Ministeeriumid Meie 10.05.2018 nr 1.2-2/54-1
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja
tööministri 20. mai 2016. aasta määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Eelnou_TETRIS
2. TETRIS seletuskiri
Lisaadressaat:
Eesti Töötukassa
Lii Pärg 626 9278
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
(02.05.2018)
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse
nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel.
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või
puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja
analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.“;
2) paragrahvi 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) elektroonsed või paberil alusdokumendid.“;
3) määrust täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Andmete esitajad
Andmekogusse esitavad andmeid:
1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik;
2) tööandja;
3) tervishoiuteenuse osutaja.
§ 32. Alusdokumendid
Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on:
1) töövõime hindamise taotlus ja sellele lisatud dokumendid;
2
2) töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid;
3) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.“;
4) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;“;
6) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“;
7) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) isiku surma aeg.“;
8) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) ettevõtluskonto andmed;“;
9) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Andmete säilitamine
(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast
isiku surma;
2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse
kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse seaduses
sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma.
(2) Käesoleva määruse §-s 32 nimetatud alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates
isiku suhtes alustatud menetluse lõpukuupäevast.
(3) Andmete töötlemise logisid säilitatakse kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel
antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat.
(4) Säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta
lõpus.
(5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta
lõpus.“;
12) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Andmekogu lõpetamine
(1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
3
(2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise registrisse või riiklikku
arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.
(3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja
töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) on kehtestatud
töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 22 lõike 4 alusel.
TVTS-iga on loodud õiguslik alus andmekogu pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestatakse
andmekogu pidamise eesmärk, üldine andmekoosseis, vastutav töötleja ja andmete
säilitustähtajad. Põhimäärusega kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon, sealhulgas
andmekogu turvanõuded, täpne andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord,
andmeandjad, saadavad andmed, andmete säilitamise ja väljastamise kord ning muud
korralduslikud küsimused. Andmekogu tagab Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa)
ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike andmete kättesaadavuse töövõime hindamisel,
töövõimetoetuse määramisel, tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisel ning andmete
analüüsimisel ja statistika koostamisel.
Määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus)
(ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on määruses üle
vaadatud ja täiendatud andmekogu pidamise eesmärk, andmekoosseisud, andmeandjad,
registrisse kannete tegemise alusdokumendid ja andmete (sh logide) säilitamise tähtajad.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii
Pärg (
[email protected], 626 9278). Määruse väljatöötamisel osalesid Eesti Töötukassa juriidilise
osakonna juhataja Ira Songisepp (
[email protected], 614 8520) ja juhataja asetäitja
Irina Borozdina (
[email protected], 614 8644) ning Sotsiaalministeeriumi
digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (
[email protected], 626 9755)
Määruse eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected], 6269 329).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse Riigi
Teataja RT I, 25.05.2016, 5 redaktsiooni.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti andmekogu eesmärk ehk määruse § 1 lõige 2.
Sõnastust on täiendatud statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamisega.
Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva
töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside
tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.
2
Statistika ja analüüside tegemiseks andmete kogumise eesmärk on tagada andmed
tööturupoliitika kavandamiseks, tööturuteenuste korraldamiseks, töövõime hindamiseks, toetuste
ja hüvitiste eelarve planeerimiseks, riikliku statistika kogumiseks ja teadustöödeks. Teadus- ja
uurimistööde põhjal kujundatakse teadmispõhiselt tööturupoliitikat ning planeeritakse raha ja
inimressursse.
Andmekogu andmete statistilistel eesmärkidel peamised kasutajad on Eesti Töötukassa,
Sotsiaalministeerium, Statistikaamet (kui riikliku statistika koguja) ning teadus- ja
uurimisasutused.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 3 punkti 2 eesmärgiga täpsustada, et lisaks
elektroonsetele andmetele on andmekogusse tehtavate kannete aluseks paberil esitatud
alusdokumendid. Paberil esitavad töötukassale alusdokumente näiteks töövõime hindamise
taotlejad. Paberil alusdokumendid on loetletud määruse §-s 32, mis lisatakse käesoleva
eelnõuga.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määrust §-dega 31 ja 32, et kehtestada andmete esitajate ja
andmete registrisse kandmise alusdokumentide loetelud. Uus § 31 sätestab, et andmekogusse
esitavad andmeid töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik, tööandja ja
tervishoiuteenuse osutaja. Taotleja esitab taotluse, tervishoiuteenuse osutaja esitab
eksperdiarvamuse andmeid ning tööandja sotsiaalmaksu andmed. Uus § 32 sätestab, et
andmete registrisse kandmise alusdokumentideks on töövõime hindamise taotlus ja sellele
lisatud dokumendid, töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid ning erijuhtudel
sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.
Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 1 ja 2, kuna põhimäärusega ei
pea olema detailselt kirjeldatud, mida andmekogu kaitsmine hõlmab. Määrusega on juba
kehtestatud turvaklass ja turbeaste, mis on piisav. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on
määratud avaliku teabe seaduse § 439 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007.
a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kohaselt vastavalt infosüsteemide
kolmeastmelise etalonturbe (ISKE) süsteemi rakendamisjuhendile.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 punkti 1 sõnastust andmekogusse kantavate
surmaandmete võrra. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse andmekogusse isiku
surmaandmed, et oleks võimalik tagada menetluste lõpetamine ja andmete säilitamise tingimuste
täitmine, arvestades isiku surma kuupäeva. Paragrahvi 15 lõike 1 alusel on töötukassal õigus
saada andmeid rahvastikuregistrist.
Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 15 pealkirja, sest paragrahvis on lisaks
andmeandjatele loetletud neilt saadavad andmed. Varasem peakiri hõlmas vaid andmeandjaid.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse rahvastikuregistrist saadavat andmekoosseisu surmaandmete
võrra. Töötukassal on tarvis teada isiku surma fakti ja aega.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 15 lõiget 3 punktiga 31, et oleks reguleeritud
andmekogusse ettevõtluskonto andmete esitamine maksukohustuslaste registrist.
Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 3 punkt 8, kuna Maksu- ja
Tolliametil puuduvad andmed avalik-õigusliku ameti pidamise kohta. Maksukorralduse seaduse §
251 lõike 4 punkt 15 on kehtetu alates aprillist 2017.
Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõiked 1 ja 4. Lõige 1 viitab avaliku
teabe seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Uue isikuandmete kaitse üldmääruse
jõustumise tõttu tuleb põhiline andmekaitse regulatsioon sealt. Seega ei ole korrektne viidata
ainuüksi nimetatud seadustele. Samuti ei ole üldse vajalik viidata seadustele, sest need kehtivad
nagunii ja andmete töötlemisel peab alati seaduste nõudeid järgima. Lõikes 4 on loetletud logi
3
andmekoosseis, kuid see ei ole vajalik ega nõutav. Oluline on, et andmetöötlus logitakse ja
logisid säilitatakse.
Eelnõu punktiga 11 sõnastatakse uuesti määruse § 20, kehtestades täpsed andmete säilitamise
tähtajad. Töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme
aastat pärast isiku surma. Töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid
säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud
töövõimetoetuse seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Kannete aluseks
olevaid elektroonseid ja paberil alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates isiku suhtes
alustatud menetluse lõpukuupäevast. Andmetöötluse logisid säilitatakse andmekogus kaks
aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse
viis aastat. Säilitustähtaja möödumisel tuleb andmekogusse kantud andmed vastutaval töötlejal
anonüümida üks kord aastas, hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmetöötluslogid üks kord aastas, hiljemalt
säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpuks.
Andmete säilitustähtaja kehtestamise põhjused on järgmised:
• töövõime hindamise andmete säilitustähtaeg (alates nende andmekogusse kandmisest kuni
kümme aastat pärast isiku surma) on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse
arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks
võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi kümme aastat. Sellisel juhul peavad olema
andmed kättesaadavad ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Isikule määratakse osaline või
puuduv töövõime 16. eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid
isik taotleb pensioni 75-aastaselt. Aina populaarsem on kaua tööl käimine, sh
vanaduspensionieas. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli pensioniealistest hõivatuid 2016. aastal
hinnanguliselt 48 300, neist 8900 olid vanuses 70–74 ja 23 500 vanuses 65–69 aastat. Samuti
tõuseb isikute vanaduspensioniiga, mistõttu on oluline ka sotsiaalmaksu andmete säilitamine
andmekogudes. TVTS § 2 lõike 3 kohaselt hinnatakse seaduses sätestatud juhul töövõimet ka
vanaduspensioniealisel isikul. Seega peab andmeid säilitama pärast vanaduspensioniikka
jõudmist. Tulevikus võib tekkida vajadus hinnata töövõimet isikul, kes on juba üle kümne aasta
vanaduspensionieas;
• töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni
vanaduspensionieani. Töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava
seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise
päevast kuni riikliku vanaduspensionieani;
• isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse
arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurust ja
staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on
olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral
vähendatakse isiku nõutavat staaži kolm aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid
juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse juurde
nt tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40%
ulatuses, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast;
• töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning
tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise
määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime
vähenemine oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud
diagnoosidega;
• töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt. Kui
isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, on isikul õigus nii
töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat
töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud
liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja edaspidi nõuab töötukassa liikluskindlustusega
tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse
tagasinõude esitamise korral on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel
tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määrata andmete säilitamise tähtaja vajadust.
Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib
4
töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt
esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel.
Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrollimiseks. Eksperdiarvamuse
vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel
teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid
töödelnud.
Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme
aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse maksmise või muu menetluse lõppemist või
isiku surma. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid
säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. TVTS § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi
enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud.
Pärast andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse. Seda on mõistlik teha üks kord
aastas, siis kui saabub kõikide vastava aasta andmete säilitustähtaeg.
Eelnõu punktiga 12 sõnastatakse andmekogu lõpetamise tingimused. Andmekogu lõpetamise
otsustab valdkonna eest vastutav minister ning lõpetamise korral otsustatakse andmete
üleandmine teise registrisse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või
hävitamise tähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse andmekogu lõpetamine avaliku teabe seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
4. Määruse mõjud
Mõju sihtrühm: tööealine rahvastik
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Määrusel ei ole otsest mõju tööealisele rahvastikule. Andmekogu andmeid kasutatakse
sihtrühmale TVTS-is kehtestatud õiguste tagamiseks ning statistilisi andmeid tööturupoliitika
otsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Muudatusega tagatakse selgem ülevaate sellest, kuidas
ja milliseid isikuandmeid kogutakse ning andmete töötlemine õiguspärastel eesmärkidel.
Mõju sihtrühm: töötukassa ja andmeid edastavad asutused
Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta
Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, mistõttu ei too see kaasa muudatusi
töötukassa töötajatele ega töötukassa andmevahetuspartneritele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Andmekogu pidamise ja arendamise kulud kaetakse töötukassa eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja
Eesti Töötukassale arvamuse avaldamiseks.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0468 - Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/10f97378-9465-47cb-a313-d2e098c335be
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/10f97378-9465-47cb-a313-d2e098c335be?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main