dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 9. mai 2018
Viit
1-11/1152-1
Registreeritud
9. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Artjom Tepljuk

Failid

  • 📎1-111152-1 09.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc2531 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja ... . mai 2018 nr Päevakorrapunkt nr Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 heakskiitmine ja arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruande teadmiseks võtmine. 1. Kiita heaks lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020 rakendusplaan 2018- 2020“. 2. Võtta teadmiseks kultuuriministri esitatud aruanne lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” ja selle rakendusplaani täitmise kohta 2017. aastal. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Heiki Loot peaminister riigisekretär ARUANNE LÕIMUMISVALDKONNA ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“ TÄITMISE KOHTA 2017. AASTAL Kultuuriministeerium 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 Valdkonna trendid ................................................................................................................ 4 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2017. AASTAL .................................................................... 9 1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud ............................................................................................................................. 9 1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu .................................................................................................................................... 14 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud ............................ 18 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID ......... 20 2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks ............................................. 20 2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega ................................................. 24 2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. ............... 25 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE .............................................. 28 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2017. AASTAL .................................... 28 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2018. AASTAL .. 30 LISA 1. ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI TÄITMINE 2017. AASTAL 2 SISSEJUHATUS „Lõimuv Eesti 2020“ (edaspidi Lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. 29. detsembril 2014 kinnitas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 582 Lõimumiskava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017. Arengukava täiendatakse igal aastal rulluval põhimõttel. Vastavalt Lõimumiskavas sätestatule esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord aastas Lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Lõimumiskava üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud (alaeesmärk 1), vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu (alaeesmärk 2), uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud (alaeesmärk 3)1. Lisaks viiakse lõimumiseesmärke ellu teiste arengukavade, sh „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti keele arengukava 2011– 2017“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Heaolu arengukava 2016–2030“ ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaudu. Nimetatud arengukavade raames viiakse ellu kolme Lõimumiskava eesmärki: eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks (eesmärk 4), eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega (eesmärk 5) ja eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul (eesmärk 6). Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad kaheksa meedet ja teiste arengukavade raames elluviidavat kolme eesmärki viis meedet. Nende saavutustaset kajastavad 15 arengukavas ja 25 detailses rakendusplaanis 2017–2020 seatud meetmeindikaatorit. Rakendusplaani täitmise aruande eelarvelised vahendid olid planeeritud 2017. aasta riigieelarves ja riigieelarve strateegias 2017–2020. 1 Lõimumiskava uussisserändajatele, k.a rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tegevused on kõige enam seotud siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmiga „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“, mille kohaselt lõimumispoliitika arvestab kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondades toimuvaid arenguid ning tagab sihtgrupile paindlikke meetmeid ja lahendusi. 3 Vabariigi Valitsus kinnitas 6.07.2017. aastal arengukava “Lõimuv Eesti 2020” rakendusplaani 2017-2020. Rakendusplaani aruande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, SA Innove ja Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) esitatud andmete põhjal. Aruande lisa 1 annab ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Vastavalt riigi strateegiliste planeerimise põhimõtetele kajastatakse rakendusplaanis ainult lõimumiskava kolme alaeesmärgi elluviimiseks planeeritud rahalisi vahendeid. Teiste arengukavade raames elluviidud arengukava eesmärkide elluviimist toetavad tegevused on rakendusplaanis märgitud „0*“ga. Rakendusplaani tegevused, mida 2017. aastal ellu ei viidud, on märgitud „0“ga. Aruanne saadeti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arengukava juhtkomitee ja juhtrühma liikmetele. Aruande koostaja on kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-posti aadress [email protected]). Valdkonna trendid 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu (edaspidi EIM) tulemustest lähtudes on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus ja osatähtsus, riigiidentiteet, kodakondsus jt) suurenenud. Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne), väheneb Eesti kodakondsuse taotlejate arv, venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteedi tagamisega. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Samuti on vaja tegelda lõhede vähendamisega tööturul. Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on nõrga riigiidentiteediga eestivenelaste ja eestlaste osakaal 3–4 protsendipunkti võrra vähenenud ja on eestlaste ning teiste rahvuste esindajate puhul 20% juures. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast oli 2017. aastal vastavalt 39% ja 47%. Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel, suurim lõhe jookseb usalduses kaitseväe, presidendi ja politsei vastu. 4 2017. aastal sai tähtajalise elamisloa või –õiguse 9629 inimest, neist 5336 olid kolmandate riikide kodanikud.2 2017. aastal avalikustatud EIM ja Inimarengu aruanne näitavad, et suurenev sisseränne esitab poliitikakujundajatele uusi väljakutseid. Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. EIM 2017 kinnitab, et igapäevased aktiivsed kontaktid eestlastega kipuvad uussisserändajatel olema peamiselt töö- ja koolikeskkonnas. Väljaspool seda on suhtlust eestlastega märkimisväärselt vähe. Aktiivne suhtlus eestlastega puudub kokku 51% uussisserändajatel.3 Samal ajal enda üldise kohanemise Eestis hindab keskmisest paremaks 81% vastanutest ja ligikaudu pooled kõikidest Eestisse saabunud uussisserändajatest soovib end Eestiga pikemaks ajaks (rohkemaks kui viieks aastaks) siduda.4 Seetõttu tuleb rohkem panustada koostöö tegevustele uussisserändajate ja eestlaste vahel. Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud erinevate infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%), samuti teisi eestikeelseid tele- (74%) ja raadiokanaleid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%).5 EIM 2017 tõi välja selge seose eesti keele oskuse ja eestikeelse meedia jälgimise vahel. Eesti keelt paremini valdajate ja Eesti kodanike jaoks on eestikeelne meedia märgatavalt olulisem. Venemaa meedia jälgimist mõjutavad need tegurid vähem, ent Eesti kodanike ja eesti keele valdajate hulgas on Venemaa meedia olulisus mõnevõrra väiksem kui määratlemata kodakondsuse, Venemaa kodakondsuse ja eesti keelt halvasti valdajate hulgas. Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra. Kuigi üldiselt ei pruugi keeleoskus ja kodakondsus olla üheselt seotud, näitavad uuringud, et just sõltuvalt kodakondsusest on teisest rahvusest inimeste keeleoskuse tase väga erinev: näiteks on Eesti kodakondsusega teisest rahvusest inimeste keeleoskus muu kodakondsusega 2 Statistikas on maha arvatud isikud, kes said tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kuna valdav enamus neist ei ole uussisserändajad. Allikas: Rahvastikuregister ja Politsei- ja Piirivalveamet. 3 Uuring viidi läbi 2017. aasta kevadel ning küsitlusankeedi täitis lõpuni 2850 vastajat, kellest valdav enamus olid Eestisse ajavahemikus 2012-2016 saabunud välismaalased. 4 Ibid. 5 Ibid. 5 elanikega võrreldes tunduvalt parem, samas kui määratlemata ning Venemaa kodakondsusega muust rahvusest inimeste hulgas on aktiivselt eesti keele kasutajaid oluliselt vähem. EIM 2017 andmetest selgub, et määratlemata kodakondsusega vastanutest soovib enamik (55%) Eesti kodakondsust, ligikaudu iga viies (18%) on rahul oma praeguse staatusega ning 8% soovib Vene Föderatsiooni kodakondsust. Määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus on siiski hakanud langema: kui 2011. aastal soovis endale Eesti kodakondsust 60%, siis 2017. aastal vähenes nende arv 55%ni. Põhjustest on taandumas suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusmas on põhjendus, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Eesti kodakondsuse saanute arv väheneb juba mitmeid aastaid. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest, 2015. aastal 898 ja 2014. aastal 1615 inimest. Eesti kodakondsuse saanute arvu vähenemist võrreldes 2016. aastaga mõjutasid 1. jaanuarist 2016. aastal jõustunud kodakondsuse seaduse muudatused. Selle kohaselt said alla 15- aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. 2016. aastal said automaatselt Eesti kodanikeks 758 alla 15- aastast määratlemata kodakondsusega last6 ning lisaks 206 last sünni hetkest. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel sünni hetkest alates 169 last.7 Kodakondsus ei piira üldjuhul inimeste võimalusi tööturul, küll on aga osadel avaliku haldusega seotud ja seega tööturu hierarhias keskmisest kõrgematel ametitel nõutud Eesti kodakondsuse olemasolu. Eesti integratsiooni monitooringu ja teiste sarnaste uuringute tulemused näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning erinevused ei ole kümnendi jooksul oluliselt vähenenud. 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (74,2%). Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga (53,9%) oli 20 üle protsendipunkti. Maakonniti erines töötuse määr mitu korda. Kõrgeim oli töötuse määr Ida-Virumaal (12,4%), Saaremaal (7,9%) ja Viljandimaal (7,1%).8 6 Alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. [RT I, 03.02.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 7 Allikas: PPA 8 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018) 6 Muust rahvusest elanike olukord tööturul veidi paranes: 2017. aastal suurenes hõivatute arv ja töötus vähenes, kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe suurenesid. Kui 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%).9 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.10 Tööturu rahvuspõhise ebavõrdsuse aste sõltub suuresti ka haridussüsteemist. Eesti noorte haridusteed eristuvad lähtuvalt etnilisest päritolust. Umbkaudu pool venekeelse põhikooli lõpetajatest ei jätka õpinguid (sh eesti keele õpinguid) gümnaasiumis, vaid läheb edasi kutsekooli või otse tööturule. 11 Eesti elanike rahulolematust kehtiva haridussüsteemiga ilmestavad EIM 2017 tulemused. Enamik pooldab selgelt eestikeelse õppega alustamist lasteaias, üha enam eelistatakse ühist eestikeelset lasteaeda ning toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langemas. 77% Eestis elavatest inimestest on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime. 2017/2018 õppeaastal osales keelekümblusprogrammis 63 lasteaeda ja 37 üldhariduskooli. Vene õppekeelega lasteaedade laste koguarvust õpib keelekümblusrühmades 22,2% ja vene õppekeelega koolide laste koguarvust õpib keelekümblusklassides 24,2%. Põhihariduse statsionaarses õppes õpib ligikaudu 30 000 eesti keelest erineva emakeelega õpilast. Neist ligi 6300 (20%) osaleb keelekümbluses, ligi 3000 (10%) õpib eesti ja 21 100 (70%) vene õppekeeles. Viimase 11 aastaga (2007−2017) on keelekümblusprogrammis osalejate arv pea kahekordistunud, eestikeelses põhikoolis õppijate arv ja osakaal on olnud seni stabiilne, kuid viimasel aastal kasvas 10% võrra. Põhikooli lõpuks oskab vaid 65,7% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B112. Seda on vähem, kui viimasel paaril aastal (2016 näiteks 68,7%). Eesti keelekümbluses osalejate arv ja osakaal on küll aastate kaupa kasvanud, kuid vene õppekeeles põhikoolilõpetajate B1 eksami soorituse tase on püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Häid tulemusi annab osalus keelekümblusprogrammis (2017 aastal saavutas keelekümbluses põhikooli lõpetanutest 86% eesti keeles B1-taseme) ja hariduse omandamine eestikeelses keskkonnas (99%). 9 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), TT333: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta. 10 Ibid. 11 Allikas: : Rannut, M. (2017). Eesti keele õiguslik ja tegelik staatus Eesti tööturul, Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017 Eesti Rändeajastul. 12 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate mitte eesti emakeelega õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi mitte-eesti emakeelega õpilaste hulgas. 7 Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate13 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 57% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 62,6%) ja nende osakaal pole viimasel paaril aastal kasvanud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Mõõdiku „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus“ saavutustase on võrreldes 2016. aasta tulemusega langenud 2 punkti võrra: 2016. aastal 69 punkti ja 2017. aastal 67 punkti. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteedi tagamisega, eriti arvestades, et kutsekeskhariduses on alanud üleminek eestikeelsele õppele. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), langes võrreldes 2016. aastaga 3,6 protsendipunkti võrra: 2016. aastal sooritas eksami 16,5% kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2017. aastal saavutas B2 taseme 12,9% kutseõppuritest.14 Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus paranenud. Oluliselt on kasvanud ka nende noorte osakaal, kes sooritavad B2-eksami kõrgel tasemel (üle 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus C1-eksami – 2017 aastal oli selliseid lõpetajaid juba 2/3 kõigist neist, kes tegid eesti keel teise keelena riigieksami.15 EIM 2017 näitas, et aasta-aastalt on teistest rahvustest inimeste hoiakud muutunud soosivamaks kümme aastat tagasi - 2007. aastal alanud gümnaasiumide eestikeelsele aineõppele ülemineku suhtes. 78% neist usub, et eestikeelne aineõpe suurendab vene koolide lõpetajate konkurentsivõimet tööturul. 2011. aasta hinnangutega võrreldes on olnud positiivne muutus märkimisväärne, sest tollal oli selle väite pooldajaid 53%. 13 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 14 HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel moodustas 36,6%. 15 HTM: Vähemalt 75% punktidest saanud isikud on hinnanguliselt võimelised ühe võrra kõrgemal tasemel keeleeksamit sooritama. 75 ja rohkem punkte saanud õpilasi oli 66%. 8 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2017. AASTAL 1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud Tabel 1. Esimese alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava Baastase Plaan Lõimumiskava indikaatorid 2017 indikaatorite täitmine 2017 Tugeva ja keskmise 36 % (tugev); 37% (tugev); 39% (tugev); riigiidentiteediga isikute 49% (keskmine); 49% (keskmine) 47% (keskmine) osakaalu indeks teistest Allikas: EIM 2015 rahvustest isikute hulgast Kontaktide tihedus eestlased 45%; eestlaste ja teiste rahvuste eestlased 41%; teised rahvused 66% eestlased 38%; esindajate vahel (osakaal, teised rahvused 63%; teised rahvused 64% kellel on olnud palju Allikas: EIM 2015 kontakte) Erinevus vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: kodanikuühiskonna erinevus 9,2 protsendipunkti; erinevus 8,7 erinevus 17 organisatsioonides ühenduse-seltsi liige: protsendipunkti; protsendipunkti; osalemises eestlaste ja erinevus 5,1 protsendipunkti ühenduse-seltsi ühenduse-seltsi liige: teistest rahvusest elanike Allikas: EIM 2011 liige: erinevus 4,8 erinevus 6,9 vahel protsendipunkti protsendipunkti Avatud hoiakuga eestlased 35%; eestlased 37%; eestlased 31%; inimeste osakaal sallivuse teised rahvused 62% teised rahvused 65% teised rahvused 57% koondindeksi alusel Allikas: EIM 2015 Suurenes tugeva riigiidentiteediga eestlaste ja venelaste arv. Vähenes osalus kodanikuühiskonnas ning langes avatud hoiaku ja positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal. Kasvas ETV+ vaadatavus ja Raadio 4 kuulatavus muust rahvusest inimeste seas. Võrreldes 2015. aastaga ei ole kontaktides eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel suuri muutusi toimunud – põhiline kokkupuude teise rahvusega piirdub eelkõige töö, kooli ja avaliku sfääriga ning vabal ajal suhtleb vastastikku igapäevaselt vaid kümnendik eestlastest ja teisest rahvusest inimestest. Tugeva riigiidentiteediga rühmad on nii eestivenelaste kui ka eestlaste puhul 3–4 protsendipunkti võrra suurenenud, ulatudes eestivenelaste puhul peaaegu 40%ni ja eestlaste puhul natuke üle 20%. Nõrga riigiidentiteediga rühmad on vähenenud, jäädes eestivenelaste puhul natuke alla 20% ja eestlaste puhul natuke üle 20%. Laiemalt on täheldatav üldine aktiivsuse kahanemine nii eestlaste kui ka teistest rahvustest inimeste hulgas ja kõikide osalusvormide puhul. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud teiste rahvuste esindajate osalus kodanikuühiskonna organisatsioonides: 2011. aastal oli erinevus 9 vabatahtlikus töös eestlaste ja teiste rahvuste vahel 9,2 protsendipunkti, 2017. aastal kasvas see 17 protsendipunktini. Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähene kõikide ühiskonnarühmade hulgas. Eestlaste liikmeksolek võrreldes kõikide teiste rahvustega on suurem: 2011. aastal oli erinevus kuulumises mõnda ühendusse või seltsi 5,1 protsendipunkti, 2017. aastal see kasvas 6,9 protsendipunktini. Samuti vähenes avatud hoiaku ja positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel eestlastel 35%-lt 31%-ni ja teistel rahvustel 62%-lt 57%-ni. Muutus on osaliselt seotud Euroopa Liidu rändekriisiga, mis mõjutas negatiivselt inimeste hinnangut eri rahvuse konfliktide paratamatuse, kultuuride kokkupuute ning koostöövõimaluste suhtes. Võrreldes 2015. aasta monitooringuga eestlaste osakaal, kellel on olnud palju kontakte teistest rahvustest esindajatega, langes 41%lt 38%le, seevastu teiste rahvuste sama näitaja kasvas ühe protsendipunkti võrra 63%lt 64%le. Eestlased ja teisest rahvusest elanikud toimetavad suuresti omaenda keeleruumis. Enesehinnanguline informeeritus Eesti ja kodukoha kohta on jäänud samale tasemele, olles viimasel viiel aastal võrreldav eestlaste enesehinnanguga. ERRi kanaleid hindab oluliseks infoallikaks 74%, mis on hoolimata kanali ETV+ loomisest uuringutevahelisel perioodil lähedane 2015. aasta monitooringu tulemuste põhjal loodud näitajaga. ETV+ (ja ka ERR-i kui terviku) puhul tuleb märkida, et üsna märkimisväärne osa venekeelsest auditooriumist külastab kanalit iganädalaselt, kuid selle vaatamiseks pühendatakse suhteliselt vähe aega. Vähemalt 5 minutit nädalas vaatab ERR-i telekanaleid ligi 30% muust rahvusest inimestest, kuid vähemalt 15 minutit jälgib ERR-i 20,4% samast sihtgrupist, mis kasvas 1,8 protsendipunkti võrreldes 2016. aastaga.16 Samuti kasvas ETV+ vaadatavus muust rahvusest inimeste seas 14,3%lt 16,7%le ning Raadio 4 kuulatavus 38,8%lt 44,2%le. Raadio 4 jätkas 2017. aasta esimesel poolaastal üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada muust rahvusest kuulajaskonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. 2017. aastal kuulas Raadio 4 nädalas keskmiselt 137 tuhat inimest vanuses 12-74. 2016. aastal oli kuulajaid nädalas 134 tuhat. Ühes päevas kuulab Raadio 4 keskmiselt 85 tuhat (aasta varem 86 tuhat). Mõlema näitaja poolest oli Raadio 4 eelmisel aastal venekeelsetest raadiojaamadest esikohal. 16 Jaanuaris 2018 vaatas ETV+ nädalas vähemalt 15 minutit keskmiselt 166 tuhat 4-aastast ja vanemat inimest (13,7% sellest sihtrühmast). 2017. aasta jaanuariga võrreldes on nädala keskmine vaatajate arv 24 tuhande võrra suurem. ETV+ osakaal kogu auditooriumi vaatamisajast jaanuaris 2018 oli 0,8 protsenti (2017. aasta jaanuaris 0,7 protsenti). Eestikeelsete vaatajate vaatamisajast moodustas ETV+ 0,4 protsenti (eelmisel aastal 0,5 protsenti). 10 Tabel 2. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Meetme 1.1. indikaatorid Plaan 2017 Meetme indikaatorite täitmine 2017 Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste 49 000 in seiratakse 2018. aastal arv Allikas: INSA Positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste eestlased 62%; teised eestlased 49%; ja teiste rahvuste seas rahvused 83% teised rahvused 70% Allikas: EIM ERR-i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus muu --- 20,4 (telekanalid); emakeelega inimeste hulgas. Teisest rahvusest 44,2% (raadiokanalid); inimeste osakaal, kes peavad ERRi tele- ja 74% (peab oluliseks) raadioprogramme oluliseks infoallikaks Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuuring, EIM Alaeesmärgi saavutamiseks viidi läbi ühiskondlikku sidusust toetavaid meediategevusi, mis aitasid kaasa ühiskonna avatusele ja vastastikusele mõistmisele: avalikkusele suunatud tegevused trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses meedias, mis kajastasid lõimumistemaatikat ning sellega seotud väärtushoiakuid. Samuti toetati venekeelset programmi ETV+, mis andis objektiivset ja tasakaalustatud päevakajalist infot Eestis ja välismaal toimuva kohta, pakkus erinevatele arvamustele ja seisukohtadele diskussiooniplatvormi, kvaliteetset infoteinmenti ja meelelahutust nii lineaarses eetris, internetis kui sotsiaalmeedias. ETV+ puhul kasutati ristturundust ja - meediat. Raadio 4 programm toetas usalduse ja sidususe kasvatamist muust rahvusest elanike ja eestlaste vahel, selgitas kultuurilisi iseärasusi ning otsis ühist platvormi. Viidi läbi mitmeid meediaprojekte erinevate kultuuride tutvustamiseks. Eesti Rahvusringhäälingu ja Riigikantselei eestvedamisel ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toel algatati kaks projekti eesmärgiga tõsta teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, sh Euroopa rändekava raames ümberasustatud ja - paigutatud isikute suhtes. Ristmeedia programmi „LIVEstonia. Ma elan siin“ raames loodi ristmeedia programm, mis muuhulgas sisaldas telesarja Eestis elavatest kolmandate riikide kodanikest (24 osa), programmi veebilehte tele- kui ka raadiosaadetega ning muid originaalmaterjale. Veebilehel avaldati persoonilood Vikerraadio saatesarjas „Ma elan siin“ esinenud kolmandate riikide kodanikest. Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastati ühiskonnas lõimumist toetavaid hoiakuid kujundavaid meediategevusi. 2017. aasta septembris jõudis ETV ja ETV+ teleekraanidele kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustas üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis. Sarjaga kaasnesid mitmed algatused sotsiaalmeedias17. Keskmiselt vaatas igat saadet ca 17 Vt täpsemalt siit: www.facebook.com/meieestid/ 11 84 000 inimest. Saatesari jõudis vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni, neist 278 000 olid eestlased ning 10 000 muust rahvusest.18 INSA kaasajastas oma veebiplatvormi sisu vastavalt sihtrühma vajadustele. Loodi Sihtasutuse uudiskirja uus visuaalne identiteet ja kaasaegne esitlusvõimalus, mis tagas lõimumistegevuste ja organisatsioonipõhise teabe parema esitamise ja edastamise. Perioodil jaanuar – detsember ilmus ajakirjanduses 902 artiklit, mis kajastasid Sihtasutuse tegevusi. Meediakajastuste peamised valdkonnad olid eesti keele õpe, kodakondsus ja migratsioonipoliitika ning rahvusvähemused. Tabel 3. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas Meetme 1.2. indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Projektidesse kaasatud inimeste arv 1 100 in seiratakse 2018. Allikas: INSA aastal Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlased 3,2; teised eestlased 1,8; eestlaste ja teisest rahvusest isikute vahel võrreldes rahvused 3,4 teised rahvused 2,119 tegevuste-eelse perioodiga (keskmine Allikas: INSA rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv) Suurendati rahvustevahelisi kontakte Eestis ning selle kaudu tõsteti teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest. Eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide parandamiseks toetati ühistegevusi kultuuri- ja spordivaldkonnas. Kokku sai rahastatud 6 spordialast ja 9 kultuurialast projekti. Euroopa Sotsiaalfondi toel parandati lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd. Toimusid läbirääkimised koostöötegevuste osas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga, Eesti Seksuaaltervise Liiduga, Huvikooliga Optimus Semper, TTÜ Virumaa Kolledžiga, Tallinn Music Week’iga (TMW) ja Jõhvi kontserdimajaga. Samuti korraldati lõimumise kevadist akadeemiat Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumite omevahelisi koostööpäevakuid, INSA ja Kultuurministeeriumi igakuiseid kokkusaamisi, koolitusi ja infopäevi kultuuriasutustele. 24.-25.11.2017 toimus Tallinnas esimene lõimumise häkaton, kuhu esitati kümme ideelahendust, millest auhinna pälvisid neli. Ettevõtmisega sooviti otsida uudseid ja põnevaid ideid sidusama ühiskonna loomiseks, samuti inimesi ja meeskondi, kellel on tahtmist ja 18 Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuuring 19 Keskmine rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv eestlaste ja muust rahvusest inimeste hulgas. Mõõdiku alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata ning täpsustada selle metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust. Indikaatori täpsustatud baastasemeks on 1,8 püsikontakti eestlastel ja 2,1 püsikontakti teistel rahvustel, vt täpsemalt Lisa 3. 12 pealehakkamist pakutud mõtteid ka ellu viia. Häkatoni korraldasid Kultuuriministeerium ja INSA eesmärgiga leida uudseid ja põnevaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks. Auhinnafondi panustas Briti Nõukogu. Tabel 4. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Meetme 1.3. indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Toetatud katusorganisatsioonide ja nende 16 katus- 15 liikmesorganisatsioonidest rahvusvähemuste organisatsiooni ja 231 katusorganisatsiooni kultuuriseltside arv. rahvus-vähemuste ja 231 Allikas: INSA kultuuri-seltsi rahvusvähemuste kultuuriseltsi Toetatud pühapäevakoolide arv. 26 kooli 30 kooli Allikas: INSA Toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetati nende arengut. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele pakuti erinevaid arendustegevusi: korraldati 4 kogemuste vahetamise ümarlauda 2 koolitust, 5 avatud uste päeva, 5 koolide kohtumist. Seminaridest võttis osa pühapäevakoolide 30 õpetajat. Ida-Virumaa maavanema juures tegutsenud ümarlaua liikmetele ja korraldati suvine õppereis Tartumaale. Toimusid regulaarsed ümarlaudade istungid. Samuti suurendati rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste omavahelisi kontakte. Tutvustati traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära, kasutades selleks erinevaid koostöövorme ja teavitustegevusi ning soodustati katusorganisatsioonis esindatud rahvusvähemuste kogukondade lõimumist Eesti ühiskonnaga. Traditsioonilistest festivalidest said toetust „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Tallinnas toimuv ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival „Kvitõ Ukrainy“, rahvusvaheline slaavi kultuuri festival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo. Toetati ka XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva nimelist vene romansi esitajate konkursi läbiviimist ja Eesti vene kooride 80. aastapäevale pühendatud juubelipidu Narvas. Lisaks toetati Fenno-Ugria Asutuse, Ida-Virumaal tegutsevaid teatreid Tuuleveski ja Ilmarine, Narva Eesti Maja, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ja Eesti Folkloorinõukogu Rahvusvähemuste Noortekoja tegevust. Arendati pühapäevakoolide koostööd ning toetati rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust, et lapsed õpiksid esivanemate emakeelt ja tutvuksid nende rahvuskultuuri ja kombestikuga. Toetati 30 pühapäevakoolide tegevust, sh õpetajate arengut, tutvuti tööks vajalikke pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi. 13 Väärtustati lõimumisvaldkonna arendamist, sh uudset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel ning lõimumisvaldkonna kajastamisel meedias. Välja jagati kolm 1000 euro suurust preemiat ja üks mitterahaline Balti riikide integratsiooni auhind. Arenduspreemiate eesmärk on tunnustada uuendusmeelset lähenemist eri rahvusest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel. Toetati ühiskonna mitmekultuurilisust ning soodustati tolerantsuse kasvu. Toimunud on üks kolmepäevane seminar (Kõrgemad riigikaitsekursused20), eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajate suvine koostööpäev, rahvusvaheline lõimumisalane konverents, korraldatud on talgupäev ja kultuurifoorum Narvas; Ida-Virumaa noortele on korraldatud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” raames erinevaid koostöötegevusi Tallinnas; toetatud on mitmekesisuse päeva ja rahvuste päeva tähistamisega seotud üritusi. Hõimupäevade raames toimus eri rahvaste kultuuri ja kööki tutvustavad üritused. Rootsi vähemushvuse kultuuriomavalsus tähistas Padisel rootsi päeva. Tartus toimus XXVII ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu, XV Rahvusvahelise Laulu- ja Tantsupieo „Slaavi Pärg 2017“ Tallinnas, Narvas tähistati eestivene laulupeo 80. aastapäeva. 23.10.2017 allkirjastati Euroopa Komisjoni ja Kultuuriministeeriumi vaheline toetusleping, mille eesmärk on Eesti noorte romade aktiveerimine ja võimestamine. Projekti tegevused suunatakse kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. 1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu Tabel 5. Teise alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Baastase Plaan Lõimumiskava 2017 indikaatorite täitmine 2017 Eesti kodakondsuse 156 396 suureneb suureneb naturalisatsiooni korras seisuga 01.01.2014 161 564 omandanud inimeste arv. Allikas: PPA Määratlemata kodakondsusega 91 288 isikute arv. Allikas: PPA seisuga 01.01.2014 86 000 80 339 Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb aasta-aastalt, kuid nende soov omandada Eesti kodakondsus on hakanud langema: põhjustest on taandumas suutmatus 20 Koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus viidi läbi kaks kolmepäevast venekeelset seminari. Esimene seminar toimus 01.–03.03.2017. Osales 33 inimest (Ida-Virumaa ettevõtjad, ajakirjanikud, kultuuri,- haridus- ja meditsiinivaldkonna töötajad). Teine seminar toimus 26.-28.09.2017. Osales ligikaudu 30 inimest 14 õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusmas on põhjendus, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest. Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb aasta- aastalt. Kehtiva elamisloa- või -õigusega määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes 2017. aastal 4925 inimese võrra. Kuigi määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb iga aastaga, on uuringud näidanud, et teatud elanikerühmade valmidus omandada Eesti kodakondsus on erinevatel põhjustel väike. Määratlemata kodakondsusega inimestest on üsna suur hulk keskealised inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsuse taotlemiseks on keerulisem tõsta kui nooremaealistel inimestel. Lisaks on teatud hulk kriminaalkorras karistatud isikuid (15248), kes üldjuhul kodakondsust ei saa21. EIM 2017 toob välja Eesti kodakondsuse taotlemata jätmise peamised põhjused. Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud määratlemata kodakondsusega ja Vene kodakondsusega isikute arv, kelle hinnangul kodakondsuseksam on liiga keeruline (2015. aastal 57% ja 2017. aastal 46%). Samuti on vähenenud nende arv, kes ei suuda õppida eesti keelt (2015. aastal 51% ja 2017. aastal 39%). Üha sagedasemaks on saanud hoopis see, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist (2015. aastal 34% ja 2017. aastal 41%).22 Tabel 6. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Meetme 2.1. indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv --- lõimumisprogrammis Allikas: INSA osales kokku 2 921 in Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes --- seiratakse 2018. läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus aastal ja selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta (vastavalt) Allikas: INSA Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv --- 1170 Allikas: INSA Teise alaeesmärgi täitmiseks toetati vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad pädevused, sh eesti keele oskus ja kodanikuteadlikkus. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimumisprogrammi raames pakuti 21 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel . 22 Allikas: EIM 2017 15 naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja kultuurikümblust. Kokku osales programmis 2 921 inimest, kellest 2 232 läbis üldkeeleõppe mooduli, 233 läbis kodakondsusmooduli ning 456 inimest osales keelelise ja kultuurise kümbluse klubides. Perioodil 1.10.2017–30.11.2018 pakutakse keeleõpet 560 inimesele, kellel puudub keeleoskus A1 tasemel (sh Narva taksojuhid). 2017. aastal osales keeleõppes A1 tasemel 196 inimest. Vähelõimunud elanikele ja uussisserändajatele pakuti Euroopa Sotsiaalfond rahastusel nõustamisteenuseid, kus osales ligikaudu 1 170 isikut. Nõustamisteenust pakuti nii Tallinnas kui Narvas. Teenuse osutamiseks töötas tasuta infotelefon ning teavet jagati ka e-posti vahendusel. Peamised nõustamise teemad olid eesti keele õppe ja harjutamise võimalused, elamisloa ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste kohta. Euroopa Sotsiaalfoni kaudu toetati keele- ja enesearengukohvikute läbiviimist. Töötati välja keele- ja enesearengukohvikute õppekavad ning elanike teavitamiseks koostati teabematerjalid. Kokku avati 20 rühma 5 maakonnas, kus osales 320 inimest. Tabel 7. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine Meetme 2.2. indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv 1 1 Allikas: SiM Tegevustes osalenud määratlemata kodakondsusega inimeste ja teiste --- määratletakse kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsusega 2018. aastal kaasnevatest õigustest ja kohustustest Allikas: INSA Toetatud organisatsioonide arv 0 0 Allikas: INSA Valitsus kiitis heaks ettepaneku, mille kohaselt saavad tulevikus Eesti kodakondsust taotleda soovivad inimesed tasuta eesti keele õpet. Õpet võimaldatakse vabatahtliku lepingu alusel inimestele, kes on seaduslikul alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja vastavad kodakondsuse saamise nõuetele. Ühekordset tasuta eesti keele õpet pakutakse 3–5 aasta jooksul kuni tasemeni B1, samuti on kokkuleppel tööandjaga võimalik saada tasustamata õppepuhkuse ajal keeleõppestipendiumi. Muudatustega luuakse Eesti kodakondsuse taotlemist soodustav keskkond, kus riik toetab Eesti kodakondsust taotleda soovijate eesti keele oskust jõudmaks kodakondsuse taotlemiseks nõutud keeleoskustasemeni. Muudatusi jõustava seaduseelnõu valmistab Siseministeerium ette 2018. aastal. Vähelõimunud püsielanikele loodi Euroopa Sotsiaalfondi toel võimalus osaleda Eesti kultuurielus. Selleks hangiti etendusasutustele ja muuseumidele tehnilised vahendid. Osad partnerid juba kasutavad ostetud tehnilisi vahendeid, teistel kestab testperiood. Kokku kasutas 16 partnerite kaasabil tehnilisi vahendeid või seadmeid Sihtasutusele edastatud statistiliste andmete põhjal 2017. aastal 3 355 sihtrühma liiget. Samuti viidi läbi kodanikuhariduse suunitlusega projekte ning teavitati Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid kodakondsuse omamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Õigusteadlikkuse suurendamiseks laiendati veebilehe www.juristaitab.ee kasutajate ringi venekeelse elanikkonna seas ja pakuti tasuta õigusabi vene keeles. 2017. aastal külastas nõustamise portaali üle 300 000 inimese. Lisaks toetati kinnipeetavatele riigikeele õpet, mida alustas 614 vangi. Riigikeele kursused on pooleli 131 vangil, kes alustasid õppimist 2017. aastal, kuid lõpetavad õppe 2018. aastal. Tabel 8. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul Meetme 2.3. indikaator Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 10 org 2 org Allikas: INSA Avaliku sektori tööandjaid teavitati võrdse kohtlemise olulisusest personalipoliitikas ja mitmekultuurilise töökollektiivi majanduslikust kasulikkusest, noortele tutvustati Euroopa Sotsiaalfondi toel karjäärivõimalusi avalikus sektoris. Projekti raames valmisid: kampaanialeht www.karjeravestonii.ee, samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis (http://rus.delfi.ee/daily/career/), välireklaamid, telesaatesari „Varju päev“ (10 edulugu, reporteriteks igas saates üks vene noor) ja 10 lühivideot saadete ja eduloopersoonide tutvustamiseks. Valmis mitukümmend artiklit (ilmusid nimetatud kampaania lehekülgedel) ning toimus 8 infoseminari ülikoolides ja üldhariduskoolides. Infopäevadel osales üle 400 noore. Juunis toimus webinar (interaktiivne infoseminar), millel osales üle 300 inimese. Euroopa Regionaalarengu fondi poolt rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest toetati Soome ja Eesti koostööprojekti, mille käigus valmis Eesti jaoks töötutele vähelõimunud püsielanikele mõeldud ühiskonda integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm. Lisaks sellele viidi Eestis ja Soome organisatsioonides läbi mitmekesisust väärtustavaid tegevusi. 17 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud Tabel 9. Kolmanda alaeesmärgi indikaator Lõimumiskava indikaator Plaan Lõimumiskav Baastase 2017 a indikaatori täitmine 2017 Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate --- 70% 88,4% osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Allikas: SiM Koolituste läbinud uussisserändajad hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. Tabel 10. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele Plaan Meetme Meetme 3.1. indikaator 2017 indikaatorite täitmine 2017 Koolituskordade arv --- 1155 Allikas: SiM koolituskorda 2017. aastal jätkas Siseministeerium koostöös lepingupartneritega 2015. aastal algatatud uussisserändajate kohanemisprogrammi elluviimisega ja uussisserändajatele koolituste pakkumisega. Selle eesmärgiks on toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, nende kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. 2017. aastal läbiti Euroopa Sotsiaalfondi rahastusest kohanemisprogrammi koolitusi 1155-l korral. AMIFi vahenditest rahastati 3 projekti: rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm; kohanemisprogrammi õppimise mooduli pakkumine kolmandate riikide kodanikele; kohanemisprogrammi teaduse moodul kolmandate riikide kodanikele. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis osales 2017. aastal 60 Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimest, kohanemisprogrammi õppimise moodulis osales 54 kolmandate riikide kodanikku ning teaduse moodulis 16 kolmandate riikide kodanikku. Tabel 11. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine Plaan Meetme Meetme 3.2. indikaator 2017 indikaatorite täitmine 2017 Arendatud või väljatöötatud teenuste arv --- 1 teenus Allikas: SiM 18 Jätkati uussisserändajate infoplatvormi www.settleinestonia.ee rakendamisega, mis pakub infot kohanemisprogrammi, selles osalemise tingimuste kohta ning võimaldab registreeruda kohanemisprogrammi koolitustele. Jätkati korraliste uussisserändajate tugivõrgustike kohtumiste korraldamisega. Kohtumiste tulemusena kaardistati enim arendamist vajavates valdkondades uussisserändajatega seonduvad kitsaskohad teenuste pakkumisel ning korraldati esmased kohtumised teenuste omanikega lahenduste leidmiseks (nt. vabatahtlikus tegevuses ja kodanikuühiskonnas osalemise teadvustamine ja soodustamine). Valmis esmane kontseptsioon uussisserändajatele suunatud teenuste arendamiseks ja hindamiseks. 2017 valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) poolt teenuste arendamise metoodika, mitte kontseptsioon teenuste arendamiseks ja hindamiseks. Samuti koostati uussisserändajate tugivõrgustiku kontseptsioon ning tugivõrgustiku koostööpartneritega kinnitati 2017-2018. aastal 5 arendamist vajava teenuse/teenusvaldkonna arendamine. 2017. aastal koostati ülevaade uussisserändajatele suunatud 2017–2018 enim arendamist vajavatest kohanemist toetavatest teenustest. Sellega seonduvalt töötati Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt välja välismaalaste migratsiooni nõustamisteenus. Migratsiooni nõustamisteenust osutatakse alates 2017. aasta märtsist nii välismaalastele kui nendega kokkupuutuvatele avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajatele. Samuti ka välismaalaste Eestisse kutsujatele (nt ülikoolid, tööandjad). Migratsiooni nõustamisteenuse eesmärk on toetada välismaalaste, sh välisspetsialistide, välistudengite- ja õppejõudude, pererände raames saabunud uussisserändajate rändeprotsessi. Teisalt aga välismaalastega kokku puutuvate ettevõtjate ning ülikoolide värbamisprotsessi. Selle jaoks pakutakse sihtrühmale personaalset ja õiguslikku rändealast nõustamist. 10 kuu nõustamiskordade arv on ligikaudu 10 000 korda. 19 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID 2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks Tabel 12. Neljanda eesmärgi indikaatorid Lõimumiskava Baastase Plaan Lõimumiskava indikaatorid 2017 indikaatori täitmine 2017 Eesti keel teise keelena 68 punkti (põhikool); 70 (põhikool); 67 (põhikool); põhikooli lõpueksami ja 69 punkti (gümnaasiumi 73 (gümnaasiumi kõik 75 (gümnaasiumi gümnaasiumi kõik õppevormid) kõik õppevormid) riigieksami keskmine õppevormid) sooritustulemus Allikas: SA INNOVE, 2013 Eesti keele tasemeeksami 13,3% 25% 12,9% (B2) sooritanute osakaal Allikas: SA INNOVE, kõigist eesti keele 2014 tasemeeksami teinud kutseõppuritest Madala haridustasemega eesti emakeelega 9,9%; erinevust ei ole eesti emakeelega mitteõppivate 18−24- eesti keelest erineva 11,6%; eesti keelest aastaste emakeelega 9,7% erineva emakeelega eesti emakeele ja eesti Allikas: Tööjõu-uuring, 8% keelest erineva 2013 emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus paranenud. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), langes võrreldes 2016. aasta tulemusega. Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste seas on endiselt rohkem eesti emakeelega noori, vahe muukeelsete noortega on viimastel aastatel kasvanud. Põhihariduse statsionaarses õppes õpib ligikaudu 30 000 eesti keelest erineva emakeelega õpilast. Neist ligi 6300 (20%) osaleb keelekümbluses, ligi 3000 (10%) õpib eesti ja 21 100 (70%) vene õppekeeles. Viimase 11 aastaga (2007−2017) on keelekümblusprogrammis osalejate arv pea kahekordistunud, eestikeelses põhikoolis õppijate arv ja osakaal on olnud seni stabiilne, kuid viimasel aastal kasvas 10% võrra.23 23 Allikas: EHIS 20 Tabel 13. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine Meetme 4.1. indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, 74% 65,7%24 kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Allikas: HTM Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad 74% 57% eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Allikas: HTM Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% 75% 77% 25 tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust Allikas: HTM Keelevaldkonna näitajate sihttasemed on veidi paranenud, sh eesti keel emakeelena riigieksamitulemused, eesti keele tasemeeksamite sooritusprotsent ning võõrkeele riigieksamil B2 taseme saavutajate osakaal. Rohkem tähelepanu vajab eesti keele kui teise keele õpe: B1 keeleoskuse tase põhikooli lõpus pole paranenud. Eesti tööturg nõuab aga väga heal tasemel eesti keele oskust. Põhikooli lõpuks oskab vaid 67,5% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B126. Seda on vähem, kui viimasel paaril aastal (2016 näiteks 68,7%). Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate27 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 57% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 62,6%) ja nende osakaal pole viimasel paaril aastal kasvanud. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Mõõdiku „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus“ saavutustase on võrreldes 2016. aasta tulemusega langenud 2 punkti võrra: 2016. aastal 69 punkti ja 2017. aastal 67 punkti. Gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus kasvas 73 punktilt 75 punktini. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), langes võrreldes 2016. aastaga 3,6 protsendipunkti võrra: 2016. aastal sooritas eksami 16,5% kõigist eesti keele 24 Koolipõhiselt isikupõhisele analüüsile üleminekuga seoses vaadatakse 2016. aastast alates eesti keele kui teise keele eksamil (mis on ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga) B1 taseme saavutanud lõpetajate osakaalu kõikidest põhikoolilõpetajatest (sõltuvalt kas kooli õppekeelest või õppija emakeelest). 25 HTM. Arvestatud on statsionaarsed ja mittestatsionaarsed õpilased kokku. 26 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate mitte eesti emakeelega õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi mitte-eesti emakeelega õpilaste hulgas. 27 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 21 tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2017. aastal saavutas B2 taseme 12,9% kutseõppuritest.28 Alaeesmärgi saavutamiseks alustati uute lähenemistega eesti keele kui teise keele õppe parendamisel. Alushariduses analüüsiti eesti keele kui teise keele õpetamisega seotud probleeme ning koostati ettepanekud ja tegevuskava. Analüüsi tulemuste põhjal olid eesti keele koolitused ja nõustamine võimaldatud keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedadele. Samas eesti keele kui teise keele õpetajate, eesti ja muu õppekeelega lasteaedade õpetajate koolitusvajadused eesti keele kui teise keele valdkonnas olid katmata. Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud ja tegevuskava eesti keele kui teise keele õppematerjali ja täienduskoolituse võimaldamiseks. Kolmes Tallinna koolis käivitati pilootprogramm, mis lubab pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme. Koolid rakendavad omal valikul erinevaid keeleõppe viise, mis võimaldaksid eesti keele omandada C1 tasemel gümnaasiumi lõpus. Programmiga alustati 2017. aasta oktoobris. Eesti keele õppe taseme parendamiseks vene õppekeelega koolides jätkati keelekümblusprogrammi tegevustega. Õpetajatele pakuti metoodilist tuge ja täienduskoolitusi ning lisatasu. Toimis Eesti-sisene õpilasvahetuse programm. Kõik koolid, kus asub õppima uussisserändajaid, sh rahvusvahelise kaitse saajaid ja taotlejaid, said SA Innove keelekümbluskeskusest ja piirkonna Rajaleidja keskusest vajaduspõhist tuge. 2016. aastal alustatud mitmekultuurse kooli pilootprojekti asemel käivitati 2017. aastal Koosõppiva Kooli projekt, mille eesmärgiks oli välja selgitada mitmekeelse ja mitmekultuurilise haridusasutuse tegutsemise parimad mudelid ning nende maksumus. Alates 2018. aastast võtab Koosõppiva Kooli projekti funktsiooni üle Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi läbiviidav rändeuuring „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“. Uuringu raames pakutakse välja erinevad multikultuurilise kooli toimimismudelid. Jätkati Eesti-sisese õpilasvahetuse programmiga Veni Vidi Vici, mille raames toimus üle 200 õpilasvahetuse ning kus osalesid nii eesti kui ka vene kodukeelega noored. 2017. aastal kasvas programmiga liitunud koolide arv 142 koolini, neist 29 on vene õppekeelega. Kultuuriministeeriumi toel käivitusid kuupikkused Eesti-sisesed õpilasvahetused, mis andsid 7.-12. klassi noortele võimaluse elada ja õppida teises keelekeskkonnas. Programmis osales 22 õpilast. Projekt jätkub ka 2018. aastal. 28 HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel moodustas 36,6%. 22 Lisaks viidi läbi väikeprojektide konkurss, millest sai rahastust 43 projekti. Väikeprojektide konkursi eesmärgiks oli luua võimalusi koostöiseks tegutsemiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate noortele ning eesti keelest erineva emakeelega noortele. Eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse parandamiseks ja paremaks toimetulekuks tööturul toetati 2017. a kutseõppeasutusi õpilastele täiendava eesti keele õppe pakkumisel, kutse- ja keeleõppe lõimimisel ning mitmekultuurilise õppekeskkonnaga toimetulekul. 2017. aastal osales Euroopa Sotsiaalfondi programmi PRÕM raames täiendavas eesti keele õppes 481 kutsehariduse õpilast. Lisaks pakuti Elukestva õppe strateegia programmis „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid, kutseõpetajatele täienduskoolitust eesti keele oskuse parandamiseks. Tegevused toimusid koolide tegevuskavade alusel. Tabel 14. Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe läbiviimise ja rakendamise toetamine Meetme 4.2. indikaatorid Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate suureneb suureneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal (%) 30% Allikas: HTM Eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest suureneb suureneb eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, 22% kus ei toimu keelekümblust Allikas: HTM EIM 2017 näitas, et suur enamus (77%) Eestis elavatest inimestest on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja hilisemas elus tugeva konkurentsivõime. Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed, 76% teistest rahvustest elanikest arvavad, et eestikeelne aineõpe peaks algama oluliselt varem kui gümnaasiumis. Tervikuna on hoiakud eestikeelse gümnaasiumi suhtes muutunud oluliselt positiivsemaks, endiselt peetakse probleemiks sellega seonduvat märkimisväärset lisakoormust õppeaine omandamisel. 2017/2018 õppeaastal osales keelekümblusprogrammis 63 lasteaeda ja 37 üldhariduskooli. Vene õppekeelega lasteaedade laste koguarvust õpib keelekümblusrühmades 22,2% ja vene õppekeelega koolide laste koguarvust õpib keelekümblusklassides 24,2%. Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal jäi võrreldes 2016. aastaga praktiliselt samal tasemel ehk 30%. Kuni 22%ni suurenes eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust 23 Eesti keelekümbluses osalejate arv ja osakaal on küll aastate kaupa kasvanud, kuid vene õppekeeles põhikoolilõpetajate B1 eksami soorituse tase on püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega Tabel 15. Viienda eesmärgi indikaator Lõimumiskava Baastase Plaan Lõimumiskava indikaator 2017 indikaatori täitmine 2017 Noorte kaasatus 30,9%; 35%; 40%29; noorsootöös 49,1% (Eesti keskmine) 53% (Eesti keskmine) 54% (Eesti keskmine) omavalitsustes, mille Allikas: EHIS, 2015/16 elanikkond on enamuses õppeaasta eesti keelest erineva emakeelega, võrdluses Eesti keskmisega Tabel 16. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks Plaan Meetme Meetme 5.1. indikaator 2017 indikaatorite täitmine 2017 Organiseeritud osalusvõimaluste arv 155 7030 Allikas: HTM Noortevaldkonnas viidi ellu tegevusi, mis toetasid noorte omaalagatust ja noorteprojektide korraldamist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. Euroopa Sotsiaalfondi toel on loodud noorte piirkondlike ideede projektifond Nopi Üles, mille raames oli noortel võimalik taotleda rahastust projektidele, mida nad soovisid oma kodukohas ellu viia. 2017. aastal sai toetust 60 noorte omaalgatuslikku projekti. Lisaks viidi 2017. aastal ellu Nopi Üles lõimumise eri, mille raames toetati 20 noorte ideed, tegevustesse kaasati 373 eestlast ja 376 muust rahvusest noort. Veel viidi ellu programm „Noortekohtumised“, mis soodustab erinevat emakeelt rääkivate noorte ja noorsootöötajate vahelist teineteisemõistmist ja ühistegevusi (toetati 74 noortekohtumise elluviimist, milles osales 1539 noort). Eraldati noorteühingute aastatoetusi 18-le noorteühingule ning toetati noorte osaluskogude tegevust (maakondlikud osaluskogud ja kohaliku tasandi noortevolikogud). Noortevaldkonna töötajatele, sh eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajatele, olid kättesaadavad erinevad koolitusvõimalused. 29 Haldusreformi järgselt jäi omavalitsusi, kus on üle 50% mitte-eestlased, 19-st alles 7 (Loksa linn, Maardu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn (sh endine Vaivara vald), Jõhvi vald) ning neis oli 2017. aastal kaasatus noorsootöös 40%. Seetõttu ei saa 2017. aasta seisu 2015. ja 2016. aasta näitajatega võrrelda. 30 Organiseeritud osalusvõimalusi (st noorte volikogusid ja muid noorte osaluskogusid) jäi haldusreformi järel alles 70. 24 2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Tabel 17. Kuuenda eesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Baastase Plaan Lõimumiskava 2017 indikaatori täitmine 2017 Eesti keelt emakeelena mitte rääkivate 36% 38% 41% ühiskonnaliikmete enesehinnanguline Allikas: EIM, 2011 aktiivne eesti keele oskus Töötuse määr eestlaste ja teisest erinevus 1,82 korda erinevus 1,6 korda erinevus 2 korda rahvusest elanike seas Allikas: Eesti tööjõu- uuring, Statistikaamet, 2013 Tööhõive määr eestlaste ja teisest eestlased - 63,0% eestlased - 66,8% eestlased- rahvusest elanike seas teisest rahvusest teisest rahvusest 69,6% teisest elanikud - 60,3% elanikud - 62,4% rahvusest Allikas: Eesti tööjõu- elanikud- 63% uuring, Statistikaamet, 2013 Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud ning vajadus eesti keele järele on suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal. Teisest rahvusest elanike positsioon Eesti tööturul on eestlastega võrreldes jätkuvalt halvem, töökindluse mõttes on eriti haavatavas seisus teisest rahvusest naised. Tabel 18. Teisest rahvusest elanike tööhõivevõime tõstmine Plaan Meetme Meetme 6.1. indikaator 2017 indikaatorite täitmine 2017 Tööturuteenustes osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, 40% 35,3% kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel (keskmiselt kuus) Allikas: Töötukassa Muust rahvusest elanike olukord tööturul veidi paranes: 2017. aastal suurenes hõivatute arv ja töötus vähenes, kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe suurenesid. Kui 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%).31 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.32 2017. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (74,2%). Erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Ida-Viru maakonnaga (53,9%) oli 20 üle 31 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), TT333: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta. 32 Ibid. 25 protsendipunkti. Maakonniti erines töötuse määr mitu korda. Kõrgeim oli töötuse määr Ida- Virumaal (12,4%), Saaremaal (7,9%) ja Viljandimaal (7,1%).33 Täiendavate tööturuteenuste ja töökohta loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust (Tegemist on eritegevusega. Täiendavaid tööturuteenuseid EGF vahenditest pakutakse kuni 01.07.2018, koolitusmeetmetes osalemine kestab kuni 2018. a lõpuni. Töökoha loomise toetust sai taotleda kuni 31.12.2017, toetust makstakse kuni 2018. a lõpuni). 2017. aastal osales Töötukassa tööturuteenustel 18 121 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Kõige enam osaleti tööturukoolitusel (23% kõikidest osalemistest), karjäärinõustamisel (17% kõikidest osalemistest) ja tööotsingu töötoas (14% kõikidest osalemistest). Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, oli 35,3% (keskmiselt kuus). Teenusel „minu esimene töökoht“ osales 2017. aasta jooksul 786 isikut, sealhulgas 258 isikul ei olnud eesti keel põhiline suhtlemiskeel. Mobiilsustoetuse teenusel osales 2017. aasta jooksul 613 isikut, osalejate hulgas oli 192 eesti keelt mitte põhilise suhtluskeelena kõnelevat isikut. Töötukassa pakutud eesti keele koolitustel osaleti kokku 3153 korral, sealhulgas 1271 osalemist töötute poolt Ida-Virumaal. Keeleõppes osalenud isikuid oli kokku 2845, sealhulgas töötuid osalejaid Ida-Virumaalt 1130. Tabel 19. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine Meetme 6.2. indikaator Plaan Meetme 2017 indikaatorite täitmine 2017 Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2–C1) sooritanute 54% 54,5% osakaal eksamil käinutest (%) Allikas: Innove Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal sisuliselt poole võrra – 10%ni. Passiivse keeleoskusega isikute osakaal on jäänud viimase kümne aasta jooksul sisuliselt samaks. Aktiivse keeleoskusega isikute osakaal on samas 2008. aastaga võrreldes kasvanud 9 protsendi võrra.34 2017. aastal eesti keele tasemeeksamit sooritas 54,5% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest 2017. aastal paranes 2016. aastaga võrreldes B2 tasemel keeletaseme saavutajate osakaal (43,8% 2017 aastal vs 39,7% 2016 aastal) ning B1 tasemel keeletaseme saavutajate osakaal 33 Allikas: Statistikaamet (15.02.2018), 34 Allikas: EIM 2017 26 jäi sisuliselt samaks. A2 ning C1 tasemetel keeletaseme saavutajate osakaal oli 2017. aastal väiksem kui 2016 aastal. B2 tasemel kasvas ka eksamil käinute arv .35 35 Allikas: Innove 27 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE 15. veebruaril ja 21. novembril 2017. aastal toimus LE 2020 juhtkomitee ja juhtrühma laiendatud koosolek, kus arutati 2017. aasta rakendusplaani täitmist, 2018-2020 rakendusplaani ja uue arengukava koostamist. Aasta esimesel poolel viidi läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring ning avalikustati selle tulemusi. Teadmistepõhise ja tulemusliku lõimumispoliitika kujundamiseks ja selle edukaks elluviimiseks suurendati eri organisatsioonide vahelist koostööd (avaliku- ja erasektori ning kodanikuühiskonna tasandil) ning seirati ühiskonnas toimuvaid lõimumisprotsesse. Kultuuriministeeriumi, Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindajad esitlesid 12. juunil 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruannet. Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, neist viimane viidi läbi 2015. aastal. Aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist. Tänavune uuring on järjekorras seitsmes. Töötati välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga rakendusuuring „Eesti emakeelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Uuringut viib läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Uuringu tulemused avalikustatakse 2018. aasta mais. Samuti on lisandunud ministeeriumite omavahelist koostööd suurendavad koostöövormid: lõimumise kevadine akadeemia Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumite omevahelised koostööpäevakud, INSA ja Kultuurministeeriumi igakuised kokkusaamised, koolitused ja infopäevad kultuuriasutustele. Koostöös Euroopa integratsiooni võrgustikuga toimus 16.–17.11.2017 rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll“, kus osales 216 inimest ja 2160 inimest jälgis seda interneti teel. Konverentsi alateemad olid ühtne riigiidentiteet ja rahvusvähemuste etniline identiteet kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas, kultuuritundlikkus ja kaasatus haridussüsteemis, mitmekesisuse juhtimine tööturul, meedia roll avaliku diskursuse kujundamisel mitmekesisuse valdkonnas ja ühiskonna kaasavuse mõjutamine, kodanikuühiskonna roll kultuurilise mitmekesisuse toetamisel36. 36 Konverentsi kodulehel www.integrationconference.ee on kajastatud kogu konverentsi info. Konverentsi käigus valminud videomaterjalid on üles laetud Sihtasutuse youtube’ kanalile ning need paigutati ka konverentsi kodulehele. 28 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2017. AASTAL Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 750 241 eurot (planeeritud summa 12 325 386 eurot). 2017. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas: 71% (8 398 622 eurot) alaeesmärk 1; 16% (1 882 161 eurot) alaeesmärk 2; 7% (750 588 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (718 870 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse Lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (10 619 699 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot), Justiitsministeerium (200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 29 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2018. AASTAL 2018. aastal algab Kultuuriministeeriumis uue riikliku lõimumiskava koostamine perioodiks 2021-2030. Uue lõimumiskava väljatöötamiskavatsus planeeritakse esitada valitsusse 2018. aasta kevadel, et saada mandaat uue valdkondliku poliitika väljatöötamiseks. Samaaegselt alustatakse läbirääkimisi Riigikogu komisjonide ning fraktsioonidega. Sügisel viiakse läbi lõimumiskava 2020 vahehindamine. 2018. aastal töötatakse välja ja käivitatakse kultuuri- ja spordiprogramm, mis soodustab Eestis rahvusvahelise kaitse saanud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete kultuurilist kohanemist Eesti ühiskonnas kultuuri ja spordiga seotud tegevuste abil. Samuti on plaanis suurendada Eesti kultuuriasutuste võimekust kultuuriteenuste pakkumisel uussisserändajatele ja kolmandate riikide kodanikele. Suuremat tähelepanu vajab Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamine poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse. Selleks rakendatakse Ida-Virumaa tegevuskavas planeeritud meetmeid ja tegevusi kõikides Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on rakendumas täiendav Ida-Virumaa programm fookusega elavdada ettevõtlust Ida-Virumaal. Parandamaks lõimumise näitajaid Ida-Virumaal, on riik viimas Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: Narva Vaba Lava, Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja. Samuti toetab Kultuuriministeerium erinevate suursündmuste, sh festivalide, läbiviimist nii Narvas kui ka mujal Ida-Virumaal, et elavdada teiste piirkondade teadlikkust Ida-Virumaast ning kohalikku ettevõtlust. Suuremat tähelepanu vajab diasporaapoliitikaga – seda nii Eesti diasporaa tagasipöördumise kui ka teiste riikide, sh Venemaa Föderatsiooni kaasmaalaspoliitika ja mõjutustegevusega Eestis. 2018. aastal on plaanis teha ettevalmistused rahvuskaaslaste nõustamis- ja kompetentsikeskuse loomiseks koostöös HTMiga. Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud hoiakute suurendamisele ning eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise jätkuvale toetamisele ühiskonnas. Koostöös mitmete ministeeriumite ja organisatsioonidega ning kaasatud partneri abiga on loomisel ühtne kommunikatsiooniplaan, mis mh toetab piirkondlike arutelusid rände ja lõimumisega seotud teemadel. 2018. aastal algab Eesti Instituudi projekt „Lõimumine kultuurisündmuste kaudu“, mille sisu on peamiselt suunatud muukeelse elanikkonna teavitamisele kultuurisündmustest vene ja inglise keeles portaali Kultuur.info, sotsiaalmeedia kaudu ning koostöös partneritega teistes meediaväljaannetes. Projekti eesmärk on suurendada muukeelsete elanike teadlikkust Eesti kultuurimaastikust ja seeläbi kaasata neid rohkem kultuuri- ja vabaajasündmustele. 30 LISA 3 Alaeesmärk 1 “Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud” 2017-2020 rakendusplaani sõnastus 2018-2020 rakendusplaani sõnastus Nr Mõõdik BAASTASE VAHETASE SIHTTASE 2020 Mõõdik BAASTASE SIHTTASE 2018 2020 Meede 1.2 “Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas” 1. Püsikontaktide 2015: eestlased Eestlased - 3,5; Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes 2015: eestlased 2020: eestlased tiheduse kasv - 3; teised teised rahvused - osalenud eestlaste ja teistest rahvustest 1,8 1,8 tegevustes rahvused - 3,36 4 (keskmine isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse teised rahvused teised rahvused osalenud rahvustevaheliste perioodiga 2.1 2.1 eestlaste ja suhtlemisvõrgusti teistest ke arv) rahvustest isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse perioodiga Muutmise põhjendus: mõõdiku alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata ning täpsustada selle metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust. Püsikontaktide tihedust mõõdeti sotsiaalsete võrgustike alusel, kus inimesed suhtlevad püsivalt teisest rahvusest isikutega (pereliikmed, sugulased, sõbrad, töökaaslased, õpingukaaslased, äri- ja koostööpartnerid). 2015. aastal kasutati skaalat, mis sisaldas kuus erinevat võrgustikku. Selle skaala puhul eristati: „perekond“ ja „sugulased“ ning „huviringid“ ja „sõbrad tuttavad“. 2017. a liideti need kategooriad kokku. Kasutati vastavalt: „sugulased“, kuhu vastajad said märkida oma perekonda ning „sõbrad ja tuttavad“, kuhu vastajad said märkida ka huviringe. Tulemusena välistati võrgustike topelt valikut, mis suurendab suhtlusvõrgustike keskmist arvu ning ei ole kooskõlas teiste sotsiaalseid võrgustikke puudutavate andmetega (eestlased ja muust rahvusest isikud suhtlevad üksteisega valdavalt töökollektiivides ning nende püsikontaktide arv ei ole oluliselt muutunud teistes eluvaldkondades). Saadud informatsiooni põhjal täpsustati püsikontaktide tiheduse baas- ja sihttasemeid. Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring (2015, 2017) 1 Alaeesmärk 3. „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“ 2017-2020 rakendusplaani sõnastus 2018-2020 rakendusplaani sõnastus Nr Mõõdik BAASTASE VAHETASE SIHTTASE 2020 Mõõdik VAHETASE SIHTTASE 2018 2018 2020 Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele 1. Koolitatavate 2014: 0 1647 in., kellest 8 575 in., kellest Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle jääb samaks 3902 in, kellest arv 90% hindab, et 90% hindab, et eesti keele oskus, praktiline informeeritus 90% hindab, et nende teadmised nende teadmised ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja nende on paranenud on paranenud kultuuri kohta on paranenud teadmised on paranenud Muutmise põhjendus: ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.2 “Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine” elluviimise periood on kuni 31.12.2023. Toetatava tegevuse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja aastaks 2018 on 1 647 ning 2020. aastaks 3 902. Lõppsihttase 2023. aastaks on 8 990. Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: tulemusnäitajat mõõdetakse kohanemisprogrammi koolituste läbinute enesehinnangulise oskuste, informeerituse ja teadmise paranemise kaudu. Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine 1. Arendatud või 2014: 0 30 100 5 15 väljatöötatud teenuste arv Muutmise põhjendus: Muudatus tuleneb perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava muudatusest, mis kajastub ka Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. aasta korralduses nr 386 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Selle kohaselt on 2018. aasta sihttase 5, 2020. aasta sihttase 15 ja 2023. aasta sihttase 25 uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenust. 2 Mõõdiku arvutamise allikas ja meetod: teenuste arvu näitaja algsel seadmisel lähtuti 2014. aasta uuringust (https://dhs.intra.rmv/rmvdav/nodes/61637768/Uussisserändajate-kohanemine-Eestis.pdf), mis kaardistas teenuste arendamisvajadust valdkonniti, kuid ei toonud välja detailsemalt eri teenusepakkujate ja osaliste praktilisi vajadusi, valmidust ja võimekust teenuseid arendada. Kehtiv sihttase põhineb üksikute alateenuste lähenemise metoodikal, kuid see ei arvesta kulutõhusust ega lisanduvat halduskoormust. Alateenuse arendamise metoodika probleem on teravalt esile kerkinud kohtumistel elluviija, kohalike ja riigi tasandi teenusepakkujate ning muude osalistega. Elluviija on 2015−2016 vastava tegevuse elluviimise raames toimunud võrgustikukohtumiste põhjal detailsemalt täpsustanud teenusepakkujate võimekust ja ootusi uussisserändajatele suunatud teenustele ning tuvastanud metoodika muutmise vajaduse. Seetõttu on rakendamisel saadud kogemustele ja tekkinud kitsaskohtadele tuginedes selge vajadus muuta alateenuste kujundamise metoodikat ning juurutada kulutõhusam lähenemine terviklike teenuste arendamisel ja alateenuste grupeerimisel. Arendatavad terviklikud teenused hõlmavad põhjalikku seotud alateenuste ülevaadet. Selline metoodika muudatus võimaldab vähendada teenuste fragmenteerumist ja teenuste arendamise halduskoormust. 3 Riigikantselei 09.05.2018 nr 1-11/1152-1 [email protected] Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 eelnõu ja arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruande esitamine Vabariigi Valitsuse päevakorda Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018–2020 heakskiitmise eelnõu koos arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruandega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Seletuskiri 5 lehel. 2. Arengukava täitmise 2017. a aruanne 28 lehel. 3. Arengukava rakendusplaani 2018-2020 eelnõu 9 lehel. 4. Lisa 1. Rakendusplaani rahastamise ja tegevuste ülevaade 2017. a 10 lehel. 5. Lisa 2. Rakendusplaani 2018-2020 ettepanekute ja arengukava täitmise 2017. a aruande kooskõlastustabel 11 lehel. 6. Lisa 3. Rakendusplaani 2018-2020 täiendatud mõõdikud 3 lehel. 7. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel. 8. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel. Artjom Tepljuk 6282266 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 EELNÕU KORRALDUS Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2018–2020. 2. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani 2018-2020 heaks kiitmise eelnõu ja arengukava täitmise 2017. aasta aruande juurde Sissejuhatus Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi arengukava) üldeesmärk on lõimunud ja sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Arengukava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 29. detsembril 2014 korraldusega nr 582. Arengukava on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätkudokument. Arengukavas esitatakse Eesti lõimumispoliitika valdkondlikud tegevussuunad aastateks 2014–2020. Selle strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi ja nende rahastamist kajastatakse rakendusplaanides aastateks 2014–2017, 2016–2020, 2017–2020 ja 2018-2020. Arengukava rakendusplaan täiendatakse igal aastal. Vastavalt arengukavale esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord aastas lõimumiskava täitmise aruande, kus on kirjeldatud arengukava ja rakendusplaani eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkust. Lõimumine on horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Arengukava arvestab samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 eesmärkidega: majandusliku toimetuleku parandamine; sisejulgeoleku tagamine; täiskasvanute eesti keele õppimine ja eestikeelse hariduse toetamine vene õppekeelega koolis; kodakondsuse omandamine naturalisatsiooni teel ja inimeste teadlikkuse suurendamine õiguskeskkonnast. Seletuskirja koostasid kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov (tel. 628 2226, [email protected]) ja kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel. 628 2666, [email protected]). I Ülevaade arengukava elluviimisest 2017. aastal Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 750 241 eurot (planeeritud summa 12 325 386 eurot). 2017. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas: 71% (8 398 622 eurot) alaeesmärk 1; 16% (1 882 161 eurot) alaeesmärk 2; 7% (750 588 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (718 870 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse Lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014– 2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid 1 Kultuuriministeerium (10 619 699 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot), Justiitsministeerium (200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Aruande LISA 1 annab täpsema ülevaate 2017. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 2017. aastal avalikustatud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu lähtudes on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus ja osatähtsus, riigiidentiteet, kodakondsus jt) suurenenud. Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne), väheneb Eesti kodakondsuse taotlejate arv, venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteedi tagamisega. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Samuti vaja tegelda lõhede vähendamisega tööturul. II Arengukava rakendusplaan aastateks 2018–2020 Rakendusplaani 2018-2020 koostamist juhtis kultuuriministri 12.02.2015 käskkirjaga nr 1-2/34 moodustatud juhtkomitee (muudeti kultuuriministri käskkirjaga 12.12.2016 nr 242) ja kultuuriministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 1-2/48 moodustatud juhtrühm (koosseisu muudeti kultuuriministri käskkirjaga 03.07.2015 nr 159, 04.02.16 nr 19, 06.02.2017 nr 45, 08.05.2017 nr 130, 21.07.2017 nr 183, 30.11.2017 nr 249). Perioodil oktoober 2017 kuni veebruar 2018 esitasid juhtrühma liikmed ettepanekud rakendusplaani 2018- 2020 koostamiseks (vt LISA 3). Ettepanekud olid valdavalt tehnilist laadi ning ei muutnud seni valitud rakendusplaani meetmeid, nende tegevusi ning tegevuste baas- ja sihttasemeid. Järgnevalt võetakse kokku rakendusplaani olulisemad täiendused vastavalt esitatud ettepanekutele. Alaeesmärk 1 „Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud“ Lisatud on uued tegevused: 1.1.2. „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“; 1.2.3. „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja pakkumine“ ja 1.2.4. “Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused rahvusvahelise kaitse valdkonnas“, mida rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning riigieelarvest. Vastavalt 2015. ja 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustele on kohandatud meetme 1.2 “Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas” mõõdiku „Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel võrreldes tegevuste-eelse perioodiga“ baas- ja sihttasemed (vt LISA 4). Alaeesmärk 2. „Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ Lisatud uued tegevused: 2.1.7. „Kinipeetavate lõimumisalased kultuuriüritused“, 2.1.8. „Euroopa kaasaegse ajaloo õppematerjalide loomine kinnipeetavatele“, 2.1.10. „Kultuuriasutuste toetamine kolmandate riikide kodanike ja uussisserändajatele pakutavate tegevuste arendamiseks“ ja 2.3.2 “Avaliku ja erasektori 2 organisatsioonide nõustamine mitmekesise töökoha märgise taotlemisel ja sellega seotud tegevuse elluviimisel“. Võetud välja lõppenud tegevused: 2.2.7 „Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine“, 2.3.2 „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide toetamine ning teavitamine eesti keelest erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikkus sektoris“ ja 2.3.3. „Avalike teenistujate rahvuslik-keelelise koosseisu analüüs”. Tegevuse 2.2.6 „Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta keeleõpet ning tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“ rahastamist kajastati „0“ reaga. Siseministeerium on esitanud RESi rahastamise ettepaneku ning tegevuse rahastamise võimalused ning elluviija selguvad 2018. aasta suveks. Meetme 2.1. mõõdiku „Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta (vastavalt)“ baas- ja sihttasemed, mis puudutavad kultuurimoodulit, määratletakse 2018. aasta tulemuste põhjal 2019-2020 rakendusplaani koostamisel. Kultuurimooduli tegevused algavad 2018. aastal. Alaeesmärk 3. „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“ Täpsustatud on meetme 3.1. mõõdiku „koolitatavate arv“ sõnastus ning sihttasemed ning meetme 3.2. mõõdiku „arendatud või välja töötatud teenuste arv“ sihttasemed vastavalt Siseministeeriumi kohanemisprogrammi seireandmetele (vt LISA 4). Rakendusplaani 2018-2020 eelarveline maht on 46 017 390 eurot. Võrreldes eelmiste planeeritud rakendusplaanidega on selle jaotus alaeesmärkide lõikes järgmine: Arengukava alaeesmärk 2014-2017 2016-2020 2017-2020 2018-2020 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti 15 035 104 36 328 403 34 974 730 32 730 797 ühiskonnas kinnistunud 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike 5 083 027 9 525 651 7 619 866 6 127 950 osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud 3 806 323 7 853 327 6 784 958 4 581 160 Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud 3 938 355 4 064 309 3 265 830 2 577 483 KOKKU 27 862 809 57 771 690 52 645 384 46 017 390 Ministeeriumite lõikes on 2018-2020 rakendusplaani rahastamise jaotus järgmine: Ministeerium Rahastamise Rahastamise maht/eurot osakaal 3 1. Haridus- ja Teadusministeerium 538 500 1,2% 2. Justiitsministeerium 1 062 150 2,3% 3. Kultuuriministeerium 38 726 878 84,2% 5. Siseministeerium 5 608 162 12,2% 6. Sotsiaalministeerium 81 700 0,2% KOKKU 46 017 390 100% Rahastamisallikate lõikes on 2018-20220 rakendusplaani jaotus järgmine: RE ESF* ESF kaas- AMIF* AMIF kaas- Kokku finantseering finantseering Üldsumma 35 113 819 8 399 996 1 476 573 819 252 207 751 46 017 390 Osakaal 76,4% 18,3% 3,2% 1,8% 0,5% 100% * Euroopa Sotsiaalfond ** Varjupaiga- ja Rände Integratsioonifond III Arengukava rakendusplaani 2018–2020 kooskõlastamine ja jõustumine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valmistas ette Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. Eelnõu koostamisele aitasid kaasa Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Integratsiooni SA spetsialistid ja eksperdid. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele tähtajaga 26. märts 2018. Ministeeriumite kooskõlastus tabel koos ettepanekutega on toodud lisades 2 ja 3. Eelnõuga Vabariigi Valitsus kiidab heaks arengukavas tehtud muudatused. Eelnõu kohaselt pannakse Kultuuriministeeriumile kohustus avaldada arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruanne ja uus rakendusplaan 2018-2020 ministeeriumi veebilehel. Indrek Saar minister (allkirjastatud digitaalselt) 4 LISA2 RAKENDUSPLAANI 2018-2020 ETTEPANEKUTE JA ARENKUKAVA TÄITMISE 2017. A ARUANDE KOOSKÕLASTUSTABEL NR ASUTUS ETTEPANEKU SISU KULTUURIMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA KOMMENTAAR KOMMENTAAR 1. ERR Palume uuendada tegevuste rahastamist Arvestatud Tegevus 2018 2019 2020 Periood kokku 1.1.4. 1 178 700 1 178 700 1 178 700 3 536 100 1.1.5. 931 100 931 100 931 100 2 793 300 1.1.6. 4 087 184 4 087 184 4 087 184 12 261 552 2. JUM Rakendusplaani tegevuste ja nende rahastamise osas Arvestatud muudusi või täiendusi ei ole. Täpsustuseks tegevuse 2.2.5 kohta. Venekeelne õigusnõustamine on osaliselt kaetud Täpsustame vastavalt ettepanekule esmatasandi õigusnõustamise projektiga, mille raames tegevuse sõnastust 2.2.5 „Tasuta Eesti Õigusbüroo annab inimestele õigusabi nii eesti, vene õigusabi pakkumine vene ja inglise keeles (www.juristaitab.ee)“. kui inglise keeles. Antud eelarve real veebinõustamise kulusid http://www.juristaitab.ee/ru 3. Palume uuendada tegevuste summasid vastavalt Arvestatud Tegevus 2018 2019 2020 Kokku 2.1.6. 320 000 320 000 320 000 960 000 2.2.4. 5 000 5 000 5 000 15 000 2.2.5. 25 000 25 000 25 000 75 000 1 Palume lisada uued tegevused Arvestatud osaliselt 1) Venekeelse ajakirjanduse tellimise laiendamine Tegevused 1 ja 4 ei ole lisatud vanglates (JuMil puudub rahastus ning võimalusel rakendusplaani, sest selleks puuduvad soovime rahastada tegevust KuMilt). Kokku 51 250 vahendid. Teeme ettepaneku arutleda eurot (2018 – 13 450; 2019 – 18 900; 2020 – 18 900); seda rakendusplaani 2019-2020 Mõõdik: eksemplaride arv nädalas (60 eksemplari koostamisel ning leida võimalusel nädalas). rahastamist. 2) Lõimumisalased kultuuriüritused kinnipeetavatele (rahastus on olemas). Kokku 11 250 eurot (2018 – Tegevus 2 ja 3 on lisatud 2 250; 2019 – 4 500; 2020 – 4 500 ). Mõõdik: Iga- rakendusplaani alaeesmärk 2 aastaselt korraldatakse 10 üritust (v.a 2018, mil tegevustena 2.1.7 ja 2.1.8. toimub viis üritust). 3) Kaasaegse Euroopa ajaloo õppematerjalide loomine vene keeles vangidele (rahastus on olemas). Kokku 900 eurot (2018 – 900). Mõõdik: Õppematerjalide arv aastas (18 teavikut). 4) B2 taseme ühiskonnaõpetuse suunitlusega eesti keele õpiku väljatöötamine vangide sihtgrupile (JuMil puudub rahastus ning võimalusel soovime rahastada tegevust KuMilt) Kokku 65 000 eurot (2018 – 64 000; 2019 – 500; 2020 – 500). Mõõdik: õpik on välja töötatud 4. HTM 2018. aastal jääb tegevuste 1.3.4. 1.3.5. ja 1.3.6. Arvestatud rahastamine samaks. Tegevuste 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.3 kohta täiendusi või muudatusi ei ole. 5. SIM Palume täiendada tegevuse 1.1.1. rahastamist: Arvestatud osaliselt Tegevus 1.1.1 sisaldab riigieelarvest 2  2018. a lisada 65 000 € – AMIFi kuuenda taotlusvoor rahastatud tegevusi. Vastavalt „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine rakendusplaani loogikale tuleb eristada ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja riiklikke ja ELi vahendeid. lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“; Teeme ettepaneku kajastada AMIFi  2019. a lisada 65 000 € – AMIF kuuenda taotlusvoor summasid eraldiseisva tegevusena „Avaliku kommunikatsiooni korraldamine 1.1.2. ning lisada selle mõõdik ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja „Korraldatud üks kommunikatsiooni lõimumispoliitikaga seotud küsimustes“. projekt“ vastavalt taotlusvooru väljundindikaatorile. 6. SIM Palume täiendada tegevuse 1.2.2 rahastamist perioodil: Arvestatud  2018. a lisandub 100 000 € – AMIFi viienda avaliku Teeme ettepaneku kajastada seda taotlusvoor „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud eraldiseisva tegevusena 1.2.3“ kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi pakkumine“. välja töötamine ja pakkumine“, et  2019. a lisandub 100 000 € – AMIFi viienda avaliku eristada riiklikke ja ELi vahendeid taotlusvoor „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud vastavalt rakendusplaani loogikale. kultuuri- ja spordiprogrammi välja töötamine ja pakkumine“. Samuti teeme ettepaneku lisada tegevuse mõõdik „Korraldatud 1 programm. Programmi tegevused on pakutud vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis“ vastavalt taotlusvooru väljundindikaatorile. 7. SIM Palume täiendada tegevust 1.1.3 või lisada seda tegevuse Arvestatud 1.2.1. alla: Teeme ettepaneku kajastada seda  2018. a lisandub AMIFi avaliku taotlusvooru eraldiseisva tegevusena 1.2.4. „Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused „Kohaliku tasandi teabe- ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas“ 50 000 €. ühisüritused rahvusvahelise kaitse 3  2019. a lisandub AMIFi viienda avaliku taotlusvooru valdkonnas“, et eristada ELi ja „Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused riigieelarvelisi summasid ning tegevusi rahvusvahelise kaitse valdkonnas“ 50 000 €. vastavalt rakendusplaani loogikale.  Tegevuse mõõdik on vastavalt taotlusvooru väljundindikaatorile „teabe- ja ühisüritustes osalejate arv on 1 500 inimest“. 8. SIM Palume parandada tegevuste 2.2.6 sõnastust Arvestatud „Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta keeleõpet ning tasustatud Tegevuse sõnastus ja mõõdik on kirjutatud vastavalt ettepanekule. õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“. Tegevuse mõõdik on „Koostatud on keeleõppelepingu kontseptsioon, tegevus- ja ajakava koos eelarvega ning esitatud on RE taotlus tegevuse rahastamiseks võimaldamaks isikutele lepinguga tasuta keeleõpet ja tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust“. 9. SIM Palume eemaldada rakendusplaanist tegevust 2.2.7. Arvestatud Tegevus lõppes 2017. aastal. Palume kohandada meetme 3.1. mõõdiku „Koolitatavate Arvestatud inimeste arv“ 2020. aasta sihttaset: 3 902 inimest, kellest 90% hindab, et nende teadmised on paranenud vastavalt kohanemisprogrammi ellurakendamise tulemustele. Palume täpsustada tegevuse 3.1. mõõdiku sõnastust: „Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“. 4 Palume täpsustada (vastavalt kohanemisprogrammi tulemustele) meetme 3.2 mõõdiku „Arendatud või väljatöötatud teenuste arv“ sihttasemeid: 2018. aastal 5 teenust ja 2020. aastal 15 teenust. 10. SIM Palume kohandada tegevuse 3.1.2. sõnastust vastavalt: Arvestatud „Kohanemiskoolituste väljatöötamine ja pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele ning kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele ja teadlastele“. 11. SIM Meetmes 2.2.2 on tegevusena toodud määratlemata Arvestatud kodakondsusega isikute teavitamine nii kirjalikult kui suuliselt. Palume teha rakendusplaanis parandus ning jätta alles üksnes suuline teavitus kliendikontakti ajal, kirjalikku teavitamist ei toimu. 12. SIM Aruandes lk 3 lõikes 2 on välja toodud arengukavade Arvestatud nimekiri (sh Siseturvalisuse arengukava), mille kaudu viiakse mh ellu lõimumiseesmärke. Hetkel on aruandes öeldud, et nimetatud arengukavade raames viiakse ellu kolme lõimumiskava eesmärki. Siseturvalisuse arengukava kaudu neid otseselt ellu ei viida. Antud eesmärgid viidi ellu ennekõike „Eesti keele arengukava 2011-2017“ ja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ kaudu. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika 2018- 2021“ raames keskendutakse ennekõike määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisele ning uussisserändajate kohanemisele, kus on ka omakorda sees keeleõppe osa. Samuti viitab programm ka „Lõimuv Eesti 2020“ planeeritud tegevustele. 5 13. SIM Lk 6 lõikes 2 on väidetud, et kodakondsuse saanud Arvestatud isikute arvu vähenemine 2016 ja 2017. aasta võrdluses peegeldab tegelik olukord inimeste hoiakuid. Leiame, et pelgalt kahe aasta võrdluses kodakondsuse saanud isikute arvu pinnalt ei saa teha adekvaatseid järeldusi inimeste hoiakute kohta. Eesti kodakondsuse saanud isikute arv on olnud aasta-aastalt stabiilne, 2016. aastal omandati kodakondsus märkimisväärselt rohkem seetõttu, et 01.01.2016 jõustus kodakondsuse seaduse muudatus, mille alusel said alla 15-aastased lapsed naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates Eesti kodakondsuse. 14. SIM Lk 7 lõikes 2 on öeldud, et umbkaudu pool venekeelse Arvestatud põhikooli lõpetajatest ei jätka õpinguid gümnaasiumis, vaid läheb edasi kutsekooli või otse tööturule. Palume lisada viide allikale, millele toodud väide tugineb. 15. SIM Lk 12 lõikes 5 palume täpsustada, kuidas parandati Arvestatud lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd. Lk 14 tabelis määratlemata kodakondsusega isikute arvu Arvestatud osaliselt puhul 2017 täitmise numbri 77 268 juures täpsustada, et Määratlemata kodakondsusega isikute tegemist on Rahvastikuregistri andmetega. arv on täpsustatud, allikana võetud PPA andmed. 16. SIM Lk 16 lõikes 1 on öeldud: „Muudatustega parandatakse Arvestatud Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku eesti keele õppe kättesaadavust“. Selgitame, et eesti kodakondsuse taotlemiseks ei ole vajalik eesti keele õppe kättesaadavus, vaid taotlemiseks on vajalik nõutud tasemel eesti keele oskus. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: 6 „Muudatustega luuakse Eesti kodakondsuse taotlemist soodustav keskkond, kus riik toetab Eesti kodakondsust taotleda soovijate eesti keele oskust jõudmaks kodakondsuse taotlemiseks nõutud keeleoskustasemeni“. 17. SIM Lk 17 tabeli meetme nr 3.1 „Kohanemiskoolituste Arvestatud pakkumine uussisserändajatele“ indikaator peaks olema koolituskordade arv, mitte koolitatavate arv. Koolituskordade näitaja on 1155 koolituskorda. Samal leheküljel meetmes nr 3.2 „Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine“ palume nimetada, millised 2 teenust on arendatud. Siseministeeriumi on teada, et arendatud on Politsei- ja Piirivalveameti nõustamisteenust. Samal leheküljel lõikes 4 palume korrigeerida lauset järgmiselt: „Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis osales 2017. a 60 Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikut“. 18. SIM Lk 17 ja 18 teeme ettepaneku eemaldada eraldi lõigud Arvestatud kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse, õppimis- ja teadusmoodulite kohta (lk 17, lõik 3) ning liita see eelnenud AMIF projektide lõigule järgmises sõnastuses: „AMIFi vahenditest rahastati 3 projekti: rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm; kohanemisprogrammi õppimise mooduli pakkumine kolmandate riikide kodanikele; kohanemisprogrammi teaduse moodul kolmandate riikide kodanikele. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulis osales 2017. a 60 Eestis rahvusvahelise kaitse saanud 7 inimest, kohanemisprogrammi õppimise moodulis osales 54 kolmandate riikide kodanikku ning teaduse moodulis 16 kolmandate riikide kodanikku“ 19. SIM Lk 18 eelviimases lõigus täpsustame, et pigem on Arvestatud valminud esmane kontseptsioon, mis jooksvalt muutub. 2017 valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) poolt teenuste arendamise metoodika, mitte kontseptsioon teenuste arendamiseks ja hindamiseks. 20. SOM Teeme ettepaneku lisada rakendusplaani meetmesse 2.3 Arvestatud osaliselt „Võrdse kohtlemise edendamine tööturul“ tegevus „Mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamine“. Teeme ettepaneku paremini sõnastada tegevust indikaatorit. Indikaator/Tulemus: Märgist taotlevad organisatsioonid on saanud konsultatsioone tegevuskava koostamiseks, Tegevuse nimetus „Era- ja avaliku sektori organisatsioonide nõustamine märgised on antud. mitmekesise töökoha märgise taotlemisel ja sellega seotud tegevuse Vastutaja: Sotsiaalministeerium elluviimisel“ Algtase: 0 (esimesed märgised anti välja 2018. a märtsis) Indikaator/tulemus: 2018: 11 700 eurot Organisatsioonidele, kes taotlevad märgist või viivad sellega seotud 2019: 35 000 eurot tegevusi, on pakutud nõustamisteenus 2020: 35 000 eurot 21. SOM 2017. a rakendusplaani aruandes viidatakse küll Eesti Arvestatud Töötukassa poolt ellu viidavatele tegevustele (nt lk 25), kuid puudub viide (nt lk 3), et lõimumiseesmärke viiakse 8 ellu ka heaolu arengukava raames. Samas on asjakohaselt viidatud mitmetele teistele arengukavadele, mille raame samuti lõimumiseesmärke ellu viiakse (nt siseturvalisuse arengukava, konkurentsivõime kava jne). Teeme ettepaneku lisada rakendusplaani dokumentidesse ja rakendusplaani aruandesse läbivalt ka viide heaolu arengukavale. Aruande tabelis (lk 24) on indikaatori „Tööhõive määr eestlaste ja teisest rahvusest elanike seas“ 2017. a täitmise veerus 2016. a täitmise numbrid, kuigi laekunud on ka 2017. a tegelik tase: eestlaste tööhõive määr 69,6% ja teisest rahvusest elanike tööhõive määr 63%. Lk 25 tekstis on numbrid õiged. Aruande lk 7 ja lk 25 vajavad täpsustamist joonealused märkused: joonealused märkused nr 9 ja nr 37 on ülearused, kuna tuuakse välja numbrid, mis on ka tekstis olemas. Samuti on joonealused märkused ebatäpsed, kuna pole aru saada, et numbrid käivad teisest rahvusest elanike kohta. joonealused märkused 10, 11, 38 ja 39 viitavad Statistikaameti andmetabelile TT70, korrektne viide on TT333. Viidata võiks ka ainult Statistikaametile. 22. SOM Lisa 1. Rakendusplaani rahastamise ja tegevuste ülevaade Arvestatud 2017. a Tegevus 2.3.1 „Võrdse kohtlemise edendamisega 9 töökollektiivides seotud projektide elluviimise kaasrahastamine“: 2017. a aruandes on tegevuse 2.3.1 täitmise kohta selgitatud, et läbi on viidud mentorprogrammi tegevused 20-le töötule vähelõimunud püsielanikule ning mitmekesisust väärtustavad tegevused töökollektiivides. Palume täpsemat informatsiooni viidatud mentorlusprogrammi ja ka töökollektiivides mitmekesisust väärtustavate tegevuste kohta. Teeme ettepaneku täiendada vastavalt ka 2017. a rakendusplaani täitmise aruannet. Lisaks palume täpsustavad teavet selle kohta, kas 2018–2020 rakendusplaanis viidatud tulemus „1 projekt ettevalmistatud ja rakendatud“ puudutab ainult 2018. a või kogu perioodi, s.t. aastaid 2018–2020 ehk kas perioodi 2018–2020 tulemuseks on planeeritud ühe või kolme projekti elluviimine. Tegevus 2.3.2 „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide toetamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“: 2016. a rakendusplaani aruandes selgitati tegevuse 2.3.2. täitmise kohta: „MISA avalikustas hanke „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“, mille tulemusena viiakse 2017. aastal ellu teavitustegevused. Mari-Liis Sepper analüüsis ligikaudu 20-ne ministeeriumides värbamise eest vastutava töötajaga tehtud intervjuu „Kas emakeel loeb?“ 10 transkriptsioone ja koostas uurimistulemuste põhjal raporti.“. 2017. a aruandest võib lugeda, et eelmisel aastal viidi ellu teavituskampaania julgustamaks eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse ja siduma oma tööalast tulevikku Eesti avaliku sektoriga. 2018. a rakendusplaanis tegevus puudub, kuna see loetakse elluviiduks. Palume infot selle kohta, kas ja milliseid tegevusi on pärast 2016. a läbi viidud uurimust ellu viidud keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide toetamiseks. Tegevuste 6.1.2 ja 6.1.3 teenustel osalejate andmed oleme Kultuuriministeeriumile edastanud ning need on aruande tekstis ka välja toodud. Samad andmed võiks lisada ka aruandetabelisse. Tegevuse 6.1.4 osas teeme ettepaneku muuta kirjeldust järgnevalt: „Täiendavate tööturuteenuste ja töökohta loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust (Tegemist on eritegevusega. Täiendavaid tööturuteenuseid EGF vahenditest pakutakse kuni 01.07.2018, koolitusmeetmetes osalemine kestab kuni 2018. a lõpuni. Töökoha loomise toetust sai taotleda kuni 31.12.2017, toetust makstakse kuni 2018. a lõpuni).“. Olemas on andmed ka 2017. a sisenejate kohta, mille võiks tabelisse lisada. Töökoha loomise toetusega 11 rakendus 2017. a tööle 494 isikut. EGF teenustesse oli 2017. a 354 sisenemist. 23. Riigikant Palume täiendavalt analüüsida, miks sihttasemeid ei ole Arvestatud osaliselt selei saavutatud, tuua põhjused esile rakendusplaani 2017. aasta 2018-2019 on plaanitud läbi viia täitmise aruandes ning täiendada rakendusplaani 2018– Euroopa Sotsiaalfondi ning 2020 lisategevustega, mis toetavad arengukava „Lõimuv riigieelarvest rahastatud tegevuste Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist senisest paremini vahehindamine, mis peab aitama vastata tõstatud küsimustele ning vajadusel rahaliste vahendite olemasolul algatada uusi tegevusi. Samuti on planeeritud 2019. aastal algatada lõimumismonitooringu teoreetilise ja metoodika väljatöötamist valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2030 jaoks, mille raames käsitletakse praeguse lõimumiskava mõõdikuid. 12
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel