MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus NUKU
registrikood: 90011094
tänava/talu nimi, Lai tn 1
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10133
telefon: +372 6679550
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.nuku.ee
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Tulemiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Netovara muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Varud 17
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 7 Kapitalirent 20
Lisa 8 Kasutusrent 20
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 21
Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 22
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 23
Lisa 14 Muud tulud 23
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 16 Tööjõukulud 24
Lisa 17 Muud kulud 24
Lisa 18 Seotud osapooled 24
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
2017. majandusaasta aruande tegevusaruanne
SISSEJUHATUS
2017. aastal jätkus möödunud aasta lõpus vastuvõetud juurdeehituse ning uuenenud
kompleksi kasutusele võtmine ja n-ö sisseelamine, mis võttis pidevalt edasilükkunud ehituse
valmimise tähtaja ning uue saali sisustamise vajaduse tõttu oodatust pisut kauem aega. Jätkuv
vajadus uuendada ja mitmekesistada repertuaari tingis väga pingelise proovi- ja
etendusgraafiku ning suure töökoormuse. Samas iseloomustas aastat suur rõõm n-ö tagasi
koju jõudmisest, uuenenud ja paranenud töötingimuste saamisest ning täiendavate võimaluste
saamisest teatri- ja muuseumikülastajate paremaks võõrustamiseks. Jätkus teatrialaste
tehniliste võimekuste kaasajastamine ning arendamine. Sai selgeks, et heitlikud ajad ning
pidev n-ö välise arendus hakkab tasapisi jõudma lõppfaasi. Peatselt saabuv sellekohane
stabiilsus annab teatrile senisest suurema võimaluse fokuseerida oma tegevus üha tugevamalt
sisu arendamisele. Alustati sihtasutuse missiooni, visiooni, eesmärkide, väärtuste, põhimõtete
ja üldise olemuse kaardistamist ning nimetatu selgema ja kõigini jõudva sätestamise
ettevalmistamist. Lähtudes suuremast fokuseerimisvõimalusest, muutus repertuaari, trupi jne
planeerimine varasemast veelgi sisukamaks. Eesmärgiks on suunata oma tegevust üha enam
selles suunas, et teatri repertuaarivalik ja sisuline küpsus oleksid kooskõlas kõigi jaoks
arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud NUKU teatri missiooni, visiooni, väärtuste ja
eesmärkidega.
TEATER
Üldist
Teatril on võimalus ja roll kujundada ning arendada ühiskonda, kogukonda, sotsiaalset
keskkonda mitmesuguste aspektide kaudu.
NUKU teatri eesmärgiks on mitmekülgne ja professionaalne teatritegevus – omanäoliste,
kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning väärtuslikku elamust
pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele.
Teater tegeleb kunstiga, pakkudes sellega ühiskonnale väga erinevaid üldisemaid ning
konkreetseimaid sisendeid – näiteks on teater loovuse arendaja või iseseisva mõtlemisoskuse
kujundaja, aga miks mitte ka väga konkreetse tootedisaini lahenduse pakkuja. Teater on ka
hariduse andja ning silmaringi avardaja. Jällegi väga üldiselt ja ka väga konkreetselt on teater
meelelahutaja. Lisaks sellele on teater dialoogi algataja, hoidja ja kaasarääkija. Teater on
ühiskondlike protsesside mõtestaja ja analüüsija. Teater on elamuste ja emotsioonide pakkuja.
Kõige enam on teater aga sümbioos kõigest eelpoolnimetatust.
NUKU teater toob lavale lavastusi järgmistele sihtgruppidele:
mudilane vanuses 1–3 aastat;
lasteaialaps vanuses 3–5 aastat;
koolieelik ja algkooliõpilane vanuses 6–10 aastat;
põhikooliõpilane vanuses 11–15 aastat;
gümnaasiuminoor ja üliõpilane vanuses16–21 aastat;
täiskasvanu.
Etendustegevus ja repertuaar
2017. aastal esietendus 8 uuslavastust (2016. aastal 4 uuslavastust). Üks planeeritud
esietendus tuli ehituse esialgselt planeeritud tähtaegades mittepüsimise tõttu lükata
järgmisesse aastasse. Anti 625 etendust, mida külastas 75 386 vaatajat (2016a aastal anti 625
etendust, mida külastas 62 646 vaatajat) .
Uuslavastused
Jaanuaris esietendus Antoine de Saint-Exupéry samanimelise raamatu alusel valminud Mirko
Rajase koguperelavastus „Väike prints“. Märtsis esietendus Maria Uski ja trupi ühistööna
valminud lavastus „Nutude salajutud“ beebidele. Aprillis tõi Taavi Tõnisson lavale James
Krüssi raamatul „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ põhineva samanimelise koguperelavastuse.
Suvelavastusena ning ühe suvise projektina tõime lavale Mehis Heinsaare loomingul ning
Lauri Saatpalu ja Paul Danieli muusikal põhineva täiskasvanute lavastuse „Mees, kes ei
teinud mitte midagi“. Lavastaja Aare Toikka. Septembris esietendus maailma ühel
mainekaimal visuaalteatrifestivalil meie ning Iisraeli trupi ühistööna valminud täiskasvanute
lavastus „Bon Vojage ja teised valed“. Oktoobris jõudis lavale Mait Jooritsa koguperelavastus
„Pollyanna“. Detsembris valmis koostöös VHK teatriklassiga väikelastelavastus „Siis, kui
keegi ei vaata“ ning Vahur Kelleri jõululavastus „Eesti jõulud“.
Muu püsirepertuaar
„Ajarefrään”, autorid Helle Laas ja Jaanika Juhanson, lavastaja Jaanika Juhanson, esiet.
22.02.2015, nuku- ja visuaalteatrilavastus täiskasvanutele. Nukuteatri raudvara Helle Laasi
elulooline monolavastus.
„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, autor Mark Haddon, lavastaja Sander Pukk, esiet.
08.03.2015, sõna- ja visuaalteatrilavastus noortele ja täiskasvanutele. Noorteromaanil põhinev
näitemäng autistlike kalduvustega 15-aastasest poisist.
„Lemuel Pitkini demonteerimine”, autor Nathanael West, lavastaja Mirko Rajas, esiet.
04.10.2015 Hobuveskis, nuku- visuaal- ja sõnateatrilavastus täiskasvanutele. Äärmuslik lugu
inimese lammutamisest nii vaimses kui ka füüsilises mõttes.
„Miisu”, autor Annie M. G. Schmidt, lavastaja Andres Roosileht, esiet. 18.10.2015, nuku- ja
sõnalavastus vanusele al 5. eluaastast. Lugu naisest, kes oli varem kass, ning tema seiklustest
inimeste ja ajakirjanduse maailmas.
„Canterville’i lossi vaim”, autor Oscar Wilde, lavastaja Anna Ivanova-Brašinskaja, esiet.
06.09.2014, lastelavastus vanusele al 7. eluaastast. Kummituslugu koolinoortele.
„Emma ja ajakivi ehk Nukkude teater”, autor Mihkel Ulman, lavastajad Taavi Tõnisson ja
Mirko Rajas, esiet. 04.05.2014, lastelavastus vanusele al 7. eluaastast. Imesid täis muinasjutt
printsi ja marionettnuku armastusest.
„Hanel oli auto”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 02.05.2009, väikelastelavastus vanusele
al 3. eluaastast. Lustakas sirminukulavastus hane uhkest autost.
„Isekas hiiglane”, autor Oscar Wilde, lavastaja Maria Usk, esiet. 05.09.2004 , lastelavastus
vanusele al 5. eluaastast. Nukulavastus isekusest ja headusest.
„Karjapoiss on kuningas”, tekst rahvaluulest, lavastaja Rein Agur, esiet. 17.06.1981,
lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Museaalne” lavastus rahvamuistenditest ja -tarkustest.
Mängitakse NUKU muuseumis.
„Kartlik jõehobu ja poiss, kes muutus tordiks”, autor Miloš Macourek, lavastaja Virko
Annus, esiet. 06.02.2011, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Tarmo Männardi
monoetendus jutustamisteatri laadis.
„Kodud”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 09.04.2011, väikelastelavastus vanusele al 3.
eluaastast. Sirminukulavastus, kus kohtab loomi ja linde, kellel kõigil on erinevate nimedega
kodud.
„Käed ja kindad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 06.03.2011, väikelastelavastus
vanusele al 3. eluaastast. Estraadlik nukulavastus lõbusate loomasketšidega.
„Lutsukomm ja 200 vanaisa”, autor Miloš Macourek, lavastaja Vahur Keller, esiet.
19.04.2009, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Tarmo Männardi monoetendus
fantaasiarikaste muinasjuttudega.
„Metsakülad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 17.11.2007, väikelastelavastus vanusele al
2. eluaastast. Lustakas sirminukulavastus, kus vahva rongisõit viib külla metsloomadele.
„Munatopskid“, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 01.06.2013, väikelastelavastus vanusele
al 3. eluaastast. Munakarpidest tehtud nukkude sketšidest koosnev lavastus, mille sõnumiks
on olla julge ja nutikas.
„Nublu”, autor Jaan Rannap, lavastaja Vahur Keller, esiet. 10.11.2013, lastelavastus vanusele
al 4. eluaastast. Õpetlik lavastus tuletõrjekoera seiklustest ning tuleohutusest.
„Pesamunad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 18.05.2012, väikelastelavastus vanusele al
2. eluaastast. Nukulavastus loomalastest, kes ei taha magama minna.
„Puuhaldjate lugu”, autor ja lavastaja Mirko Rajas, esiet. 23.02.2014, lastelavastus vanusele
al 4. eluaastast. Südamlik lugu ühe sõpruse algusest.
„Tsuhh, tsuhh, tsuhh…“ autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 05.11.2006, väikelastelavastus
vanusele al 2. eluaastast. Sirminukulavastus, kus piilupardi juhitav rong sõidab läbi
koduloomade külade.
„Vurr-vurr vurrkann”, autor ja lavastaja Helle Laas, esiet. 01.04.2010, väikelastelavastus
vanusele al 1. eluaastast. Lavastus kõige pisematele, kus tegelasteks on lutid, kõristid,
mähkmed, mänguasjad.
„Vepsa muinasjutud”, rahvaluulel põhinev Helle Laasi ja Mihkel Tikerpalu lavastus,
taasesietendus 01.10.2014, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Kolm humoorikat lugu
eestlaste sugulasrahvalt vepslastelt.
„Väike Gavroche”, autor Victor Hugo, lavastaja Taavi Tõnisson, esiet. 15.09.2013,
lastelavatus vanusele al 7. eluaastast. Sotsiaalselt tundlik lugu suure südamega tänavapoisist.
„Värvid”, autor ja lavastaja Maria Usk, esiet. 09.01.2016, lastelavastus vanusele al 3.
eluaastast. Lugu sellest, kuidas kunagi ammu sündisid maailma värvid ning tekkisid öö ja
päev.
„Krõll”, autor Ellen Niit, lavastaja Vahur Keller, esiet. 28.02.2016, lastelavastus vanusele al
4. eluaastast. Lugu sellest, kuidas ühel ilusal hommikul, kui pere viksilt laua taga einestab,
saabub neile külla naljakas sabaga tegelane Krõll.
„Päike läheb puhkusele”, autor Kristi Kangilaski, lavastaja Taavi Tõnisson, esiet.
30.04.2016, lastelavastus vanusele al 3. eluaastast. See lugu räägib sellest, et me kõik võime
vahel väsida. Ja ka kõige tugevamad meist võivad vahel tunda end üksikuna.
„Ahhaa, kummitab”, autor Edgar Valter, lavastaja Karl Sakrits, esiet. 03.12.2016,
lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. Imetabane lugu iseäralikust sõprusest ja kummituslikest
krutskitest NUKU muuseumi aatriumis.
Festival
Alates 2007. aastast on nukuteater korraldanud etenduskunstide festivali Tallinn Treff.
Möödunud aastal võeti kasutusele uus nimi NuQ Treff ja ta hakkab nüüdsest toimuma üle
aasta ehk biennaalina. Tegemist on rahvusvahelise teatrifestivaliga, mille lähtepunktiks on
kaasaegse nukukunsti populariseerimine, vanade traditsioonide elustamine ning üllatamine
uute teatrivormiga. Festival on oma kümne tegutsemisaasta kestel toonud Eesti publiku ette
terve rea väljapaistvaid nuku- ja visuaalteatriesinejaid ning avastanud noori talente, kes on
tihti just Treffilt tuule tiibadesse saanud ja kutsutud meie programmist edasi ka teistele
rahvusvahelistele festivalidele. Oluliseks printsiibiks festivali programmi koostamisel on
võrdne tähelepanu nii täiskasvanute programmile kui ka kõrgetasemelistele lastelavastustele,
mis pakuks värskeid ideid ja innustust ka kodumaistele teatritegijatele.
NuQ Treff on ainus festival Eestis, mis keskendub erilisele keelepiirideta visuaalteatri ja
maailmatasemel nukuteatri toomisele Eesti publiku ette. Selle taseme ja jätkusuutlikkuse
hoidmiseks on rahvusvaheliste suhete loomine ja pidev arendamine äärmiselt oluline. Festival
on järjest enam muutunud mitmete rahvusvahelistelt tunnustatud Euroopa nukuteatri juhtide
ja festivali korraldajate kohtumispaigaks, kus saab arutada ja planeerida uusi koostööprojekte
ning üritusi. Selline tegevus on osutunud aastate jooksul väga heaks platvormiks ka Eesti
teatrite lavastuste jõudmisele rahvusvahelisele areenile.
2017. aastal toimunud NuQ Treff festivali põhiprogramm jagunes kaheks – programm
noortele ja täiskasvanutele ning programm lastele. Programmis oli 18 lavastust ja anti 50
etendust (2016. aastal 22 lavastust ja 57 etendust). Kokku osales festivalil 21 kompaniid ja
esindatud oli 9 erinevat riiki: Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Soome, Austria,
Saksamaa, Norra, Sloveenia, Taani ja Venemaa. Festivali mõju nii vald- kui ka piirkonnale on
iga aastaga suurenenud ja samm sammult on kasvanud nii kohaliku kui ka välismaise publiku
arv. Piletiga pealtvaatajaid oli 2017.a etendustel kokku 3544 (2016. aastal 3904
pealtvaatajaid). Sellele lisandusid veel festivali klubi ja kohtumisprogrammi külastajad.
Festivalil on oluline roll ka NUKU teatri enda inimeste pädevuse suurendamisel ja lisaks
etenduste külastamisele on inimestel võimalik osaleda erinevates jutu- ja töötubades. Sel
aastal oli NUKU töötajatel ja ka huvilistel väljastpoolt teatrit, võimalik osaleda 2
meistriklassis, mille juhendajateks olid Paul Zaloom (USA) ja Polina Borissova
(Prantsusmaa).
Samuti jätkus festivali sisu ning vormi arendamine. Jätkati täiendatud lisategevuste
programmiga – vestlusringid, meistriklassid, presentatsioonid, erinevate nukukunsti tegijate
omavahel kokkuviimine ning teiste valdkondade tegijate integreerimine. Kõiki neid tegevusi
toetas festivali klubi, mis oli avatud igal õhtul ja kus said kokku laval ja lava taga olnud
loojad ning tavalised teatrikülastajad.
MUUD TEGEVUSED
Üldist
Kuigi sihtasutuse põhitegevuseks on teatritegevus, koondab organisatsioon enda juurde veel
mitmeid teatriga seotud ja eraldiseisvaid kunsti- ja muid tegevusi. See pakub lisaväärtust ning
sidumisvõimalusi. Nii tegeletakse juba nimetatud teatrifestivali korraldamisega, uue
põlvkonna kasvatamisega teatristuudios, ollakse partneriks teatrialase kõrghariduse andmisel
Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias, hallatakse muuseumi (püsiekspositsioon,
näitused, sariüritused, eriüritused, ekskursioonid jne) ning arendatakse muud näitusetegevust.
Lisaks sellele korraldatakse ka mitmesuguseid eriüritusi, ollakse aktiivsed rahvusvahelistes
suhetes ning pakutakse ja arendatakse muid tugiteenuseid, nagu näiteks pood ja kohvik.
Muuseum
2017. aastal külastas NUKU muuseumi 16 155 inimest (2016. aastal 23 667 inimest). Jätkati
sariürituste korraldamist ning pakutavate koolituste, õpitubade jms arendamist ning
täiendamist. Jätkati koostööd Tallinna vanalinna muuseumidega laagriprojekti „Kaheksa ühe
hoobiga” ning koolipäeva „Puust ja punaseks” korraldamiseks.
Muuseum oli 2017. aastal külastajatele avatud kuuel päeval nädalas. Muuseumis jätkati
väljatöötatud ning täienenud programmiga, mida pakutakse täies mahus eesti ja inglise ning
osaliselt ka vene keeles.
Igapäevaselt toimusid muuseumis ekskursioonid, mille käigus sai tutvuda nukuteatri ajalooga
ja näitustega seotud teatriteemadega.
Seni kaks korda kuus toimunud sündmus „Kohtumine nukkudega” hakkas toimuma
iganädalaselt. Antud formaadile lisandus vanemale koolieale suunatud analoogilise sisuga
programm „Kohtumine nukukaga”, mille fookus liikus nukult nukunäitlejale.
Teatrihooaja igal laupäeval ja pühapäeval anti muuseumis etendusi programmi „Muuseum
ärkab ellu“ raames. Nendeks olid miniatuursed tänavateatri laadis esitatavad lühietendused,
mis on enamasti valitud teatri kunagise repertuaari hulgast.
Muuseumis korraldati sünnipäevi ja jõulupidusid, mille programmid koostati vastavalt
külastaja soovile eelpool nimetatud muuseumitegevuste põhjal.
Muuseum osales aktiivselt erisündmuste läbiviimisel ja organiseerimisel (Muuseumiöö,
teatrikuu tähistamine).
Jätkusid programmid, mis pakkusid teatrietendustele lisaväärtusi mängude, õpitubade ja
töötubade vormis. Juba kaetud vanusegruppidele lisandusid mängud kõige pisematele (alates
2. eluaastast).
Jätkus tihe koostöö muuseumidevaheliste koostööprojektidega, milles osales üheksa
vanalinna muuseumi. Viisime läbi koolivaheaegadel toimuvaid lastelaagreid „Kaheksa ühe
hoobiga” 1.–3. klasside lastele ning seejärel käivitasime koostööprojekti „Puust ja punaseks”,
mille käigus saavad üldhariduskoolide 4. klassid osaleda ühel neljatunnisel koolipäeval, mis
toimub erinevates muuseumides. Valida on kahe tunniplaani vahel. Osavõtjaid on selles
programmis olnud üle Eesti.
Jätkati muuseumi turundusprogrammi arendamist, mis toetab igas tegevuses teatri
põhitegevusi.
Jätkati NUKU muuseumis uue ekspositsiooni planeerimise ja ehitamisega. Eesmärgiks oli
välja töötada platvorm, mis täiendaks nukuteatri diskursuse-sisest kvaliteeti ning oleks
külastajatele atraktiivne ka erialaüleselt. Muuseumis töötati välja ideekavandid ja loodi
joonised juurdeehituse ruumide jaoks ning sellega seoses töötati välja ka muudatused
muuseumi püsiekspositsiooni terviklahenduses.
Rahvusvahelised suhted
Lähtudes tegevusvaldkondlikust eripärast, tegijate vähesusest Eestis, samuti huvist mujal
maailmas toimuva vastu, aga ka enda loomingu tutvustamise ning teistelt õppimise ning
inspiratsiooni saamise eesmärgist, omab NUKU väga laiapõhjalist rahvusvaheliste suhete
võrgustikku.
Välisfestivalidel osalemine on NUKU teatrile suurepärane võimalus uute kontaktide
loomiseks ja enese näitamiseks rahvusvahelisele ringkonnale. Lisaks on festivalid Eesti
nukunäitlejate ja kunstnike jaoks peaaegu ainsaks enesearenduse ning kogemuste hankimise
võimaluseks.
Välisteatrite ja festivalide külastamine
Septembris esietendus meie lavastus „Bon Vojage ja teised valed“ väga mainekal
visuaalteatrifestivalil Prantsusmaal Charleville-Mézières’s. Festivali programmi pääsemist ja
veel esietendumist programmis võib teatrimaailmas võrrelda Oscari võitmisega. Lisaks
etenduse programmis osalemisele tutvus teatri esindus festivali programmiga, peeti
koostööläbirääkimisi ning alustati ja jätkati erinevate nn Euroopa projektide tegevustega.
Pood
Kassa funktsiooni paremaks ärakasutamiseks ning teatrikülastaja vajaduste paremaks
rahuldamiseks tegutseb teatris pood, mis lisaks enda (teater, muuseum) ja teiste
ürituskorraldajate piletitele (Piletilevi müügivõrk) müüb külastajatele, linnakodanikele ning
turistidele eestimaiseid maiustusi, karastusjooke jms, samuti erinevaid (oma)meeneid ning
mänguasju, suvisel ajal ka kohvijooke ning jäätist. Paraku tõi teatrisaalide kolimine Auna
tänavale, Lai 1 maja ehituseks sulgemine ning paljudele klientidele tuttava müügikoha
kolimine muuseumimajja oluliselt väiksemale pinnale kaasa müügikäibe suure languse.
Sarnaselt muudele valdkondadele jätkus poe uue kontseptsiooni väljatöötamine. Uuenenud
valiku ja kontseptsiooniga pood avati koos juurdeehituse avamisega novembris. Poe sortiment
jätkab uuenemist ja täienemist.
Kohvik
Hendriku kohvik on eeskätt mõeldud oma maja töötajate ning teatri ja muusemi külastajate
teenindamiseks. Eesmärk oli pakkuda piisavalt mitmekülgset ja kvaliteetset sortimenti
võimalikult soodsate hindadega nii korralikumaks kõhutäieks kui ka väiksemaks
kohvikõrvaseks. Menüüvalikus oli lõunapakkumisena supp, lisaks salatid, võileivad, pirukad
ja wrapid, magusavalikus koogid ja saiakesed. Pakuti kvaliteetseid kohvi- ja teejooke ning
erinevaid karastusjooke. Õhtustel täiskasvanutele suunatud etendustel oli võimalik osta
alkohoolseid jooke, mis pidevalt letis nähtaval kohal ei paikne. Kohvik oli avatud kõigil teatri
ja muusemi lahtiolekupäevadel teisipäevast pühapäevani.
ORGANISATSIOON
Juhtimine ja struktuur
2017. aastal töötas SA NUKU nõukogu koosseisus:
Nõukogu esimees Hillar Sein.
Nõukogu liikmed:
Garmen Tabor
Mart Mägi
Mait Laas
Teet Kukk
Juhatuse liige Joonas Tartu.
Haldus- ja ehitustegevus
SA NUKU-le kinnisvara ei kuulu. Põhitegevuseks vajalikke pindu kasutatakse üürilepingute
alusel. Teatri- ja muuseumihoonet üüritakse pikaajalise lepingu alusel Riigi Kinnisvara AS-lt,
muid ruume renditakse lühemaajaliste lepingutega vastavalt vajadustele (ladu, etenduspaigad
jms).
2017. aastal korraldas ja koordineeris vajalikke haldustegevusi SA NUKU haldusjuht
koostöös Riigi Kinnisvara AS kliendihalduriga. Enamikku tegevustest teostas Riigi
Kinnisvara AS. Põhja piirkonna haldur on Liivi Sandra Arulaane.
Riigi Kinnisvara AS-i näol on tegemist eraldiseisva ning suuremahuliselt tegutseva
ettevõttega. Vastavalt Riigi Kinnisvara AS-i poolt kehtestatud avariitööde ja mittevastavuste
likvideerimise korrale on avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg
teatritöö iseloomule mõnevõrra ebasobilik. Samas on paranenud tehnosüsteemide
spetsiifilised hooldus- ja remonttööd.
Aruande koostamise perioodil ei ole toimunud olulisi sündmusi. Teater on jätkanud oma
tavapärast tegevust.
Peamised finantssuhtarvud
2017 2016
Tulu-kulu suhe = kokku tulud / kokku kulud 1,06 1,03
Netovara määr = netovara / varad kokku * 100 62,60 19,78
Puhasrentaablus (%) = aruandeaasta tulem / tulu ettevõtluselt * 100 25,51 16,18
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised
kohustused 0,67 0,45
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 75 864 208 741 2
Nõuded ja ettemaksed 86 029 180 817 3
Varud 16 276 12 374 4
Kokku käibevarad 178 169 401 932
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 542 075 715 564 6
Kokku põhivarad 542 075 715 564
Kokku varad 720 244 1 117 496
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 1 861 1 820 7
Võlad ja ettemaksed 246 507 301 791 9
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 18 399 588 305 12
Kokku lühiajalised kohustised 266 767 891 916
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 2 630 4 490 7
Kokku pikaajalised kohustised 2 630 4 490
Kokku kohustised 269 397 896 406
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 531 131 531 131
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -310 041 -394 127
Aruandeaasta tulem 229 757 84 086
Kokku netovara 450 847 221 090
Kokku kohustised ja netovara 720 244 1 117 496
10
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 3 084 627 2 233 526 12
Tulu ettevõtlusest 900 632 519 682 13
Muud tulud 0 1 194 14
Kokku tulud 3 985 259 2 754 402
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 954 617 -1 192 936 15
Tööjõukulud -1 730 100 -1 388 307 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -69 200 -88 924 6
Muud kulud -2 035 -1 283 17
Kokku kulud -3 755 952 -2 671 450
Põhitegevuse tulem 229 307 82 952
Muud finantstulud ja -kulud 450 1 134
Aruandeaasta tulem 229 757 84 086
11
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 229 307 82 952
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 69 200 88 924 6
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 194
Muud korrigeerimised -404 368 0 6
Kokku korrigeerimised -335 168 87 730
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 94 788 -123 699
Varude muutus -3 901 -3 150
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -55 284 91 157
Kokku rahavood põhitegevusest -70 258 134 990
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-61 248 -540 937 6
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 3 750
müügist
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
0 588 305
toetustest
Laekunud intressid 571 1 235
Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 677 52 353
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1 820 -3 866 7
Makstud intressid -122 -103
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 942 -3 969
Kokku rahavood -132 877 183 374
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 208 741 25 367
Raha ja raha ekvivalentide muutus -132 877 183 374
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 75 864 208 741
12
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 531 131 -394 127 137 004
Aruandeaasta tulem 84 086 84 086
31.12.2016 531 131 -310 041 221 090
Aruandeaasta tulem 229 757 229 757
31.12.2017 531 131 -80 284 450 847
13
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standart
tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida
täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu ning muud nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt
laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse
bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on
toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalse põhivarana arvestatakse varaobjektid soetusmaksumusega alates 5000 eurot ja kasutuseaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara
võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud
vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb
üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised : transpordivahendid 5-6,6 aastat ning
muu põhivara 5-10 aastat. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud
eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal
bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Igal bilansipäeval hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse
vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras,
kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara
kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks
vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
14
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete
miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud
põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel
juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi
maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi
jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud ning muud kohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel
perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui sihtasutusel
pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus
bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldis kajastatakse juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline
kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole
võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, avalikustatakse nende olemasolu korral aastaaruande lisas tingimuslike kohustustena.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel
või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara soetust kajastatakse mõlemaid eraldi.
Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena.
Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel
laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt
tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna hetkel, kui toetus on laekunud.
Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute
soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarve aasta lõpuks järelejäänud raha
võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist
kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt
määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui
teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Piletimüügitulu teatrietendustele
kajastatakse müügihetkel saadud ettemaksena ning kantakse tuludesse etenduse toimumise päeval.
Kulud
Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulevastel perioodidel toimuvate teatrietenduste ettevalmistamisega seotud otsesed kulutused kogutakse
bilansireale „Nõuded ja ettemaksed“ alakirjele „Tulevaste perioodide kulud“ ning kajastatakse kuludena esietenduse toimumise päeval.
Seotud osapooled
15
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Seotud osapooltena käsitletakse:
1) Juhatuse ja nõukogu liikmed
2) punktis 1 nimetatud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
olevad majandusüksused.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude
seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei
vasta õigusaktidele või osaühingu sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Kassa 27 258 19 932
Arvelduskonto (Riigikassa) 48 606 188 809
Kokku raha 75 864 208 741
Bilansipäeva järgselt on sularaha jääk viidud sihtasutuse arvelduskontole.
16
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 32 690 32 690
Ostjatelt laekumata
32 690 32 690
arved
Maksude ettemaksed ja
40 647 40 647 5
tagasinõuded
Muud nõuded 2 503 2 503
Viitlaekumised 2 503 2 503
Ettemaksed 10 189 10 189
Tulevaste perioodide
10 189 10 189
kulud
Kokku nõuded ja
86 029 86 029
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 25 548 25 548
Ostjatelt laekumata
25 548 25 548
arved
Maksude ettemaksed ja
133 963 133 963 5
tagasinõuded
Muud nõuded 1 565 1 565
Viitlaekumised 1 565 1 565
Ettemaksed 19 741 19 741
Tulevaste perioodide
19 741 19 741
kulud
Kokku nõuded ja
180 817 180 817
ettemaksed
Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2017 a. koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 581 eur;
puhkusetasude ettemaksust summas 3 738 eur; teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 5 870 eur.
Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2016 a. koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 70 eur; puhkusetasude
ettmekasust summas 3 081 eur; teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 15 300 eur;
koristusteenuste ettemaksust summas 1 290 eur.
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Müügiks ostetud kaubad 16 276 12 374
Kaubad müügiks 16 276 12 374
Kokku varud 16 276 12 374
17
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 3 081 133 121
Üksikisiku tulumaks 27 489 24 056
Erisoodustuse tulumaks 3 881 1 313
Sotsiaalmaks 60 534 46 265
Kohustuslik kogumispension 3 126 2 636
Töötuskindlustusmaksed 3 634 3 022
Ettemaksukonto jääk 40 647 842
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 40 647 101 745 133 963 77 292
Vaata ka lisa 3 ja 9.
18
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordi- Muud Ettemaksed
põhivarad ettemaksed
vahendid masinad ja
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 5 289 5 289 1 296 528 1 301 817
Akumuleeritud kulum -2 468 -2 468 -1 051 814 -1 054 282
Jääkmaksumus 2 821 2 821 244 714 247 535
Ostud ja parendused 10 175 11 287 21 462 538 047 538 047 559 509
Muud ostud ja parendused 10 175 11 287 21 462 538 047 538 047 559 509
Amortisatsioonikulu -1 791 -188 -1 979 -86 945 -88 924
Müügid -2 556 -2 556 -2 556
31.12.2016
Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 141 187 538 047 538 047 1 700 696
Akumuleeritud kulum -1 526 -188 -1 714 -983 418 -985 132
Jääkmaksumus 8 649 11 099 19 748 157 769 538 047 538 047 715 564
Ostud ja parendused 433 759 -404 368 -404 368 29 391
Muud ostud ja parendused 433 759 -404 368 -404 368 29 391
Amortisatsioonikulu -2 035 -2 258 -4 293 -64 908 -69 201
Muud muutused -133 679 -133 679 -133 679
31.12.2017
Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 574 946 0 0 1 596 408
Akumuleeritud kulum -3 561 -2 446 -6 007 -1 048 326 0 0 -1 054 333
Jääkmaksumus 6 614 8 841 15 455 526 620 0 0 542 075
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Masinad ja seadmed 0 3 750
Transpordi- vahendid 0 3 750
Kokku 0 3 750
2017 a. oma finantseerimise all põhivarana soetatud videoprojektor ja raskesuitsumasin.
Kultuuriministeeriumi toetuse all, mis oli eraldatud eelmisel aastal põhivara summaks on 404 368 eurot.
2016.a põhivarana soetatud sõiduauto Kia Ceed ja tehtud täiesti uus NUKU kodulehekülg, mille kaudu ka lihtsustatud ja mugavamaks tehtud
etenduste piletite ostmise protsess. KIA Ceed on soetatud kapitalrendi teel (lisa 7).
Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetusest (vt lisa 12) ettemakse Event Center OÜ-le summas 538 047 eur RKAS poolt
renoveeritud teatrihoone osa sisustamiseks. Nimetatud varade üleandmine RKAS-elt Nuku SA-le toimus 22.12.2017.
19
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Kapitalrent 4 491 1 861 2 630
Kapitalirendikohustised
4 491 1 861 2 630
kokku
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Kapitalrent 6 310 1 820 4 490
Kapitalirendikohustised
6 310 1 820 4 490
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2017 31.12.2016
Masinad ja seadmed 6 614 8 649
Kokku 6 614 8 649
Kapitalrendina soetatud sõiduauto Kia Ceed. Lepingu tähtaeg 20.04.2019 a. Intressimäär on 2,2%. Alusvaluuta on EUR. Vara
soetusmaksumuseks oli 10 175 eurot.
Aruandeaastal tasutud vara väljaostmiseks 1 820 eurot.
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 979 252 494 718
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 1 011 293 967 674
1-5 aasta jooksul 4 056 189 4 819 417
Üle 5 aasta 8 660 527 4 698 982
NUKU SA üürib Riigi Kinnisvara AS-lt lepingu alusel kinnistutel asukohaga Tallinn, Lai tn. 1 / Nunne tn. 4 / Nunne tn 8 asuvaid hooneid (teater ja
muuseum).Leping sõlmitud 23.12.2012.a Lepingu tähtaeg on 10 (kümme) aastat Lepingu jõustumisest arvates. Lepingu ennetähtaegse
ülesütlemise aluseid ei kohaldata.
Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on eesõigus alustada üürileandjaga läbirääkimisi kõnesoleva üüripinna suhtes uue
üürilepingu sõlmimiseks, esitades üürileandjale sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt 6 (kuus) kuud enne lepingus sätestatud lepingu tähtaja
saabumist.
20
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Üürile andja võib üüri suurust indekseerimise tulemusel muuta üks kord aastas kuni 3%. Üüri indekseerimisel kasutatavaks indeksiks on
Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) ja kokkulepitud koefitsiendi korrutis.
2017.a üüritasud Riigi Kinnisvara AS-le moodustasid 955 725 eurot (2016.a 483 010 eurot). Teatriruumide rent finantseeritakse tegevustoetusel
Kultuuriministeerimult.
Teater rentis kuni septembrini 2017 a. laoruume MSI Grupp OÜ-lt aadressil Sepa tn. 8, rendikulu 2017.aastal 5 478 eurot (2016.a 7 309
eurot). Alates juuli 2017 a. renditakse uued laoruumid Paavli Kinnisvara AS-lt aadressil Kopli tn. 25, rendikulu 2017. aastal 13 721 eurot. Leping
on katkestatav teatades ühepoolsest lõpetamisesst ette vähemalt kolm kuud.
NUKU SA rendib Danske Bank AS-lt kasutusrendi lepingute alusel väikebussi ja kaubikut. Lepingute algus detsember 2013.a. ja lepingute lõpp
detsember 2018.a.
Aruandeaastal moodustasid sõidukite kasutusrendimakseid kokku 4 328 eurot (2016.a 4 399 eurot). 2018.aastal moodustavad sõidukite
kasutusrendimakseid 4 243 eurot.
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 55 904 55 904
Võlad töövõtjatele 18 413 18 413 10
Maksuvõlad 101 745 101 745 5
Saadud ettemaksed 64 298 64 298
Muud saadud ettemaksed 64 298 64 298
Muud kohustused 6 147 6 147
Kokku võlad ja ettemaksed 246 507 246 507
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 164 380 164 380
Võlad töövõtjatele 10 568 10 568 10
Maksuvõlad 77 292 77 292 5
Saadud ettemaksed 44 616 44 616
Muud saadud ettemaksed 44 616 44 616
Muud kohustused 4 935 4 935
Kokku võlad ja ettemaksed 301 791 301 791
Kirjel muud saadud ettemaksed on kajastatud järgneval perioodil toimuvatele etendustele ostetud piletid.
Seisuga 31.12.2017 sihtasutuse lühiajalised kohustused ületavad käibevara summas 88 598 eurot. Sihtasutuse juhtkonna hinnangul ei
põhjusta see asutuse makseraskusi, kuna tegemist oli ühekordsetest maksetest põhjustatud olukorraga ning bilansipäeva järgselt on likviidsus
taastatud.
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Töötasude kohustis 7 339 4 519
Puhkusetasude kohustis 3 388 1 159
Muud võlad 7 686 4 890
Kokku võlad töövõtjatele 18 413 10 568
21
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Muud võlad 2017 a. koosnevad töötajatele majanduskulude ettemaksust summas 3 597 eurot ja edasikantavatest erinevate liitude
liikmemaksudest summast 4 089 eorut (nt. Eesti Teatrillit, Eesti Näitlejate Liit jne.) 2016 a. vastavalt 2 203 eurot ja 2 687 eurot.
Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Tingimuslikud kohustised
Tingimuslik vara soetuse kohustus 18 399 51 907
Kokku tingimuslikud kohustised 18 399 51 907
Vaata ka lisa 12.
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 588 305 588 305
Kokku sihtfinantseerimine
588 305 588 305
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 371 2 107 078 -371 -2 107 078
Kultuuriministeerium (erakorraline
8 992 34 372 -8 992 -34 372
toetus)
Eesti Kultuurkapital 54 925 -360 -54 565
Põhjamaade ministrite nõukogu 30 000 2 076 -32 076
Haridus- ja Teadusministeerium 3 000 -41 -2 959
Hispaania Suursaatkond 1 000 -1 000
Prantsuse Instituut Eestis 800 -800
Eesti Töötukassa 676 -676
Kokku sihtfinantseerimine
39 363 2 203 927 -9 764 -2 233 526
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
39 363 2 792 232 -9 764 -2 233 526 588 305
annetused ja toetused
22
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 588 305 -569 905 18 400
Kokku sihtfinantseerimine
588 305 -569 905 18 400
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 2 381 188 -2 381 188
Kultuuriministeerium (muud toetused) 102 683 -102 683
Eesti Kultuurkapital 26 500 -26 500
Prantsuse Instituut Eestis 2 000 -2 000
Israeli Suursaatkond Soomes Ja Eestis 350 -350
Saksamaa nukumuuseumide selts 2 001 -2 001
Kokku sihtfinantseerimine
2 514 722 -2 514 722
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
588 305 2 514 722 -3 084 627 18 400
annetused ja toetused
Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumilt eraldatud põhitoetuse eesmärk on sihtasutuse põhitegevuse kulude kate.
2016. aastal erakorraline toetuse eraldati Lai tn 1 asuva hoone ruumide sisustamiseks. Sellest aruandeaastal 404 368 eurot
kajstatakse põhivara soetamiseks ja 165 537 eurot väikevara soetamikeks.
2017. aastal Kultuuriministeeriumilt saadud muud toetused koosnevad NuQ Treffi 2017 festivali läbiviimiseks summas 82 500 eurot ( 2016.
aastal 57 000 eurot) ja muud toetused NUKU teatri välisriikides esindamiseks summas 20 183 eurot.
Eesti Kultuurkapitali poolt eraldati vahendeid peamiselt NuQ Treffi 2017 festivali läbiviimiseks summas 23 000 eurot (2016. aastal 51 025 eurot).
Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise
seisuga tagastamisele.
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Etendusasutuse tasulised teenused 664 166 421 928
Muud kultuuriasutuse tulud 236 466 97 754
Kokku tulu ettevõtlusest 900 632 519 682
Etendusasutuste tasulised teenused koosnevad etenduste piletite tulust (2017. aastal 598 780 eurot; 2016. aastal 378 660 eurot). Tulu
muuuseumi külastavusest ning tulu õpitubade läbiviimisest (2017. aastal 65 386 eurot; 2016. aastal 43 268 eurot).
Muud kultuuriasutuste tulud - kauba müük poes ja kohvikus, ruumide kasutamine, vahendustasud müügist ja muud tellitavad teenused
(nt. ürituste korraldamise teenus, jõuluvana teenust jne).
Lisa 14 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 194
Kokku muud tulud 0 1 194
23
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent 974 925 490 320
Hoonete ja ruumide majandamiskulud 145 071 184 222
Etendustegevuse kulud 471 339 332 589
Müüdud kauba kulud 76 911 43 209
Mitmesugused bürookulud 21 951 33 195
Sõidukite majandamiskulud 13 767 16 480
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 8 091 8 684
Lähetuskulud 22 927 12 673
Inventari majandamiskulud 4 923 3 675
Koolituse kulud 1 165 987
Meditsini kulud 1 918 1 270
Väikevahendite soetus 211 629 65 632
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 954 617 1 192 936
2017 aastal Kultuuriministeeriumi toetusest soetatud väikevahendid summas 165 538 eurot.
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 1 272 330 1 033 210
Sotsiaalmaksud 441 482 349 039
Erisoodustused 16 288 6 058
Kokku tööjõukulud 1 730 100 1 388 307
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 95 77
Lisa 17 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Trahvid, viivised ja hüvitised 701 565
Lootusetult laekuvate nõuete kulu 1 334 718
Kokku muud kulud 2 035 1 283
Lisa 18 Seotud osapooled
(eurodes)
24
Sihtasutus NUKU 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 47 284 40 446
Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 1 536 1 408
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus NUKU nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud kaasatud Sihtasutus NUKU (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutuses sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ree Teinberg
Vandeaudiitori tegevusloa number 625
Audit & Consult OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 280
Telliskivi tn 60, Tallinn, Harju maakond, 10412
05.05.2018