ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Indrek Saar Teie: 13.04.2018 nr 1-11/921-1
minister
Kultuuriministeerium Meie: 11.05.2018 nr 1.2.-4/18/963
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite mulle arvamuse avaldamiseks spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse (VTK). Seoses väljatöötamiskavatsusega on mul järgnevad
märkused ja tähelepanekud.
1. Sportlase stipendium ja tasustamine
1.1. Sellega seotud kavatsuse osas esmalt märgin, et VTK kohaselt (lk 22) toimuks mingit
sorti andmete vahetamine töötamise registri ning spordi andmekogu vahel, kuid ei ole
täiel määral selge, mis andmeid nende andmekogude vahel vahetatakse. Eeldan, et
sellekohane teave/selgitused on põhjalikumalt selgitatud kavandatavas eelnõus.
Samuti juhin tähelepanu, et eelnõus tuleb ka hinnata, kas ning mis osas on
väljamakstava toetuse korral tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega,
sh kuidas kohaldub sellele teabele avaliku teabe seaduse § 36 lg 1 p 9 (kui toetust
makstakse riigi või omavalitsuse eelarvest). Näiteks olukorras: seda toetust makstakse
avalikest vahenditest ning teabenõudja esitab teabenõude (soovib summasid koos
isikute nimedega), siis peab olema selge, millises osas on võimalik teavet väljastada.
1.2. Peatselt jõustub isikuandmete kaitse üldmäärus (EL määrus nr 2016/679) ning selle
ühe nõude kohaselt (vt art 35 (10)) tuleb teostada ka andmekaitsealane mõjuanalüüs,
sh tuleb hinnata, milliseid mõjusid konkreetne andmete töötlus võib avalduda
andmesubjektidele – konkreetsel juhul sportlastele. Konkreetses VTK-s ei ole
sellekohast analüüsi tehtud (vt lk 28-29, p 11.1.2.), mistõttu tuleb seda aspekti eelnõus
täiendada.
2. Harrastajate alamandmekogu loomine spordiregistri juurde
2.1. VTK-s ei ole konkreetselt ära määratletud, mis isikuandmeid harrastajate kohta
hakatakse koguma. Seetõttu ei ole ka võimalik hetkel anda arvamust, kas kavandatav
andmete töötlemine arvestab isikuandmete kaitse seaduses sätestatud minimaalsuse ja
eesmärgipärasuse põhimõtet.
2.2. VTK-st on aru saada, et spordivaldkonnas on soov muuta harrastajate arvudel
põhinev kogumine edaspidiselt isikupõhiseks. Samas ei ole VTK-s välja toodud, mis
teave ning millisel kujul on vajalik mingi ülesande täitmiseks – ennekõike kas mingit
teavet on ilmtingimata vajalik isikustatud kujul koguda ja/või esitada spordiregistrile
juurdepääsu saavale isikule mingi tegevuse raames. Näiteks juhtimisotsuste tegemine
ei eelda isikupõhistele andmetele juurdepääsu, kuid ilmselt konkreetse sporditoetuse
määramine eeldab mingil määral isikuandmete töötlemist.
2.3. Ka selle muudatusega seonduvalt pole tehtud andmekaitsealaste mõjude analüüsi (vt
VTK lk 30, p 11.2.1). Soovitan selles osas eelnõud täiendada.
2.4. VTK-s (lk 30, p 11.2.1.) on mh märgitud, et harrastajate alamandmekogu andmed
oleksid piiratud juurdepääsuga – soovitan selles osas eelnõud/eelnõu seletuskirja
täpsustada, mis juurdepääsupiirangu alusega on tegemist avaliku teabe seaduse § 35
Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
mõistes ning esitada ka vastavad põhjendused.
2.5. VTK-s (lk 24, kavandatav muudatus 3) on märgitud ka teatav seos spordiregistri ja
Eesti hariduse infosüsteemiga (EHIS). Samas ei ole VTK-st selge, kas EHIS-sse
edaspidiselt teatavaid andmeid ei koguta? Kui see on nii, siis tuleks see eelnõus
selgelt välja tuua, sh ka otsustada, mis nende andmetega edasi tehakse – kantakse
mõnesse teise andmekogusse ja/või kustutatakse EHIS-st.
3. „Sporditulemuste andmebaasi“ liitmine Eesti spordiregistriga
3.1. VTK-s on mitmes kohas mainitud justkui soovitakse nö kanda üle „sporditulemuste
andmebaasis“ olevad andmed spordiregistrisse. Samas sellise nimega andmekogu ei
ole olemas – vähemalt riigi infosüsteemide haldussüsteemis seda polnud, sh ei olnud
sellise nimetusega andmekogu põhimäärus leitav Riigi Teatajast. Seega ei ole selge,
kes oleks sellise andmekogu pidaja (vastutav töötleja), millisel õiguslikul alusel
toimub (isiku)andmete töötlemine ning kõik muud andmekogu pidamisega seotud
korralduslikud küsimused. Ka VTK-s endas on märgitud (lk 14, p 4.3.), et
sporditulemuste kogumise ja analüüsimise osas spetsiaalne regulatsioon hetkel
puudub. Samas mingil põhjusel pidavat Spordikoolituse ja –Teabe SA koguma ja
analüüsima sporditulemusi, kuid VTK-st ei selgu, millisel õiguslikul alusel see
andmete töötlus toimub (vt lk 32, p 11.3.1.).
3.2. Kuna inspektsioonile ei ole teada, millisel õiguslikul alusel toimub praegu
„sporditulemuste andmebaasis“ isikuandmete töötlemine, ei ole ka hetkel võimalik
anda hinnangut, kas neid andmeid on võimalik nö üle kanda spordiregistrisse. Kui
hetkel kogutakse „sporditulemuste andmebaasi“ andmeid isiku nõusolekul, siis ei ole
riigil võimalik asuda andmesubjekti asemele ning nö ühepoolselt muuta nõusoleku
tingimusi ehk kanda sporditulemused spordiregistrisse.
3.3. Seega saaks andmete kogumine toimuda ainult edaspidiste sporditulemuste osas.
Kuna VTK-st ei ole täpselt selge, mis isikuandmeid konkreetselt kogutakse, siis ei ole
ka võimalik anda arvamust, kas kogutavate andmete kogumisel arvestatakse
minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid.
3.4. Kui „sporditulemuste andmebaas“ on mingi riiklik andmekogu, siis tuleb samuti
otsustada, mis saab peale andmete ülekandmist spordiregistrisse sinna kantud
andmetega – eelduslikult toimub nende kustutamine, kuna konkreetse andmekogu
pidamise eesmärk on ära langenud.
4. Ülevaade Eesti spordiorganisatsioonide esindajatest rahvusvahelises spordi
katuseorganisatsioonides
4.1. Selle muudatusega seonduvalt on VTK-s (lk 11, p 3.4.) märgitud, et esindajaga seotud
kontaktandmed on juurdepääsuga teave – samas ei ole selge, mis juurdepääsupiirangu
alusega on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 mõistes. Seetõttu tasub selles osas
eelnõud ja/või eelnõu seletuskirja täpsustada.
4.2. Samuti ei ole VTK-st üheselt selge, miks käsitletakse nende esindajate andmeid
isikuandmetena – sisuliselt tuleks hinnata, kas mingi organisatsiooni esindajaks
olemine on käsitletav selle esindaja eraeluline tegevusena (sel juhul tuleks jaatada
isikuandmeteks kvalifitseerimist) või on ennekõike tegemist tema nö töökohustuste
täitmisega.
5. Eesti spordi katuseorganisatsioonide juhtide kontaktandmete koondamine Eesti
spordiregistrisse
5.1. Ka selles osas ei ole VTK-st üheselt selge, miks käsitletakse nende juhtide
kontaktandmeid isikuandmetena – ka sel juhul tuleks hinnata, kas mingi
organisatsiooni esindajaks olemine on käsitletav selle esindaja eraeluline tegevusena
(sel juhul tuleks jaatada isikuandmeteks kvalifitseerimist) või on ennekõike tegemist
tema nö töökohustuste täitmisega.
5.2. Samuti ei ole VTK-s analüüsitud, kas ning kuivõrd nende juhtide kontaktandmed on
samastatavad äriregistris olevate spordivaldkonnas olevate katuseorganisatsioonide
kontaktandmetega. Reaalsuse on võimalik, et juhtide kontaktandmetena esitataks
samad andmed, mis on äriregistris.
2 (3)
6. VTK-s on (lk 26, p 10.2) märgitud ka, millal on lubatud põhiseaduse kohaselt inimeste
eraellu sekkuda. Samale temaatikale on viidatud ka VTK punktis 10.3. Samas ei ole VTK-
s teavet, millise põhiseaduse § 26 lõikes 2 toodud piirklausli alusel toimub eraelu riive.
7. Seoses esitatud VTK-ga märgin, et kui VTK-ga seotud eelnõu on vastu võetud, siis tuleb
teha ka sellekohased muudatused riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Inspektsiooni
võrgulehel on teave, mida inspektsioon sellega seotud kooskõlastamiste korral hindab –
leitav: http://www.aki.ee/et/avalik-teave/andmekogude-kooskolastamine. Viimane
kooskõlastus spordiregistriga toimus 2014. aastal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Viljar Peep
peadirektor
Raavo Palu
[email protected]
3 (3)