis väga pingelise proovi- ja etendusgraafiku ning suure töökoormuse. Samas iseloomustas aastat suur rõõm n-ö tagasi koju jõudmisest, uuenenud ja paranenud töötingimuste saamisest ning täiendavate võimaluste saamisest teatri- ja muuseumikülastajate paremaks võõrustamiseks. Jätkus teatrialaste tehniliste võimekuste kaasajastamine ning arendamine. Sai selgeks, et heitlikud ajad ning pidev n-ö välise arendus hakkab tasapisi jõudma lõppfaasi. Peatselt saabuv sellekohane stabiilsus annab teatrile senisest suurema võimaluse fokuseerida oma tegevus üha tugevamalt sisu arendamisele. Alustati sihtasutuse missiooni, visiooni, eesmärkide, väärtuste, põhimõtete ja üldise olemuse kaardistamist ning nimetatu selgema ja kõigini jõudva sätestamise ettevalmistamist. Lähtudes suuremast fokuseerimisvõimalusest, muutus repertuaari, trupi jne planeerimine varasemast veelgi sisukamaks. Eesmärgiks on suunata oma tegevust üha enam selles suunas, et teatri repertuaarivalik ja sisuline küpsus oleksid kooskõlas kõigi jaoks arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud NUKU teatri missiooni, visiooni, väärtuste ja eesmärkidega. TEATER Üldist Teatril on võimalus ja roll kujundada ning arendada ühiskonda, kogukonda, sotsiaalset keskkonda mitmesuguste aspektide kaudu. NUKU teatri eesmärgiks on mitmekülgne ja professionaalne teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Teater tegeleb kunstiga, pakkudes sellega ühiskonnale väga erinevaid üldisemaid ning konkreetseimaid sisendeid – näiteks on teater loovuse arendaja või iseseisva mõtlemisoskuse kujundaja, aga miks mitte ka väga konkreetse tootedisaini lahenduse pakkuja. Teater on ka hariduse andja ning silmaringi avardaja. Jällegi väga üldiselt ja ka väga konkreetselt on teater meelelahutaja. Lisaks sellele on teater dialoogi algataja, hoidja ja kaasarääkija. Teater on ühiskondlike protsesside mõtestaja ja analüüsija. Teater on elamuste ja emotsioonide pakkuja. Kõige enam on teater aga sümbioos kõigest eelpoolnimetatust. NUKU teater toob lavale lavastusi järgmistele sihtgruppidele: mudilane vanuses 1–3 aastat; lasteaialaps vanuses 3–5 aastat; koolieelik ja algkooliõpilane vanuses 6–10 aastat; põhikooliõpilane vanuses 11–15 aastat; gümnaasiuminoor ja üliõpilane vanuses16–21 aastat; täiskasvanu. Etendustegevus ja repertuaar 2017. aastal esietendus 8 uuslavastust (2016. aastal 4 uuslavastust). Üks planeeritud esietendus tuli ehituse esialgselt planeeritud tähtaegades mittepüsimise tõttu lükata järgmisesse aastasse. Anti 625 etendust, mida külastas 75 386 vaatajat (2016a aastal anti 625 etendust, mida külastas 62 646 vaatajat) . Uuslavastused Jaanuaris esietendus Antoine de Saint-Exupéry samanimelise raamatu alusel valminud Mirko Rajase koguperelavastus „Väike prints“. Märtsis esietendus Maria Uski ja trupi ühistööna valminud lavastus „Nutude salajutud“ beebidele. Aprillis tõi Taavi Tõnisson lavale James Krüssi raamatul „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ põhineva samanimelise koguperelavastuse. Suvelavastusena ning ühe suvise projektina tõime lavale Mehis Heinsaare loomingul ning Lauri Saatpalu ja Paul Danieli muusikal põhineva täiskasvanute lavastuse „Mees, kes ei teinud mitte midagi“. Lavastaja Aare Toikka. Septembris esietendus maailma ühel mainekaimal visuaalteatrifestivalil meie ning Iisraeli trupi ühistööna valminud täiskasvanute lavastus „Bon Vojage ja teised valed“. Oktoobris jõudis lavale Mait Jooritsa koguperelavastus „Pollyanna“. Detsembris valmis koostöös VHK teatriklassiga väikelastelavastus „Siis, kui keegi ei vaata“ ning Vahur Kelleri jõululavastus „Eesti jõulud“. Muu püsirepertuaar „Ajarefrään”, autorid Helle Laas ja Jaanika Juhanson, lavastaja Jaanika Juhanson, esiet. 22.02.2015, nuku- ja visuaalteatrilavastus täiskasvanutele. Nukuteatri raudvara Helle Laasi elulooline monolavastus. „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, autor Mark Haddon, lavastaja Sander Pukk, esiet. 08.03.2015, sõna- ja visuaalteatrilavastus noortele ja täiskasvanutele. Noorteromaanil põhinev näitemäng autistlike kalduvustega 15-aastasest poisist. „Lemuel Pitkini demonteerimine”, autor Nathanael West, lavastaja Mirko Rajas, esiet. 04.10.2015 Hobuveskis, nuku- visuaal- ja sõnateatrilavastus täiskasvanutele. Äärmuslik lugu inimese lammutamisest nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. „Miisu”, autor Annie M. G. Schmidt, lavastaja Andres Roosileht, esiet. 18.10.2015, nuku- ja sõnalavastus vanusele al 5. eluaastast. Lugu naisest, kes oli varem kass, ning tema seiklustest inimeste ja ajakirjanduse maailmas. „Canterville’i lossi vaim”, autor Oscar Wilde, lavastaja Anna Ivanova-Brašinskaja, esiet. 06.09.2014, lastelavastus vanusele al 7. eluaastast. Kummituslugu koolinoortele. „Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater”, autor Mihkel Ulman, lavastajad Taavi Tõnisson ja Mirko Rajas, esiet. 04.05.2014, lastelavastus vanusele al 7. eluaastast. Imesid täis muinasjutt printsi ja marionettnuku armastusest. „Hanel oli auto”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 02.05.2009, väikelastelavastus vanusele al 3. eluaastast. Lustakas sirminukulavastus hane uhkest autost. „Isekas hiiglane”, autor Oscar Wilde, lavastaja Maria Usk, esiet. 05.09.2004 , lastelavastus vanusele al 5. eluaastast. Nukulavastus isekusest ja headusest. „Karjapoiss on kuningas”, tekst rahvaluulest, lavastaja Rein Agur, esiet. 17.06.1981, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Museaalne” lavastus rahvamuistenditest ja -tarkustest. Mängitakse NUKU muuseumis. „Kartlik jõehobu ja poiss, kes muutus tordiks”, autor Miloš Macourek, lavastaja Virko Annus, esiet. 06.02.2011, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Tarmo Männardi monoetendus jutustamisteatri laadis. „Kodud”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 09.04.2011, väikelastelavastus vanusele al 3. eluaastast. Sirminukulavastus, kus kohtab loomi ja linde, kellel kõigil on erinevate nimedega kodud. „Käed ja kindad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 06.03.2011, väikelastelavastus vanusele al 3. eluaastast. Estraadlik nukulavastus lõbusate loomasketšidega. „Lutsukomm ja 200 vanaisa”, autor Miloš Macourek, lavastaja Vahur Keller, esiet. 19.04.2009, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Tarmo Männardi monoetendus fantaasiarikaste muinasjuttudega. „Metsakülad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 17.11.2007, väikelastelavastus vanusele al 2. eluaastast. Lustakas sirminukulavastus, kus vahva rongisõit viib külla metsloomadele. „Munatopskid“, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 01.06.2013, väikelastelavastus vanusele al 3. eluaastast. Munakarpidest tehtud nukkude sketšidest koosnev lavastus, mille sõnumiks on olla julge ja nutikas. „Nublu”, autor Jaan Rannap, lavastaja Vahur Keller, esiet. 10.11.2013, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Õpetlik lavastus tuletõrjekoera seiklustest ning tuleohutusest. „Pesamunad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 18.05.2012, väikelastelavastus vanusele al 2. eluaastast. Nukulavastus loomalastest, kes ei taha magama minna. „Puuhaldjate lugu”, autor ja lavastaja Mirko Rajas, esiet. 23.02.2014, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Südamlik lugu ühe sõpruse algusest. „Tsuhh, tsuhh, tsuhh…“ autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 05.11.2006, väikelastelavastus vanusele al 2. eluaastast. Sirminukulavastus, kus piilupardi juhitav rong sõidab läbi koduloomade külade. „Vurr-vurr vurrkann”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 01.04.2010, väikelastelavastus vanusele al 1. eluaastast. Lavastus kõige pisematele, kus tegelasteks on lutid, kõristid, mähkmed, mänguasjad. „Vepsa muinasjutud”, rahvaluulel põhinev Helle Laasi ja Mihkel Tikerpalu lavastus, taasesietendus 01.10.2014, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Kolm humoorikat lugu eestlaste sugulasrahvalt vepslastelt. „Väike Gavroche”, autor Victor Hugo, lavastaja Taavi Tõnisson, esiet. 15.09.2013, lastelavatus vanusele al 7. eluaastast. Sotsiaalselt tundlik lugu suure südamega tänavapoisist. „Värvid”, autor ja lavastaja Maria Usk, esiet. 09.01.2016, lastelavastus vanusele al 3. eluaastast. Lugu sellest, kuidas kunagi ammu sündisid maailma värvid ning tekkisid öö ja päev. „Krõll”, autor Ellen Niit, lavastaja Vahur Keller, esiet. 28.02.2016, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Lugu sellest, kuidas ühel ilusal hommikul, kui pere viksilt laua taga einestab, saabub neile külla naljakas sabaga tegelane Krõll. „Päike läheb puhkusele”, autor Kristi Kangilaski, lavastaja Taavi Tõnisson, esiet. 30.04.2016, lastelavastus vanusele al 3. eluaastast. See lugu räägib sellest, et me kõik võime vahel väsida. Ja ka kõige tugevamad meist võivad vahel tunda end üksikuna. „Ahhaa, kummitab”, autor Edgar Valter, lavastaja Karl Sakrits, esiet. 03.12.2016, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Imetabane lugu iseäralikust sõprusest ja kummituslikest krutskitest NUKU muuseumi aatriumis. Festival Alates 2007. aastast on nukuteater korraldanud etenduskunstide festivali Tallinn Treff. Möödunud aastal võeti kasutusele uus nimi NuQ Treff ja ta hakkab nüüdsest toimuma üle aasta ehk biennaalina. Tegemist on rahvusvahelise teatrifestivaliga, mille lähtepunktiks on kaasaegse nukukunsti populariseerimine, vanade traditsioonide elustamine ning üllatamine uute teatrivormiga. Festival on oma kümne tegutsemisaasta kestel toonud Eesti publiku ette terve rea väljapaistvaid nuku- ja visuaalteatriesinejaid ning avastanud noori talente, kes on tihti just Treffilt tuule tiibadesse saanud ja kutsutud meie programmist edasi ka teistele rahvusvahelistele festivalidele. Oluliseks printsiibiks festivali programmi koostamisel on võrdne tähelepanu nii täiskasvanute programmile kui ka kõrgetasemelistele lastelavastustele, mis pakuks värskeid ideid ja innustust ka kodumaistele teatritegijatele. NuQ Treff on ainus festival Eestis, mis keskendub erilisele keelepiirideta visuaalteatri ja maailmatasemel nukuteatri toomisele Eesti publiku ette. Selle taseme ja jätkusuutlikkuse hoidmiseks on rahvusvaheliste suhete loomine ja pidev arendamine äärmiselt oluline. Festival on järjest enam muutunud mitmete rahvusvahelistelt tunnustatud Euroopa nukuteatri juhtide ja festivali korraldajate kohtumispaigaks, kus saab arutada ja planeerida uusi koostööprojekte ning üritusi. Selline tegevus on osutunud aastate jooksul väga heaks platvormiks ka Eesti teatrite lavastuste jõudmisele rahvusvahelisele areenile. 2017. aastal toimunud NuQ Treff festivali põhiprogramm jagunes kaheks – programm noortele ja täiskasvanutele ning programm lastele. Programmis oli 18 lavastust ja anti 50 etendust (2016. aastal 22 lavastust ja 57 etendust). Kokku osales festivalil 21 kompaniid ja esindatud oli 9 erinevat riiki: Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Soome, Austria, Saksamaa, Norra, Sloveenia, Taani ja Venemaa. Festivali mõju nii vald- kui ka piirkonnale on iga aastaga suurenenud ja samm sammult on kasvanud nii kohaliku kui ka välismaise publiku arv. Piletiga pealtvaatajaid oli 2017.a etendustel kokku 3544 (2016. aastal 3904 pealtvaatajaid). Sellele lisandusid veel festivali klubi ja kohtumisprogrammi külastajad. Festivalil on oluline roll ka NUKU teatri enda inimeste pädevuse suurendamisel ja lisaks etenduste külastamisele on inimestel võimalik osaleda erinevates jutu- ja töötubades. Sel aastal oli NUKU töötajatel ja ka huvilistel väljastpoolt teatrit, võimalik osaleda 2 meistriklassis, mille juhendajateks olid Paul Zaloom (USA) ja Polina Borissova (Prantsusmaa). Samuti jätkus festivali sisu ning vormi arendamine. Jätkati täiendatud lisategevuste programmiga – vestlusringid, meistriklassid, presentatsioonid, erinevate nukukunsti tegijate omavahel kokkuviimine ning teiste valdkondade tegijate integreerimine. Kõiki neid tegevusi toetas festivali klubi, mis oli avatud igal õhtul ja kus said kokku laval ja lava taga olnud loojad ning tavalised teatrikülastajad. MUUD TEGEVUSED Üldist Kuigi sihtasutuse põhitegevuseks on teatritegevus, koondab organisatsioon enda juurde veel mitmeid teatriga seotud ja eraldiseisvaid kunsti- ja muid tegevusi. See pakub lisaväärtust ning sidumisvõimalusi. Nii tegeletakse juba nimetatud teatrifestivali korraldamisega, uue põlvkonna kasvatamisega teatristuudios, ollakse partneriks teatrialase kõrghariduse andmisel Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias, hallatakse muuseumi (püsiekspositsioon, näitused, sariüritused, eriüritused, ekskursioonid jne) ning arendatakse muud näitusetegevust. Lisaks sellele korraldatakse ka mitmesuguseid eriüritusi, ollakse aktiivsed rahvusvahelistes suhetes ning pakutakse ja arendatakse muid tugiteenuseid, nagu näiteks pood ja kohvik. Muuseum 2017. aastal külastas NUKU muuseumi 16 155 inimest (2016. aastal 23 667 inimest). Jätkati sariürituste korraldamist ning pakutavate koolituste, õpitubade jms arendamist ning täiendamist. Jätkati koostööd Tallinna vanalinna muuseumidega laagriprojekti „Kaheksa ühe hoobiga” ning koolipäeva „Puust ja punaseks” korraldamiseks. Muuseum oli 2017. aastal külastajatele avatud kuuel päeval nädalas. Muuseumis jätkati väljatöötatud ning täienenud programmiga, mida pakutakse täies mahus eesti ja inglise ning osaliselt ka vene keeles. Igapäevaselt toimusid muuseumis ekskursioonid, mille käigus sai tutvuda nukuteatri ajalooga ja näitustega seotud teatriteemadega. Seni kaks korda kuus toimunud sündmus „Kohtumine nukkudega” hakkas toimuma iganädalaselt. Antud formaadile lisandus vanemale koolieale suunatud analoogilise sisuga programm „Kohtumine nukukaga”, mille fookus liikus nukult nukunäitlejale. Teatrihooaja igal laupäeval ja pühapäeval anti muuseumis etendusi programmi „Muuseum ärkab ellu“ raames. Nendeks olid miniatuursed tänavateatri laadis esitatavad lühietendused, mis on enamasti valitud teatri kunagise repertuaari hulgast. Muuseumis korraldati sünnipäevi ja jõulupidusid, mille programmid koostati vastavalt külastaja soovile eelpool nimetatud muuseumitegevuste põhjal. Muuseum osales aktiivselt erisündmuste läbiviimisel ja organiseerimisel (Muuseumiöö, teatrikuu tähistamine). Jätkusid programmid, mis pakkusid teatrietendustele lisaväärtusi mängude, õpitubade ja töötubade vormis. Juba kaetud vanusegruppidele lisandusid mängud kõige pisematele (alates 2. eluaastast). Jätkus tihe koostöö muuseumidevaheliste koostööprojektidega, milles osales üheksa vanalinna muuseumi. Viisime läbi koolivaheaegadel toimuvaid lastelaagreid „Kaheksa ühe hoobiga” 1.–3. klasside lastele ning seejärel käivitasime koostööprojekti „Puust ja punaseks”, mille käigus saavad üldhariduskoolide 4. klassid osaleda ühel neljatunnisel koolipäeval, mis toimub erinevates muuseumides. Valida on kahe tunniplaani vahel. Osavõtjaid on selles programmis olnud üle Eesti. Jätkati muuseumi turundusprogrammi arendamist, mis toetab igas tegevuses teatri põhitegevusi. Jätkati NUKU muuseumis uue ekspositsiooni planeerimise ja ehitamisega. Eesmärgiks oli välja töötada platvorm, mis täiendaks nukuteatri diskursuse-sisest kvaliteeti ning oleks külastajatele atraktiivne ka erialaüleselt. Muuseumis töötati välja ideekavandid ja loodi joonised juurdeehituse ruumide jaoks ning sellega seoses töötati välja ka muudatused muuseumi püsiekspositsiooni terviklahenduses. Rahvusvahelised suhted Lähtudes tegevusvaldkondlikust eripärast, tegijate vähesusest Eestis, samuti huvist mujal maailmas toimuva vastu, aga ka enda loomingu tutvustamise ning teistelt õppimise ning inspiratsiooni saamise eesmärgist, omab NUKU väga laiapõhjalist rahvusvaheliste suhete võrgustikku. Välisfestivalidel osalemine on NUKU teatrile suurepärane võimalus uute kontaktide loomiseks ja enese näitamiseks rahvusvahelisele ringkonnale. Lisaks on festivalid Eesti nukunäitlejate ja kunstnike jaoks peaaegu ainsaks enesearenduse ning kogemuste hankimise võimaluseks. Välisteatrite ja festivalide külastamine Septembris esietendus meie lavastus „Bon Vojage ja teised valed“ väga mainekal visuaalteatrifestivalil Prantsusmaal Charleville-Mézières’s. Festivali programmi pääsemist ja veel esietendumist programmis võib teatrimaailmas võrrelda Oscari võitmisega. Lisaks etenduse programmis osalemisele tutvus teatri esindus festivali programmiga, peeti koostööläbirääkimisi ning alustati ja jätkati erinevate nn Euroopa projektide tegevustega. Pood Kassa funktsiooni paremaks ärakasutamiseks ning teatrikülastaja vajaduste paremaks rahuldamiseks tegutseb teatris pood, mis lisaks enda (teater, muuseum) ja teiste ürituskorraldajate piletitele (Piletilevi müügivõrk) müüb külastajatele, linnakodanikele ning turistidele eestimaiseid maiustusi, karastusjooke jms, samuti erinevaid (oma)meeneid ning mänguasju, suvisel ajal ka kohvijooke ning jäätist. Paraku tõi teatrisaalide kolimine Auna tänavale, Lai 1 maja ehituseks sulgemine ning paljudele klientidele tuttava müügikoha kolimine muuseumimajja oluliselt väiksemale pinnale kaasa müügikäibe suure languse. Sarnaselt muudele valdkondadele jätkus poe uue kontseptsiooni väljatöötamine. Uuenenud valiku ja kontseptsiooniga pood avati koos juurdeehituse avamisega novembris. Poe sortiment jätkab uuenemist ja täienemist. Kohvik Hendriku kohvik on eeskätt mõeldud oma maja töötajate ning teatri ja muusemi külastajate teenindamiseks. Eesmärk oli pakkuda piisavalt mitmekülgset ja kvaliteetset sortimenti võimalikult soodsate hindadega nii korralikumaks kõhutäieks kui ka väiksemaks kohvikõrvaseks. Menüüvalikus oli lõunapakkumisena supp, lisaks salatid, võileivad, pirukad ja wrapid, magusavalikus koogid ja saiakesed. Pakuti kvaliteetseid kohvi- ja teejooke ning erinevaid karastusjooke. Õhtustel täiskasvanutele suunatud etendustel oli võimalik osta alkohoolseid jooke, mis pidevalt letis nähtaval kohal ei paikne. Kohvik oli avatud kõigil teatri ja muusemi lahtiolekupäevadel teisipäevast pühapäevani. ORGANISATSIOON Juhtimine ja struktuur 2017. aastal töötas SA NUKU nõukogu koosseisus: Nõukogu esimees Hillar Sein. Nõukogu liikmed: Garmen Tabor Mart Mägi Mait Laas Teet Kukk Juhatuse liige Joonas Tartu. Haldus- ja ehitustegevus SA NUKU-le kinnisvara ei kuulu. Põhitegevuseks vajalikke pindu kasutatakse üürilepingute alusel. Teatri- ja muuseumihoonet üüritakse pikaajalise lepingu alusel Riigi Kinnisvara AS-lt, muid ruume renditakse lühemaajaliste lepingutega vastavalt vajadustele (ladu, etenduspaigad jms). 2017. aastal korraldas ja koordineeris vajalikke haldustegevusi SA NUKU haldusjuht koostöös Riigi Kinnisvara AS kliendihalduriga. Enamikku tegevustest teostas Riigi Kinnisvara AS. Põhja piirkonna haldur on Liivi Sandra Arulaane. Riigi Kinnisvara AS-i näol on tegemist eraldiseisva ning suuremahuliselt tegutseva ettevõttega. Vastavalt Riigi Kinnisvara AS-i poolt kehtestatud avariitööde ja mittevastavuste likvideerimise korrale on avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg teatritöö iseloomule mõnevõrra ebasobilik. Samas on paranenud tehnosüsteemide spetsiifilised hooldus- ja remonttööd. Aruande koostamise perioodil ei ole toimunud olulisi sündmusi. Teater on jätkanud oma tavapärast tegevust. Peamised finantssuhtarvud 2017 2016 Tulu-kulu suhe = kokku tulud / kokku kulud 1,06 1,03 Netovara määr = netovara / varad kokku * 100 62,60 19,78 Puhasrentaablus (%) = aruandeaasta tulem / tulu ettevõtluselt * 100 25,51 16,18 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused 0,67 0,45 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 75 864 208 741 2 Nõuded ja ettemaksed 86 029 180 817 3 Varud 16 276 12 374 4 Kokku käibevarad 178 169 401 932 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 542 075 715 564 6 Kokku põhivarad 542 075 715 564 Kokku varad 720 244 1 117 496 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 1 861 1 820 7 Võlad ja ettemaksed 246 507 301 791 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 18 399 588 305 12 Kokku lühiajalised kohustised 266 767 891 916 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 2 630 4 490 7 Kokku pikaajalised kohustised 2 630 4 490 Kokku kohustised 269 397 896 406 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 531 131 531 131 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -310 041 -394 127 Aruandeaasta tulem 229 757 84 086 Kokku netovara 450 847 221 090 Kokku kohustised ja netovara 720 244 1 117 496 10 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 084 627 2 233 526 12 Tulu ettevõtlusest 900 632 519 682 13 Muud tulud 0 1 194 14 Kokku tulud 3 985 259 2 754 402 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 954 617 -1 192 936 15 Tööjõukulud -1 730 100 -1 388 307 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -69 200 -88 924 6 Muud kulud -2 035 -1 283 17 Kokku kulud -3 755 952 -2 671 450 Põhitegevuse tulem 229 307 82 952 Muud finantstulud ja -kulud 450 1 134 Aruandeaasta tulem 229 757 84 086 11 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 229 307 82 952 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 69 200 88 924 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 194 Muud korrigeerimised -404 368 0 6 Kokku korrigeerimised -335 168 87 730 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 94 788 -123 699 Varude muutus -3 901 -3 150 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -55 284 91 157 Kokku rahavood põhitegevusest -70 258 134 990 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -61 248 -540 937 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 3 750 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 588 305 toetustest Laekunud intressid 571 1 235 Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 677 52 353 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1 820 -3 866 7 Makstud intressid -122 -103 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 942 -3 969 Kokku rahavood -132 877 183 374 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 208 741 25 367 Raha ja raha ekvivalentide muutus -132 877 183 374 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 75 864 208 741 12 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 531 131 -394 127 137 004 Aruandeaasta tulem 84 086 84 086 31.12.2016 531 131 -310 041 221 090 Aruandeaasta tulem 229 757 229 757 31.12.2017 531 131 -80 284 450 847 13 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standart tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu ning muud nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivarana arvestatakse varaobjektid soetusmaksumusega alates 5000 eurot ja kasutuseaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised : transpordivahendid 5-6,6 aastat ning muu põhivara 5-10 aastat. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Igal bilansipäeval hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 14 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud ning muud kohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, avalikustatakse nende olemasolu korral aastaaruande lisas tingimuslike kohustustena. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara soetust kajastatakse mõlemaid eraldi. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna hetkel, kui toetus on laekunud. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarve aasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Piletimüügitulu teatrietendustele kajastatakse müügihetkel saadud ettemaksena ning kantakse tuludesse etenduse toimumise päeval. Kulud Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulevastel perioodidel toimuvate teatrietenduste ettevalmistamisega seotud otsesed kulutused kogutakse bilansireale „Nõuded ja ettemaksed“ alakirjele „Tulevaste perioodide kulud“ ning kajastatakse kuludena esietenduse toimumise päeval. Seotud osapooled 15 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooltena käsitletakse: 1) Juhatuse ja nõukogu liikmed 2) punktis 1 nimetatud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad majandusüksused. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või osaühingu sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Kassa 27 258 19 932 Arvelduskonto (Riigikassa) 48 606 188 809 Kokku raha 75 864 208 741 Bilansipäeva järgselt on sularaha jääk viidud sihtasutuse arvelduskontole. 16 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 32 690 32 690 Ostjatelt laekumata 32 690 32 690 arved Maksude ettemaksed ja 40 647 40 647 5 tagasinõuded Muud nõuded 2 503 2 503 Viitlaekumised 2 503 2 503 Ettemaksed 10 189 10 189 Tulevaste perioodide 10 189 10 189 kulud Kokku nõuded ja 86 029 86 029 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 25 548 25 548 Ostjatelt laekumata 25 548 25 548 arved Maksude ettemaksed ja 133 963 133 963 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 565 1 565 Viitlaekumised 1 565 1 565 Ettemaksed 19 741 19 741 Tulevaste perioodide 19 741 19 741 kulud Kokku nõuded ja 180 817 180 817 ettemaksed Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2017 a. koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 581 eur; puhkusetasude ettemaksust summas 3 738 eur; teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 5 870 eur. Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2016 a. koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 70 eur; puhkusetasude ettmekasust summas 3 081 eur; teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 15 300 eur; koristusteenuste ettemaksust summas 1 290 eur. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Müügiks ostetud kaubad 16 276 12 374 Kaubad müügiks 16 276 12 374 Kokku varud 16 276 12 374 17 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 3 081 133 121 Üksikisiku tulumaks 27 489 24 056 Erisoodustuse tulumaks 3 881 1 313 Sotsiaalmaks 60 534 46 265 Kohustuslik kogumispension 3 126 2 636 Töötuskindlustusmaksed 3 634 3 022 Ettemaksukonto jääk 40 647 842 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 40 647 101 745 133 963 77 292 Vaata ka lisa 3 ja 9. 18 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Muud Ettemaksed põhivarad ettemaksed vahendid masinad ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 5 289 5 289 1 296 528 1 301 817 Akumuleeritud kulum -2 468 -2 468 -1 051 814 -1 054 282 Jääkmaksumus 2 821 2 821 244 714 247 535 Ostud ja parendused 10 175 11 287 21 462 538 047 538 047 559 509 Muud ostud ja parendused 10 175 11 287 21 462 538 047 538 047 559 509 Amortisatsioonikulu -1 791 -188 -1 979 -86 945 -88 924 Müügid -2 556 -2 556 -2 556 31.12.2016 Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 141 187 538 047 538 047 1 700 696 Akumuleeritud kulum -1 526 -188 -1 714 -983 418 -985 132 Jääkmaksumus 8 649 11 099 19 748 157 769 538 047 538 047 715 564 Ostud ja parendused 433 759 -404 368 -404 368 29 391 Muud ostud ja parendused 433 759 -404 368 -404 368 29 391 Amortisatsioonikulu -2 035 -2 258 -4 293 -64 908 -69 201 Muud muutused -133 679 -133 679 -133 679 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 574 946 0 0 1 596 408 Akumuleeritud kulum -3 561 -2 446 -6 007 -1 048 326 0 0 -1 054 333 Jääkmaksumus 6 614 8 841 15 455 526 620 0 0 542 075 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2017 2016 Masinad ja seadmed 0 3 750 Transpordi- vahendid 0 3 750 Kokku 0 3 750 2017 a. oma finantseerimise all põhivarana soetatud videoprojektor ja raskesuitsumasin. Kultuuriministeeriumi toetuse all, mis oli eraldatud eelmisel aastal põhivara summaks on 404 368 eurot. 2016.a põhivarana soetatud sõiduauto Kia Ceed ja tehtud täiesti uus NUKU kodulehekülg, mille kaudu ka lihtsustatud ja mugavamaks tehtud etenduste piletite ostmise protsess. KIA Ceed on soetatud kapitalrendi teel (lisa 7). Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetusest (vt lisa 12) ettemakse Event Center OÜ-le summas 538 047 eur RKAS poolt renoveeritud teatrihoone osa sisustamiseks. Nimetatud varade üleandmine RKAS-elt Nuku SA-le toimus 22.12.2017. 19 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalrent 4 491 1 861 2 630 Kapitalirendikohustised 4 491 1 861 2 630 kokku 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalrent 6 310 1 820 4 490 Kapitalirendikohustised 6 310 1 820 4 490 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2017 31.12.2016 Masinad ja seadmed 6 614 8 649 Kokku 6 614 8 649 Kapitalrendina soetatud sõiduauto Kia Ceed. Lepingu tähtaeg 20.04.2019 a. Intressimäär on 2,2%. Alusvaluuta on EUR. Vara soetusmaksumuseks oli 10 175 eurot. Aruandeaastal tasutud vara väljaostmiseks 1 820 eurot. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 979 252 494 718 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 1 011 293 967 674 1-5 aasta jooksul 4 056 189 4 819 417 Üle 5 aasta 8 660 527 4 698 982 NUKU SA üürib Riigi Kinnisvara AS-lt lepingu alusel kinnistutel asukohaga Tallinn, Lai tn. 1 / Nunne tn. 4 / Nunne tn 8 asuvaid hooneid (teater ja muuseum).Leping sõlmitud 23.12.2012.a Lepingu tähtaeg on 10 (kümme) aastat Lepingu jõustumisest arvates. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise aluseid ei kohaldata. Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on eesõigus alustada üürileandjaga läbirääkimisi kõnesoleva üüripinna suhtes uue üürilepingu sõlmimiseks, esitades üürileandjale sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt 6 (kuus) kuud enne lepingus sätestatud lepingu tähtaja saabumist. 20 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Üürile andja võib üüri suurust indekseerimise tulemusel muuta üks kord aastas kuni 3%. Üüri indekseerimisel kasutatavaks indeksiks on Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) ja kokkulepitud koefitsiendi korrutis. 2017.a üüritasud Riigi Kinnisvara AS-le moodustasid 955 725 eurot (2016.a 483 010 eurot). Teatriruumide rent finantseeritakse tegevustoetusel Kultuuriministeerimult. Teater rentis kuni septembrini 2017 a. laoruume MSI Grupp OÜ-lt aadressil Sepa tn. 8, rendikulu 2017.aastal 5 478 eurot (2016.a 7 309 eurot). Alates juuli 2017 a. renditakse uued laoruumid Paavli Kinnisvara AS-lt aadressil Kopli tn. 25, rendikulu 2017. aastal 13 721 eurot. Leping on katkestatav teatades ühepoolsest lõpetamisesst ette vähemalt kolm kuud. NUKU SA rendib Danske Bank AS-lt kasutusrendi lepingute alusel väikebussi ja kaubikut. Lepingute algus detsember 2013.a. ja lepingute lõpp detsember 2018.a. Aruandeaastal moodustasid sõidukite kasutusrendimakseid kokku 4 328 eurot (2016.a 4 399 eurot). 2018.aastal moodustavad sõidukite kasutusrendimakseid 4 243 eurot. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 55 904 55 904 Võlad töövõtjatele 18 413 18 413 10 Maksuvõlad 101 745 101 745 5 Saadud ettemaksed 64 298 64 298 Muud saadud ettemaksed 64 298 64 298 Muud kohustused 6 147 6 147 Kokku võlad ja ettemaksed 246 507 246 507 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 164 380 164 380 Võlad töövõtjatele 10 568 10 568 10 Maksuvõlad 77 292 77 292 5 Saadud ettemaksed 44 616 44 616 Muud saadud ettemaksed 44 616 44 616 Muud kohustused 4 935 4 935 Kokku võlad ja ettemaksed 301 791 301 791 Kirjel muud saadud ettemaksed on kajastatud järgneval perioodil toimuvatele etendustele ostetud piletid. Seisuga 31.12.2017 sihtasutuse lühiajalised kohustused ületavad käibevara summas 88 598 eurot. Sihtasutuse juhtkonna hinnangul ei põhjusta see asutuse makseraskusi, kuna tegemist oli ühekordsetest maksetest põhjustatud olukorraga ning bilansipäeva järgselt on likviidsus taastatud. Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Töötasude kohustis 7 339 4 519 Puhkusetasude kohustis 3 388 1 159 Muud võlad 7 686 4 890 Kokku võlad töövõtjatele 18 413 10 568 21 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Muud võlad 2017 a. koosnevad töötajatele majanduskulude ettemaksust summas 3 597 eurot ja edasikantavatest erinevate liitude liikmemaksudest summast 4 089 eorut (nt. Eesti Teatrillit, Eesti Näitlejate Liit jne.) 2016 a. vastavalt 2 203 eurot ja 2 687 eurot. Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Tingimuslikud kohustised Tingimuslik vara soetuse kohustus 18 399 51 907 Kokku tingimuslikud kohustised 18 399 51 907 Vaata ka lisa 12. Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 588 305 588 305 Kokku sihtfinantseerimine 588 305 588 305 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 371 2 107 078 -371 -2 107 078 Kultuuriministeerium (erakorraline 8 992 34 372 -8 992 -34 372 toetus) Eesti Kultuurkapital 54 925 -360 -54 565 Põhjamaade ministrite nõukogu 30 000 2 076 -32 076 Haridus- ja Teadusministeerium 3 000 -41 -2 959 Hispaania Suursaatkond 1 000 -1 000 Prantsuse Instituut Eestis 800 -800 Eesti Töötukassa 676 -676 Kokku sihtfinantseerimine 39 363 2 203 927 -9 764 -2 233 526 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 39 363 2 792 232 -9 764 -2 233 526 588 305 annetused ja toetused 22 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 588 305 -569 905 18 400 Kokku sihtfinantseerimine 588 305 -569 905 18 400 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 381 188 -2 381 188 Kultuuriministeerium (muud toetused) 102 683 -102 683 Eesti Kultuurkapital 26 500 -26 500 Prantsuse Instituut Eestis 2 000 -2 000 Israeli Suursaatkond Soomes Ja Eestis 350 -350 Saksamaa nukumuuseumide selts 2 001 -2 001 Kokku sihtfinantseerimine 2 514 722 -2 514 722 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 588 305 2 514 722 -3 084 627 18 400 annetused ja toetused Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumilt eraldatud põhitoetuse eesmärk on sihtasutuse põhitegevuse kulude kate. 2016. aastal erakorraline toetuse eraldati Lai tn 1 asuva hoone ruumide sisustamiseks. Sellest aruandeaastal 404 368 eurot kajstatakse põhivara soetamiseks ja 165 537 eurot väikevara soetamikeks. 2017. aastal Kultuuriministeeriumilt saadud muud toetused koosnevad NuQ Treffi 2017 festivali läbiviimiseks summas 82 500 eurot ( 2016. aastal 57 000 eurot) ja muud toetused NUKU teatri välisriikides esindamiseks summas 20 183 eurot. Eesti Kultuurkapitali poolt eraldati vahendeid peamiselt NuQ Treffi 2017 festivali läbiviimiseks summas 23 000 eurot (2016. aastal 51 025 eurot). Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga tagastamisele. Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Etendusasutuse tasulised teenused 664 166 421 928 Muud kultuuriasutuse tulud 236 466 97 754 Kokku tulu ettevõtlusest 900 632 519 682 Etendusasutuste tasulised teenused koosnevad etenduste piletite tulust (2017. aastal 598 780 eurot; 2016. aastal 378 660 eurot). Tulu muuuseumi külastavusest ning tulu õpitubade läbiviimisest (2017. aastal 65 386 eurot; 2016. aastal 43 268 eurot). Muud kultuuriasutuste tulud - kauba müük poes ja kohvikus, ruumide kasutamine, vahendustasud müügist ja muud tellitavad teenused (nt. ürituste korraldamise teenus, jõuluvana teenust jne). Lisa 14 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 194 Kokku muud tulud 0 1 194 23 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Üür ja rent 974 925 490 320 Hoonete ja ruumide majandamiskulud 145 071 184 222 Etendustegevuse kulud 471 339 332 589 Müüdud kauba kulud 76 911 43 209 Mitmesugused bürookulud 21 951 33 195 Sõidukite majandamiskulud 13 767 16 480 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 8 091 8 684 Lähetuskulud 22 927 12 673 Inventari majandamiskulud 4 923 3 675 Koolituse kulud 1 165 987 Meditsini kulud 1 918 1 270 Väikevahendite soetus 211 629 65 632 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 954 617 1 192 936 2017 aastal Kultuuriministeeriumi toetusest soetatud väikevahendid summas 165 538 eurot. Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 1 272 330 1 033 210 Sotsiaalmaksud 441 482 349 039 Erisoodustused 16 288 6 058 Kokku tööjõukulud 1 730 100 1 388 307 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 95 77 Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2017 2016 Trahvid, viivised ja hüvitised 701 565 Lootusetult laekuvate nõuete kulu 1 334 718 Kokku muud kulud 2 035 1 283 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) 24 Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 47 284 40 446 Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 1 536 1 408 25 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus NUKU nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud kaasatud Sihtasutus NUKU (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutuses sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ree Teinberg Vandeaudiitori tegevusloa number 625 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60, Tallinn, Harju maakond, 10412 05.05.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →