Ministeeriumid Meie 30.05.2018 nr 1.2-2/65-1
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja
tööministri määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga
võrdlemise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume määruse eelnõu kooskõlastada ja esitada
arvamus eelnõu kohta hiljemalt 11. juuniks 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad:
EN Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise
tingimused ja kord
SK Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise
tingimused ja kord
Lisaadressaadid:
Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Eesti Perearstide Selts
Eesti Ämmaemandate Ühing
Terviseamet
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Hambaarstide Liit
Perit Kirkmann 6269 128
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
(23.05.2018)
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis
omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava
kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja
kord“
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 21 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja)
kvalifikatsiooni võrdlemisel Eestis nõutava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate riiklikku
registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud haridus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis
arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks;
2) välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ega Šveitsi
Konföderatsiooni.
§ 3. Kvalifikatsiooni võrdlemiseks esitatavad dokumendid ja nende kontroll
(1) Terviseamet võrdleb taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, võttes arvesse järgmisi
taotleja esitatud dokumente:
1) haridust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga
kinnitatud ärakiri;
2) akadeemilise õiendi originaal või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud
ärakiri;
3) kutse- või erialal töötamist tõendav dokument;
4) isikut tõendava dokumendi ja vajaduse korral nimemuutust tõendava dokumendi ärakiri.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad olema eesti- või
ingliskeelsed.
(3) Terviseametil on õigus taotlejalt nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud
dokument esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast selle väljaandmist.
(4) Dokumentide esitamisel kinnitab taotleja allkirjaga, et on teadlik, et tööpraktika hindamine
ja teooriaeksam toimuvad eesti keeles.
2
(5) Kahtluse korral kontrollib Terviseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
dokumentide autentsust.
(6) Terviseamet kaasab taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga võrdlemisse Eesti
ENIC/NARIC keskuse ja vajaduse korral vastava kutse- või eriala asjatundjad.
§ 4. Arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
(1) Arsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega arstiõppe ja
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud arstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie
aasta jooksul arstikutse omandamisest.
(2) Eriarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega arsti- ja eriarstiõppe ning
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud eriarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui
viie aasta jooksul eriala omandamisest.
§ 5. Hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
(1) Hambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega hambaarstiõppe ja
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud hambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem
kui viie aasta jooksul hambaarstikutse omandamisest.
(2) Erihambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega hambaarsti- ja erihambaarstiõppe ning
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud erihambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud
vähem kui viie aasta jooksul erihambaarsti eriala omandamisest.
§ 6. Õe ja eriõe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
(1) Õe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega õeõppe ja
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud õena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie
aasta jooksul õe kutse omandamisest.
(2) Eriõe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega õe- ja eriõeõppe ning
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud eriõena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui
viie aasta jooksul eriõe kutse omandamisest.
§ 7. Ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
3
Ämmaemanda kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja suunatakse
vastavuseksamile, kui ta:
1) on läbinud Eestis nõutava pikkusega ämmaemandaõppe ja
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud ämmaemandana, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud
vähem kui viie aasta jooksul ämmaemanda kutse omandamisest.
§ 8. Taotleja kvalifikatsiooni vastavus
(1) Kui taotleja õppe pikkus ei vasta Eestis nõutavale õppele või õppe sisu erineb oluliselt
Eestis nõutavast õppest, ei suuna Terviseamet taotlejat vastavuseksamile ja vormistab
tervishoiutöötajana registreerimisest keelduva otsuse.
(2) Kui taotleja ei ole töötanud registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul
vähemalt kolm aastat enda kutsealal, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud
vähem kui viie aasta jooksul kutse omandamisest, ei suuna Terviseamet taotlejat
vastavuseksamile ja vormistab tervishoiutöötajana registreerimisest keelduva otsuse.
(3) Taotleja peab ühe aasta jooksul vastavuseksamile suunamise otsuse tegemisest asuma
tööpraktikale.
§ 9. Taotleja registreerimine tervishoiutöötajate riiklikku registrisse
(1) Terviseamet kannab taotleja tervishoiutöötajate riiklikku registrisse ühe kuu jooksul pärast
vastavuseksami sooritamist tõendavate dokumentide esitamist.
(2) Kui taotleja esitab vastavuseksami sooritamist tõendavad dokumendid hiljem kui kuus kuud
pärast teooriaeksami sooritamise otsust, on Terviseametil õigus keelduda isiku
registreerimisest tervishoiutöötajate riiklikku registrisse.
§ 10. Rakendussäte
Sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määrus nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni
Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava
kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse senisest täpsemad kvalifikatsioonide vastavuse võrdlemise tingimused ja
kord selliste isikute jaoks, kes on omandanud hariduse riigis, mis ei kuulu Euroopa Liitu, Euroopa
Majanduspiirkonda ega Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi välisriik). Määruses sätestatakse
välisriigis hariduse omandanud isikute jaoks nõuetena dokumentaalselt tõendatud hariduse ja
töökogemuse olemasolu, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe
või ämmaemandana registreerimiseks.
Direktiivi 2005/36/EÜ preambuli punktis 10 on põhimõte, et direktiiv ei takista liikmesriikidel
tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike väljaspool Euroopa Liidu territooriumi
omandatud kvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul tuleb igal juhul järgida teatud
kutsealale kehtestatud kvalifikatsiooni miinimumnõudeid. Kõik täiendavad nõuded, mis seatakse
kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamisele, peavad seepärast olema läbipaistvad
ja põhjendatud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Perit Kirkmann (
[email protected]; tel 626 9128).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna
Jurs (
[email protected]; tel 656 9329).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse määruse 01.01.2010 jõustunud redaktsiooni.
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 21 alusel.
Eelnõu on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõuga (626 SE).1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala.
Määrust kohaldatakse isikutele, kelle kvalifikatsioon on omandatud välisriigis, st mitte Eestis ega
Euroopa Liidus. Isik, kes on kvalifikatsiooni omandanud välisriigis ja tahab end Eestis
tervishoiutöötajana registreerida, peab pöörduma Terviseameti poole ning läbima
registreerimismenetluse, mille jooksul kontrollitakse tema vastavust Eestis nõutavale
kvalifikatsioonile, ilma milleta Eestis tervishoiutöötajana tegutseda ei saa. Käesolev määrus
reguleeribki tingimusi, mida kontrollitakse ning millele isik peab vastama, kui soovib Eestis
tervishoiutöötajana tegutseda.
1https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df-
a39831992699/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20ravikindlustuse%20seaduse%20muutmise%20seadus
2
Paragrahvis 2 selgitatakse määruses kasutusel olevaid mõisteid, et tagada õigusselgus ja vältida
mitmeti mõistetavust.
Paragrahvis 3 sätestatakse kvalifikatsiooni võrdlemiseks nõutavad dokumendid ja nende kontroll.
Selleks, et Terviseamet saaks isiku kvalifikatsiooni võrrelda Eestis nõutavaga, peab taotleja
esitama dokumendid, mis tõendavad tema pädevust. Dokumentide loetelu jäetakse võrreldes
kehtiva määrusega samaks, kuid parandatakse olemasolevat sõnastust ning kaotatakse viide
välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele, mis ei ole vajalik, kuna määruses on juba
kirjeldatud, milliste dokumentide esitamist nõutakse.
Dokumendid peavad olema originaalid või notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud
ärakirjad, isikut tõendava dokumendi puhul peab olema isikuandmete lehekülje väljavõte. Samuti
tuleb esitada nimemuutust tõendava dokumendi ärakiri, kui Terviseamet seda nõuab.
Eelnimetatud dokumendid tuleb esitada eesti või inglise keeles (tõlgitud). Samuti tuleb taotlejal
dokumentide esitamisel allkirjaga kinnitada, et on teadlik, et tööpraktika hindamine ja teooriaeksam
toimuvad eesti keeles.
Kahtluse korral on Terviseametil õigus kontrollida dokumentide autentsust, et tagada
registreeringu tõesus. Määrusega lisandub Terviseametile võimalus kaasata kvalifikatsiooni
võrdlemise protsessi Eesti ENIC/NARIC keskus (akadeemilise tunnustamise infokeskus) ning
vastava kutse- ja eriala spetsialiste, sest neil on kõige rohkem teadmisi ja kogemusi, hindamaks
isiku pädevust vastaval erialal tervishoiutöötajana.
Terviseamet on Eesti ENIC/NARIC keskust kaasanud oma igapäevases praktikas kvalifikatsiooni
tunnustamise menetlusse alates 2008. aastast. Tagamaks menetluse suuremat õigusselgust
menetlusosalistele, on otstarbekas Eesti ENIC/NARIC keskuse kaasamist sätestada õigusakti
tasemel. Samuti kaasatakse edaspidi menetlusse nõuandvas rollis kutse- ja erialade spetsialiste,
tagamaks Terviseameti otsuste suuremat õiguspärasust. Eesti ENIC/NARIC keskuse ning kutse-
ja eriala spetsialistide kaasamine ei pikenda menetlustähtaegu.
Eesti ENIC/NARIC keskus on Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus ning kuulub Euroopa
Nõukogu, UNESCO ja Euroopa Komisjoni koostöövõrkudesse ENIC ja NARIC. Euroopa Nõukogu
ja UNESCO koostöövõrk ENIC (European Network of National Information Centres on Academic
Recognition and Mobility) ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition
Information Centres) on rahvusvahelised võrgustikud, mis on loodud välisriigis omandatud
hariduse õige ja õiglase tunnustamise lihtsustamiseks ning akadeemilise ja tööalase liikuvuse
soodustamiseks.2
Paragrahviga 4 sätestatakse arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni tingimused ehk nõuded, millele taotleja
peab vastavuseksamile suunamiseks vastama.
Üldtunnustatud printsiip, mille Eesti on Euroopa Liidu õigusest üle võtnud, on kvalifikatsioonide
tunnustamine õppe põhjal. See tähendab seda, et ka kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni
tunnustakse Eestis vastava kutse või spetsialisti taseme kvalifikatsioonina, kui see on omandatud
õppekava alusel, mis on vähemalt samaväärne vastava kvalifikatsiooni omandamisel Eestis
nõutavaga.
Arsti ja eriarsti puhul on oluline, et ta on läbinud Eesti nõuetele vastava arstiõppe ning on
registreerimistaotlusele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat töötanud arstina. Kolm
aastat erialast töötamist on vajalik, et taotleja teaks praktiliselt, mida tähendab arstitöö ning oleks
omandanud juba teatud praktilisi oskusi, mida edaspidi töös kasutada. Eriarsti puhul lisandub neile
nõuetele eriarstiõppe läbimise kohustus, mis peab olema sama kestusega kui Eestis vastav
residentuur.
2
Eesti ENIC/NARIC keskuse kodulehekülg. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www2.archimedes.ee/enic/, 18.03.2015.
3
Kolmeaastast töötamise nõuet ei rakendata, kui taotleja esitab registreerimistaotluse vähem kui
viis aastat pärast arstikutse omandamist. Taotleja puhul, kes vastab Eesti õppe nõuetele ja taotleb
enda registreerimist viie aasta jooksul pärast arstikutse omandamist, ei ole töötamisnõude täitmine
vajalik.
Vajalik on ka vastavuseksami sooritamine Tartu Ülikooli juures.3
Määruse § 4 lõikes 1 punktides 1–3 sätestatud tingimused on kumulatiivsed. Arsti või eriarstina
registreerimiseks peavad kõik määruses loetletud tingimused olema täidetud.
Paragrahv 5 on sarnane §-ga 4, sätestades hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni
tingimused.
Paragrahv 6 reguleerib õe ja eriõe kvalifikatsiooni. Taotleja peab olema läbinud Eestis nõutavaga
sarnase õeõppe välisriigis ning olema töötanud vähemalt kolm aastat registreerimistaotlusele
eelnenud viie aasta jooksul õena. Kolmeaastast töötamise nõuet ei rakendata, kui taotleja esitab
registreerimistaotluse vähem kui viis aastat pärast õekutse omandamist. Taotleja puhul, kes vastab
Eesti õppe nõuetele ja taotleb enda registreerimist viie aasta jooksul pärast õekutse omandamist,
ei ole töötamisnõude täitmine vajalik.
Paragrahv 7 on sarnane §-ga 6. Sätestatakse ämmaemanda kvalifikatsiooni tingimused. Need on
sarnased õdede omaga, kuid õeõppe asemel peab olema läbitud ämmaemandaõpe.
Paragrahv 8 sätestab, et Terviseamet ei suuna taotlejat vastavuseksamile ja vormistab keelduva
otsuse, kui isiku õppe pikkus ei vasta Eestis nõutavale õppele, kui õppe sisu erineb oluliselt Eestis
nõutavast või kui taotleja ei täida töökogemusele esitatavaid nõudeid.
Vastavuseksamile suunamise otsuse alusel tuleb tööpraktikale asuda ühe aasta jooksul.
Paragrahvi 9 kohaselt kantakse taotleja tervishoiutöötajate riiklikku registrisse, kui taotleja on
esitanud vastavuseksami sooritamist tõendavad dokumendid. Vajalik on esitada tööpraktika
hinnang ning teooriaeksami sooritamise otsus. Taotleja peab eelnimetatud dokumendid esitama
kuue kuu jooksul pärast teooriaeksami sooritamise otsuse kuupäeva. Terviseametil on õigus isiku
registreerimisest keelduda, kui taotleja esitab dokumendid tähtajast hiljem. Tegemist on
Terviseameti õigusega, mitte kohustusega. Tähtaja ületamisel arvestatakse taotleja põhjendusi.
Paragrahviga 10 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määruse nr 71
„Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“.
Paragrahv 11 sätestab määruse jõustumise 1. juulil 2018.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ kohaselt on liikmesriigil ise õigus valida, kuidas reguleeritakse kolmandates riikides
hariduse omandanud tervishoiutöötajate riiklikus registris registreerimist. Lisaks on määrus
kooskõlas direktiiviga 2013/55/EL. Liikmesriigil on õigus valida registreerimiseks tingimused,
meetmed ja kord.
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas: Terviseamet
3
Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise,
korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ (1. juuli 2018)
4
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Demograafiline mõju puudub.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse muudatustega kaasneb mõju Terviseametile. Mõju saab hinnata väikseks, arvestades
taotlejate võimalikku arvu ning asjaolu, et Terviseamet menetleb juba praegu kolmandates riikides
hariduse omandanud tervishoiutöötajate taotlusi. Juba kehtiva seaduse kohaselt korraldavad Tartu
Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool sobivusteste, mida tegema
suunab taotlejad Terviseamet. Muudatuse tulemusel hakkab Terviseamet isikuid suunama
vastavuseksamile. Kui varem oli Terviseameti otsustada, kes läheb sobivustesti tegema ja kes
mitte, siis nüüd lähevad vastavuseksamile kõik taotlejad, mistõttu suurusjärk muutub, kuid mitte
suurel määral.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kulusid ega tulu ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2018.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse
avaldamiseks Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu
Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide
Liidule.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0558 - Tervise- ja tööministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd88eb66-178f-4466-af32-5af41e905f8b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd88eb66-178f-4466-af32-5af41e905f8b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main