dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 11. mai 2018
Viit
1-12/1169-1
Registreeritud
11. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
25. mai 2018

Failid

  • 📎1.2-254-1 10.05.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc465 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 10.05.2018 nr 1.2-2/54-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 20. mai 2016. aasta määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnou_TETRIS 2. TETRIS seletuskiri Lisaadressaat: Eesti Töötukassa Lii Pärg 626 9278 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU (02.05.2018) MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.“; 2) paragrahvi 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) elektroonsed või paberil alusdokumendid.“; 3) määrust täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „§ 31. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid: 1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik; 2) tööandja; 3) tervishoiuteenuse osutaja. § 32. Alusdokumendid Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) töövõime hindamise taotlus ja sellele lisatud dokumendid; 2 2) töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid; 3) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.“; 4) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;“; 6) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“; 7) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) isiku surma aeg.“; 8) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) ettevõtluskonto andmed;“; 9) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku surma; 2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. (2) Käesoleva määruse §-s 32 nimetatud alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates isiku suhtes alustatud menetluse lõpukuupäevast. (3) Andmete töötlemise logisid säilitatakse kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat. (4) Säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.“; 12) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. 3 (2) Andmekogu lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise registrisse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) on kehtestatud töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 22 lõike 4 alusel. TVTS-iga on loodud õiguslik alus andmekogu pidamiseks. Seaduse tasemel kehtestatakse andmekogu pidamise eesmärk, üldine andmekoosseis, vastutav töötleja ja andmete säilitustähtajad. Põhimäärusega kehtestatakse andmekogu täpsem regulatsioon, sealhulgas andmekogu turvanõuded, täpne andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad, saadavad andmed, andmete säilitamise ja väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Andmekogu tagab Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa) ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike andmete kättesaadavuse töövõime hindamisel, töövõimetoetuse määramisel, tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisel ning andmete analüüsimisel ja statistika koostamisel. Määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on määruses üle vaadatud ja täiendatud andmekogu pidamise eesmärk, andmekoosseisud, andmeandjad, registrisse kannete tegemise alusdokumendid ja andmete (sh logide) säilitamise tähtajad. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg ([email protected], 626 9278). Määruse väljatöötamisel osalesid Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644) ning Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala ([email protected], 626 9755) Määruse eelnõu õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected], 6269 329). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel. Eelnõuga muudetakse Riigi Teataja RT I, 25.05.2016, 5 redaktsiooni. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti andmekogu eesmärk ehk määruse § 1 lõige 2. Sõnastust on täiendatud statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamisega. Andmekogu peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. 2 Statistika ja analüüside tegemiseks andmete kogumise eesmärk on tagada andmed tööturupoliitika kavandamiseks, tööturuteenuste korraldamiseks, töövõime hindamiseks, toetuste ja hüvitiste eelarve planeerimiseks, riikliku statistika kogumiseks ja teadustöödeks. Teadus- ja uurimistööde põhjal kujundatakse teadmispõhiselt tööturupoliitikat ning planeeritakse raha ja inimressursse. Andmekogu andmete statistilistel eesmärkidel peamised kasutajad on Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet (kui riikliku statistika koguja) ning teadus- ja uurimisasutused. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 3 punkti 2 eesmärgiga täpsustada, et lisaks elektroonsetele andmetele on andmekogusse tehtavate kannete aluseks paberil esitatud alusdokumendid. Paberil esitavad töötukassale alusdokumente näiteks töövõime hindamise taotlejad. Paberil alusdokumendid on loetletud määruse §-s 32, mis lisatakse käesoleva eelnõuga. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määrust §-dega 31 ja 32, et kehtestada andmete esitajate ja andmete registrisse kandmise alusdokumentide loetelud. Uus § 31 sätestab, et andmekogusse esitavad andmeid töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev isik, tööandja ja tervishoiuteenuse osutaja. Taotleja esitab taotluse, tervishoiuteenuse osutaja esitab eksperdiarvamuse andmeid ning tööandja sotsiaalmaksu andmed. Uus § 32 sätestab, et andmete registrisse kandmise alusdokumentideks on töövõime hindamise taotlus ja sellele lisatud dokumendid, töövõimetoetuse taotlus ja sellele lisatud dokumendid ning erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid. Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 1 ja 2, kuna põhimäärusega ei pea olema detailselt kirjeldatud, mida andmekogu kaitsmine hõlmab. Määrusega on juba kehtestatud turvaklass ja turbeaste, mis on piisav. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on määratud avaliku teabe seaduse § 439 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kohaselt vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe (ISKE) süsteemi rakendamisjuhendile. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 punkti 1 sõnastust andmekogusse kantavate surmaandmete võrra. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse andmekogusse isiku surmaandmed, et oleks võimalik tagada menetluste lõpetamine ja andmete säilitamise tingimuste täitmine, arvestades isiku surma kuupäeva. Paragrahvi 15 lõike 1 alusel on töötukassal õigus saada andmeid rahvastikuregistrist. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 15 pealkirja, sest paragrahvis on lisaks andmeandjatele loetletud neilt saadavad andmed. Varasem peakiri hõlmas vaid andmeandjaid. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse rahvastikuregistrist saadavat andmekoosseisu surmaandmete võrra. Töötukassal on tarvis teada isiku surma fakti ja aega. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 15 lõiget 3 punktiga 31, et oleks reguleeritud andmekogusse ettevõtluskonto andmete esitamine maksukohustuslaste registrist. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 3 punkt 8, kuna Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed avalik-õigusliku ameti pidamise kohta. Maksukorralduse seaduse § 251 lõike 4 punkt 15 on kehtetu alates aprillist 2017. Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 17 lõiked 1 ja 4. Lõige 1 viitab avaliku teabe seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumise tõttu tuleb põhiline andmekaitse regulatsioon sealt. Seega ei ole korrektne viidata ainuüksi nimetatud seadustele. Samuti ei ole üldse vajalik viidata seadustele, sest need kehtivad nagunii ja andmete töötlemisel peab alati seaduste nõudeid järgima. Lõikes 4 on loetletud logi 3 andmekoosseis, kuid see ei ole vajalik ega nõutav. Oluline on, et andmetöötlus logitakse ja logisid säilitatakse. Eelnõu punktiga 11 sõnastatakse uuesti määruse § 20, kehtestades täpsed andmete säilitamise tähtajad. Töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku surma. Töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma. Kannete aluseks olevaid elektroonseid ja paberil alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates isiku suhtes alustatud menetluse lõpukuupäevast. Andmetöötluse logisid säilitatakse andmekogus kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat. Säilitustähtaja möödumisel tuleb andmekogusse kantud andmed vastutaval töötlejal anonüümida üks kord aastas, hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmetöötluslogid üks kord aastas, hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpuks. Andmete säilitustähtaja kehtestamise põhjused on järgmised: • töövõime hindamise andmete säilitustähtaeg (alates nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma) on eelkõige vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib isik lükata vanaduspensionile minekut edasi kümme aastat. Sellisel juhul peavad olema andmed kättesaadavad ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Isikule määratakse osaline või puuduv töövõime 16. eluaastast ja õigus vanaduspensionile jäämiseks tekib 65-aastaselt, kuid isik taotleb pensioni 75-aastaselt. Aina populaarsem on kaua tööl käimine, sh vanaduspensionieas. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli pensioniealistest hõivatuid 2016. aastal hinnanguliselt 48 300, neist 8900 olid vanuses 70–74 ja 23 500 vanuses 65–69 aastat. Samuti tõuseb isikute vanaduspensioniiga, mistõttu on oluline ka sotsiaalmaksu andmete säilitamine andmekogudes. TVTS § 2 lõike 3 kohaselt hinnatakse seaduses sätestatud juhul töövõimet ka vanaduspensioniealisel isikul. Seega peab andmeid säilitama pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Tulevikus võib tekkida vajadus hinnata töövõimet isikul, kes on juba üle kümne aasta vanaduspensionieas; • töövõimet välistava seisundi korral võib isikul tuvastada puuduva töövõime kuni vanaduspensionieani. Töövõimetoetuse seaduse § 8 lõike 2 järgi võib töövõimet välistava seisundi korral isikul tuvastada puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni riikliku vanaduspensionieani; • isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurust ja staažinõude vähendamist. Vanaduspensioni staažinõuet (15 aastat) vähendatakse, kui isikul on olnud osaline või puuduv töövõime. Näiteks 10-aastase osalise või puuduva töövõime korral vähendatakse isiku nõutavat staaži kolm aastat. Pensioni suurenduse all mõeldakse neid juhtumeid, kus osaline või puuduv töövõime annab õiguse pensionilisale, mis arvutatakse juurde nt tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40% ulatuses, püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast; • töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas töövõime vähenemine oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm seotud diagnoosidega; • töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu, on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele. Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu, ja edaspidi nõuab töötukassa liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse tagasinõude esitamise korral on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määrata andmete säilitamise tähtaja vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast liiklusõnnetust võib 4 töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud vähenemise vahel. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel kontrollimiseks. Eksperdiarvamuse vaatamise logisid säilitatakse kauem, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Isikud võivad sel teemal esitada rohkem kaebusi ning on tarvis kauem minevikku tagasi vaadata, kes on andmeid töödelnud. Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada andmekogus kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse maksmise või muu menetluse lõppemist või isiku surma. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas. TVTS § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud. Pärast andmete töötlemise tähtaja lõppu andmed anonüümitakse. Seda on mõistlik teha üks kord aastas, siis kui saabub kõikide vastava aasta andmete säilitustähtaeg. Eelnõu punktiga 12 sõnastatakse andmekogu lõpetamise tingimused. Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister ning lõpetamise korral otsustatakse andmete üleandmine teise registrisse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse andmekogu lõpetamine avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine on tingitud 25.05.2018 jõustuvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: tööealine rahvastik Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusel ei ole otsest mõju tööealisele rahvastikule. Andmekogu andmeid kasutatakse sihtrühmale TVTS-is kehtestatud õiguste tagamiseks ning statistilisi andmeid tööturupoliitika otsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Muudatusega tagatakse selgem ülevaate sellest, kuidas ja milliseid isikuandmeid kogutakse ning andmete töötlemine õiguspärastel eesmärkidel. Mõju sihtrühm: töötukassa ja andmeid edastavad asutused Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, mistõttu ei too see kaasa muudatusi töötukassa töötajatele ega töötukassa andmevahetuspartneritele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Andmekogu pidamise ja arendamise kulud kaetakse töötukassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja Eesti Töötukassale arvamuse avaldamiseks. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0468 - Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/10f97378-9465-47cb-a313-d2e098c335be Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/10f97378-9465-47cb-a313-d2e098c335be?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →