dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 10. mai 2018
Viit
1-12/1156-1
Registreeritud
10. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Maiu Merihein
Lahendamise tähtaeg
24. mai 2018

Failid

  • 📎18-417-00834109 10.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc726 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Meie 10.05.2018 nr 18-4/17-0083/4109 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020 aruanne 2017. aasta kohta ja 2018 – 2020 rakendusplaan Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014– 2020“ aruande 2017. aasta kohta ning rakendusplaani aastateks 2018–2020. Palume teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Sihtasutus KredEx AS KredEx Krediidikindlustus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Kaupo Sempelson 6256350 [email protected] 2 (2) 20.04.2018 Vabariigi Valitsuse korralduse „„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine“ ja Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruande 2017. aasta kohta teadmiseks võtmine“ eelnõu seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaani aastateks 2018–2020 ja aruande 2017. aasta kohta. 1. Sissejuhatus Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanis aastateks 2018–2020 seatakse eesmärgid aastateks 2018–2020, samuti indikatiivne eelarve kuni aastani 2020, mis on strateegia rakendamise viimane aasta. Välja on toodud konkreetsed tegevused ning oodatavad väljundid. Aruanne kajastab 2017. aastal toimunud olulisemaid tulemusi kasvustrateegia meetmetes. Rakendusplaani, aruande ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]) ja analüütik Karel Lember (tel: 625 6402, e- post: [email protected]). Õiguslikult vaatas eelnõu üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Sisukokkuvõte Rakendusplaan: Aastal 2018 rakendatakse kõiki ettevõtluse kasvustrateegia raames kavandatud tugimeetmeid. Jätkub finantstoe pakkumine alustavatele ettevõtjatele, seda nii laenukäenduste kui ka starditoetusena. Samuti jätkub iduettevõtjate arendamine programmis Start-up Eesti 2.0. Ellu viiakse arendustegevusi ettevõtlikkuse kasvatamiseks. Jätkub aastal 2015 alanud innovatsiooni- ja arendusosaku pakkumine, mis soodustab teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö tekkimist ja süvendamist. Samuti on Eesti aktiivne osaleja rahvusvahelistes võrgustikes. Tegutsemist jätkavad 2015. aastal positiivse rahastamise otsuse saanud tehnoloogia arenduskeskused ning klastrid, mis süvendavad arendustegevust ning koostööd, sh ekspordi osas. SA KredEx jätkab oma tegevusi, pakkumaks ettevõtjatele võimalikult relevantset valikut finantsinstrumente (laenud, laenukäendused, aga ka AS KredEx Krediidikindlustuse pakutavad eksporditagatised). Ekspordi osas vahendatakse kontakte, osaletakse aktiivselt messidel ning viiakse läbi sihtturu seminare. Jätkub ka vastutustundliku ettevõtluse arendamine. Kasvustrateegia alamtegevuskavadena viiakse ellu ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga kinnitatud „Eesti äridiplomaatia strateegias“ ja „Välisspetsialistide kaasamise tegevuskavas 2017+“ kokkulepitud tegevusi, mis on jätkuks vastavalt „Made in Estonia“ ja „Work in Estonia“ tegevuskavadele. Ettevõtja arenguprogramm on täies ulatuses rakendunud. Selle eesmärk on anda terviklik arenguimpulss kasvuettevõtjatele, kelle kasvupotentsiaal ning selle realiseerimise võimekus on kõrge. Ettevõtlusteadlikkuse osas jätkatakse peaasjalikult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse omategevustega (koolitused, ekspordi tugiteenused), samuti on oluline roll maakondlike arenduskeskuste pakutavatel teenustel alustavatele ettevõtjatele (baasnõustamine) ning tegutsevatele ettevõtjatele (arengunõustamine). Olulise komponendi kasvustrateegia rakendusplaanis moodustavad loomemajanduse arendamiseks suunatud vahendid, mis väljenduvad erinevates tegevustes, mis lõppeesmärgina peavad kasvatama loomemajanduse konkurentsivõimet ning sidustama seda muu majandusega. Samuti jätkub koostöö Justiitsministeeriumiga ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks, sh pankrotimenetluse ning ühinguõiguse revisjoni osas. Uute meetmetena rakenduvad Balti Innovatsioonifond 2 ja prototüüpimise ning tootearenduse toetusmeede. Detailsemalt kajastuvad tegevused koos eelarvetega 2018–2020 aasta rakendusplaanis. Aruanne: Üldine makromajanduslik olukord: Eesti majandus kasvas 2017. aastal esialgsetel andmetel 4,9%, mis oli mõnevõrra rohkem kui Lätis ja Leedus. Nõrgem oli aasta esimene pool. Tugeva sise- ja välisnõudluse toel püsis kasv aastaringselt kiirena, langemata kordagi allapoole 4% taset. Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5%. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk II ja IV kvartalis. Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2094 ja 1996 eurot. Madalaim oli see muudes teenindavates tegevustes, kus brutokuupalk oli ligi 3 korda väiksem. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuse (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus brutokuupalk jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele (+0,4%). Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Töötus näitas teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Tööturunäitajad paranesid 2017. aastal peaaegu kogu aasta jooksul ja olid eelnenud aasta samadest näitajatest kvartalite võrdluses enamasti ees. Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 000-ni. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv. Keskmiselt oli aastas mitteaktiivseid 277 000, mis on 13 500 vähem kui 2016. aastal. Hõivatute arv on suurenenud nii töötuse vähenemise kui ka seni mitteaktiivsete tööturule siirdumise tõttu. 2017. aastal oli SKP jooksevhindades 23 miljardit eurot. 2017. aastal oli Eesti majanduskasv viie aasta kiireim. Enamikku valdkondi haaravasse kasvu panustasid enim ehituse, info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta jooksul suurenes järk-järgult ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. Aasta kokkuvõttes ükski tegevusala majanduskasvu märgatavalt ei pidurdanud. Ka alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduskasvu pidurdanud põllumajandus hakkas aasta teises pooles kasvama. Samal ajal oli aasta teises pooles peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja. Vaatamata tagasihoidlikule kasvule aasta keskel suurenes kaupade ja teenuste eksport 2017. aastal 2,9%. Eelkõige andis sellesse märgatava osa teenuste ekspordi endiselt tugev kasv, mis jõudis lõppenud aastal 6,2%-ni. Enim mõjutasid seda transpordi- ja arvutiteenuste eksport. Kaupade eksporti pidurdas enim elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine. Kaupade ja teenuste import suurenes 3,5%. Peamiselt mõjutas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sissevedu. Netoeksport küündis 2017. aastal 980 miljoni euroni, mis teeb 4,3% SKP-st. See on viimase kuue aasta kõrgeim tase. 2017. aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,39 miljonit siseturisti ja 2,15 miljonit välisturisti. 2016. aastaga võrreldes suurenes siseturistide arv 9% ja välisturistide arv 5%. Varasema aastaga võrreldes saabus Eestisse rohkem turiste enamikust Euroopa Liidu riikidest. Samuti tuli rohkem turiste Venemaalt ja Aasia riikidest. Soome turiste, keda peatus majutusettevõtetes 42% välisturistide üldarvust, oli 4% vähem kui 2016. aastal. 2017. aastal toodeti töötlevas tööstuses kokku 7% rohkem toodangut kui 2016. aastal. Toodang ületas varasema aasta taset rohkem kui kahes kolmandikus tööstusharudes. Mahu kasvu põhjus oli eelkõige puittoodete, toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete ja mööblitootmises. 2017. aastal müüdi välisturule 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aastaga võrreldes suurenes eksport 5% ja müük kodumaisele turule 10%. Strateegia mõju: Kasvustrateegia täitmise edukust mõõdame püstitatud indikaatorite sihttasemete täitmisega. Kasvustrateegias seatud indikaatorite täitmine on enamalt jaolt graafikus ning lõppeesmärgi saavutamine realistlik. Kõige keerulisem on kahe Eesti 2020 strateegiast tuleneva indikaatoriga (erasektori TA kulud ja tööjõu tootlikkus), kus seatud sihttasemeteni jõudmine on suurim väljakutse. Aruandes endas on välja toodud, millised meetmed ja tegevused konkreetsete indikaatorite sihttasemete täitmisesse panustavad. Alljärgnevalt lühike ülevaade kasvustrateegia indikaatorite täitmisest. Tööjõutootlikkus EL-keskmisest (allikas: Eurostat) Algtase (2011) 67%, sihttase (2020) 80% Viimane saavutustase (2016):71,8% Eesti tootlikkuse tase jääb eesmärgiks seatud 80%-le oluliselt alla ning eesmärgi täitmine on vähetõenäoline. Esialgsetel andmetel mullu tootlikkuse kasv kiirenes, kuid sellegi poolest jäi alla palgakasvule. Samal ajal kasvasid ettevõtete investeeringud, mis viitab edasisele tootlikkuse kasvule. Sellegi poolest on aastani 2020 jäänud liiga vähe aega, et sihttase täita. Tootlikkuse kasvule on suunatud kõik kasvustrateegia meetmed, kuna tegu on strateegia peaeesmärgiga. Arvestades, et suurim meede (ettevõtja arenguprogramm) rakendus 2016 ja reaalsed investeeringud toimuvad viitega ning mõju avaldub hiljem, võib eeldada tootlikkuse asümmeetrilist kasvu strateegiaperioodi viimastel aastatel. Samuti annab võimendust tootlikkust tõstvateks investeeringuteks KredExi laenutoodete portfell ning tegevused (välis)investeeringute soodustamiseks. Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 76% tasemele (allikas: Statistikaamet) Algtase 70,6% (2011), sihttase (2020) 76% Viimane saavutustase (2017) 78,4% Kommentaar saavutustasemele: Areng on olnud oodatust kiirem ja eesmärk aastaks 2020 on täidetud ning nüüd on ülesandeks taset hoida. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt hakkab hõivatute arv edaspidi vähenema, kuid kuna tööealise elanikkonna arv väheneb kiiremini, siis tööhõive määr ei vähene, vaid pigem suureneb. Kuigi väiksema konkurentsivõimega tööjõu hulk suureneb, suureneb see mitteaktiivsete arvel, kes siiani tööturul ei osalenud. Osa neist asub ka tööle, mistõttu töövõimereform pigem suurendab tööhõivet. Eesti on jõudnud tööpuuduse poolest Euroopa Liidu madalaimate hulka. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 € algtase (2011) 1150, sihttase (2020) 1600 Viimane saavutustase (2016): 1291 ettevõtet Kommentaar saavutustasemele: 2020. aasta eesmärki seades eeldati, et igal aastal suureneb vastavate ettevõtete arv 50 võrra. Kui algul oli lisandumine kiire siis 2016 kasvukiirus aeglustus. Samas on viimastel aastatel inflatsioon olnud väga madal, mistõttu ei ole toimunud eeldatud devalveerumist 125000€ eesmärgi puhul. 2017 ja 2018 aastatel on inflatsioon oluliselt kiirenenud, mis tähendab, et järgnevatel aastatel muutub eesmärgi saavutamine lihtsamaks. Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 3217, sihttase (2020) 4000 Viimane saavutus tase (2016): 3615 Kommentaar saavutustasemele: 2020. aastaks eesmärki seades eeldati, et igal aastal lisandub 87 ettevõtet aastas ning perioodi lõpuks jõutakse 2006–2007 aastate tasemetele. 2016. aasta seisuga olime graafikust maas 37 ettevõttega ning eesmärgi saavutamine on reaalne. Erasektori T&A investeeringute osakaal SKP-st (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 1,48%, sihttase (2020) 2% Viimane saavutustase (2016): 0,66% Kommentaar saavutustasemele: Erasektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. Peale suuremaid kulutusi õlitööstuse poolt, ei ole suutnud teised sektorid piisavalt oma T&A investeeringuid suurendada. Samas 2016. aastal investeeringute osakaalu vähenemine jätkus, jäädes alla nii 2013. kui ka 2014. aasta tasemetele. Järgnevatel aastatel jätkuvad küll mitmed T&A tegevusi soodustavad meetmed nagu ettevõtte arenguplaani meede ja nõudluspoole poliitikaid stimuleeriv meede, kuid niivõrd ambitsioonika eesmärgi täitmiseks jääb sellest ilmselt väheseks. Seetõttu on eesmärgi saavutamine tõsine väljakutse. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse; allikas: Statistikaamet) algtase (2010) 9,7%, sihttase (2020) 18% Viimane saavutustase (2014): 10,5%% Kommentaar saavutustasemele: Müügitulu uutest toodetest ja teenustest viimase CIS uuringu järgi suurenes. Suurenema hakanud erasektori T&A kulutused annavad alust oodata ka antud indikaatori kasvu järgnevatel aastatel. Samuti toetavad antud näitaja paranemist mitmed EAS- i meetmed, mis stimuleerivad uute toodete või teenustega turule tulekut (TAK programm). Eesmärgi saavutamine on küll keerukas, aga samas mitte võimatu. Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades (allikas: OECD) algtase (2011) 51%, sihttase (2020) 65% Viimane saavutustase (2015): 58,8% Kommentaar saavutustasemele: Sihttaseme seadmisel eeldati, et Eestis kasvab tootlikkus 1,56 protsendipunkti võrra aastas kiiremini, kui eurotsoonis keskmiselt. Perioodil 2011–2014 oli kasv mõnevõrra kiirem, kuid 2015. aastal toimus tagasiminek ning tootlikkus kaugenes eurotsooni keskmisega võrreldes 55,5%ni. 2016. aastal kasv kiirenes jõudes 58,5%ni. 2017. aastal kiirenes Eesti majanduskasv veelgi ning see tõi tõenäoliselt kaasa ka tootlikkuse kasvu. Samas on tegu küllaltki volatiilse näitajaga, mistõttu ühe aasta arengutest ei saa veel kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Eesmärgi täitmist võib pidada endiselt reaalseks. Eesti osatähtsus maailmakaubanduses (allikas: WTO) algtase (2011) 0,099%, sihttase (2020) 0,11% Viimane saavutustase (2015): 0,093% Kommentaar saavutustasemele: Eesmärgi saavutamine sõltub paljuski maailma kaubanduse üldisest kasvust. 2017. aastal näitas Eesti eksport korralikku kasvu ning peame tõenäoliseks, et lähenesime seatud eesmärgile. Praegu ei ole vahe eesmärgiga samuti suur ning seatud sihttaseme täitmist võib pidada võimalikuks. 2016. aastal täitsime eesmärgist 85%, mis annab lootust eesmärgi täitmiseks Eksportööride arv (allikas: Statistikaamet) algtase (2012) 11281, sihttase (2020) 15700 Viimane saavutustase (2017): 16167 Kommentaar saavutustasemele: Eksportööride arv on kasvanud oodatust oluliselt kiiremini. Kui eesmärki seades eeldati 552 eksportööri lisandumist aastas, siis tegelikult lisandus perioodil 2012–2015 681 eksportööri aastas, ning 2016. aastal veel 477 eksportööri ning 2017. aastal veel 819, mistõttu oleme eesmärgi täitnud kavandatust varem. Toote keskmise ekspordi hinna muutus (UVI – Unit value index; allikas Eurostat) algtase (2011) 130,6 , sihttase (2020) väärtuse kasv kiirem kui EL-is keskmiselt Viimane saavutustase (2017): < EL keskmine perioodil 2011-2017 +9,5% vs Eesti +1,2% Kommentaar saavutustasemele: Hetkeseisuga on indikaatori sihttase täitmata. Peale majanduskriisi Eesti ekspordiväärtus langes ning jäime EL keskmisest rohkem maha. Viimastel aastatel oleme küll vahet vähendanud, kuid tempo pole olnud piisav. Eesti probleemiks on ekspordis selliste kaubagruppide suurem osakaal, mille ühikuhind on maailmaturul rohkem kukkunud, näiteks toiduained ja õlitooted. 2017. aastal näitas Eesti eksport korralikku kasvu, lisaks kasvasid ka varem tugevalt odavnenud kaubagrupid, mis võimaldab eeldada, et Eesti ekspordi ühiku väärtus on hakanud kasvama. Samas ei ole vahe suur ning võttes arvesse antud näitaja mõningast volatiilsust, võib pidada pikema perioodi jooksul seatud sihttaseme täitmist reaalseks. Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis (allikas: WEF) algtase (2012) 34. koht, sihttase (2020) 25 Viimane saavutustase (2017): 29. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on tõusnud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis prognoositud tempos, mistõttu oleme graafikus. Prognoosi järgi oleksime pidanud oleme 2017. aastal samuti 29. kohal. Kuigi antud edetabelis on liikumist keeruline prognoosida, siis senise trendi jätkudes on eesmärgi täitmine reaalne. Eesti positsioon Doing Business edetabelis (allikas: Maailmapank) algtase (2012) 21, sihttase (2020) 15 Viimane saavutustase (2017): 12. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on liikunud edetabelis prognoositust oluliselt kiiremini ning sihttase on saavutatud. Kuigi teised riigid tegelevad samuti oma ettevõtluskeskkonnaparandamisega, siis pigem on tõenäoline, et suudame kohta hoida ja saavutame seatud eesmärgi. Ligipääs laenukapitalile Algtase (2013) 2,8, sihttase (2020) 3,8 Viimane saavutustase (2017) 4,7 Kommentaar saavutustasemele: Eestis on ligipääs laenukapitalile paranenud aasta-aastalt ning seda arvavad ka ettevõtete juhid, kelle vastuste põhjal antud näitaja kokku pannakse. Sellele on kaasa aidanud nii KredExi kui Maaelu Edendamise Sihtasutuse tulemuslik tegutsemine. Samuti on Euroopa Keskpanga paindlik rahapoliitika toonud kaasa paremad tingimused kommertspankadest laenu saamisel. Hetkel on eesmärk täidetud, aga lõplik tulemus aastal 2020 sõltub väga palju globaalsetest arengutest ja keskpankade rahapoliitika suunast. Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv Algtase (2012) 580, sihttase (2020) 780 Viimane saavutustase (2014) 263 Kommentaar saavutustasemele: 2014. aastal näitaja vähenes. Samas vähenes ka valimis olnud ettevõtete arv, mistõttu on tegelikule koostööle raske hinnangut anda. Lisaks olid 2014. aastal vähenenud riiklikud meetmed antud koostöö stimuleerimiseks. Uued programmid avanesid 2016.–2017. aastatel, mistõttu ootame antud näitaja olulist tõusu enne aastat 2020. Aruande kokkuvõte Aastal 2017 jätkus hoogsalt Eesti ettevõtluse kasvustrateegia elluviimine. Üldjoontes seatud eesmärgid saavutati. Aktiivne nõudlus oli MAK nõustamisteenuse ja ettevõtlusteadlikkuse ürituste suhtes. Väljastati 103 starditoetust ning 480 ettevõtjat osales Start-up Estonia programmis. Ettevõtte arenguprogramm on kasvustrateegia suurima eelarvega meede, mis keskendub ettevõtja terviklikule toetamisele alustades diagnostikast ja lõpetades vajadusel toetuse väljastamisega. 2017 sai ettevõtja arenguprogrammist toetust 50 ettevõtjat, lisaks hulgaliselt teenuse kasutajaid. Ettevõtlusõppe mooduleid töötati välja 15. Väljastati 88 innovatsiooniosakut ja 62 arendusosakut, mis arendavad ja süvendavad mh teaduse ja ettevõtluse koostööd. Tegevust jätkasid TAKid ja klastrid. 2017. aastal korraldati kokku 17 ühisstendi messil osalemisteks ning neis osales 148 ettevõtet. Toimus 19 sihtturu seminari, milles osales 534 ettevõtjat, tulemused olid ootuspärased võimaldades väiksemates gruppides põhjalikult käsitleda sihtturu eripära. KredEx jätkas oma finantstoodete pakkumist, võimaldamaks ettevõtjatel raha kaasata. Ainuüksi väljastatud käenduste maht oli pea 66 mln eurot. Müügikäibe kindlustust, mida pakub AS KredEx Krediidikindlustus, kasutas 103 klienti. Ka välisinvesteeringute meelitamise tegevused kulgesid plaanipäraselt. 30 investeerimisprojekti tõid kaasa 102 mln investeeringuid ja 1055 töökohta. Olulise uuendusena võeti vastu Tööstuspoliitika roheline raamat, samuti jätkus Nullbürokraatia projekt. Toetati 4 innovatsiooni soodustavat hanget. Erinevate tegevuste kaudu panustati kokku ettevõtluse edendamiseks 46,7 mln eurot. Detailsemalt kajastuvad saavutatud tulemused koos eelarvetega 2017. aasta aruandes. 3. Kooskõlastused Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaan aastateks 2018–2020 ja aruanne 2017 edastatakse kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele ning kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel lisatakse käesolevale seletuskirjale. Lisa 1: Märkused ja nendega arvestamine Koos- Märkus MKMi kommentaar kõlastaja EELNÕU 20.04.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea … .2018. a „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018– 2020 heakskiitmine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 7 lõikele 2: 1. Kiita heaks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaan aastateks 2018–2020. 2. Rakendusplaanis esitatud tegevuste elluviimisel lähtuda igal aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia rahastamiskavast. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada rakendusplaan ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär PROTOKOLLILINE OTSUS Stenbocki maja 2018 Päevakorrapunkt nr „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruande 2017. aasta kohta teadmiseks võtmine 1. Võtta teadmiseks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2017. aasta kohta. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada aruanne veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 1 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-0463 - „„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine“ ja „„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruande 2017. aasta kohta teadmiseks võtmine“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af35c7e6-eec5-42fc-b5af-c2b9990f4a0c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af35c7e6-eec5-42fc-b5af-c2b9990f4a0c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel