dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. mai 2018
Viit
3-3/1200-1
Registreeritud
15. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Vanalinna Teatrimaja
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2018

Failid

  • 📎Aruanne_90000618.bdoc135 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja registrikood: 90000618 tänava/talu nimi, Sakala tn 3 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10141 telefon: +372 5217344 faks: +372 6418364 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 12 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 14 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 14 Lisa 10 Annetused ja toetused 15 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 15 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 15 Lisa 13 Tööjõukulud 15 Lisa 14 Seotud osapooled 15 Aruande allkirjad 17 Vandeaudiitori aruanne 18 2 Tegevusaruanne Üldinfo Vastavalt asutajate—Kultuuriministeerium, Tallinna linn ja SEB Pank—otsusele 4. novembrist loodi Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja, eesmärgiga ehitada ühiselt aastat tegutsenud teatrile „Vanalinnastuudio“ oma hoone. . oktoobril AS Sakala Keskus üldkoosolek otsustas anda osa Sakala tn asuvast kinnistust tasuta hoonestusõiguse seadmiseks SA käsutusse. Nimetatud hoone osa renoveeriti . a jooksul kaasaja nõuetele vastavaks teatrimajaks. Renoveerimiseks ning teatrisaali tehnika ja inventari soetamiseks sõlmiti . a maikuus SEB Pangaga investeerimislaenu leping summas 5 miljonit krooni, tagasimaksu tähtajaga 5. detsember 2010. aastal. Hoolimata sellest, et laen on tagasi makstud, Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja lõpetamine päevakorral ei ole, seega tegeleb SA edasi. SA edasiseks eesmärgiks on põhikirjaliste eesmärkide täitmine, sealhulgas maja heaperemeheliku kasutamise jälgimine ja tagamine, seniks kuni maja on hoonestusõigusega SA kätte usaldatud. Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja juhataja on Jaan Schmidt. Ülevaade Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja nõukogu tööst 7. aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § lõikest ja Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu nelja liikmeline: - Eduard Toman, nõukogu esimees; - Katrin Solvak nõukogu liige; - Lennart Sundja nõukogu liige; - Monika Kuntsel nõukogu liige. a. toimus nõukogu koosolekut, sh korraline koosolek ning e-koosolek. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: - Majandusaasta aruande kinnitamine; - Järgmise aasta eelarve kinnitamine. Sihtasutuse nõukogu liikmed ega esimees töötasu ei saa. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 763 4 427 2 Nõuded ja ettemaksed 3 054 2 338 3 Kokku käibevarad 5 817 6 765 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 0 2 579 5 Materiaalsed põhivarad 74 902 180 046 6 Kokku põhivarad 74 902 182 625 Kokku varad 80 719 189 390 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 912 787 7 Kokku lühiajalised kohustised 912 787 Kokku kohustised 912 787 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 188 603 307 870 Aruandeaasta tulem -108 796 -119 267 Kokku netovara 79 807 188 603 Kokku kohustised ja netovara 80 719 189 390 4 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 8 164 13 859 9 Tulu ettevõtlusest 14 237 14 237 11 Kokku tulud 22 401 28 096 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -7 049 -5 140 12 Tööjõukulud -16 425 -16 424 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -107 723 -125 801 6 Kokku kulud -131 197 -147 365 Põhitegevuse tulem -108 796 -119 269 Muud finantstulud ja -kulud 0 2 Aruandeaasta tulem -108 796 -119 267 5 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -108 796 -119 269 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 107 723 125 801 6 Muud korrigeerimised 0 -5 695 Kokku korrigeerimised 107 723 120 106 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -716 -914 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 125 -240 Laekunud intressid 0 2 Kokku rahavood põhitegevusest -1 664 -315 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 -5 695 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 -5 695 Kokku rahavood -1 664 -6 010 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 427 10 437 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 664 -6 010 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 763 4 427 6 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2015 307 870 307 870 Aruandeaasta tulem -119 267 -119 267 31.12.2016 188 603 188 603 Aruandeaasta tulem -108 796 -108 796 31.12.2017 79 807 79 807 7 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend. Raha Kirjel raha kajastatakse kassas olevat sularaha ja raha arvelduskontodel ning raha ekvivalente. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande koostamisel rühmitatakse laekumised ja väljamaksed nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutatakse kaudset meetodit, mille puhul korrigeeritakse põhitegevuse rahavoogude leidmiseks põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse tulemiaruande real muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi tulemiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Kinnisvarainvesteering kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvara parendusväljaminekud, mis suurendavad kinnisvara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis kinnisvarainvesteeringuna. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Juhul kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui kinnisvara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on kinnisvarainvesteeringu objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. 8 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarad on varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Masinad ja seadmed 5 aastat Muu materiaalne põhivara 10 aastat Hooned 20 aastat Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Netovara Sihtasutus on asutatud ilma asutamiskapitalita. Sihtasutuse netovarast ei saa teha väljamakseid. Annetused ja toetused Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise järgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja, nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. 9 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne 2) tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused: • olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; • müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; • tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; • tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; • tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata; Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende pereliikmeid, samuti sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelpoolnimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon eelpool nimetatud seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Vastavalt 2013. aastal sõlmitud Tasuta kasutamise lepingule on SA Vanalinna Teatrimaja andnud SA Teater NO99-le tasuta kasutamiseks Tallinnas, Sakala 3 asuva hoone üldpinnas 3220m2. Vara kasutamisega seotud kulud (sh. tasu kommunaalteenuste eest) tasub SA Teater NO99 otse vastavale teenuse pakkujale. Sündmused pärast bilansipäeva Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansijärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ega tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades juhul, kui need on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 SEB Pank 2 763 4 427 Riigikassa 0 0 Kokku raha 2 763 4 427 10 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 847 2 847 Ostjatelt laekumata 2 847 2 847 arved Maksude ettemaksed ja 207 207 4 tagasinõuded Kokku nõuded ja 3 054 3 054 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 424 1 424 Ostjatelt laekumata 1 424 1 424 arved Maksude ettemaksed ja 914 914 4 tagasinõuded Kokku nõuded ja 2 338 2 338 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 128 914 0 Üksikisiku tulumaks 161 0 164 Sotsiaalmaks 338 0 338 Kohustuslik kogumispension 20 0 20 Töötuskindlustusmaksed 25 0 25 Ettemaksukonto jääk 207 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 207 672 914 547 Vaata ka lisa 3 ja 7 11 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised 31.12.2015 Soetusmaksumus 85 956 85 956 Akumuleeritud kulum -78 220 -78 220 Jääkmaksumus 7 736 7 736 Amortisatsioonikulu -5 157 -5 157 31.12.2016 Soetusmaksumus 85 956 85 956 Akumuleeritud kulum -83 377 -83 377 Jääkmaksumus 2 579 2 579 Amortisatsioonikulu -2 579 -2 579 31.12.2017 Soetusmaksumus 85 956 85 956 Akumuleeritud kulum -85 956 -85 956 Jääkmaksumus 0 0 2017 2016 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 14 237 14 237 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 120 3 938 12 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Muud masinad põhivarad ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 1 602 923 11 100 11 100 259 649 1 873 672 Akumuleeritud kulum -1 352 236 -4 625 -4 625 -223 646 -1 580 507 Jääkmaksumus 250 687 6 475 6 475 36 003 293 165 Ostud ja parendused 5 695 0 0 0 5 695 Uute ehitiste ost, uusehitus, 5 695 5 695 parendused Amortisatsioonikulu -96 175 -3 830 -3 830 -18 809 -118 814 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 608 619 6 900 6 900 199 593 1 815 112 Akumuleeritud kulum -1 448 412 -4 255 -4 255 -182 399 -1 635 066 Jääkmaksumus 160 207 2 645 2 645 17 194 180 046 Amortisatsioonikulu -96 517 -1 380 -1 380 -7 247 -105 144 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 608 618 6 900 6 900 183 862 1 799 380 Akumuleeritud kulum -1 544 928 -5 635 -5 635 -173 915 -1 724 478 Jääkmaksumus 63 690 1 265 1 265 9 947 74 902 31.12.2015 seisuga on Sakala 3 Vanalinna Teatrimaja SA kasuks seatud hoonestusõigus koormatud hüpoteegiga summas 5 000 000 EEK (319 558 EUR) AS Eesti Ühispank kasuks. 31.12.2015 seisuga on kohustus, mille tagamiseks hüpoteek on seatud, täielikult tasutud. Aruande perioodil on teostatud järgmised mahakandmised: grupist muud materiaalne põhivara soetusmaksumuses 15731,74 (2016: 60055 EUR) Mahakandmise tulemusena kahjumit ei tekkinud, kuna vara on amortiseerunud(2016:9702 EUR). Mahakantud varade osas peetakse edaspidi arvestust bilansiväliselt. 13 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad töövõtjatele 240 240 8 Maksuvõlad 672 672 4 Kokku võlad ja ettemaksed 912 912 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad töövõtjatele 240 240 8 Maksuvõlad 547 547 4 Kokku võlad ja ettemaksed 787 787 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Puhkusetasude kohustis 240 240 Kokku võlad töövõtjatele 240 240 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 5 696 0 -5 696 0 Kokku sihtfinantseerimine 5 696 0 -5 696 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 0 8 164 -8 164 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 8 164 -8 164 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 5 696 8 164 -13 860 0 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 8 164 -8 164 0 Kokku sihtfinantseerimine 8 164 -8 164 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 8 164 -8 164 annetused ja toetused 14 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 8 164 8 164 9;10 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 5 695 Kokku annetused ja toetused 8 164 13 859 9;10 sh eraldis riigieelarvest 8 164 13 859 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Ruumide rent 14 237 14 237 Kokku tulu ettevõtlusest 14 237 14 237 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Mitmesugused bürookulud 1 196 1 195 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 4 120 3 938 Infotehnoloogiline riistvara 1 733 0 Muud 0 7 Kokku mitmesugused tegevuskulud 7 049 5 140 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 12 276 12 275 Sotsiaalmaksud 4 149 4 148 Kokku tööjõukulud 16 425 16 423 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) 15 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 9 204 9 204 16 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 21.03.2018 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja (registrikood: 90000618) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg JAAN SCHMIDT Juhatuse liige 21.03.2018 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud kaasatud SA Vanalinna Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ree Teinberg Vandeaudiitori tegevusloa number 625 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60, Tallinn, Harju maakond, 10412 21.03.2018 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja (registrikood: 90000618) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg REE TEINBERG Vandeaudiitor 21.03.2018 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Teatri-, kontserdi- jms hoonete käitus 90041 Jah Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 5217344 Faks +372 6418364 E-posti aadress [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel