dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 29. mai 2018
Viit
1-12/1275-1
Registreeritud
29. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Männik
Lahendamise tähtaeg
15. juuni 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎RK_18-01065-1.bdoc442 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/18-0366 - Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnreluses osalemiseks 2018-2020 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 15.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7caa1be4-e7d3-4036-9ae8-3a857cb5cee1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7caa1be4-e7d3-4036-9ae8-3a857cb5cee1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2018–2020 Tallinn, 2018 Sisukord TOC \h \u \z 1. SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc515293685 \h 3 2. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES PAGEREF _Toc515293686 \h 4 3. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS PAGEREF _Toc515293687 \h 6 4. EDASINE TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc515293688 \h 7 Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine PAGEREF _Toc515293689 \h 7 Lubadus 1 : suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel PAGEREF _Toc515293690 \h 7 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia PAGEREF _Toc515293691 \h 7 1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine PAGEREF _Toc515293692 \h 9 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine PAGEREF _Toc515293693 \h 11 Lubadus 2 : suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses PAGEREF _Toc515293694 \h 12 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikus omavalitsuses PAGEREF _Toc515293695 \h 12 2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine PAGEREF _Toc515293696 \h 13 Lubadus 3: osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses PAGEREF _Toc515293697 \h 14 3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses PAGEREF _Toc515293698 \h 14 5. Tegevuskava elluviimine PAGEREF _Toc515293699 \h 15 SISSEJUHATUS Avatud valitsemise partnerlus (AVP ) on rahvusvaheline algatus , et suurenda da avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Algatuses osalevate riikide arv on kasvanud 75ni, kes kõik võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad koostöös vabaühendustega välja konkreetse tegevuskava, mille koostamise ja elluviimise jälgimiseks on ette nähtud nii riigisisene kui ka rahvusvaheline seire. Siinse, Eestile neljanda tegevuskava koostamist vedas valitsusasutuste , Riigikogu , kohalik u omavalitsus e üksus te ja vabaühenduste koordineeriv kogu. AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega . Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatia t edasi kooli haridus es . Avatud valitsemise põhimõtete rakendamist toetavad ka teised arengu- või tegevuskavad , milles ettenähtud tegevusi AVP tegevuskava ei kajast a . Korruptsiooni ennetamist juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia kaudu. Kodanikuühiskonna arengukavaga panustatakse tegutsemisvõimekate ja ühiskondlikult aktiivsete elanike võimestamisse. Haldusvõimekuse arendamise l ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamisel keskendutakse poliitikakujundamise võimekuse suurendamisele , sh toetatakse riigiteenistujate, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste partnerite võimekust. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES Eesti prioriteedid avatud valitsemise edendamisel on olnud kõikides tegevuskavade s sarnased – avatud ja kaasav poliitikakujundamine on olnud alati fookuses. Var em on rõhku pandud ka kodanikukesksetele avalikele teenustele ja avaliku raha kasutamise läbipaistvusele. Joonis 1: AVP tegevuskavade prioriteedid ja lubadused 2018 – 2020 2016 – 2018 2014 – 2016 2012 – 2014 Avatud, kaasav ja kodanikukeskne poliitika-kujundamine Avatud ja kaasav poliitikakujundamine Kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitika-kujundamisel Suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikul tasandil Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundami - sel Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist 1117600 1003300 Parandada poliitikakujundamises osalemise võimalusi Parandada osalemiseks tervikliku info kättesaadavust Tõsta valitsusasutuste ja valitsusväliste partnerite suutlikkust koostööd teha, huvirühmi kaasata ja osaleda -457199 -330199 Kodanikukesksed avalikud teenused Kodanikust lähtuv avalike teenuste kujundamine ja osutamine Avalike teenuste arendamine Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel Parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti Kasutada laialdaselt avaandmeid Avalike e-teenuste arendamine Riigi infovarade andmine avalikku kasutusse Poliitika kujundamise suurem avatus ja ettenähtavus Läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust Ametnikueetika edendamine Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine Varasemates tegevuskavades on kaasavama ja läbipaistvama poliitikakujundamise toetamiseks parandatud info kättesaadavust ning osalusvõimalusi. L oodi rahvaalgatusveeb, mille kaudu saab igaüks tõstatada ühiskondliku probleemi või küsimuse, pidada selle üle avalikku arutelu või algatada kollektiivse pöördumise koostamine Riigikogule. Eelnõude infosüsteemi lisati võimalus algetapis huvilisi eelnõu väljatöötamise plaanist teavitada, lisada eelnõu toimikusse avaliku konsultatsiooni kokkuvõtted ja teha teisi vajalikke teavitusi. Ministeeriumide veebides tehti kaasamisalane info ühetaoliselt kuvatavaks ning kaasamiskoordinaatorite võrgustiku toel hoitakse info päevakajalisena. Riigikantselei avaldas oma veebis visualiseeritud ülevaa t e poliitikakujundamise ja õigusloome eluringist , toetades ka ministeeriume uute kaasamislahenduste katsetamisel. Selleks et vabakond suudaks avalikku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse , viidi ellu vabaühenduste arenguprogramm nende osalemisvõime suurenda miseks; samuti toetati sotsiaalpartnerite osalusvõimet. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks töötati välja strateegilise partnerluse kontseptsioon. Avaliku raha kasutamise läbipaistvuse ja arusaadavuse suurendamiseks avalikustati valitsussektori raamatupidamise andmed riigiraha rakenduses ning loodi veebi ülevaade keskvalitsuse asutustelt vabaühendustele tehtud väljamaksete kohta. Kohalik u omavalitsus e üksus tele töötati välja juhtnöörid ja näidised, kuidas koostada kodanikule lihtsasti arusaadav ülevaade omavalitsus üksus e (KOV) eelarvest , ning juhendati KOVe kaasava eelarve rakendamisel. Eelmise tegevuskava raames aitas E-rii gi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsus üksus es välja töötada avatud valitsemise tegevuskava ning koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks KOVides. Avatud valitsemise toetamine kohalik u omavalitsus e üksus tes jätkub, samuti keskendutakse kohalike avalike teenuste kvaliteedi paranda misele. Eelmistes tegevuskavades oli fookuses ka kodanikukesksete avalike teenusete kujundamine. Selleks, et parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti , viidi e-teenuste juhendit järgides ellu neli katseprojekti. Samuti järgiti kodanikukeskset lähenemist M aksu- ja T olliameti ning nullbürokraatia algatuste väljatöötamisel ja elluviimisel. Avaandmete laialdaseks kasutamiseks kirjeldati ja avalikustati ligi 300 avalikku teenust ühetaoliselt ja masinloetavalt. Loodi avaandmete portaal opendata.riik.ee. Korraldati taotlusvoorud andmete avamiseks ja linkandmete katseprojektide elluviim iseks ning avaandmete kasutust edendavaid üritusi. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS Tegevuskava koostamise sisuline eestvedaja on AVP koordineeriv kogu, kus lepitakse kokku nii põhimõtetes ja ajakavas kui ka langetatakse sisulised otsused . Tabel 1: p rotsessi ajakava Aeg Tegevused Tulemus 13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine AVP 2018–2020 tegevuskava koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud 13. märts – 12. aprill 2018 Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud valitsemise partnerluse edendamiseks aastatel 2018 – 2020 13. aprill – 8. mai 2018 Ideede arutelud vabaühenduste ja potentsiaalsete elluviijatega. 2018 – 2020 tegevuskava teksti koostamine Esitatud ideed on läbi räägitud ja koordineerivale kogule on esitatud ettepan e k tegevuskava prioriteetideks, lubadustes ja tegevusteks 7. mai – 11. mai 2018 AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on suurenenud 8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes 29 . mai – 15 . juuni 2018 AVP 2018 – 2020 tegevuskava eelnõu avalik konsultatsioon 19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Valitsusele Tegevuskava on saanud heakskiidu ja esitatud AVP rahvusvahelisele tugiüksusele August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele Juuli 2018 – juuni 2020 Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud Siinse tegevuskava koostamisel on järgitud rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse juhendit. Partnerlusega seotud tegevuste koordineerija on Riigikantselei, välissuhtluse esindaja Välisministeerium. EDASINE TEGEVUSKAVA Neljas tegevuskava keskendub ühele prioriteedile : avatud ja kaasav poliitikakujundamine. Prioriteet: a vatud ja kaasav poliitikakujundamine Prioriteetne eesmärk on suurendada kaasamist ja avatust poliitikakujundamisel , toetades varasemat ja sisulisemat kaasamist ning par a ndad es info kättesaadavust. Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus tegevust . Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine 1. lubadus: suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel Tegevused: 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia 1.2 . Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 2. lubadus: suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses 3. lubadus: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses 2.2 . Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 4.1 . Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Lubadus 1: s uurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 1.1 . Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia Tegevuse alguse ning lõpu kuu juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad asutused Kõik ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja omavalitsusüksuste üleriigilised liidud Valitsusvälised organisatsioonid Vabaühenduste Liit , Eesti Koostöö K ogu, E-riigi Akadeemia jt Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Eelnõude infosüsteem (EIS) võeti kasutusele 2011. aastal , et ministeeriumide vahel eelnõusid kooskõlastada ja esitada ning hallata Euroopa Liidu dokumente. Toona oli tegemist ainulaadse infosüsteemiga, mis ühendas kolm varasemat ning oli info leidmiseks ja eelnõude kommenteerimiseks avatud ka avalikkusele . Praeguseks on süsteem tehnoloogiliselt vananenud ning kasutajate – nii a metnike kui ka huvi rühmade – ootused kasvanud. Huvirühmad on huvitatud avatud platvormist, mis võimaldaks kaasa lüüa poliitikakujundamise varasemates etappides (mitte vaid lõppfaasis dokumentide kooskõlastamisel või kommenteerimisel) ning protsessi ajalugu ja otsuste kujunemist jälgida. EISi on küll arendatud – n äiteks lisatud teavituste võimalus, et algatuste kohta senisest var em infot jagada – , ent uusi funktsioone ei kasutata piisavalt ning need ei aita saavutada eesmärki avada töö avalikkusele võimalikult vara . Samuti ei ole keskkond kasutajasõbralik, vaid aeglane ja keerukas . Lisaks EIS i le toimib osaluskanalina ka osale.ee , mis on samuti tehnoloogiliselt vananenud ning alakasutatud. Tegevuse kirjeldus Riigikantselei, teiste asutuste ja huvirühmade koostöös töötatakse välja uue infosüsteemi lähteülesanne. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Osalistega koos loodav lähteülesanne on eelduseks, et uus keskkond toetaks läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist ning vastaks eri kasutajate vajadustele. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Avalikkuse kaasamine Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kodanike, huvirühmade ja riigiasutuste vajaduste ning praeguse olukorra väljaselgitamine , sh kogemuse analüüs. juuli 2018 detsember 2018 Alternatiivide kaalumine ning keskkonna funktsioonide ja liidestuste kirjeldamine. jaanuar 2019 juuni 2019 Lähteülesande koostamine, sh infosüsteemi nõuete kirjeldamine. märts 2019 juuni 2019 1.2 . Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu aprill 2018 – detsember 2019 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad asutused Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kõik ministeeriumid Valitsusvälised organisatsioonid Praxis, Centar, Velvet, Vabaühenduste Liit Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Nii AVP 2016 –20 18 tegevuskava sõltumatu hindaja, koordineeriv kogu kui ka avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm on kõik rõhutanud vaj adust tugevdada kaasamisalast eestvedamist ja pakkuda rohkem koolitusi. Ministeeriumide k aasamis e koordinaatorite võrgustik loodi 2007. a sügisel , kui iga ministeerium nimetas ühe või mitu kaasamise koordinaatorit, kes vastutasid ministeeriumis kaasamisalase info liikumise ja nõustamise eest. Võrgustiku eesmärgiks on kaasamisalase informatsiooni vahetamine ja ministeeriumide kaasamispraktikate ühtlustamine . Kaasamis e arendamiseks ja sellega seotud probleemide lahendamiseks vajavad kaasamis koordinaatorid arendamist ja võimestamist . Kaasava poliitikakujundamise toetamisel on oluline roll avaliku teenistuse tippjuhtidel, kelle hoiakud ja kaasamisoskused mõjutavad riigiasutuste kaasamispraktikat. Enne 2013 . aastat korraldati keskseid kaasamiskoolitusi 268 ametnikule, lisaks on aastatel 2011 –20 17 kaasamise kevadkoolis osalenud umbes teist sama palju vabaühenduste ja ametkon dade esindajaid. Viimastel aastatel ei ole rohkem koolitusi aga toimunud. Iseäranis on tarvis edendada nüüdis aegseks poliitikakujundamiseks vajalikk e oskuseid , samavõrd aga ka õpetada tõenduspõhiseid meetodeid ja andmetöötlust ning lugude jutustamist ja visualiseerimist. Tegevuse kirjeldus Parandada kaasamis e koordinaatorite võrgustiku tööd ning t ugevdada kaasamiskoordinaatorite rolli ministeeriumide s ja arenda da nende eestvedamis oskuseid. Suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kaasava ja kodanikukeskse poliitikakujundamise eestvedamise ks . Arendada keskvalitsuse ja kohalike ametnike ning vabaühenduste oskusi k aasata ja kaasa rääkida. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Avalikkuse kaasamine Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kaas amise koordinaatorite võrgustik u töökorraldus on üle vaadatud ning võrgustik tegutseb aktiivselt. Välja on kuulutatud hange avaliku teenistuse tippjuhtide poliitikakujundamise koolitus programmi elluviimiseks. Koolitatud on 100 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. Esimeste koolitusrühmade tagasiside põhjal on programm üle vaadatud ja täiendatud. aprill 2018 detsember 2018 Kaasamise koordinaatorite võrgustik tegutseb aktiivselt. Koolitatud on 40 avaliku teenistuse tipp juhti. Koolitatud on 600 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. aprill 2018 detsember 2019 Kaasamise koordinaatorite võrgustik tegutseb aktiivselt. Koolitatud on 40 avaliku teenistuse tipp juhti. Koolituse on läbinud vähemalt 700 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. aprill 2018 juuni 2020 1.3 . Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Riigikogu Kaasvastutajad Osalevad asutused Valitsusvälised organisatsioonid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Riigikogu avatus on mõnevõrra suurenenud (eelmistes etappides osalenud huvirühmade kaasamine, komisjonide avalikud istungid, põhjalikumad protokollid jmt), ent praktika pole komisjoniti veel ühtlane ning probleeme on info kiire jõudmisega veebi, eelnõude menetluse jälgitavuse (nt teavituse tellimine) ja kaasarääkimise ga ning andmetele ligipääsuga nii tavapärase avalikustamise kui ka avaandmete mõttes. Riigikogu teabele juurdepääs on reguleeritud Riigikogu kodu- ja töökorra seadus es , mis ei käsitle piisava põhjalikkusega ei töökorraldust ega ligipääsu; samuti on takistuseks kohmakad infosüsteemid. Tegevuse kirjeldus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisel pakutakse probleemile lahendused , lähtudes põhiseaduses sätestatud kodanike õigusest saada teavet ja pidades silmas rahvusvaheliselt tunnustatud avatud parlamendi põhimõtteid. Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava . Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Avalikkuse kaasamine Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Lubadus 2: s uurendada kaasatust ja läbipais t vust kohalikus omavalitsuses 2.1 . Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalik u s omavalitsuses Tegevuse alguse ning lõpu kuu september 2018 – detsember 2020 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Vallad ja linnad Valitsusvälised organisatsioonid Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? 2017 . aasta haldusterritoriaalse reformi j ärel on Eestis 79 omavalitsust, kellest enamik järgib avatud valitsemise põhimõtteid (nt info avalikustamine veebilehel, noortevolikogud, volikogu istungite ülekanded VOLISes, kaasav eelarve) , kuid kes pole tegevusi alati tervikuna läbi mõelnud ja süsteemselt rakendanud . Mõnes omavalitsus üksus es on puudu avalikkuse ja vabaühenduste kaasamisest, teises jätab soovida tegevuse avalikustamin e , teavitus jmt. AVP 2016–2018 tegevuskava raames aitas E-rii gi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsus üksus es, Elva ja Lääneranna val las , välja töötada avatud valitsemise tegevuskava , samuti koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks KOVides . Nende tutvustamiseks ja nii kohalike juhtide kui ka elanikeni jõudmiseks on vajalikud jätkutegevused tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel. Tegevuse kirjeldus Rahandusministeerium korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel taotlusvooru muu hulgas avatud valitsemise edendamiseks, kus taotl usi saavad esitada KOVid, nende liidud ja teised valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja vabaühendused, kes soovivad panustada avatud valitsemise tegevuste teadvustamisse või rakendamisse kohalikul tasandil. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest, mille järgimine tagab elanike tõhusama kaasatuse ja info parema kättesaadavuse otsuste kujunemisest. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Avalikkuse kaasamine Lisainfo Täpne eelarve oleneb omavalitsus üksus te taotluste arvust ja mahust. Viie projekti eeldatav maht on kuni 100 000 eurot . Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Taotlusvooru tingimuste läbirääkimine huvirühmadega s eptember 2018 s eptember 2018 Taotlusvooru väljakuulutamine o ktoober 2018 detsember 2018 Ellu on viidud minimaalselt 5 projekti, mille raames töötatakse välja avatud valitsemise tegevuskava konkreetses omavalitsus üksus es või tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest. d etsember 2018 d etsember 2020 2.2 . Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu Juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Riigikantselei Valitsusvälised organisatsioonid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöökogu Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Kohalike avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus oli enne ühinemisi ja on edasi omavalitsus eti ebaühtlane. Samas puudub teenuste taseme, sh kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta võrdlusinfo, mis teeb keeruliseks ka olukorra parandamise. Tegevuse kirjeldus 2018 . aasta suvel valmiv metoodika ja analüüs annavad ülevaate , milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuse s osutatakse. Valmivale metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne ja elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles iga elanik, aga ka KOVid ja ministeeriumid, saavad vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsus üksus e andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsus üksus te andmetega. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Tööriist on infoallikas elanikele, mis pakub teadmist, milliste argumentidega paremini kaasa rääkida ning missugust teenustaset oma omavalitsuses nõuda. Samaaegselt on see juhtimisvahend nii KOVidele kui ka keskvalitsusele . KOVid ise saavad teada, mida tehakse hästi ja mis vajaks järeleaitamist. Keskvalitsus saab kavandada täpsemaid sekkumis- ja toetusmeetmeid kvaliteedi paranemiseks . Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Läbipaistvus Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Esitlusviisi prototüübi koostamine koostöös partneritega j uuli 2018 d etsember 2018 Arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega j uuli 2018 v eebruar 2019 Arenduse valmimine v eebruar 2019 d etsember 2019 Keskkon n a aktiivse kasutuse propageerimine j aanuar 2020 j uuni 2020 Lubadus 3: o salusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 3.1 . O salu sdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Tegevuse alguse ning lõpu kuu Jaanuar 2016 – detsember 2019 (jätk eelmisele tegevuskavale) Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad Osalevad asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sihtasutus Innove, Harid use Infotehnoloogia Sihtasutus Valitsusvälised organisatsioonid Huvitatud vabaühendused, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts , Inimeseõpetuse Ü hing, m aakondlikud ainesektsioonid, E esti Õ pilasesinduste L iit, kirjastused. Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus lahendab? Avatud ja kaasav poliitika eeldab kodanike demokraatiaalaste hoiakute ja oskuste arendamist. Tegevuse kirjeldus Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade s otsiaalainete lõimitud ainekava de arendustöös 2018.-2019. aastal konsulteerib HTM vastavate huvirühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Huvitatud osa lised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste täiendamiseks/uuendamiseks. Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud probleemi lahendada? Osalusdemokraatia võtete, sh IKT võimaluste tundmise abil on tulevikus kodanikel nii teadmised, oskused kui ka kogemused, et nõuda avatud valitsemist ja selles ise aktiivselt osaleda. Milliste AVP väärtuste edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Avalikkuse kaasamine Lisainfo Tegevusega alustati eelmises tegevuskavas, kuid õppekavade eelnõude kavandid ei ole valmis ning õppekavade arendamise protsess on üle vaatamisel. Õppekava on seni arendatud kaasavalt ja konsulteeritud eri huvirühmadega protsessi käigus. Ainekava väljatöötamine algas 2018. aastal. Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Tegevuskava elluviimine Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide p artnerluse kaudu. Tegevuskava elluvii mist koordineeri b AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine. Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja võimaluse korra l visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaa ta miseks ka kokku. Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne . Tegevuskava rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism ) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti . Vahearuannet ei koosta t a , seda asendavad regulaarsed ülevaated veebis. SELETUSKIRI „ Eesti tegevuskava a vatud valitsemise partnerluse s osalemisel 2018 – 2020 “ eelnõu juurde Sissejuhatus Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP ) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärgiks on edendada võimu teosta mist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. a astal. Partnerlusega on ühinenud 75 riiki. Eesti eesmärgiks partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija on Riigikantselei, rahvusvahelisel areenil esindab Eestit Välisministeerium. Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koosta takse kaheaastased tegevuskavad . 2016 – 2018 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu – eri osa liste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, Riigikogu , kohalik u omavalitsus e üksus te ja ministeeriumide esindajad. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja avalikule konsultatsioonile osalusveebi osale.ee. Seletuskirja on koosta nud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt (693 5 222 ; merilin.truuvaart @riigikantselei.ee). Eesti tegevuskava koostamise ja konsulteerimise protsess Tegevuskava koostamist veab AVP koordineeriv kogu, langetades sisulised otsused nii prioriteetide , lubaduste kui ka tegevuste kohta, mida tegevuskavasse võtta . Tegevuskava koostamise ettevalmistusi alustati 2018. aasta veebruaris, mil Riigikantselei ning AVP ümarlau a esindajad valmistasid ette protsessi ajakava. Märtsis 2018 leppis koordineeriv kogu kokku tegevuskava koostamise põhimõtetes ja ajakavas. Tegevuskava koostamisel otsustati lähtuda fokuseerituse ja partnerluse põhimõttest (iga osaleja võtab endale tegevuskavas kohustusi). Riigikantselei veebilehel avaldati tegevuskava koostamise protsess . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Avatud valitsemise partnerluse 2018 – 2020 tegevuskava koostamise senine protsess Aeg Tegevused Tulemus 13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine AVP 2018–2020 tegevuskava koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud 13. märts – 12. aprill 2018 Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud valitsemise partnerluse edendamiseks aastatel 2018 – 2020 13. aprill – 8. mai 2018 Ideede arutelud vabaühenduste ja potentsiaalsete elluviijatega. 2018 – 2020 tegevuskava teksti koostamine Esitatud ideed on läbi räägitud ja koordineerivale kogule on esitatud ettepan e k tegevuskava prioriteetideks, lubadustes ja tegevusteks 7. mai – 11. mai 2018 AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on suurenenud 8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes 2 9 . mai – 15 . juuni 2018 AVP 2018 – 2020 tegevuskava eelnõu avalik konsultatsioon Järgnes avalik ideekorje – kuu aja vältel oli kõigil osa listel võimalik veebis või e-kirja teel esitada oma ettepanekud uuteks tegevusteks . Kokku tehti tegevuskavasse 9 ettepanekut. KOVides avatud valitsemise tegevuskava väljatööt amine ja tegevuste juurutamine Kohalike avalike teenuste tasemete analüüs ning selle tulemuste esitamine Korruptsiooni ennetamise ja sisekontrollisüsteemi kujundamise juhendamine kohalik u omavalitsuse üksuste s Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav eelnõude infosüsteem Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitika kujundamise oskuste arendamine Vabaühenduste rahastamine k estlikumaks ja läbipaistvamaks Avalikele (e)teenustele kvaliteedinõuded Osalusdemokraatia mõtestamine koolihariduses Parlamendi avatuse suurendamine Vabaühendustelt laekus kuus tegevuse ettepanekut ning neli korralduslikku ettepanekut. Riigiasutustelt laekus viis ettepanekut, millest kaks kattus vabaühenduste esitatud ettepanekutega. Ideekorjest laekunud ettepanekud on koondatud https://goo.gl/2GFLBY . Ideede täpsustamiseks toimusid arutelud vabaühenduste ja võimalike elluviijatega: 19. apri ll – Kohaliku tasandi ettepanekute ja teen uste kvaliteedinõuete ettepaneku arutelu Osalesid: Merilin Truuväärt (Riigikantselei), Kaie Küngas (Rahandusministeerium ), Kersten Kattai ( Rahandusministeerium ), Andrus Jõgi ( Rahandusministeerium ), Alar Teras ( Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Ott Kasuri (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Skype’i teel Kristina Reinsalu (E-riigi Akadeemia). 21. aprill – K eskvalitsusele suunatud ettepanekute arutelu Osalesid: Merilin Truuväärt (RK), Nele Nõu (RAM), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Rauno Vinni (Praxis), Külvi Noor (JUM), Alari Rammo (EMSL), Ursula Kaasik (SIM). 15. m ai – Riigikogu le suunatud ettepan e ku arutelu Osalesid: Eiki Nestor ( Riigikogu), Kalle Laane t (Riigikogu), Enn Eesmaa (Riigikogu), Siret Neeve (Riigikogu), Liia Hänni (E- R iigi Akadeemia), Alari Rammo (EMSL), Teele Pehk (Koostöökogu) jt. 2. mail anti ülevaade laekunud ettepan e kutest ka säästva arengu komisjonile , millele järgnes arutelu. 8 . mail arutas koordineeriv kogu , millised ettepanekutest tegevuskavasse kavandada. Le piti kokku, et kahte ettepanekut osa lised veel arutavad ning selgitavad 16. maiks välja, kas AVP raamistik oleks sobivaim viis nende eesmärkide saavutamiseks, ja milliseid tegevusi on osa lised valmis tegevuskava raames ellu viima. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Avatud valitsemise partnerluse 2018 – 2020 tegevuskava koostamise edasine protsess Aeg Tegevused Tulemus 19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Valitsusele Tegevuskava on saanud heakskiidu ja esitatud AVP rahvusvahelisele tugiüksusele August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele Juuli 2018 – juuni 2020 Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud Avaliku konsultatsiooni järel tegevuskava täiendatakse. K oordineeriv kogu arutab konsultatsioonilt laekunud ettepan e kuid ja täiendusi ning saadab tegevuskava valitsusele heakskiitmiseks . Hiljemalt augustis edastatakse AVP tegevuskava rahvusvahelisele sekretariaadile. T egevuskava sisu ja struktuur AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud üheks Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega . Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatia t edasi kooli haridus es . Tegevuskaval on üks prioriteetne eesmärk , mille raames antakse kolm lubadust ja kavandatakse kuus tegevust. Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine 1. lubadus: suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel Tegevused: 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia 1.2 . Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 2. lubadus: suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses 3. lubadus: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses 2.2 . Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 4.1 . Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Tegevuskava rakendamine Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide p artnerluse kaudu. Tegevuskava elluvii mist koordineeri b AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine. Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja võimaluse korral visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaatamiseks ka kokku. Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Tegevuskava rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism ) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti . Vahearuannet ei koosta t a , seda asendavad regulaarsed ülevaated veebis. EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2018–2020 Tallinn, 2018 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 3 2. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES 4 3. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS 6 4. EDASINE TEGEVUSKAVA 7 Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine 7 Lubadus 1: suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel 7 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia 7 1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 9 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 11 Lubadus 2: suurendada kaasatust ja läbipaistvust kohalikus omavalitsuses 12 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikus omavalitsuses 12 2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 13 Lubadus 3: osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 14 3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses 14 5. Tegevuskava elluviimine 15 EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 2 1. SISSEJUHATUS Avatud valitsemise partnerlus (AVP1) on rahvusvaheline algatus, et suurendada avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada selleks uusi tehnoloogiaid. Algatuses osalevate riikide arv on kasvanud 75ni, kes kõik võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad koostöös vabaühendustega välja konkreetse tegevuskava, mille koostamise ja elluviimise jälgimiseks on ette nähtud nii riigisisene kui ka rahvusvaheline seire. Siinse, Eestile neljanda tegevuskava koostamist vedas valitsusasutuste, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja vabaühenduste koordineeriv kogu. AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega. Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatiat edasi koolihariduses. Avatud valitsemise põhimõtete rakendamist toetavad ka teised arengu- või tegevuskavad, milles ettenähtud tegevusi AVP tegevuskava ei kajasta. Korruptsiooni ennetamist juhitakse eraldi korruptsioonivastase strateegia2 kaudu. Kodanikuühiskonna arengukavaga panustatakse tegutsemisvõimekate ja ühiskondlikult aktiivsete elanike võimestamisse. Haldusvõimekuse arendamisel ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamisel keskendutakse poliitikakujundamise võimekuse suurendamisele, sh toetatakse riigiteenistujate, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste partnerite võimekust. 1 Ingl. k. Open Government Partnership (OGP), http://www.opengovpartnership.org/ 2 http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivastane-tegevus-eestis/korruptsioonivastane-strateegia-2013-2020 EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 3 2. SENISED TEGEVUSED AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES Eesti prioriteedid avatud valitsemise edendamisel on olnud kõikides tegevuskavades sarnased – avatud ja kaasav poliitikakujundamine on olnud alati fookuses. Varem on rõhku pandud ka kodanikukesksetele avalikele teenustele ja avaliku raha kasutamise läbipaistvusele. Joonis 1: AVP tegevuskavade prioriteedid ja lubadused 2018–2020 2016–2018 2014–2016 2012–2014 Avatud, kaasav ja Avatud ja kaasav Kodanikke kaasavad ja kodanikukeskne poliitikakujundamine avatud poliitika- poliitikakujundamise kujundamine protsessid ▪ Suurendada ▪ Suurendada ▪ Parandada kaasamist ja kaasamist ja poliitikakujundamises läbipaistvust läbipaistvust osalemise võimalusi poliitika- poliitikakujundami- ▪ Parandada kujundamisel sel osalemiseks tervikliku ▪ Suurendada ▪ Suurendada avaliku info kättesaadavust kaasatust ja raha kasutamise ▪ Tõsta valitsusasutuste läbipaistvust läbipaistvust ja ja valitsusväliste kohalikul eelarveprotsessi partnerite suutlikkust tasandil kaasamist koostööd teha, huvirühmi kaasata ja osaleda Kodanikukesksed Kodanikust lähtuv avalike Avalike teenuste avalikud teenused teenuste kujundamine ja arendamine osutamine ▪ Suurendada ▪ Parandada avalike ▪ Avalike e- kasutajate osalust teenuste arendamise ja teenuste avalike teenuste osutamise kvaliteeti arendamine kujundamisel ja ▪ Kasutada laialdaselt ▪ Riigi infovarade arendamisel avaandmeid andmine avalikku kasutusse ▪ Poliitika kujundamise suurem avatus ja ettenähtavus Läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ▪ Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust Ametnikueetika edendamine Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 4 Varasemates tegevuskavades on kaasavama ja läbipaistvama poliitikakujundamise toetamiseks parandatud info kättesaadavust ning osalusvõimalusi. Loodi rahvaalgatusveeb, mille kaudu saab igaüks tõstatada ühiskondliku probleemi või küsimuse, pidada selle üle avalikku arutelu või algatada kollektiivse pöördumise koostamine Riigikogule. Eelnõude infosüsteemi lisati võimalus algetapis huvilisi eelnõu väljatöötamise plaanist teavitada, lisada eelnõu toimikusse avaliku konsultatsiooni kokkuvõtted ja teha teisi vajalikke teavitusi. Ministeeriumide veebides tehti kaasamisalane info ühetaoliselt kuvatavaks ning kaasamiskoordinaatorite võrgustiku toel hoitakse info päevakajalisena. Riigikantselei avaldas oma veebis visualiseeritud ülevaate poliitikakujundamise ja õigusloome eluringist3, toetades ka ministeeriume uute kaasamislahenduste katsetamisel. Selleks et vabakond suudaks avalikku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse, viidi ellu vabaühenduste arenguprogramm nende osalemisvõime suurendamiseks; samuti toetati sotsiaalpartnerite osalusvõimet. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks töötati välja strateegilise partnerluse kontseptsioon. Avaliku raha kasutamise läbipaistvuse ja arusaadavuse suurendamiseks avalikustati valitsussektori raamatupidamise andmed riigiraha rakenduses ning loodi veebi ülevaade keskvalitsuse asutustelt vabaühendustele tehtud väljamaksete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksustele töötati välja juhtnöörid ja näidised, kuidas koostada kodanikule lihtsasti arusaadav ülevaade omavalitsusüksuse (KOV) eelarvest, ning juhendati KOVe kaasava eelarve rakendamisel. Eelmise tegevuskava raames aitas E-riigi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsusüksuses välja töötada avatud valitsemise tegevuskava ning koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks KOVides. Avatud valitsemise toetamine kohaliku omavalitsuse üksustes jätkub, samuti keskendutakse kohalike avalike teenuste kvaliteedi parandamisele. Eelmistes tegevuskavades oli fookuses ka kodanikukesksete avalike teenusete kujundamine. Selleks, et parandada avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti, viidi e-teenuste juhendit järgides ellu neli katseprojekti. Samuti järgiti kodanikukeskset lähenemist Maksu- ja Tolliameti ning nullbürokraatia algatuste väljatöötamisel ja elluviimisel. Avaandmete laialdaseks kasutamiseks kirjeldati ja avalikustati ligi 300 avalikku teenust ühetaoliselt ja masinloetavalt. Loodi avaandmete portaal opendata.riik.ee. Korraldati taotlusvoorud andmete avamiseks ja linkandmete katseprojektide elluviimiseks ning avaandmete kasutust edendavaid üritusi. 3 https://riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 5 3. TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE PROTSESS Tegevuskava koostamise sisuline eestvedaja on AVP koordineeriv kogu, kus lepitakse kokku nii põhimõtetes ja ajakavas kui ka langetatakse sisulised otsused. Tabel 1: protsessi ajakava Aeg Tegevused Tulemus 13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu AVP 2018–2020 tegevuskava kohtumine koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud 13. märts – 12. aprill Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud 2018 valitsemise partnerluse edendamiseks aastatel 2018–2020 13. aprill – 8. mai Ideede arutelud vabaühenduste ja Esitatud ideed on läbi räägitud ja 2018 potentsiaalsete elluviijatega. koordineerivale kogule on esitatud 2018–2020 tegevuskava teksti ettepanek tegevuskava prioriteetideks, koostamine lubadustes ja tegevusteks 7. mai – 11. mai AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on 2018 suurenenud 8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu Kokku on lepitud tegevuskava kohtumine prioriteetides, lubadustes ja tegevustes 29. mai – 15. juuni AVP 2018–2020 tegevuskava 2018 eelnõu avalik konsultatsioon 19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Tegevuskava on saanud heakskiidu ja Vabariigi Valitsusele esitatud AVP rahvusvahelisele August 2018 Tegevuskava esitamine tugiüksusele rahvusvahelisele tugiüksusele Juuli 2018 – juuni Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud 2020 Siinse tegevuskava koostamisel on järgitud rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse juhendit. Partnerlusega seotud tegevuste koordineerija on Riigikantselei, välissuhtluse esindaja Välisministeerium. EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 6 4. EDASINE TEGEVUSKAVA Neljas tegevuskava keskendub ühele prioriteedile: avatud ja kaasav poliitikakujundamine. Prioriteet: avatud ja kaasav poliitikakujundamine Prioriteetne eesmärk on suurendada kaasamist ja avatust poliitikakujundamisel, toetades varasemat ja sisulisemat kaasamist ning parandades info kättesaadavust. Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus tegevust. Prioriteet: avatud ja 1. lubadus: Tegevused: kaasav suurendada kaasamist ja 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamine läbipaistvust poliitikakujundamist toetav poliitikakujundamisel infotehnoloogia 1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 2. lubadus: 2.1. Avatud valitsemise suurendada kaasatust ja tegevuskava väljatöötamine ja läbipaistvust kohalikus tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses omavalitsuses 2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 3. lubadus: Osalusdemokraatia hoiakute 4.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine ja oskuste arendamine üldhariduses üldhariduses LUBADUS 1: SUURENDADA KAASAMIST JA LÄBIPAISTVUST POLIITIKAKUJUNDAMISEL 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia Tegevuse alguse ning lõpu kuu juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad Kõik ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja asutused omavalitsusüksuste üleriigilised liidud Valitsusvälised Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, E-riigi EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 7 organisatsioonid Akadeemia jt Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Eelnõude infosüsteem (EIS) võeti kasutusele 2011. aastal, lahendab? et ministeeriumide vahel eelnõusid kooskõlastada ja esitada ning hallata Euroopa Liidu dokumente. Toona oli tegemist ainulaadse infosüsteemiga, mis ühendas kolm varasemat ning oli info leidmiseks ja eelnõude kommenteerimiseks avatud ka avalikkusele. Praeguseks on süsteem tehnoloogiliselt vananenud ning kasutajate – nii ametnike kui ka huvirühmade – ootused kasvanud. Huvirühmad on huvitatud avatud platvormist, mis võimaldaks kaasa lüüa poliitikakujundamise varasemates etappides (mitte vaid lõppfaasis dokumentide kooskõlastamisel või kommenteerimisel) ning protsessi ajalugu ja otsuste kujunemist jälgida. EISi on küll arendatud – näiteks lisatud teavituste võimalus, et algatuste kohta senisest varem infot jagada –, ent uusi funktsioone ei kasutata piisavalt ning need ei aita saavutada eesmärki avada töö avalikkusele võimalikult vara. Samuti ei ole keskkond kasutajasõbralik, vaid aeglane ja keerukas. Lisaks EISile toimib osaluskanalina ka osale.ee, mis on samuti tehnoloogiliselt vananenud ning alakasutatud. Tegevuse kirjeldus Riigikantselei, teiste asutuste ja huvirühmade koostöös töötatakse välja uue infosüsteemi lähteülesanne. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Osalistega koos loodav lähteülesanne on eelduseks, et uus probleemi lahendada? keskkond toetaks läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist ning vastaks eri kasutajate vajadustele. Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus edendamisele tegevus kaasa aitab? / Avalikkuse kaasamine AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kodanike, huvirühmade ja juuli 2018 detsember 2018 riigiasutuste vajaduste ning praeguse olukorra väljaselgitamine, sh kogemuse analüüs. Alternatiivide kaalumine ning jaanuar 2019 juuni 2019 keskkonna funktsioonide ja liidestuste kirjeldamine. Lähteülesande koostamine, sh märts 2019 juuni 2019 infosüsteemi nõuete kirjeldamine. EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 8 1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu aprill 2018 – detsember 2019 Vastutaja Riigikantselei Kaasvastutajad Osalevad Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kõik ministeeriumid Valitsusvälised Praxis, Centar, Velvet, Vabaühenduste Liit organisatsioonid Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi tegevus Nii AVP 2016–2018 tegevuskava sõltumatu hindaja, lahendab? koordineeriv kogu kui ka avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm on kõik rõhutanud vajadust tugevdada kaasamisalast eestvedamist ja pakkuda rohkem koolitusi. Ministeeriumide kaasamise koordinaatorite võrgustik loodi 2007. a sügisel, kui iga ministeerium nimetas ühe või mitu kaasamise koordinaatorit, kes vastutasid ministeeriumis kaasamisalase info liikumise ja nõustamise eest. Võrgustiku eesmärgiks on kaasamisalase informatsiooni vahetamine ja ministeeriumide kaasamispraktikate ühtlustamine. Kaasamise arendamiseks ja sellega seotud probleemide lahendamiseks vajavad kaasamiskoordinaatorid arendamist ja võimestamist. Kaasava poliitikakujundamise toetamisel on oluline roll avaliku teenistuse tippjuhtidel, kelle hoiakud ja kaasamisoskused mõjutavad riigiasutuste kaasamispraktikat. Enne 2013. aastat korraldati keskseid kaasamiskoolitusi 268 ametnikule, lisaks on aastatel 2011–2017 kaasamise kevadkoolis osalenud umbes teist sama palju vabaühenduste ja ametkondade esindajaid. Viimastel aastatel ei ole rohkem koolitusi aga toimunud. Iseäranis on tarvis edendada nüüdisaegseks poliitikakujundamiseks vajalikke oskuseid, samavõrd aga ka õpetada tõenduspõhiseid meetodeid ja andmetöötlust ning lugude jutustamist ja visualiseerimist. Tegevuse kirjeldus  Parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd ning tugevdada kaasamiskoordinaatorite rolli ministeeriumides ja arendada nende eestvedamisoskuseid.  Suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kaasava ja kodanikukeskse poliitikakujundamise eestvedamiseks. EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 9  Arendada keskvalitsuse ja kohalike ametnike ning vabaühenduste oskusi kaasata ja kaasa rääkida. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja probleemi lahendada? ajakava. Milliste AVP väärtuste Avalikkuse kaasamine edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp  Kaasamise koordinaatorite aprill 2018 detsember 2018 võrgustiku töökorraldus on üle vaadatud ning võrgustik tegutseb aktiivselt.  Välja on kuulutatud hange avaliku teenistuse tippjuhtide poliitikakujundamise koolitusprogrammi elluviimiseks.  Koolitatud on 100 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. Esimeste koolitusrühmade tagasiside põhjal on programm üle vaadatud ja täiendatud.  Kaasamise koordinaatorite aprill 2018 detsember 2019 võrgustik tegutseb aktiivselt.  Koolitatud on 40 avaliku teenistuse tippjuhti.  Koolitatud on 600 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat.  Kaasamise koordinaatorite aprill 2018 juuni 2020 võrgustik tegutseb aktiivselt.  Koolitatud on 40 avaliku teenistuse tippjuhti.  Koolituse on läbinud vähemalt 700 riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikku ja vabaühenduse esindajat. EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 10 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Riigikogu Kaasvastutajad Osalevad asutused Valitsusvälised organisatsiooni d Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi Riigikogu avatus on mõnevõrra suurenenud (eelmistes tegevus lahendab? etappides osalenud huvirühmade kaasamine, komisjonide avalikud istungid, põhjalikumad protokollid jmt), ent praktika pole komisjoniti veel ühtlane ning probleeme on info kiire jõudmisega veebi, eelnõude menetluse jälgitavuse (nt teavituse tellimine) ja kaasarääkimisega ning andmetele ligipääsuga nii tavapärase avalikustamise kui ka avaandmete mõttes. Riigikogu teabele juurdepääs on reguleeritud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, mis ei käsitle piisava põhjalikkusega ei töökorraldust ega ligipääsu; samuti on takistuseks kohmakad infosüsteemid. Tegevuse kirjeldus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisel pakutakse probleemile lahendused, lähtudes põhiseaduses sätestatud kodanike õigusest saada teavet ja pidades silmas rahvusvaheliselt tunnustatud avatud parlamendi põhimõtteid. Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja probleemi lahendada? ajakava. Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus edendamisele tegevus kaasa Avalikkuse kaasamine aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 11 Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. LUBADUS 2: SUURENDADA KAASATUST JA LÄBIPAISTVUST KOHALIKUS OMAVALITSUSES 2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikus omavalitsuses Tegevuse alguse ning lõpu kuu september 2018 – detsember 2020 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad Vallad ja linnad asutused Valitsusvälise d Eesti Linnade ja Valdade Liit, E-riigi Akadeemia organisatsioon id Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi 2017. aasta haldusterritoriaalse reformi järel on Eestis 79 tegevus lahendab? omavalitsust, kellest enamik järgib avatud valitsemise põhimõtteid (nt info avalikustamine veebilehel, noortevolikogud, volikogu istungite ülekanded VOLISes, kaasav eelarve), kuid kes pole tegevusi alati tervikuna läbi mõelnud ja süsteemselt rakendanud. Mõnes omavalitsusüksuses on puudu avalikkuse ja vabaühenduste kaasamisest, teises jätab soovida tegevuse avalikustamine, teavitus jmt. AVP 2016–2018 tegevuskava raames aitas E-riigi Akadeemia kahes ühinenud omavalitsusüksuses, Elva ja Lääneranna vallas, välja töötada avatud valitsemise tegevuskava4, samuti koostati üldised soovitused avatud valitsemiseks KOVides5. Nende tutvustamiseks ja nii kohalike juhtide kui ka elanikeni jõudmiseks on vajalikud jätkutegevused tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel. Tegevuse kirjeldus Rahandusministeerium korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel taotlusvooru muu hulgas avatud valitsemise edendamiseks, kus taotlusi saavad esitada KOVid, nende liidud ja teised valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja vabaühendused, kes soovivad panustada avatud valitsemise tegevuste teadvustamisse või rakendamisse kohalikul tasandil. 4 Ülevaade projektist: https://www.ega.ee/et/project/avatud-valitsemine-uhinevates-omavalitsustes/, avatud valitsemise ettepanekud Lääneranna vallas: https://ega.ee/wp-content/uploads/2017/02/Ettepanekud-avatud- valitsemiseks-L-neranna-vallas_final1.pdf ja avatud valitsemise ettepanekud Elva vallas: https://ega.ee/wp- content/uploads/2017/02/Ettepanekud-avatud-valitsemiseks-Elva-vallas_final1.pdf 5 https://ega.ee/wp-content/uploads/2017/10/ettepanekud-avatumale-omavalitsusele_logo.pdf EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 12 Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest, mille probleemi lahendada? järgimine tagab elanike tõhusama kaasatuse ja info parema kättesaadavuse otsuste kujunemisest. Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus edendamisele tegevus kaasa aitab? Avalikkuse kaasamine / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo Täpne eelarve oleneb omavalitsusüksuste taotluste arvust ja mahust. Viie projekti eeldatav maht on kuni 100 000 eurot. Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Taotlusvooru tingimuste september 2018 september 2018 läbirääkimine huvirühmadega Taotlusvooru väljakuulutamine oktoober 2018 detsember 2018 Ellu on viidud minimaalselt 5 detsember 2018 detsember 2020 projekti, mille raames töötatakse välja avatud valitsemise tegevuskava konkreetses omavalitsusüksuses või tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest. 2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine Tegevuse alguse ning lõpu kuu Juuli 2018 – juuni 2020 Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Osalevad Riigikantselei asutused Valitsusvälised organisatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liit, Koostöökogu d Tegevuse kirjeldus Millist avalikku probleemi Kohalike avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus oli tegevus lahendab? enne ühinemisi ja on edasi omavalitsuseti ebaühtlane. Samas puudub teenuste taseme, sh kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta võrdlusinfo, mis teeb keeruliseks ka olukorra parandamise. Tegevuse kirjeldus 2018. aasta suvel valmiv metoodika ja analüüs annavad ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 13 omavalitsuse üksuses osutatakse. Valmivale metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne ja elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles iga elanik, aga ka KOVid ja ministeeriumid, saavad vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Tööriist on infoallikas elanikele, mis pakub teadmist, probleemi lahendada? milliste argumentidega paremini kaasa rääkida ning missugust teenustaset oma omavalitsuses nõuda. Samaaegselt on see juhtimisvahend nii KOVidele kui ka keskvalitsusele. KOVid ise saavad teada, mida tehakse hästi ja mis vajaks järeleaitamist. Keskvalitsus saab kavandada täpsemaid sekkumis- ja toetusmeetmeid kvaliteedi paranemiseks. Milliste AVP väärtuste Läbipaistvus edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo - Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Esitlusviisi prototüübi koostamine juuli 2018 detsember 2018 koostöös partneritega Arenduse lähteülesande juuli 2018 veebruar 2019 koostamine koostöös partneritega Arenduse valmimine veebruar 2019 detsember 2019 Keskkonna aktiivse kasutuse jaanuar 2020 juuni 2020 propageerimine LUBADUS 3: OSALUSDEMOKRAATIA HOIAKUTE JA OSKUSTE ARENDAMINE ÜLDHARIDUSES 3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses Tegevuse alguse ning lõpu kuu Jaanuar 2016 – detsember 2019 (jätk eelmisele tegevuskavale) Vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad Osalevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sihtasutus asutused Innove, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Valitsusvälised Huvitatud vabaühendused, Tallinna Ülikool, Tartu organisatsioonid Ülikool, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Inimeseõpetuse Ühing, maakondlikud ainesektsioonid, Eesti Õpilasesinduste Liit, kirjastused. Tegevuse kirjeldus EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 14 Millist avalikku probleemi tegevus Avatud ja kaasav poliitika eeldab kodanike lahendab? demokraatiaalaste hoiakute ja oskuste arendamist. Tegevuse kirjeldus Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade sotsiaalainete lõimitud ainekavade arendustöös 2018.-2019. aastal konsulteerib HTM vastavate huvirühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste täiendamiseks/uuendamiseks. Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. Kuidas aitab tegevus kirjeldatud Osalusdemokraatia võtete, sh IKT võimaluste tundmise probleemi lahendada? abil on tulevikus kodanikel nii teadmised, oskused kui ka kogemused, et nõuda avatud valitsemist ja selles ise aktiivselt osaleda. Milliste AVP väärtuste Avalikkuse kaasamine edendamisele tegevus kaasa aitab? / AVP võtmevaldkond, millesse tegevus panustab Lisainfo Tegevusega alustati eelmises tegevuskavas, kuid õppekavade eelnõude kavandid ei ole valmis ning õppekavade arendamise protsess on ülevaatamisel. Õppekava on seni arendatud kaasavalt ja konsulteeritud eri huvirühmadega protsessi käigus. Ainekava väljatöötamine algas 2018. aastal. Ajakava Tegevuse algus Tegevuse lõpp Avaliku konsultatsiooni käigus täiendatakse tegevuse sisu ja ajakava. 5. TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide partnerluse kaudu. Tegevuskava elluviimist koordineerib AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine. Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja võimaluse korral visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaatamiseks ka kokku. Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Tegevuskava rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti. Vahearuannet ei koostata, seda asendavad regulaarsed ülevaated veebis. EESTI TEGEVUSKAVA AVATUD VALITSEMISE PARTNERLUSES OSALEMISEL 2016–2018 15 SELETUSKIRI „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2018–2020“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Avatud valitsemise partnerlus (edaspidi AVP) on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille eesmärgiks on edendada võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus partnerlusega 2012. aastal. Partnerlusega on ühinenud 75 riiki. Eesti eesmärgiks partnerluses osaledes on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Partnerluse koordineerija on Riigikantselei, rahvusvahelisel areenil esindab Eestit Välisministeerium. Partnerluse põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad. 2016–2018 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu – eri osaliste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ministeeriumide esindajad. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja avalikule konsultatsioonile osalusveebi osale.ee. Seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Merilin Truuväärt (693 5222; [email protected]). 2. Eesti tegevuskava koostamise ja konsulteerimise protsess Tegevuskava koostamist veab AVP koordineeriv kogu, langetades sisulised otsused nii prioriteetide, lubaduste kui ka tegevuste kohta, mida tegevuskavasse võtta. Tegevuskava koostamise ettevalmistusi alustati 2018. aasta veebruaris, mil Riigikantselei ning AVP ümarlaua esindajad valmistasid ette protsessi ajakava. Märtsis 2018 leppis koordineeriv kogu kokku tegevuskava koostamise põhimõtetes ja ajakavas. Tegevuskava koostamisel otsustati lähtuda fokuseerituse ja partnerluse põhimõttest (iga osaleja võtab endale tegevuskavas kohustusi). Riigikantselei veebilehel avaldati tegevuskava koostamise protsess. 1 Tabel 1. Avatud valitsemise partnerluse 2018–2020 tegevuskava koostamise senine protsess Aeg Tegevused Tulemus 13. märts 2018 AVP koordineeriva kogu AVP 2018–2020 tegevuskava kohtumine koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud 13. märts – Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud 12. aprill 2018 avatud valitsemise partnerluse edendamiseks aastatel 2018–2020 13. aprill – Ideede arutelud vabaühenduste Esitatud ideed on läbi räägitud ja 8. mai 2018 ja potentsiaalsete elluviijatega. koordineerivale kogule on esitatud 2018–2020 tegevuskava teksti ettepanek tegevuskava koostamine prioriteetideks, lubadustes ja tegevusteks 7. mai – AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on 11. mai 2018 suurenenud 8. mai 2018 AVP koordineeriva kogu Kokku on lepitud tegevuskava kohtumine prioriteetides, lubadustes ja 29. mai – AVP 2018–2020 tegevuskava tegevustes 15. juuni 2018 eelnõu avalik konsultatsioon Järgnes avalik ideekorje – kuu aja vältel oli kõigil osalistel võimalik veebis 1 või e-kirja teel esitada oma ettepanekud uuteks tegevusteks. Kokku tehti tegevuskavasse 9 ettepanekut. 1) KOVides avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine 2) Kohalike avalike teenuste tasemete analüüs ning selle tulemuste esitamine 3) Korruptsiooni ennetamise ja sisekontrollisüsteemi kujundamise juhendamine kohaliku omavalitsuse üksustes 4) Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav eelnõude infosüsteem 5) Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise oskuste arendamine 6) Vabaühenduste rahastamine kestlikumaks ja läbipaistvamaks 7) Avalikele (e)teenustele kvaliteedinõuded 8) Osalusdemokraatia mõtestamine koolihariduses 9) Parlamendi avatuse suurendamine Vabaühendustelt laekus kuus tegevuse ettepanekut ning neli korralduslikku ettepanekut. Riigiasutustelt laekus viis ettepanekut, millest kaks kattus vabaühenduste esitatud ettepanekutega. Ideekorjest laekunud ettepanekud on koondatud https://goo.gl/2GFLBY. Ideede täpsustamiseks toimusid arutelud vabaühenduste ja võimalike elluviijatega:  19. aprill – Kohaliku tasandi ettepanekute ja teenuste kvaliteedinõuete ettepaneku arutelu Osalesid: Merilin Truuväärt (Riigikantselei), Kaie Küngas (Rahandusministeerium), Kersten Kattai (Rahandusministeerium), Andrus Jõgi 1 https://app.citizenos.com/et/topics/cbe29001-967d-4bc7-9e59-0d6ad094d13e 2 (Rahandusministeerium), Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Ott Kasuri (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Skype’i teel Kristina Reinsalu (E-riigi Akadeemia).  21. aprill – Keskvalitsusele suunatud ettepanekute arutelu Osalesid: Merilin Truuväärt (RK), Nele Nõu (RAM), Teele Pehk (Koostöökogu), Maarja-Leena Saar (Rahvaalgatus), Rauno Vinni (Praxis), Külvi Noor (JUM), Alari Rammo (EMSL), Ursula Kaasik (SIM).  15. mai – Riigikogule suunatud ettepaneku arutelu Osalesid: Eiki Nestor (Riigikogu), Kalle Laanet (Riigikogu), Enn Eesmaa (Riigikogu), Siret Neeve (Riigikogu), Liia Hänni (E-Riigi Akadeemia), Alari Rammo (EMSL), Teele Pehk (Koostöökogu) jt. 2. mail anti ülevaade laekunud ettepanekutest ka säästva arengu komisjonile, millele järgnes arutelu. 8. mail arutas koordineeriv kogu, millised ettepanekutest tegevuskavasse kavandada. Lepiti kokku, et kahte ettepanekut osalised veel arutavad ning selgitavad 16. maiks välja, kas AVP raamistik oleks sobivaim viis nende eesmärkide saavutamiseks, ja milliseid tegevusi on osalised valmis tegevuskava raames ellu viima. Tabel 2. Avatud valitsemise partnerluse 2018–2020 tegevuskava koostamise edasine protsess Aeg Tegevused Tulemus 19. juuni 2018 AVP koordineeriva kogu Kokku on lepitud kohtumine tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes Juuni 2018 AVP tegevuskava esitamine Tegevuskava on saanud Vabariigi Valitsusele heakskiidu ja esitatud AVP August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele rahvusvahelisele tugiüksusele Juuli 2018 – juuni Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on 2020 täidetud Avaliku konsultatsiooni järel tegevuskava täiendatakse. Koordineeriv kogu arutab konsultatsioonilt laekunud ettepanekuid ja täiendusi ning saadab tegevuskava valitsusele heakskiitmiseks. Hiljemalt augustis edastatakse AVP tegevuskava rahvusvahelisele sekretariaadile. 2. Tegevuskava sisu ja struktuur AVP 2018–2020 tegevuskava jätkab kaasava ja läbipaistva poliitikakujundamise suunaga, mis on olnud üheks Eesti prioriteediks kõikides tegevuskavades. Tegevuskava eesmärkideks on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Selleks valmistatakse ette 3 kaasavat poliitikakujundamist toetava uue eelnõude infosüsteemi lähteülesanne ning toetatakse kaasamise varasemaks ja sisulisemaks muutmist koolituste ja nõustamisega. Kohalikul tasandil toetatakse avatud valitsemise tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist ning avalike teenuste tasemete võrdleva kasutajasõbraliku avaliku vaate loomist. Varasemast jätkatakse Riigikogu avatuse suurendamisega, samuti arendatakse osalusdemokraatiat edasi koolihariduses. Tegevuskaval on üks prioriteetne eesmärk, mille raames antakse kolm lubadust ja kavandatakse kuus tegevust. Prioriteet: avatud ja 1. lubadus: Tegevused: kaasav suurendada kaasamist ja 1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamine läbipaistvust poliitikakujundamist toetav poliitikakujundamisel infotehnoloogia 1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine 1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine 2. lubadus: 2.1. Avatud valitsemise suurendada kaasatust ja tegevuskava väljatöötamine ja läbipaistvust kohalikus tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses omavalitsuses 2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine 3. lubadus: Osalusdemokraatia hoiakute 4.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine ja oskuste arendamine üldhariduses üldhariduses 3. Tegevuskava rakendamine Tegevuskava viiakse ellu riigi ja valitsusväliste organisatsioonide partnerluse kaudu. Tegevuskava elluviimist koordineerib AVP koordineeriv kogu, mille ülesanne on ka avatud partnerlusega seotud otsuste langetamine (nt tegevuskava tegevuste kohta) ning Eesti AVPs osalemise eesmärkide ja tegevuste laialdane kajastamine. 4 Vastavalt koordineeriva kogu 13.02.2018 otsusele antakse Riigikantselei veebis regulaarseid ja võimaluse korral visualiseeritud ülevaateid tegevuskava elluviimisest. Vähemalt korra tegevuskava perioodil tuleb koordineeriv kogu tegevuskava edenemise ülevaatamiseks ka kokku. Tegevuskava lõppedes koostatakse tegevuskava täitmise aruanne. Tegevuskava rakendusperioodi jooksul koostab sõltumatu hindaja (IRM ehk independent reporting mechanism) tegevuskava täitmise kohta hindamisraporti. Vahearuannet ei koostata, seda asendavad regulaarsed ülevaated veebis. 5
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →