dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. mai 2018
Viit
3-3/1198-1
Registreeritud
15. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Narva Muuseum
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Mirjam Rääbis
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2018

Failid

  • 📎90011481_2017.bdoc308 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Narva Muuseum registrikood: 90011481 tänava/talu nimi, Peterburi mnt 2 maja ja korteri number: linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20308 telefon: +372 3599230 faks: +372 3599232 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.narvamuuseum.ee Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 21 Bilanss 21 Tulemiaruanne 22 Rahavoogude aruanne 23 Netovara muutuste aruanne 24 Raamatupidamise aastaaruande lisad 25 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 25 Lisa 2 Raha 27 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 27 Lisa 4 Varud 27 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 29 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 30 Lisa 8 Kasutusrent 30 Lisa 9 Laenukohustised 31 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 31 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 32 Lisa 12 Annetused ja toetused 33 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 33 Lisa 14 Muud tulud 33 Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused 34 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 34 Lisa 17 Tööjõukulud 34 Lisa 18 Muud kulud 35 Lisa 19 Seotud osapooled 35 Aruande allkirjad 36 Vandeaudiitori aruanne 37 2 TEGEVUSARUANNE Aruandeaasta tegevuse põhisuunad ja prioriteedid 2017. aasta oli Sihtasutus Narva Muuseumi (edaspidi Sihtasutuse) viies tegevusaasta. Sihtasutuse tegevuse planeerimisel lähtuti põhikirjalistest ülesannetest ja muuseumi arengukavaga aastaks püstitatud eesmärkidest. Tulenevalt sihtasutuse arenduse pikajaajalisest planeerimisest olid 2017. aasta arendustegevuse prioriteetsed valdkonnad samad, mis aruandeaastale eelnenud aastal. Aruandeaasta arendustegevuse prioriteetset valdkonnad olid järgmised: 1) organisatsiooni efektiivsuse tõstmine; 2) muuseumi tuntuse suurendamine, teenuste tugevdamine ja tulude kasvatamine; 3) muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine; 4) linnuse ja kunstigalerii külastuskeskkonna kvaliteedi parandamine; 5) teadus- ja fonditöö arendamine. Sihtasutuse arenguks rakendatud meetmed aruandeaastal 1) organisatsiooni efektiivsuse tõstmine: Eesmärgi saavutamise vahendiks on olnud Sihtasutuse arendustöö administratiivses ja töökorralduslikus valdkonnas. 2016. aasta lõpus soetati ja 2017. aasta jooksul juurutati rahakasutusest parema ülevaate saamiseks ning raamatupidamise töö lihtsustamiseks uus raamatupidamise tarkvara SAF. Programm võimaldab eelarve kasutajatel jälgida kasutatavate vahendite seisu jooksvalt läbi võrgu. Dokumendihalduses mindi täielikult üle Webdesktopi digitaalsele keskkonnale. Vaatamata sellele, et aruandeaastal ei planeeritud üleminekut uuele e-posti teenusele, tuli seda siiski 2017. aastal teha, kuna senine teenuse pakkuja Eenet loobus teenust edaspidi pakkumast. Nüüd on kogu e-post sihtasutuse serveri põhine. Üldine eesmärkide täitmise protsent on 65,7%, planeeriti vähemalt 75%. 2) teenuste tugevdamine ja tulude kasvatamine: Kõige olulisemaks muutuseks sihtasutuse pakutud teenuste vallas oli aruandeaastal toitlustusteenuse ehk restorani pidamine, mis avati 1. juulil 2016. Restorani eesmärgiks pole täiendava tulu teenimine otseselt, vaid kaudselt – täienenud ja parema külastuselamuse abil kasvatada muuseumi külastuste ja -teenuste kasutajate arvu. Toitlustusteenuse käivitamine kajastus koheselt ka sihtasutuse tulude struktuuris ja tõi kaasa omatuluvahendite nominaalse kasvu. Reaalselt restoran praegu muuseumile täiendavaid vahendeid ei teeni, kuna esimestel aastatel ei kata toitlustusega teenitud tulud kõiki selle pakkumisega kaasnevaid kulusid. Nagu oligi varem prognoositud, vajas restoran suuremat toetust muuseumi omatuludest ja kokkuhoitud vahenditest. Restorani tulud on kavandatud kulusid katma alates 2018. aastast, selle järgnevatel aastatel on kavas restorani teenitud vahenditest teha täiendavaid investeeringuid restorani keskkonna ja teenuste arendamiseks. Sihtasutuse tulueelarve kasvas 2016. aastaga võrreldes 6,2% ning omateenitud tulu kasvas 25,5%. 2017. aasta tulust moodustas sihtasutuse omateenitud tulu 31,4% (2016 – 26,6%). Omateenitud vahenditest omakorda oli külastustulu 45,8%, rendi- ja üüritulu 3,7%, muu tulu 4,7% ning toitlustamise pealt teenitud tulu 45,7% (2016. vastavalt 52,8%, 5,2%, 4% ning 37,3%). Võrreldes aruandeaastale eelnenud aastaga suurenes 2017. aastal muuseumi külastajate koguarv 3,8% võrra (2017 – 77162, 2016 – 74279), ja tasuliste külaliste arv – 5,2% (2017 – 67431, 2016 – 64051) võrra. Külastustulu kasvas 2016. aastaga võrreldes 8,9%, st muuseumi külastustulu kasvab aastast aastasse jätkuvalt vaatamata sellele, et püsiekspositsioon pole uuendatud. Seega kasvas ka efektiivsus, ühe külastaja kohta teenitav summa oli 3,29 eurot, kasv eelmise aastaga võrreldes 3,7%, (2016 – 3,17 eurot). Juba mitmendat aastat järjest vähenes külastustulus piletimüügi tulu osakaal, 2017. aastal moodustas piletimüük külastusteenustega teenitud tulust 64,5% (2016 – 65,1%) ja taas natuke suurenes muuseumi teenustega teenitud tulu osakaal, mis oli 2017. aastal 35,4% (2016 – 34,8%). Teenuste arendus ja turundus on ka edaspidi üks võimalus sihtasutuse tulu kasvuks. 3) muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine: Kvaliteedialast tööd ei õnnestunud aruandeaastal täies mahus käivitada, kuna kvaliteedijuht oli oluliselt hõivatud raamatupidamise sujuvamaks korraldamisega. Aga eriti koormavaks on tekkinud keerulise finantsolukorra tõttu olnud pidev analüüside, aruannete ja mustade stsenaariumide tegemine. Samas on EASi Kvaliteediprogrammist pidevalt antud märku, et programm on arendamisel ning loodetavasti saab muuseum ikkagi sellest 2018. aastal osa võtta. Siin oli eesmärgi täitmise oluliseks vahendiks täiendavate vahendite leidmine sihtasutuse palgafondi ning töötajate palkade tõstmine. Kuna planeeritud tulueelarvet ei saavutatud, siis polnud palkade tõusu allikaks mitte muuseumi tulud, vaid riigi täiendav toetus miinimumpalkade ja kõrgharidust omavatele või sellele tasemele vastavate ametite palkade tõstmiseks. Muuseumi ametikohtade palgad kasvasid keskmiselt 12% võrreldes eelmise aastaga. Kuna pikaajalise alafinantseerimise tõttu olid Narva muuseumi töötajate palgad oluliselt väiksemad Eesti muuseumides makstavast keskmisest palgast, siis on palkade suurendamine oluline ka aruandeaastale järgnevatel aastatel. Edaspidi on prioriteediks eelkõige osakonnajuhatajate ja tippspetsialistide palkade tõus, kuna eelpoolnimetatud palkade tõstmine viis palgastruktuuri tasakaalust välja. 2017. aastal jätkus töö uue raamatupidamise programmi SAF6 rakendusega, mis võimaldas raamatupidamise tegevust lihtsustada ning optimeerida tööd niipalju, et kahest raamatupidajast jäi tööle pearaamatupidaja. Lisaks sellele tekkis võimalus jälgida oma käsutatavat eelarvet läbi võrgu, mida pole varem kunagi tehtud. 4) linnuse ja kunstigalerii külastuskeskkonna kvaliteedi parandamine: 1. "Piirikindluse avastuskeskuse avamise" projekti raames on läbi viidud ehitustööde hanke ja peatöövõitja on selgunud. Leping on sõlmitud 2018. aasta alguses. 2. Läänehoovi ja Kristervalli põhitaotlus on esitatud Eesti-Vene programmi. Kinnistute (Jõe 1C, Sadama tee 2, Pimeaed ja Pimeaia 1) üleandmine Sihtasutusele ei õnnestunud taas linnapoolsete üleandmisprotsesside peatumise tõttu. 5) teadus- ja fonditöö arendamine: Fonde ei õnnestunud 2017. aastal sihtasutusele sellest mitteolenevatel põhjustel saada. Muuseumi fonditööga seotud eesmärgilistest ülesannetest kirjeldati 96,3% selleks aastaks plaanitust museaalide arvust infosüsteemi MuIS, mis kokku moodustab 57,8% koguarvust (ehk 48268 tk). Digiteeritud on 85,2% selleks aastaks plaanitust ning 42,6% koguarvust (ehk 35599 tk). Seoses projektiga „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ oli 2017. aasta lõpuks koostatud püsinäituse kontseptsioon. Samuti viidi läbi 2017. aastal püsinäituse ideevõistlus ning leiti püsinäituse projekteerija. Teadustöö Publikatsioonid ja teadustegevus: Publikatsioonid: Narva Muuseum. Toimetised 18.2017. „Endised Narva vaalad — kindlus, kaubandus, tööstus“ Koostanud Merike Ivask; artiklid: Ivask, Solodova. Tõlkinud kokkuvõtted: Andrejeva, Smirnova; Kreenholm. Esitlus toimus 22.12.2017. Tekst: Ivask; koostajad: Andrejeva, Ivask, Solodova. „Белая лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии“. Tartu, 2017 (496 lk) - Kuvaitseva „Katame laua! Vanausuliste toidud“. Tartu, 2017 (342 lk) – Kuvaitseva Ettevalmistamisel publikatsioonid: Narva Muuseumi toimetised 19.2018 – koostaja: Ivask Narva linnuse raamat (kaasneb uue püsinäitusega 2019) Venekeelsete toimetiste eriväljaanne (rahastus leidmisel) Artiklid Merike Ivask. Saateks. Narva Muuseum. Toimetised 18.2017. Tõlge: Ivask koos Anna Judinaga vene keelest eesti keelde: Elena Howarth. Kreenholmi manufaktuuri kangakujundus: kunstnik Natalia Kapajeva 1970.–1980. aastate loomingu näitel ― Narva Muuseum. Toimetised 18.2017. Tõlge: Ivask vene keelest eesti keelde: Aleksei Melnov. Narva jälg Viiburi 1710. aasta piiramisel: argielu Narvas 1709. aasta sügisest 1710. aasta kevadeni ― Narva Muuseum. Toimetised 18.2017. Tõlge: Ivask vene keelest eesti keelde: Irina Solodova. Ludwig Johann Knoop — „Vene ja Eesti Rockefeller“ ― Narva Muuseum. Toimetised 18.2017. Konverentsid ja ettekanded: Traditsioonilise Narva ajaloo uurimisele pühendatud aastakonverentsi teemaks oli 2017. aastal „Endised Narva vaalad — kindlus, kaubandus, tööstus“ (26.09.2017), rõhuga Narva linna arengumootoritele läbi aegade: korraldamine ja modereerimine – Ivask, ettekanded – Andrejeva, Smirnova, Solodova Eesti Muuseumide festivali kaaskorraldamine – Ivask Narva Muuseumi Ajaloopäev – Smirnova, Solodova ETV+ intervjuu teemadel „Rootsi aeg Narvas“ ja „Põhjasõda Narvas“ (13.12.2017) - Andrejeva Ajaleht „Viru prospekt“ intervjuu „Narva-Jõesuu“ raamatu kohta (26.01.2017 nr.4) - Andrejeva Rahvusvaheline konverents „Освоение и сценическое воплощение фольклорных традиций в современных условиях“ – 6.-10.07.2017 (Kiži muuseum, Karjala Vabariik, Venemaa). Ettekande teema: „Формы представления фольклора в Нарвском музее в условиях двуязычной среды (из практики фольклорного ансамбля Супрядки)” – Kuvaitseva Rahvusvaheline teaduskonverents "Baltikumi riikide vanausuliste kultuuripärand" – 12.- 13.10.2017 (Vilnius, Leedu). Ettekande teema: „Eesti vanausuliste traditsioonilise kultuuri säilitamise ja populariseerimise vormid tänapäevastes tingimustes“ - Kuvaitseva V teadusseminar „Esto-Russica” – 3.11.2017 (Tartu Ülikooli Narva Kolledž). Ettekande teema: „Eesti ja vene kalendritavandid, pühendatud talvesele ja suvesele pööripäevadele: võrrelaspekt“ - Kuvaitseva Raadio4 intervjuu, uute väljaannete eeltutvustus (6.12.2017) – Kuvaitseva Muu teadustöö: Püsiekspositsiooni sisu kaardistamine projekti “Piirikindluse avastuskeskuse avamine” raames, mis sai toetuse Euroopa Regionaalarengu Fondi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest - Ivask, Posti, Toode Püsiekspositsiooni võistlusülesande koostamine ning žürii töös osalemine - Ivask, Posti, Toode Töö püsiekspositsiooni ettevalmistamisel – Andrejeva, Bulatnikov, Ivask, Posti, Smirnova, Solodova, Toode Ajalooteatis Narva linnuses toimunud 19. sajandi restaureerimistöödest – Andrejeva Ajalooteatis Narva linnuse kraavist ja Läänetornist – Andrejeva Teadusteema „Narva muuseumi ajaloost: Lavretsovi muuseumi esemed Narva muuseumi kogus“ raames vanade inventariraamatute analüüsimine ning MUISi abil Lavretsovi muuseumi esemete otsing teistest Eesti muuseumidest, muusealide nimekirja koostamine – Smirnova teadusteema „Narva mälestussambad 1920―1940“. Töö teadusartikli („Mälu sümbolites.1920 ―1940“) kirjutamiseks Narva Muuseumi toimetised 2018 jaoks – Bulatnikov Uue teenuse jaoks Jaanilinna kaldal paiknevate objektid pildistamine ja lühikirjelduste koostamine (34 tk.) - Solodova Välitööd (Kuvaitseva):  24.-26. aprill 2017 (Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 6 põliselanikku — vene vanausulist eluaastates 77 kuni 88 (Raja, Kükita, Tiheda), tehtud 4 helisalvestust (faili).  15.-17. mai 2017 (Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 7 põliselanikku — vene vanausulist eluaastates 53 kuni 75 (Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda), tehtud 5 he- lisalvestust (faili).  25.-27. juuni 2017 (Mustvee, Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 11 põliselanikku — vene vanausulist eluaastates 49 kuni 85 (Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda), tehtud 7 helisalvestust (faili).  03.-04. juuli 2017 (Mustvee, Raja Vabaajakeskus). Küsitletud 7 põliselanikku — vene vanausulist eluaastates 67 kuni 78 (Mustvee, Raja, Kükita, Tiheda), tehtud 2 helisalvestust (faili) Folkloristikakogu (Kuvaitseva): Osaliselt lahtišifreeritud tekstid informantidega: SA Narva Muuseumi Abiarhiiv, CD 101, Kükita, 16.05.2017 – 1 fail, 43 lk. (Valentina Bõstrova, Tiheda küla) Loengud: „Vene rahvariided. Vene kadrillid“ USA üliõpilaste jaoks (TÜ Narva Kolledž, 3 tundi, 10.08.2017) - Kuvaitseva „Eesti vanausuliste kultuur (rahvapühad, laulufolkloor, toit, rahvariided)“ ja vene rahvatantsu õppetuba (Sillamäe, 3 tundi, 23.09.2017) – Kuvaitseva Konsultatsioonid, korrektuurid: Teadusosakond on konsulteerinud 2017. aastal hulgaliselt nii erinevaid muuseume, meediaväljaandeid kui eraisikuid Narva linna ajalugu puudutavates küsimustes. Korrektuurid: Erinevad pressiteated, artiklid, kirjavahetus, näituste etiketid ja sissejuhatavad tekstid, rahataotlused, projektid jne Täiendõpe: Eesti muuseumide aastaauhindade konverents - Ivask, Posti Narva Muuseumi aastakonverents – Andrejeva, Ivask, Posti, Smirnova, Solodova ROSFOTO õppekursused "Paberalusel olevate fotodokumentide identifitseerimine" (24.05.2017.a -26.05.2017.a.) - Andrejeva „Kunstiteose kui muuseali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine“ (Kanut, Tallinn) – Smirnova Õppekäik ERMi hoidlatesse – Koževina, Smirnova Konverents „Muskul(a)tuur“ ERM-s (26.01.2017) - Smirnova Konverents „100 Eesti mõtlejast Eesti ja maailma mõtteloos“ TÜ Narva Kolledž (27.02.2017) - Smirnova Professor Sergei Issakovi mälestusele pühendatud ESTO-RUSSIKO seminar TÜ Narva Kolledžis (03.11.2017) – Smirnova Kanuti gildi koolitus „Museaalide säilitamine ja primaarpuhastus“ - Nazarova ERM'i fondide külastus – Nazarova Kultuuriministeeriumi „ABC“ koolitus – Nazarova Arheoloogide teabepäev – Nazarova Konverents „Vahepealsed asjad“ Niguliste muuseumis - Nazarova Kultuuriministeeriumi koolitus „Eneseväljenduse alused“ Eesti Rahvusraamatukogus – Nazarova Seminar „Pirita klaas“ Tallinna Ajaloomuuseumis – Nazarova Konverents „Viking age Studies Conference“ , Tartu Ülikool - Nazarova Kanuti gildi koolitus „Lihtsamad puhastusmeetodid“ - Nazarova Arheoloogilised tööd Narva Linnuses ja nendega seotud tööd (Nazarova): - Villu Kadaka konsulteerimine konvendihoone idatiiva seinte uuringute jooksul, hüdrogeoloogilise läänehoovi uuringu aruannega tutvumine ja oma andmete sama uuringu läbiviimisest süstematiseerimine ning kirjeldamine Villu Kadakale; - Idatiiva ruumi 2004 kaevamistööd koos töölistega, nende juhatamine, vahendite hankimine; siseõues eeluuringute ja kaevamiste läbiviimine koos Zoroaster OÜ töötajatega; - läbiviidud kaevamiste ala dokumenteerimine, leidude töötlemine, aruannete kirjutamine; - Idatiiva ruumi 2004 ajaloolise krohvi restaureerimise assisteerimine restauraatorile Taavi Tiidorile; - Idatiiva ruumis 2003 šurfi tegemise järelvalve; - Läänehoovi tuletõrjekonteineri kaevamistööde järelvalve koos Zoroaster OÜ töötajatega; - Läänehoovi kaevamistööde järel puistangute läbivaatamine detektoristidega; - leidude puhastamine, osaline konserveerimine. Kogudealane tegevus: Üks olulisemaid sündmusi 2017. aastal kogude jaoks oli uute fondiruumide rentimine Kulgu 8 OÜ Narva Gate käest. Kuna fondides on esemeid palju, kuid nende jaoks ruumi vähe ning seda eriti seoses fondiruumide väljakolimisega linnusest, oli uute ruumide leidmine hädavajalik. Siiski tuleb tunnistada, et seoses aktiivse kogumistööga, hakkavad needki ruumid varsti saama täis, kuna muuseum on saanud enda valdusse suuremõõtmelisi esemeid näiteks endisest Baltijetsi tehasehoonest. Seega alaliste suurte fondiruumide otsimine peab jätkuma. Rendileping on sõlmitud 5 aastale ning muuseum maksab selle eest renditasu 0 eurot. Kaetakse vaid kommunaalkulud. Kokkuvõte:  kogutud museaale 0 (2016 – 84) (siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on ametliku arvuga; kogumistöö käib pidevalt, kuid kuna SA Narva Muuseumil puuduvad omad fondid, siis ei saa me midagi arvele ametlikult võtta)  konserveeritud ja puhastatud museaale – 21 (2016 - 13)  I etapis kirjeldatud üldse 48268 (2016 - 41279) ehk 57,8 % koguarvust  skaneeritud museaale üldse – 35599 (2016 - 29210) ehk 42,6% koguarvust I Kogudealane tegevus 1. Kogumistööd – 0 2. MUIS-is töö:  kirjeldustele lisati MUIS-i uusi digifotosid - 7110  I etapi kirjeldus tehtud – 6948 museaali  retrospektiivselt lisatud – 45 (foto)  muuseumikogude pildistamine 4783 3.Muuseumikogude korrastamine:  jätkati dokumentide ja trükiste paigaldamist ümbrikutesse ja erikarpidesse  suureformaadilised kaardid asetati erivutlaritesse - 7  telliti erikarbid museaalidele (arheoloogia, numismaatika)  osa numismaatikakogust asetati uutesse karpidesse  likvideeriti muuseumihoidlad linnuses, museaalide väljavedu uude kohta  seati sisse uus hoidla Kulgul (abikogu, mööbel jm)  uus hoidla kunstigaleeris (arheoloogia paigaldamata, ahjukahlid korras) 4. Teostati järgmiste museaalide puhastamist ja konserveerimst: N.Mihhailenko  plaanid, kaardid – 1  dokumendid, trükised – 14  esemed – 4  uued laekumised (akvarell -2, arheoloogilised leiud – 100)  fotode eemaldamine aluspaberilt – 8 (põhikogu)  Kanutisse antud 8 maali, restaureeritud-2 II. Museaalide väljastamine näitustele väljaspool muuseumi:  Eesti Kunstimuuseum - 1  Virumaa muuseumid - 1  Okupatsioonide muuseum - 3 III. Näitused väljaspool muuseumi  Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu – TÜ Kunstimuuseum Kirjeldamine MUISis: I etapi kirjeldamine: S.Andrejeva - 1803 G.Smirnova - 219 N.Mihhailenko - 1208 I.Koževina - 1522 A.Vester – 2196 Kokku: 6948 üldse tehtud aastatel 2009 – 2017 kogu suurus I etapp digifoto teostaja Narva Muuseum ajalooline 8803 1505 2197 Smirnova, Vester, Mihhailenko arheoloogia 18357 4 125 Nazarova dokumendid 6987 6912 5995 Mihhailenko etnograafia 275 10 71 Vester faleristika 1441 1437 1432 Bulatnikov filateelia 616 616 616 Vester foto 20078 14691 9757 Andrejeva kunst 1628 1624 1411 Smirnova numismaatika 2715 2703 2688 Vester, Bulatnikov relvad 642 642 416 Bulatnikov raamatukogu 2676 2657 2337 Vester Kreenholmi M 19340 ajalooline 254 58 58 Vester dokumendid 1342 1340 1340 Mihhailenko foto 3310 3123 972 Vester faleristika 113 113 113 Bulatnikov tekstiil 14320 10833 6071 Smirnova, Koževina, Vester 83556 48268 57,8 % 35599 42,6% Fonditehnilised tööd: Aasta jooksul toimus hulgaliselt fonditehnilisi töid. Valmistati ette uusi fondiruume, viidi üle museaale. Samuti tegeleti konserveerimis- ja restaureerimistöödega. Paraku tuleb ka siin nentida finantsvahendite äärmist puudust, et seada sisse korralikud töötingimused restauraatorile ja fonditehnikule, hankida vajalikke materjale (pakkematerjale, kemikaale jne) ning eriti suur puudus on kaasaegsest fondivarustusest. Ansambli Suprjadki tegevus (Kuvaitseva): kontserdid Narva Muuseumis:  Maslenitsa ja vastlapäev (Narva Linnus) – 26.02.2017  Perepäev „Paastumaarjapäev“ (Narva Linnus) – 25.03.2017  Mihklipäev – 01.10.2017 (Põhjaõu)  Perepäev „Hingede aeg: Hingedepäev, Mardipäev ja Kadripäev“ – (Narva Linnus) – 18.11.2017 Folklooripeod ja festivalid – 13  Muusikaline etendus "Talisted" (Ivangorodi linn, Venemaa) – 14.01.2017  Igor Tõnurist – 70 (Tallinn, Eesti Folkloori Nõukogu) – 11.02.2017  Eesti kevadelaulude ja eesti rahvamängude etendus II Vaivara Pärimuspäeva raames (Sinimäed) – 22.04.2017  XV Rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg“ (Narva) – 21.05.2017  XV Rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg“ (Vene Kultuurikeskus, Tondiraba Spordikeskus) – 27.-28.05.2017  Euro-Arktika Barentsevi regiooni VIII Rahvusvaheline folkloorifestival (Kandalakša linn – Umba asula, Murmanski oblast, Venemaa) – 10.-11.06.2017  Jaanipäev (Narva) – 23.06.2017  Rahvusvaheline folkloor-etnograafiline festival „Starina“ Kiži saarel (Karjala Vabariik, Venemaa) – 07.07.-09.07.2017  Peipsiveere vanausuliste Sibula ja kalapäev Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis (Tallinn) – 30.09.2017  Vene rahvalaulud, mis olid populaarsed soldatite seas XIX-XX sajandil (Ivangorodi linn, Venemaa) – 11.11.2017  Näituse „Peipsiveere vanausk: Pavel Varunini maalitud ikoonid ja graafika“ avamine ning Peipsiveere vanausulistele pühendatud trükiste esitlus (Tallinna Vene Muuseum) – 2.12.2017  Kontsert Narva Hooldekodus (Narva) – 6.12.2017  Raamatute „Belaja lestovka. Eesti vanausuliste matusekombed“ ja „Katame laua. Eesti vanausuliste toidud“ (eesti keelde tõlkinud Marju Kõivupuu ja Igor Tõnurist) esitlemine üritusel – 8.12.2017 (Narva Linnus) Avalikkuse teenindamine: Näitused: kokku toimus aasta jooksul Narva Muuseumis 40 erinevat näitust neist 4 olid omanäitused ja 36 sissetoodud näitused. Linnuses oli üleval 24 näitust. Neist üks oli muuseumi omanäitus - Muuseumiööks avatud näitus „Lapsepõlve mälestused“, mis osales ka XX Eesti Muuseumide Festivalil 25. ja 26. septembril 2017.a. ning sai III koha. Näitusega olid seotud teadusosakonna töötajad Andrejeva, Koževina, Kuvaitseva, Smirnova ja Solodova. Oluliseks tuleb pidada rahvusvaheliseid suhteid ja koostööd – Riia fotoklubi näitus „Riia fotoklubi 55“ (Läti), ROSPHOTO näitus „Mitmenäoline Venemaa“ ja Riikliku Religiooniajaloo Muuseumiga koostöös valmistatud näitus „EKO@EKSPO". Sügisel avas meil näituse „Perekond Kreenholm“ fotokunstnik Philip Solovjov, kes hetkel elab ja töötab Šotimaal Edinburghis. Meeldiv oli koostöö Okupatsioonide muuseumiga, Tartu Ülikooli kunstimuuseumiga, Harjumaa muuseumiga ja Eesti Keskkonnaametiga. XX Eesti muuseumide festivalil osales 6 näitust – Okupatsioonide muuseum näitusega „Kuidas Narva Eestiga jäi“, TLÜ arheoloogia teaduskogu ja Tartu ülikooli Kunstimuuseum „Rooma mündiaarded ja Eesti“, Harjumaa muuseum näitusega „Pakrilaste kallisvara“, Narva muuseum näitusega „Lapsepõlve mälestused“, EKL ja Eesti Mälu Instituut SA näitusega „Vee piiril“ ja Eesti Maalikunstnike Liit näitusega „Emotsioon“. Kunstigaleriis oli üleval 16 näitust. Neist kolm olid muuseumi omanäitused: Narva muuseumi poolt korraldatud loomekonkursi „Minu lapsepõlve mängud“ tööde näitus, Igor Gordini maalide näitus ja Narva muuseumi poolt korraldatud rahvusvaheline näitus „Lumi sünnib talvel“, milles osalesid kunstnikud Eestist, Venemaalt, Šveitsist ja Valgevenest. Kevadel oli üleval Peterburi kunstniku Aleksandra Ovtšinnikova näitus „Arbuusimahl“. Suvel toimusid Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „AKVARELL 2017“. Sügisel avati Kunstigaleriis näitus „Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias“, mis toimus Tallinna Fotokuu raames. Olid üleval ka näitused, mis tutvustasid kohalikku kunstielu, olgu selleks siis traditsiooniline Narva kunstnike ühingu Vestervalli näitus „Suvi“ või Boriss Uvarovi, Vera Lantsova, Vladimir Smirnovi ning Olga Krubergi näitused. Külastajad: Võrreldes aruandeaastale eelneva aastaga kasvas tasuliste (st mõnda tasulist muuseumi teenust tarbinud) külastajate arv alla 5%, olles aruandeaastal kokku 67 431 (2016 – 64 051). Tasulise pileti ostnud külastajate hulk suurenes 16% (2016 suurenes 3,5%), seevastu muuseumiprogrammide külastajate arv (peamiselt kooliõpilased) langes 21% (2016 langes 17% ). Languse põhjus ei ole aruande koostamise ajaks veel selge. Võimalik, et selle taga on ka 2015. aastal mingil põhjusel toimunud suure kasvu tagasilangus varasemale tasemele. Kuna muuseumiprogramme pakutakse madalate hindadega, siis ei mõjutanud see langus külastajatele pakutud muuseumiteenustega teenitud tulu, vaid vastupidi - tänu kallimate teenuste suuremale kasutamisele võrreldes 2016. aastal, muuseumi teenuste tulu hoopis kasvas 11% (2016 – 23%). Narva Muuseumi külastas kokku 77 162 inimest (2016 – 74 979), neist 49 155 külastajat tasulise piletiga (2016 – 44 083), 2 906 tasuta piletiga (2016 – 3 061), 876 muuseumi tasulisi üritusi (2016 – 725), 5882 tasuta üritusi (2016 – 6 596), 12 378 muuseumiprogramme (2016 – 15 849) ja muid tasulisi külastusteenuseid 5 965 (2016 – 4665). Tasulise piletiga külastajatest oli üksikkülastajaid 42 583 (2016 – 38 702 ) ja turismigruppide koosseisus 6 572 (2016 – 5381). Narva linnust külastas kokku 63 853 inimest (2016 – 59 283), neist 46 073 tasulise piletiga (2016 –41 604), 2 658 tasuta piletiga (2016 – 2 806), 562 tasulisi üritusi (2016 – 564), 4 023 tasuta üritusi (2016 – 4 817), 4 636 muuseumiprogramme (2016 – 4 849) ja muid tasulisi külastusteenuseid 5 901 (2016 – 4 643 ). Tasulise piletiga külastajatest oli üksikkülastajaid 39 652 (2016 – 36 271) ja turismigruppide koosseisus 6 421 (2016 – 5333). Narva kunstigaleriid külastas kokku 12 949 inimest (2016 – 15 696), neist 3082 tasulise piletiga (2016 – 2479), 248 tasuta piletiga (2016 – 255), 314 muuseumi tasulisi üritusi (2016 – 161), 1499 tasuta üritusi (2016 – 1779) ja 7 742 muuseumiprogramme (2016 – 11 000) ja muid tasulisi külastusteenuseid 64 (2016 – 22). Tasulise piletiga külastajatest oli üksikkülastajaid 2931 (2016 – 2431) ja turismigruppide koosseisus 151 (2016– 48). Restoran Rondeeli külastas muuseumi tasuta ürituste ajal 360 inimest (Pubimälumäng). Ekskursioone viidi läbi 644, neil osales tasuliselt ja tasuta kokku 12 544 inimest (2016 – 524 ekskursiooni ja 10 050 inimest): Narva linnuses tehti 446 ekskursiooni, kus osales kokku 7620 inimest seahulgas 404 tavaekskursiooni, 1 temaatilist ekskursiooni Narva linnus – kaitserajatiste mälestusmärk, 22 elamusekskursiooni Vana linnuse legendid, 5 ekskursiooni Muistse linnuse aarded, 4 ekskursiooni Öine Seiklus, 1 elamusekskursiooni Üks päev rüütli elus, 3 eriprogrammi, 6 pressituuri (2016 – kokku 380 ekskursiooni ja 6578 inimest, sh 337 tavaekskursiooni, 3 temaatilist ekskursiooni Narva linnus – kaitserajatiste mälestusmärk, 10 ekskursiooni Muistse linnuse aarded ja 21 elamusekskursiooni Vana linnuse legendid, 6 ekskursiooni Öine seiklus, 3 elamusekskursiooni Üks päev rüütli elus); Kunstigaleriis tehti 10 ekskursiooni, kus osales kokku 139 inimest seahulgas 7 tavaekskursiooni, 3 elamusekskursiooni Paleeintriigid (2016 – kokku 2 ekskursiooni ja 66 inimest, sh 1 tavaekskursiooni ja 1 elamusekskursiooni Paleeintriigid); Narva linnuses ja Kunstigaleriis tehti 4 ühisekskursiooni, kus osales kokku 128 inimest. Lisaks tehti väljaspool muuseumi 184 ekskursiooni, neil osales kokku 4 657 inimest, neist 35 linnaekskursiooni ja 4 ekskursiooni Päev Narvas, 143 Kreenholmi ekskursiooni ja 1 Ida-virumaa ekskursiooni, 1 Piiripealsed elamused Kreenholmis (2016 – 142 ekskursiooni ja 3406 inimest, neist 45 linnaekskursiooni, 2 bastionide ekskursiooni, 39 ekskursiooni Päev Narvas ja 54 Kreenholmi ekskursiooni ja 2 Ida- Virumaa ekskursiooni). Muuseumiprogrammid: - viidi labi 721 muuseumiprogrammi (loengud, muuseumitunnid ja erinevaid haridusprogrammid), kus osales kokku 12 378 inimest (2016 – 938 muuseumiprogrammi ja 15 849 inimest); - linnuses lastele ja noorema kooliea õpilastele korraldatud ajaloopäeval Narva linnus osales 90 õpilast (2016 – 72); - korraldati 32 sünnipäevapidu lastele (30 linnuses ja 2 galeriis), kus kokku osales 328 inimest (2016 – 48 sünnipäevapidu lastele ( 47 linnuses ja 1 galeriis), osales 460 inimest); - linnuses viidi läbi 28 meistriklassi, kus osales 413 inimest ( 2016 – 18 meistriklassi ja 351 inimest); - viidi läbi konkurss „Vaat mis ilmaime“, rahvusvaheline lastetööde konkurss Muuseum@lapsed. Muuseumis toimunud üritused Põhjaõues toimus 12 ( 2016 – 10) plaanilist üritust: – Ahjutoidupäevad „Vaata kööki“ Põhjaõues (27.05-28.05.2017, osales 436 inimest); – Vadja kultuuripäevad (27.05-28.05.2017); – Nahakoja teemapäevad „Nahk läikima“ (17.-18.06.2017, osales 592); – Narva Keskaja Festival (24-25.06.2017,osales 1029 inimest ); – Heinamaarjapäev (1.07.2017, osales 271 inimest); – Keraamikakoja teemapäevad „Ahju“ (5.-9.07.2017, osales 1553 inimest); – Apteegi teemapäevad „Ürdi kaks külge“ (22.-23.07.2017, osales 1042 inimest); – Olevipäev (29.07.2017, osales 474 inimest); – Ajaloofestival Narva lahing (11-13.08.2017, osales 1987 inimest); – Tekstiilikoja teemapäevad „Rõiva juurde“ (19.-20.08.2017, osales 705 inimest); – Hoidistefestival Suvi purki (26.-27.08.2017, osales 806 inimest); – Mihklipäev (1.10.2017, osales 263 inimest). - Kunstigaleriis korraldati traditsiooniline kunsti populariseeriv Kunstnikupäev (04.06.2017, osales 565 inimest) ja jätkus kunsti ja muusikat ühendava sarja Kunstide risttee korraldamine, kokku toimus 11 kontserti, neil osales kokku 466 inimest; - Rahvusvahelise muuseumiöö „Öös on mängu“ raames (20.05.2017) toimunud üritusi külastas linnuses 1831 ja galeriis 350 inimest; -2017. aastal jätkus traditsiooniliste rahvakultuuri tähtpäevade sari, mis tõi muuseumisse erinevate ürituste näol kokku 2100 inimest. Sarja raames toimusid järgmised üritused: Vastlapäev/Maslenitsa ( 26.02.2017), Paastumaarjapäev (25.03.2017), Perepäev Hingedeaja (Hingedepäev/Mardipäev/Kadripäev) tähtpäevade tähistamine (18.11.2017) ; - ansambel Suprjadki andis kolm rahvakalendri tähtpäevadega seotud kontserti linnuses (Paastumaarjapäeval, Vastlapäev/maslenitsal, Hingedeaja perepäeval); - Restoranis Rondeel toimus 9 Pubimälumängu; - Linnuses toimus 4 tasuta Narva Laste Muusikakooli kasvandike kontserti; - Narva linnuse konvendihoones ja territooriumil toimus 145 rendiüritust, neil osales 22 590 inimest. Külastustulu: Aruandeaastal oli Sihtasutuse tulu 1 640 947 eurot (2016 – 1 236 189 eurot), sellest omateenitud tulu 483 776 eurot (2016 – 386 468 eurot). Sihtasutuse omateenitud tulu moodustasid muuseumi külastustulu 221 605 eurot (2016 – 203 406 eurot), rendi- ja üüritulu 15 099 eurot (2016– 18 776 eurot), tulu varude müügist 14 413 eurot (2016 – 11 112 eurot), muu tulu 11 487 eurot (2016 - 8215 eurot) ning restoran 221 172 eurot (2016- 144 959 eurot). Külastustulust omakorda oli piletimüügi tulu 143 093 (2016 – 132 524) ja külastajate kasutatud teenuste tulu 78 512 eurot (2016 – 70 881 eurot). Ühe külastaja kohta teenis muuseum 3,29 eurot (2016 – 3,17 eurot). Tootearendus ja turundus – käivitati restoran, mille eesmärgiks on täiendada ja parandada muuseumi külastuselamust ja pakkuda kõigile soovijatele kvaliteetset toitu ning head teenindust. Uue restorani tulek Narva toitlusturule tekitas suurt huvi, mis tõi suvehooajal juurde ka restoranikülastajaid. Väljaspool turismihooaega restorani külastus ootuspäraselt langes. Seepärast pandi põhirõhk äriklientide leidmisele, mis on ka aruandeaastale järgneval aastal oluline suund restorani külastatavuse tõstmiseks. – aruandeaasta jooksul töötati välja ja käivitati 2 uut muuseumiteenust: elamusprogramm Hermanni mõistatused ja Piiripealsed elamused Kreenholmis. Uuendatud on ka elamusprogramm „Vana Narva legendid“. On alustatud koostööprojekti Sinimägede muuseumiga seoses uue seiklusprogrammi „Suurte sõdade radadel“ loomiseks suurtele gruppidele. Laste sünnipäevade pidamise võimalusele lisandus uus teenus „Õudne sünnipäev“, kus kohtutakse linnusevaimuga ja kummitustega. Jätkuvad koolivaheaegade programmid kohalikele kooliõpilastele nii linnuses kui galeriis. Lisaks uuendati oluliselt jõulude ajal pakutavat programmi Jõulud linnuses, mille puhul töötatakse sisuliselt igal aastal välja uus programm. – lisandus koostöös restoran Rondeeliga Advendipühapäevade perelõunad. Koos perevaagnal serveeritud jõulutoitudega olid käelised tegelused lastele ja täiskasvanutele – meisterdamine, muinasjuttude lugemine. – käivitus Rondeeli pubimälumängude sari; – jätkunud on rahvakultuuri tähtpäevade tähistamise sari, laienedes nüüd ka suvel Põhjaõue ning see on saanud linnarahva hulgas üsna populaarseks; – muuseumi ja Põhjaõue ning muuseumi teenuseid käidi tutvustamas turismimessidel TourEst (10.-12.02.2016 Tallinn) ja BalTour (1.-3.02.2017 Riia), ning Haridusportaali haridusmessil (15.-16.11.2016); – läbi viidi Narva muuseumit ning muuseumi tegevusi tutvustavad ja propageerivad üritused, nagu rahvusvaheline Muuseumide öö, osalejaid 1361 inimest (2015 – 2181), muuseumide festival, osalejaid 90 inimest (2015 – 230) ja aasta muuseumikonverents 60 inimest; – Narva muuseumi ja Põhjaõue üritusi ja teenuseid tutvustati Eesti rahvusringhäälingus ning reklaamiti ajakirjades Puhkus Eestis, Naine, Baltic Guide ning ajalehtedes Narva, Narvskaja Gazeta, Gorod, Postimees, Virumaa Teataja, Ajaleht, Viru Prospekt, Põhjarannik, Õpetajate Leht, KesKus. Tehti reklaami internetiportaalides seti.ee, stena.ee, Raadio 4. Lisaks levitati reklaammaterjale piirkonna hotellides ja Eesti suuremate linnade turismiinfopunktides ning rahvarohkemates kohtades. Personal Koosseis Aasta alguses oli sihtasutuses 57,5 ja aasta lõpus 58,5 ametikohta (2016. aasta alguses 48 ametikohta ja aasta lõpus 61 ametikohta). Aasta jooksul koondati 3 ametikohta (turundusspetsialist, koristaja, raamatupidaja), loodi juurde 4 ametikohta (turundusjuht, teeninduse spetsialist; ehitusspetsialisti ning linnuse püsinäituse ja avastuskeskuse projekti juhi ametikohad loodi projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine” raames). Ametikohtade loomisel koosseisunimestiku järgi üldine töötajate arv ei muutunud. Töö ümberkorraldamise tõttu lülitati välja kogude- ja teadusosakonna koosseisunimestikust ürituste ja näituste kuraatori ametikoht, loodi teeninduse ja tootearenduse osakonna koosseisunimestikku teeninduse spetsialisti ametikoht, ürituste ja näituste ametikohal töötav töötaja viidi üle klienditeeninduse kuraatori ametikohale, klienditeeninduse kuraatori ametikohal töötanud töötaja viidi üle teeninduse spetsialisti ametikohale. Aasta jooksul sõlmiti kokku 14 töölepingut, neist määratud ajaks 8 lepingut (ehitusjuht, 2 turundusjuhti, 6 saaliteenindajat ja linnuse püsinäituse ja avastuskeskuse projekti juht). Määramata ajaks võeti aasta jooksul tööle 6 inimest. Sõlmiti 2 juhatuse liikme lepingut. Töölt vabastati omal soovil 7 inimest (kokk, 3 teenindajat, saaliteenindaja, turundusspetsialist, turundusjuht), seoses tähtajalise töölepingu lõppemisega vabastati 4 inimest (4 saaliteenindajat), koondati kokku 3 inimest (turundusspetsialist, koristaja, raamatupidaja) (2016 – võeti tööle 33 ja vabastati 22 töötajat). Kaks juhatuse liikme lepingut lõppesid tähtaja möödumisega. 28 töötajal on kõrgharidus, 19 töötajal keskeriharidus, 10 töötajal on keskharidus, 1 töötajal on põhiharidus (2016. vastavalt 26, 23, 10, 2). Töötajate keskmine vanus on 44,69 aastat (2016 – 43,7) Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2017 – 58,25 (2016 – 60,5). Personalitöö ja täiendkoolitus Ametikohtade töö sisu paremaks analüüsimiseks, samuti töötajate vahetumise korral tööülesannete hõlpsamaks edasiandmiseks kinnitati aruandeaasta jooksul projektijuhi, raamatukoguhoidja, haldusjuhi, töölise-autojuhi, restauraatori ja fonditehniku käsiraamatud. Koristaja käsiraamat jäi pooleli, mis on plaanis lõpetada 2018. a. alguses. Teeninduse ja tootearendusjuhi käsiraamatu koostamine viiakse aruandeaastast järgmisesse aastasse, kuna töötaja oli väga hõivatud oma põhitööga. Kvaliteedijuhi käsiraamatu koostamine viidi samuti üle 2018. aastasse, kuna kvaliteedijuht oli äärmiselt hõivatud eelarveküsimustega, millest omakorda suurema osa moodustas finatsolukorra ja linna poolt tegevustoetuseks eraldamata jäänud 70.000 eurost tekkinud olukorra analüüs. Samal põhjusel ei toimunud ka enesehinnangu läbiviimist töötajate seas, kuna muuseumi inimeste meeleolu oli pessimistlik. Siiski viidi läbi arenguvestlused nii uute töötajatega pärast katseaega kui ka töötajatega spetsialistide tasemel. Kvalifikatsiooni tõstmises osales 38 töötajat (2016 – 59). Kokku osales erinevatel koolitustel 21 (2016 – 25) inimest. Aruandeaastal said kõik töötajad võimalusel vajalikku koolitust oma valdkonna piires. Giidid-programmijuhid ja vanempedagoog said osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel, mille seas olid: Muuseumipedagoogide konverents “Koostöö sihtrühmadega” (Eesti Ajaloomuuseum), PATEE turunduskoolitus (Eesti Marketingi Instituut), Turismialane inglise keel (Ida-Virumaa Kutseõppekeskus), Koopiamaalimise kursus (Kumu), Foorum KULTUURIPAUN (Kumu). Teadusosakond on olnud aktiivne ning teadurid ja fonditehnik said osaleda nii mitmetel koolitustel/seminaridel, mille seas on: Kontori eesti keel (Narva Kutseõppekeskus), Kunstiteose kui museaali hoiustamine, hooldamine ja pakendamine (Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut), Autoriõiguste seaduse muudatused (Kultuuriministeerium), Paberalusel olevate fotodokumentide identifitseerimine (ROSFOTO), Muuseumi ABC koolitus (Kultuuriministeerium), ESTO-RUSSICA V (TÜNK), Lihtsamad puhastusmeetodid museaalide korrastamisel. Kemikaalid. Töövahendid. (SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus KANUT), Arheoloogiliste välitööde päev 2017 ja seminar "Interdistsiplinaarsed võimalused minevikusündmuste uurimisel” (Tartu Ülikool). Projektijuht läbis Projektikirjutamise- ja juhtimise koolituse (Projektiekspert OÜ), Riigihangete ja riigiabi koolitused (Rahandusministeerium), Riigiabi koolituse (Publicon Konverentsid). Turvajuht ja korrapidaja sai läbida Venekeelsed Kõrgemad Riigikaitsekursused (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus). Pearaamatupidaja osales raamatupidamiskonverentsil "FinantsTreff2017! Finantsmaailma raskekahurvägi on kohal!" (Addenda). Vanemkassiir ja saaliteenindajad said koolitada oma Turismialast inglise keelt (Ida- Virumaa Kutseõppekeskus). Haldusjuht käis Vanglate vabatahtlike koolitusel ja tänuüritusel (Justiitsministeerium) ja sai kuulata Uutest riigihangete seadusega kaasnevatest muudatustest (Rahandusministeerium). Sisekontrolli süsteem: Narva Muuseumi sisekontrollisüsteem hõlmab asutuse struktuuri, juhtkonna suhtumist, kehtivaid protseduurireegleid ja annab mõistliku kindlustunde meie tegevuse seaduspärasuses. Muuseumi varad on kaitstud raiskamise, ebasihipärase kasutamise ja pettuse eest. Narva Muuseumi tegevus on säästlik, tagatakse teenuste kõrge kvaliteet. Meie tegevust kajastav juhtimis- ja finantsinformatsioon on usaldusvaarne ja õigeaegne. Narva Muuseumi sissekontroll tegutseb vastavalt Narva Muuseumi põhimäärusele, raamatupidamise eeskirjale, dokumentide nimistule, töötajate ametikirjeldustele, töösisekorraeeskirjadele. Raamatupidamises juhindub Sihtasutus Narva Muuseum raamatupidamise sise-eeskirjast. Detsembrikuus viidi läbi põhivara, väikevahendite, meenete ja näitus-müügil olevate esemete ning muude materjalide inventuur. Seisuga 31.12.2017 viidi läbi töötajate puhkuse, kohustuste ja nõuete, arvete ning müümata meenete jäägi inventuur. Iga kuu viimase kuupäeva lõpuga viidi läbi kassajäägi kontroll Narva linnuse, kunstigalerii ja restorani kassas, mis kõik on vastanud nõutule. Arendus ja osalemine projektides: 2016. aastal EASilt positiivse hinnangu saanud projekti “Piirikindluse avastuskeskuse avamine” teostamine kestis terve 2017. aasta. Sellel aastal sai valmis konvendihoone põhiprojekt, korraldati püsinäituse ideevõistlus ning selle järel sõlmiti ideevõistluse võitjaga leping püsinäituse projekteerimiseks ja teostamise koordineerimiseks. Lisaks toimusid suvel ja sügisel arheoloogilised kaevamised sisehoovis ja läänehoovis ning aasta lõpuks viidi läbi konvendihoone rekonstrueerimishange. Rekonstrueerimistööde lepingu sõlmimine jäi 2018. aasta jaanuari. Projekti eesmärgiks on muuta uuenenud kontseptsiooniga avastuskeskuse meetodil tegutsev Narva linnus Läänemere ümbruse linnuste hulgas ainulaadseks külastusobjektiks, kasvatada linnuse külastatavus 2020. aastaks kahekordseks ning anda seeläbi tugev impulss Ida-Eesti kui turismisihtkoha maine kasvule. Projekti tulemusena avatakse külastajatele terve linnus, valmib uus mänguteoorial baseeruv ja linnust tutvustav püsinäitus, erivajadustega/liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääs vähemalt 50 protsendile linnuse ruumidele, luuakse uued töökohad, sh 16 töökohta muuseumis. Piirikindluse avastuskeskuse avamise projekt sai Euroopa Regionaalarengu Fondist 3 543 774,47 eurot, omafinantseering on 625 371,97 eurot. Lisafinantseering rekonstrueerimistööde katmiseks summas 619 337 eurot taotletakse rahandusministeeriumist aastaks 2019. Projekti elluviimine algas 1. juulil 2016 ning kestab 30. juunini 2019. Läänehoovi korrastamise, Kristervalli bastioni restaureerimise ja sinna ekspositsiooni tegemise strateegilise projekti põhitaotlus oli esitatud 2017. aasta sügusel Eesti-Vene piiriülese koostöö programmile. Projekti põhitaotlus sai Eesti-Vene programmi positiivse hinnangu ning nüüd on kooskõlastusel Euroopa Komisjonis. Euroopa Komisjoni otsust oodatakse suvel-sügisel 2018. Projekti elluviimine on planeeritud 2019.-2021. aastasse. Projekti eelarve tervikuna on 3 993 499,99 eurot, millest SA Narva Muuseumi osa on 2 988 565,44 eurot (2 493 061,29 eurot toetus ja 495 504,15 eurot riiklik kaasfinantseering). Sihtasutuse partneriks selles projektis on Muuseumi Agentuur (Peterburi, Venemaa). Linnuse ja vanalinna ala ühendava silla projekti idee on kinnitatud „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu” meetme tegevuskava reservnimekirjas. Kuna 2017. aastal ei selgunud reservnimekirjas olevate projektide saatust, oodatakse seda otsust 2018. aastal. SA jätkab tööd silla projekti tähtsuse tõstmise osas ka 2018. aastal. Kokkuvõte: 2017. aasta olulisima sündmusena tuleb mainida projekti Piirikindluse avastuskeskuse avamine jätkumist, mille jooksul alustas muuseum aastaid ettevalmistatud projekti elluviimist ning linnuse kujundamist tänapäevastele nõuetele vastavaks külastuskeskuseks. Pikas perspektiivis on tegemist ühe olulisima arenguga muuseumi viimase kümne aasta jooksul, sest üle veerandsajandi vana püsiekspositsioon ning külastuskeskkond on juba mõnda aega olnud peamiseks takistuseks külastusnumbrite suurendamisel. Samas ei saa mööda vaadata probleemidest muuseumi rahastamisega, kuna 2017. aasta eelarvesse jäi laekumata linnapoolne tegevustoetuse eraldis summas 70.000 eurot, mis põhjustas meile tõsise kriisi nii 2017. aasta lõpus kui on ka põhjustanud 2018. aasta eelarvele miinuse suurusjärgus 48.000 eurot, mis suuremas osas tuleneb 2017. aasta osade kohustuste edasikandmisest 2018. aastasse – peamiselt kommunaalkulud ning riigimaksud. Siinkohal tuleb mainida, et see miinus on juba kõikvõimalike kärbetega muuseumi põhitegevustes ja edasiste kärbetega ei ole kindlasti võimalik saavutada sihtasutuse eelarve tasakaalu viimist ilma, et muuseumi tegevus ei kannataks tõsiselt. Sellest on tulenenud muuseumi üldine ebakindlus, mis paraku jätkub kuniks ei ole saavutatud kindlat kokkulepet Sihtasutuse Narva Muuseum asutajate vahel, kuidas muuseumi edaspidi rahastatakse ning juhitakse. Sihtasutus on omalt poolt valmis ja on ka seni vastanud kõigile infopäringutele, mis asutajatel on olnud muuseumi tegevuse osas. Muuseumi 2018. aasta tegevusprioriteedid tulenevad sihtasutuse arengukavaga sätestatud eesmärkidest aastateks 2014-2018 ja on samad, mis eelmistelgi aastatel (vt aruande alguses alapunkti: Aruandeaasta tegevuse põhisuunad ja prioriteedid). Eesmärkide poole liikumisel olgu välja toodud olulisemate tegevustena järgmised: - linnuse konvendihoone restareerimise ja uue püsiekspositsiooni loomise projekti elluviimisega jätkamine ning Läänehoovi (sh müüride) korrastamise ja Kristervalli restaureerimise projekti rahataotluse edasine koostamine, võimalusel ka vanalinna ja linnust ühendava silla projektile rahataotluse koostamine ja esitamine. Viimasel juhul puudub siiski selgus võimalike rahastamise allikate osas. - sihtasutuse teenuste ja toodete edasiarendamine, rõhuga toitlustamisega seotud ja renditeenustel, restorani planeeritud eelarvest kinnipidamine või plaanitust edukam rakendamine – osaliselt sõltuvad tulemused ka turismiturul toimuvast. Muuseumi turunduse fookuseks on Venemaa suund, ehkki sellesuunalise tegevuse mõte ja edukus sõltub olulisel määral ka arengutest Venemaal; - sihtasutuse loomisel asutajate vahel kokku lepitud vara üleandmine sihtasutusele. Kuna nende üleandmine sõltub eelkõige linnast, siis saab siinkohal vaid öelda, et sihtasutus jätkab jõupingutusi nende varade kättesaamiseks; – sihtasutuse arengukava ja tegevuseesmärkide uuendamine ning pikendamine järgnevateks aastateks. Ülevaade Sihtasutuse SA Narva Muuseum nõukogu tööst 2017 aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 6-liikmeline: - Tarvi Sits, nõukogu esimees (01.01.- 31.12.2017); - Krista Nelson, nõukogu liige (01.01.- 31.12.2017); - Jaanus Villiko, nõukogu liige (01.01.- 31.12.2017); - Ilja Fjodorov, nõukogu liige (06.04.- 31.12.2017); - Tatjana Stolfat, nõukogu liige (30.11.- 31.12.2017); - Aleksei Mägi, nõukogu liige (06.04.- 31.12.2017); - Eldar Efendijev, nõukogu liige (06.04.- 29.11.2017); - Ants Kutti, nõukogu liige (01.01.- 05.04.2017); - Tarmo Tammmiste, nõukogu liige (01.01.- 05.04.2017); - Vjatšeslav Konovalov. nõukogu liige (01.01.- 05.04.2017). 2017. a toimus 5 nõukogu koosolekut, sh 3 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: - Kinnitada sihtasutuse juhataja poolt koostatud 2016. aasta majandusaasta aruanne.; - Lükata SA Narva Muuseumi 2016. aasta eelarve korrigeerimine ja eesmärkide ning eelarve täitmise kinnitamine edasi ja teha seda e-koosolekul. - Võtta 2017. aasta eelarve ja eesmärgid teadmiseks ning kinnitada need pärast linnapoolse rahastamise selgumist. - - Kinnitada juhatuse liikme konkurssi tingimused täiendustega ning kuulutada välja konkursi. - Volitada nõukogu esimeest Tarvi Sitsi sõlmima Andres Toodega juhatuse liikme lepingut, kuni 18. detsembrini 2017.a. - Juhul kui käimasolev juhatuse liikme konkurss nurjub, siis otsustatakse nõukogu koosolekul eraldi juhatuse liikme kohustuste täitmine kuni uue konkursi läbi viimiseni. - Kinnitada SA eelarve 2018 projekt koos järgmiste märkustega. 22. 01.2018 esitatakse nõukogule korrigeeritud 2018 eelarve ja tegevuskava koos eesmärkidega, millele on lisatud selgitav seletuskiri. Seletuskiri peab esitama võrdlused eelmiste perioodidega ja kavandatud muutused koos sisuliste põhjendustega. Nõukogu annab nõusoleku kasutada 1/12 esitatud eelarvest. - Nõukogu kuulutas juhatuse liikme konkursi luhtunuks. - Kuulutada välja uus juhatuse liikme konkurss. Konkursi tingimuste ja läbiviimise korra aluseks on nõukogu poolt 3. Novembril 2017.a. kinnitatud „Sihtasutuse Narva Muuseum juhatuse liikme kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord“. Dokumentide esitamise tähtaeg 21. Jaanuar 2018.a. elektronposti aadressil: [email protected]; Tavapost: Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Märksõna „Narva Muuseum“. - Kuni konkukursi korras valitud juhatuse liikme ametisse asumiseni täidab juhatuse liikme kohuseid SA Narva Muuseum teadusjuht Ivo Posti. Volitada nõukogu esimeest sõlmima Ivo Postiga lepingut juhatuse liikme kohuste ajutiseks täitmiseks. Samaaegselt jätkab Ivo Posti teadusjuhina, juhatuse liikme ülesannete täitmise eest määrata juhatuse liikme töötasuks 850. eurot kuus (bruto). - Nõustuda e-hääletuse läbiviimisega. - Arvestades, et projekt avaldab olulist mõju piirkonna konkurentsivõimele ja piirkonna kogu turismisektorile ning hanke tühistamine tooks sihtasutusele eeldatavalt olulist kahju, pidada otstarbekaks ehitusleping allkirjastada ning volitada juhatuse liiget jätkama läbirääkimisi täiendavate katteallikate leidmisel. - Volitada juhatuse liiget sõlmima Narva Hermanni linnuse konvendihoone rekonstrueerimistöödeks lepingu OÜ-ga Scandec Ehitus.Võttes aluseks SA Narva Muuseum põhikirja punkti 5.10.6 on otsus vastu võetud. - Sihtasutuse asutajate otsusega (lähtudes SA Narva Muuseum põhikirja punktist 5.9.1.) on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 80 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 60 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR) Ivo Posti juhatuse liige 19.12.-31.12.2017 313,- Andres Toode juhatuse liige 01.01.-18.12.2017 25330.- Tarvi Sits nõukogu esimees 01.01.-31.12.2017 960.- Krista Nelson nõukogu liige 01.01.-31.12.2017 720.- Jaanus Villiko nõukogu liige 01.01.-31.12.2017 720.- Ilja Fjodorov nõukogu liige 06.04-31.12.2017 531.- Tatjana Stolfat nõukogu liige 30.11.-31.12.2017 63.- Aleksei Mägi nõukogu liige 06.04.- 31.12.2017 531.- Eldar Efendijev nõukogu liige 06.04.- 29.11.2017 468.- Ants Kutti nõukogu liige 01.01.- 05.04.2017 189.- Tarmo Tammmiste nõukogu liige 01.01.- 05.04.2017 189.- Vjatšeslav Konovalov nõukogu liige 01.01.- 05.04.2017 189.- Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 101 756 221 304 2 Nõuded ja ettemaksed 164 315 18 689 3 Varud 27 202 31 629 4 Kokku käibevarad 293 273 271 622 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 10 806 547 10 576 860 6 Immateriaalsed põhivarad 0 693 7 Kokku põhivarad 10 806 547 10 577 553 Kokku varad 11 099 820 10 849 175 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 24 240 17 852 9 Võlad ja ettemaksed 139 566 124 617 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 15 050 171 236 11 Kokku lühiajalised kohustised 178 856 313 705 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 77 908 102 148 9 Kokku pikaajalised kohustised 77 908 102 148 Kokku kohustised 256 764 415 853 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 10 304 337 10 304 337 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 128 985 144 669 Aruandeaasta tulem 409 734 -15 684 Kokku netovara 10 843 056 10 433 322 Kokku kohustised ja netovara 11 099 820 10 849 175 21 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 157 151 849 401 12 Tulu ettevõtlusest 483 776 386 468 13 Muud tulud 20 320 14 Kokku tulud 1 640 947 1 236 189 Kulud Jagatud annetused ja toetused -3 406 -3 146 15 Mitmesugused tegevuskulud -324 192 -373 900 16 Tööjõukulud -814 555 -732 623 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -77 463 -102 377 Muud kulud -9 322 -38 638 18 Kokku kulud -1 228 938 -1 250 684 Põhitegevuse tulem 412 009 -14 495 Intressitulud 20 18 Intressikulud -2 313 -1 218 Muud finantstulud ja -kulud 18 11 Aruandeaasta tulem 409 734 -15 684 22 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 412 009 -14 495 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 77 463 102 377 Muud korrigeerimised -404 752 -95 037 Kokku korrigeerimised -327 289 7 340 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 123 288 8 588 Varude muutus 4 426 -8 525 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -120 161 7 046 Kokku rahavood põhitegevusest 92 273 -46 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -322 907 -278 380 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 131 212 271 898 toetustest Laekunud intressid 39 28 Kokku rahavood investeerimistegevusest -191 656 -6 454 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 120 000 Saadud laenude tagasimaksed -17 852 0 Makstud intressid -2 313 -1 218 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -20 165 118 782 Kokku rahavood -119 548 112 282 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 221 304 109 022 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -119 548 112 282 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 101 756 221 304 2 23 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 10 304 337 144 669 10 449 006 Korrigeeritud saldo 10 304 337 144 669 10 449 006 31.12.2015 Aruandeaasta tulem -15 684 -15 684 31.12.2016 10 304 337 128 985 10 433 322 Aruandeaasta tulem 409 734 409 734 31.12.2017 10 304 337 538 719 10 843 056 24 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Narva Muuseum SA 2017.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS). EFS on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev -finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid, mis on kehtestatud rahandusministri määrusega. Tulude ja kulude aruande koostamisel kasutatakse skeemi, mida soovitatakse RTJ 14. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes . Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maa ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 euro Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 25 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna.Samuti loetakse mitterahalisteks sissemakseteks sihtasutuse põhikapitali tasuta üle antud varasid, mis moodustavad olulise osa vajalikust varast, eesmärkide saavutamiseks. Selliseid toetusi kajastatakse netovara muutusena. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuna, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud kulud. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse nõukogu ja juhtkonna liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. 26 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Raha kassas 3 599 2 910 Raha arvelduskontol 98 157 218 394 Kokku raha 101 756 221 304 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 10 422 10 422 Ostjatelt laekumata 10 471 10 471 arved Ebatõenäoliselt -49 -49 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 9 789 9 789 tagasinõuded Muud nõuded 142 768 142 768 Ettemaksed 1 336 1 336 Tulevaste perioodide 1 336 1 336 kulud Kokku nõuded ja 164 315 164 315 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 6 343 6 343 Ostjatelt laekumata 6 392 6 392 arved Ebatõenäoliselt -49 -49 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 11 822 11 822 tagasinõuded Muud nõuded 524 524 Kokku nõuded ja 18 689 18 689 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Müügiks ostetud kaubad 27 202 31 629 Kokku varud 27 202 31 629 27 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 128 64 Käibemaks 8 786 532 Üksikisiku tulumaks 16 082 7 067 Sotsiaalmaks 32 390 14 152 Kohustuslik kogumispension 1 557 705 Töötuskindlustusmaksed 2 293 1 056 Ettemaksukonto jääk 1 003 11 822 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 789 52 450 11 822 23 576 28 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Arvutid ja Muud Lõpetamata põhivarad ja arvutisüsteemid masinad projektid ettemaksed ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 72 816 10 295 271 7 650 13 176 20 826 51 708 174 824 174 824 10 615 445 Akumuleeritud kulum -198 972 -1 530 -5 772 -7 302 -4 665 -210 939 Jääkmaksumus 72 816 10 096 299 6 120 7 404 13 524 47 043 174 824 174 824 10 404 506 Ostud ja parendused 64 338 69 897 69 897 11 187 128 533 128 533 273 955 Amortisatsioonikulu -84 724 -1 530 -8 257 -9 787 -3 702 -98 213 Allahindlused väärtuse -3 388 -3 388 -3 388 languse tõttu 31.12.2016 Soetusmaksumus 72 816 10 359 609 7 650 77 733 85 383 62 895 303 357 303 357 10 884 060 Akumuleeritud kulum -283 696 -3 060 -12 077 -15 137 -8 367 -307 200 Jääkmaksumus 72 816 10 075 913 4 590 65 656 70 246 54 528 303 357 303 357 10 576 860 Ostud ja parendused 306 907 306 907 306 907 Amortisatsioonikulu -56 399 -1 530 -14 637 -16 167 -4 203 -76 769 Ümberliigitamised -93 443 -93 443 -93 443 Ümberliigitamised -92 993 -92 993 -92 993 lõpetamata projektidest Ümberliigitamised -450 -450 -450 varudega Muud muutused -7 519 646 7 612 638 92 992 31.12.2017 Soetusmaksumus 72 816 2 727 720 7 650 77 733 85 383 7 675 533 516 821 516 821 11 078 273 Akumuleeritud kulum -227 852 -4 590 -26 714 -31 304 -12 570 -271 726 Jääkmaksumus 72 816 2 499 868 3 060 51 019 54 079 7 662 963 516 821 516 821 10 806 547 Alajaotuses "Muud materiaalsed põhivarad" sisalduvad mitteamortiseeruvad põhivarad 31.12.2017 summas 7 649 410.- eurot, 31.12.2016 summas 36 672.- eurot Mitteamortiseeruvad põhivarad on kultuuriväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene. (Peamine neist on Narva Linnus). 29 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2015 Soetusmaksumus 2 309 2 309 Akumuleeritud kulum -841 -841 Jääkmaksumus 1 468 1 468 Amortisatsioonikulu -775 -775 31.12.2016 Soetusmaksumus 2 309 2 309 Akumuleeritud kulum -1 616 -1 616 Jääkmaksumus 693 693 Amortisatsioonikulu -693 -693 31.12.2017 Soetusmaksumus 2 309 2 309 Akumuleeritud kulum -2 309 -2 309 Jääkmaksumus 0 0 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2017 2016 Kasutusrenditulu 15 099 18 777 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 1 845 1 845 Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 5 779 5 779 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 5 779 5 779 30 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne 1-5 aasta jooksul 9 633 15 412 Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB Pank AS 102 148 24 240 77 908 2% eur 31.12.2021 Pikaajalised laenud 102 148 24 240 77 908 kokku Laenukohustised kokku 102 148 24 240 77 908 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB Pank AS 120 000 17 852 102 148 2% eur 31.12.2021 Pikaajalised laenud 120 000 17 852 102 148 kokku Laenukohustised kokku 120 000 17 852 102 148 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 64 132 64 132 Võlad töövõtjatele 22 479 22 479 Maksuvõlad 52 450 52 450 Saadud ettemaksed 505 505 Tulevaste perioodide tulud 333 333 Muud saadud ettemaksed 172 172 Kokku võlad ja ettemaksed 139 566 139 566 31.12.2016 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 72 042 72 042 Võlad töövõtjatele 28 674 28 674 Maksuvõlad 23 576 23 576 Saadud ettemaksed 325 325 Tulevaste perioodide tulud 247 247 Muud saadud ettemaksed 78 78 Kokku võlad ja ettemaksed 124 617 124 617 31 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 8 800 271 898 -118 662 162 036 Kokku sihtfinantseerimine 8 800 271 898 -118 662 162 036 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 23 322 274 490 -8 568 -284 944 4 300 Eesti Kultuurkapital 5 435 18 460 -4 485 -14 510 4 900 Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 429 135 -429 135 Eesti Töötukassa 2 150 -2 150 Kokku sihtfinantseerimine 28 757 724 235 -13 053 -730 739 9 200 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 37 557 996 133 -13 053 -849 401 171 236 annetused ja toetused 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 162 036 46 212 -17 420 -190 828 0 EAS 85 000 -219 457 -134 457 Kokku sihtfinantseerimine 162 036 131 212 -17 420 -410 285 -134 457 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 4 300 325 846 16 048 -346 194 0 Eesti Kultuurkapital 4 900 32 655 -6 -22 499 15 050 Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 359 135 -359 135 Narva Gate OÜ 5 000 -5 000 Eesti Töötukassa 441 -441 Ida-Viru Kutsehariduskeskus 1 211 -1 211 EAS 4 346 -12 386 -8 040 Kokku sihtfinantseerimine 9 200 728 634 16 042 -746 866 7 010 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 171 236 859 846 -1 378 -1 157 151 -127 447 annetused ja toetused Algsaldode (s.o. 31.12.2016) osas oli vaja teha korrigeerimine jaotuse osas põhivara soetuseks ja tegevuskulude toetuse osas. Vastavad korrigeerimised on kajastatud veerus "Tagastatud" Kultuuriministeeriumi real, sest puudus mõistlik võimalus algsaldot korrigeerida. Varad neto soetusmaksumuses 32 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 746 866 730 739 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 410 285 118 662 Kokku annetused ja toetused 1 157 151 849 401 sh Kultuurministeerium 537 022 403 606 sh Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 359 135 429 135 sh Kultuurkapital 22 499 14 510 Eesti Töötukassa 441 2 150 Narva Gate OÜ 5 000 0 Ida-Viru Kutsehariduskeskus 1 211 0 EAS 231 843 0 Rahalised ja mitterahalised annetused 2017 2016 Rahaline annetus 1 157 151 849 401 Kokku annetused ja toetused 1 157 151 849 401 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Muuseumide ja näituste tasulised teenused 454 264 356 580 Ruumide ja muu vara üür ja rent 15 099 18 776 Varude müügist tulu 14 413 11 112 Kokku tulu ettevõtlusest 483 776 386 468 Lisa 14 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 Muud 20 320 Kokku muud tulud 20 320 33 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2017 2016 Sihtfinanseerimine tegevuskuludeks IVEK 1 906 1 406 Liikmemaksud 600 440 Muu mittesihtotstarbelinefinanseerimine 900 1 300 Kokku jagatud annetused ja toetused 3 406 3 146 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Energia -66 177 -66 102 Elektrienergia -24 486 -24 317 Soojusenergia -38 304 -38 802 Kütus -3 387 -2 983 Mitmesugused bürookulud -17 339 -21 517 Uurimis- ja arengukulud -17 053 -6 650 Lähetuskulud -1 587 -8 169 Koolituskulud -683 -6 435 Riiklikud ja kohalikud maksud -9 331 -1 567 Korrashoiuteenused ja muud ekspluatatsioonikulud -37 613 -52 228 Infotehnoloogia kulud -13 349 -11 591 Inventar ja inventari hooldus -4 182 -35 157 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -78 788 -102 355 Transpordikulud -6 263 -5 813 Toiduained -70 665 -48 000 Muud -1 162 -8 316 Kokku mitmesugused tegevuskulud -324 192 -373 900 Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu -619 962 -558 133 Sotsiaalmaksud -187 851 -168 177 Muud -6 742 -6 313 Kokku tööjõukulud -814 555 -732 623 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 59 57 34 Sihtasutus Narva Muuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Muud kulud (eurodes) 2017 2016 Kahjum valuutakursi muutustest 8 -136 Riigilõivud -385 -1 567 Käibemaksukulu tegevuskuludelt -2 259 -12 291 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -5 533 -23 625 Maamaks -841 -841 Muud -312 -178 Kokku muud kulud -9 322 -38 638 Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 30 203 29 199 Sihtasutuse asutajad on: 1)Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium 2)Narva Linn Seotud osapoolte sihtfinantseerimised on avalikustatud lisas nr. 11 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi §49' järgi avaldatakse aastaaruandes informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. 35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Narva Muuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Narva Muuseum (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Rein Ruusalu Vandeaudiitori number 261 PKF Estonia OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 12 Pärnu mnt 141, Tallinn 03.04.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel