MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja
registrikood: 90000618
tänava/talu nimi, Sakala tn 3
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10141
telefon: +372 5217344
faks: +372 6418364
e-posti aadress:
[email protected]
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 4
Bilanss 4
Tulemiaruanne 5
Rahavoogude aruanne 6
Netovara muutuste aruanne 7
Raamatupidamise aastaaruande lisad 8
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8
Lisa 2 Raha 10
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11
Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 12
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 13
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 14
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 14
Lisa 10 Annetused ja toetused 15
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 15
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 15
Lisa 13 Tööjõukulud 15
Lisa 14 Seotud osapooled 15
Aruande allkirjad 17
Vandeaudiitori aruanne 18
2
Tegevusaruanne
Üldinfo
Vastavalt asutajate—Kultuuriministeerium, Tallinna linn ja SEB Pank—otsusele 4. novembrist
loodi Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja, eesmärgiga ehitada ühiselt aastat tegutsenud
teatrile „Vanalinnastuudio“ oma hoone. . oktoobril AS Sakala Keskus üldkoosolek otsustas
anda osa Sakala tn asuvast kinnistust tasuta hoonestusõiguse seadmiseks SA käsutusse.
Nimetatud hoone osa renoveeriti . a jooksul kaasaja nõuetele vastavaks teatrimajaks.
Renoveerimiseks ning teatrisaali tehnika ja inventari soetamiseks sõlmiti . a maikuus SEB
Pangaga investeerimislaenu leping summas 5 miljonit krooni, tagasimaksu tähtajaga 5.
detsember 2010. aastal.
Hoolimata sellest, et laen on tagasi makstud, Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja lõpetamine
päevakorral ei ole, seega tegeleb SA edasi. SA edasiseks eesmärgiks on põhikirjaliste eesmärkide
täitmine, sealhulgas maja heaperemeheliku kasutamise jälgimine ja tagamine, seniks kuni maja
on hoonestusõigusega SA kätte usaldatud.
Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja juhataja on Jaan Schmidt.
Ülevaade Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja nõukogu tööst 7. aastal
Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § lõikest ja Sihtasutuse
Vanalinna Teatrimaja põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud
ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa.
Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu nelja liikmeline:
- Eduard Toman, nõukogu esimees;
- Katrin Solvak nõukogu liige;
- Lennart Sundja nõukogu liige;
- Monika Kuntsel nõukogu liige.
a. toimus nõukogu koosolekut, sh korraline koosolek ning e-koosolek.
Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja
korraldatud tegevused:
- Majandusaasta aruande kinnitamine;
- Järgmise aasta eelarve kinnitamine.
Sihtasutuse nõukogu liikmed ega esimees töötasu ei saa.
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 2 763 4 427 2
Nõuded ja ettemaksed 3 054 2 338 3
Kokku käibevarad 5 817 6 765
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 0 2 579 5
Materiaalsed põhivarad 74 902 180 046 6
Kokku põhivarad 74 902 182 625
Kokku varad 80 719 189 390
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 912 787 7
Kokku lühiajalised kohustised 912 787
Kokku kohustised 912 787
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 188 603 307 870
Aruandeaasta tulem -108 796 -119 267
Kokku netovara 79 807 188 603
Kokku kohustised ja netovara 80 719 189 390
4
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 8 164 13 859 9
Tulu ettevõtlusest 14 237 14 237 11
Kokku tulud 22 401 28 096
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -7 049 -5 140 12
Tööjõukulud -16 425 -16 424 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -107 723 -125 801 6
Kokku kulud -131 197 -147 365
Põhitegevuse tulem -108 796 -119 269
Muud finantstulud ja -kulud 0 2
Aruandeaasta tulem -108 796 -119 267
5
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -108 796 -119 269
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 107 723 125 801 6
Muud korrigeerimised 0 -5 695
Kokku korrigeerimised 107 723 120 106
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -716 -914
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 125 -240
Laekunud intressid 0 2
Kokku rahavood põhitegevusest -1 664 -315
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 -5 695
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 -5 695
Kokku rahavood -1 664 -6 010
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 427 10 437
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 664 -6 010
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 763 4 427
6
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
31.12.2015 307 870 307 870
Aruandeaasta tulem -119 267 -119 267
31.12.2016 188 603 188 603
Aruandeaasta tulem -108 796 -108 796
31.12.2017 79 807 79 807
7
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava,
mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt
välja antud juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend.
Raha
Kirjel raha kajastatakse kassas olevat sularaha ja raha arvelduskontodel ning raha ekvivalente.
Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva
summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruande koostamisel rühmitatakse laekumised ja väljamaksed nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse
ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutatakse kaudset meetodit, mille puhul korrigeeritakse põhitegevuse rahavoogude leidmiseks
põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode
muutused ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud.
Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatakse otsemeetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet
iga konkreetse kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse bilansis alla
tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse tulemiaruande real muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud,
eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi
tulemiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud
nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse need algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise
intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu
teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
Kinnisvarainvesteering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Kinnisvarainvesteering
kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Kinnisvara parendusväljaminekud, mis suurendavad kinnisvara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude
tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis kinnisvarainvesteeringuna. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada
varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.
Juhul kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need
komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale.
Juhul kui kinnisvara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema
bilansilisest jääkmaksumusest, on kinnisvarainvesteeringu objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
8
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarad on varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta,
kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud
väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja
määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, kajastatakse põhivarana, kui on
tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt
mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul
amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Masinad ja seadmed 5 aastat
Muu materiaalne põhivara 10 aastat
Hooned 20 aastat
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse
kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse
vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on
tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks
vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste
finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised
finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel
pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
Netovara
Sihtasutus on asutatud ilma asutamiskapitalita. Sihtasutuse netovarast ei saa teha väljamakseid.
Annetused ja toetused
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise järgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja, nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning
raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi.
9
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
2) tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja
arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused:
• olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;
• müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
• tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
• tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata;
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel
perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei
osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende pereliikmeid, samuti sihtasutusi, mittetulundusühinguid
ja äriühinguid, kelle üle eelpoolnimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise
aastaaruandes avaldatakse informatsioon eelpool nimetatud seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele
või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Vastavalt 2013. aastal sõlmitud Tasuta kasutamise lepingule on SA Vanalinna Teatrimaja andnud SA Teater NO99-le tasuta kasutamiseks
Tallinnas, Sakala 3 asuva hoone üldpinnas 3220m2. Vara kasutamisega seotud kulud (sh. tasu kommunaalteenuste eest) tasub SA Teater
NO99 otse vastavale teenuse pakkujale.
Sündmused pärast bilansipäeva
Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist
on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.
Korrigeeriv bilansijärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju
kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest.
Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ega tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades juhul, kui need
on olulised.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
SEB Pank 2 763 4 427
Riigikassa 0 0
Kokku raha 2 763 4 427
10
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 847 2 847
Ostjatelt laekumata
2 847 2 847
arved
Maksude ettemaksed ja
207 207 4
tagasinõuded
Kokku nõuded ja
3 054 3 054
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 424 1 424
Ostjatelt laekumata
1 424 1 424
arved
Maksude ettemaksed ja
914 914 4
tagasinõuded
Kokku nõuded ja
2 338 2 338
ettemaksed
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 128 914 0
Üksikisiku tulumaks 161 0 164
Sotsiaalmaks 338 0 338
Kohustuslik kogumispension 20 0 20
Töötuskindlustusmaksed 25 0 25
Ettemaksukonto jääk 207 0
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 207 672 914 547
Vaata ka lisa 3 ja 7
11
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Ehitised
31.12.2015
Soetusmaksumus 85 956 85 956
Akumuleeritud kulum -78 220 -78 220
Jääkmaksumus 7 736 7 736
Amortisatsioonikulu -5 157 -5 157
31.12.2016
Soetusmaksumus 85 956 85 956
Akumuleeritud kulum -83 377 -83 377
Jääkmaksumus 2 579 2 579
Amortisatsioonikulu -2 579 -2 579
31.12.2017
Soetusmaksumus 85 956 85 956
Akumuleeritud kulum -85 956 -85 956
Jääkmaksumus 0 0
2017 2016
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 14 237 14 237
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 120 3 938
12
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Muud masinad
põhivarad
ja seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 1 602 923 11 100 11 100 259 649 1 873 672
Akumuleeritud kulum -1 352 236 -4 625 -4 625 -223 646 -1 580 507
Jääkmaksumus 250 687 6 475 6 475 36 003 293 165
Ostud ja parendused 5 695 0 0 0 5 695
Uute ehitiste ost, uusehitus,
5 695 5 695
parendused
Amortisatsioonikulu -96 175 -3 830 -3 830 -18 809 -118 814
31.12.2016
Soetusmaksumus 1 608 619 6 900 6 900 199 593 1 815 112
Akumuleeritud kulum -1 448 412 -4 255 -4 255 -182 399 -1 635 066
Jääkmaksumus 160 207 2 645 2 645 17 194 180 046
Amortisatsioonikulu -96 517 -1 380 -1 380 -7 247 -105 144
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 608 618 6 900 6 900 183 862 1 799 380
Akumuleeritud kulum -1 544 928 -5 635 -5 635 -173 915 -1 724 478
Jääkmaksumus 63 690 1 265 1 265 9 947 74 902
31.12.2015 seisuga on Sakala 3 Vanalinna Teatrimaja SA kasuks seatud hoonestusõigus koormatud hüpoteegiga summas 5 000 000 EEK
(319 558 EUR) AS Eesti Ühispank kasuks.
31.12.2015 seisuga on kohustus, mille tagamiseks hüpoteek on seatud, täielikult tasutud.
Aruande perioodil on teostatud järgmised mahakandmised:
grupist muud materiaalne põhivara soetusmaksumuses 15731,74 (2016: 60055 EUR)
Mahakandmise tulemusena kahjumit ei tekkinud, kuna vara on amortiseerunud(2016:9702 EUR). Mahakantud varade osas peetakse
edaspidi arvestust bilansiväliselt.
13
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad töövõtjatele 240 240 8
Maksuvõlad 672 672 4
Kokku võlad ja ettemaksed 912 912
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad töövõtjatele 240 240 8
Maksuvõlad 547 547 4
Kokku võlad ja ettemaksed 787 787
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Puhkusetasude kohustis 240 240
Kokku võlad töövõtjatele 240 240
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 5 696 0 -5 696 0
Kokku sihtfinantseerimine
5 696 0 -5 696 0
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 0 8 164 -8 164 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 8 164 -8 164 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
5 696 8 164 -13 860 0
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 8 164 -8 164 0
Kokku sihtfinantseerimine
8 164 -8 164
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
8 164 -8 164
annetused ja toetused
14
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 8 164 8 164 9;10
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 5 695
Kokku annetused ja toetused 8 164 13 859 9;10
sh eraldis riigieelarvest 8 164 13 859
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Ruumide rent 14 237 14 237
Kokku tulu ettevõtlusest 14 237 14 237
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Mitmesugused bürookulud 1 196 1 195
Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 4 120 3 938
Infotehnoloogiline riistvara 1 733 0
Muud 0 7
Kokku mitmesugused tegevuskulud 7 049 5 140
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 12 276 12 275
Sotsiaalmaksud 4 149 4 148
Kokku tööjõukulud 16 425 16 423
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1
Lisa 14 Seotud osapooled
(eurodes)
15
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 9 204 9 204
16
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 21.03.2018
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja (registrikood: 90000618) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
JAAN SCHMIDT Juhatuse liige 21.03.2018
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud kaasatud SA Vanalinna Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet,
rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või
sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme
järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või
kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil.
Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ree Teinberg
Vandeaudiitori tegevusloa number 625
Audit & Consult OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 280
Telliskivi tn 60, Tallinn, Harju maakond, 10412
21.03.2018
Audiitorite digitaalallkirjad
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja (registrikood: 90000618) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande
on digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
REE TEINBERG Vandeaudiitor 21.03.2018
Tegevusalad
Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala
Teatri-, kontserdi- jms hoonete käitus 90041 Jah
Sidevahendid
Liik Sisu
Telefon +372 5217344
Faks +372 6418364
E-posti aadress
[email protected]