Rahandusministeerium
Meie 04.05.2018 nr 18-5/18-0134/3947
Ettevõtlusministri 20. veebruari 2017. a määruse
nr 10 „Väikesadamate võrgustiku
väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“
muutmine
Käesolevaga edastame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 20. veebruari 2017. a määruse nr 10
„Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu
koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Annika Anton
6397663
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
28.02.2018
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2018 nr ……
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20. veebruari 2017. a määruse nr 10
„Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20. veebruari 2017. a määruses nr 10 „Väikesadamate
võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja
veetmise taristule antav abi või turismiinvesteeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT
L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156,
20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklile 55 või 14, siis
kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342
sätestatut.“;
2) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) minimaalne sügavus külastajatele mõeldud kaide juures ja sadama sissesõiduteel on 2,3
meetrit;“;
3) paragrahvi 11 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) regionaalabi puhul lisatakse taotlusele abisaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne
abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2
lõike 61 punkti a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning
et abisaaja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui
taotletud abi alusel on investeering tehtud.”.
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Saks
kantsler
28.02.2018
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20. veebruari 2017. a määruse nr 10
„Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise
suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme
„Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna
arendamine“ (edaspidi meede) tegevuse „Rahvusvaheliselt huvipakkuvate
turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine“ eesmärkide elluviimiseks.
Toetuse andmise eesmärk on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks ja külastusaja
pikenemiseks ning Eesti kui mereturismi sihtkoha rahvusvahelise konkurentsivõime
tõstmiseks väikesadamate võrgustiku arendamise kaudu.
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada määruse alusel antava toetuse tingimusi, seoses Euroopa
Komisjoni selgitustega komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 muudatustest regionaalabi osas
ja muudatustega seotud kohustustest. Vastavalt komisjoni selgitustele peab iga uus
investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kava või sihtotstarbeline üksikabi, mida
rakendatakse pärast 10.07.2017, olema kooskõlas määruse ümberpaigutamist keelavate
sätetega.
Seoses Eesti üleminekuga Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile alates 1. jaanuarist 2018, on
vajalik määruses toodud nõuete täpsustamine sadamale.
Eelnõu koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: ministeerium)
majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e-post:
[email protected],
telefon 6 397 663). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi välisvahendite
osakonna peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected]).
Seletuskirja koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e-
post:
[email protected], telefon 6 397 663).
Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20. veebruari 2017. a määrust nr
10 „Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ (RT I,
22.02.2017, 25).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist.
Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse § 2 lõike 1 viidet Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 üldise grupierandi määruse (EL) muutmise määrusele (EL) 2017/1084, millega
Euroopa Komisjon lisas üldisesse grupierandi määrusesse regionaalabi andmisel
ümberpaigutamist keelavad sätted. Muudatusega lisatakse määrusesse vastav viide muudetud
komisjoni määrusele (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine
grupierandi määrus)).
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 8 lõike 2 punkti 3 sõnastust, seoses Eesti
üleminekuga Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile alates 1. jaanuarist 2018, millest tulenevalt on
vajalik määruses toodud nõuete täpsustamine sadamale. Üleminek Euroopa ühtsele
kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem, tähendab, et absoluutset
kõrgust ja sügavust hakatakse arvestama nimetatud lähtenivoost ehk Amsterdami nullist. Seni
kasutati Eestis Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi ehk Kroonlinna nulli. Määruse kehtiv
versioon oli koostatud Kroonlinna nullil põhinevat süsteemi arvesse võttes ning sellest
lähtuvalt oli minimaalseks sügavuseks külastajatele mõeldud kaide juures ja sadama
sissesõiduteel seatud 2,5 meetrit. Alates 01.01.2018 kehtiva Euroopa ühtse kõrgussüsteemi
alusel on minimaalse sügavuse nõue külastajatele mõeldud kaide juures ja sadama
sissesõiduteel 2,3 meetrit.
Sadamatel tuleb üle vaadata kõik oma infokandjad, milles on kajastatud sügavusandmeid (nt
koduleht koos seal olevate jooniste, mõõdistuste ja plaanidega, sadama eeskirjad jms) ning
veenduda, et hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks on sügavusandmete juures kirjas, millises
kõrgussüsteemis on sügavused näidatud. Sügavusandmete kajastamisel tuleb muudatus ka
sadamaregistris, kus järgmisel aastal tekib võimalus sügavusandmeid näidata paralleelselt
kahes kõrgussüsteemis. Veeteede Amet algatab üleminekuperioodil kõigi registrisse kantud
sadamate andmete muutmise ja teisendab registrisse kantud sügavused EH2000 süsteemi ise.
Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 11 lõige 12, kuna määruse rakendamisel
on ilmnenud, et § 11 lg 12 on ebavajalik. Kehtiva määruse seletuskiri põhjendab nimetatud
sätet järgmiselt: "Avaliku sektori panus projekti omafinantseeringusse arvestatakse vastavalt
riigiabi tingimustele toetuses sisalduvaks abiks, mis tähendab, et avaliku sektori osa vähese
tähtsusega abi omafinantseeringus ei ole mitte omafinantseering, vaid vähese tähtsusega abi
(VTA)." Samas võib toetus määruse kohaselt olla ka spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja
veetmise taristule antav abi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa
Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (üldine grupierandi
määrus) artiklile 55. Üldise grupierandi määruse artikli 55 kohaselt ei tohi abisumma ületada
abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet (finantsvajaku määr).
Seega, kui finantsvajaku määr on analüüsi kohaselt 100%, võib projektile riigiabi anda 100%
selle maksumusest, mis omakorda tähendab, et ka projekti omafinantseering võib tulla avaliku
sektori vahenditest. Kui finantseerimisvajak on väiksem, nõuab rakendusüksus, et taotleja
kaasaks vastavas määras vahendeid, mis ei pärine avalikust sektorist. Seetõttu ei ole meetme
määruse § 11 lg 12 kehtestatud välistus mõistlik ega vajalik. Nimetatud välistus ei ole vajalik
ka juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi (VTA), kuna tänu riigiabi ja VTA registrile omab
rakendusüksus infot, kui suur on taotleja VTA vaba jääk. Kui toetus ja avalikust sektorist
pärinev omafinantseering ületavad taotleja VTA vaba jäägi, nõuab rakendusüksus, et taotleja
kärbiks projekti mahtu ja maksumust või kaasaks vahendeid, mis ei pärine avalikust sektorist.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 15 lõike 3 sõnastust, seoses eelpool nimetatud
muudatusest tuleneva vajadusega lisada regionaalabi puhul meetmete tingimustele/taotlusele
abi saaja kinnitus, mille kohaselt kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud
ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse art 2 lg 61 punkti a tähenduses ettevõttesse,
kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning et abisaaja võtab kohustuse, et
ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne
investeering tehtud.
Muudatuse kohaselt peab iga uus investeeringuteks ettenähtud kava või sihtotstarbeline
üksikabi, mida rakendatakse peale muudatuse jõustumist, olema kooskõlas uute
ümberpaigutamist keelavate sätetega. Muudatusega jäeti üldisest grupierandi määrusest välja
säte, mille kohaselt ei kuulu regionaalabi mõiste ulatusse abisaaja, kes on sama või sarnase
tegevuse lõpetanud Euroopa Majanduspiirkonnas kahe aasata jooksul enne investeeringuteks
ettenähtud abitaotluse esitamist või kellel on konkreetne plaan selline tegevus lõpetada kuni
kahe aasta jooksul pärast investeerinu lõpuleviimist. Selle asemel lisati üldisesse grupierandi
määrusesse uus säte (art 14 lg 16), mille kohaselt peab abisaaja investeeringuks ettenähtud
regionaalabi korral kinnitama, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei toimunud
ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering ning et
abisaaja kohustub sellist ümberpaigutamist mitte tegema kahe aasta jooksul pärast taotletud
toetuse kaasabil investeeringu elluviimist (lõpule viimist).
Muudetud üldise grupierandi määruse artikli 2 lõike 61 punktis a on „ümberpaigutamine“
määratletud kui „sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu
osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse
ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub
siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama
otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja
ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad.“
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
(ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, muudetud komisjoni määrusega (EL)
2017/1084, Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;
4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga tehtavad muudatused ei oma otsest sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju,
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele.
Määruse positiivne mõju väljendub Eesti kui mereturismi sihtkoha tuntuse kasvus ning
väikesadamate võrgustiku arendamise soodustamise kaudu turismiteenuste ekspordi kasvus
uute sihtrühmade hõivamise kaudu. Eesti rannikut kattev väikesadamate võrgustik toetab
regionaalarengu eesmärkide saavutamist ning väikesadamate parema jäätmekäitluse kaudu
aitab toetus kaasa keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei
too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne
määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega
ei kaasne otseseid ega kaudseid kulusid taotlejale. Määruse rakendamisega seotud tulud
avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile
kooskõlastamiseks.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0447 - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20. veebruari 2017. a määruse nr 10 „Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00dcd02f-3dd1-4b88-bda3-50c58dc4f412
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00dcd02f-3dd1-4b88-bda3-50c58dc4f412?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main