Kultuuriministeerium · 30. mai 2018
Sisu (failidest)
Ülevaade teabest ja ArhS § 2 lg 1 teabe liigitusskeem
• Asutusel on ülevaade põhiülesannete käigus tekkivast teabest
• Kui ühe või mitme põhiülesande kohta ülevaade puudub või aegunud, siis
asutus:
- kaardistab selle põhiülesande protsessi ja teabe (kogu teave);
- analüüsib kaardistatut: teabe hoiukohad, dubleerimine,
säilitustähtajad, juurdepääsutingimused ja määrab puuduva (kogu
teave);
- määrab analüüsi käigus kindlaks tõendusväärtusega teabe ehk
ArhS dokumendid ja muudab/täiendab liigitusskeemi;
- liigitusskeemi muutmisel/täiendamisel lähtub ArhE-st ja
Rahvusarhiivi juhistest, liigitusskeemi kooskõlastab Rahvusarhiiviga
Dokumendihaldusnõukogu koosoleku
protokoll (23.05.2018)
30.05.2018 nr 26-3/18-0127/4782
Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond
Algus: 14.30 Lõpp: 15.45
Juhatas: Liivi Karpištšenko
Protokollis: Külli Vanaselja (MeM)
Võtsid osa: Aila Schmidt, KuM
Hille Oidema, VäM
Ivika Vutt, MeM
Janek Rozov, MKM
Kadri Kilp, RK
Kaimo Käärmann-Liive, ELVL
Kristiina Laius, KeM
Kärt Allert, RM (SoM ja RM)
Liis Laaneloog, RM (JuM)
Liivi Leomar, SiM
Mait Kask, HTM
Mariko Männa, RM (MKM)
Pille Noodapera, RA
Reet Ringo, KaM
Puudusid: Hannes Kiivet, RIA
Sirje Ludvig, ELVL
Kutsutud: Inna Glaase, RM
Külli Vanaselja, MeM
Terje Mäesalu, VäM
Päevakord:
1. Mis jääb DHSidesse?
2. Kuidas korraldada dokumentide õigeaegset üleandmist Rahvusarhiivi ja hävitamist?
3. Kuidas koostada ja korrastada liigitusskeemi?
Liivi Karpištšenko avas koosoleku ja tutvustas päevakava.
1. Mis jääb DHSidesse?
2
Hommikuse seminari käigus täpsustasid nõukogu liikmed eelmisel koosolekul esitatud infot asutuses
ja valitsemisalas DHSidesse jäävate ja sealt välja liikuvate dokumentide kohta ning jooksvalt täiendati
töödokumenti.
Kokkuvõttes on asutustes olukord erinev, kuid reeglina on välja liikunud või liikumas
personalidokumendid ja varade haldamisega seotud dokumendid RTIPi, riigihangetega seotud
dokumendid ja lepingud RHRi, riigi kinnisvara haldamisega seotud dokumendid RKRi, arved
teenusepakkuja keskkonda. Osad asutused viivad DHSidest erinevatesse menetlussüsteemidesse kõik
põhitegevusega seotud dokumendid ja nende menetlused ning DHSi jääb vaid asutuse enda tegevusega
seotu. Kuid ilmnes, et mõned asutused dubleerivad infosüsteemidest dokumente DHSi, sest
infosüsteemil puudub funktsionaalsus dokumentide nõuetekohaseks menetlemiseks, allkirjastamiseks
või säilitamiseks.
Maaeluministeeriumile tehti ettepanek tutvuda teiste ministeeriumite kogemustega allasutuste
infosüsteemides menetluste sisseviimiseks, et ei oleks dubleerimist DHSidesse.
Kas eelnõude menetlemine, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused liiguvad täielikult DHSidest
välja (praegu algatatakse DHSis), selgub sügisel, kui Riigikantselei projektijuht tuleb rääkima uuest
EISist.
Otsustati:
1) võtta töödokument teadmiseks ja täiendada edaspidi küsimustes, mis vajavad veel
täpsustamist;
2) kutsuda nõukogu sügisestele koosolekutele riigihangete registri, EISi jt kesksete
infosüsteemide arenduste projektijuhid, et saada täpsemaid selgitusi, nt ajakava kohta.
2. Kuidas korraldada dokumentide õigeaegset üleandmist Rahvusarhiivi ja hävitamist?
Liivi Karpištšenko avas tausta: arhiiviseadus kohustab asutust andma arhivaalid üle Rahvusarhiivile,
kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt kümme aastat pärast dokumendi
loomist või saamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Erand on tehtud enne seaduse jõustumist
loodud või saadud paberdokumentide osas, mis peavad olema üle antud hiljemalt kahekümne aasta
pärast.
Pille Noodapera Rahvusarhiivist (RA) täpsustas, et üle tuleb anda ikkagi arhivaalid tekkimise
järjekorras, st enne vanemad ja siis uuemad ning üle peaks olema antud kõik vanemad kui 1997. aasta
arhivaalid. Asutus ei peaks hoidma dokumente, mis kuuluvad üle andmisele ja mida asutuses enam ei
kasutata. Säilitustähtaja lõppedes on asutusel kohustus dokumendid hävitada ja RA võib seda
kontrollida ning siia lisandub ka andmekaitse vaade. Kui pole võimalik õigel ajal üle anda, tuleb RA-
lt küsida pikendust.
3-5 aastase intervalliga teeb RA asutuste arhiiviväärtusega andmekogudest (v.a DHSid) väljavõtted.
Pole veel teadmist, kuidas teha valik andmekogu seest – mis huvitab ja mis mitte. Praegu võetakse
säilitamiseks kõik.
Liivi Karpištšenko avas arutelu ja sõnas, et eesmärgiks on jõuda sinnamaale, et asutustel tekiks rutiin
hävitamisel ja üleandmisel ning DHSides ei oleks üle kümne aasta vanu dokumente. Et saaks üheskoos
otsustada, kuidas edasi minna ja mida saaks muuta, esitasid asutused kokkuvõtted, kuidas neil ja
nende valitsemisalas olukord on ning mis on takistuseks dokumentide hävitamisel ja õigeaegsel
üleandmisel. Kuna ajaressurss oli piiratud, otsustati kohapeal anda lühem ülevaade ning numbrid ja
täpsemad andmed esitada meili teel.
3
Kokkuvõtteks selgus, et dokumentide hävitamise või üleandmisega on paljudes asutustes probleeme.
Eelkõige on puudu tööjõust, asutustes pole arhivaare. Kas lahenduseks oleks arhivaaride rotatsioon?
Otsustati:
1) nõukogu liikmed saadavad detailse info Liivi Karpištšenkole, kes koondab selle ja jagab
Rahvusarhiiviga;
2) jätkata arutelu nõukogu järgmisel koosolekul.
3. Kuidas koostada ja korrastada liigitusskeemi?
Liivi Karpištšenko võttis kokku, millised on liigitusskeemi loomise etapid TKTA järgi (slaid lisatud).
Ta tuletas ka meelde, et MKMi infoühiskonna teenuste arendamise osakond nõustab asutusi TKTA
rakendamise küsimustes igal teisel neljapäeval; aeg tuleb enne kokku leppida.
Pille Noodapera tutvustas RA loodud uue töövahendi testversiooni. Ta selgitas, et RA vajas süsteemi,
mis seoks hindamisotsused konkreetse asutusega (kokku on 700 arhiivimoodustajat). Asutustele on
see töövahend, kus saab koostöös RA-ga liigitusskeemi koostada. Andmed sisestatakse käsitsi, osad
andmed täidab RA ise ära (asutuse andmed, hindamisotsused). Hindamisotsustes on suur osa
arhiivikirjeldamisest juba olemas ning asutus saab seda kasutada arhivaalide üleandmisel.
Liigitusskeemi koostamisel sisestatakse funktsioonid, sarjad, säilitustähtajad, kandja või süsteem, kus
teavet hallatakse kas dokumendi kujul või andmetena. Need andmed on sama, mis kohustuslik
arhiivikirjeldus. Mingil ajal tahab RA UAMist loobuda ning siis jäävadki kõik andmed sellesse
töövahendisse. Tulevikus ei sünni hindamisotsus dokumendina, vaid andmetena – on jagatud
struktureeritud väljadeks, mis langevad kokku arhiivikirjelduste osadega. Vajadusel saab asutus ise
teha pdf-i, aga dokumendina RA enam hindamisotsuseid ei väljasta.
RA hakkab süsteemi testima, siis saab selgema pildi. Asutused on oodatud testimisse panustama,
testimine toimub suvel. Kasutusele võetakse süsteem järgmise aasta algusest.
Nõukogu võttis info teadmiseks. Asutused, kes soovivad liigitusskeemi loomist testida, annavad
teada Pille Noodaperale.
Otsustati:
korraldada järgmine koosolek septembris. Koosoleku täpne aeg ja päevakava lepitakse kokku
meili teel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liivi Karpištšenko Külli Vanaselja (MeM)
Juhataja Protokollija