EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RK/18-0366 - Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnreluses osalemiseks 2018-2020
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7caa1be4-e7d3-4036-9ae8-3a857cb5cee1
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7caa1be4-e7d3-4036-9ae8-3a857cb5cee1?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2018–2020 Tallinn, 2018 Sisukord TOC \h \u \z 1. SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc515293685 \h 3 2. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES PAGEREF _Toc515293686 \h 4 3. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS PAGEREF _Toc515293687 \h 6 4. EDASINE TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc515293688 \h 7 Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine PAGEREF _Toc515293689 \h 7 Lubadus 1 : suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel PAGEREF _Toc515293690 \h 7 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia PAGEREF _Toc515293691 \h 7 1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine PAGEREF _Toc515293692 \h 9 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine PAGEREF _Toc515293693 \h 11 Lubadus 2 : suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses PAGEREF _Toc515293694 \h 12 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikus omavalitsuses PAGEREF _Toc515293695 \h 12 2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine PAGEREF _Toc515293696 \h 13 Lubadus 3: osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses PAGEREF _Toc515293697 \h 14 3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses PAGEREF _Toc515293698 \h 14 5. Tegevuskava elluviimine PAGEREF _Toc515293699 \h 15 SISSEJUHATUS Avatud valitsemise partnerlus (AVP ) on rahvusvaheline algatus , et suurenda da avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Algatuses osalevate riikide arv on kasvanud 75ni, kes kõik võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad koostöös vabaühendustega välja konkreetse tegevuskava, mille koostamise ja elluviimise jälgimiseks on ette nähtud nii riigisisene kui ka rahvusvaheline seire. Siinse, Eestile neljanda tegevuskava koostamist vedas valitsusasutuste , Riigikogu , kohalik u omavalitsus e üksus te ja vabaühenduste koordineeriv kogu. AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega . Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatia t edasi kooli haridus es . Avatud valitsemise põhimõtete rakendamist toetavad ka teised arengu- või tegevuskavad , milles ettenähtud tegevusi AVP tegevuskava ei kajast a . Korruptsiooni ennetamist juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia kaudu. Kodanikuühiskonna arengukavaga panustatakse tegutsemisvõimekate ja ühiskondlikult aktiivsete elanike võimestamisse. Haldusvõimekuse arendamise l ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamisel keskendutakse poliitikakujundamise võimekuse suurendamisele , sh toetatakse riigiteenistujate, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste partnerite võimekust. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES Eesti prioriteedid avatud valitsemise edendamisel on olnud kõikides tegevuskavade s sarnased – avatud ja kaasav poliitikakujundamine on olnud alati fookuses. Var em on rõhku pandud ka kodanikukesksetele avalikele teenustele ja avaliku raha kasutamise läbipaistvusele. Joonis 1: AVP tegevuskavade prioriteedid ja lubadused 2018 – 2020 2016 – 2018 2014 – 2016 2012 – 2014 Avatud, kaasav ja kodanikukeskne poliitika-kujundamine Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitika-kujundamisel Suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikul tasandil Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundami - sel Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 1117600 1003300 Parandada poliitikakujundamises osalemise võimalusi Parandada osalemiseks tervikliku info kättesaadavust Tõsta valitsusasutuste ja valitsusväliste partnerite suutlikkust koostööd teha, huvirühmi kaasata ja osaleda -457199 -330199 Kodanikukesksed avalikud teenused Kodanikust lähtuv avalike teenuste kujundamine ja osutamine Avalike teenuste arendamine Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel Parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti Kasutada laialdaselt avaandmeid Avalike e-teenuste arendamine Riigi infovarade andmine avalikku kasutusse Poliitika kujundamise suurem avatus ja ettenähtavus Läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust Ametnikueetika edendamine Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine Varasemates tegevuskavades on kaasavama ja läbipaistvama poliitikakujundamise toetamiseks parandatud info kättesaadavust ning osalusvõimalusi. L oodi rahvaalgatusveeb, mille kaudu saab igaüks tõstatada ühiskondliku probleemi või küsimuse, pidada selle üle avalikku arutelu või algatada kollektiivse pöördumise koostamine Riigikogule. Eelnõude infosüsteemi lisati võimalus algetapis huvilisi eelnõu väljatöötamise plaanist teavitada, lisada eelnõu toimikusse avaliku konsultatsiooni kokkuvõtted ja teha teisi vajalikke teavitusi. Ministeeriumide veebides tehti kaasamisalane info ühetaoliselt kuvatavaks ning kaasamiskoordinaatorite võrgustiku toel hoitakse info päevakajalisena. Riigikantselei avaldas oma veebis visualiseeritud ülevaa t e poliitikakujundamise ja õigusloome eluringist , toetades ka ministeeriume uute kaasamislahenduste katsetamisel. Selleks et vabakond suudaks avalikku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse , viidi ellu vabaühenduste arenguprogramm nende osalemisvõime suurenda miseks; samuti toetati sotsiaalpartnerite osalusvõimet. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks töötati välja strateegilise partnerluse kontseptsioon. Avaliku raha kasutamise läbipaistvuse ja arusaadavuse suurendamiseks avalikustati valitsussektori raamatupidamise andmed riigiraha rakenduses ning loodi veebi ülevaade keskvalitsuse asutustelt vabaühendustele tehtud väljamaksete kohta. Kohalik u omavalitsus e üksus tele töötati välja juhtnöörid ja näidised, kuidas koostada kodanikule lihtsasti arusaadav ülevaade omavalitsus üksus e (KOV) eelarvest , ning juhendati KOVe kaasava eelarve rakendamisel. Eelmise tegevuskava raames aitas E-rii gi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsus üksus es välja töötada avatud valitsemise tegevuskava ning koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks KOVides. Avatud valitsemise toetamine kohalik u omavalitsus e üksus tes jätkub, samuti keskendutakse kohalike avalike teenuste kvaliteedi paranda misele. Eelmistes tegevuskavades oli fookuses ka kodanikukesksete avalike teenusete kujundamine. Selleks, et parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti , viidi e-teenuste juhendit järgides ellu neli katseprojekti. Samuti järgiti kodanikukeskset lähenemist M aksu- ja T olliameti ning nullbürokraatia algatuste väljatöötamisel ja elluviimisel. Avaandmete laialdaseks kasutamiseks kirjeldati ja avalikustati ligi 300 avalikku teenust ühetaoliselt ja masinloetavalt. Loodi avaandmete portaal opendata.riik.ee. Korraldati taotlusvoorud andmete avamiseks ja linkandmete katseprojektide elluviim iseks ning avaandmete kasutust edendavaid üritusi. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS Tegevuskava koostamise sisuline eestvedaja on AVP koordineeriv kogu, kus lepitakse kokku nii põhimõtetes ja ajakavas kui ka langetatakse sisulised otsused . Tabel 1: p rotsessi ajakava Aeg Tegevused Tulemus 13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine AVP 2018–2020 tegevuskava koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud 13. märts – 12. aprill 2018 Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud valitsemise partnerluse edendamiseks aastatel 2018 – 2020 13. aprill – 8. mai 2018 Ideede arutelud vabaühenduste ja potentsiaalsete elluviijatega. 2018 – 2020 tegevuskava teksti koostamine Esitatud ideed on läbi räägitud ja koordineerivale kogule on esitatud ettepan e k tegevuskava prioriteetideks, lubadustes ja tegevusteks 7. mai – 11. mai 2018 AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on suurenenud 8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes 29 . mai – 15 . juuni 2018 AVP 2018 – 2020 tegevuskava eelnõu avalik konsultatsioon 19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Valitsusele Tegevuskava on saanud heakskiidu ja esitatud AVP rahvusvahelisele tugiüksusele August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele Juuli 2018 – juuni 2020 Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud Siinse tegevuskava koostamisel on järgitud rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse juhendit. Partnerlusega seotud tegevuste koordineerija on Riigikantselei, välissuhtluse esindaja Välisministeerium. EDASINE TEGEVUSKAVA Neljas tegevuskava keskendub ühele prioriteedile : avatud ja kaasav poliitikakujundamine. Prioriteet: a vatud ja kaasav poliitikakujundamine Prioriteetne eesmärk on suurendada kaasamist ja avatust poliitikakujundamisel , toetades varasemat ja sisulisemat kaasamist ning par a ndad es info kättesaadavust. Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus tegevust . Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine 1. lubadus: suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel Tegevused: 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia 1.2 . Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 2. lubadus: suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses 3. lubadus: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses 2.2 . Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 4.1 . Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Lubadus 1: s uurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 1.1 . Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia Tegevuse alguse ning lõpu kuu juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad asutused Kõik ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja omavalitsusüksuste üleriigilised liidud Valitsusvälised organisatsioonid Vabaühenduste Liit , Eesti Koostöö K ogu, E-riigi Akadeemia jt Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Eelnõude infosüsteem (EIS) võeti kasutusele 2011. aastal , et ministeeriumide vahel eelnõusid kooskõlastada ja esitada ning hallata Euroopa Liidu dokumente. Toona oli tegemist ainulaadse infosüsteemiga, mis ühendas kolm varasemat ning oli info leidmiseks ja eelnõude kommenteerimiseks avatud ka avalikkusele . Praeguseks on süsteem tehnoloogiliselt vananenud ning kasutajate – nii a metnike kui ka huvi rühmade – ootused kasvanud. Huvirühmad on huvitatud avatud platvormist, mis võimaldaks kaasa lüüa poliitikakujundamise varasemates etappides (mitte vaid lõppfaasis dokumentide kooskõlastamisel või kommenteerimisel) ning protsessi ajalugu ja otsuste kujunemist jälgida. EISi on küll arendatud – n äiteks lisatud teavituste võimalus, et algatuste kohta senisest var em infot jagada – , ent uusi funktsioone ei kasutata piisavalt ning need ei aita saavutada eesmärki avada töö avalikkusele võimalikult vara . Samuti ei ole keskkond kasutajasõbralik, vaid aeglane ja keerukas . Lisaks EIS i le toimib osaluskanalina ka osale.ee , mis on samuti tehnoloogiliselt vananenud ning alakasutatud. Tegevuse kirjeldus Riigikantselei, teiste asutuste ja huvirühmade koostöös töötatakse välja uue infosüsteemi lähteülesanne. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Osalistega koos loodav lähteülesanne on eelduseks, et uus keskkond toetaks läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist ning vastaks eri kasutajate vajadustele. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Avalikkuse kaasamine Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kodanike, huvirühmade ja riigiasutuste vajaduste ning praeguse olukorra väljaselgitamine , sh kogemuse analüüs. juuli 2018 detsember 2018 Alternatiivide kaalumine ning keskkonna funktsioonide ja liidestuste kirjeldamine. jaanuar 2019 juuni 2019 Lähteülesande koostamine, sh infosüsteemi nõuete kirjeldamine. märts 2019 juuni 2019 1.2 . Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu aprill 2018 – detsember 2019 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad asutused Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kõik ministeeriumid Valitsusvälised organisatsioonid Praxis, Centar, Velvet, Vabaühenduste Liit Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Nii AVP 2016 –20 18 tegevuskava sõltumatu hindaja, koordineeriv kogu kui ka avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm on kõik rõhutanud vaj adust tugevdada kaasamisalast eestvedamist ja pakkuda rohkem koolitusi. Ministeeriumide k aasamis e koordinaatorite võrgustik loodi 2007. a sügisel , kui iga ministeerium nimetas ühe või mitu kaasamise koordinaatorit, kes vastutasid ministeeriumis kaasamisalase info liikumise ja nõustamise eest. Võrgustiku eesmärgiks on kaasamisalase informatsiooni vahetamine ja ministeeriumide kaasamispraktikate ühtlustamine . Kaasamis e arendamiseks ja sellega seotud probleemide lahendamiseks vajavad kaasamis koordinaatorid arendamist ja võimestamist . Kaasava poliitikakujundamise toetamisel on oluline roll avaliku teenistuse tippjuhtidel, kelle hoiakud ja kaasamisoskused mõjutavad riigiasutuste kaasamispraktikat. Enne 2013 . aastat korraldati keskseid kaasamiskoolitusi 268 ametnikule, lisaks on aastatel 2011 –20 17 kaasamise kevadkoolis osalenud umbes teist sama palju vabaühenduste ja ametkon dade esindajaid. Viimastel aastatel ei ole rohkem koolitusi aga toimunud. Iseäranis on tarvis edendada nüüdis aegseks poliitikakujundamiseks vajalikk e oskuseid , samavõrd aga ka õpetada tõenduspõhiseid meetodeid ja andmetöötlust ning lugude jutustamist ja visualiseerimist. Tegevuse kirjeldus Parandada kaasamis e koordinaatorite võrgustiku tööd ning t ugevdada kaasamiskoordinaatorite rolli ministeeriumide s ja arenda da nende eestvedamis oskuseid. Suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kaasava ja kodanikukeskse poliitikakujundamise eestvedamise ks . Arendada keskvalitsuse ja kohalike ametnike ning vabaühenduste oskusi k aasata ja kaasa rääkida. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Avalikkuse kaasamine Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kaas amise koordinaatorite võrgustik u töökorraldus on üle vaadatud ning võrgustik tegutseb aktiivselt. Välja on kuulutatud hange avaliku teenistuse tippjuhtide poliitikakujundamise koolitus programmi elluviimiseks. Koolitatud on 100 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. Esimeste koolitusrühmade tagasiside põhjal on programm üle vaadatud ja täiendatud. aprill 2018 detsember 2018 Kaasamise koordinaatorite võrgustik tegutseb aktiivselt. Koolitatud on 40 avaliku teenistuse tipp juhti. Koolitatud on 600 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. aprill 2018 detsember 2019 Kaasamise koordinaatorite võrgustik tegutseb aktiivselt. Koolitatud on 40 avaliku teenistuse tipp juhti. Koolituse on läbinud vähemalt 700 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. aprill 2018 juuni 2020 1.3 . Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Riigikogu Kaasvastutajad Osalevad asutused Valitsusvälised organisatsioonid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Riigikogu avatus on mõnevõrra suurenenud (eelmistes etappides osalenud huvirühmade kaasamine, komisjonide avalikud istungid, põhjalikumad protokollid jmt), ent praktika pole komisjoniti veel ühtlane ning probleeme on info kiire jõudmisega veebi, eelnõude menetluse jälgitavuse (nt teavituse tellimine) ja kaasarääkimise ga ning andmetele ligipääsuga nii tavapärase avalikustamise kui ka avaandmete mõttes. Riigikogu teabele juurdepääs on reguleeritud Riigikogu kodu- ja töökorra seadus es , mis ei käsitle piisava põhjalikkusega ei töökorraldust ega ligipääsu; samuti on takistuseks kohmakad infosüsteemid. Tegevuse kirjeldus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisel pakutakse probleemile lahendused , lähtudes põhiseaduses sätestatud kodanike õigusest saada teavet ja pidades silmas rahvusvaheliselt tunnustatud avatud parlamendi põhimõtteid. Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava . Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Avalikkuse kaasamine Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Lubadus 2: s uurendada kaasatust ja läbipais t vust kohalikus omavalitsuses 2.1 . Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalik u s omavalitsuses Tegevuse alguse ning lõpu kuu september 2018 – detsember 2020 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Vallad ja linnad Valitsusvälised organisatsioonid Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? 2017 . aasta haldusterritoriaalse reformi j ärel on Eestis 79 omavalitsust, kellest enamik järgib avatud valitsemise põhimõtteid (nt info avalikustamine veebilehel, noortevolikogud, volikogu istungite ülekanded VOLISes, kaasav eelarve) , kuid kes pole tegevusi alati tervikuna läbi mõelnud ja süsteemselt rakendanud . Mõnes omavalitsus üksus es on puudu avalikkuse ja vabaühenduste kaasamisest, teises jätab soovida tegevuse avalikustamin e , teavitus jmt. AVP 2016–2018 tegevuskava raames aitas E-rii gi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsus üksus es, Elva ja Lääneranna val las , välja töötada avatud valitsemise tegevuskava , samuti koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks KOVides . Nende tutvustamiseks ja nii kohalike juhtide kui ka elanikeni jõudmiseks on vajalikud jätkutegevused tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel. Tegevuse kirjeldus Rahandusministeerium korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel taotlusvooru muu hulgas avatud valitsemise edendamiseks, kus taotl usi saavad esitada KOVid, nende liidud ja teised valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja vabaühendused, kes soovivad panustada avatud valitsemise tegevuste teadvustamisse või rakendamisse kohalikul tasandil. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest, mille järgimine tagab elanike tõhusama kaasatuse ja info parema kättesaadavuse otsuste kujunemisest. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Avalikkuse kaasamine Lisainfo Täpne eelarve oleneb omavalitsus üksus te taotluste arvust ja mahust. Viie projekti eeldatav maht on kuni 100 000 eurot . Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Taotlusvooru tingimuste läbirääkimine huvirühmadega s eptember 2018 s eptember 2018 Taotlusvooru väljakuulutamine o ktoober 2018 detsember 2018 Ellu on viidud minimaalselt 5 projekti, mille raames töötatakse välja avatud valitsemise tegevuskava konkreetses omavalitsus üksus es või tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest. d etsember 2018 d etsember 2020 2.2 . Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu Juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Riigikantselei Valitsusvälised organisatsioonid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöökogu Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Kohalike avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus oli enne ühinemisi ja on edasi omavalitsus eti ebaühtlane. Samas puudub teenuste taseme, sh kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta võrdlusinfo, mis teeb keeruliseks ka olukorra parandamise. Tegevuse kirjeldus 2018 . aasta suvel valmiv metoodika ja analüüs annavad ülevaate , milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuse s osutatakse. Valmivale metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne ja elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles iga elanik, aga ka KOVid ja ministeeriumid, saavad vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsus üksus e andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsus üksus te andmetega. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Tööriist on infoallikas elanikele, mis pakub teadmist, milliste argumentidega paremini kaasa rääkida ning missugust teenustaset oma omavalitsuses nõuda. Samaaegselt on see juhtimisvahend nii KOVidele kui ka keskvalitsusele . KOVid ise saavad teada, mida tehakse hästi ja mis vajaks järeleaitamist. Keskvalitsus saab kavandada täpsemaid sekkumis- ja toetusmeetmeid kvaliteedi paranemiseks . Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Esitlusviisi prototüübi koostamine koostöös partneritega j uuli 2018 d etsember 2018 Arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega j uuli 2018 v eebruar 2019 Arenduse valmimine v eebruar 2019 d etsember 2019 Keskkon n a aktiivse kasutuse propageerimine j aanuar 2020 j uuni 2020 Lubadus 3: o salusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 3.1 . O salu sdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Tegevuse alguse ning lõpu kuu Jaanuar 2016 – detsember 2019 (jätk eelmisele tegevuskavale) Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sihtasutus Innove, Harid use Infotehnoloogia Sihtasutus Valitsusvälised organisatsioonid Huvitatud vabaühendused, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts , Inimeseõpetuse Ü hing, m aakondlikud ainesektsioonid, E esti Õ pilasesinduste L iit, kirjastused. Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Avatud ja kaasav poliitika eeldab kodanike demokraatiaalaste hoiakute ja oskuste arendamist. Tegevuse kirjeldus Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade s otsiaalainete lõimitud ainekava de arendustöös 2018.-2019. aastal konsulteerib HTM vastavate huvirühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Huvitatud osa lised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste täiendamiseks/uuendamiseks. Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Osalusdemokraatia võtete, sh IKT võimaluste tundmise abil on tulevikus kodanikel nii teadmised, oskused kui ka kogemused, et nõuda avatud valitsemist ja selles ise aktiivselt osaleda. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Avalikkuse kaasamine Lisainfo Tegevusega alustati eelmises tegevuskavas, kuid õppekavade eelnõude kavandid ei ole valmis ning õppekavade arendamise protsess on üle vaatamisel. Õppekava on seni arendatud kaasavalt ja konsulteeritud eri huvirühmadega protsessi käigus. Ainekava väljatöötamine algas 2018. aastal. Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Tegevuskava elluviimine Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide p artnerluse kaudu. Tegevuskava elluvii mist koordineeri b AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine. Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja võimaluse korra l visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaa ta miseks ka kokku. Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne . Tegevuskava rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism ) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti . Vahearuannet ei koosta t a , seda asendavad regulaarsed ülevaated veebis.
SELETUSKIRI „ Eesti tegevuskava a vatud valitsemise partnerluse s osalemisel 2018 – 2020 “ eelnõu juurde Sissejuhatus Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP ) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärgiks on edendada võimu teosta mist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. a astal. Partnerlusega on ühinenud 75 riiki. Eesti eesmärgiks partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija on Riigikantselei, rahvusvahelisel areenil esindab Eestit Välisministeerium. Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koosta takse kaheaastased tegevuskavad . 2016 – 2018 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu – eri osa liste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, Riigikogu , kohalik u omavalitsus e üksus te ja ministeeriumide esindajad. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja avalikule konsultatsioonile osalusveebi osale.ee. Seletuskirja on koosta nud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt (693 5 222 ; merilin.truuvaart @riigikantselei.ee). Eesti tegevuskava koostamise ja konsulteerimise protsess Tegevuskava koostamist veab AVP koordineeriv kogu, langetades sisulised otsused nii prioriteetide , lubaduste kui ka tegevuste kohta, mida tegevuskavasse võtta . Tegevuskava koostamise ettevalmistusi alustati 2018. aasta veebruaris, mil Riigikantselei ning AVP ümarlau a esindajad valmistasid ette protsessi ajakava. Märtsis 2018 leppis koordineeriv kogu kokku tegevuskava koostamise põhimõtetes ja ajakavas. Tegevuskava koostamisel otsustati lähtuda fokuseerituse ja partnerluse põhimõttest (iga osaleja võtab endale tegevuskavas kohustusi). Riigikantselei veebilehel avaldati tegevuskava koostamise protsess . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Avatud valitsemise partnerluse 2018 – 2020 tegevuskava koostamise senine protsess Aeg Tegevused Tulemus 13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine AVP 2018–2020 tegevuskava koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud 13. märts – 12. aprill 2018 Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud valitsemise partnerluse edendamiseks aastatel 2018 – 2020 13. aprill – 8. mai 2018 Ideede arutelud vabaühenduste ja potentsiaalsete elluviijatega. 2018 – 2020 tegevuskava teksti koostamine Esitatud ideed on läbi räägitud ja koordineerivale kogule on esitatud ettepan e k tegevuskava prioriteetideks, lubadustes ja tegevusteks 7. mai – 11. mai 2018 AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on suurenenud 8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes 2 9 . mai – 15 . juuni 2018 AVP 2018 – 2020 tegevuskava eelnõu avalik konsultatsioon Järgnes avalik ideekorje – kuu aja vältel oli kõigil osa listel võimalik veebis või e-kirja teel esitada oma ettepanekud uuteks tegevusteks . Kokku tehti tegevuskavasse 9 ettepanekut. KOVides avatud valitsemise tegevuskava väljatööt amine ja tegevuste juurutamine Kohalike avalike teenuste tasemete analüüs ning selle tulemuste esitamine Korruptsiooni ennetamise ja sisekontrollisüsteemi kujundamise juhendamine kohalik u omavalitsuse üksuste s Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav eelnõude infosüsteem Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitika kujundamise oskuste arendamine Vabaühenduste rahastamine k estlikumaks ja läbipaistvamaks Avalikele (e)teenustele kvaliteedinõuded Osalusdemokraatia mõtestamine koolihariduses Parlamendi avatuse suurendamine Vabaühendustelt laekus kuus tegevuse ettepanekut ning neli korralduslikku ettepanekut. Riigiasutustelt laekus viis ettepanekut, millest kaks kattus vabaühenduste esitatud ettepanekutega. Ideekorjest laekunud ettepanekud on koondatud https://goo.gl/2GFLBY . Ideede täpsustamiseks toimusid arutelud vabaühenduste ja võimalike elluviijatega: 19. apri ll – Kohaliku tasandi ettepanekute ja teen uste kvaliteedinõuete ettepaneku arutelu Osalesid: Merilin Truuväärt (Riigikantselei), Kaie Küngas (Rahandusministeerium ), Kersten Kattai ( Rahandusministeerium ), Andrus Jõgi ( Rahandusministeerium ), Alar Teras ( Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Ott Kasuri (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Skype’i teel Kristina Reinsalu (E-riigi Akadeemia). 21. aprill – K eskvalitsusele suunatud ettepanekute arutelu Osalesid: Merilin Truuväärt (RK), Nele Nõu (RAM), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Rauno Vinni (Praxis), Külvi Noor (JUM), Alari Rammo (EMSL), Ursula Kaasik (SIM). 15. m ai – Riigikogu le suunatud ettepan e ku arutelu Osalesid: Eiki Nestor ( Riigikogu), Kalle Laane t (Riigikogu), Enn Eesmaa (Riigikogu), Siret Neeve (Riigikogu), Liia Hänni (E- R iigi Akadeemia), Alari Rammo (EMSL), Teele Pehk (Koostöökogu) jt. 2. mail anti ülevaade laekunud ettepan e kutest ka säästva arengu komisjonile , millele järgnes arutelu. 8 . mail arutas koordineeriv kogu , millised ettepanekutest tegevuskavasse kavandada. Le piti kokku, et kahte ettepanekut osa lised veel arutavad ning selgitavad 16. maiks välja, kas AVP raamistik oleks sobivaim viis nende eesmärkide saavutamiseks, ja milliseid tegevusi on osa lised valmis tegevuskava raames ellu viima. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Avatud valitsemise partnerluse 2018 – 2020 tegevuskava koostamise edasine protsess Aeg Tegevused Tulemus 19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Valitsusele Tegevuskava on saanud heakskiidu ja esitatud AVP rahvusvahelisele tugiüksusele August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele Juuli 2018 – juuni 2020 Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud Avaliku konsultatsiooni järel tegevuskava täiendatakse. K oordineeriv kogu arutab konsultatsioonilt laekunud ettepan e kuid ja täiendusi ning saadab tegevuskava valitsusele heakskiitmiseks . Hiljemalt augustis edastatakse AVP tegevuskava rahvusvahelisele sekretariaadile. T egevuskava sisu ja struktuur AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud üheks Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega . Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatia t edasi kooli haridus es . Tegevuskaval on üks prioriteetne eesmärk , mille raames antakse kolm lubadust ja kavandatakse kuus tegevust. Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine 1. lubadus: suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel Tegevused: 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia 1.2 . Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 2. lubadus: suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses 3. lubadus: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses 2.2 . Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 4.1 . Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Tegevuskava rakendamine Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide p artnerluse kaudu. Tegevuskava elluvii mist koordineeri b AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine. Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja võimaluse korral visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaatamiseks ka kokku. Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Tegevuskava rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism ) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti . Vahearuannet ei koosta t a , seda asendavad regulaarsed ülevaated veebis.
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD
VALITSEMISE PARTNERLUSES
OSALEMISEL 2018–2020
Tallinn, 2018
Sisukord
1. SISSEJUHATUS 3
2. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES 4
3. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS 6
4. EDASINE TEGEVUSKAVA 7
Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine 7
Lubadus 1: suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 7
1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia 7
1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi
kujundamine ja oskuste arendamine 9
1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 11
Lubadus 2: suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses 12
2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikus omavalitsuses 12
2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik
esitamine 13
Lubadus 3: osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 14
3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 14
5. Tegevuskava elluviimine 15
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
2
1. SISSEJUHATUS
Avatud valitsemise partnerlus (AVP1) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu
teostamise avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid.
Algatuses osalevate riikide arv on kasvanud 75ni, kes kõik võtavad endale kohustuse järgida
avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad koostöös vabaühendustega välja konkreetse
tegevuskava, mille koostamise ja elluviimise jälgimiseks on ette nähtud nii riigisisene kui ka
rahvusvaheline seire.
Siinse, Eestile neljanda tegevuskava koostamist vedas valitsusasutuste, Riigikogu, kohaliku
omavalitsuse üksuste ja vabaühenduste koordineeriv kogu. AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab
kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud Eesti prioriteediks kõikides
tegevuskavades.
Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi
kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue
eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks
muutmist koolituste ja nõustamisega. Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise
tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva
kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega,
samuti arendatakse osalusdemokraatiat edasi koolihariduses.
Avatud valitsemise põhimõtete rakendamist toetavad ka teised arengu- või tegevuskavad, milles
ettenähtud tegevusi AVP tegevuskava ei kajasta. Korruptsiooni ennetamist juhitakse eraldi
korruptsioonivastase strateegia2 kaudu. Kodanikuühiskonna arengukavaga panustatakse
tegutsemisvõimekate ja ühiskondlikult aktiivsete elanike võimestamisse. Haldusvõimekuse
arendamisel ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamisel keskendutakse
poliitikakujundamise võimekuse suurendamisele, sh toetatakse riigiteenistujate, sotsiaalpartnerite
ja valitsusväliste partnerite võimekust.
1 Ingl. k. Open Government Partnership (OGP), http://www.opengovpartnership.org/
2 http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus-eestis/korruptsioonivastane-strateegia-2013-2020
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
3
2. SENISED TEGEVUSED AVATUD
VALITSEMISE PARTNERLUSES
Eesti prioriteedid avatud valitsemise edendamisel on olnud kõikides tegevuskavades sarnased –
avatud ja kaasav poliitikakujundamine on olnud alati fookuses. Varem on rõhku pandud ka
kodanikukesksetele avalikele teenustele ja avaliku raha kasutamise läbipaistvusele.
Joonis 1: AVP tegevuskavade prioriteedid ja lubadused
2018–2020 2016–2018 2014–2016 2012–2014
Avatud, kaasav ja Avatud ja kaasav Kodanikke kaasavad ja
kodanikukeskne poliitikakujundamine avatud
poliitika- poliitikakujundamise
kujundamine protsessid
▪ Suurendada ▪ Suurendada ▪ Parandada
kaasamist ja kaasamist ja poliitikakujundamises
läbipaistvust läbipaistvust osalemise võimalusi
poliitika- poliitikakujundami- ▪ Parandada
kujundamisel sel osalemiseks tervikliku
▪ Suurendada ▪ Suurendada avaliku info kättesaadavust
kaasatust ja raha kasutamise ▪ Tõsta valitsusasutuste
läbipaistvust läbipaistvust ja ja valitsusväliste
kohalikul eelarveprotsessi partnerite suutlikkust
tasandil kaasamist koostööd teha,
huvirühmi kaasata ja
osaleda
Kodanikukesksed Kodanikust lähtuv avalike Avalike teenuste
avalikud teenused teenuste kujundamine ja arendamine
osutamine
▪ Suurendada ▪ Parandada avalike ▪ Avalike e-
kasutajate osalust teenuste arendamise ja teenuste
avalike teenuste osutamise kvaliteeti arendamine
kujundamisel ja ▪ Kasutada laialdaselt ▪ Riigi infovarade
arendamisel avaandmeid andmine avalikku
kasutusse
▪ Poliitika
kujundamise
suurem avatus ja
ettenähtavus
Läbipaistev riigieelarve ja
finantsjuhtimine
▪ Suurendada avaliku
raha kasutamise
läbipaistvust ja
arusaadavust
Ametnikueetika
edendamine
Korruptsiooni ja
huvide konflikti
vältimine
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
4
Varasemates tegevuskavades on kaasavama ja läbipaistvama poliitikakujundamise
toetamiseks parandatud info kättesaadavust ning osalusvõimalusi. Loodi rahvaalgatusveeb, mille
kaudu saab igaüks tõstatada ühiskondliku probleemi või küsimuse, pidada selle üle avalikku
arutelu või algatada kollektiivse pöördumise koostamine Riigikogule. Eelnõude infosüsteemi lisati
võimalus algetapis huvilisi eelnõu väljatöötamise plaanist teavitada, lisada eelnõu toimikusse
avaliku konsultatsiooni kokkuvõtted ja teha teisi vajalikke teavitusi. Ministeeriumide veebides
tehti kaasamisalane info ühetaoliselt kuvatavaks ning kaasamiskoordinaatorite võrgustiku toel
hoitakse info päevakajalisena. Riigikantselei avaldas oma veebis visualiseeritud ülevaate
poliitikakujundamise ja õigusloome eluringist3, toetades ka ministeeriume uute
kaasamislahenduste katsetamisel.
Selleks et vabakond suudaks avalikku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma
liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse, viidi ellu vabaühenduste arenguprogramm
nende osalemisvõime suurendamiseks; samuti toetati sotsiaalpartnerite osalusvõimet.
Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks töötati välja strateegilise partnerluse
kontseptsioon.
Avaliku raha kasutamise läbipaistvuse ja arusaadavuse suurendamiseks avalikustati valitsussektori
raamatupidamise andmed riigiraha rakenduses ning loodi veebi ülevaade keskvalitsuse asutustelt
vabaühendustele tehtud väljamaksete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksustele töötati välja
juhtnöörid ja näidised, kuidas koostada kodanikule lihtsasti arusaadav ülevaade omavalitsusüksuse
(KOV) eelarvest, ning juhendati KOVe kaasava eelarve rakendamisel.
Eelmise tegevuskava raames aitas E-riigi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsusüksuses välja
töötada avatud valitsemise tegevuskava ning koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks
KOVides. Avatud valitsemise toetamine kohaliku omavalitsuse üksustes jätkub, samuti
keskendutakse kohalike avalike teenuste kvaliteedi parandamisele.
Eelmistes tegevuskavades oli fookuses ka kodanikukesksete avalike teenusete kujundamine.
Selleks, et parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti, viidi e-teenuste juhendit
järgides ellu neli katseprojekti. Samuti järgiti kodanikukeskset lähenemist Maksu- ja Tolliameti
ning nullbürokraatia algatuste väljatöötamisel ja elluviimisel. Avaandmete laialdaseks
kasutamiseks kirjeldati ja avalikustati ligi 300 avalikku teenust ühetaoliselt ja masinloetavalt.
Loodi avaandmete portaal opendata.riik.ee. Korraldati taotlusvoorud andmete avamiseks ja
linkandmete katseprojektide elluviimiseks ning avaandmete kasutust edendavaid üritusi.
3 https://riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
5
3. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE
PROTSESS
Tegevuskava koostamise sisuline eestvedaja on AVP koordineeriv kogu, kus lepitakse kokku nii
põhimõtetes ja ajakavas kui ka langetatakse sisulised otsused.
Tabel 1: protsessi ajakava
Aeg Tegevused Tulemus
13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu AVP 2018–2020 tegevuskava
kohtumine koostamise protsessis ja põhimõtetes
on kokku lepitud
13. märts – 12. aprill Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud
2018 valitsemise partnerluse edendamiseks
aastatel 2018–2020
13. aprill – 8. mai Ideede arutelud vabaühenduste ja Esitatud ideed on läbi räägitud ja
2018 potentsiaalsete elluviijatega. koordineerivale kogule on esitatud
2018–2020 tegevuskava teksti ettepanek tegevuskava prioriteetideks,
koostamine lubadustes ja tegevusteks
7. mai – 11. mai AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on
2018 suurenenud
8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu Kokku on lepitud tegevuskava
kohtumine prioriteetides, lubadustes ja tegevustes
29. mai – 15. juuni AVP 2018–2020 tegevuskava
2018 eelnõu avalik konsultatsioon
19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu
kohtumine
Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Tegevuskava on saanud heakskiidu ja
Vabariigi Valitsusele esitatud AVP rahvusvahelisele
August 2018 Tegevuskava esitamine tugiüksusele
rahvusvahelisele tugiüksusele
Juuli 2018 – juuni Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud
2020
Siinse tegevuskava koostamisel on järgitud rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse juhendit.
Partnerlusega seotud tegevuste koordineerija on Riigikantselei, välissuhtluse esindaja
Välisministeerium.
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
6
4. EDASINE TEGEVUSKAVA
Neljas tegevuskava keskendub ühele prioriteedile: avatud ja kaasav poliitikakujundamine.
Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine
Prioriteetne eesmärk on suurendada kaasamist ja avatust poliitikakujundamisel, toetades varasemat
ja sisulisemat kaasamist ning parandades info kättesaadavust. Tegevuskavas antakse kolm
lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus tegevust.
Prioriteet: avatud ja 1. lubadus: Tegevused:
kaasav suurendada kaasamist ja 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat
poliitikakujundamine läbipaistvust poliitikakujundamist toetav
poliitikakujundamisel infotehnoloogia
1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja
kodanikukeskse
poliitikakujundamise protsessi
kujundamine ja oskuste
arendamine
1.3. Riigikogu tegevuse avatuse
ja läbipaistvuse suurendamine
2. lubadus: 2.1. Avatud valitsemise
suurendada kaasatust ja tegevuskava väljatöötamine ja
läbipaistvust kohalikus tegevuste juurutamine kohalikus
omavalitsuses omavalitsuses
2.2. Kohalike avalike teenuste
tasemete analüüsi tulemuste
lihtne ja kasutajasõbralik
esitamine
3. lubadus:
Osalusdemokraatia hoiakute 4.1. Osalusdemokraatia hoiakute
ja oskuste arendamine ja oskuste arendamine
üldhariduses üldhariduses
LUBADUS 1: SUURENDADA KAASAMIST JA LÄBIPAISTVUST POLIITIKAKUJUNDAMISEL
1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia
Tegevuse alguse ning lõpu kuu
juuli 2018 – juuni 2020
Vastutaja Riigikantselei
Kaasvastutajad Osalevad Kõik ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja
asutused omavalitsusüksuste üleriigilised liidud
Valitsusvälised Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, E-riigi
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
7
organisatsioonid Akadeemia jt
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku probleemi tegevus Eelnõude infosüsteem (EIS) võeti kasutusele 2011. aastal,
lahendab? et ministeeriumide vahel eelnõusid kooskõlastada ja
esitada ning hallata Euroopa Liidu dokumente. Toona oli
tegemist ainulaadse infosüsteemiga, mis ühendas kolm
varasemat ning oli info leidmiseks ja eelnõude
kommenteerimiseks avatud ka avalikkusele.
Praeguseks on süsteem tehnoloogiliselt vananenud ning
kasutajate – nii ametnike kui ka huvirühmade – ootused
kasvanud. Huvirühmad on huvitatud avatud platvormist,
mis võimaldaks kaasa lüüa poliitikakujundamise
varasemates etappides (mitte vaid lõppfaasis
dokumentide kooskõlastamisel või kommenteerimisel)
ning protsessi ajalugu ja otsuste kujunemist jälgida. EISi
on küll arendatud – näiteks lisatud teavituste võimalus, et
algatuste kohta senisest varem infot jagada –, ent uusi
funktsioone ei kasutata piisavalt ning need ei aita
saavutada eesmärki avada töö avalikkusele võimalikult
vara. Samuti ei ole keskkond kasutajasõbralik, vaid
aeglane ja keerukas.
Lisaks EISile toimib osaluskanalina ka osale.ee, mis on
samuti tehnoloogiliselt vananenud ning alakasutatud.
Tegevuse kirjeldus Riigikantselei, teiste asutuste ja huvirühmade koostöös
töötatakse välja uue infosüsteemi lähteülesanne.
Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Osalistega koos loodav lähteülesanne on eelduseks, et uus
probleemi lahendada? keskkond toetaks läbipaistvat ja kaasavat
poliitikakujundamist ning vastaks eri kasutajate
vajadustele.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele tegevus kaasa aitab? / Avalikkuse kaasamine
AVP võtmevaldkond, millesse
tegevus panustab
Lisainfo -
Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp
Kodanike, huvirühmade ja juuli 2018 detsember 2018
riigiasutuste vajaduste ning
praeguse olukorra väljaselgitamine,
sh kogemuse analüüs.
Alternatiivide kaalumine ning jaanuar 2019 juuni 2019
keskkonna funktsioonide ja
liidestuste kirjeldamine.
Lähteülesande koostamine, sh märts 2019 juuni 2019
infosüsteemi nõuete kirjeldamine.
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
8
1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi
kujundamine ja oskuste arendamine
Tegevuse alguse ning lõpu kuu
aprill 2018 – detsember 2019
Vastutaja Riigikantselei
Kaasvastutajad Osalevad Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus,
asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kõik
ministeeriumid
Valitsusvälised Praxis, Centar, Velvet, Vabaühenduste Liit
organisatsioonid
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku probleemi tegevus Nii AVP 2016–2018 tegevuskava sõltumatu hindaja,
lahendab? koordineeriv kogu kui ka avaliku sektori ja sotsiaalse
innovatsiooni rakkerühm on kõik rõhutanud vajadust
tugevdada kaasamisalast eestvedamist ja pakkuda rohkem
koolitusi.
Ministeeriumide kaasamise koordinaatorite võrgustik loodi
2007. a sügisel, kui iga ministeerium nimetas ühe või mitu
kaasamise koordinaatorit, kes vastutasid ministeeriumis
kaasamisalase info liikumise ja nõustamise eest.
Võrgustiku eesmärgiks on kaasamisalase informatsiooni
vahetamine ja ministeeriumide kaasamispraktikate
ühtlustamine. Kaasamise arendamiseks ja sellega seotud
probleemide lahendamiseks vajavad
kaasamiskoordinaatorid arendamist ja võimestamist.
Kaasava poliitikakujundamise toetamisel on oluline roll
avaliku teenistuse tippjuhtidel, kelle hoiakud ja
kaasamisoskused mõjutavad riigiasutuste
kaasamispraktikat.
Enne 2013. aastat korraldati keskseid kaasamiskoolitusi
268 ametnikule, lisaks on aastatel 2011–2017 kaasamise
kevadkoolis osalenud umbes teist sama palju
vabaühenduste ja ametkondade esindajaid. Viimastel
aastatel ei ole rohkem koolitusi aga toimunud. Iseäranis on
tarvis edendada nüüdisaegseks poliitikakujundamiseks
vajalikke oskuseid, samavõrd aga ka õpetada
tõenduspõhiseid meetodeid ja andmetöötlust ning lugude
jutustamist ja visualiseerimist.
Tegevuse kirjeldus Parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd
ning tugevdada kaasamiskoordinaatorite rolli
ministeeriumides ja arendada nende
eestvedamisoskuseid.
Suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat
suhtumist ja oskusi kaasava ja kodanikukeskse
poliitikakujundamise eestvedamiseks.
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
9
Arendada keskvalitsuse ja kohalike ametnike ning
vabaühenduste oskusi kaasata ja kaasa rääkida.
Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja
probleemi lahendada? ajakava.
Milliste AVP väärtuste Avalikkuse kaasamine
edendamisele tegevus kaasa aitab?
/ AVP võtmevaldkond, millesse
tegevus panustab
Lisainfo -
Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp
Kaasamise koordinaatorite aprill 2018 detsember 2018
võrgustiku töökorraldus on üle
vaadatud ning võrgustik
tegutseb aktiivselt.
Välja on kuulutatud hange
avaliku teenistuse tippjuhtide
poliitikakujundamise
koolitusprogrammi
elluviimiseks.
Koolitatud on 100 riigi- või
kohaliku omavalitsuse
ametnikku ja vabaühenduse
esindajat. Esimeste
koolitusrühmade tagasiside
põhjal on programm üle
vaadatud ja täiendatud.
Kaasamise koordinaatorite aprill 2018 detsember 2019
võrgustik tegutseb aktiivselt.
Koolitatud on 40 avaliku
teenistuse tippjuhti.
Koolitatud on 600 riigi- või
kohaliku omavalitsuse
ametnikku ja vabaühenduse
esindajat.
Kaasamise koordinaatorite aprill 2018 juuni 2020
võrgustik tegutseb aktiivselt.
Koolitatud on 40 avaliku
teenistuse tippjuhti.
Koolituse on läbinud vähemalt
700 riigi- või kohaliku
omavalitsuse ametnikku ja
vabaühenduse esindajat.
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
10
1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine
Tegevuse alguse ning lõpu kuu
juuli 2018 – juuni 2020
Vastutaja Riigikogu
Kaasvastutajad Osalevad
asutused
Valitsusvälised
organisatsiooni
d
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku probleemi Riigikogu avatus on mõnevõrra suurenenud (eelmistes
tegevus lahendab? etappides osalenud huvirühmade kaasamine, komisjonide
avalikud istungid, põhjalikumad protokollid jmt), ent
praktika pole komisjoniti veel ühtlane ning probleeme on
info kiire jõudmisega veebi, eelnõude menetluse jälgitavuse
(nt teavituse tellimine) ja kaasarääkimisega ning andmetele
ligipääsuga nii tavapärase avalikustamise kui ka
avaandmete mõttes.
Riigikogu teabele juurdepääs on reguleeritud Riigikogu
kodu- ja töökorra seaduses, mis ei käsitle piisava
põhjalikkusega ei töökorraldust ega ligipääsu; samuti on
takistuseks kohmakad infosüsteemid.
Tegevuse kirjeldus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisel pakutakse
probleemile lahendused, lähtudes põhiseaduses sätestatud
kodanike õigusest saada teavet ja pidades silmas
rahvusvaheliselt tunnustatud avatud parlamendi
põhimõtteid.
Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja
ajakava.
Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja
probleemi lahendada? ajakava.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele tegevus kaasa Avalikkuse kaasamine
aitab? / AVP võtmevaldkond,
millesse tegevus panustab
Lisainfo -
Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
11
Avaliku konsultatsiooni käigus
täiendatakse tegevuse sisu ja
ajakava.
LUBADUS 2: SUURENDADA KAASATUST JA LÄBIPAISTVUST KOHALIKUS OMAVALITSUSES
2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikus omavalitsuses
Tegevuse alguse ning lõpu kuu
september 2018 – detsember 2020
Vastutaja Rahandusministeerium
Kaasvastutajad Osalevad Vallad ja linnad
asutused
Valitsusvälise
d
Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia
organisatsioon
id
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku probleemi 2017. aasta haldusterritoriaalse reformi järel on Eestis 79
tegevus lahendab? omavalitsust, kellest enamik järgib avatud valitsemise
põhimõtteid (nt info avalikustamine veebilehel,
noortevolikogud, volikogu istungite ülekanded VOLISes,
kaasav eelarve), kuid kes pole tegevusi alati tervikuna läbi
mõelnud ja süsteemselt rakendanud. Mõnes
omavalitsusüksuses on puudu avalikkuse ja vabaühenduste
kaasamisest, teises jätab soovida tegevuse avalikustamine,
teavitus jmt.
AVP 2016–2018 tegevuskava raames aitas E-riigi
Akadeemia kahes ühinenud omavalitsusüksuses, Elva ja
Lääneranna vallas, välja töötada avatud valitsemise
tegevuskava4, samuti koostati üldised soovitused avatud
valitsemiseks KOVides5. Nende tutvustamiseks ja nii
kohalike juhtide kui ka elanikeni jõudmiseks on vajalikud
jätkutegevused tegevuskavade väljatöötamisel ja
rakendamisel.
Tegevuse kirjeldus Rahandusministeerium korraldab Euroopa Sotsiaalfondi
toel taotlusvooru muu hulgas avatud valitsemise
edendamiseks, kus taotlusi saavad esitada KOVid, nende
liidud ja teised valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja
vabaühendused, kes soovivad panustada avatud valitsemise
tegevuste teadvustamisse või rakendamisse kohalikul
tasandil.
4 Ülevaade projektist: https://www.ega.ee/et/project/avatud-valitsemine-uhinevates-omavalitsustes/, avatud
valitsemise ettepanekud Lääneranna vallas: https://ega.ee/wp-content/uploads/2017/02/Ettepanekud-avatud-
valitsemiseks-L-neranna-vallas_final1.pdf ja avatud valitsemise ettepanekud Elva vallas: https://ega.ee/wp-
content/uploads/2017/02/Ettepanekud-avatud-valitsemiseks-Elva-vallas_final1.pdf
5 https://ega.ee/wp-content/uploads/2017/10/ettepanekud-avatumale-omavalitsusele_logo.pdf
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
12
Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest, mille
probleemi lahendada? järgimine tagab elanike tõhusama kaasatuse ja info parema
kättesaadavuse otsuste kujunemisest.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele tegevus kaasa aitab? Avalikkuse kaasamine
/ AVP võtmevaldkond, millesse
tegevus panustab
Lisainfo Täpne eelarve oleneb omavalitsusüksuste taotluste arvust ja
mahust. Viie projekti eeldatav maht on kuni 100 000 eurot.
Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp
Taotlusvooru tingimuste september 2018 september 2018
läbirääkimine huvirühmadega
Taotlusvooru väljakuulutamine oktoober 2018 detsember 2018
Ellu on viidud minimaalselt 5 detsember 2018 detsember 2020
projekti, mille raames töötatakse
välja avatud valitsemise
tegevuskava konkreetses
omavalitsusüksuses või tänu
millele suureneb teadlikkus
avatud valitsemise põhimõtetest ja
nende rakendamisest.
2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik
esitamine
Tegevuse alguse ning lõpu kuu
Juuli 2018 – juuni 2020
Vastutaja Rahandusministeerium
Kaasvastutajad Osalevad Riigikantselei
asutused
Valitsusvälised
organisatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöökogu
d
Tegevuse kirjeldus
Millist avalikku probleemi Kohalike avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus oli
tegevus lahendab? enne ühinemisi ja on edasi omavalitsuseti ebaühtlane.
Samas puudub teenuste taseme, sh kvaliteedi ja
kättesaadavuse kohta võrdlusinfo, mis teeb keeruliseks ka
olukorra parandamise.
Tegevuse kirjeldus 2018. aasta suvel valmiv metoodika ja analüüs annavad
ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
13
omavalitsuse üksuses osutatakse. Valmivale metoodikale ja
analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne ja elanikele lihtsalt
käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles iga elanik, aga ka
KOVid ja ministeeriumid, saavad vaadata valdkondade
kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid
Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega.
Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Tööriist on infoallikas elanikele, mis pakub teadmist,
probleemi lahendada? milliste argumentidega paremini kaasa rääkida ning
missugust teenustaset oma omavalitsuses nõuda.
Samaaegselt on see juhtimisvahend nii KOVidele kui ka
keskvalitsusele. KOVid ise saavad teada, mida tehakse
hästi ja mis vajaks järeleaitamist. Keskvalitsus saab
kavandada täpsemaid sekkumis- ja toetusmeetmeid
kvaliteedi paranemiseks.
Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus
edendamisele tegevus kaasa aitab?
/ AVP võtmevaldkond, millesse
tegevus panustab
Lisainfo -
Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp
Esitlusviisi prototüübi koostamine juuli 2018 detsember 2018
koostöös partneritega
Arenduse lähteülesande juuli 2018 veebruar 2019
koostamine koostöös partneritega
Arenduse valmimine veebruar 2019 detsember 2019
Keskkonna aktiivse kasutuse jaanuar 2020 juuni 2020
propageerimine
LUBADUS 3: OSALUSDEMOKRAATIA HOIAKUTE JA OSKUSTE ARENDAMINE ÜLDHARIDUSES
3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses
Tegevuse alguse ning lõpu kuu
Jaanuar 2016 – detsember 2019 (jätk eelmisele tegevuskavale)
Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium
Kaasvastutajad Osalevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sihtasutus
asutused Innove, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Valitsusvälised Huvitatud vabaühendused, Tallinna Ülikool, Tartu
organisatsioonid Ülikool, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts,
Inimeseõpetuse Ühing, maakondlikud ainesektsioonid,
Eesti Õpilasesinduste Liit, kirjastused.
Tegevuse kirjeldus
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
14
Millist avalikku probleemi tegevus Avatud ja kaasav poliitika eeldab kodanike
lahendab? demokraatiaalaste hoiakute ja oskuste arendamist.
Tegevuse kirjeldus Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade sotsiaalainete
lõimitud ainekavade arendustöös 2018.-2019. aastal
konsulteerib HTM vastavate huvirühmadega, sh
kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma
ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja
õpitulemuste täiendamiseks/uuendamiseks.
Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja
ajakava.
Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Osalusdemokraatia võtete, sh IKT võimaluste tundmise
probleemi lahendada? abil on tulevikus kodanikel nii teadmised, oskused kui ka
kogemused, et nõuda avatud valitsemist ja selles ise
aktiivselt osaleda.
Milliste AVP väärtuste Avalikkuse kaasamine
edendamisele tegevus kaasa aitab? /
AVP võtmevaldkond, millesse
tegevus panustab
Lisainfo Tegevusega alustati eelmises tegevuskavas, kuid
õppekavade eelnõude kavandid ei ole valmis ning
õppekavade arendamise protsess on ülevaatamisel.
Õppekava on seni arendatud kaasavalt ja konsulteeritud
eri huvirühmadega protsessi käigus. Ainekava
väljatöötamine algas 2018. aastal.
Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp
Avaliku konsultatsiooni käigus
täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava.
5. TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE
Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide partnerluse kaudu. Tegevuskava
elluviimist koordineerib AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud
otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja
tegevuste laialdane kajastamine.
Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja
võimaluse korral visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava
perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaatamiseks ka kokku.
Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Tegevuskava rakendusperioodi
jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism) tegevuskava
täitmise kohta hindamisraporti. Vahearuannet ei koostata, seda asendavad regulaarsed ülevaated
veebis.
EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018
15
SELETUSKIRI
„Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2018–2020“ eelnõu
juurde
1. Sissejuhatus
Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline
algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärgiks on edendada
võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega
2012. aastal. Partnerlusega on ühinenud 75 riiki.
Eesti eesmärgiks partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud
tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti
kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija on
Riigikantselei, rahvusvahelisel areenil esindab Eestit Välisministeerium.
Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad. 2016–2018
tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu
– eri osaliste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad
valitsusväliste partnerite, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ministeeriumide
esindajad. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja avalikule
konsultatsioonile osalusveebi osale.ee.
Seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt
(693 5222;
[email protected]).
2. Eesti tegevuskava koostamise ja konsulteerimise protsess
Tegevuskava koostamist veab AVP koordineeriv kogu, langetades sisulised otsused nii
prioriteetide, lubaduste kui ka tegevuste kohta, mida tegevuskavasse võtta.
Tegevuskava koostamise ettevalmistusi alustati 2018. aasta veebruaris, mil Riigikantselei
ning AVP ümarlaua esindajad valmistasid ette protsessi ajakava. Märtsis 2018 leppis
koordineeriv kogu kokku tegevuskava koostamise põhimõtetes ja ajakavas. Tegevuskava
koostamisel otsustati lähtuda fokuseerituse ja partnerluse põhimõttest (iga osaleja võtab
endale tegevuskavas kohustusi). Riigikantselei veebilehel avaldati tegevuskava
koostamise protsess.
1
Tabel 1. Avatud valitsemise partnerluse 2018–2020 tegevuskava koostamise senine protsess
Aeg Tegevused Tulemus
13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu AVP 2018–2020 tegevuskava
kohtumine koostamise protsessis ja põhimõtetes
on kokku lepitud
13. märts – Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud
12. aprill 2018 avatud valitsemise partnerluse
edendamiseks aastatel 2018–2020
13. aprill – Ideede arutelud vabaühenduste Esitatud ideed on läbi räägitud ja
8. mai 2018 ja potentsiaalsete elluviijatega. koordineerivale kogule on esitatud
2018–2020 tegevuskava teksti ettepanek tegevuskava
koostamine prioriteetideks, lubadustes ja
tegevusteks
7. mai – AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on
11. mai 2018 suurenenud
8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu Kokku on lepitud tegevuskava
kohtumine prioriteetides, lubadustes ja
29. mai – AVP 2018–2020 tegevuskava tegevustes
15. juuni 2018 eelnõu avalik konsultatsioon
Järgnes avalik ideekorje – kuu aja vältel oli kõigil osalistel võimalik veebis 1 või e-kirja
teel esitada oma ettepanekud uuteks tegevusteks. Kokku tehti tegevuskavasse 9
ettepanekut.
1) KOVides avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine
2) Kohalike avalike teenuste tasemete analüüs ning selle tulemuste esitamine
3) Korruptsiooni ennetamise ja sisekontrollisüsteemi kujundamise juhendamine
kohaliku omavalitsuse üksustes
4) Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav eelnõude infosüsteem
5) Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise oskuste
arendamine
6) Vabaühenduste rahastamine kestlikumaks ja läbipaistvamaks
7) Avalikele (e)teenustele kvaliteedinõuded
8) Osalusdemokraatia mõtestamine koolihariduses
9) Parlamendi avatuse suurendamine
Vabaühendustelt laekus kuus tegevuse ettepanekut ning neli korralduslikku ettepanekut.
Riigiasutustelt laekus viis ettepanekut, millest kaks kattus vabaühenduste esitatud
ettepanekutega. Ideekorjest laekunud ettepanekud on koondatud https://goo.gl/2GFLBY.
Ideede täpsustamiseks toimusid arutelud vabaühenduste ja võimalike elluviijatega:
19. aprill – Kohaliku tasandi ettepanekute ja teenuste kvaliteedinõuete
ettepaneku arutelu
Osalesid: Merilin Truuväärt (Riigikantselei), Kaie Küngas
(Rahandusministeerium), Kersten Kattai (Rahandusministeerium), Andrus Jõgi
1 https://app.citizenos.com/et/topics/cbe29001-967d-4bc7-9e59-0d6ad094d13e
2
(Rahandusministeerium), Alar Teras (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar
(Rahvaalgatus), Ott Kasuri (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Skype’i teel Kristina
Reinsalu (E-riigi Akadeemia).
21. aprill – Keskvalitsusele suunatud ettepanekute arutelu
Osalesid: Merilin Truuväärt (RK), Nele Nõu (RAM), Teele Pehk (Koostöökogu),
Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Rauno Vinni (Praxis), Külvi Noor (JUM),
Alari Rammo (EMSL), Ursula Kaasik (SIM).
15. mai – Riigikogule suunatud ettepaneku arutelu
Osalesid: Eiki Nestor (Riigikogu), Kalle Laanet (Riigikogu), Enn Eesmaa
(Riigikogu), Siret Neeve (Riigikogu), Liia Hänni (E-Riigi Akadeemia), Alari
Rammo (EMSL), Teele Pehk (Koostöökogu) jt.
2. mail anti ülevaade laekunud ettepanekutest ka säästva arengu komisjonile, millele
järgnes arutelu.
8. mail arutas koordineeriv kogu, millised ettepanekutest tegevuskavasse kavandada.
Lepiti kokku, et kahte ettepanekut osalised veel arutavad ning selgitavad 16. maiks välja,
kas AVP raamistik oleks sobivaim viis nende eesmärkide saavutamiseks, ja milliseid
tegevusi on osalised valmis tegevuskava raames ellu viima.
Tabel 2. Avatud valitsemise partnerluse 2018–2020 tegevuskava koostamise edasine protsess
Aeg Tegevused Tulemus
19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu Kokku on lepitud
kohtumine tegevuskava prioriteetides,
lubadustes ja tegevustes
Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Tegevuskava on saanud
Vabariigi Valitsusele heakskiidu ja esitatud AVP
August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele
rahvusvahelisele tugiüksusele
Juuli 2018 – juuni Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on
2020 täidetud
Avaliku konsultatsiooni järel tegevuskava täiendatakse. Koordineeriv kogu arutab
konsultatsioonilt laekunud ettepanekuid ja täiendusi ning saadab tegevuskava valitsusele
heakskiitmiseks. Hiljemalt augustis edastatakse AVP tegevuskava rahvusvahelisele
sekretariaadile.
2. Tegevuskava sisu ja struktuur
AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise
suunaga, mis on olnud üheks Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades.
Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust
poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette
3
kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning
toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega.
Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja
rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate
loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse
osalusdemokraatiat edasi koolihariduses.
Tegevuskaval on üks prioriteetne eesmärk, mille raames antakse kolm lubadust ja
kavandatakse kuus tegevust.
Prioriteet: avatud ja 1. lubadus: Tegevused:
kaasav suurendada kaasamist ja 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat
poliitikakujundamine läbipaistvust poliitikakujundamist toetav
poliitikakujundamisel infotehnoloogia
1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja
kodanikukeskse
poliitikakujundamise protsessi
kujundamine ja oskuste
arendamine
1.3. Riigikogu tegevuse avatuse
ja läbipaistvuse suurendamine
2. lubadus: 2.1. Avatud valitsemise
suurendada kaasatust ja tegevuskava väljatöötamine ja
läbipaistvust kohalikus tegevuste juurutamine kohalikus
omavalitsuses omavalitsuses
2.2. Kohalike avalike teenuste
tasemete analüüsi tulemuste
lihtne ja kasutajasõbralik
esitamine
3. lubadus:
Osalusdemokraatia hoiakute 4.1. Osalusdemokraatia hoiakute
ja oskuste arendamine ja oskuste arendamine
üldhariduses üldhariduses
3. Tegevuskava rakendamine
Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide partnerluse kaudu.
Tegevuskava elluviimist koordineerib AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka
avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning
Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine.
4
Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis
regulaarseid ja võimaluse korral visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest.
Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise
ülevaatamiseks ka kokku.
Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Tegevuskava
rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting
mechanism) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti. Vahearuannet ei koostata, seda
asendavad regulaarsed ülevaated veebis.
5