Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Ridakülas Niinemäe kraavi kooskõlastuse ja arvamuse küsimine

Transpordiamet [email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/4318 Kooskõlastuse ja arvamuse küsimine Transpordiametilt (Niinemäe kraav) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rände- ja elupaiga tingimusi Eesti jõgedel. RMK on alustanud Niinemäe kraavi jõeliste elupaikade parandamise kavandamist vastavalt taastamiskavale „Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must- toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja taastamine“. Taastamiskava on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava raames 2025. aastal. Taastamiskava koostas RMK ning tegevusi rahastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kava on kooskõlastanud nii Kliimaministeerium, Keskkonnaamet kui ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava näeb ette must-toonekure jaoks sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise. Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirjale lisatud dokumentides: „Tööde kavatsus_Niinemäe.docx“ ja selle lisas 1. RMK soovib Niinemäe kraavis kavandatud töödele Transpordiameti kooskõlastust. Palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument koos lisatud lähteülesandega. Lähteülesandes on täpsemalt kirjeldatud tööde olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt. Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Rooni - kontakttelefon: 562 876 78). Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Rooni veeökoloog looduskaitseosakond Lisad: Tööde kavatsuse dokument, Tööde kavatsus_Niinemäe.pdf Lisa 1, Lisa 1_LÜ OBJ 3366 KVKP Niinemäe kraav.pdf 56287678 [email protected]  Niinemäe kraavi elupaikade parendamine a) Niinemäe kraavi elupaikade parendamise eesmärk Niinemäe kraavi (VEE1079300) elupaikade parendamise eesmärk on vooluveekogu füüsilise kvaliteedi tõstmine läbi meetmete, mis parandavad kohalike kalapopulatsioonide sigimis- ja kasvualade ökoloogilist sobivust ning suurendavad must-toonekure toitumisojade toidubaasi. Tegevused on kavandatud vastavalt Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamise ja taastamise taastamiskavale1. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava2 näeb ette must- toonekure jaoks sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise. Selleks selgitati välja keskpolügoonil ja selle ümbruses asuvate vooluveekogude looduslikkuse taastamise vajalikkus ja tehnilised võimalused. Must-toonekurele sobivateks vooluveekogudeks piirkonnas on hüvitusmeetmete kavas nimetatud Valgejõgi, Soodla jõgi, Mustjõgi, Aavoja, Läsna jõgi, Raudoja, Pala oja, Rekka oja, Pikkoja, Treimani oja, Kõnnu oja, Härjakõrioja, Leppoja, Liivoja, Visteroja, Kaanjärve oja ja Niinemäe kraav. Käesolevas tööde kavatsuse dokumendis käsitletakse Niinemäe kraavi, mis suubub Valgejõkke. Must-toonekure arvukus on Eestis viimased 35 aastat järjepidevalt langenud (perioodil 1991-2020 hinnanguliselt kolm korda3) ning jõudnud tänaseks kriitilisse seisu. Arvukuse vähenemise üheks peamiseks teguriks peetakse toidupuudust, mille on tinginud must-toonekurele sobilike toitumiskohtade (eelkõige vooluveekogud) elustiku vaesumine ja saakobjektide kättesaadavuse vähenemine. Must-toonekurg on kohastunud toituma metsamaastikus suhteliselt hõredalt kasvavate suurte puudega varjatud väikestel veekogudel, kus püüab saaki peamiselt veekogus ja selle kallastel kõndides. Reeglina on need olnud metsaojad või vähemal määral muud märgalad (kobraste üleujutusalad, madalsood), kuid välistatud pole ka avamaastikus paiknevad (voolu)veekogud. Eestis on must- toonekure toitumisalasid põhjalikumalt uuritud kahe projekti raames: „Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule“ (Eesti Maaülikool, 2007-2011) ja „Fresh water health Control through Black Stork perspective“ (Kotkaklubi MTÜ, 2019-2022). Must-toonekure peamisteks toiduobjektideks on vooluveekogudes elavad väiksemad kalad ja kahepaiksed, vähemal määral väikesed imetajad ning selgrootud. Kalastiku koosseis ja arvukus sõltub ennekõike vooluveekogu seisundist ja omadustest, hüdroloogilisest režiimist ja inimtegevuse mõjudest selle valgalal. Seega on veekogude kvaliteedi parandamiseks must-toonekure toitumisaladena tarvis parandada jõgede kalastiku olukorda, mis omakorda eeldab vooluveekogu üldist ökoloogilist seisundit toetavate meetmete rakendamist: 1 Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja taastamine. Taastamiskava. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus. Tartu. 2025. 2 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine. Hüvitusmeetmete kava. Skepast&Puhkim OÜ. 2020. 3 Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O., Sellis, U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 34 (2), 20−39. 1  • rändetõkete eemaldamine; • kudealade taastamine; • vooluveekogude mitmekesisuse suurendamine, sh: o kärestike loomine o suurte kivide vette lisamine o puutüvede ja lamapuidu vette asetamine o loogete taastamine või nende kujundemise soodustamine; • toitumisveekogude varjulisuse soodustamine, sest puudelt kukub vähemalt pool kaladele toiduks olevatest putukatest, puude all on kaladel enam varjepaiku ning ka veetaimestik ei hakka vohama nii, nagu päikesele avatud lõikudes; • muude õgvendamise ja kraavitamise tulemusena toimunud elupaiga kahjustuste leevendamine, sh arvestades: o setete edasikannet o toitainete lisandumist o vee viibeaja pikendamist kuivendussüsteemides. Tegevuste kirjeldus: Tööde eesmärk on parendada kalade kudemis- ja elupaigatingimusi maaparandatud Niinemäe kraavis. Kavandatava tegevuse mõju elustikule on positiivne, sest tegevuse tulemusena paranevad kalade kudemistingimused ja suureneb noorjärkude elupaigaks sobilike elupaikade pindala. Tegevuste läbiviimise kavandamisel on arvestatud, et häiring ümbritsevale maakasutusele oleks minimaalne ning tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine. Niinemäe kraavi elupaigalise kvaliteedi parandamiseks on kavas taastada koelmuid, lisada jõesängi varjepaikasid puutüvede näol, mitmekesistada voolumustrit suurte maakivide lisamisega voolusängi ning parendada jõesängi morfoloogiat vitspunutistega. 2 Asukoht: Niinemäe kraavi tööde ala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Ridakülas (joonis 1). Töödega seotud katastriüksused on esitatud tabelis 1. Joonis 1. Niinemäe kraavi uuringuala asendiplaan. Tabel 1. Niinemäe kraavi tööaladega seotud kinnistud. Töödega seotud Omandivorm Kavandatud tööd katastriüksused Kinnistul töid ei kavandata. Kinnistust ülesvoolu on 27302:003:0135 Eraomand kavandatud maakivide paigutamine jõesängi. Kinnistul töid ei kavandata, küll aga on tööd kavandatud 27302:003:0680 Eraomand kinnistule ligipääsu tee ääres paiknevale jõelõigule. Vitspunutiste paigutamine jõesängi. Vitspunutiste vette 27302:003:0036 Eraomand paigutamiseks toimub vajadusel ligipääs kinnistu kaudu (jalgsi). 79201:001:0667 Munitsipaalomand Vitspunutiste paigutamine jõesängi. 27302:003:0081 RMK Vitspunutiste paigutamine jõesängi. Vitspunutiste ja puutüvede paigutamine jõesängi, koelmu 27202:001:0038 RMK taastamine. Vitspunutiste ja maakivide paigutamine jõesängi, koelmu 27202:001:0062 RMK taastamine. 27302:003:0013 Eraomand Soovitus jätta jõelõik looduslikule kujunemisele. 27202:001:0061 RMK 3 Koelmute taastamine Kudepatjade taastamiseks ja parandamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised: • sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm; • juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa; • arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm. Jõesängi mitmekesistamine Jõelise elupaiga mitmekesistamiseks ning varjepaikade loomiseks paigutatakse jõelõiku maakive ja puutüvesid ning parendadakse jõesängi morfoloogiat soodustades kahetasandilise sängi kiiremat kujunemist. Puutüvede lisamisel jõesängi on erinevaid eesmärke. Õigesti paigutatud tüved toimivad voolusuunajatena, tekitades ühetaolisse sängi lookeid ja mitmekesistavad jõepõhja. Voolutakistuste põhjustatud erisused voolukiirustes paigutavad ümber jõepõhja setteid ja tekivad kruusasemad lõigud, mis on meelepärased mitmetele jõeliikidele. Vooluga risti asetatud tüved aga toimivad altkaevajatena, tekitades jõepõhja sügavamaid kohti. Osaliselt ja täielikult vees asuvad tüved on üliolulised pinnad, kuhu tekib biokile, mis on veekogu ainevahetuse üks nurgakividest. Nendel pindadel liiguvad vette ja veest välja ka selgrootud, kes seal munemas käivad või veelise arengu lõpul maismaale suunduvad. Kasutatakse looduslikke tüvesid – kaldametsas kukkunud puid (nt lähedase tuulemurru kasutamine). Kivid vooluveekogus täidavad mitmeid tähtsaid ökoloogilisi ja füüsikalisi rolle: loovad elupaiku paljudele veeorganismidele (nt putukavastsed, kalad, vähid), aitavad aeglustada voolukiirust ja võimaldavad paiguti setetel settida, mis on eriti oluline õgvendatud jõelõikudel. Kivid soodustavad vee hapnikuga rikastamist, sest voolamine neist üle ja ümber tekitab keeriseid ja vahutamist. Oluline on ka kivide roll veekogu vertikaalse mitmekesisuse loomisel – suuremad kivid ja kivikuhjad aitavad moodustada süvikuid ja madalikke, mis mitmekesistavad mikroelupaiku. See suurendab kogu veekogu elurikkust ja stabiilsust. Kahetasandiline säng vooluveekogus toetab elustikku taastades jõe looduslähedasema hüdromorfoloogia ning suurendab seeläbi elupaikade mitmekesisust. Eri kõrgustel paiknevad sängitasemed (madalvee põhivoolusäng ja kõrgem üleujutusterrass) loovad vahelduvaid voolukiirusi, setete ladestumis- ja erosioonitsoone ning erinevaid substraate, mis pakuvad sobivaid tingimusi kaladele, põhjaloomastikule ja veetaimestikule. Üleujutuste ajal võimaldab kõrgem tasand vee ajutist laialivalgumist, vähendades voolukiirust ning parandades toitainete sidumist ja setete kinnipidamist. Jõesängi morfoloogiline mitmekesisus suurendab ökoloogilist vastupidavust ning toetab liigirikkust. Vitspunutiste kasutamine jõesängis on tõhus looduspõhine võte loogete kujunemise soodustamiseks. Punutised paigaldatakse tavaliselt voolu suunamiseks kalda lähedale või sängi sisse nii, et need kitsendavad voolulõiku ja suurendavad kohalikku voolukiirust ühel kaldal samal ajal kui vastaskaldal vool aeglustub ning setted ladestuvad. 4 Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid. Juhul kui jõesängile ligipääsuks olemasolevad teed puuduvad, võib sõltuvalt asukohast olla vajalik puittaimestiku raiumine. Ligipääsud konkreetsetele tööde asukohtadele on esitatud lisa 1 joonistel. Ehitusmasinaid kasutatakse materjalide transpordiks laoplatsilt konkreetsesse kudepadjandi või maakivide paigutamise asukohta ja võimalusel maakivide paigutamiseks ja kruusa kallamiseks ojja. Edasine töö, kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks koelmupadjandiks, tehakse inimjõul, kasutades reha. Samuti paigaldatakse suuremad kivid ja puutüved täpsemasse asukohta võimalusel masinaga, ent vajadusel inimjõul. Vitspunutised ehitatakse ja kinnitatakse jõesängi käsitööna. Ehitustöid ei viida läbi masinatega veekogus olles. Tööde järgselt tasandatakse ja korrastatakse liikumisteed maastikul. b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust infrastruktuurist Tabelis 3 on antud ülevaade töödega mõjutatud jõelõikudele jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust infrastruktuurist. Tabel 1. Ülevaade jõelõikudega seotud infrastruktuurist. Katastriüksuse Infrastruktuur tunnus 79201:001:0667 Niinemäe kraavi suubumiskohast Valgejõkke ca 60 m ülesvoolu on Valgejõe ja Niinemäe kraavi vahelisel poolsaarel ujumiskoht ja Tapa Valgejõe saare rannavõrkpalliplats. 27302:003:0081 Niinemäe kraav paikneb Ohepalu looduskaitseala hooldatava sihtkaitsevööndi serva alal. 27202:001:0062 Niinemäe kraav paikneb osaliselt avalikult kasutatava tee kaitsevööndis 27202:001:0062 ja Niinemäe kraavist ca 20 m kaugusel selle kõrval kulgeb elektriõhuliin alla 1 kV 27302:003:0135 nimetusega AMKA.3x50+70. 27302:003:0036 Jõe vasakul kaldal on III kaitsekategooria taimeliigi Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) leiukoht. 27202:001:0062 ja Niinemäe kraavi ületab pärandkultuuriobjekt „Kruusakarjääri haruraudtee“. 27202:001:0038 Katastriüksusel 27202:001:0062 kulgeb vahetult Niinemäe kraavi kaldal pärandkultuuriobjekt „Paruni tee“. Terve lõik Niinemäe kraav kuulub maaparandussüsteemide eesvoolude hulka (maaparandussüsteemi kood 4107930010010). Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd on 12 m (MPS § 48). Terve lõik Ranna või kalda veekaitsevöönd 1 m. c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid Niinemäe kraavi läte asub Kadrina vallas Ridakülas ning kraav suubub Valgejõkke samuti Ridakülas. Niinemäe kraav on Ridakülast algav maaparandussüsteemi Vanamõisa 4107930010010/001 eesvool, mis suubub Valgejõkke Tapa paisust allavoolu jääval lõigul. Niinemäe kraav on terves ulatuses tehislikus sängis, olles kanaliseeritud juba aastakümneid tagasi. Kraavi võib lugeda kogu pikkuses külmaveeliseks4, mistõttu on tegemist jõeforellile väga sobiliku vooluveekoguga. 4 Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Tartu 2019. 5 Niinemäe kraavi taastamislõigu ülemjooks on aja jooksul looduslike protsesside tulemusel hakanud ilusti taastuma, mistõttu sellel kraavi osal looduskaitselisi töid ei kavandata. Küll aga antakse lähteülesandega soovitus jätta nimetatud lõik edasisele looduslikule kujunemisele. Soovituse eesmärk on säilitada ja soodustada looduslike hüdromorfoloogiliste protsesside toimimist. Niinemäe kraavi kesk- ja alamjooksul on kavandatud sängi mitmekesistamine, et soodustada forelli noorjärkude elupaigaks sobivamate sügavamate ja aeglasema vooluga lõikude ning varjepaikade kujunemist. Niinemäe kraavis on forelli arvukuse kujunemisel piiravaks faktoriks ka kudealade vähesus. Kudepadjandite taataminetõstab oja potentsiaali forelli sigimisalana. Täpsema ülevaate kavandatud töödest ja nende asukohtadest annab lähteülesanne (lisa 1). Joonis 2. Vaade Niinemäe kanaliseeritud kraavile, mis on aja jooksul hakanud ise taastama looduslikku ilmet. Vitspunutised on kavandatud olemasolevate taimestunud alade ümber, et soodustada seal settepadjandite ja seeläbi kahtasandilise sängi kujunemist. Kahetasandiline säng on piisava läbilaskevõimega, arvestades Niinemäe kraavi laiust. Suurvee ajal voolab vesi üle settepadjandite. 6  d) Eelhinnang, kuidas jõesängi mitmekesistamine ning kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub. Mõju eramaadele: Kavandatavad tööd mõjutavad nende kinnistute omanikke, kelle maaüksustelt toimub ligipääs tööaladele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused. Mõju infrastruktuurile: Tööde kavandamise käigus on hinnatud planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimimisele lähtudes põhimõttest, et tööd ei mõjutaks maaparandussüsteemide toimimist. Kavandatavad tööd ei mõjuta elektriõhuliine. Tööde tarvis erateede kasutamiseks küsitakse maaomanike kooskõlastused ning vajadusel korrastatakse teed ja tööde alad pärast tegevuse lõppemist. Niinemäe kraav asub 330 m ulatuses avalikult kasutatava Tapa-Loobu tee kaitsevööndis. Tööd on kavandatud nii, et need ei kahjustaks Tapa-Loobu tee seisukorda. Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid mõjutegureid loodusele Niinemäe kraavis on selle tehislikkus – kraav on terves ulatuses kanaliseeritud. Vooluveekogu elupaigalise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli sigimis- ja kasvualad, samuti paranevad elutingimused teistele veeorganismidele. Niinemäe kraav suubub Valgejõkke, mis kuulub terves ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Kavandatud tegevusel puudub negatiivne mõju Ohepalu looduskaitseala Tapa sihtkaitsevööndile (hooldatav sihtkaitsevöönd KLO1100376) ning kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incamata) leiukohale. Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub. e) Maaparandussüsteemide edasised tingimused hooldus- ja rekonstrueerimistöödele RMK poolt mitmekesistatud lõikudel Vooluveekogude looduslike elementide mitmekesisuse suurendamise eesmärk on parandada kogu veekogu looduslikkust, mille tulemusel tõuseb jõeliste elupaikade kvaliteet ning paranevad tingimused veekogude elustikule. RMK kaardistab mitmekesistatud jõelõigud ning edastab pärast tööde lõppemist vastava teabe Maa- ja Ruumiametile selleks, et tulevikus oleks maaparandussüsteemide hooldamise ja rekonstrueerimise korral välistatud nende jõelõikude kahjustamine - näiteks kivide, puidu või kudepadjandite otsene väljatõstmine. Teedega piirnevate ojade ja peakraavide mitmekesistamistegevusi kavandatakse nii, et ojasse lisatud kivid ja puit ei sega edaspidi teeservade hooldamist (puitu saab paigutada oja teise serva või sängi keskele, kive teepoolsesse serva ei paigutata või tehakse seda piisavale kaugusele kaldast, et ei takistaks niitmist jne). Juhtudel, kui on vajalik kraavikallast kindlustada erosiooni takistamiseks, võib olla vajalik kivide paigutamine teepoolsesse serva. Seda tehakse, kui tegevus on ametkondade poolt kooskõlastatud. Taastatud veekogudel on võimalik jätkata vajaduse korral eesvoolude hooldamist Maa- ja Ruumiametile edastatud kaardikihtide alusel. Maaparanduse hooldus- ja rekonstrueerimistöid tuleb vältida tehtud tööde asukohtades ning nende vahetus läheduses. Hooldus- ja rekonstrueerimistööde 7 käigus ei tohi jõkke paigutatud elemente (kivid, koelmud, palgid, vitspunutised) eemaldada. Lisaks tuleb tagada, et samas veekogus tehtavate hooldus- ja rekonstrueerimistööde käigus ei lisandu nii taastatud kui ka looduslikele koelmutele/ritraalsetele jõelõikudele setet, mis kataks või mataks need settekihi alla. Käesoleva tööde kavatsuse dokumendiga soovitab RMK teha hooldus- ja rekonstrueerimistöid kraavidel või peakraavidel, mitte veemajanduskavast tulenevatel veekogumitel või kaitsealuste liikide elupaikades, kus on vajalik saavutada või hoida veekogumi või elupaiga/liigi head seisundit. Looduslike elementide kasutamine elupaiga rikastamiseks ei eelda hoolduskohustust üheltki osapoolelt, sest tegevused on väikesemahulised ja asukohad valitud selliselt, kus loodus toetab isetoimimist (kudepadjandid kiirema vooluga kohtades puhastuvad ise setetest, üksikute kivide ja puude lisamine veekokku muudab põhjamorfoloogiat mitmekesisemaks setete ümberpaigutumisega, ent jääb toimima vooluveekogu funktsioon kui setete edasi kandja). Ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide hooldus- ja rekonstrueerimisprojektide puhul tuleb nii ehituse ajal kui ka selle järgselt vältida setete kandumist allavoolu ning kasutada selleks vastavaid leevendusmeetmeid. Settebasseinide rajamine on soovitatav teha kraavidele või peakraavidele, mis ei ole veekogumid veemajanduskava mõistes. Laiendite ja settebasseinide rajamine looduslikesse jõgedesse/ojadesse ei ole soovitatav. Looduslike elementide lisamine jõesängi on planeeritud viisil ja mahus, mis tagab maaparandussüsteemide toimimise ka pärast looduskaitseliste tööde tegemist. Samal ajal on looduskaitseliste tööde eesmärk välistada edasine inimmõju tehtud tööde lõigul ka siis, kui looduslikud protsessid ise muudavad tehtud tööde olemust. See omab pikaajalist positiivset mõju veekogumi seisundile ja selle elustikule. Riiklike eesvoolude eest vastutavale Maa-ja Ruumiametile ei kaasne looduslike elementide lisamisega täiendavaid hoolduskohustusi (k.a. rahalisi kohustusi). Kõik tehtud tööde asukohad ja kaardikihid saadetakse Maa- ja Ruumiametile ning nendes jõelõikudes ei ole vajalik edaspidi hooldus- ja/või rekonstrueerimistöid teha. f) Maaparandus eesvoolude, drenaažide, maaparandussüsteemide kahjustamine ning vastutus nende esinemise korral RMK otsib veekogude taastamistööde planeerimisel tasakaalu looduskaitseliste eesmärkide täitmise ja maaparanduse eesvoolude edaspidise toimimise vahel. Tööde kavandamisel tuleb lähtuda nii veekogumi seisundist ja kvaliteedinäitajatest kui ka maaparandussüsteemide paiknemisest ja seisukorrast. Vooluveekogud võivad olla samaaegselt nii looduslikud veekogud, tugevalt muudetud veekogud kui ka maaparandussüsteemi osad. Veekogudel, mis läbivad vahetusläheduses põllumajandusmaastikku ning kus asub avalike andmebaaside kohaselt maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala, alustab RMK projekteerimistöid, et välistada mõjud drenaažisuudmetele. Veekogudel, mis läbivad vahetusläheduses põllumajandusmaastikku, kuid drenaaživõrk puudub, ei tohi mõjutada kraavide/eesvoolude toimimist. Projekteerimise vajadus sõltub planeeritud tegevuse iseloomust ning ametkondade kooskõlastatustest ja esitatud tingimustest. Veekogudele, mille vahetus läheduses ei ole põllumajandusmaastikku või maaparanduse reguleeriva võrgu ala, koostatakse projekti asemel detailne lähteülesanne, mis sisaldab nii objekti iseloomustust kui ka planeeritud tööde ja nendega seotud ajutiste rajatiste (näiteks ligipääsud, materjali ladustamise alad jne) kirjeldust. Lähteülesandes planeeritud tegevused ei tohi tekitada veekogudel pidevaid 8 üleujutusi, takistada liigselt äravoolu ega mõjutada ülesvoolu asuvate kraavide/drenaažide, sildade ja truupide toimimist. Eelnevalt nimetatud mõjude esinemisel tuleb esitada RMK-le teabekiri tekkinud olukorrast koos asukoha ja kirjeldusega. RMK veeökoloogid hindavad olukorda kaasates vajadusel seotud ametkondade esindajaid. Juhul kui selgub, et RMK tehtud looduskaitselised veekogude taastamistööd mõjutavad maaparandussüsteemi toimimist madalveeperioodil või on tekkinud üleujutusi, mis ei ole tingitud suurveest, erakorraliste ilmastikutingimuste või nt kopra tegevuse tõttu, võtab RMK tehtu osas vastutuse ning muudab tehtud tööde mahtusid, asukohtasid või vajadusel eemaldab tehtud tööd veekogust. LISAD Lisa 1. LÜ OBJ 3366 KVKP Niinemäe kraav 9  Looduskaitsetöö lähteülesanne Tööobjekti ID: 3366 Lähteülesande ID: 5458 Tööobjekti nimi: KVKP Niinemäe kraavi elupaikade parendamine Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine Tööobjekti paiknemine: Niinemäe kraav (VEE1079300) asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Ridakülas. Tööala on näidatud asendiplaanil joonisel 3. Kavandatud töödega kattuvad katastriüksused on toodud allolevas tabelis. Töödega seotud Omandivorm Kavandatud tööd katastriüksused Kinnistul töid ei kavandata. Kinnistust ülesvoolu on 27302:003:0135 Eraomand kavandatud maakivide paigutamine jõesängi. Kinnistul töid ei kavandata, küll aga on tööd 27302:003:0680 Eraomand kavandatud kinnistule ligipääsu tee ääres paiknevale jõelõigule. Vitspunutiste paigutamine jõesängi. Vitspunutiste 27302:003:0036 Eraomand vette paigutamiseks toimub vajadusel ligipääs kinnistu kaudu (jalgsi). 79201:001:0667 Munitsipaalomand Vitspunutiste paigutamine jõesängi. 27302:003:0081 RMK Vitspunutiste paigutamine jõesängi. Vitspunutiste ja lamatüvede paigutamine jõesängi, 27202:001:0038 RMK koelmu taastamine. Vitspunutiste ja maakivide paigutamine jõesängi, 27202:001:0062 RMK koelmu taastamine. 27302:003:0013 Eraomand Kinnistul taastamistöid ei kavandata, kuid antakse soovitus jätta Niinemäe kraavi lõik looduslikule 27202:001:0061 RMK kujundamisele. 1 Väärtuse seisund: Niinemäe kraav on maaparandussüsteemi Vanamõisa 4107930010010/001 eesvool, mis suubub Valgejõkke Tapa paisust (PAIS022650) allavoolu jääval lõigul. Niinemäe kraav on terves ulatuses tehislikus sängis olles kanaliseeritud juba aastakümneid tagasi. Seda võib lugeda kogu pikkuses külmaveeliseks, mistõttu on tegemist jõeforellile väga sobiliku vooluveekoguga. Vaatamata sellele, et Niinemäe kraav on hakanud aja jooksul looduslikumaks muutuma, on kraavis forelli arvukuse kujunemisel üheks piiravaks faktoriks kudealade kehv seisukord. Sobiva fraktsiooniga kruusa lisamine tõstab oja potentsiaali forelli sigimisalana. Lisaks on vajalik sängi mitmekesistamine, et tekiks juurde forelli noorjärkude ja muu vee-elustiku elupaigaks sobivaid sügavamaid ja aeglasema vooluga lõike ning varjepaike. Tööde detailne kirjeldus: Niinemäe kraavis tehakse töid jõelise elupaiga mitmekesistamiseks. Selleks taastatakse kudealasid ning luuakse vee-elustikule varjepaikasid jõelõiku paigutatakse maakive ja lamatüvesid ning parendadakse jõesängi morfoloogiat vitspunutistega. Ligipääs ja materjalide ladustamine Ligipääsuks tööalale ning materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid ja jõe kaldamullet. Liikumistrasside valikul tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid alasid, kahjustades minimaalselt kasvavaid ja jalalseisvaid surnud puid. Jõesängi paigaldatav kivimaterjal ladustatakse ajutiselt joonisel 5 märgitud asukohta nii, et ladu ei takistaks teedel liiklemist. Kui tööde käigus ilmneb täiendav masinate parkimise või materjalide ajutise ladustamise või ümberlaadimise vajadus, siis need kohad tuleb töövõtjal eraldi kokku leppida kinnistu omanikuga. Katastriüksusel 27202:001:0038 on vajalik kudepadjandi taastamiseks ligipääs jõele väljaspool teid ja radu. Selleks tuleb raiuda ligipääsutrassilt puud ja põõsad - tuleb tagada liikumiskoridor, mille kaudu saab kudepadjandi materjali toimetada jõe äärde näiteks ATV käruga. Samuti võib olla vajalik mõningate puude raie selleks, et pääseda ligi jõesängi maakivide paigutamiseks katastriüksusel 27202:001:0062. Selleks tuleb kaldapuistusse raiuda tasku, eemaldades ligipääsu tagamiseks võimalikult vähe puid. Tööde käigus minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Ehitusmasinaid kasutatakse materjali transpordiks konkreetsesse kudepadjandi asukohta jõe kaldal. Edasine töö – kruusa kandmine jõesängi ning kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks kudepadjandiks – teostatakse juba inimjõul, kasutades näiteks ämbreid ja reha. Maakivid paigutatakse jõesängi ehitustehnika abil. Vitspunutised ehitatakse ja kinnitatakse jõesängi käsitööna. Lamatüvede paigutamine jõesängi toimub samuti inimjõul, kasutades vajadusel vaid mootorsaagi tüvede pikkuse vähendamiseks. Ligipääs jõe kaldale jalgsi. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne: välditakse kalda erosiooni teket ja tagatakse olemasoleva maaparandussüsteemi toimimine. Lamatüvede paigutamine jõesängi toimub jõe paremkaldalt katastriüksustel 27202:001:0038. 2 Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga. Kudepadjandite taastamine Niinemäe kraavis on planeeritud taastada kolm kudepadjandit vastavalt tabel 1 parameetritele. Tabel 1. Kudepadjandite taastamise mahud. Kudepadjandi Kudepadjandi Jõkke lisatava Katastriüksus asukoht mõõtmed (m) veerise maht (m3) 6572155.16, 10x2 4 27202:001:0062 612251.47 6572161.69, 10x2 4 27202:001:0062 612283.02 6572785.059, 3x1 0,6 27202:001:0038 612890.583 Kokku 8,6 Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. See tähendab, et kudepadjandi materjal paigutatakse jõesängi põndakuna, nii ühte kui teise kaldasse. Kudepadjandite taastamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised: - sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu 70% 16-64 mm ning 30% 32-64 mm. - juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa. - arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm. Kudepadjandite asukohad on valitud arvestades, et need jääksid vähemalt 10 m allavoolu truubi suudmest. Seeläbi välditakse kudepadjandi tõttu võimalikku tekkivat veetaseme tõusu truubis. Maakivide jõesängi paigutamine Kivid vooluveekogus täidavad mitmeid tähtsaid ökoloogilisi ja füüsikalisi rolle: loovad elupaiku paljudele veeorganismidele (nt putukavastsed, kalad, vähid), aitavad aeglustada voolukiirust, vähendades erosiooni ja võimaldades setetel settida, mis on eriti oluline õgvendatud jõelõikudel. Kivid soodustavad vee hapnikuga rikastamist, sest voolamine neist üle ja ümber tekitab keeriseid ja vahutamist. Oluline on ka kivide roll veekogu vertikaalse mitmekesisuse loomisel – suuremad kivid ja kivikuhjad aitavad 3 moodustada süvikuid ja madalikke, mis mitmekesistavad mikroelupaiku. See suurendab kogu veekogu elurikkust ja stabiilsust. Niinemäe kraavi paigutatakse maakive joonisel 4 ja 5 märgitud jõelõikudele hajusalt ja gruppidena vastavalt tabeli 2 mahtudele. Maakive kudepadjandile ei paigutata. Oluline on, et jõesängile jääks looduslik ilme. Seejuures arvestatakse, et lühemas lõigus ei paigutata maakive truubi suudmele lähemale kui 10 m. Pikemas lõigus tuleb suuremad kivid paigutada maanteepoolsesse jõesängi serva ning võimalusel 5 suuremat maakivi suruda kaldasse. Selline kivide asetus suunab vooluvett rohkem vastaskalda poole, vähendades seeläbi teetammi lähedase kalda erosiooniriski ning aidates kaitsta teetammi stabiilsust. Samuti võib olla jõesängile ligipääsuks vajalik mõningate puude raie kaldavööndis. Selleks tuleb kaldapuistusse raiuda tasku, eemaldades ligipääsu tagamiseks võimalikult vähe puid. Tabel 2. Maakivide jõesängi paigutamise mahud. Lõigu Maakivid Maakivide Maakivide lõik Maakivide Jrk pikkus d=30-50 d=60…90 Katastriüksus (algus) lõik (lõpp) (m) cm (tk) cm (tk) 6572147.515, 6572164.307, 1 65 40 5 27202:001:0062 612226.135 612288.688 6572203.525, 6572222.291, 2 90 70 10 27202:001:0062 612466.544 612552.567 Kokku 110 15 Vitspunutised Jõesängi paigutatakse 50 vitstest punutud kaart käsitööna (joonis 1). Vitspunutised paigutatakse ümber jõesängi juba ise kujunenud taimestunud poolkaarte (joonis 2). Koostöös RMK veeökoloogi ja/või töödejuhiga valitakse välja need poolkaared, mis kasvavad madalamal settepadjandil või ei ole tekkinud jõe põhjast kõrgemat settepadjandit. Vitspunutiste meisterdamine ümber taimestunud poolkaarte soodustab setete kuhjumist poolkaarte sisse. Rajatavate vitspunutiste arv jagatakse enam-vähem ühtlaselt tabelis 3 nimetatud lõigu pikkusele. Vitspunutiste meisterdamiseks vajaliku materjali võib koguda RMK metsast. Kogutava materjali asukoht tuleb kooskõlastada RMK-ga. Vitspunutiste materjali kogumine on saetöö, mida tehakse käsitsi. Samuti on käsitöö vitste kaarteks punumine ja nende kinnitamine jõesängi. Vitspunutiste meisterdamiseks tuleb varuda painduvaid oksi (eelistatud on pajuvõsa kasutamine, kuid võib kasutada muid liike). Lisaks tuleb varuda 5-10 cm läbimõõduga, vähemalt 2 m pikkuseid toikaid. Toikad saetakse kohapeal parajaks pikkuseks vastavalt veesügavusele. Punutud vitste osa peab ulatuma veekogu põhjast kuni 20-30 vm üle veepinna. Alternatiivina vitspunutistele võib kasutada tiheda juurestikuga kände, mis tuleb ümber taimestikuga poolkaarte paigutada nii, et juurestik jääb taimesaart ümbritsema ja kännu osa on suunatud poolkaare keskele. 4  Tabel 3. Vitspunutiste jõesängi paigutamise mahud. Lõigu Vitspunutiste Vitspunutiste Lõigu pikkus Vitspunutiste arv Katastriüksus nr lõik (algus) lõik (lõpp) (m) (tk) 6572253.826, 6572161.0553, 27202:001:0062, 1 140 8 612083.034 612187.4620 79201:001:0667 6572289.169, 6572647.394, 27302:003:0081, 2 385 25 612702.496 612833.785 27202:001:0062 6572696.227, 6572853.353, 27202:001:0038, 3 210 17 612853.962 612982.716 27302:003:0036 Kokku 50 Joonis 1. Näide vitspunutistest jõesängis. 5 Joonis 2. Niinemäe kraavis juba kujunenud poolkaared. Vitspunutised on kavandatud meisterdada nendele poolkaartele, millel pole jõepõhjast kõrgemat settepadjandit kujunenud. Lamatüvede paigutamine jõesängi Niinemäe kraavi sängi paigutatakse lamatüvesid kolmes lõigus. Tüvede paigutamiseks jõesängi kasutatakse jõe lähedalt leitud lamapuitu. Jõesängi paigutatakse 1 või 2 puutüve ligikaudu iga 50 m tagant. Tüved asetatakse sängi käsitsi, vajadusel võib tüvede pikkust nt mootorsaega vähendada. Ligipääs jõesängile toimub jalgsi. Lamatüvede paigutamisel jõesängi, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: - sobiv puutüvi on võimalikult suure läbimõõduga; - sobivad erinevad puuliigid; - kasutada võib metsakuiva, tuulemurru või erineva lagunemisastmega suurema diameetriga tüvesid; - tüved paigutatakse jõkke koos okstega (kui neid lamapuidul on); - tüvesid asetatakse jõesängi kuni 3 tk ühte asukohta. Muud tööd Tööde ajal jõelõigus esinevad koprapaisud tuleb likvideerida. Kõik tööde piirkonnas olevad truubid tuleb puhastada neid ummistavast risust nii jooksvalt tööde läbiviimise ajal kui ka pärast kõikide tööde lõpetamist. 6 Tööde käigus veekogust või selle kallastelt leitud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt jäätmeseadusele. Üldised nõuded - tööd tuleb teha suvisel veevaesel ajal; - puutüvede ja maakivide paigutamine ning kudepadjandite taastamine jõesängis tuleb teha koostöös RMK veeökoloogi ja/või tööjuhiga; - töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikku tööde tegemise ajast; - ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega toimuma veepiirist vähemalt 10 m kaugusel; - kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud; - pärast taastamistööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja taastada rikutud kaldapealne ja pinnastee. Soovitus Niinemäe kraavi looduslikule kujunemisele jätmiseks Käesoleva lähteülesandega antakse soovitus jätta katastriüksustel Loobu metskond 308 (tunnus 27202:001:0061) ja Kruusaaugu tunnus: 27302:003:0013) paiknev Niinemäe kraavi lõik looduslikule kujunemisele ning hoiduda nimetatud alal maaparandustöödest. Soovituse eesmärk on säilitada ja soodustada looduslike hüdromorfoloogiliste protsesside toimimist ning nendega seotud elupaikade mitmekesisust. Looduslikes vooluveekogudes on kaldavööndi puudel ja jõkke langeval puidul oluline roll sängistruktuuri kujundamisel ja elustiku toetamisel. Suur puit (lamapuit, tüved ja juuremoodustised) toimib voolusuunajana, tekitades ühetaolises sängis voolukiiruste varieeruvust, lookeid ning soodustades setete ümberpaigutumist. Osaliselt või täielikult vees paiknev puit loob olulise pinna biokile arenguks. Biokilel põhineb suur osa vooluveekogude aineringest ja toiduahelast. Puidupindadel arenevad mikroorganismid ja vetikad ning koguneb orgaaniline aine, mis omakorda toetab selgrootute kooslusi – need on olulised nii kalade toiduks kui ka aineringe protsessides. Samuti antakse soovitus välistada nii võsa kui suuremate puude raie kogu Niinemäe kraavi kallastel vähemalt 10 m ulatuses veepiirist. Lisaks kaldavööndist jõkke langevale puidule varjutavad kaldal kasvavad puud veepinda ja reguleerivad vooluveekogu veetemperatuuri. Kaldal kasvavate puude eemaldamine põhjustab vee soojenemist, mis omakorda mõjutab negatiivselt jahedat vett eelistavate kalade ja ka teiste veeorganismide elutegevust. Kaldavööndi taimkate seob ja filtreerib toitaineid ning setet, stabiliseerib kallast juurestiku abil ja vähendab erosiooni; taimestiku eemaldamine suurendab toitainete sissekannet ja soodustab kallaste lagunemist. Samuti on kaldapuude lehevaris ja muu orgaaniline aine oluline energiaallikas vooluveekogude toiduahelas, toetades selgrootute kooslusi ja seeläbi kõrgemaid toiduahela tasemeid. 7 Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud Kavandatud tööde lõigul kuulub Niinemäe kraav maaparandussüsteemide eesvoolude hulka (maaparandussüsteemi kood 4107930010010). Lisatavad elemendid on kavandatud jõesängi hõredalt ning paigaldatavate kivide ja puutüvede maht on väike, mistõttu mõju veetaseme kõikumisele on vähene ja esineb eelkõige madalveeperioodil. Vitspunutiste kasutamine jõesängis on tõhus looduspõhine võte nii loogete kujunemise soodustamiseks kui ka laia vooluveekogu kitsamaks muutmiseks, et põuaperioodidel koonduks vesi madalvee voolusängi. Punutised paigaldatakse voolu suunamiseks kalda lähedale sängi sisse nii, et need kitsendavad voolulõiku. Vitspunutiste jõesängi paigutamise asukohad on kavandatud arvestades kanaliseeritud Niinemäe kraavi kõrgeid kaldaid ja laia sängi, kuhu vesi mahub ära ka suurvee ajal, tekitades tulevikus settepadjanditest ajutiselt üleujutavad alad. Lähteülesande koostaja: Tuuli Rooni Kuupäev: 08.07.2026 8 Asukohakaardid Joonis 3. Niinemäe kraavil kavandatud tööde lõikude paiknemine. 9 Joonis 4. Asendiplaan: vitspunutiste jõesängi paigutamise lõik 1 ja maakivide jõesängi paigutamise lõik 1. Joonisel on ära näidatud ka kahe koelmu asukohad. 10 Joonis 5. Asendiplaan: maakivide jõesängi paigutamise lõik 2 ja materjalide ladustamise ala. 11 Joonis 6. Asendiplaan: vitspunutiste lõigud 2 ja 3 ning puutüvede lõigud 1 ja 2. Puutüvede lõik 1 kattub osaliselt vitspunutiste lõiguga 3. Ligipääsud on markeeritud aladel, kus tuleb vajadusel masinatega liikuda. Puutüvede langetamine tehakse katastriüksuselt 27202:001:0038. 12 Joonis 7. Asendiplaan: lõik, mille osas tehakse käesoleva lähteülesande raames soovitus jätta see looduslikule kujunemisele. 13 Saatja: "Tuuli Teppo" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Kooskõlastuse ja arvamuse küsimine Transpordiametilt (Niinemäe kraav) Kuupäev: 2026-07-20 06:13 Tere! Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 20.07.2026 dokumendi nr 3-6.1/2026/4318 Kooskõlastuse ja arvamuse küsimine Transpordiametilt (Niinemäe kraav). Lugupidamisega Tuuli Rooni veeökoloog looduskaitseosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 56287678 [email protected]