Transpordiamet
[email protected]
Osaühing Elektriväli 20.07.2026 nr DM-129477-22
[email protected]
Hagudi II liivakarjääri korrigeeritud korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse
küsimine
OÜ Elektriväli (registrikood 10676075, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Tamme
tn 9, 79530) esitas 26.08.2024 Keskkonnaametile taotluse Hagudi II liivakarjäärile
korrastamistingimuste muutmiseks, et viia korrastamistingimusi vastavusse kehtiva loaga
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 27.08.2024
numbriga DM-129477-1).
Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud
maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt
korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused
kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet.
Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 ning arvestades riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi uue trassi
korrigeerimisega, mille Transpordiamet tõi välja oma 20.02.2026 kirjas nr 7.1.-7/26/2499-2,
küsis Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku, kohaliku
omavalitsuse üksuse ning Transpordiameti arvamust.
Kuna Transpordiamet esitas oma ettepanekudtega koos soovi vaadata korrigeeritud eelnõu üle,
edastatakse eelnõu uuesti ettepanekute esitamiseks Transpordiametile ja taotlejale.
Eelnevast lähtuvalt palume Teil esitada oma seisukoht Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimuste eelnõu kohta 30 päeva jooksul käesoleva kirja kätte saamisest ehk
hiljemalt 19.08.2026.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Hagudi II korrastamistingimuste eelnõu seisuga 20.07.2026
Moonika Aunpuu 5698 0504
[email protected]
2(2)
EELNÕU
20.07.2026
KORRALDUS
Hagudi II liivamaardla Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Rapla
Vallavolikogu 26.06.2026 kirjale nr 5-1/2024/3474-7, Transpordiameti 18.12.2024 kirjale
nr 7.1-7/24/18286-3 ja 11.05.2026 kirjale nr 7.1-7/26/18286-5 ning Osaühing Elektriväli
26.08.2024 esitatud taotlusele, otsustan:
1.1. Muuta Osaühingule Elektriväli Hagudi II liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr Rapm-070 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks
korrastamistingimused järgenvalt:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.
1.1.1.2 Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja veekoguks.
1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.1.2.1 Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.
Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad
tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Karjääri nõlvad rajada Hagudi II karjääri alal
nõlvsusega ülevalpool veetaset kruusa puhul 1:1,4; kruusaka ja jämedateralise liiva puhul 1:1,7
ning allpool veetaset 1:3. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad
veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Nõlvad ei tohi jääda järsuks.
Keskkonnaamet aksepteerib tiigi projektis kavandatud nõlvsustega: veealune nõlvsus 18° ja
veepealne 30°.
1.1.2.2 Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.2.3 Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.
1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
1.1.3.1 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade
tasandamiseks;
1.1.3.2 Metsamaaks silutud pinnase ülemine 0,5 m paksune kiht peab sisaldama materjali
terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25% (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle
10 mm) enam kui 40%;
1.1.3.3 Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga;
1.1.3.4 Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks
vajaliku mulla ja katendi kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus.
1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:
1.1.4.1 Karjääri rajatava tehisveekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 meetri, jättes
madalamad alad veetaimestiku arenemiseks;
1.1.4.2 Veekogu kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal veetaseme
oodatud maksimaalsest seisust;
1.1.4.3 Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon.
1.1.4.4 Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal
maksimaalsest vegetatsiooniperioodi aegsest põhjaveetasemest.
1.1.5 Bioloogilise korrastamise nõuded:
1.1.5.1 Istutusmaterjali valikul ja istutustiheduse määramisel lähtuda korrastatud alal
kujunenud uutest tingimustest;
1.1.5.2 Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib
jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°.
1.1.5.3 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata
kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv.
1.1.6. Lisatingimused:
1.1.6.1 Korrastamislahendused peavad tagama rohekoridori toimivuse.
1.1.6.2 Korrastamisprojektis analüüsida korrastamise koosmõju Hagudi II ja Hagudi III
karjääris.
1.1.6.3 Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
1.1.6.4 Juhul kui korrastamisprojektis nähakse ette püsijäätmete kasutamist karjääri täiteks,
tuleb korrastamisprojektis välja tuua täiteks kasutatavad jäätmeliigid, nende omadused ja
kogused ning kirjeldada, millistes kihtides neid soovitakse täiteks kasutada. Samuti tuleb
põhjendada jäätmete kasutamise vajalikkust ning selgitada, milliseid looduslikke materjale
jäätmetega asendatakse.
1.1.6.5 Juurdepääsuteid veekogule teekaitsevööndisse mitte ette näha.
1.1.6.6. Korrastamise projekt kooskõlastada Transpordiametiga.
Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise
akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.
2. ASJAOLUD
Osaühing Elektriväli (äriregistrikood 10676075, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla,
Tamme tn 9, 79530) esitas 26.08.2024 Keskkonnaametile taotluse Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi
KOTKAS 27.08.2024 numbriga DM-129477-1).
Kaevandamisloa nr Rapm-070 (kaevandamisluba kehtib kuni 01.09.2039) alusel kaevandab
Osaühing Elektriväli Hagudi liivakarjääris täiteliiv, ehitusliiva ja ehituskruusa.
Hagudi II kruusakarjäär (kaevandamisloa nr Rapm-070) asub Rapla maakonnas Rapla vallas
Hagudi külas Hagudi kruusamaardlas (registrikaardi nr 724) eraomandisse kuuluvatel
katastriüksustel Jaagu-Jüri (katastritunnus 66903:003:0002), Nõmme (katastritunnus
66903:003:0024), Nõmme (katastritunnus 66903:003:0023), Nõmme (katastritunnus
66903:003:0021) ja Nõmme (katastritunnus 66903:003:0022).
Taotletav ala asub Hagudi liivamaardlas (registrikaart nr 724). Hagudi II kruusakarjääri
mäeeraldise pindala on 15,81 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,47 ha.
Keskkonnaamet on esitanud Hagudi II kruusakarjääri korrastamistingimused 19.12.2012. a
kirjaga nr HJR 10-1/12/14797-4, mille järgi tuleb Hagudi II kruusakarjäär peale maavara
ammendamist korrastada metsamaaks.
Keskkonnaamet muutis oma 14.01.2022. a korraldusega nr DM-112476-14 Hagudi II
kruusakarjääri keskkonnaloale Rapm-070 kantud korrastamise suunda määrates selleks
metsamaa ja veekogu.
Kuna olemasolevad korrastamistingimused ei ühti kehtiva keskkonnaloaga, siis palus Osaühing
Elektriväli Keskkonnaametil muuta 19.12.2012. a kirjaga nr HJR 10-1/12/14797-4 esitatud
Hagudi II kruusakarjääri korrastamisetingimusi selliselt, et oleks ette nähtud karjääri
korrastamine metsamaaks ja veekoguks.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud
maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et
kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi
korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa
omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab
kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).
MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma
keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale
kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka
muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames hinnatud.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr Rapm-070 kehtib kuni 01.09.2039.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 24.04.2026 kirjaga nr DM-129477-13
kohaliku omavalitsuse üksuse (Rapla vald) ja maaomaniku Osaühing Elektriväli arvamust
Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga
hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest. Kuna menetluse käigus palus ka Transpordiamet
(16.10.2024 kiri registreeritud KOTKAS-es 17.10.2024 kirjana nr DM-129477-2) võimalust
arvamust avaldada seoses Rapla valla üldplaneeringusse sisse viidud riigitee nr 15 Tallinn-
Rapla-Türi uue trassikoridoriga, edastas Keskkonnaamet eelnõu ka Transpordiametile.
Rapla Vallavalitsus palus 20.05.2026 e-kirjaga pikendada Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimuste eelnõu ettepanekute esitamise tähtaega kuni 30.06.2026 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis 20.05.2026 kirjana nr DM-129477-16).
Keskkonnaamet nõustus 26.05.2026 kirjaga nr DM-129477-17 tähtaja pikendamisega kuni
30.06.2026.
Rapla Vallavolikogu esitas 26.06.2026 kirjaga nr 5-1/2024/3474-7 seisukoha Hagudi II
liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise eelnõu kohta (registreeritud KOTKAS-es
29.06.2026 kirjana nr DM-129477-20), milles ei olnud ühtegi konkreetset ettepanekut, millega
saaks eelnõud täiendada. Rapla Vallavolikogu on valmis eelnõu kooskõlastama tingimusel, et
korrastamistingimuste kehtestamise menetluses on piisavalt ja põhjendatult hinnatud
kavandatava korrastamislahenduse mõju keskkonnale ning rohevõrgustiku toimimisele.
Vallavolikogu rõhutas, et korrastamistingimuste kehtestamisel tuleb kaaluda ja sisuliselt
arvesse võtta menetluse käigus esitatud kogukonna arvamusi ja ettepanekuid (olid lisatud
arvamusele) ning põhjendada nende arvestamist või arvestamata jätmist.
Keskkonnaamet vastas dokumendile „Analüütiline seisukoht Hagudi II kruusakarjääri
korrastamistingimuste muutmise menetluse kohta“ 20.07.2026 eraldi kirjaga nr DM-129477-
21.
Transpordiamet palus 11.05.2026 kirjas nr 7.1-7/26/18286-5 Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimusi korrigeerida selliselt, et need arvestaksid perspektiivse ehitustegevusega
ja aitaksid vältida riigile ebamõistlikke kulutusi tulevikus. Kavandatud riigitee 15 asukohas on
kaevandamine mõistlik vaid tingimusel, et kaevandi tagasitäitmine tehakse tehnoloogia ja
materjalidega, mis sobivad tee ehitamiseks ning tagavad tee stabiilsuse, püsivuse ja säilivuse.
Ühtlasi tuleb tagada riigitee 15 teekaitsevööndi korrektne looduslik olek, st uuest teetrassist
30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Seega tegi Transpordiamet ettepaneku,
et teekaitsevööndis sisalduv transpordimaa (keskmiselt 4 m laiune mõlemal pool teetrassi) jääb
lagedaks ja transpordimaast edasi metsastatakse ülejäänud teekaitsevööndi osa.
Teekaitsevööndist ida suunda jääva karjääri osasse võib rajada veekogu, mis ulatuks väljaspoole
teekaitsevööndit. Supluskohad jms rajada väljaspoole teekaitsevööndit, seega juurdepääsuteid
veekogule teekaitsevööndisse mitte ette näha.
Osaühing Elektriväli tõi oma 20.05.2026 e-kirjas välja, et ei saa nõustuda Transpordiameti poolt
pakutud konkreetsete ettepanekutega ning kommenteeris oma seisukohti järgnevalt:
1. Tegemist ei ole riigi-, vaid eramaaga.
2. Pole otstarbekas alustada tee muldkeha ehitusega enne seda, kui ei ole tee projekti, pole
otsustatud täpne trassikoridor ja pole veel isegi otsustatud üldse antud kujul tee ehitus. Rapla
Vallavalitsusega kooskõlastatud perspektiivne trassikoridor on alles valla üldplaneeringu
eelnõu staadiumis, mille kehtestamist alles hakkab arutama vallavolikogu. Seejärel tuleb avalik
arutelu ja kehtestamise protseduur, mille käigus võidakse üldplaneeringusse sisse viia
muudatusi. Senini kehtib praegune üldplaneering, milles puudub igasugune viide tee nr 15
koridori muutmisele. Hagudi II kruusakarjäär ei ulatu tee nr 15 teemaale ega tee kaitse
vööndisse.
3. Oleme nõus arvestama soovitud tee kulgemisjoonega, mis on Transpordiameti kirjas
näidatud „laia lilla joonega“. Selle joone alla jääv varu on meil aga juba kaevandatud ning on
teostatud ka tagasitäide. Osaliselt on juba ka metsa taimed istutatud. Seega olukorras, kus
puudub tee projekt, ei ole mõistlik paigaldatud tagasitäidet välja kaevata ja tee muldkeha
ehitada ning samuti pole mõistlik juba istutatud puid soovitud tee alal + 4 meetrit välja kaevata.
Las rohekoridori toimimiseks kasvavad puud senikaua, kui võimalik.
4. Tingimust, et rajatav veekogu ei ulatuks planeeritud tee nr 15 kaitsevööndisse oleme
valmis täitma.
Keskkonnaamet edastas need seisukohad Transpordiametile, kes vastas 26.06.2026 kirjaga
nr 7.1-7/26/18286-7. Kuna kaevandaja kirja kohaselt on materjal vastaval huvide kattuvusega
alal välja kaevandatud ja tagasitäide samuti tehtud, siis on Transpordiametil edasiste tegevuste
kavandamisel vaja teada, mis materjalidega, millal, mis alal täpsemalt, milliste sügavusteni ning
kuidas vastav tagasitäide tehtud on.
Keskkonnaamet on seisukoha, et kuna tiigi kaevamine on tehtud mitte keskkonnaloa alusel vaid
kohaliku omavalitsuse poolt antud ehitusloa alusel ning vastava projekti alusel, saab
Transpordiamet sellekohast täpsemat informatsiooni küsida otse kaevandajalt või kohalikult
omavalitsuselt.
Transpordiametile jäi arusaamatuks, et miks aktsepteeritakse olukordi, kus korrastustingimusi
taotletakse ja korrastusprojekt esitatakse alles siis kui juba suurem osa kaevandamisest ja
tagasitäitest on tehtud.
Keskkonnaamet selgitab, et antud juhul on tegemist kahe erineva protsessiga, mida menetlevad
erinevad instantsid. Maavara on väljatud ja soovitakse ka täiendavalt väljata keskkonnaloa
alusel, mida menetleb Keskkonnaamet ning ehitusloa alusel, mida menetleb kohalik
omavalitsus.
Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti
koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist
anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti soovis Transpordiamet, et pärast korrastustingimuste
eelnõu täiendamist, esitataks korrastamistingimuste eelnõu uuesti Transpordiametile seisukoha
andmiseks.
Keskkonnaamet edastas xx kirjaga nr xx korrastamistingimuste eelnõu Osaühing Elektriväli-le
ja Transpordiametile arvamuse andmiseks.
Osaühing Elektriväli XX
Transpordiamet XX
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p
2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa
korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline,
kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Hagudi II liivakarjääri
korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS §
3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise
algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse kaalumine.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Hagudi II
liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.
3.3. Jäätmete kasutamine
Hagudi II liivakarjääri puhul tuleb eelisjärjekorras kasutusele võtta karjääri töötamisega
kaasnev turustamiseks sobimatu looduslik materjal (katend). Juhul kui ladustatud katendist ei
piisa karjääri korrastamiseks, tuleb täiendav täitematerjal karjääri juurde tuua. Teatud
tingimustel on karjääri korrastamisel võimalik täitmiseks kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed
peavad asendama looduslikke materjale mahus, mida oleks muidu korrastamisel kasutatud.
Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle
kehtestatud piirnormide (keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“ lisas toodud piirväärtused) ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed
jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla klaasi, plasti jms
jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt
jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Juhul kui karjääri
korrastamisel tekib vajadus kasutada püsijäätmeid, siis peavad nende leostumisnäitajad jääma
alla keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 toodud piirväärtustest. Konkreetsed jäätmeliigid ja
nende kogused, mida soovitakse korrastamisel kasutada, kihid, kuhu neid soovitakse karjääri
täitmisel paigutada ning sobilikud jäätmete omadused, millele kasutatavad jäätmed peavad
vastama, tuleb kirjeldada korrastamisprojektis.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
EELNÕU
20.07.2026
KORRALDUS
Hagudi II liivamaardla Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Rapla
Vallavolikogu 26.06.2026 kirjale nr 5-1/2024/3474-7, Transpordiameti 18.12.2024 kirjale
nr 7.1-7/24/18286-3 ja 11.05.2026 kirjale nr 7.1-7/26/18286-5 ning Osaühing Elektriväli
26.08.2024 esitatud taotlusele, otsustan:
1.1. Muuta Osaühingule Elektriväli Hagudi II liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr Rapm-070 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks
korrastamistingimused järgenvalt:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.
1.1.1.2 Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja veekoguks.
1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.1.2.1 Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.
Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad
tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Karjääri nõlvad rajada Hagudi II karjääri alal
nõlvsusega ülevalpool veetaset kruusa puhul 1:1,4; kruusaka ja jämedateralise liiva puhul 1:1,7
ning allpool veetaset 1:3. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad
veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Nõlvad ei tohi jääda järsuks.
Keskkonnaamet aksepteerib tiigi projektis kavandatud nõlvsustega: veealune nõlvsus 18° ja
veepealne 30°.
1.1.2.2 Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.2.3 Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.
1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
1.1.3.1 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade
tasandamiseks;
1.1.3.2 Metsamaaks silutud pinnase ülemine 0,5 m paksune kiht peab sisaldama materjali
terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25% (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle
10 mm) enam kui 40%;
1.1.3.3 Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga;
1.1.3.4 Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks
vajaliku mulla ja katendi kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus.
1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:
1.1.4.1 Karjääri rajatava tehisveekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 meetri, jättes
madalamad alad veetaimestiku arenemiseks;
1.1.4.2 Veekogu kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal veetaseme
oodatud maksimaalsest seisust;
1.1.4.3 Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon.
1.1.4.4 Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal
maksimaalsest vegetatsiooniperioodi aegsest põhjaveetasemest.
1.1.5 Bioloogilise korrastamise nõuded:
1.1.5.1 Istutusmaterjali valikul ja istutustiheduse määramisel lähtuda korrastatud alal
kujunenud uutest tingimustest;
1.1.5.2 Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib
jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°.
1.1.5.3 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata
kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv.
1.1.6. Lisatingimused:
1.1.6.1 Korrastamislahendused peavad tagama rohekoridori toimivuse.
1.1.6.2 Korrastamisprojektis analüüsida korrastamise koosmõju Hagudi II ja Hagudi III
karjääris.
1.1.6.3 Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt
korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
1.1.6.4 Juhul kui korrastamisprojektis nähakse ette püsijäätmete kasutamist karjääri täiteks,
tuleb korrastamisprojektis välja tuua täiteks kasutatavad jäätmeliigid, nende omadused ja
kogused ning kirjeldada, millistes kihtides neid soovitakse täiteks kasutada. Samuti tuleb
põhjendada jäätmete kasutamise vajalikkust ning selgitada, milliseid looduslikke materjale
jäätmetega asendatakse.
1.1.6.5 Juurdepääsuteid veekogule teekaitsevööndisse mitte ette näha.
1.1.6.6. Korrastamise projekt kooskõlastada Transpordiametiga.
Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise
akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.
2. ASJAOLUD
Osaühing Elektriväli (äriregistrikood 10676075, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla,
Tamme tn 9, 79530) esitas 26.08.2024 Keskkonnaametile taotluse Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi
KOTKAS 27.08.2024 numbriga DM-129477-1).
Kaevandamisloa nr Rapm-070 (kaevandamisluba kehtib kuni 01.09.2039) alusel kaevandab
Osaühing Elektriväli Hagudi liivakarjääris täiteliiv, ehitusliiva ja ehituskruusa.
Hagudi II kruusakarjäär (kaevandamisloa nr Rapm-070) asub Rapla maakonnas Rapla vallas
Hagudi külas Hagudi kruusamaardlas (registrikaardi nr 724) eraomandisse kuuluvatel
katastriüksustel Jaagu-Jüri (katastritunnus 66903:003:0002), Nõmme (katastritunnus
66903:003:0024), Nõmme (katastritunnus 66903:003:0023), Nõmme (katastritunnus
66903:003:0021) ja Nõmme (katastritunnus 66903:003:0022).
Taotletav ala asub Hagudi liivamaardlas (registrikaart nr 724). Hagudi II kruusakarjääri
mäeeraldise pindala on 15,81 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,47 ha.
Keskkonnaamet on esitanud Hagudi II kruusakarjääri korrastamistingimused 19.12.2012. a
kirjaga nr HJR 10-1/12/14797-4, mille järgi tuleb Hagudi II kruusakarjäär peale maavara
ammendamist korrastada metsamaaks.
Keskkonnaamet muutis oma 14.01.2022. a korraldusega nr DM-112476-14 Hagudi II
kruusakarjääri keskkonnaloale Rapm-070 kantud korrastamise suunda määrates selleks
metsamaa ja veekogu.
Kuna olemasolevad korrastamistingimused ei ühti kehtiva keskkonnaloaga, siis palus Osaühing
Elektriväli Keskkonnaametil muuta 19.12.2012. a kirjaga nr HJR 10-1/12/14797-4 esitatud
Hagudi II kruusakarjääri korrastamisetingimusi selliselt, et oleks ette nähtud karjääri
korrastamine metsamaaks ja veekoguks.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud
maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et
kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi
korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa
omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab
kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).
MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma
keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale
kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka
muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames hinnatud.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr Rapm-070 kehtib kuni 01.09.2039.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 24.04.2026 kirjaga nr DM-129477-13
kohaliku omavalitsuse üksuse (Rapla vald) ja maaomaniku Osaühing Elektriväli arvamust
Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga
hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest. Kuna menetluse käigus palus ka Transpordiamet
(16.10.2024 kiri registreeritud KOTKAS-es 17.10.2024 kirjana nr DM-129477-2) võimalust
arvamust avaldada seoses Rapla valla üldplaneeringusse sisse viidud riigitee nr 15 Tallinn-
Rapla-Türi uue trassikoridoriga, edastas Keskkonnaamet eelnõu ka Transpordiametile.
Rapla Vallavalitsus palus 20.05.2026 e-kirjaga pikendada Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimuste eelnõu ettepanekute esitamise tähtaega kuni 30.06.2026 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis 20.05.2026 kirjana nr DM-129477-16).
Keskkonnaamet nõustus 26.05.2026 kirjaga nr DM-129477-17 tähtaja pikendamisega kuni
30.06.2026.
Rapla Vallavolikogu esitas 26.06.2026 kirjaga nr 5-1/2024/3474-7 seisukoha Hagudi II
liivakarjääri korrastamistingimuste muutmise eelnõu kohta (registreeritud KOTKAS-es
29.06.2026 kirjana nr DM-129477-20), milles ei olnud ühtegi konkreetset ettepanekut, millega
saaks eelnõud täiendada. Rapla Vallavolikogu on valmis eelnõu kooskõlastama tingimusel, et
korrastamistingimuste kehtestamise menetluses on piisavalt ja põhjendatult hinnatud
kavandatava korrastamislahenduse mõju keskkonnale ning rohevõrgustiku toimimisele.
Vallavolikogu rõhutas, et korrastamistingimuste kehtestamisel tuleb kaaluda ja sisuliselt
arvesse võtta menetluse käigus esitatud kogukonna arvamusi ja ettepanekuid (olid lisatud
arvamusele) ning põhjendada nende arvestamist või arvestamata jätmist.
Keskkonnaamet vastas dokumendile „Analüütiline seisukoht Hagudi II kruusakarjääri
korrastamistingimuste muutmise menetluse kohta“ 20.07.2026 eraldi kirjaga nr DM-129477-
21.
Transpordiamet palus 11.05.2026 kirjas nr 7.1-7/26/18286-5 Hagudi II liivakarjääri
korrastamistingimusi korrigeerida selliselt, et need arvestaksid perspektiivse ehitustegevusega
ja aitaksid vältida riigile ebamõistlikke kulutusi tulevikus. Kavandatud riigitee 15 asukohas on
kaevandamine mõistlik vaid tingimusel, et kaevandi tagasitäitmine tehakse tehnoloogia ja
materjalidega, mis sobivad tee ehitamiseks ning tagavad tee stabiilsuse, püsivuse ja säilivuse.
Ühtlasi tuleb tagada riigitee 15 teekaitsevööndi korrektne looduslik olek, st uuest teetrassist
30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Seega tegi Transpordiamet ettepaneku,
et teekaitsevööndis sisalduv transpordimaa (keskmiselt 4 m laiune mõlemal pool teetrassi) jääb
lagedaks ja transpordimaast edasi metsastatakse ülejäänud teekaitsevööndi osa.
Teekaitsevööndist ida suunda jääva karjääri osasse võib rajada veekogu, mis ulatuks väljaspoole
teekaitsevööndit. Supluskohad jms rajada väljaspoole teekaitsevööndit, seega juurdepääsuteid
veekogule teekaitsevööndisse mitte ette näha.
Osaühing Elektriväli tõi oma 20.05.2026 e-kirjas välja, et ei saa nõustuda Transpordiameti poolt
pakutud konkreetsete ettepanekutega ning kommenteeris oma seisukohti järgnevalt:
1. Tegemist ei ole riigi-, vaid eramaaga.
2. Pole otstarbekas alustada tee muldkeha ehitusega enne seda, kui ei ole tee projekti, pole
otsustatud täpne trassikoridor ja pole veel isegi otsustatud üldse antud kujul tee ehitus. Rapla
Vallavalitsusega kooskõlastatud perspektiivne trassikoridor on alles valla üldplaneeringu
eelnõu staadiumis, mille kehtestamist alles hakkab arutama vallavolikogu. Seejärel tuleb avalik
arutelu ja kehtestamise protseduur, mille käigus võidakse üldplaneeringusse sisse viia
muudatusi. Senini kehtib praegune üldplaneering, milles puudub igasugune viide tee nr 15
koridori muutmisele. Hagudi II kruusakarjäär ei ulatu tee nr 15 teemaale ega tee kaitse
vööndisse.
3. Oleme nõus arvestama soovitud tee kulgemisjoonega, mis on Transpordiameti kirjas
näidatud „laia lilla joonega“. Selle joone alla jääv varu on meil aga juba kaevandatud ning on
teostatud ka tagasitäide. Osaliselt on juba ka metsa taimed istutatud. Seega olukorras, kus
puudub tee projekt, ei ole mõistlik paigaldatud tagasitäidet välja kaevata ja tee muldkeha
ehitada ning samuti pole mõistlik juba istutatud puid soovitud tee alal + 4 meetrit välja kaevata.
Las rohekoridori toimimiseks kasvavad puud senikaua, kui võimalik.
4. Tingimust, et rajatav veekogu ei ulatuks planeeritud tee nr 15 kaitsevööndisse oleme
valmis täitma.
Keskkonnaamet edastas need seisukohad Transpordiametile, kes vastas 26.06.2026 kirjaga
nr 7.1-7/26/18286-7. Kuna kaevandaja kirja kohaselt on materjal vastaval huvide kattuvusega
alal välja kaevandatud ja tagasitäide samuti tehtud, siis on Transpordiametil edasiste tegevuste
kavandamisel vaja teada, mis materjalidega, millal, mis alal täpsemalt, milliste sügavusteni ning
kuidas vastav tagasitäide tehtud on.
Keskkonnaamet on seisukoha, et kuna tiigi kaevamine on tehtud mitte keskkonnaloa alusel vaid
kohaliku omavalitsuse poolt antud ehitusloa alusel ning vastava projekti alusel, saab
Transpordiamet sellekohast täpsemat informatsiooni küsida otse kaevandajalt või kohalikult
omavalitsuselt.
Transpordiametile jäi arusaamatuks, et miks aktsepteeritakse olukordi, kus korrastustingimusi
taotletakse ja korrastusprojekt esitatakse alles siis kui juba suurem osa kaevandamisest ja
tagasitäitest on tehtud.
Keskkonnaamet selgitab, et antud juhul on tegemist kahe erineva protsessiga, mida menetlevad
erinevad instantsid. Maavara on väljatud ja soovitakse ka täiendavalt väljata keskkonnaloa
alusel, mida menetleb Keskkonnaamet ning ehitusloa alusel, mida menetleb kohalik
omavalitsus.
Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti
koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist
anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti soovis Transpordiamet, et pärast korrastustingimuste
eelnõu täiendamist, esitataks korrastamistingimuste eelnõu uuesti Transpordiametile seisukoha
andmiseks.
Keskkonnaamet edastas xx kirjaga nr xx korrastamistingimuste eelnõu Osaühing Elektriväli-le
ja Transpordiametile arvamuse andmiseks.
Osaühing Elektriväli XX
Transpordiamet XX
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p
2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa
korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline,
kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Hagudi II liivakarjääri
korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS §
3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise
algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse kaalumine.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Hagudi II
liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.
3.3. Jäätmete kasutamine
Hagudi II liivakarjääri puhul tuleb eelisjärjekorras kasutusele võtta karjääri töötamisega
kaasnev turustamiseks sobimatu looduslik materjal (katend). Juhul kui ladustatud katendist ei
piisa karjääri korrastamiseks, tuleb täiendav täitematerjal karjääri juurde tuua. Teatud
tingimustel on karjääri korrastamisel võimalik täitmiseks kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed
peavad asendama looduslikke materjale mahus, mida oleks muidu korrastamisel kasutatud.
Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle
kehtestatud piirnormide (keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“ lisas toodud piirväärtused) ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed
jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla klaasi, plasti jms
jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt
jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Juhul kui karjääri
korrastamisel tekib vajadus kasutada püsijäätmeid, siis peavad nende leostumisnäitajad jääma
alla keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 toodud piirväärtustest. Konkreetsed jäätmeliigid ja
nende kogused, mida soovitakse korrastamisel kasutada, kihid, kuhu neid soovitakse karjääri
täitmisel paigutada ning sobilikud jäätmete omadused, millele kasutatavad jäätmed peavad
vastama, tuleb kirjeldada korrastamisprojektis.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule