MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Narva Muuseum
registrikood: 90011481
tänava/talu nimi, Peterburi mnt 2
maja ja korteri number:
linn: Narva linn
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 20308
telefon: +372 3599230
faks: +372 3599232
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.narvamuuseum.ee
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 21
Bilanss 21
Tulemiaruanne 22
Rahavoogude aruanne 23
Netovara muutuste aruanne 24
Raamatupidamise aastaaruande lisad 25
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 25
Lisa 2 Raha 27
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 27
Lisa 4 Varud 27
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 29
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 30
Lisa 8 Kasutusrent 30
Lisa 9 Laenukohustised 31
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 31
Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 32
Lisa 12 Annetused ja toetused 33
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 33
Lisa 14 Muud tulud 33
Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused 34
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 34
Lisa 17 Tööjõukulud 34
Lisa 18 Muud kulud 35
Lisa 19 Seotud osapooled 35
Aruande allkirjad 36
Vandeaudiitori aruanne 37
2
TEGEVUSARUANNE
Aruandeaasta tegevuse põhisuunad ja prioriteedid
2017. aasta oli Sihtasutus Narva Muuseumi (edaspidi Sihtasutuse) viies tegevusaasta.
Sihtasutuse tegevuse planeerimisel lähtuti põhikirjalistest ülesannetest ja muuseumi
arengukavaga aastaks püstitatud eesmärkidest. Tulenevalt sihtasutuse arenduse
pikajaajalisest planeerimisest olid 2017. aasta arendustegevuse prioriteetsed valdkonnad
samad, mis aruandeaastale eelnenud aastal. Aruandeaasta arendustegevuse prioriteetset
valdkonnad olid järgmised:
1) organisatsiooni efektiivsuse tõstmine;
2) muuseumi tuntuse suurendamine, teenuste tugevdamine ja tulude kasvatamine;
3) muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine;
4) linnuse ja kunstigalerii külastuskeskkonna kvaliteedi parandamine;
5) teadus- ja fonditöö arendamine.
Sihtasutuse arenguks rakendatud meetmed aruandeaastal
1) organisatsiooni efektiivsuse tõstmine:
Eesmärgi saavutamise vahendiks on olnud Sihtasutuse arendustöö administratiivses ja
töökorralduslikus valdkonnas. 2016. aasta lõpus soetati ja 2017. aasta jooksul juurutati
rahakasutusest parema ülevaate saamiseks ning raamatupidamise töö lihtsustamiseks
uus raamatupidamise tarkvara SAF. Programm võimaldab eelarve kasutajatel jälgida
kasutatavate vahendite seisu jooksvalt läbi võrgu. Dokumendihalduses mindi täielikult
üle Webdesktopi digitaalsele keskkonnale.
Vaatamata sellele, et aruandeaastal ei planeeritud üleminekut uuele e-posti teenusele, tuli
seda siiski 2017. aastal teha, kuna senine teenuse pakkuja Eenet loobus teenust edaspidi
pakkumast. Nüüd on kogu e-post sihtasutuse serveri põhine.
Üldine eesmärkide täitmise protsent on 65,7%, planeeriti vähemalt 75%.
2) teenuste tugevdamine ja tulude kasvatamine:
Kõige olulisemaks muutuseks sihtasutuse pakutud teenuste vallas oli aruandeaastal
toitlustusteenuse ehk restorani pidamine, mis avati 1. juulil 2016. Restorani eesmärgiks
pole täiendava tulu teenimine otseselt, vaid kaudselt – täienenud ja parema
külastuselamuse abil kasvatada muuseumi külastuste ja -teenuste kasutajate arvu.
Toitlustusteenuse käivitamine kajastus koheselt ka sihtasutuse tulude struktuuris ja tõi
kaasa omatuluvahendite nominaalse kasvu. Reaalselt restoran praegu muuseumile
täiendavaid vahendeid ei teeni, kuna esimestel aastatel ei kata toitlustusega teenitud
tulud kõiki selle pakkumisega kaasnevaid kulusid. Nagu oligi varem prognoositud, vajas
restoran suuremat toetust muuseumi omatuludest ja kokkuhoitud vahenditest. Restorani
tulud on kavandatud kulusid katma alates 2018. aastast, selle järgnevatel aastatel on
kavas restorani teenitud vahenditest teha täiendavaid investeeringuid restorani
keskkonna ja teenuste arendamiseks.
Sihtasutuse tulueelarve kasvas 2016. aastaga võrreldes 6,2% ning omateenitud tulu
kasvas 25,5%. 2017. aasta tulust moodustas sihtasutuse omateenitud tulu 31,4% (2016 –
26,6%). Omateenitud vahenditest omakorda oli külastustulu 45,8%, rendi- ja üüritulu
3,7%, muu tulu 4,7% ning toitlustamise pealt teenitud tulu 45,7% (2016. vastavalt
52,8%, 5,2%, 4% ning 37,3%).
Võrreldes aruandeaastale eelnenud aastaga suurenes 2017. aastal muuseumi külastajate
koguarv 3,8% võrra (2017 – 77162, 2016 – 74279), ja tasuliste külaliste arv – 5,2%
(2017 – 67431, 2016 – 64051) võrra. Külastustulu kasvas 2016. aastaga võrreldes 8,9%,
st muuseumi külastustulu kasvab aastast aastasse jätkuvalt vaatamata sellele, et
püsiekspositsioon pole uuendatud. Seega kasvas ka efektiivsus, ühe külastaja kohta
teenitav summa oli 3,29 eurot, kasv eelmise aastaga võrreldes 3,7%, (2016 – 3,17 eurot).
Juba mitmendat aastat järjest vähenes külastustulus piletimüügi tulu osakaal, 2017.
aastal moodustas piletimüük külastusteenustega teenitud tulust 64,5% (2016 – 65,1%) ja
taas natuke suurenes muuseumi teenustega teenitud tulu osakaal, mis oli 2017. aastal
35,4% (2016 – 34,8%). Teenuste arendus ja turundus on ka edaspidi üks võimalus
sihtasutuse tulu kasvuks.
3) muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine:
Kvaliteedialast tööd ei õnnestunud aruandeaastal täies mahus käivitada, kuna
kvaliteedijuht oli oluliselt hõivatud raamatupidamise sujuvamaks korraldamisega. Aga
eriti koormavaks on tekkinud keerulise finantsolukorra tõttu olnud pidev analüüside,
aruannete ja mustade stsenaariumide tegemine. Samas on EASi Kvaliteediprogrammist
pidevalt antud märku, et programm on arendamisel ning loodetavasti saab muuseum
ikkagi sellest 2018. aastal osa võtta.
Siin oli eesmärgi täitmise oluliseks vahendiks täiendavate vahendite leidmine sihtasutuse
palgafondi ning töötajate palkade tõstmine. Kuna planeeritud tulueelarvet ei saavutatud,
siis polnud palkade tõusu allikaks mitte muuseumi tulud, vaid riigi täiendav toetus
miinimumpalkade ja kõrgharidust omavatele või sellele tasemele vastavate ametite
palkade tõstmiseks. Muuseumi ametikohtade palgad kasvasid keskmiselt 12% võrreldes
eelmise aastaga. Kuna pikaajalise alafinantseerimise tõttu olid Narva muuseumi
töötajate palgad oluliselt väiksemad Eesti muuseumides makstavast keskmisest palgast,
siis on palkade suurendamine oluline ka aruandeaastale järgnevatel aastatel. Edaspidi on
prioriteediks eelkõige osakonnajuhatajate ja tippspetsialistide palkade tõus, kuna
eelpoolnimetatud palkade tõstmine viis palgastruktuuri tasakaalust välja.
2017. aastal jätkus töö uue raamatupidamise programmi SAF6 rakendusega, mis
võimaldas raamatupidamise tegevust lihtsustada ning optimeerida tööd niipalju, et
kahest raamatupidajast jäi tööle pearaamatupidaja. Lisaks sellele tekkis võimalus jälgida
oma käsutatavat eelarvet läbi võrgu, mida pole varem kunagi tehtud.
4) linnuse ja kunstigalerii külastuskeskkonna kvaliteedi parandamine:
1. "Piirikindluse avastuskeskuse avamise" projekti raames on läbi viidud ehitustööde
hanke ja peatöövõitja on selgunud. Leping on sõlmitud 2018. aasta alguses.
2. Läänehoovi ja Kristervalli põhitaotlus on esitatud Eesti-Vene programmi.
Kinnistute (Jõe 1C, Sadama tee 2, Pimeaed ja Pimeaia 1) üleandmine Sihtasutusele
ei õnnestunud taas linnapoolsete üleandmisprotsesside peatumise tõttu.
5) teadus- ja fonditöö arendamine:
Fonde ei õnnestunud 2017. aastal sihtasutusele sellest mitteolenevatel põhjustel saada.
Muuseumi fonditööga seotud eesmärgilistest ülesannetest kirjeldati 96,3% selleks
aastaks plaanitust museaalide arvust infosüsteemi MuIS, mis kokku moodustab 57,8%
koguarvust (ehk 48268 tk).
Digiteeritud on 85,2% selleks aastaks plaanitust ning 42,6% koguarvust (ehk 35599 tk).
Seoses projektiga „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ oli 2017. aasta lõpuks
koostatud püsinäituse kontseptsioon. Samuti viidi läbi 2017. aastal püsinäituse
ideevõistlus ning leiti püsinäituse projekteerija.
Teadustöö
Publikatsioonid ja teadustegevus:
Publikatsioonid:
Narva Muuseum. Toimetised 18.2017. „Endised Narva vaalad — kindlus, kaubandus,
tööstus“ Koostanud Merike Ivask; artiklid: Ivask, Solodova. Tõlkinud kokkuvõtted:
Andrejeva, Smirnova;
Kreenholm. Esitlus toimus 22.12.2017. Tekst: Ivask; koostajad: Andrejeva, Ivask,
Solodova.
„Белая лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии“. Tartu,
2017 (496 lk) - Kuvaitseva
„Katame laua! Vanausuliste toidud“. Tartu, 2017 (342 lk) – Kuvaitseva
Ettevalmistamisel publikatsioonid:
Narva Muuseumi toimetised 19.2018 – koostaja: Ivask
Narva linnuse raamat (kaasneb uue püsinäitusega 2019)
Venekeelsete toimetiste eriväljaanne (rahastus leidmisel)
Artiklid
Merike Ivask. Saateks. Narva Muuseum. Toimetised 18.2017.
Tõlge: Ivask koos Anna Judinaga vene keelest eesti keelde: Elena Howarth. Kreenholmi
manufaktuuri kangakujundus: kunstnik Natalia Kapajeva 1970.–1980. aastate loomingu
näitel ― Narva Muuseum. Toimetised 18.2017.
Tõlge: Ivask vene keelest eesti keelde: Aleksei Melnov. Narva jälg Viiburi 1710. aasta
piiramisel: argielu Narvas 1709. aasta sügisest 1710. aasta kevadeni ― Narva
Muuseum. Toimetised 18.2017.
Tõlge: Ivask vene keelest eesti keelde: Irina Solodova. Ludwig Johann Knoop —
„Vene ja Eesti Rockefeller“ ― Narva Muuseum. Toimetised 18.2017.
Konverentsid ja ettekanded:
Traditsioonilise Narva ajaloo uurimisele pühendatud aastakonverentsi teemaks oli 2017.
aastal „Endised Narva vaalad — kindlus, kaubandus, tööstus“ (26.09.2017), rõhuga
Narva linna arengumootoritele läbi aegade: korraldamine ja modereerimine – Ivask,
ettekanded – Andrejeva, Smirnova, Solodova
Eesti Muuseumide festivali kaaskorraldamine – Ivask
Narva Muuseumi Ajaloopäev – Smirnova, Solodova
ETV+ intervjuu teemadel „Rootsi aeg Narvas“ ja „Põhjasõda Narvas“ (13.12.2017) -
Andrejeva
Ajaleht „Viru prospekt“ intervjuu „Narva-Jõesuu“ raamatu kohta (26.01.2017 nr.4) -
Andrejeva
Rahvusvaheline konverents „Освоение и сценическое воплощение фольклорных
традиций в современных условиях“ – 6.-10.07.2017 (Kiži muuseum, Karjala Vabariik,
Venemaa). Ettekande teema: „Формы представления фольклора в Нарвском музее в
условиях двуязычной среды (из практики фольклорного ансамбля Супрядки)” –
Kuvaitseva
Rahvusvaheline teaduskonverents "Baltikumi riikide vanausuliste kultuuripärand" – 12.-
13.10.2017 (Vilnius, Leedu). Ettekande teema: „Eesti vanausuliste traditsioonilise
kultuuri säilitamise ja populariseerimise vormid tänapäevastes tingimustes“ -
Kuvaitseva
V teadusseminar „Esto-Russica” – 3.11.2017 (Tartu Ülikooli Narva Kolledž). Ettekande
teema: „Eesti ja vene kalendritavandid, pühendatud talvesele ja suvesele
pööripäevadele: võrrelaspekt“ - Kuvaitseva
Raadio4 intervjuu, uute väljaannete eeltutvustus (6.12.2017) – Kuvaitseva
Muu teadustöö:
Püsiekspositsiooni sisu kaardistamine projekti “Piirikindluse avastuskeskuse avamine”
raames, mis sai toetuse Euroopa Regionaalarengu Fondi Piirkondade konkurentsivõime
tugevdamise meetmest - Ivask, Posti, Toode
Püsiekspositsiooni võistlusülesande koostamine ning žürii töös osalemine - Ivask,
Posti, Toode
Töö püsiekspositsiooni ettevalmistamisel – Andrejeva, Bulatnikov, Ivask, Posti,
Smirnova, Solodova, Toode
Ajalooteatis Narva linnuses toimunud 19. sajandi restaureerimistöödest – Andrejeva
Ajalooteatis Narva linnuse kraavist ja Läänetornist – Andrejeva
Teadusteema „Narva muuseumi ajaloost: Lavretsovi muuseumi esemed Narva
muuseumi kogus“ raames vanade inventariraamatute analüüsimine ning MUISi abil
Lavretsovi muuseumi esemete otsing teistest Eesti muuseumidest, muusealide nimekirja
koostamine – Smirnova
teadusteema „Narva mälestussambad 1920―1940“. Töö teadusartikli („Mälu
sümbolites.1920 ―1940“) kirjutamiseks Narva Muuseumi toimetised 2018 jaoks –
Bulatnikov
Uue teenuse jaoks Jaanilinna kaldal paiknevate objektid pildistamine ja lühikirjelduste
koostamine (34 tk.) - Solodova
Välitööd (Kuvaitseva):
24.-26. aprill 2017 (Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 6 põliselanikku — vene
vanausulist eluaastates 77 kuni 88 (Raja, Kükita, Tiheda), tehtud 4 helisalvestust
(faili).
15.-17. mai 2017 (Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 7 põliselanikku — vene
vanausulist eluaastates 53 kuni 75 (Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda), tehtud 5 he-
lisalvestust (faili).
25.-27. juuni 2017 (Mustvee, Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 11 põliselanikku
— vene vanausulist eluaastates 49 kuni 85 (Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda),
tehtud 7 helisalvestust (faili).
03.-04. juuli 2017 (Mustvee, Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 7 põliselanikku —
vene vanausulist eluaastates 67 kuni 78 (Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda), tehtud
2 helisalvestust (faili)
Folkloristikakogu (Kuvaitseva):
Osaliselt lahtišifreeritud tekstid informantidega:
SA Narva Muuseumi Abiarhiiv, CD 101, Kükita, 16.05.2017 – 1 fail, 43 lk. (Valentina
Bõstrova, Tiheda küla)
Loengud:
„Vene rahvariided. Vene kadrillid“ USA üliõpilaste jaoks (TÜ Narva Kolledž, 3 tundi,
10.08.2017) - Kuvaitseva
„Eesti vanausuliste kultuur (rahvapühad, laulufolkloor, toit, rahvariided)“ ja vene
rahvatantsu õppetuba (Sillamäe, 3 tundi, 23.09.2017) – Kuvaitseva
Konsultatsioonid, korrektuurid:
Teadusosakond on konsulteerinud 2017. aastal hulgaliselt nii erinevaid muuseume,
meediaväljaandeid kui eraisikuid Narva linna ajalugu puudutavates küsimustes.
Korrektuurid:
Erinevad pressiteated, artiklid, kirjavahetus, näituste etiketid ja sissejuhatavad tekstid,
rahataotlused, projektid jne
Täiendõpe:
Eesti muuseumide aastaauhindade konverents - Ivask, Posti
Narva Muuseumi aastakonverents – Andrejeva, Ivask, Posti, Smirnova, Solodova
ROSFOTO õppekursused "Paberalusel olevate fotodokumentide identifitseerimine"
(24.05.2017.a -26.05.2017.a.) - Andrejeva
„Kunstiteose kui muuseali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine“ (Kanut, Tallinn) –
Smirnova
Õppekäik ERMi hoidlatesse – Koževina, Smirnova
Konverents „Muskul(a)tuur“ ERM-s (26.01.2017) - Smirnova
Konverents „100 Eesti mõtlejast Eesti ja maailma mõtteloos“ TÜ Narva Kolledž
(27.02.2017) - Smirnova
Professor Sergei Issakovi mälestusele pühendatud ESTO-RUSSIKO seminar TÜ Narva
Kolledžis (03.11.2017) – Smirnova
Kanuti gildi koolitus „Museaalide säilitamine ja primaarpuhastus“ - Nazarova
ERM'i fondide külastus – Nazarova
Kultuuriministeeriumi „ABC“ koolitus – Nazarova
Arheoloogide teabepäev – Nazarova
Konverents „Vahepealsed asjad“ Niguliste muuseumis - Nazarova
Kultuuriministeeriumi koolitus „Eneseväljenduse alused“ Eesti Rahvusraamatukogus –
Nazarova
Seminar „Pirita klaas“ Tallinna Ajaloomuuseumis – Nazarova
Konverents „Viking age Studies Conference“ , Tartu Ülikool - Nazarova
Kanuti gildi koolitus „Lihtsamad puhastusmeetodid“ - Nazarova
Arheoloogilised tööd Narva Linnuses ja nendega seotud tööd (Nazarova):
- Villu Kadaka konsulteerimine konvendihoone idatiiva seinte uuringute jooksul,
hüdrogeoloogilise läänehoovi uuringu aruannega tutvumine ja oma andmete sama
uuringu läbiviimisest süstematiseerimine ning kirjeldamine Villu Kadakale;
- Idatiiva ruumi 2004 kaevamistööd koos töölistega, nende juhatamine, vahendite
hankimine;
siseõues eeluuringute ja kaevamiste läbiviimine koos Zoroaster OÜ töötajatega;
- läbiviidud kaevamiste ala dokumenteerimine, leidude töötlemine, aruannete
kirjutamine;
- Idatiiva ruumi 2004 ajaloolise krohvi restaureerimise assisteerimine restauraatorile
Taavi Tiidorile;
- Idatiiva ruumis 2003 šurfi tegemise järelvalve;
- Läänehoovi tuletõrjekonteineri kaevamistööde järelvalve koos Zoroaster OÜ
töötajatega;
- Läänehoovi kaevamistööde järel puistangute läbivaatamine detektoristidega;
- leidude puhastamine, osaline konserveerimine.
Kogudealane tegevus:
Üks olulisemaid sündmusi 2017. aastal kogude jaoks oli uute fondiruumide rentimine
Kulgu 8 OÜ Narva Gate käest. Kuna fondides on esemeid palju, kuid nende jaoks ruumi
vähe ning seda eriti seoses fondiruumide väljakolimisega linnusest, oli uute ruumide
leidmine hädavajalik. Siiski tuleb tunnistada, et seoses aktiivse kogumistööga, hakkavad
needki ruumid varsti saama täis, kuna muuseum on saanud enda valdusse
suuremõõtmelisi esemeid näiteks endisest Baltijetsi tehasehoonest. Seega alaliste suurte
fondiruumide otsimine peab jätkuma. Rendileping on sõlmitud 5 aastale ning muuseum
maksab selle eest renditasu 0 eurot. Kaetakse vaid kommunaalkulud.
Kokkuvõte:
kogutud museaale 0 (2016 – 84) (siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on
ametliku arvuga; kogumistöö käib pidevalt, kuid kuna SA Narva
Muuseumil puuduvad omad fondid, siis ei saa me midagi arvele ametlikult
võtta)
konserveeritud ja puhastatud museaale – 21 (2016 - 13)
I etapis kirjeldatud üldse 48268 (2016 - 41279) ehk 57,8 % koguarvust
skaneeritud museaale üldse – 35599 (2016 - 29210) ehk 42,6% koguarvust
I Kogudealane tegevus
1. Kogumistööd – 0
2. MUIS-is töö:
kirjeldustele lisati MUIS-i uusi digifotosid - 7110
I etapi kirjeldus tehtud – 6948 museaali
retrospektiivselt lisatud – 45 (foto)
muuseumikogude pildistamine 4783
3.Muuseumikogude korrastamine:
jätkati dokumentide ja trükiste paigaldamist ümbrikutesse ja erikarpidesse
suureformaadilised kaardid asetati erivutlaritesse - 7
telliti erikarbid museaalidele (arheoloogia, numismaatika)
osa numismaatikakogust asetati uutesse karpidesse
likvideeriti muuseumihoidlad linnuses, museaalide väljavedu uude kohta
seati sisse uus hoidla Kulgul (abikogu, mööbel jm)
uus hoidla kunstigaleeris (arheoloogia paigaldamata, ahjukahlid korras)
4. Teostati järgmiste museaalide puhastamist ja konserveerimst: N.Mihhailenko
plaanid, kaardid – 1
dokumendid, trükised – 14
esemed – 4
uued laekumised (akvarell -2, arheoloogilised leiud – 100)
fotode eemaldamine aluspaberilt – 8 (põhikogu)
Kanutisse antud 8 maali, restaureeritud-2
II. Museaalide väljastamine näitustele väljaspool muuseumi:
Eesti Kunstimuuseum - 1
Virumaa muuseumid - 1
Okupatsioonide muuseum - 3
III. Näitused väljaspool muuseumi
Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu – TÜ Kunstimuuseum
Kirjeldamine MUISis:
I etapi kirjeldamine:
S.Andrejeva - 1803
G.Smirnova - 219
N.Mihhailenko - 1208
I.Koževina - 1522
A.Vester – 2196
Kokku: 6948
üldse tehtud aastatel 2009 – 2017
kogu suurus I etapp digifoto teostaja
Narva Muuseum
ajalooline 8803 1505 2197 Smirnova, Vester, Mihhailenko
arheoloogia 18357 4 125 Nazarova
dokumendid 6987 6912 5995 Mihhailenko
etnograafia 275 10 71 Vester
faleristika 1441 1437 1432 Bulatnikov
filateelia 616 616 616 Vester
foto 20078 14691 9757 Andrejeva
kunst 1628 1624 1411 Smirnova
numismaatika 2715 2703 2688 Vester, Bulatnikov
relvad 642 642 416 Bulatnikov
raamatukogu 2676 2657 2337 Vester
Kreenholmi M 19340
ajalooline 254 58 58 Vester
dokumendid 1342 1340 1340 Mihhailenko
foto 3310 3123 972 Vester
faleristika 113 113 113 Bulatnikov
tekstiil 14320 10833 6071 Smirnova, Koževina, Vester
83556 48268 57,8 % 35599 42,6%
Fonditehnilised tööd:
Aasta jooksul toimus hulgaliselt fonditehnilisi töid. Valmistati ette uusi fondiruume,
viidi üle museaale. Samuti tegeleti konserveerimis- ja restaureerimistöödega. Paraku
tuleb ka siin nentida finantsvahendite äärmist puudust, et seada sisse korralikud
töötingimused restauraatorile ja fonditehnikule, hankida vajalikke materjale
(pakkematerjale, kemikaale jne) ning eriti suur puudus on kaasaegsest fondivarustusest.
Ansambli Suprjadki tegevus (Kuvaitseva):
kontserdid Narva Muuseumis:
Maslenitsa ja vastlapäev (Narva Linnus) – 26.02.2017
Perepäev „Paastumaarjapäev“ (Narva Linnus) – 25.03.2017
Mihklipäev – 01.10.2017 (Põhjaõu)
Perepäev „Hingede aeg: Hingedepäev, Mardipäev ja Kadripäev“ – (Narva
Linnus) – 18.11.2017
Folklooripeod ja festivalid – 13
Muusikaline etendus "Talisted" (Ivangorodi linn, Venemaa) – 14.01.2017
Igor Tõnurist – 70 (Tallinn, Eesti Folkloori Nõukogu) – 11.02.2017
Eesti kevadelaulude ja eesti rahvamängude etendus II Vaivara Pärimuspäeva
raames (Sinimäed) – 22.04.2017
XV Rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg“ (Narva) – 21.05.2017
XV Rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg“ (Vene Kultuurikeskus,
Tondiraba Spordikeskus) – 27.-28.05.2017
Euro-Arktika Barentsevi regiooni VIII Rahvusvaheline folkloorifestival
(Kandalakša linn – Umba asula, Murmanski oblast, Venemaa) – 10.-11.06.2017
Jaanipäev (Narva) – 23.06.2017
Rahvusvaheline folkloor-etnograafiline festival „Starina“ Kiži saarel (Karjala
Vabariik, Venemaa) – 07.07.-09.07.2017
Peipsiveere vanausuliste Sibula ja kalapäev Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis
(Tallinn) – 30.09.2017
Vene rahvalaulud, mis olid populaarsed soldatite seas XIX-XX sajandil
(Ivangorodi linn, Venemaa) – 11.11.2017
Näituse „Peipsiveere vanausk: Pavel Varunini maalitud ikoonid ja graafika“
avamine ning Peipsiveere vanausulistele pühendatud trükiste esitlus (Tallinna
Vene Muuseum) – 2.12.2017
Kontsert Narva Hooldekodus (Narva) – 6.12.2017
Raamatute „Belaja lestovka. Eesti vanausuliste matusekombed“ ja „Katame
laua. Eesti vanausuliste toidud“ (eesti keelde tõlkinud Marju Kõivupuu ja Igor
Tõnurist) esitlemine üritusel – 8.12.2017 (Narva Linnus)
Avalikkuse teenindamine:
Näitused:
kokku toimus aasta jooksul Narva Muuseumis 40 erinevat näitust neist 4 olid
omanäitused ja 36 sissetoodud näitused.
Linnuses oli üleval 24 näitust. Neist üks oli muuseumi omanäitus - Muuseumiööks
avatud näitus „Lapsepõlve mälestused“, mis osales ka XX Eesti Muuseumide Festivalil
25. ja 26. septembril 2017.a. ning sai III koha. Näitusega olid seotud teadusosakonna
töötajad Andrejeva, Koževina, Kuvaitseva, Smirnova ja Solodova.
Oluliseks tuleb pidada rahvusvaheliseid suhteid ja koostööd – Riia fotoklubi näitus
„Riia fotoklubi 55“ (Läti), ROSPHOTO näitus „Mitmenäoline Venemaa“ ja Riikliku
Religiooniajaloo Muuseumiga koostöös valmistatud näitus „EKO@EKSPO". Sügisel
avas meil näituse „Perekond Kreenholm“ fotokunstnik Philip Solovjov, kes hetkel elab
ja töötab Šotimaal Edinburghis.
Meeldiv oli koostöö Okupatsioonide muuseumiga, Tartu Ülikooli kunstimuuseumiga,
Harjumaa muuseumiga ja Eesti Keskkonnaametiga.
XX Eesti muuseumide festivalil osales 6 näitust – Okupatsioonide muuseum näitusega
„Kuidas Narva Eestiga jäi“, TLÜ arheoloogia teaduskogu ja Tartu ülikooli
Kunstimuuseum „Rooma mündiaarded ja Eesti“, Harjumaa muuseum näitusega
„Pakrilaste kallisvara“, Narva muuseum näitusega „Lapsepõlve mälestused“, EKL ja
Eesti Mälu Instituut SA näitusega „Vee piiril“ ja Eesti Maalikunstnike Liit näitusega
„Emotsioon“.
Kunstigaleriis oli üleval 16 näitust. Neist kolm olid muuseumi omanäitused: Narva
muuseumi poolt korraldatud loomekonkursi „Minu lapsepõlve mängud“ tööde näitus,
Igor Gordini maalide näitus ja Narva muuseumi poolt korraldatud rahvusvaheline näitus
„Lumi sünnib talvel“, milles osalesid kunstnikud Eestist, Venemaalt, Šveitsist ja
Valgevenest.
Kevadel oli üleval Peterburi kunstniku Aleksandra Ovtšinnikova näitus „Arbuusimahl“.
Suvel toimusid Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „AKVARELL 2017“. Sügisel avati
Kunstigaleriis näitus „Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias“, mis toimus
Tallinna Fotokuu raames. Olid üleval ka näitused, mis tutvustasid kohalikku kunstielu,
olgu selleks siis traditsiooniline Narva kunstnike ühingu Vestervalli näitus „Suvi“ või
Boriss Uvarovi, Vera Lantsova, Vladimir Smirnovi ning Olga Krubergi näitused.
Külastajad:
Võrreldes aruandeaastale eelneva aastaga kasvas tasuliste (st mõnda tasulist muuseumi
teenust tarbinud) külastajate arv alla 5%, olles aruandeaastal kokku 67 431 (2016 – 64
051). Tasulise pileti ostnud külastajate hulk suurenes 16% (2016 suurenes 3,5%),
seevastu muuseumiprogrammide külastajate arv (peamiselt kooliõpilased) langes 21%
(2016 langes 17% ). Languse põhjus ei ole aruande koostamise ajaks veel selge.
Võimalik, et selle taga on ka 2015. aastal mingil põhjusel toimunud suure kasvu
tagasilangus varasemale tasemele. Kuna muuseumiprogramme pakutakse madalate
hindadega, siis ei mõjutanud see langus külastajatele pakutud muuseumiteenustega
teenitud tulu, vaid vastupidi - tänu kallimate teenuste suuremale kasutamisele võrreldes
2016. aastal, muuseumi teenuste tulu hoopis kasvas 11% (2016 – 23%).
Narva Muuseumi külastas kokku 77 162 inimest (2016 – 74 979), neist 49 155
külastajat tasulise piletiga (2016 – 44 083), 2 906 tasuta piletiga (2016 – 3 061), 876
muuseumi tasulisi üritusi (2016 – 725), 5882 tasuta üritusi (2016 – 6 596), 12 378
muuseumiprogramme (2016 – 15 849) ja muid tasulisi külastusteenuseid 5 965 (2016 –
4665). Tasulise piletiga külastajatest oli üksikkülastajaid 42 583 (2016 – 38 702 ) ja
turismigruppide koosseisus 6 572 (2016 – 5381).
Narva linnust külastas kokku 63 853 inimest (2016 – 59 283), neist 46 073 tasulise
piletiga (2016 –41 604), 2 658 tasuta piletiga (2016 – 2 806), 562 tasulisi üritusi (2016 –
564), 4 023 tasuta üritusi (2016 – 4 817), 4 636 muuseumiprogramme (2016 – 4 849) ja
muid tasulisi külastusteenuseid 5 901 (2016 – 4 643 ). Tasulise piletiga külastajatest oli
üksikkülastajaid 39 652 (2016 – 36 271) ja turismigruppide koosseisus 6 421 (2016 –
5333).
Narva kunstigaleriid külastas kokku 12 949 inimest (2016 – 15 696), neist 3082
tasulise piletiga (2016 – 2479), 248 tasuta piletiga (2016 – 255), 314 muuseumi tasulisi
üritusi (2016 – 161), 1499 tasuta üritusi (2016 – 1779) ja 7 742 muuseumiprogramme
(2016 – 11 000) ja muid tasulisi külastusteenuseid 64 (2016 – 22). Tasulise piletiga
külastajatest oli üksikkülastajaid 2931 (2016 – 2431) ja turismigruppide koosseisus 151
(2016– 48).
Restoran Rondeeli külastas muuseumi tasuta ürituste ajal 360 inimest
(Pubimälumäng).
Ekskursioone viidi läbi 644, neil osales tasuliselt ja tasuta kokku 12 544 inimest (2016
– 524 ekskursiooni ja 10 050 inimest):
Narva linnuses tehti 446 ekskursiooni, kus osales kokku 7620 inimest seahulgas 404
tavaekskursiooni, 1 temaatilist ekskursiooni Narva linnus – kaitserajatiste
mälestusmärk, 22 elamusekskursiooni Vana linnuse legendid, 5 ekskursiooni Muistse
linnuse aarded, 4 ekskursiooni Öine Seiklus, 1 elamusekskursiooni Üks päev rüütli elus,
3 eriprogrammi, 6 pressituuri (2016 – kokku 380 ekskursiooni ja 6578 inimest, sh 337
tavaekskursiooni, 3 temaatilist ekskursiooni Narva linnus – kaitserajatiste
mälestusmärk, 10 ekskursiooni Muistse linnuse aarded ja 21 elamusekskursiooni Vana
linnuse legendid, 6 ekskursiooni Öine seiklus, 3 elamusekskursiooni Üks päev rüütli
elus);
Kunstigaleriis tehti 10 ekskursiooni, kus osales kokku 139 inimest seahulgas 7
tavaekskursiooni, 3 elamusekskursiooni Paleeintriigid (2016 – kokku 2 ekskursiooni ja
66 inimest, sh 1 tavaekskursiooni ja 1 elamusekskursiooni Paleeintriigid);
Narva linnuses ja Kunstigaleriis tehti 4 ühisekskursiooni, kus osales kokku 128
inimest. Lisaks tehti väljaspool muuseumi 184 ekskursiooni, neil osales kokku 4 657
inimest, neist 35 linnaekskursiooni ja 4 ekskursiooni Päev Narvas, 143 Kreenholmi
ekskursiooni ja 1 Ida-virumaa ekskursiooni, 1 Piiripealsed elamused Kreenholmis
(2016 – 142 ekskursiooni ja 3406 inimest, neist 45 linnaekskursiooni, 2 bastionide
ekskursiooni, 39 ekskursiooni Päev Narvas ja 54 Kreenholmi ekskursiooni ja 2 Ida-
Virumaa ekskursiooni).
Muuseumiprogrammid:
- viidi labi 721 muuseumiprogrammi (loengud, muuseumitunnid ja erinevaid
haridusprogrammid), kus osales kokku 12 378 inimest (2016 – 938
muuseumiprogrammi ja 15 849 inimest);
- linnuses lastele ja noorema kooliea õpilastele korraldatud ajaloopäeval Narva linnus
osales 90 õpilast (2016 – 72);
- korraldati 32 sünnipäevapidu lastele (30 linnuses ja 2 galeriis), kus kokku osales 328
inimest (2016 – 48 sünnipäevapidu lastele ( 47 linnuses ja 1 galeriis), osales 460
inimest);
- linnuses viidi läbi 28 meistriklassi, kus osales 413 inimest ( 2016 – 18 meistriklassi ja
351 inimest);
- viidi läbi konkurss „Vaat mis ilmaime“, rahvusvaheline lastetööde konkurss
Muuseum@lapsed.
Muuseumis toimunud üritused
Põhjaõues toimus 12 ( 2016 – 10) plaanilist üritust:
– Ahjutoidupäevad „Vaata kööki“ Põhjaõues (27.05-28.05.2017, osales 436
inimest);
– Vadja kultuuripäevad (27.05-28.05.2017);
– Nahakoja teemapäevad „Nahk läikima“ (17.-18.06.2017, osales 592);
– Narva Keskaja Festival (24-25.06.2017,osales 1029 inimest );
– Heinamaarjapäev (1.07.2017, osales 271 inimest);
– Keraamikakoja teemapäevad „Ahju“ (5.-9.07.2017, osales 1553 inimest);
– Apteegi teemapäevad „Ürdi kaks külge“ (22.-23.07.2017, osales 1042 inimest);
– Olevipäev (29.07.2017, osales 474 inimest);
– Ajaloofestival Narva lahing (11-13.08.2017, osales 1987 inimest);
– Tekstiilikoja teemapäevad „Rõiva juurde“ (19.-20.08.2017, osales 705 inimest);
– Hoidistefestival Suvi purki (26.-27.08.2017, osales 806 inimest);
– Mihklipäev (1.10.2017, osales 263 inimest).
- Kunstigaleriis korraldati traditsiooniline kunsti populariseeriv Kunstnikupäev
(04.06.2017, osales 565 inimest) ja jätkus kunsti ja muusikat ühendava sarja Kunstide
risttee korraldamine, kokku toimus 11 kontserti, neil osales kokku 466 inimest;
- Rahvusvahelise muuseumiöö „Öös on mängu“ raames (20.05.2017) toimunud üritusi
külastas linnuses 1831 ja galeriis 350 inimest;
-2017. aastal jätkus traditsiooniliste rahvakultuuri tähtpäevade sari, mis tõi
muuseumisse erinevate ürituste näol kokku 2100 inimest. Sarja raames toimusid
järgmised üritused: Vastlapäev/Maslenitsa ( 26.02.2017), Paastumaarjapäev
(25.03.2017), Perepäev Hingedeaja (Hingedepäev/Mardipäev/Kadripäev) tähtpäevade
tähistamine (18.11.2017) ;
- ansambel Suprjadki andis kolm rahvakalendri tähtpäevadega seotud kontserti linnuses
(Paastumaarjapäeval, Vastlapäev/maslenitsal, Hingedeaja perepäeval);
- Restoranis Rondeel toimus 9 Pubimälumängu;
- Linnuses toimus 4 tasuta Narva Laste Muusikakooli kasvandike kontserti;
- Narva linnuse konvendihoones ja territooriumil toimus 145 rendiüritust, neil osales 22
590 inimest.
Külastustulu:
Aruandeaastal oli Sihtasutuse tulu 1 640 947 eurot (2016 – 1 236 189 eurot), sellest
omateenitud tulu 483 776 eurot (2016 – 386 468 eurot). Sihtasutuse omateenitud tulu
moodustasid muuseumi külastustulu 221 605 eurot (2016 – 203 406 eurot), rendi- ja
üüritulu 15 099 eurot (2016– 18 776 eurot), tulu varude müügist 14 413 eurot (2016 –
11 112 eurot), muu tulu 11 487 eurot (2016 - 8215 eurot) ning restoran 221 172 eurot
(2016- 144 959 eurot). Külastustulust omakorda oli piletimüügi tulu 143 093 (2016 –
132 524) ja külastajate kasutatud teenuste tulu 78 512 eurot (2016 – 70 881 eurot). Ühe
külastaja kohta teenis muuseum 3,29 eurot (2016 – 3,17 eurot).
Tootearendus ja turundus
– käivitati restoran, mille eesmärgiks on täiendada ja parandada muuseumi
külastuselamust ja pakkuda kõigile soovijatele kvaliteetset toitu ning head
teenindust. Uue restorani tulek Narva toitlusturule tekitas suurt huvi, mis tõi
suvehooajal juurde ka restoranikülastajaid. Väljaspool turismihooaega restorani
külastus ootuspäraselt langes. Seepärast pandi põhirõhk äriklientide leidmisele,
mis on ka aruandeaastale järgneval aastal oluline suund restorani külastatavuse
tõstmiseks.
– aruandeaasta jooksul töötati välja ja käivitati 2 uut muuseumiteenust:
elamusprogramm Hermanni mõistatused ja Piiripealsed elamused Kreenholmis.
Uuendatud on ka elamusprogramm „Vana Narva legendid“. On alustatud
koostööprojekti Sinimägede muuseumiga seoses uue seiklusprogrammi „Suurte
sõdade radadel“ loomiseks suurtele gruppidele. Laste sünnipäevade pidamise
võimalusele lisandus uus teenus „Õudne sünnipäev“, kus kohtutakse
linnusevaimuga ja kummitustega. Jätkuvad koolivaheaegade programmid
kohalikele kooliõpilastele nii linnuses kui galeriis. Lisaks uuendati oluliselt
jõulude ajal pakutavat programmi Jõulud linnuses, mille puhul töötatakse
sisuliselt igal aastal välja uus programm.
– lisandus koostöös restoran Rondeeliga Advendipühapäevade perelõunad. Koos
perevaagnal serveeritud jõulutoitudega olid käelised tegelused lastele ja
täiskasvanutele – meisterdamine, muinasjuttude lugemine.
– käivitus Rondeeli pubimälumängude sari;
– jätkunud on rahvakultuuri tähtpäevade tähistamise sari, laienedes nüüd ka suvel
Põhjaõue ning see on saanud linnarahva hulgas üsna populaarseks;
– muuseumi ja Põhjaõue ning muuseumi teenuseid käidi tutvustamas
turismimessidel TourEst (10.-12.02.2016 Tallinn) ja BalTour (1.-3.02.2017 Riia),
ning Haridusportaali haridusmessil (15.-16.11.2016);
– läbi viidi Narva muuseumit ning muuseumi tegevusi tutvustavad ja
propageerivad üritused, nagu rahvusvaheline Muuseumide öö, osalejaid 1361
inimest (2015 – 2181), muuseumide festival, osalejaid 90 inimest (2015 – 230) ja
aasta muuseumikonverents 60 inimest;
– Narva muuseumi ja Põhjaõue üritusi ja teenuseid tutvustati Eesti
rahvusringhäälingus ning reklaamiti ajakirjades Puhkus Eestis, Naine, Baltic
Guide ning ajalehtedes Narva, Narvskaja Gazeta, Gorod, Postimees, Virumaa
Teataja, Ajaleht, Viru Prospekt, Põhjarannik, Õpetajate Leht, KesKus. Tehti
reklaami internetiportaalides seti.ee, stena.ee, Raadio 4. Lisaks levitati
reklaammaterjale piirkonna hotellides ja Eesti suuremate linnade
turismiinfopunktides ning rahvarohkemates kohtades.
Personal
Koosseis
Aasta alguses oli sihtasutuses 57,5 ja aasta lõpus 58,5 ametikohta (2016. aasta alguses
48 ametikohta ja aasta lõpus 61 ametikohta). Aasta jooksul koondati 3 ametikohta
(turundusspetsialist, koristaja, raamatupidaja), loodi juurde 4 ametikohta (turundusjuht,
teeninduse spetsialist; ehitusspetsialisti ning linnuse püsinäituse ja avastuskeskuse
projekti juhi ametikohad loodi projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine” raames).
Ametikohtade loomisel koosseisunimestiku järgi üldine töötajate arv ei muutunud. Töö
ümberkorraldamise tõttu lülitati välja kogude- ja teadusosakonna koosseisunimestikust
ürituste ja näituste kuraatori ametikoht, loodi teeninduse ja tootearenduse osakonna
koosseisunimestikku teeninduse spetsialisti ametikoht, ürituste ja näituste ametikohal
töötav töötaja viidi üle klienditeeninduse kuraatori ametikohale, klienditeeninduse
kuraatori ametikohal töötanud töötaja viidi üle teeninduse spetsialisti ametikohale.
Aasta jooksul sõlmiti kokku 14 töölepingut, neist määratud ajaks 8 lepingut (ehitusjuht,
2 turundusjuhti, 6 saaliteenindajat ja linnuse püsinäituse ja avastuskeskuse projekti juht).
Määramata ajaks võeti aasta jooksul tööle 6 inimest. Sõlmiti 2 juhatuse liikme lepingut.
Töölt vabastati omal soovil 7 inimest (kokk, 3 teenindajat, saaliteenindaja,
turundusspetsialist, turundusjuht), seoses tähtajalise töölepingu lõppemisega vabastati 4
inimest (4 saaliteenindajat), koondati kokku 3 inimest (turundusspetsialist, koristaja,
raamatupidaja) (2016 – võeti tööle 33 ja vabastati 22 töötajat). Kaks juhatuse liikme
lepingut lõppesid tähtaja möödumisega.
28 töötajal on kõrgharidus, 19 töötajal keskeriharidus, 10 töötajal on keskharidus, 1
töötajal on põhiharidus (2016. vastavalt 26, 23, 10, 2).
Töötajate keskmine vanus on 44,69 aastat (2016 – 43,7)
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2017 – 58,25 (2016 – 60,5).
Personalitöö ja täiendkoolitus
Ametikohtade töö sisu paremaks analüüsimiseks, samuti töötajate vahetumise korral
tööülesannete hõlpsamaks edasiandmiseks kinnitati aruandeaasta jooksul projektijuhi,
raamatukoguhoidja, haldusjuhi, töölise-autojuhi, restauraatori ja fonditehniku
käsiraamatud. Koristaja käsiraamat jäi pooleli, mis on plaanis lõpetada 2018. a. alguses.
Teeninduse ja tootearendusjuhi käsiraamatu koostamine viiakse aruandeaastast
järgmisesse aastasse, kuna töötaja oli väga hõivatud oma põhitööga.
Kvaliteedijuhi käsiraamatu koostamine viidi samuti üle 2018. aastasse, kuna
kvaliteedijuht oli äärmiselt hõivatud eelarveküsimustega, millest omakorda suurema osa
moodustas finatsolukorra ja linna poolt tegevustoetuseks eraldamata jäänud 70.000
eurost tekkinud olukorra analüüs. Samal põhjusel ei toimunud ka enesehinnangu
läbiviimist töötajate seas, kuna muuseumi inimeste meeleolu oli pessimistlik. Siiski viidi
läbi arenguvestlused nii uute töötajatega pärast katseaega kui ka töötajatega
spetsialistide tasemel.
Kvalifikatsiooni tõstmises osales 38 töötajat (2016 – 59). Kokku osales erinevatel
koolitustel 21 (2016 – 25) inimest.
Aruandeaastal said kõik töötajad võimalusel vajalikku koolitust oma valdkonna piires.
Giidid-programmijuhid ja vanempedagoog said osaleda erinevatel koolitustel ja
seminaridel, mille seas olid: Muuseumipedagoogide konverents “Koostöö
sihtrühmadega” (Eesti Ajaloomuuseum), PATEE turunduskoolitus (Eesti Marketingi
Instituut), Turismialane inglise keel (Ida-Virumaa Kutseõppekeskus), Koopiamaalimise
kursus (Kumu), Foorum KULTUURIPAUN (Kumu).
Teadusosakond on olnud aktiivne ning teadurid ja fonditehnik said osaleda nii mitmetel
koolitustel/seminaridel, mille seas on: Kontori eesti keel (Narva Kutseõppekeskus),
Kunstiteose kui museaali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine (Konserveerimis- ja
digiteerimiskeskus Kanut), Autoriõiguste seaduse muudatused (Kultuuriministeerium),
Paberalusel olevate fotodokumentide identifitseerimine (ROSFOTO), Muuseumi ABC
koolitus (Kultuuriministeerium), ESTO-RUSSICA V (TÜNK), Lihtsamad
puhastusmeetodid museaalide korrastamisel. Kemikaalid. Töövahendid. (SA EVM
Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus KANUT), Arheoloogiliste välitööde päev 2017 ja
seminar "Interdistsiplinaarsed võimalused minevikusündmuste uurimisel” (Tartu
Ülikool).
Projektijuht läbis Projektikirjutamise- ja juhtimise koolituse (Projektiekspert OÜ),
Riigihangete ja riigiabi koolitused (Rahandusministeerium), Riigiabi koolituse (Publicon
Konverentsid).
Turvajuht ja korrapidaja sai läbida Venekeelsed Kõrgemad Riigikaitsekursused
(Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus).
Pearaamatupidaja osales raamatupidamiskonverentsil "FinantsTreff2017!
Finantsmaailma raskekahurvägi on kohal!" (Addenda).
Vanemkassiir ja saaliteenindajad said koolitada oma Turismialast inglise keelt (Ida-
Virumaa Kutseõppekeskus).
Haldusjuht käis Vanglate vabatahtlike koolitusel ja tänuüritusel (Justiitsministeerium) ja
sai kuulata Uutest riigihangete seadusega kaasnevatest muudatustest
(Rahandusministeerium).
Sisekontrolli süsteem:
Narva Muuseumi sisekontrollisüsteem hõlmab asutuse struktuuri, juhtkonna suhtumist,
kehtivaid protseduurireegleid ja annab mõistliku kindlustunde meie tegevuse
seaduspärasuses.
Muuseumi varad on kaitstud raiskamise, ebasihipärase kasutamise ja pettuse eest. Narva
Muuseumi tegevus on säästlik, tagatakse teenuste kõrge kvaliteet. Meie tegevust
kajastav juhtimis- ja finantsinformatsioon on usaldusvaarne ja õigeaegne. Narva
Muuseumi sissekontroll tegutseb vastavalt Narva Muuseumi põhimäärusele,
raamatupidamise eeskirjale, dokumentide nimistule, töötajate ametikirjeldustele,
töösisekorraeeskirjadele. Raamatupidamises juhindub Sihtasutus Narva Muuseum
raamatupidamise sise-eeskirjast.
Detsembrikuus viidi läbi põhivara, väikevahendite, meenete ja näitus-müügil olevate
esemete ning muude materjalide inventuur. Seisuga 31.12.2017 viidi läbi töötajate
puhkuse, kohustuste ja nõuete, arvete ning müümata meenete jäägi inventuur. Iga kuu
viimase kuupäeva lõpuga viidi läbi kassajäägi kontroll Narva linnuse, kunstigalerii ja
restorani kassas, mis kõik on vastanud nõutule.
Arendus ja osalemine projektides:
2016. aastal EASilt positiivse hinnangu saanud projekti “Piirikindluse avastuskeskuse
avamine” teostamine kestis terve 2017. aasta. Sellel aastal sai valmis konvendihoone
põhiprojekt, korraldati püsinäituse ideevõistlus ning selle järel sõlmiti ideevõistluse
võitjaga leping püsinäituse projekteerimiseks ja teostamise koordineerimiseks. Lisaks
toimusid suvel ja sügisel arheoloogilised kaevamised sisehoovis ja läänehoovis ning
aasta lõpuks viidi läbi konvendihoone rekonstrueerimishange. Rekonstrueerimistööde
lepingu sõlmimine jäi 2018. aasta jaanuari. Projekti eesmärgiks on muuta uuenenud
kontseptsiooniga avastuskeskuse meetodil tegutsev Narva linnus Läänemere ümbruse
linnuste hulgas ainulaadseks külastusobjektiks, kasvatada linnuse külastatavus 2020.
aastaks kahekordseks ning anda seeläbi tugev impulss Ida-Eesti kui turismisihtkoha
maine kasvule. Projekti tulemusena avatakse külastajatele terve linnus, valmib uus
mänguteoorial baseeruv ja linnust tutvustav püsinäitus, erivajadustega/liikumispuudega
inimestele on tagatud ligipääs vähemalt 50 protsendile linnuse ruumidele, luuakse uued
töökohad, sh 16 töökohta muuseumis.
Piirikindluse avastuskeskuse avamise projekt sai Euroopa Regionaalarengu Fondist 3
543 774,47 eurot, omafinantseering on 625 371,97 eurot. Lisafinantseering
rekonstrueerimistööde katmiseks summas 619 337 eurot taotletakse
rahandusministeeriumist aastaks 2019. Projekti elluviimine algas 1. juulil 2016 ning
kestab 30. juunini 2019.
Läänehoovi korrastamise, Kristervalli bastioni restaureerimise ja sinna ekspositsiooni
tegemise strateegilise projekti põhitaotlus oli esitatud 2017. aasta sügusel Eesti-Vene
piiriülese koostöö programmile. Projekti põhitaotlus sai Eesti-Vene programmi
positiivse hinnangu ning nüüd on kooskõlastusel Euroopa Komisjonis. Euroopa
Komisjoni otsust oodatakse suvel-sügisel 2018. Projekti elluviimine on planeeritud
2019.-2021. aastasse. Projekti eelarve tervikuna on 3 993 499,99 eurot, millest SA Narva
Muuseumi osa on 2 988 565,44 eurot (2 493 061,29 eurot toetus ja 495 504,15 eurot
riiklik kaasfinantseering). Sihtasutuse partneriks selles projektis on Muuseumi Agentuur
(Peterburi, Venemaa).
Linnuse ja vanalinna ala ühendava silla projekti idee on kinnitatud „Ida-Virumaa
linnapiirkondade jätkusuutliku arengu” meetme tegevuskava reservnimekirjas. Kuna
2017. aastal ei selgunud reservnimekirjas olevate projektide saatust, oodatakse seda
otsust 2018. aastal. SA jätkab tööd silla projekti tähtsuse tõstmise osas ka 2018. aastal.
Kokkuvõte:
2017. aasta olulisima sündmusena tuleb mainida projekti Piirikindluse avastuskeskuse
avamine jätkumist, mille jooksul alustas muuseum aastaid ettevalmistatud projekti
elluviimist ning linnuse kujundamist tänapäevastele nõuetele vastavaks
külastuskeskuseks. Pikas perspektiivis on tegemist ühe olulisima arenguga muuseumi
viimase kümne aasta jooksul, sest üle veerandsajandi vana püsiekspositsioon ning
külastuskeskkond on juba mõnda aega olnud peamiseks takistuseks külastusnumbrite
suurendamisel.
Samas ei saa mööda vaadata probleemidest muuseumi rahastamisega, kuna 2017. aasta
eelarvesse jäi laekumata linnapoolne tegevustoetuse eraldis summas 70.000 eurot, mis
põhjustas meile tõsise kriisi nii 2017. aasta lõpus kui on ka põhjustanud 2018. aasta
eelarvele miinuse suurusjärgus 48.000 eurot, mis suuremas osas tuleneb 2017. aasta
osade kohustuste edasikandmisest 2018. aastasse – peamiselt kommunaalkulud ning
riigimaksud. Siinkohal tuleb mainida, et see miinus on juba kõikvõimalike kärbetega
muuseumi põhitegevustes ja edasiste kärbetega ei ole kindlasti võimalik saavutada
sihtasutuse eelarve tasakaalu viimist ilma, et muuseumi tegevus ei kannataks tõsiselt.
Sellest on tulenenud muuseumi üldine ebakindlus, mis paraku jätkub kuniks ei ole
saavutatud kindlat kokkulepet Sihtasutuse Narva Muuseum asutajate vahel, kuidas
muuseumi edaspidi rahastatakse ning juhitakse. Sihtasutus on omalt poolt valmis ja on
ka seni vastanud kõigile infopäringutele, mis asutajatel on olnud muuseumi tegevuse
osas.
Muuseumi 2018. aasta tegevusprioriteedid tulenevad sihtasutuse arengukavaga
sätestatud eesmärkidest aastateks 2014-2018 ja on samad, mis eelmistelgi aastatel (vt
aruande alguses alapunkti: Aruandeaasta tegevuse põhisuunad ja prioriteedid).
Eesmärkide poole liikumisel olgu välja toodud olulisemate tegevustena järgmised:
- linnuse konvendihoone restareerimise ja uue püsiekspositsiooni loomise projekti
elluviimisega jätkamine ning Läänehoovi (sh müüride) korrastamise ja Kristervalli
restaureerimise projekti rahataotluse edasine koostamine, võimalusel ka vanalinna ja
linnust ühendava silla projektile rahataotluse koostamine ja esitamine. Viimasel juhul
puudub siiski selgus võimalike rahastamise allikate osas.
- sihtasutuse teenuste ja toodete edasiarendamine, rõhuga toitlustamisega seotud ja
renditeenustel, restorani planeeritud eelarvest kinnipidamine või plaanitust edukam
rakendamine – osaliselt sõltuvad tulemused ka turismiturul toimuvast. Muuseumi
turunduse fookuseks on Venemaa suund, ehkki sellesuunalise tegevuse mõte ja edukus
sõltub olulisel määral ka arengutest Venemaal;
- sihtasutuse loomisel asutajate vahel kokku lepitud vara üleandmine sihtasutusele. Kuna
nende üleandmine sõltub eelkõige linnast, siis saab siinkohal vaid öelda, et sihtasutus
jätkab jõupingutusi nende varade kättesaamiseks;
– sihtasutuse arengukava ja tegevuseesmärkide uuendamine ning pikendamine
järgnevateks aastateks.
Ülevaade Sihtasutuse SA Narva Muuseum nõukogu tööst 2017 aastal
Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Narva
Muuseum põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja
nõukogu liikmetele makstud tasude summa.
Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 6-liikmeline:
- Tarvi Sits, nõukogu esimees (01.01.- 31.12.2017);
- Krista Nelson, nõukogu liige (01.01.- 31.12.2017);
- Jaanus Villiko, nõukogu liige (01.01.- 31.12.2017);
- Ilja Fjodorov, nõukogu liige (06.04.- 31.12.2017);
- Tatjana Stolfat, nõukogu liige (30.11.- 31.12.2017);
- Aleksei Mägi, nõukogu liige (06.04.- 31.12.2017);
- Eldar Efendijev, nõukogu liige (06.04.- 29.11.2017);
- Ants Kutti, nõukogu liige (01.01.- 05.04.2017);
- Tarmo Tammmiste, nõukogu liige (01.01.- 05.04.2017);
- Vjatšeslav Konovalov. nõukogu liige (01.01.- 05.04.2017).
2017. a toimus 5 nõukogu koosolekut, sh 3 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut.
Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud
tegevused:
- Kinnitada sihtasutuse juhataja poolt koostatud 2016. aasta majandusaasta aruanne.;
- Lükata SA Narva Muuseumi 2016. aasta eelarve korrigeerimine ja eesmärkide ning eelarve
täitmise kinnitamine edasi ja teha seda e-koosolekul.
- Võtta 2017. aasta eelarve ja eesmärgid teadmiseks ning kinnitada need pärast linnapoolse
rahastamise selgumist.
-
- Kinnitada juhatuse liikme konkurssi tingimused täiendustega ning kuulutada välja konkursi.
- Volitada nõukogu esimeest Tarvi Sitsi sõlmima Andres Toodega juhatuse liikme lepingut,
kuni 18. detsembrini 2017.a.
- Juhul kui käimasolev juhatuse liikme konkurss nurjub, siis otsustatakse nõukogu koosolekul
eraldi juhatuse liikme kohustuste täitmine kuni uue konkursi läbi viimiseni.
- Kinnitada SA eelarve 2018 projekt koos järgmiste märkustega.
22. 01.2018 esitatakse nõukogule korrigeeritud 2018 eelarve ja tegevuskava koos
eesmärkidega, millele on lisatud selgitav seletuskiri. Seletuskiri peab esitama võrdlused
eelmiste perioodidega ja kavandatud muutused koos sisuliste põhjendustega. Nõukogu
annab nõusoleku kasutada 1/12 esitatud eelarvest.
- Nõukogu kuulutas juhatuse liikme konkursi luhtunuks.
- Kuulutada välja uus juhatuse liikme konkurss. Konkursi tingimuste ja läbiviimise korra
aluseks on nõukogu poolt 3. Novembril 2017.a. kinnitatud „Sihtasutuse Narva Muuseum
juhatuse liikme kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord“.
Dokumentide esitamise tähtaeg 21. Jaanuar 2018.a. elektronposti aadressil:
[email protected]; Tavapost: Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Märksõna
„Narva Muuseum“.
- Kuni konkukursi korras valitud juhatuse liikme ametisse asumiseni täidab juhatuse liikme
kohuseid SA Narva Muuseum teadusjuht Ivo Posti. Volitada nõukogu esimeest sõlmima Ivo
Postiga lepingut juhatuse liikme kohuste ajutiseks täitmiseks. Samaaegselt jätkab Ivo Posti
teadusjuhina, juhatuse liikme ülesannete täitmise eest määrata juhatuse liikme töötasuks
850. eurot kuus (bruto).
- Nõustuda e-hääletuse läbiviimisega.
- Arvestades, et projekt avaldab olulist mõju piirkonna konkurentsivõimele ja piirkonna kogu
turismisektorile ning hanke tühistamine tooks sihtasutusele eeldatavalt olulist kahju, pidada
otstarbekaks ehitusleping allkirjastada ning volitada juhatuse liiget jätkama läbirääkimisi
täiendavate katteallikate leidmisel.
- Volitada juhatuse liiget sõlmima Narva Hermanni linnuse konvendihoone
rekonstrueerimistöödeks lepingu OÜ-ga Scandec Ehitus.Võttes aluseks SA Narva Muuseum
põhikirja punkti 5.10.6 on otsus vastu võetud.
-
Sihtasutuse asutajate otsusega (lähtudes SA Narva Muuseum põhikirja punktist 5.9.1.) on määratud
sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 80 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 60
eurot.
Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad:
Summa kokku
Nimi Nõukogu / juhatus Periood
(EUR)
Ivo Posti juhatuse liige 19.12.-31.12.2017 313,-
Andres Toode juhatuse liige 01.01.-18.12.2017 25330.-
Tarvi Sits nõukogu esimees 01.01.-31.12.2017 960.-
Krista Nelson nõukogu liige 01.01.-31.12.2017 720.-
Jaanus Villiko nõukogu liige 01.01.-31.12.2017 720.-
Ilja Fjodorov nõukogu liige 06.04-31.12.2017 531.-
Tatjana Stolfat nõukogu liige 30.11.-31.12.2017 63.-
Aleksei Mägi nõukogu liige 06.04.- 31.12.2017 531.-
Eldar Efendijev nõukogu liige 06.04.- 29.11.2017 468.-
Ants Kutti nõukogu liige 01.01.- 05.04.2017 189.-
Tarmo Tammmiste nõukogu liige 01.01.- 05.04.2017 189.-
Vjatšeslav Konovalov nõukogu liige 01.01.- 05.04.2017 189.-
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 101 756 221 304 2
Nõuded ja ettemaksed 164 315 18 689 3
Varud 27 202 31 629 4
Kokku käibevarad 293 273 271 622
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 10 806 547 10 576 860 6
Immateriaalsed põhivarad 0 693 7
Kokku põhivarad 10 806 547 10 577 553
Kokku varad 11 099 820 10 849 175
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 24 240 17 852 9
Võlad ja ettemaksed 139 566 124 617 10
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 15 050 171 236 11
Kokku lühiajalised kohustised 178 856 313 705
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 77 908 102 148 9
Kokku pikaajalised kohustised 77 908 102 148
Kokku kohustised 256 764 415 853
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 10 304 337 10 304 337
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 128 985 144 669
Aruandeaasta tulem 409 734 -15 684
Kokku netovara 10 843 056 10 433 322
Kokku kohustised ja netovara 11 099 820 10 849 175
21
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 157 151 849 401 12
Tulu ettevõtlusest 483 776 386 468 13
Muud tulud 20 320 14
Kokku tulud 1 640 947 1 236 189
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -3 406 -3 146 15
Mitmesugused tegevuskulud -324 192 -373 900 16
Tööjõukulud -814 555 -732 623 17
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -77 463 -102 377
Muud kulud -9 322 -38 638 18
Kokku kulud -1 228 938 -1 250 684
Põhitegevuse tulem 412 009 -14 495
Intressitulud 20 18
Intressikulud -2 313 -1 218
Muud finantstulud ja -kulud 18 11
Aruandeaasta tulem 409 734 -15 684
22
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 412 009 -14 495
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 77 463 102 377
Muud korrigeerimised -404 752 -95 037
Kokku korrigeerimised -327 289 7 340
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 123 288 8 588
Varude muutus 4 426 -8 525
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -120 161 7 046
Kokku rahavood põhitegevusest 92 273 -46
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-322 907 -278 380
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
131 212 271 898
toetustest
Laekunud intressid 39 28
Kokku rahavood investeerimistegevusest -191 656 -6 454
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 0 120 000
Saadud laenude tagasimaksed -17 852 0
Makstud intressid -2 313 -1 218
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -20 165 118 782
Kokku rahavood -119 548 112 282
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 221 304 109 022 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -119 548 112 282
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 101 756 221 304 2
23
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 10 304 337 144 669 10 449 006
Korrigeeritud saldo
10 304 337 144 669 10 449 006
31.12.2015
Aruandeaasta tulem -15 684 -15 684
31.12.2016 10 304 337 128 985 10 433 322
Aruandeaasta tulem 409 734 409 734
31.12.2017 10 304 337 538 719 10 843 056
24
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Narva Muuseum SA 2017.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS). EFS
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev -finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on
kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid, mis on kehtestatud rahandusministri
määrusega.
Tulude ja kulude aruande koostamisel kasutatakse skeemi, mida soovitatakse RTJ 14.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes .
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral
hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel
perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks,
kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude
jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Varad,
mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku
inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud
taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset
taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast.
Maa ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 euro
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
(a) Aruandekohustuslane on rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma
nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul
amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed
jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
25
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
(b) Aruandekohustuslane on rendileandja
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult
saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse
tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või
kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et
sihtfinantseerimine leiab aset.
Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel
tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse
proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.
Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine
aga kajastatakse samal ajal tuluna.Samuti loetakse mitterahalisteks sissemakseteks sihtasutuse põhikapitali tasuta üle antud varasid,
mis moodustavad olulise osa vajalikust varast, eesmärkide saavutamiseks. Selliseid toetusi kajastatakse netovara muutusena.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale
ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu
teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei
saa arvata sisendkäibemaksuna, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud kulud.
Seotud osapooled
Seotud osapoolteks loetakse nõukogu ja juhtkonna liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida,
konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev-
ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja
äriühingud.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja
aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada
järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
26
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Raha kassas 3 599 2 910
Raha arvelduskontol 98 157 218 394
Kokku raha 101 756 221 304
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 10 422 10 422
Ostjatelt laekumata
10 471 10 471
arved
Ebatõenäoliselt
-49 -49
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
9 789 9 789
tagasinõuded
Muud nõuded 142 768 142 768
Ettemaksed 1 336 1 336
Tulevaste perioodide
1 336 1 336
kulud
Kokku nõuded ja
164 315 164 315
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 6 343 6 343
Ostjatelt laekumata
6 392 6 392
arved
Ebatõenäoliselt
-49 -49
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
11 822 11 822
tagasinõuded
Muud nõuded 524 524
Kokku nõuded ja
18 689 18 689
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Müügiks ostetud kaubad 27 202 31 629
Kokku varud 27 202 31 629
27
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 128 64
Käibemaks 8 786 532
Üksikisiku tulumaks 16 082 7 067
Sotsiaalmaks 32 390 14 152
Kohustuslik kogumispension 1 557 705
Töötuskindlustusmaksed 2 293 1 056
Ettemaksukonto jääk 1 003 11 822
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 789 52 450 11 822 23 576
28
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Arvutid ja Muud Lõpetamata
põhivarad ja
arvutisüsteemid
masinad projektid
ettemaksed
ja
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 72 816 10 295 271 7 650 13 176 20 826 51 708 174 824 174 824 10 615 445
Akumuleeritud kulum -198 972 -1 530 -5 772 -7 302 -4 665 -210 939
Jääkmaksumus 72 816 10 096 299 6 120 7 404 13 524 47 043 174 824 174 824 10 404 506
Ostud ja parendused 64 338 69 897 69 897 11 187 128 533 128 533 273 955
Amortisatsioonikulu -84 724 -1 530 -8 257 -9 787 -3 702 -98 213
Allahindlused väärtuse
-3 388 -3 388 -3 388
languse tõttu
31.12.2016
Soetusmaksumus 72 816 10 359 609 7 650 77 733 85 383 62 895 303 357 303 357 10 884 060
Akumuleeritud kulum -283 696 -3 060 -12 077 -15 137 -8 367 -307 200
Jääkmaksumus 72 816 10 075 913 4 590 65 656 70 246 54 528 303 357 303 357 10 576 860
Ostud ja parendused 306 907 306 907 306 907
Amortisatsioonikulu -56 399 -1 530 -14 637 -16 167 -4 203 -76 769
Ümberliigitamised -93 443 -93 443 -93 443
Ümberliigitamised
-92 993 -92 993 -92 993
lõpetamata projektidest
Ümberliigitamised
-450 -450 -450
varudega
Muud muutused -7 519 646 7 612 638 92 992
31.12.2017
Soetusmaksumus 72 816 2 727 720 7 650 77 733 85 383 7 675 533 516 821 516 821 11 078 273
Akumuleeritud kulum -227 852 -4 590 -26 714 -31 304 -12 570 -271 726
Jääkmaksumus 72 816 2 499 868 3 060 51 019 54 079 7 662 963 516 821 516 821 10 806 547
Alajaotuses "Muud materiaalsed põhivarad" sisalduvad mitteamortiseeruvad põhivarad 31.12.2017 summas 7 649 410.- eurot, 31.12.2016
summas 36 672.- eurot
Mitteamortiseeruvad põhivarad on kultuuriväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene. (Peamine neist on Narva Linnus).
29
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2015
Soetusmaksumus 2 309 2 309
Akumuleeritud kulum -841 -841
Jääkmaksumus 1 468 1 468
Amortisatsioonikulu -775 -775
31.12.2016
Soetusmaksumus 2 309 2 309
Akumuleeritud kulum -1 616 -1 616
Jääkmaksumus 693 693
Amortisatsioonikulu -693 -693
31.12.2017
Soetusmaksumus 2 309 2 309
Akumuleeritud kulum -2 309 -2 309
Jääkmaksumus 0 0
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2017 2016
Kasutusrenditulu 15 099 18 777
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 1 845 1 845
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 5 779 5 779
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016
12 kuu jooksul 5 779 5 779
30
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
1-5 aasta jooksul 9 633 15 412
Lisa 9 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB Pank AS 102 148 24 240 77 908 2% eur 31.12.2021
Pikaajalised laenud
102 148 24 240 77 908
kokku
Laenukohustised kokku 102 148 24 240 77 908
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB Pank AS 120 000 17 852 102 148 2% eur 31.12.2021
Pikaajalised laenud
120 000 17 852 102 148
kokku
Laenukohustised kokku 120 000 17 852 102 148
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 64 132 64 132
Võlad töövõtjatele 22 479 22 479
Maksuvõlad 52 450 52 450
Saadud ettemaksed 505 505
Tulevaste perioodide tulud 333 333
Muud saadud ettemaksed 172 172
Kokku võlad ja ettemaksed 139 566 139 566
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 72 042 72 042
Võlad töövõtjatele 28 674 28 674
Maksuvõlad 23 576 23 576
Saadud ettemaksed 325 325
Tulevaste perioodide tulud 247 247
Muud saadud ettemaksed 78 78
Kokku võlad ja ettemaksed 124 617 124 617
31
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 8 800 271 898 -118 662 162 036
Kokku sihtfinantseerimine
8 800 271 898 -118 662 162 036
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 23 322 274 490 -8 568 -284 944 4 300
Eesti Kultuurkapital 5 435 18 460 -4 485 -14 510 4 900
Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 429 135 -429 135
Eesti Töötukassa 2 150 -2 150
Kokku sihtfinantseerimine
28 757 724 235 -13 053 -730 739 9 200
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
37 557 996 133 -13 053 -849 401 171 236
annetused ja toetused
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 162 036 46 212 -17 420 -190 828 0
EAS 85 000 -219 457 -134 457
Kokku sihtfinantseerimine
162 036 131 212 -17 420 -410 285 -134 457
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 4 300 325 846 16 048 -346 194 0
Eesti Kultuurkapital 4 900 32 655 -6 -22 499 15 050
Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 359 135 -359 135
Narva Gate OÜ 5 000 -5 000
Eesti Töötukassa 441 -441
Ida-Viru Kutsehariduskeskus 1 211 -1 211
EAS 4 346 -12 386 -8 040
Kokku sihtfinantseerimine
9 200 728 634 16 042 -746 866 7 010
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
171 236 859 846 -1 378 -1 157 151 -127 447
annetused ja toetused
Algsaldode (s.o. 31.12.2016) osas oli vaja teha korrigeerimine jaotuse osas põhivara soetuseks ja tegevuskulude toetuse osas.
Vastavad korrigeerimised on kajastatud veerus "Tagastatud" Kultuuriministeeriumi real, sest puudus mõistlik võimalus algsaldot korrigeerida.
Varad neto soetusmaksumuses
32
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 746 866 730 739
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 410 285 118 662
Kokku annetused ja toetused 1 157 151 849 401
sh Kultuurministeerium 537 022 403 606
sh Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 359 135 429 135
sh Kultuurkapital 22 499 14 510
Eesti Töötukassa 441 2 150
Narva Gate OÜ 5 000 0
Ida-Viru Kutsehariduskeskus 1 211 0
EAS 231 843 0
Rahalised ja mitterahalised annetused
2017 2016
Rahaline annetus 1 157 151 849 401
Kokku annetused ja toetused 1 157 151 849 401
Lisa 13 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016
Muuseumide ja näituste tasulised teenused 454 264 356 580
Ruumide ja muu vara üür ja rent 15 099 18 776
Varude müügist tulu 14 413 11 112
Kokku tulu ettevõtlusest 483 776 386 468
Lisa 14 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Muud 20 320
Kokku muud tulud 20 320
33
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Sihtfinanseerimine tegevuskuludeks IVEK 1 906 1 406
Liikmemaksud 600 440
Muu mittesihtotstarbelinefinanseerimine 900 1 300
Kokku jagatud annetused ja toetused 3 406 3 146
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Energia -66 177 -66 102
Elektrienergia -24 486 -24 317
Soojusenergia -38 304 -38 802
Kütus -3 387 -2 983
Mitmesugused bürookulud -17 339 -21 517
Uurimis- ja arengukulud -17 053 -6 650
Lähetuskulud -1 587 -8 169
Koolituskulud -683 -6 435
Riiklikud ja kohalikud maksud -9 331 -1 567
Korrashoiuteenused ja muud ekspluatatsioonikulud -37 613 -52 228
Infotehnoloogia kulud -13 349 -11 591
Inventar ja inventari hooldus -4 182 -35 157
Ürituste ja näituste korraldamise kulud -78 788 -102 355
Transpordikulud -6 263 -5 813
Toiduained -70 665 -48 000
Muud -1 162 -8 316
Kokku mitmesugused tegevuskulud -324 192 -373 900
Lisa 17 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu -619 962 -558 133
Sotsiaalmaksud -187 851 -168 177
Muud -6 742 -6 313
Kokku tööjõukulud -814 555 -732 623
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 59 57
34
Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Kahjum valuutakursi muutustest 8 -136
Riigilõivud -385 -1 567
Käibemaksukulu tegevuskuludelt -2 259 -12 291
Käibemaksukulu põhivara soetustelt -5 533 -23 625
Maamaks -841 -841
Muud -312 -178
Kokku muud kulud -9 322 -38 638
Lisa 19 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 30 203 29 199
Sihtasutuse asutajad on:
1)Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium
2)Narva Linn
Seotud osapoolte sihtfinantseerimised on avalikustatud lisas nr. 11
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi §49' järgi avaldatakse aastaaruandes informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud
isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
35
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Narva Muuseum nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Narva Muuseum (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Rein Ruusalu
Vandeaudiitori number 261
PKF Estonia OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 12
Pärnu mnt 141, Tallinn
03.04.2018