dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 31. mai 2018
Viit
1-12/1289-1
Registreeritud
31. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2018

Failid

  • 📎1.2-265-1 30.05.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc1082 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 30.05.2018 nr 1.2-2/65-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume määruse eelnõu kooskõlastada ja esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 11. juuniks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: EN Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord SK Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord Lisaadressaadid: Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti Perearstide Selts Eesti Ämmaemandate Ühing Terviseamet Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Hambaarstide Liit Perit Kirkmann 6269 128 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU (23.05.2018) MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 21 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja) kvalifikatsiooni võrdlemisel Eestis nõutava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud haridus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks; 2) välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni. § 3. Kvalifikatsiooni võrdlemiseks esitatavad dokumendid ja nende kontroll (1) Terviseamet võrdleb taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, võttes arvesse järgmisi taotleja esitatud dokumente: 1) haridust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakiri; 2) akadeemilise õiendi originaal või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakiri; 3) kutse- või erialal töötamist tõendav dokument; 4) isikut tõendava dokumendi ja vajaduse korral nimemuutust tõendava dokumendi ärakiri. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema eesti- või ingliskeelsed. (3) Terviseametil on õigus taotlejalt nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast selle väljaandmist. (4) Dokumentide esitamisel kinnitab taotleja allkirjaga, et on teadlik, et tööpraktika hindamine ja teooriaeksam toimuvad eesti keeles. 2 (5) Kahtluse korral kontrollib Terviseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide autentsust. (6) Terviseamet kaasab taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga võrdlemisse Eesti ENIC/NARIC keskuse ja vajaduse korral vastava kutse- või eriala asjatundjad. § 4. Arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale (1) Arsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega arstiõppe ja 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul arstikutse omandamisest. (2) Eriarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega arsti- ja eriarstiõppe ning 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest. § 5. Hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale (1) Hambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega hambaarstiõppe ja 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul hambaarstikutse omandamisest. (2) Erihambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega hambaarsti- ja erihambaarstiõppe ning 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul erihambaarsti eriala omandamisest. § 6. Õe ja eriõe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale (1) Õe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega õeõppe ja 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud õena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul õe kutse omandamisest. (2) Eriõe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega õe- ja eriõeõppe ning 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriõena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriõe kutse omandamisest. § 7. Ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale 3 Ämmaemanda kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse vastavuseksamile, kui ta: 1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega ämmaemandaõppe ja 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul ämmaemanda kutse omandamisest. § 8. Taotleja kvalifikatsiooni vastavus (1) Kui taotleja õppe pikkus ei vasta Eestis nõutavale õppele või õppe sisu erineb oluliselt Eestis nõutavast õppest, ei suuna Terviseamet taotlejat vastavuseksamile ja vormistab tervishoiutöötajana registreerimisest keelduva otsuse. (2) Kui taotleja ei ole töötanud registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat enda kutsealal, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul kutse omandamisest, ei suuna Terviseamet taotlejat vastavuseksamile ja vormistab tervishoiutöötajana registreerimisest keelduva otsuse. (3) Taotleja peab ühe aasta jooksul vastavuseksamile suunamise otsuse tegemisest asuma tööpraktikale. § 9. Taotleja registreerimine tervishoiutöötajate riiklikku registrisse (1) Terviseamet kannab taotleja tervishoiutöötajate riiklikku registrisse ühe kuu jooksul pärast vastavuseksami sooritamist tõendavate dokumentide esitamist. (2) Kui taotleja esitab vastavuseksami sooritamist tõendavad dokumendid hiljem kui kuus kuud pärast teooriaeksami sooritamise otsust, on Terviseametil õigus keelduda isiku registreerimisest tervishoiutöötajate riiklikku registrisse. § 10. Rakendussäte Sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määrus nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse senisest täpsemad kvalifikatsioonide vastavuse võrdlemise tingimused ja kord selliste isikute jaoks, kes on omandanud hariduse riigis, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi välisriik). Määruses sätestatakse välisriigis hariduse omandanud isikute jaoks nõuetena dokumentaalselt tõendatud hariduse ja töökogemuse olemasolu, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks. Direktiivi 2005/36/EÜ preambuli punktis 10 on põhimõte, et direktiiv ei takista liikmesriikidel tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike väljaspool Euroopa Liidu territooriumi omandatud kvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul tuleb igal juhul järgida teatud kutsealale kehtestatud kvalifikatsiooni miinimumnõudeid. Kõik täiendavad nõuded, mis seatakse kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamisele, peavad seepärast olema läbipaistvad ja põhjendatud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Perit Kirkmann ([email protected]; tel 626 9128). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; tel 656 9329). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse määruse 01.01.2010 jõustunud redaktsiooni. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 21 alusel. Eelnõu on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (626 SE).1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse isikutele, kelle kvalifikatsioon on omandatud välisriigis, st mitte Eestis ega Euroopa Liidus. Isik, kes on kvalifikatsiooni omandanud välisriigis ja tahab end Eestis tervishoiutöötajana registreerida, peab pöörduma Terviseameti poole ning läbima registreerimismenetluse, mille jooksul kontrollitakse tema vastavust Eestis nõutavale kvalifikatsioonile, ilma milleta Eestis tervishoiutöötajana tegutseda ei saa. Käesolev määrus reguleeribki tingimusi, mida kontrollitakse ning millele isik peab vastama, kui soovib Eestis tervishoiutöötajana tegutseda. 1https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df- a39831992699/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise%20seadus 2 Paragrahvis 2 selgitatakse määruses kasutusel olevaid mõisteid, et tagada õigusselgus ja vältida mitmeti mõistetavust. Paragrahvis 3 sätestatakse kvalifikatsiooni võrdlemiseks nõutavad dokumendid ja nende kontroll. Selleks, et Terviseamet saaks isiku kvalifikatsiooni võrrelda Eestis nõutavaga, peab taotleja esitama dokumendid, mis tõendavad tema pädevust. Dokumentide loetelu jäetakse võrreldes kehtiva määrusega samaks, kuid parandatakse olemasolevat sõnastust ning kaotatakse viide välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele, mis ei ole vajalik, kuna määruses on juba kirjeldatud, milliste dokumentide esitamist nõutakse. Dokumendid peavad olema originaalid või notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirjad, isikut tõendava dokumendi puhul peab olema isikuandmete lehekülje väljavõte. Samuti tuleb esitada nimemuutust tõendava dokumendi ärakiri, kui Terviseamet seda nõuab. Eelnimetatud dokumendid tuleb esitada eesti või inglise keeles (tõlgitud). Samuti tuleb taotlejal dokumentide esitamisel allkirjaga kinnitada, et on teadlik, et tööpraktika hindamine ja teooriaeksam toimuvad eesti keeles. Kahtluse korral on Terviseametil õigus kontrollida dokumentide autentsust, et tagada registreeringu tõesus. Määrusega lisandub Terviseametile võimalus kaasata kvalifikatsiooni võrdlemise protsessi Eesti ENIC/NARIC keskus (akadeemilise tunnustamise infokeskus) ning vastava kutse- ja eriala spetsialiste, sest neil on kõige rohkem teadmisi ja kogemusi, hindamaks isiku pädevust vastaval erialal tervishoiutöötajana. Terviseamet on Eesti ENIC/NARIC keskust kaasanud oma igapäevases praktikas kvalifikatsiooni tunnustamise menetlusse alates 2008. aastast. Tagamaks menetluse suuremat õigusselgust menetlusosalistele, on otstarbekas Eesti ENIC/NARIC keskuse kaasamist sätestada õigusakti tasemel. Samuti kaasatakse edaspidi menetlusse nõuandvas rollis kutse- ja erialade spetsialiste, tagamaks Terviseameti otsuste suuremat õiguspärasust. Eesti ENIC/NARIC keskuse ning kutse- ja eriala spetsialistide kaasamine ei pikenda menetlustähtaegu. Eesti ENIC/NARIC keskus on Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus ning kuulub Euroopa Nõukogu, UNESCO ja Euroopa Komisjoni koostöövõrkudesse ENIC ja NARIC. Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostöövõrk ENIC (European Network of National Information Centres on Academic Recognition and Mobility) ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition Information Centres) on rahvusvahelised võrgustikud, mis on loodud välisriigis omandatud hariduse õige ja õiglase tunnustamise lihtsustamiseks ning akadeemilise ja tööalase liikuvuse soodustamiseks.2 Paragrahviga 4 sätestatakse arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni tingimused ehk nõuded, millele taotleja peab vastavuseksamile suunamiseks vastama. Üldtunnustatud printsiip, mille Eesti on Euroopa Liidu õigusest üle võtnud, on kvalifikatsioonide tunnustamine õppe põhjal. See tähendab seda, et ka kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustakse Eestis vastava kutse või spetsialisti taseme kvalifikatsioonina, kui see on omandatud õppekava alusel, mis on vähemalt samaväärne vastava kvalifikatsiooni omandamisel Eestis nõutavaga. Arsti ja eriarsti puhul on oluline, et ta on läbinud Eesti nõuetele vastava arstiõppe ning on registreerimistaotlusele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat töötanud arstina. Kolm aastat erialast töötamist on vajalik, et taotleja teaks praktiliselt, mida tähendab arstitöö ning oleks omandanud juba teatud praktilisi oskusi, mida edaspidi töös kasutada. Eriarsti puhul lisandub neile nõuetele eriarstiõppe läbimise kohustus, mis peab olema sama kestusega kui Eestis vastav residentuur. 2 Eesti ENIC/NARIC keskuse kodulehekülg. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www2.archimedes.ee/enic/, 18.03.2015. 3 Kolmeaastast töötamise nõuet ei rakendata, kui taotleja esitab registreerimistaotluse vähem kui viis aastat pärast arstikutse omandamist. Taotleja puhul, kes vastab Eesti õppe nõuetele ja taotleb enda registreerimist viie aasta jooksul pärast arstikutse omandamist, ei ole töötamisnõude täitmine vajalik. Vajalik on ka vastavuseksami sooritamine Tartu Ülikooli juures.3 Määruse § 4 lõikes 1 punktides 1–3 sätestatud tingimused on kumulatiivsed. Arsti või eriarstina registreerimiseks peavad kõik määruses loetletud tingimused olema täidetud. Paragrahv 5 on sarnane §-ga 4, sätestades hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni tingimused. Paragrahv 6 reguleerib õe ja eriõe kvalifikatsiooni. Taotleja peab olema läbinud Eestis nõutavaga sarnase õeõppe välisriigis ning olema töötanud vähemalt kolm aastat registreerimistaotlusele eelnenud viie aasta jooksul õena. Kolmeaastast töötamise nõuet ei rakendata, kui taotleja esitab registreerimistaotluse vähem kui viis aastat pärast õekutse omandamist. Taotleja puhul, kes vastab Eesti õppe nõuetele ja taotleb enda registreerimist viie aasta jooksul pärast õekutse omandamist, ei ole töötamisnõude täitmine vajalik. Paragrahv 7 on sarnane §-ga 6. Sätestatakse ämmaemanda kvalifikatsiooni tingimused. Need on sarnased õdede omaga, kuid õeõppe asemel peab olema läbitud ämmaemandaõpe. Paragrahv 8 sätestab, et Terviseamet ei suuna taotlejat vastavuseksamile ja vormistab keelduva otsuse, kui isiku õppe pikkus ei vasta Eestis nõutavale õppele, kui õppe sisu erineb oluliselt Eestis nõutavast või kui taotleja ei täida töökogemusele esitatavaid nõudeid. Vastavuseksamile suunamise otsuse alusel tuleb tööpraktikale asuda ühe aasta jooksul. Paragrahvi 9 kohaselt kantakse taotleja tervishoiutöötajate riiklikku registrisse, kui taotleja on esitanud vastavuseksami sooritamist tõendavad dokumendid. Vajalik on esitada tööpraktika hinnang ning teooriaeksami sooritamise otsus. Taotleja peab eelnimetatud dokumendid esitama kuue kuu jooksul pärast teooriaeksami sooritamise otsuse kuupäeva. Terviseametil on õigus isiku registreerimisest keelduda, kui taotleja esitab dokumendid tähtajast hiljem. Tegemist on Terviseameti õigusega, mitte kohustusega. Tähtaja ületamisel arvestatakse taotleja põhjendusi. Paragrahviga 10 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määruse nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“. Paragrahv 11 sätestab määruse jõustumise 1. juulil 2018. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt on liikmesriigil ise õigus valida, kuidas reguleeritakse kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate riiklikus registris registreerimist. Lisaks on määrus kooskõlas direktiiviga 2013/55/EL. Liikmesriigil on õigus valida registreerimiseks tingimused, meetmed ja kord. 4. Määruse mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas: Terviseamet 3 Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ (1. juuli 2018) 4 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Demograafiline mõju puudub. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määruse muudatustega kaasneb mõju Terviseametile. Mõju saab hinnata väikseks, arvestades taotlejate võimalikku arvu ning asjaolu, et Terviseamet menetleb juba praegu kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate taotlusi. Juba kehtiva seaduse kohaselt korraldavad Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool sobivusteste, mida tegema suunab taotlejad Terviseamet. Muudatuse tulemusel hakkab Terviseamet isikuid suunama vastavuseksamile. Kui varem oli Terviseameti otsustada, kes läheb sobivustesti tegema ja kes mitte, siis nüüd lähevad vastavuseksamile kõik taotlejad, mistõttu suurusjärk muutub, kuid mitte suurel määral. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ega tulu ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0558 - Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd88eb66-178f-4466-af32-5af41e905f8b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd88eb66-178f-4466-af32-5af41e905f8b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel