dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 31. mai 2018
Viit
1-12/1290-1
Registreeritud
31. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2018

Failid

  • 📎1.2-266-1 30.05.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc999 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 30.05.2018 nr 1.2-2/66-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ eelnõu. Palume määruse eelnõu kooskõlastada ja esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 11. juuniks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: EN Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus SK Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Perearstide Selts Tartu Ülikool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Hambaarstide Liit Eesti Õdede Liit Perit Kirkmann 6269 128 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU (23.05.2018) MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 37 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus, et teha kindlaks välisriigis omandatud arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsioonile. (2) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami praktilise osa ehk tööpraktika korraldamise ja hindamise kord, et välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arst, eriarst, hambaarst, erihambaarst, õde, eriõde või ämmaemand saaks võimaluse enne tööle asumist praktiseerida Eesti tervishoiusüsteemis ja omandada selle kohta teadmisi. (3) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami teoreetilise osa ehk teooriaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord, et teha kindlaks välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda teoreetilised teadmised ja vastavus tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikele teadmistele Eestis. (4) Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja) tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis, samuti vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud haridus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks; 2) välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni; 3) vastavuseksam – tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni hindamise alus, mis koosneb tööpraktikast ja sellele järgnevast teooriaeksamist ja mida korraldavad vastavalt isiku erialasele kvalifikatsioonile Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool; 4) tööpraktika – välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku ehk taotleja praktiline töö Tartu 2 Ülikooli residentuuri baasasutuses või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasis juhendaja juhendamisel; 5) teooriaeksam – taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida korraldab Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja millega hinnatakse õppekava õpiväljundite saavutatust. § 3. Vastavuseksam (1) Terviseamet edastab taotleja dokumendid Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile või Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile nende nõudel vastavuseksami korraldamiseks. (2) Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. (3) Vastavuseksam loetakse sooritatuks, kui taotleja tööpraktikale antud hinnang ja teooriaeksami tulemus on positiivsed. (4) Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamiseks moodustab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan viieliikmelise vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub kaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajat, üks Terviseameti esindaja ja kaks hambaarstide või eriarstide erialaühenduse esindajat vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab dekaan komisjoni liikmete hulgast. (5) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks moodustab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor viieliikmelise vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub kaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajat, üks Terviseameti esindaja ja kaks Eesti Õdede Liidu või Eesti Ämmaemandate Ühingu esindajat vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab rektor komisjoni liikmete hulgast. (6) Vastavuseksami tasu arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamiseks on 691,20 eurot. (7) Vastavuseksami tasu õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks on 430 eurot. § 4. Tööpraktika korraldamine (1) Tartu Ülikool suunab taotleja tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse. Tartu Tervishoiu Kõrgkool suunab taotleja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasi. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool suunab taotleja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasi. (2) Vastavuseksami komisjon määrab tööpraktika sisu. (3) Tööpraktika ajal peab taotlejal olema juhendaja, kellel on taotlejaga sama või samaväärne kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool valib tööpraktika juhendaja tema nõusolekul vastavalt sellele, millises Tartu Ülikooli residentuuri baasasutuses või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasis taotleja tööpraktikat teeb. (4) Sotsiaalministeerium maksab taotleja juhendamise eest juhendajale tööpraktika korraldaja kaudu samasugust juhendaja tasu, nagu makstakse arst-residendi juhendamise eest. (5) Tööpraktikale suunatud taotleja dokumenteerib tööpraktika praktikapäevikus vastavalt Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või vastavuseksami komisjoni kehtestatud korras. 3 § 5. Tööpraktika kestus (1) Vastavuseksami komisjon määrab tööpraktika kestuse lähtuvalt taotleja haridusest ja töökogemusest. (2) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. (3) Vastavuseksami komisjon võib tööpraktika ajal tööpraktika juhendaja põhjendatud taotlusel tööpraktikat lühendada kõige rohkem ühe kuuni. (4) Vastavuseksami komisjon võib tööpraktika juhendaja taotlusel tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. § 6. Tööpraktika hindamine (1) Tööpraktikale järgneb tööpraktika hindamine kolme kuu jooksul tööpraktika lõppemisest. Tööpraktikat hindab vastavuseksami komisjon, vajaduse korral kaasatakse eksperte väljastpoolt Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. (2) Tööpraktikat hinnatakse praktikapäeviku ja juhendaja arvamuse alusel. Tööpraktika hindamine toimub vestlusena eesti keeles. Praktikapäevik esitatakse kahe nädala jooksul pärast tööpraktika lõppu. (3) Tööpraktikale antud hinnang vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast hindamisvestlust. (4) Kui tööpraktikale antud hinnang on positiivne, suunab vastavuseksami komisjon taotleja teooriaeksamile. § 7. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami koostamine (1) Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami koostab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. (2) Teooriaeksam vastab Eesti riiklikult tunnustatud arsti- või hambaarstiõppe õppekava või residentuuri programmi alusel tehtavale lõpueksamile ja peab sisaldama küsimusi järgmistest valdkondadest: 1) tervishoid; 2) Eesti tervishoiualased õigusaktid; 3) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis; 4) tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine; 5) retseptiravimite väljakirjutamine. (3) Teooriaeksam võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reeglite tundmist. (4) Teooriaeksam korraldatakse eesti keeles. § 8. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami korraldamine (1) Tartu Ülikool teatab tööpraktika eest positiivse hinnangu saanud taotlejale teooriaeksami toimumise aja ja koha. (2) Taotleja kinnitab teooriaeksami tegemist registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne eksami toimumist Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. 4 § 9. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami tulemuste hindamine (1) Registreerunud taotleja lubatakse teooriaeksamit tegema isikut tõendava dokumendi esitamisel. (2) Teooriaeksamit hindab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. (3) Otsus teooriaeksami tulemuse kohta vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast eksami toimumist. (4) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab eksamit teist korda teha kõige varem kuus kuud ja kõige hiljem 12 kuud pärast esimest korda. (5) Kui teooriaeksami tulemus on ka teisel korral negatiivne, on taotlejal õigus esitada uus taotlus kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. (6) Kui teooriaeksam on sooritatud positiivselt, edastab isik kuue kuu jooksul otsuse teooriaeksami tulemuse kohta koos tööpraktika hinnanguga Terviseametile. § 10. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami koostamine (1) Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami koostab Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. (2) Teooriaeksam peab sisaldama küsimusi järgmistest valdkondadest: 1) tervishoid; 2) Eesti tervishoiualased õigusaktid; 3) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis; 4) tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine. (3) Teooriaeksam võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reeglite tundmist. (4) Teooriaeksam korraldatakse eesti keeles. § 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami korraldamine (1) Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teatab tööpraktika eest positiivse hinnangu saanud taotlejale teooriaeksami toimumise aja ja koha. (2) Taotleja kinnitab teooriaeksami tegemist registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne teooriaeksami toimumist Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis või Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. § 12. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami tulemuste hindamine (1) Registreerunud taotleja lubatakse teooriaeksamit tegema isikut tõendava dokumendi esitamisel. (2) Teooriaeksamit hindab Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. (3) Otsus teooriaeksami tulemuse kohta vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast eksami toimumist. (4) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab eksamit teist korda teha kõige varem kuus kuud ja kõige hiljem 12 kuud pärast esimest korda. (5) Kui teooriaeksami tulemus on ka teisel korral negatiivne, on taotlejal õigus esitada uus 5 taotlus kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. (6) Kui teooriaeksam on sooritatud positiivselt, edastab isik kuue kuu jooksul otsuse eksamitulemuse kohta koos tööpraktika hinnanguga Terviseametile. § 13. Rakendussäte Sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrus nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku testi koostamise, korraldamise ja hindamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus, et kontrollida välisriigis omandatud arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavust Eestis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsioonile. Välisriigiks (nn kolmandaks riigiks) käesoleva määruse tähenduses on riigid, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni. Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist, mis on kohustuslikud kõigile välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstidele, eriarstidele, hambaarstidele, erihambaarstidele, õdedele, eriõdedele ja ämmaemandatele selleks, et nad saaksid võimaluse enne tööle asumist praktiseerida Eesti tervishoiusüsteemis ja omandada selle kohta teadmisi ning samas teha kindlaks isikute teoreetilised teadmised. Vastavuseksami sooritamine on eeldus välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötaja tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmiseks. Määrusega kehtestatakse ka vastavuseksami tasu suurus, mis sisaldab tööpraktika hindamiseks vajalike dokumentide menetlemise tasu ja teooriaeksami sooritamise tasu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Perit Kirkmann ([email protected]; tel 626 9128). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; tel 656 9329). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse määruse 01.01.2010 jõustunud redaktsiooni. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste osutamise seaduse § 30 lõike 37 alusel. Käesolev määrus asendab sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrust nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord“. Eelnõu on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (626 SE).1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrus on vajalik arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe ja ämmaemanda vastavuseksami koostamiseks, korraldamiseks ja hindamiseks, kui mainitud elukutse esindaja on kvalifikatsiooni omandanud kolmandas välisriigis ning on tarvis hinnata tema vastavust Eestis nõutavale. Määrusega 1https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df- a39831992699/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise %20seadus 2 kehtestatakse tööpraktika korraldamise ja hindamise kord nimetatud tervishoiutöötajatele. Kuna tervishoius on esmatähtis tervishoiuteenuse kvaliteet, on vastavuseksami sooritamine tervishoiuteenuse hea kvaliteedi saamise eelduseks. Määrust kohaldatakse tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise menetlemisel Terviseametis ning vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis (edaspidi TÜ), Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Määrusega kehtestatakse ka vastavuseksami tasu suurus. Paragrahvis 2 esitatakse määruses kasutatavate mõistete „kvalifikatsioon“, „välisriik“, „vastavuseksam“, „tööpraktika“ ja „teooriaeksam“ selgitused käesoleva määruse tähenduses. Paragrahvi 3 lõigetes 1–3 sätestatakse, et Terviseamet edastab taotleja dokumendid2 vastavuseksami korraldamiseks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile või Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Terviseamet edastab dokumendid nõudel, enne vastavuseksami korraldamist. Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Tööpraktika mõiste on kasutusele võetud ning eelnevalt kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kuna direktiivi kohaselt on mõiste nimetus kohanemisaeg. Määruses ei kasutata sama terminit kui direktiivis, sest see tekitaks segadust. Nimelt ei kehti direktiiv kolmandatest riikidest pärit isikutele ning seega tehaksegi neile eriregulatsioon. Vastavuseksam on sooritatud, kui hinnang taotleja läbitud tööpraktikale on positiivne ning ta on sooritanud ka teooriaeksami positiivse tulemusega. Lõigete 4 ja 5 kohaselt moodustab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamiseks viieliikmelise arsti vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub kaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajat, üks Terviseameti esindaja ja kaks hambaarstide või eriarstide erialaühenduse esindajat vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab dekaan komisjoni liikmete hulgast. Komisjon koosneb oma ala asjatundjatest, kes on kõige pädevamad vastavuseksamit korraldama. Lisaks kolmele põhiliikmele on neljanda ja viienda liikmena võimalik kaasata olenevalt taotleja kvalifikatsioonist kas eriarstide või hambaarstide erialaühenduse esindajad. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks moodustab tervishoiukõrgkooli rektor viieliikmelise õe vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub kaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajat, üks Terviseameti esindaja ja kaks Eesti Õdede Liidu või Eesti Ämmaemandate Ühingu esindajat vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab rektor komisjoni liikmete hulgast. Komisjon koosneb oma ala asjatundjatest, kes on kõige pädevamad vastavuseksamit korraldama. Lõige 6 sätestab arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamise tasu suuruseks 691,20 eurot koos käibemaksuga ning lõige 7 õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamise tasuks 430 eurot koos käibemaksuga. Vastavuseksami tasu suuruse määramisel on arvestatud eelnõu menetlemise ajal kehtinud sobivustestide ja teooriaeksamite tasude suurust, mis jääb samaks ka vastavuseksami jaoks. Võttes arvesse, et avalik-õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestatakse vastavuseksami sooritamise tasu piirmäär tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ülemmääraga 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab ministrile õiguse konkreetne hindamise tasu kehtestada käesoleva määrusega. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami tasu hõlmab: tööpraktika ja teooriaeksami sooritamiseks vajalike dokumentide menetlemise tasu 192 eurot (hinnale lisandub käibemaks 20%), mis tasutakse enne tööpraktikale asumist. Vastavuseksami komisjon menetleb 2 Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ (jõustub 1. juulil 2018) 3 dokumente pärast seda, kui taotleja on tasunud dokumentide menetlemise tasu vastavalt Tartu Ülikooli esitatud arvele ja esitanud maksekorralduse koopia meditsiiniteaduste valdkonna dekanaati. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti sooritamise tasu on 384 eurot (hinnale lisandub käibemaks 20%). Sobivustesti kordussoorituse tasu on 384 eurot (hinnale lisandub käibemaks 20%). Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tasu hõlmab: tööpraktika ja teooriaeksami sooritamiseks vajalike dokumentide menetlemise tasu 120 eurot (hinnale lisandub käibemaks 20%), mis tasutakse enne tööpraktikale asumist. Vastavuseksami komisjon menetleb dokumente pärast seda, kui taotleja on tasunud dokumentide menetlemise tasu vastavalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esitatud arvele ja esitanud maksekorralduse koopia. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami sooritamise tasu on 238,33 eurot (hinnale lisandub käibemaks 20%). Teooriaeksami kordussoorituse tasu on 238,33 eurot (hinnale lisandub käibemaks 20%). Paragrahv 4 sätestab tööpraktika korralduse. Lõigetes 1–3 sätestatakse, et vastavuseksami komisjon määrab tööpraktika sisu ning Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool suunab taotleja tööpraktika tegemiseks residentuuri baasasutusse või praktikabaasi, kus talle määratakse juhendaja. Peamised praktikabaasid on tervishoiu-, sotsiaal-, hoolekande-, haridus- ja riigikaitseasutused ning statsionaarset või ambulatoorset õendusabi osutavad asutused, mis tagavad tööpraktika eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise. TÜ (residentuuri) baasasutuseks on näiteks Tartu Ülikooli Kliinikum. Tervishoiukõrgkoolide praktikabaasid on näiteks Tallinna Lastehaigla, Viljandi Haigla jne. Tööpraktikal viibijale määratakse juhendaja, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on kolmandas riigis omandanud ja mille tunnustamist isik soovib pärast vastavuseksami sooritamist. Samuti peab juhendajal olema vähemalt viis aastat töökogemust erialal, mida ta juhendab. See tähendab, et kui kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik soovib saada perearstiks, peab tema tööpraktika juhendajaks olema vähemalt viieaastase töökogemusega perearst. Juhendaja juhendab isikut ning vastutab isiku tegevuse eest tööpraktika ajal. Lõige 4 sätestab, et Sotsiaalministeerium maksab tööpraktika juhendajatele samas suuruses tasu, nagu on arst-residentide juhendajatele makstav tasu. Juhendaja tasu makstakse TÜ või tervishoiukõrgkoolide kaudu lepingu alusel, kuna neil on ülevaade juhendajatest ning sellest, mitu kuud keegi juhendab. TÜ ja tervishoiukõrgkoolid esitavad juhendaja tasu maksmise eest arve otse Sotsiaalministeeriumile. Täpsemates maksmise detailides lepitakse kokku kõrgkoolide ja Sotsiaalministeeriumi vahelises lepingus selliselt, nagu toimub praegu arst-residentide juhendamise tasustamine. Lõige 5 sätestab praktikapäevikus tööpraktika dokumenteerimise kohustuse. Tööpraktika ajal peab taotleja dokumenteerima praktikapäevikus tööpraktika vastavalt Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või vastavuseksami komisjoni kehtestatud korrale ning arvestades vastavuseksami komisjoni poolt määratud tööpraktika sisu ja juhendaja ettepanekuid. Paragrahv 5 sätestab, et tööpraktika kestuseks on 1–6 kuud, kuid vastavuseksami komisjon võib tööpraktika juhendaja taotlusel tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Kui juhendaja saab aru, et isik ei ole veel valmis teooriaeksamit sooritama ning tema praktilised oskused pole piisavad, teeb ta tööpraktika korraldajale ettepaneku tööpraktikat kuni üks aasta pikendada. Kui isik ka aastaga ei suuda tööpraktikat positiivse tulemusega sooritada, võib ta esitada uue taotluse enda kvalifikatsiooni hindamiseks ning peab tööpraktika uuesti tegema. Samuti on vastavuseksami komisjonil õigus juba määratud tööpraktika kestust lühendada juhendaja põhjendatud taotluse alusel. Lühendada saab kuni ühe kuuni. Tööpraktika lühendamine on ette nähtud eelkõige olukordadeks, kui juhendaja näeb tööpraktika käigus, et isiku praktilised 4 teadmised on suures osas puudulikud ning ei saa eeldada, et isik tööpraktika sooritab, samuti juhul, kui isiku oskused on suurepärased. Tööpraktika kestuse määrab vastavuseksami komisjon, võttes arvesse taotleja haridust ja töökogemust. Paragrahv 6 sätestab tööpraktika hindamise korralduse. Pärast tööpraktika lõppemist hindab tööpraktikat vastavuseksami komisjon ning vajaduse korral kaasatakse ka eksperte väljastpoolt ülikooli või tervishoiukõrgkooli. Hindamisel võetakse arvesse praktikapäevikut ja juhendaja arvamust tööpraktika eesmärkide täitmise kohta. Tööpraktika hindamine toimub vestluse vormis ja eesti keeles. Pärast vestluse lõppu vormistatakse hinnang tööpraktika läbimise kohta ning see edastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast hindamisvestluse toimumist. Positiivse hinnangu korral suunatakse taotleja teooriaeksamile. Paragrahv 7 sätestab arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami koostamise korra. Teooriaeksami koostajaks on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. Teooriaeksam koostatakse eesti keeles, võttes aluseks Eestis riiklikult tunnustatud arsti- või hambaarstiõppe õppekava või residentuuri programmi alusel tehtava lõpueksami, ehk kui isik on saanud arsti põhiõppe, peab ta sooritama üldarsti lõpueksami või kui isik on saanud eriarsti väljaõppe, peab ta sooritama eriarstide residentuuri lõpueksami. Eksamiküsimuste valdkondadeks on tervishoid, Eesti tervishoiualased õigusaktid, ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis, tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine ja retseptiravimite väljakirjutamine. Taotleja peab oskama tervishoiuteenuste osutamist dokumenteerida ning retseptiravimeid välja kirjutada. Nõutud oskused on olulised arsti pädevuse kontrollimiseks, et saada aru, kas isik saab Eesti tervishoiusüsteemis hakkama ning suudab Eesti patsientidega suhelda. Olulised on ka kutse- ja ametialased käitumisreeglid, mis ei ole määruse kohaselt kohustuslikud teooriaeksami osad, kuid neid on lubatud lisada, kuna ametialased käitumisreeglid on samuti väga tähtsad ja taotlejad peavad neid järgima. Paragrahv 8 sätestab nõude, et Tartu Ülikool teatab teooriaeksami toimumise aja ja koha tööpraktika sooritanud taotlejale, kes peab vähemalt kaks nädalat enne teooriaeksami toimumist teooriaeksamile registreeruma ning sellega kinnitama eksami tegemist. Paragrahvi 9 kohaselt lubatakse registreerunud taotleja eksamit tegema isikut tõendava dokumendi esitamisel. Eksamit hindab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. Tulemused peavad olema taotlejale väljastatud hiljemalt kaks nädalat pärast eksami toimumist. Ebaõnnestunud teooriaeksamit saab uuesti teha kuus kuud pärast esmakordset eksami tegemist ja kõige hiljem 12 kuud pärast esmakordset eksami tegemist. Kuuekuuline vahe on tingitud sellest, et taotleja saaks vahepeal õpitut korrata ning end uueks eksamiks ette valmistada. Kui eksamit ei õnnestu sooritada ka teisel korral, saab taotleja esitada soovi korral uue taotluse kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Kui taotleja sooritab teooriaeksami positiivsele tulemusele, peab ta eksami tulemuse otsuse koos tööpraktika hinnanguga edastama Terviseametile. Paragrahvi 10 kohaselt koostab õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Mõlemas kõrgkoolis saab õppida õeks või ämmaemandaks ning mõlemal kõrgkoolil on teooriaeksami koostamise õigus. Õdede ja ämmaemandate teooriaeksam on eesti keeles ning sisaldab küsimusi tervishoiust, Eesti tervishoiualastest õigusaktidest, ravikindlustusest, sotsiaalabi korraldusest ja tervishoiuteenuse 5 osutamise dokumenteerimisest. Mainitud valdkonnad on Eesti tervishoiusüsteemis töötamiseks ja selle mõistmiseks vajalikud. Teooriaeksam võib sisaldada ka kutse- ja ametialase käitumise reeglite tundmist. Paragrahv 11 sätestab nõude, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teatab teooriaeksami toimimise aja ja koha tööpraktika sooritanud taotlejale, kes peab vähemalt kaks nädalat enne teooriaeksami toimumist eksamile registreeruma ning sellega kinnitama eksami tegemist. Paragrahvi 12 kohaselt lubatakse registreerunud taotleja eksamit tegema isikut tõendava dokumendi esitamisel. Eksamit hindab Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Teooriaeksami tulemuste kohta tuleb eksamikomisjonil teha otsus ja väljastada taotlejale eksami sooritamist tõendav dokument kahe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Eksamit on võimalik teha kaks korda. Kui esimene eksami tulemus on negatiivne, on võimalik eksam uuesti teha kuue kuu pärast, kuid hiljemalt 12 kuud pärast esimest korda. Kui eksam jääb ka teisel korral sooritamata, on õigus esitada uus taotlus kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks. Kui taotleja sooritab teooriaeksami positiivsele tulemusele, peab ta eksami tulemuse otsuse koos tööpraktika hinnanguga edastama Terviseametile. Paragrahviga 13 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrus nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku testi koostamise, korraldamise ja hindamise kord“. Paragrahvis 14 sätestatakse määruse jõustumine 1. juulil 2018. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt on liikmesriigil ise õigus valida, kuidas reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit arstide riiklikus registris registreerimist. Liikmesriigil on õigus valida selleks tingimused, meetmed ja kord. 4. Määruse mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kõik kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad (edaspidi kolmandate riikide tervishoiutöötajad), kes soovivad Eestis tervishoiutöötajaks registreeruda Aastas on end kolmandatest riikidest Eesti tervishoiutöötajate registrisse kanda soovijaid (edaspidi taotlejad) umbes 40. Taotlejate arv võib aja jooksul muutuda. Eesti tervishoiutöötajate arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 1% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Juhendajad ehk tervishoiutöötajad Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid, kes hakkavad kolmandate riikide tervishoiutöötajaid juhendama, suurusjärk vastab taotlejate arvule (vt eelmine punkt). Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond: Eesti elanikkond 1,3 miljonit (allikas: SA, RV021, 2016)3 3http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_k oosseis.asp; 6 Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad Terviseamet Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kõik kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad (edaspidi kolmandate riikide tervishoiutöötajad) Taotlejad peavad sooritama tööpraktika ehk enne tööle asumist peab taotleja tegema tööd Eesti tervishoiusüsteemis. Tööpraktika kohaks on praktikabaasid ja residentuuri baasasutused. Taotlejad peavad sooritama ka eksami Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juures. See mõjutab isikuid, kuid riigipoolne reaalne ootus on kontrollida nende teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju ulatust hinnata keskmiseks (sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid ei kaasne kohanemisraskusi). Seejuures arvestatakse, et muudatuse sihtrühm on väike. Mõju avaldumise sagedust hinnatakse väikeseks, kuna kolmandate riikide tervishoiutöötajate kokkupuude muudatusega on ühekordne. See ilmneb siis, kui taotleja soovib end Eesti tervishoiutöötajate registris registreerida ehk Eestisse tervishoiutöötajana tööle asuda. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Muudatus omab positiivset mõju, võimaldades kolmandate riikide tervishoiutöötajatel Eestis tööle asuda. Negatiivseks mõjuks on kolmandate riikide tervishoiutöötajatele registreerimisprotsessi ajaliselt pikemaks muutumine, mis võib ulatuda ca 2 aastani. Samuti võib kujuneda negatiivseks mõjuks taotlemise perioodil sissetuleku vähenemine, kuna töötasu suurus oleneb töötaja ja tööandja kokkuleppest, mis tõenäoliselt on tööpraktika ajal madalam kui iseseisvalt tervishoiuteenust osutaval tervishoiutöötajal. Samuti lisandub täiendav kulu vastavuseksami sooritamise eest ning enne registreerimistaotluse esitamist tuleb tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju väheoluline – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Juhendajad ehk tervishoiutöötajad Tervishoiuteenuse osutajad peavad tööpraktikal osalejatele määrama juhendajad. Riik (Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu) maksab juhendajatele samasugust tasu, mida riik maksab arst-residentide juhendajatele ehk alates 2018. aprillist on see 204,9 eurot kuus ühe juhendatava kohta. Arvestades võimalikku tööpraktikal osalejate arvu (aastas on umbes 40 kolmandate riikide tervishoiutöötajat, kes soovivad end Eestis tervishoiutöötajate registrisse kanda), puudutab tööpraktika juhendamine ka väga väikest osa Eesti tervishoiutöötajatest. Mõju ulatus on keskmine, kuna arstid juhendavad residente ka praegu kehtiva korra kohaselt. Kuna taotlejad on õiguslikus mõttes valmis töötama ning neil on olemas vastav kvalifikatsioon, et töötada, ei oma see juhendaja jaoks suurt mõju. Eeldatavasti on taotlejad tööl oma tulevase tööandja juures. Juhendajad tegelevad arst-residentidega samade põhimõtete alusel ehk juhendavad neid, mistõttu ei saa neil ka kohanemisraskusi olla. Mõju avaldumise sagedus on väike, arvestades võimalikku tööpraktikal osalejate arvu ning nende võimalikku jaotumist haiglate vahel. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski, sest tööpraktika toimub kogenud juhendaja käe all ja juhendamisel. 7 Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju väheoluline (mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski). Juhendajate halduskoormus jääb samaks. Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond Muudatus omab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna tervishoiutöötajaid, kes soovivad Eestis tööle asuda, hakatakse uue süsteemi kohaselt enne tööle asumist rangelt kontrollima, mis annab patsientidele kindluse ravi kvaliteedi suhtes. Varem kompenseeriti kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate mittenõuetekohast haridust nende pikaajalise erialase töökogemusega. See ei anna kindlust, et isiku haridus vastab Eestis nõutavale. See omakorda on andnud võimaluse osutada tervishoiuteenuseid isikul, kelle teadmistes võivad olla puudujäägid. Selliste isikute osutatavad tervishoiuteenused kujutavad riski patsientide tervisele. Regulatsiooni rangemaks muutmisel on positiivne mõju patsientide tervisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, parandades tervishoiuteenuste kättesaadavust tervishoiusüsteemi lisanduva tööjõu kaudu. Ebasoovitavaks mõjuks on registreerimismenetluse reeglite rangemaks muutumise tõttu Eestisse tööle soovivate kolmandate riikide tervishoiutöötajate vähenemine. Regionaalse mõju avaldumine on võimalik Ida-Virumaal, kus kolmandate riikide tervishoiutöötajate osakaal on võrreldes teiste regioonidega suurem4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määruse muudatustega kaasneb mõju Terviseametile ning Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Mõju saab hinnata väikseks, arvestades taotlejate võimalikku arvu ning asjaolu, et Terviseamet menetleb juba praegu kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate taotlusi. Juba kehtiva seaduse kohaselt korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool sobivusteste, mida tegema suunab taotlejad Terviseamet. Seega on neil välja töötatud testid kehtiva õiguse järgi juba praegu olemas. Juurde tuleb see, et Terviseamet hakkab isikuid suunama tööpraktikale. Kui varem oli Terviseameti otsustada, kes läheb sobivustesti tegema ja kes mitte, siis nüüd lähevad vastavuseksamile kõik taotlejad, mistõttu suurusjärk Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli jaoks muutub, kuid mitte suurel määral. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 4 Terviseameti andmed seisuga märts 2018. Aastatel 2014–2018 registreeritud arstid tervishoiuteenuse osutajate juures: Ida-Viru keskhaigla 19; Narva Haigla 7; Pärnu haigla 7; teised haiglad 2 või vähem. 8 Määruse rakendamisega kulusid ja tulu ei kaasne. Eelnõuga kehtestatud vastavuseksami tasu suurust ei ole arvestatud tulude hulka, kuna tasu on olemuselt vastavuseksamiga kaasnevate kulude kompenseerimine. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0559 - Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908b8949-c510-4e1e-be90-3ac175be04ac Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908b8949-c510-4e1e-be90-3ac175be04ac?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel