dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 29. mai 2018
Viit
1-11/365-32
Registreeritud
29. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
28. juuni 2018

Failid

  • 📎RE Muinsuskaitseseaduse eelnõust.msg1978 KB
  • 📎Täiendavad märkused muinsuskaitseseaduse eelnõu kohta.bdoc121 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liina Jänes </o=Kultuuriministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=liina.janes> Saaja: 'Merike Laidvee', Jane Adler, Elina Lehestik, Herki Tuus, Kaire Märtin Teema: RE: Muinsuskaitseseaduse eelnõust Tere. Vastuseks Teie 14.05. e-kirjale ja Keskkonnaministeeriumi 25.05.2018 kirjale nr 1-5/18/747-4 saadan vastused ja eelnõu viimase versiooni + lisad. Pärast Justiitsministeeriumi märkuste sisseviimist on eelnõus numeratsioon muutunud. 1. Tegite ettepaneku jätta eelnõu § 47 lõikest 2 välja loa nõue raie tegemiseks arheoloogiamälestise, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis. Selgitame mälestiste kaitsega seonduvat. Kuni 01.06.2011 oli muinsuskaitseseaduses puude mahavõtmine ja istutamine mälestise kaitsevööndis loakohustuslik. Praktikas on see osutunud probleemiks, kuna puudub võimalus seada tööde tegemisele tingimusi. Üldjuhul ei ole Muinsuskaitseametil metsaraiete osas vastuväiteid, kuid vaja on tagada tööde tegemine mälestisi kahjustamata ja selleks seatakse tööde tegemisele tingimused. Raietöödega kaasneb enamasti – kui seda ei tehta kuiva või külmunud maapinnaga – tahes-tahtmata pinnase lõhkumist. Ka 10–20 cm sügavused masina roopad kahjustavad arheoloogilisi kihte, see lõhub ladestuste stratigraafia ja leidude paiknemise. Mälestise kahjustamise ennetamiseks on vajalik töö teostajaga reaalselt enne tööde algust objekt koos üle vaadata (kus paikneb kalme, milline näeb välja kääbas jne) ja seda ka tehakse. Seda saab teha loakohustuse olemasolul, vastasel juhul ei jõua informatsioon töödest Muinsuskaitseametini. Rõhutame, et raietööde loakohustuslikkus ei tähenda raiekeeldu, vaid püütakse leida lahendused, kus kultuuriväärtus ei saaks kahjustada. Praktikas on tingimuste esitamine kõige sagedasem võte, millega välditakse mälestist kahjustavat tegevust ja mõju. Piirang seatakse ainult neile mälestise liikidele, kus see on vajalik. Raietööd võivad kahjustada arheoloogilist kultuurkihti, ehitusjäänuseid, inimtegevuse tulemusena tekkinud pinnasekihte (s.o arheoloogiamälestis), pargi kujunduslikku tervikut (s.o ehitismälestisest park, mitte kõik ehitismälestised), looduslikku pühapaika (s.o eelnõu uues versioonis eraldi mälestise liik), kirikuaia või kalmistu (s.o ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaed, mitte kõik ajaloomälestised) väljanägemist või sealseid väärtuslikke elemente. Arheoloogiamälestiste puhul käsitletakse kaitsevööndit kui ala, kus kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiapärandi elementide ilmnemisega. Arheoloogia-mälestise kaitsevööndis võib esineda kultuurkihi elemente – arheoloogilisi ladestusi, ehitiste või muude rajatiste jäänuseid või -jälgi, leide jms, sest maapealsete konstruktsioonideta arheoloogilise kultuurkihi puhul pole mälestise piiritlemine selge joonega võimalik. Piltlikult öeldes ei ole võimalik maa-aluse mälestise piire maa peal selge piiriga eristada. Samuti leidub arheoloogilisi kihte tihedalt paiknevate mälestiste (nt kääpad, kivikalmed) vahelisel alal, kuhu reeglina määratakse kaitsevöönd. Looduslike pühapaikade puhul ei saa pühaks peetavaid objekte (kivid, allikad, pinnavormid) käsitleda lahus neid ümbritsevast looduskeskkonnast, taimestikust. Looduslikes pühapaikades on oluline vältida ulatuslikumate mahtudega raieliike, kuid teatud tööd võivad olla lubatud. Puistuga kaetud maa-alaliste looduslike pühapaikade (hiied, ohvrikohad), samuti parkide ja ajaloomälestistest kalmistute puhul on kaitsevööndi puistu puhveralaks, mis peab tagama läheduses tehtavate uuendusraiete korral sujuva ülemineku ning kaitsma mälestisel kasvavaid puid lageraietest tingitud avanevate tuulte eest. 2. Viitasite, et jätkuvalt on üheselt reguleerimata jätkuvalt riigi omandis oleval maal (reformimata maa maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses) asuvate muinsuskaitse objektide hooldamise küsimus, mis on kaasa toonud vaidlusi, milline riigiasutus peaks seda tegema. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõukohase seadusega ka see küsimus lahendada. Analoogselt on seadusega riigi esindaja jätkuvalt riigi omandis oleval maal määratud mitmetes seadustes (näit. jäätmeseaduses, planeerimisseaduses jne). Eelnõu kohaselt on mälestise säilitamiskohustus mälestise omanikul, seda ka juhul, kui mälestis paikneb jätkuvalt riigi omandis oleval maal (reformimata maa maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses). Kui mälestise (ehitise) omanik ei ole teada, siis tuleb mälestise omanik välja selgitada või kui selgub, et tegemist on peremehetu ehitisega, siis korraldada ehitise hõivamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996. a määrusele nr 211 „Peremehetu ehitise hõivamise kord“. Riigivaraseaduse § 4 lõike 3 kohaselt täidab maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel riigivara valitseja ülesandeid Maa-amet. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 2 kohaselt on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks ehitusseadustiku tähenduses Maa-amet. Reformimata maa riigivara valitseja ülesandeid täidab eelviidatud õigusaktidest tulenevalt Maa-amet, kelle pädevuses on ka reformimata maal asuvate mälestiste (ehitiste) omanike selgitamine ning kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele ettepanekute tegemine peremehetute ehitiste hõivamiseks. See on ka Rahandusministeeriumi seisukoht (kiri 28.03.2018 kiri nr 12.3-1/2555-1). Leiame, et muinsuskaitseseaduse eelnõu ei ole vaja sellest tulenevalt täiendada. 3. Tegite ettepaneku muuta eelnõu nii, et vesiveskite paistiike ja paise, mis ei ole mälestised, ei saaks määrata edaspidi kaitsevööndisse. Anname selgituse. Praegu on muinsuskaitse all 62 vesiveskit, mis on esinduslik valim sellest ehituspärandi liigist. Muinsuskaitseametile on viimasel ajal tehtud ettepanekud võtta kaitse alla nt Tammiotsa pais (Harjumaa), Saesaare pais (Põlvamaa) ja Lundi pais (Harjumaa), millele on vastatud eitavalt, kaaludes esmalt asja kultuuriväärtust ja riikliku kaitse eeldust. Viimati tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aastal Tudulinna hüdroelektrijaam ja Linnamäe hüdroelektrijaama pais. Mõlema objekti kaitse alla võtmise menetlusse kaasati Keskkonnaamet. Mõlema objekti mälestiseks tunnistamise õigusaktis on öeldud, et mälestiseks tunnistamine ei piira võimalust kasutada ehitist jätkuvalt samas funktsioonis, kuid seda pole nõutud. Kaitsevööndi määramisel ei saa Kultuuriministeerium seada omanikule kohustust jätkata veekogu paisutamist, kuna see ei kuulu meie pädevusse. Seetõttu ei kuulu meie pädevusse ka paisude töökorras hoidmise rahalise mõju hindamine. Mõlema objekti kaitse alla võtmine lähtus uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemustest. Sama uuringu tulemustest ei ole veel otsuseni jõudnud Sindi hüdroelektrijaama hoone kohta tehtud ettepanek, kuid see sisaldab üksnes elektrijaama hoonet ilma paisuta. Sindi paisu lammutamisega on Muinsuskaitseamet juba nõustunud. Mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamine on kaalutlusotsus. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb HMS § 4 lõikest 2 tulenevalt arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Kõigi uute kaitse alla võtmiste puhul küsitakse asjassepuutuvate asutuste, sh Keskkonnaameti ja/või Keskkonnaministeeriumi arvamust, mis annab meile keskkonnavaldkonna sisendi ja võimaluse kaaluda põhjalikult ka keskkonnakaitselisi aspekte. Kindlasti ei kavandata Keskkonnaameti seisukohta küsimata kaitsevööndeid üle paisjärvede ja paisude. Selleks annab selgema aluse ka eelnõu § 16 lõige 1, mille kohaselt küsib Kultuuripärandiamet enne mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist sellekohast arvamust riigi haldusorganilt, kelle pädevus seondub kaitse alla võtta soovitava esemega. 4. Juhtisite tähelepanu eelnõu § 71 lõikes 1 sätestatud kooskõlastamise kohustusele ega nõustunud paragrahvi sõnastusega. Oleme märkusega arvestanud. Eelnõu § 76 (uus numeratsioon) muudetud. 5. Lisaks juhtisite tähelepanu, et Riigikogu menetluses on kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, millega tunnistatakse kehtetuks kinnisasja sundvõõrandamise seadus ja mis on kavandatud jõustuma 1.07.2018. Seega enne MuKS kavandatud jõustumist. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu, et eelnõu § 34 lõikes 3 tuleks pärast eespool viidatud seaduse vastuvõtmist viidata kinnisasja sundvõõrandamise seaduse asemel kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Oleme märkuse teadmiseks võtnud. Lugupidamisega, cid:[email protected] <http://www.kul.ee/www/3lovi_logo_v.png> Liina Jänes kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Kultuuriministeerium tel 628 2381 [email protected] <mailto:[email protected]> www.kultuuriministeerium.ee <http://www.kultuuriministeerium.ee/> | Suur-Karja 23, 15076 Tallinn ----- E-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. From: Merike Laidvee [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 14, 2018 8:40 AM To: Liina Jänes Cc: Jane Adler; Elina Lehestik; Herki Tuus; Kaire Märtin Subject: RE: Muinsuskaitseseaduse eelnõust Tere Nagu kokku lepitud, edastan meiepoolsed seisukohad märkustega arvestamise kohta. Läbi vaadanud eelnõu ja seletuskirja ning kooskõlastamise tabeli leiame, et kõigi meie esitatud märkustega ei ole piisavalt või üldse arvestatud ning ei nõustu sellega. 1. Jätkuvalt on eelnõus konflikt kalanduse valdkonna eesmärkidega - paisud ja paisjärved ning nende võimalik määramine kaitsevööndisse. Eelnõu § 11 lg 1 sätestab, et mälestise kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, mille eesmärk on kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, mis tagab mälestise vaadeldavuse ja seda ümbritsevate, mälestisega ajalooliselt seotud kultuuriväärtuslike objektide säilimise ning teiseks kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Eelnõu seletuskirjast on küll KeM ettepanekul välja jäetud selge viide vesiveski paistiigile, kuid meie hinnangul ei välista see veel nende määramist kaitsevööndisse. Oleme oma kirjades korduvalt palunud Kultuuriministeeriumil analüüsida, missugune on mõju paisude omanikele (tihtipeale füüsilised isikud), kellel edaspidi mälestisele kaitsevööndi määramisel seatakse kohustuseks veekogu paisutamise jätkamine. Oleme palunud analüüsida, missugused kulutused kaasnevad paisude ja paisjärvede hooldamise ja rekonstrueerimisega ja selgitada, kas nende kulude katmisega on arvestatud riigieelarves. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kaitsevööndisse jäävate paisude ja paisjärvede töökorras pidamiseks mingit riigipoolset toetust eelnõu ette ei näe ning see jäetakse kaitsevööndis olevate objektide omanike kanda. Sellist analüüsi ei ole tehtud, ka ei ole seda mõju hinnatud eelnõu seletuskirjas. Selline olukord, kus kaitsevööndi määramisel mälestise ümber nõutakse paistiikide (paisjärvede) säilimist, millega pannakse suured rahalised ja administratiivsed (vee erikasutusluba, KMH) kohustused objektide omanikele ilma toetuse võimalust ette nägemata ei ole meie arvates mõistlik ega põhjendatud. Keskkonnaministeerium on praktikale tuginedes seisukohal, et paisjärve säilitamiseks vajalikud kulutused võivad ulatuda kümnetesse ja sõltuvalt suurusest ka sadadesse tuhandetesse eurodesse ühe objekti kohta. Meie jaoks on küsitav, kas paisuomanikele on põhjendatud nii suurte hooldus- ja rekonstrueerimiskohustuste seadmine läbi kaitsevööndi määramise? Eelnevat ja ka meie varasemaid seisukohti arvestades teeme ettepaneku muuta eelnõu nii, et vesiveskite paistiike ja paise, mis ei ole mälestised, ei saaks määrata edaspidi kaitsevööndisse. 2. Teiseks probleemiks on eelnõu § 71 lõikes 1 sätestatud kooskõlastamise kohustus. Vastuseks meie märkusele kooskõlastamise õigusliku tähenduse kohta olete selgitanud, et kooskõlastus eelnõus on HMS § 16 tähenduses, seega olete pidanud silmas, et tegemist on siduva seisukohaga. Lisaks olete täiendanud sätet viidetega tegevustele, millisel juhul on kooskõlastus vajalik. KeM ei nõustu jätkuvalt sellise sõnastusega. Säte on vastuolus VeeS § 17 lõigetega 4 ja 41, kuna süvendab veelgi juba olemasolevat vastasseisu muinsuskaitse ja keskkonnakaitse vahel. Eelnõukohase seaduse § 47 lg 1 p 2 (nagu ka täna kehtiva MuKS § 40 lg 1) kohaselt on ehitise välisilme muutmiseks vajalik Kultuuripärandiameti luba. Kui Keskkonnaamet leiab, et kalapääs on igal juhul vajalik tulenevalt VeeS § 17 lõikest 4 ning ei esine kaalukat põhjust selle rajamata jätmiseks ehk ei saa kohaldada sama paragrahvi lg 41, siis saab Kultuuripärandiamet kalapääsu ehitamist mitte lubada lisaks § 47 lg 1 punktile 2 ka § 71 lg 1 alusel jättes kooskõlastamata kalapääsu rajamise projekti. See loob ebavõrdse olukorra muinsuskaitse ja muude valdkondade, sh keskkonnakaitse vahel. Muinsuskaitse ei saa prevaleerida teiste riiklike huvide ees. Juhime tähelepanu, et ka täna saadab KeA kõik muinsuskaitseobjekte puudutavate haldusaktide eelnõud arvamuse andmiseks ka Muinsuskaitseametile, kuna selline nõue tuleneb juba HMS §-st 6. Kui eelnõu ettevalmistajad peavad siiski vajalikuks see põhimõte MUKS-is sõnaselgelt välja tuua, teeme ettepaneku asendada eelnõu § 71 lõikes 1 sõna „kooskõlastus“ sõnaga „arvamus“ vastavas käändes. Arvamus annab võimalus otsustajal kaaluda, kas tegevuse lubamine või mittelubamine on põhjendatud. Kui eelnõu ettevalmistajad leiavad, et arvamus siiski ei taga huvide kaitset, siis teeme täiendavalt ettepaneku kaaluda võimalust olukorras, et kui kaks ametkonda ei suuda kokku leppida, kuidas konkreetne olukord lahendada, anda otsuse tegemise pädevus kõrgemal tasemel – Vabariigi Valitsusele. Analoogselt nagu maavara kaevandamise lubamise otsustab ametkondade vastasseisu korral Vabariigi Valitsus (MaaPS § 55 lg 4). 3. Lisaks juhime tähelepanu, et hetkel on Riigikogu menetluses kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, millega tunnistatakse kehtetuks kinnisasja sundvõõrandamise seadus ja mis on kavandatud jõustuma 1.07.2018. Seega enne MuKS kavandatud jõustumist. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu, et eelnõu § 34 lõikes 3 tuleks pärast eespool viidatud seaduse vastuvõtmist viidata kinnisasja sundvõõrandamise seaduse asemel kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Kui meie seisukohtade osas on täiendavaid küsimusi, siis punkti 1 osas palun ühendust võtta Kaire Märtini (626 0711) või Herki Tuusiga (626 0733) ja punkti 2 osas Jane Adleri (6807406) või Elina Lehestikuga (626 2904). Parimate soovidega Merike Laidvee Nõunik Õigusosakond Keskkonnaministeerium Tel 626 2905 From: Liina Jänes [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, April 18, 2018 2:00 PM To: Merike Laidvee <[email protected]> Subject: RE: Muinsuskaitseseaduse eelnõust Tere. Saadan. Liina Jänes From: Merike Laidvee [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, April 18, 2018 1:36 PM To: Liina Jänes Subject: RE: Muinsuskaitseseaduse eelnõust Tere, Liina Kuna mul ei õnnestu kuidagi EISi pääseda, siis kas oleks võimalik seal olevad failid e-kirjaga saata, saan need siis sisuspetsialistidele kohe edasi saata. Ette tänades Merike Laidvee From: Liina Jänes [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, April 18, 2018 1:08 PM To: Merike Laidvee <[email protected]>; Ivo Jaanisoo <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Merle Põld <[email protected]> Subject: Muinsuskaitseseaduse eelnõust Tere. Täname ettepanekute eest, mille tegite muinsuskaitseseaduse eelnõule. Oleme eelnõud ja seletuskirja täiendanud. Uue versiooni ja tabeli ettepanekutega arvestamise kohta leiate EIS-ist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f7f4a9c-09b7-4005-9a4e-b 9d297336134 Lugupidamisega, cid:[email protected] <http://www.kul.ee/www/3lovi_logo_v.png> Liina Jänes kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Kultuuriministeerium tel 628 2381 [email protected] <mailto:[email protected]> www.kultuuriministeerium.ee <http://www.kultuuriministeerium.ee/> | Suur-Karja 23, 15076 Tallinn ----- E-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Kultuuriministeerium Teie 01.02.2018 nr 1-11/365-1 Meie 25.05.2018 nr 1-5/18/747-4 Täiendavad märkused muinsuskaitseseaduse eelnõu kohta Keskkonnaministeerium esitas oma märkused ja ettepanekud muinsuskaitseseaduse eelnõu kohta oma 23.02.2018 kirjaga nr 28.02.2018 nr 1-5/18/747-3. Kahetsusväärselt jäi meie kooskõlastuskirjast välja märkus, mis puudutab kinnismälestiste ja muinsuskaitseala kaitsevööndis raiete reeglite muutmist võrreldes kehtiva korraga. Kehtiva muinsuskaitseseaduse §st 25, täpsemalt selle lõikest 7 tulenevalt ei ole kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis raie tegemiseks vaja Muinsuskaitseameti luba. Eelnõu § 47 lõige 2 aga sätestab, et raie tegemiseks arheoloogiamälestise, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis on nõutav Muinsuskaitseameti luba. Seletuskirjas (lk 44) toodud selgituse kohaselt võivad muu hulgas ka raietööd kahjustada arheoloogilist kultuurkihti, ehitusjäänuseid, inimtegevuse tulemusena tekkinud pinnasekihte, pargi kujunduslikku tervikut, kirikuaia või kalmistu väljanägemist ning väärtuslikke elemente. Samas ei selgu seletuskirjast, millega on sellise nõude kehtestamine põhjendatud ja miks praegu kehtiv kord ei ole piisav. Samuti ei ole analüüsitud, milline on selle nõude mõju. Meie hinnangul kaasneb sellega täiendav bürokraatia, mis ei ole põhjendatud. Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku jätta eelnõu § 47 lõikest 2 välja loa nõue raie tegemiseks arheoloogiamälestise, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis. Lisaks juhime tähelepanu, et jätkuvalt on üheselt reguleerimata jätkuvalt riigi omandis oleval maal (reformimata maa maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses) asuvate muinsuskaitse objektide hooldamise küsimus, mis on kaasa toonud vaidlusi, milline riigiasutus peaks seda tegema. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku eelnõukohase seadusega ka see küsimus lahendada. Analoogselt on seadusega riigi esindaja jätkuvalt riigi omandis oleval maal määratud mitmetes seadustes (näit. jäätmeseaduses, planeerimisseaduses jne). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Merike Laidvee 626 2905, [email protected] Mare Hiiesalu 676 7811, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →