Ministeeriumid Meie 30.05.2018 nr 1.2-2/66-1
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja
tööministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami
koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ eelnõu. Palume määruse
eelnõu kooskõlastada ja esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 11. juuniks 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad:
EN Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise
ja hindamise kord ning tasu suurus
SK Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise
ja hindamise kord ning tasu suurus
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Eesti Perearstide Selts
Tartu Ülikool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Eesti Ämmaemandate Ühing
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Hambaarstide Liit
Eesti Õdede Liit
Perit Kirkmann 6269 128
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
(23.05.2018)
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis
kvalifikatsiooni omandanud isikule
vastavuseksami koostamise, korraldamise ja
hindamise kord ning tasu suurus“
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 37 alusel.
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord
ning tasu suurus, et teha kindlaks välisriigis omandatud arsti, eriarsti, hambaarsti,
erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis omandatud
tervishoiutöötaja kvalifikatsioonile.
(2) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami praktilise osa ehk tööpraktika korraldamise ja
hindamise kord, et välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arst, eriarst, hambaarst,
erihambaarst, õde, eriõde või ämmaemand saaks võimaluse enne tööle asumist praktiseerida
Eesti tervishoiusüsteemis ja omandada selle kohta teadmisi.
(3) Määrusega kehtestatakse vastavuseksami teoreetilise osa ehk teooriaeksami koostamise,
korraldamise ja hindamise kord, et teha kindlaks välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arsti,
eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemanda teoreetilised teadmised ja
vastavus tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikele teadmistele Eestis.
(4) Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja)
tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis, samuti
vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tallinna
Tervishoiu Kõrgkoolis.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud haridus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis
arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks;
2) välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi
Konföderatsiooni;
3) vastavuseksam – tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni hindamise alus, mis koosneb
tööpraktikast ja sellele järgnevast teooriaeksamist ja mida korraldavad vastavalt isiku
erialasele kvalifikatsioonile Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool;
4) tööpraktika – välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku ehk taotleja praktiline töö Tartu
2
Ülikooli residentuuri baasasutuses või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli praktikabaasis juhendaja juhendamisel;
5) teooriaeksam – taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida korraldab Tartu
Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja millega hinnatakse
õppekava õpiväljundite saavutatust.
§ 3. Vastavuseksam
(1) Terviseamet edastab taotleja dokumendid Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile või
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile nende nõudel vastavuseksami korraldamiseks.
(2) Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist.
(3) Vastavuseksam loetakse sooritatuks, kui taotleja tööpraktikale antud hinnang ja
teooriaeksami tulemus on positiivsed.
(4) Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamiseks moodustab
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan viieliikmelise vastavuseksami komisjoni,
kuhu kuulub kaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajat, üks Terviseameti
esindaja ja kaks hambaarstide või eriarstide erialaühenduse esindajat vastavalt taotleja
kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab dekaan komisjoni liikmete hulgast.
(5) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks moodustab Tartu Tervishoiu
Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor viieliikmelise vastavuseksami komisjoni, kuhu
kuulub kaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajat, üks
Terviseameti esindaja ja kaks Eesti Õdede Liidu või Eesti Ämmaemandate Ühingu esindajat
vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab rektor komisjoni liikmete
hulgast.
(6) Vastavuseksami tasu arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami
korraldamiseks on 691,20 eurot.
(7) Vastavuseksami tasu õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks on 430
eurot.
§ 4. Tööpraktika korraldamine
(1) Tartu Ülikool suunab taotleja tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse. Tartu
Tervishoiu Kõrgkool suunab taotleja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasi. Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool suunab taotleja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasi.
(2) Vastavuseksami komisjon määrab tööpraktika sisu.
(3) Tööpraktika ajal peab taotlejal olema juhendaja, kellel on taotlejaga sama või samaväärne
kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu
Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool valib tööpraktika juhendaja tema nõusolekul
vastavalt sellele, millises Tartu Ülikooli residentuuri baasasutuses või Tartu Tervishoiu
Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasis taotleja tööpraktikat teeb.
(4) Sotsiaalministeerium maksab taotleja juhendamise eest juhendajale tööpraktika korraldaja
kaudu samasugust juhendaja tasu, nagu makstakse arst-residendi juhendamise eest.
(5) Tööpraktikale suunatud taotleja dokumenteerib tööpraktika praktikapäevikus vastavalt
Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või vastavuseksami
komisjoni kehtestatud korras.
3
§ 5. Tööpraktika kestus
(1) Vastavuseksami komisjon määrab tööpraktika kestuse lähtuvalt taotleja haridusest ja
töökogemusest.
(2) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud.
(3) Vastavuseksami komisjon võib tööpraktika ajal tööpraktika juhendaja põhjendatud taotlusel
tööpraktikat lühendada kõige rohkem ühe kuuni.
(4) Vastavuseksami komisjon võib tööpraktika juhendaja taotlusel tööpraktikat pikendada kuni
ühe aastani.
§ 6. Tööpraktika hindamine
(1) Tööpraktikale järgneb tööpraktika hindamine kolme kuu jooksul tööpraktika lõppemisest.
Tööpraktikat hindab vastavuseksami komisjon, vajaduse korral kaasatakse eksperte
väljastpoolt Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli.
(2) Tööpraktikat hinnatakse praktikapäeviku ja juhendaja arvamuse alusel. Tööpraktika
hindamine toimub vestlusena eesti keeles. Praktikapäevik esitatakse kahe nädala jooksul
pärast tööpraktika lõppu.
(3) Tööpraktikale antud hinnang vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe nädala
jooksul pärast hindamisvestlust.
(4) Kui tööpraktikale antud hinnang on positiivne, suunab vastavuseksami komisjon taotleja
teooriaeksamile.
§ 7. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami koostamine
(1) Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami koostab Tartu Ülikooli
meditsiiniteaduste valdkond.
(2) Teooriaeksam vastab Eesti riiklikult tunnustatud arsti- või hambaarstiõppe õppekava või
residentuuri programmi alusel tehtavale lõpueksamile ja peab sisaldama küsimusi järgmistest
valdkondadest:
1) tervishoid;
2) Eesti tervishoiualased õigusaktid;
3) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis;
4) tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine;
5) retseptiravimite väljakirjutamine.
(3) Teooriaeksam võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reeglite tundmist.
(4) Teooriaeksam korraldatakse eesti keeles.
§ 8. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami korraldamine
(1) Tartu Ülikool teatab tööpraktika eest positiivse hinnangu saanud taotlejale teooriaeksami
toimumise aja ja koha.
(2) Taotleja kinnitab teooriaeksami tegemist registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne
eksami toimumist Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas.
4
§ 9. Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami tulemuste hindamine
(1) Registreerunud taotleja lubatakse teooriaeksamit tegema isikut tõendava dokumendi
esitamisel.
(2) Teooriaeksamit hindab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond.
(3) Otsus teooriaeksami tulemuse kohta vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe
nädala jooksul pärast eksami toimumist.
(4) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab eksamit teist korda teha kõige
varem kuus kuud ja kõige hiljem 12 kuud pärast esimest korda.
(5) Kui teooriaeksami tulemus on ka teisel korral negatiivne, on taotlejal õigus esitada uus
taotlus kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks.
(6) Kui teooriaeksam on sooritatud positiivselt, edastab isik kuue kuu jooksul otsuse
teooriaeksami tulemuse kohta koos tööpraktika hinnanguga Terviseametile.
§ 10. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami koostamine
(1) Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami koostab Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool.
(2) Teooriaeksam peab sisaldama küsimusi järgmistest valdkondadest:
1) tervishoid;
2) Eesti tervishoiualased õigusaktid;
3) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis;
4) tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine.
(3) Teooriaeksam võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reeglite tundmist.
(4) Teooriaeksam korraldatakse eesti keeles.
§ 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami korraldamine
(1) Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teatab tööpraktika eest positiivse
hinnangu saanud taotlejale teooriaeksami toimumise aja ja koha.
(2) Taotleja kinnitab teooriaeksami tegemist registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne
teooriaeksami toimumist Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis või Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.
§ 12. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami tulemuste hindamine
(1) Registreerunud taotleja lubatakse teooriaeksamit tegema isikut tõendava dokumendi
esitamisel.
(2) Teooriaeksamit hindab Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
(3) Otsus teooriaeksami tulemuse kohta vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotlejale kahe
nädala jooksul pärast eksami toimumist.
(4) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab eksamit teist korda teha kõige
varem kuus kuud ja kõige hiljem 12 kuud pärast esimest korda.
(5) Kui teooriaeksami tulemus on ka teisel korral negatiivne, on taotlejal õigus esitada uus
5
taotlus kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks.
(6) Kui teooriaeksam on sooritatud positiivselt, edastab isik kuue kuu jooksul otsuse
eksamitulemuse kohta koos tööpraktika hinnanguga Terviseametile.
§ 13. Rakendussäte
Sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrus nr 6 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku
testi koostamise, korraldamise ja hindamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule
vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu
suurus, et kontrollida välisriigis omandatud arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või
ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavust Eestis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsioonile.
Välisriigiks (nn kolmandaks riigiks) käesoleva määruse tähenduses on riigid, mis ei kuulu Euroopa
Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni.
Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist, mis on kohustuslikud kõigile välisriigis
kvalifikatsiooni omandanud arstidele, eriarstidele, hambaarstidele, erihambaarstidele, õdedele,
eriõdedele ja ämmaemandatele selleks, et nad saaksid võimaluse enne tööle asumist praktiseerida
Eesti tervishoiusüsteemis ja omandada selle kohta teadmisi ning samas teha kindlaks isikute
teoreetilised teadmised. Vastavuseksami sooritamine on eeldus välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud tervishoiutöötaja tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmiseks.
Määrusega kehtestatakse ka vastavuseksami tasu suurus, mis sisaldab tööpraktika hindamiseks
vajalike dokumentide menetlemise tasu ja teooriaeksami sooritamise tasu.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Perit Kirkmann (
[email protected]; tel 626 9128).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna
Jurs (
[email protected]; tel 656 9329).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse määruse 01.01.2010 jõustunud redaktsiooni.
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste osutamise seaduse § 30 lõike 37 alusel.
Käesolev määrus asendab sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrust nr 6 „Välisriigis
kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord“.
Eelnõu on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõuga (626 SE).1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrus on vajalik arsti,
eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe ja ämmaemanda vastavuseksami koostamiseks,
korraldamiseks ja hindamiseks, kui mainitud elukutse esindaja on kvalifikatsiooni omandanud
kolmandas välisriigis ning on tarvis hinnata tema vastavust Eestis nõutavale. Määrusega
1https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df-
a39831992699/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise
%20seadus
2
kehtestatakse tööpraktika korraldamise ja hindamise kord nimetatud tervishoiutöötajatele. Kuna
tervishoius on esmatähtis tervishoiuteenuse kvaliteet, on vastavuseksami sooritamine
tervishoiuteenuse hea kvaliteedi saamise eelduseks.
Määrust kohaldatakse tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise menetlemisel
Terviseametis ning vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis (edaspidi TÜ), Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Määrusega kehtestatakse ka vastavuseksami tasu
suurus.
Paragrahvis 2 esitatakse määruses kasutatavate mõistete „kvalifikatsioon“, „välisriik“,
„vastavuseksam“, „tööpraktika“ ja „teooriaeksam“ selgitused käesoleva määruse tähenduses.
Paragrahvi 3 lõigetes 1–3 sätestatakse, et Terviseamet edastab taotleja dokumendid2
vastavuseksami korraldamiseks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile või Tallinna
Tervishoiu Kõrgkoolile. Terviseamet edastab dokumendid nõudel, enne vastavuseksami
korraldamist.
Vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Tööpraktika mõiste on kasutusele
võetud ning eelnevalt kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kuna direktiivi kohaselt
on mõiste nimetus kohanemisaeg. Määruses ei kasutata sama terminit kui direktiivis, sest see
tekitaks segadust. Nimelt ei kehti direktiiv kolmandatest riikidest pärit isikutele ning seega
tehaksegi neile eriregulatsioon. Vastavuseksam on sooritatud, kui hinnang taotleja läbitud
tööpraktikale on positiivne ning ta on sooritanud ka teooriaeksami positiivse tulemusega.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt moodustab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan arsti,
eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamiseks viieliikmelise arsti
vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub kaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajat,
üks Terviseameti esindaja ja kaks hambaarstide või eriarstide erialaühenduse esindajat vastavalt
taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe nimetab dekaan komisjoni liikmete hulgast. Komisjon
koosneb oma ala asjatundjatest, kes on kõige pädevamad vastavuseksamit korraldama. Lisaks
kolmele põhiliikmele on neljanda ja viienda liikmena võimalik kaasata olenevalt taotleja
kvalifikatsioonist kas eriarstide või hambaarstide erialaühenduse esindajad.
Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldamiseks moodustab tervishoiukõrgkooli rektor
viieliikmelise õe vastavuseksami komisjoni, kuhu kuulub kaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajat, üks Terviseameti esindaja ja kaks Eesti Õdede Liidu või
Eesti Ämmaemandate Ühingu esindajat vastavalt taotleja kvalifikatsioonile. Komisjoni esimehe
nimetab rektor komisjoni liikmete hulgast. Komisjon koosneb oma ala asjatundjatest, kes on kõige
pädevamad vastavuseksamit korraldama.
Lõige 6 sätestab arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldamise tasu
suuruseks 691,20 eurot koos käibemaksuga ning lõige 7 õe, eriõe ja ämmaemanda
vastavuseksami korraldamise tasuks 430 eurot koos käibemaksuga. Vastavuseksami tasu
suuruse määramisel on arvestatud eelnõu menetlemise ajal kehtinud sobivustestide ja
teooriaeksamite tasude suurust, mis jääb samaks ka vastavuseksami jaoks.
Võttes arvesse, et avalik-õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestatakse vastavuseksami
sooritamise tasu piirmäär tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ülemmääraga 1000 eurot
koos volitusnormiga, mis annab ministrile õiguse konkreetne hindamise tasu kehtestada käesoleva
määrusega.
Arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti vastavuseksami tasu hõlmab: tööpraktika ja
teooriaeksami sooritamiseks vajalike dokumentide menetlemise tasu 192 eurot (hinnale lisandub
käibemaks 20%), mis tasutakse enne tööpraktikale asumist. Vastavuseksami komisjon menetleb
2 Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise
tingimused ja kord“ (jõustub 1. juulil 2018)
3
dokumente pärast seda, kui taotleja on tasunud dokumentide menetlemise tasu vastavalt Tartu
Ülikooli esitatud arvele ja esitanud maksekorralduse koopia meditsiiniteaduste valdkonna
dekanaati. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti sooritamise tasu on 384 eurot (hinnale lisandub
käibemaks 20%). Sobivustesti kordussoorituse tasu on 384 eurot (hinnale lisandub käibemaks
20%).
Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tasu hõlmab: tööpraktika ja teooriaeksami
sooritamiseks vajalike dokumentide menetlemise tasu 120 eurot (hinnale lisandub käibemaks
20%), mis tasutakse enne tööpraktikale asumist. Vastavuseksami komisjon menetleb dokumente
pärast seda, kui taotleja on tasunud dokumentide menetlemise tasu vastavalt Tartu Tervishoiu
Kõrgkooli või Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esitatud arvele ja esitanud maksekorralduse koopia.
Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami sooritamise tasu on 238,33 eurot (hinnale lisandub
käibemaks 20%). Teooriaeksami kordussoorituse tasu on 238,33 eurot (hinnale lisandub
käibemaks 20%).
Paragrahv 4 sätestab tööpraktika korralduse.
Lõigetes 1–3 sätestatakse, et vastavuseksami komisjon määrab tööpraktika sisu ning Tartu
Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool suunab taotleja tööpraktika
tegemiseks residentuuri baasasutusse või praktikabaasi, kus talle määratakse juhendaja.
Peamised praktikabaasid on tervishoiu-, sotsiaal-, hoolekande-, haridus- ja riigikaitseasutused
ning statsionaarset või ambulatoorset õendusabi osutavad asutused, mis tagavad tööpraktika
eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise. TÜ (residentuuri) baasasutuseks on näiteks Tartu
Ülikooli Kliinikum. Tervishoiukõrgkoolide praktikabaasid on näiteks Tallinna Lastehaigla, Viljandi
Haigla jne.
Tööpraktikal viibijale määratakse juhendaja, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille
tööpraktikal osaleja on kolmandas riigis omandanud ja mille tunnustamist isik soovib pärast
vastavuseksami sooritamist. Samuti peab juhendajal olema vähemalt viis aastat töökogemust
erialal, mida ta juhendab. See tähendab, et kui kolmandas riigis kvalifikatsiooni omandanud isik
soovib saada perearstiks, peab tema tööpraktika juhendajaks olema vähemalt viieaastase
töökogemusega perearst. Juhendaja juhendab isikut ning vastutab isiku tegevuse eest tööpraktika
ajal.
Lõige 4 sätestab, et Sotsiaalministeerium maksab tööpraktika juhendajatele samas suuruses tasu,
nagu on arst-residentide juhendajatele makstav tasu. Juhendaja tasu makstakse TÜ või
tervishoiukõrgkoolide kaudu lepingu alusel, kuna neil on ülevaade juhendajatest ning sellest, mitu
kuud keegi juhendab. TÜ ja tervishoiukõrgkoolid esitavad juhendaja tasu maksmise eest arve otse
Sotsiaalministeeriumile. Täpsemates maksmise detailides lepitakse kokku kõrgkoolide ja
Sotsiaalministeeriumi vahelises lepingus selliselt, nagu toimub praegu arst-residentide
juhendamise tasustamine.
Lõige 5 sätestab praktikapäevikus tööpraktika dokumenteerimise kohustuse. Tööpraktika ajal peab
taotleja dokumenteerima praktikapäevikus tööpraktika vastavalt Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu
Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või vastavuseksami komisjoni kehtestatud korrale ning
arvestades vastavuseksami komisjoni poolt määratud tööpraktika sisu ja juhendaja ettepanekuid.
Paragrahv 5 sätestab, et tööpraktika kestuseks on 1–6 kuud, kuid vastavuseksami komisjon võib
tööpraktika juhendaja taotlusel tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Kui juhendaja saab aru,
et isik ei ole veel valmis teooriaeksamit sooritama ning tema praktilised oskused pole piisavad,
teeb ta tööpraktika korraldajale ettepaneku tööpraktikat kuni üks aasta pikendada. Kui isik ka
aastaga ei suuda tööpraktikat positiivse tulemusega sooritada, võib ta esitada uue taotluse enda
kvalifikatsiooni hindamiseks ning peab tööpraktika uuesti tegema.
Samuti on vastavuseksami komisjonil õigus juba määratud tööpraktika kestust lühendada
juhendaja põhjendatud taotluse alusel. Lühendada saab kuni ühe kuuni. Tööpraktika lühendamine
on ette nähtud eelkõige olukordadeks, kui juhendaja näeb tööpraktika käigus, et isiku praktilised
4
teadmised on suures osas puudulikud ning ei saa eeldada, et isik tööpraktika sooritab, samuti
juhul, kui isiku oskused on suurepärased.
Tööpraktika kestuse määrab vastavuseksami komisjon, võttes arvesse taotleja haridust ja
töökogemust.
Paragrahv 6 sätestab tööpraktika hindamise korralduse.
Pärast tööpraktika lõppemist hindab tööpraktikat vastavuseksami komisjon ning vajaduse korral
kaasatakse ka eksperte väljastpoolt ülikooli või tervishoiukõrgkooli. Hindamisel võetakse arvesse
praktikapäevikut ja juhendaja arvamust tööpraktika eesmärkide täitmise kohta.
Tööpraktika hindamine toimub vestluse vormis ja eesti keeles. Pärast vestluse lõppu vormistatakse
hinnang tööpraktika läbimise kohta ning see edastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast
hindamisvestluse toimumist. Positiivse hinnangu korral suunatakse taotleja teooriaeksamile.
Paragrahv 7 sätestab arsti, eriarsti, hambaarsti ja erihambaarsti teooriaeksami koostamise korra.
Teooriaeksami koostajaks on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond.
Teooriaeksam koostatakse eesti keeles, võttes aluseks Eestis riiklikult tunnustatud arsti- või
hambaarstiõppe õppekava või residentuuri programmi alusel tehtava lõpueksami, ehk kui isik on
saanud arsti põhiõppe, peab ta sooritama üldarsti lõpueksami või kui isik on saanud eriarsti
väljaõppe, peab ta sooritama eriarstide residentuuri lõpueksami.
Eksamiküsimuste valdkondadeks on tervishoid, Eesti tervishoiualased õigusaktid, ravikindlustuse
ja sotsiaalabi korraldus Eestis, tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine ja retseptiravimite
väljakirjutamine. Taotleja peab oskama tervishoiuteenuste osutamist dokumenteerida ning
retseptiravimeid välja kirjutada. Nõutud oskused on olulised arsti pädevuse kontrollimiseks, et
saada aru, kas isik saab Eesti tervishoiusüsteemis hakkama ning suudab Eesti patsientidega
suhelda.
Olulised on ka kutse- ja ametialased käitumisreeglid, mis ei ole määruse kohaselt kohustuslikud
teooriaeksami osad, kuid neid on lubatud lisada, kuna ametialased käitumisreeglid on samuti väga
tähtsad ja taotlejad peavad neid järgima.
Paragrahv 8 sätestab nõude, et Tartu Ülikool teatab teooriaeksami toimumise aja ja koha
tööpraktika sooritanud taotlejale, kes peab vähemalt kaks nädalat enne teooriaeksami toimumist
teooriaeksamile registreeruma ning sellega kinnitama eksami tegemist.
Paragrahvi 9 kohaselt lubatakse registreerunud taotleja eksamit tegema isikut tõendava
dokumendi esitamisel. Eksamit hindab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond.
Tulemused peavad olema taotlejale väljastatud hiljemalt kaks nädalat pärast eksami toimumist.
Ebaõnnestunud teooriaeksamit saab uuesti teha kuus kuud pärast esmakordset eksami tegemist
ja kõige hiljem 12 kuud pärast esmakordset eksami tegemist. Kuuekuuline vahe on tingitud sellest,
et taotleja saaks vahepeal õpitut korrata ning end uueks eksamiks ette valmistada. Kui eksamit ei
õnnestu sooritada ka teisel korral, saab taotleja esitada soovi korral uue taotluse kvalifikatsiooni
vastavuse hindamiseks.
Kui taotleja sooritab teooriaeksami positiivsele tulemusele, peab ta eksami tulemuse otsuse koos
tööpraktika hinnanguga edastama Terviseametile.
Paragrahvi 10 kohaselt koostab õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksami Tartu Tervishoiu
Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Mõlemas kõrgkoolis saab õppida õeks või
ämmaemandaks ning mõlemal kõrgkoolil on teooriaeksami koostamise õigus.
Õdede ja ämmaemandate teooriaeksam on eesti keeles ning sisaldab küsimusi tervishoiust, Eesti
tervishoiualastest õigusaktidest, ravikindlustusest, sotsiaalabi korraldusest ja tervishoiuteenuse
5
osutamise dokumenteerimisest. Mainitud valdkonnad on Eesti tervishoiusüsteemis töötamiseks ja
selle mõistmiseks vajalikud. Teooriaeksam võib sisaldada ka kutse- ja ametialase käitumise
reeglite tundmist.
Paragrahv 11 sätestab nõude, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
teatab teooriaeksami toimimise aja ja koha tööpraktika sooritanud taotlejale, kes peab vähemalt
kaks nädalat enne teooriaeksami toimumist eksamile registreeruma ning sellega kinnitama eksami
tegemist.
Paragrahvi 12 kohaselt lubatakse registreerunud taotleja eksamit tegema isikut tõendava
dokumendi esitamisel. Eksamit hindab Tartu Tervishoiu Kõrgkool või Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Teooriaeksami tulemuste kohta tuleb eksamikomisjonil teha otsus ja väljastada taotlejale eksami
sooritamist tõendav dokument kahe nädala jooksul pärast eksami toimumist. Eksamit on võimalik
teha kaks korda. Kui esimene eksami tulemus on negatiivne, on võimalik eksam uuesti teha kuue
kuu pärast, kuid hiljemalt 12 kuud pärast esimest korda. Kui eksam jääb ka teisel korral
sooritamata, on õigus esitada uus taotlus kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks.
Kui taotleja sooritab teooriaeksami positiivsele tulemusele, peab ta eksami tulemuse otsuse koos
tööpraktika hinnanguga edastama Terviseametile.
Paragrahviga 13 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 4. jaanuari 2002. a määrus nr 6
„Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku testi koostamise, korraldamise ja hindamise kord“.
Paragrahvis 14 sätestatakse määruse jõustumine 1. juulil 2018.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ kohaselt on liikmesriigil ise õigus valida, kuidas reguleeritakse kolmandatest riikidest
pärit arstide riiklikus registris registreerimist. Liikmesriigil on õigus valida selleks tingimused,
meetmed ja kord.
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Kõik kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad (edaspidi kolmandate
riikide tervishoiutöötajad), kes soovivad Eestis tervishoiutöötajaks registreeruda
Aastas on end kolmandatest riikidest Eesti tervishoiutöötajate registrisse kanda soovijaid (edaspidi
taotlejad) umbes 40. Taotlejate arv võib aja jooksul muutuda. Eesti tervishoiutöötajate arvuga
võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 1% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma
suurust hinnata väikeseks.
Juhendajad ehk tervishoiutöötajad
Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid, kes hakkavad kolmandate riikide tervishoiutöötajaid
juhendama, suurusjärk vastab taotlejate arvule (vt eelmine punkt).
Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond: Eesti elanikkond 1,3 miljonit (allikas:
SA, RV021, 2016)3
3http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_k
oosseis.asp;
6
Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad
Terviseamet
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Kõik kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad (edaspidi kolmandate
riikide tervishoiutöötajad)
Taotlejad peavad sooritama tööpraktika ehk enne tööle asumist peab taotleja tegema tööd Eesti
tervishoiusüsteemis. Tööpraktika kohaks on praktikabaasid ja residentuuri baasasutused.
Taotlejad peavad sooritama ka eksami Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli või Tallinna
Tervishoiu Kõrgkooli juures. See mõjutab isikuid, kuid riigipoolne reaalne ootus on kontrollida
nende teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju ulatust
hinnata keskmiseks (sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid ei kaasne
kohanemisraskusi). Seejuures arvestatakse, et muudatuse sihtrühm on väike. Mõju avaldumise
sagedust hinnatakse väikeseks, kuna kolmandate riikide tervishoiutöötajate kokkupuude
muudatusega on ühekordne. See ilmneb siis, kui taotleja soovib end Eesti tervishoiutöötajate
registris registreerida ehk Eestisse tervishoiutöötajana tööle asuda. Muudatusega ei kaasne
ebasoovitavaid mõjusid. Muudatus omab positiivset mõju, võimaldades kolmandate riikide
tervishoiutöötajatel Eestis tööle asuda.
Negatiivseks mõjuks on kolmandate riikide tervishoiutöötajatele registreerimisprotsessi ajaliselt
pikemaks muutumine, mis võib ulatuda ca 2 aastani. Samuti võib kujuneda negatiivseks mõjuks
taotlemise perioodil sissetuleku vähenemine, kuna töötasu suurus oleneb töötaja ja tööandja
kokkuleppest, mis tõenäoliselt on tööpraktika ajal madalam kui iseseisvalt tervishoiuteenust
osutaval tervishoiutöötajal. Samuti lisandub täiendav kulu vastavuseksami sooritamise eest ning
enne registreerimistaotluse esitamist tuleb tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõiv
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju väheoluline – mõjutatud
sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega
ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski.
Juhendajad ehk tervishoiutöötajad
Tervishoiuteenuse osutajad peavad tööpraktikal osalejatele määrama juhendajad. Riik
(Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu) maksab juhendajatele samasugust tasu, mida riik maksab
arst-residentide juhendajatele ehk alates 2018. aprillist on see 204,9 eurot kuus ühe juhendatava
kohta. Arvestades võimalikku tööpraktikal osalejate arvu (aastas on umbes 40 kolmandate riikide
tervishoiutöötajat, kes soovivad end Eestis tervishoiutöötajate registrisse kanda), puudutab
tööpraktika juhendamine ka väga väikest osa Eesti tervishoiutöötajatest.
Mõju ulatus on keskmine, kuna arstid juhendavad residente ka praegu kehtiva korra kohaselt. Kuna
taotlejad on õiguslikus mõttes valmis töötama ning neil on olemas vastav kvalifikatsioon, et
töötada, ei oma see juhendaja jaoks suurt mõju. Eeldatavasti on taotlejad tööl oma tulevase
tööandja juures. Juhendajad tegelevad arst-residentidega samade põhimõtete alusel ehk
juhendavad neid, mistõttu ei saa neil ka kohanemisraskusi olla.
Mõju avaldumise sagedus on väike, arvestades võimalikku tööpraktikal osalejate arvu ning nende
võimalikku jaotumist haiglate vahel. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski, sest
tööpraktika toimub kogenud juhendaja käe all ja juhendamisel.
7
Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju väheoluline (mõjutatud
sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei
kaasne ebasoovitavate mõjude riski). Juhendajate halduskoormus jääb samaks.
Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond
Muudatus omab kaudset mõju kogu elanikkonnale, kuna tervishoiutöötajaid, kes soovivad Eestis
tööle asuda, hakatakse uue süsteemi kohaselt enne tööle asumist rangelt kontrollima, mis annab
patsientidele kindluse ravi kvaliteedi suhtes.
Varem kompenseeriti kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate
mittenõuetekohast haridust nende pikaajalise erialase töökogemusega. See ei anna kindlust, et
isiku haridus vastab Eestis nõutavale. See omakorda on andnud võimaluse osutada
tervishoiuteenuseid isikul, kelle teadmistes võivad olla puudujäägid. Selliste isikute osutatavad
tervishoiuteenused kujutavad riski patsientide tervisele. Regulatsiooni rangemaks muutmisel on
positiivne mõju patsientide tervisele.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade
arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, parandades tervishoiuteenuste
kättesaadavust tervishoiusüsteemi lisanduva tööjõu kaudu.
Ebasoovitavaks mõjuks on registreerimismenetluse reeglite rangemaks muutumise tõttu Eestisse
tööle soovivate kolmandate riikide tervishoiutöötajate vähenemine. Regionaalse mõju avaldumine
on võimalik Ida-Virumaal, kus kolmandate riikide tervishoiutöötajate osakaal on võrreldes teiste
regioonidega suurem4.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse muudatustega kaasneb mõju Terviseametile ning Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Mõju saab hinnata väikseks, arvestades taotlejate
võimalikku arvu ning asjaolu, et Terviseamet menetleb juba praegu kolmandates riikides hariduse
omandanud tervishoiutöötajate taotlusi. Juba kehtiva seaduse kohaselt korraldavad Tartu Ülikool,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool sobivusteste, mida tegema suunab
taotlejad Terviseamet. Seega on neil välja töötatud testid kehtiva õiguse järgi juba praegu olemas.
Juurde tuleb see, et Terviseamet hakkab isikuid suunama tööpraktikale. Kui varem oli Terviseameti
otsustada, kes läheb sobivustesti tegema ja kes mitte, siis nüüd lähevad vastavuseksamile kõik
taotlejad, mistõttu suurusjärk Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli jaoks muutub, kuid mitte suurel määral.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
4 Terviseameti andmed seisuga märts 2018. Aastatel 2014–2018 registreeritud arstid tervishoiuteenuse osutajate juures: Ida-Viru
keskhaigla 19; Narva Haigla 7; Pärnu haigla 7; teised haiglad 2 või vähem.
8
Määruse rakendamisega kulusid ja tulu ei kaasne. Eelnõuga kehtestatud vastavuseksami tasu
suurust ei ole arvestatud tulude hulka, kuna tasu on olemuselt vastavuseksamiga kaasnevate
kulude kompenseerimine.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2018.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse
avaldamiseks Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile,
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide
Liidule.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0559 - Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908b8949-c510-4e1e-be90-3ac175be04ac
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/908b8949-c510-4e1e-be90-3ac175be04ac?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main