Rahandusministeerium
Siseministeerium
Maaeluministeerium 25.05.2018 nr 1-4/18/3569
Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22
muutmine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium;
Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium
Rene Lauk
626 2948,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
SELETUSKIRI
Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete
ressursitõhusus„ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse
tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste
toetamine“ muutmine eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes
„Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse
tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ korral. Eelnõu ja
selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
Mihkel Krusberg (e-post:
[email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse
osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post:
[email protected], telefon: 626
2867) ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e-
post:
[email protected], telefon: 626 2985). Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise
osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], telefon: 626
2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas välisfinantseerimise
osakonna struktuurivahendite büroo peaspetsialist Hannes Aarma (e-post:
[email protected], telefon: 626 0732).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb 26 -st punktist.
1) Paragrahv 5 lõiget 1 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et ettevõtete innovaatilisi energia- ja
ressursitõhususe investeeringuid toetatakse mitte lihtsalt meetme raames vaid konkreetselt
meetme tegevuste raames. Täpsustuse tingis praktikas esile kerkinud vajadus.
2) Paragrahv 5 lõiget 2 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et toetatavad tegevused on määratletud
meetme tegevuse raames. Täpsustus on seotud eelmise punkti muudatusega ja tulnud vajadusest
selgitada, et toetatakse tegevusi, mis vajalikud meetme tegevuste jaoks.
3) Paragrahv 5 lõike 2 punkti 1 muudetakse.
Selguse mõttes täpsustatakse, et muude loetletud tegevuste hulgas on meetme tegevuse raames
toetatavad tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud ressursisäästu lahenduste
väljatöötamine ja rakendamine. Varasemas sõnastuses oli toetatav tegevus terviklike
ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Ümber sõnastamine on tingitud
praktilisest vajadusest selgitada, et antud punkti alusel saab toetust küsida ka selliste
ressursisäästu lahenduste jaoks, mis ei ole terviklikud, kuid samas on antud hetkel lihtsalt kõige
optimaalsemad. Lisaks tõusis esile praktiline küsimus sellest, mida täpselt tervikliku lahenduse
all silmas peetakse ja kuidas seda hinnata.
4) Paragrahv 5 lõike 2 punkti 4 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et meetme tegevuse raames on üheks
toetatavaks tegevuseks mitte ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused vaid
nende lahenduste kasutuselevõtt tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu. Täpsustus on
vajalik selgitamaks, et projekti tegevuste raames toetatakse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi kui need on konkreetselt selle projekti tegevuste
raames kasutusele võetud ja aitavad tagada ressursisäästu.
5) Paragrahv 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
Muudatus on vajalik ja seotud § 9 lõikes 1 tehtava muudatusega. Kuna ühe projekti taotluse
toetuse minimaalne suurus on edaspidi 200 001 eurot, siis VTA-d ei anta (piirmäär 200 000
eurot). VTA-d on edaspidi võimalik taotleda meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse
„Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse;
ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele
avatud taotlemise korral.
6) Paragrahv 6 lõiget 2 muudetakse.
Täpsustatakse sõnastust põhjendusel, et käesoleva meetme tegevusteks antav toetus on edaspidi
alati riigiabi, kuna VTA andmise võimalus edaspidi käesoleva määruse raames puudub.
Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud muudatusega.
7) Paragrahv 6 lõike 2 punktid 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.
Muudatus on seotud sama paragrahvi lõike 1 kehtetuks tunnistamisega.
8) Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4 ja 5.
Lõikes 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.
Projekti abikõlblikkuse perioodi kestusele piirangu seadmise eesmärk on motiveerida taotlejaid
paremini planeerima ja läbi mõtlema projekti tegevused ja elluviimise ajakava. Samuti
vähendada praktikas esile kerkinud põhjendamatut projekti elluviimisega venitamist.
Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib
abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra. Määruse muudatusega võimaldatakse
toetuse saajal abikõlblikkuse perioodi mõjuval põhjusel pikendada, tagamaks, et projekti
elluviimistähtaja pikenemine ei oleks ainus põhjus, mis takistaks oluliste projektide elluviimist
ja seeläbi meetme eesmärkide saavutamist.
9) Paragrahv 8 lõiget 2 muudetakse.
Varem eraldi punkti 1 all olnud sõnastus tõstetakse selle ette preambulasse ja selle tõttu liiguvad
kõik järgnevad punktid ühe võrra ülespoole (nt p 2 on nüüd muudetud määruses p 1 jne). Seoses
sellega muutub ka kogu lõike punktide järjekord.
Paragrahv 8 lõike 2 all on välja toodud, millised on abikõlblikud kulud erinevat liiki abi
andmisel (regionaalabi, keskkonnakaitseks antav abi ja energiatõhususeks antav abi).
Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva
punkti selgitust.
Regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi
määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ja lõigetes 7 ja 8 toodud tingimustele. Konkreetselt
tähendab see, et abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate
investeeringute kulud (art 14 lg 4 p a). Samuti peavad tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks
antud abi korral abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit
eelneva kolme majandusaasta jooksul. Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks
antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava
vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (art
14 lg 7).
Immateriaalset vara võib arvutada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab
järgmistele tingimustele (art 14 lg 8):
a) vara tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
b) vara peab olema amortiseeritav;
c) vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning
d) vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks
aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses
alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.
Keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida
arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimustele.
See tähendab, et abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis võimaldavad teha liidu
keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või saavutada liidu normatiivide
puudumise korral kõrgem keskkonnakaitse tase. Neid arvestatakse järgmiselt:
a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes
määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega
seonduvad kulud;
b) kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud,
viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud
võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega
seotud abikõlblikud kulud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole
abikõlblikud.
Energiatõhususeks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida
arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määrus artikli 38 lõikes 3 toodud tingimustele.
See tähendab, et abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud
suurema energiatõhususe saavutamiseks. Neid arvestatakse järgmiselt:
a) kui energiatõhususse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes
määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused energiasäästuga
seonduvad kulud;
b) kõigil muudel juhtudel määratletakse energiatõhususse tehtava investeeringu kulud, viidates
sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma
abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel
määratletakse energiatõhususega seotud kulud, mis on abikõlblikud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud suurema energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
Käesoleva paragrahvi punkti 5 muudetakse seoses lõikes tehtud muudatustega, kus muutus
punktide järjekord. Käesolevas punktis viidatud punktid 2, 3, ja 4 muutuvad muudatuse tõttu
punktideks 1, 2 ja 3.
10) Paragrahv 9 lõiget 1 muudetakse.
Ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on edaspidi 200 001 eurot. Väiksemaid
summasid on edaspidi võimalik taotleda meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse
„Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse;
ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele
avatud taotlemise korral.
11) Paragrahv 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
Kehtetuks tunnistamine on seotud paragrahv 6 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega.
12) Paragrahv 9 lõiget 7 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust. Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse
riigiabi, finantseeritakse lisaks taotlusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa
Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu finantseerimise määr nimetatud
allikatest ületada määruses edaspidi loetletud määradest. Loetelust on välja jäetud vähese
tähtsusega abi ja muudatus on seotud paragrahv 6 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega.
13) Paragrahv 9 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.
Muudatus on seotud paragrahv 6 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. Käesoleva määruse raames
enam VTA-d ei anta.
14) Paragrahv 9 lõiget 8 muudetakse.
Seoses sama paragrahvi lõike 2 kehtetuks tunnistamisega, muutub ka viide punktidele, mis
kajastavad erinevat liiki abi andmise ja omafinantseeringu seoseid. See tähendab, et lõikes 8
asendatakse lauseosa „2-6“ lauseosaga „3-6“.
15) Paragrahvi 11 muudetakse.
Uues sõnastuses on lõike 1 punktis 3 loetletud tegevusala, mida eelnevalt polnud nimetatud.
Toetuse taotlejate (edaspidi taotleja) ringi laiendatakse. Edaspidi võib taotleja olla äriühing,
kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008)
koodidele: tekstiilitootmine (jagu C, alajagu 13), rõivatootmine (jagu C, alajagu 14) ning
nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (jagu C, alajagu 15). Taotlejate ringi on laiendatud, et
anda ka eelmises määruses nimetamata töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtetele, kui
ressursimahukatele ettevõtetele, võimalus taotleda toetust ja muuta oma tegevus
ressursisäästlikkumaks. Lisaks on alguses peale lubatud, et viiakse vastavusse ressursiauditi ja
investeeringu määruse sihtrühm, mida käesolevaga ka tehakse.
Eelnevalt punktis 3 nimetatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008)
koodid on tõstetud punkti 4 alla. Lisaks on tegevusalasid täpsustatud. Edaspidi võib taotleja olla
äriühing kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008)
koodidele: puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja
punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16), paberi ja pabertoodete tootmine (jagu
C, alajagu 17), trükindus ja salvestiste paljundus (jagu C, alajagu 18) ning mööblitootmine (jagu
C, alajagu 31).
Uues sõnastuses on punktis 5 loetletud tegevusala, mida eelnevalt polnud nimetatud. Taotlejate
ringi laiendatakse. Edaspidi võib taotleja olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: koksi ja puhastatud
naftatoodete tootmine (jagu C, alajagu 19), kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (jagu C,
alajagu 20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (jagu C, alajagu 21) ning
kummi- ja plasttoodete tootmine (jagu C, alajagu 22).
Eelnevalt punktis 5 nimetatud tegevus on tõstetud punkti 6.
Punktiga 7 on uue tegevusalana lisatud, mida eelnevalt polnud nimetatud. Edaspidi võib taotleja
olla ka äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
(EMTAK 2008) koodidele: metallitootmine (jagu C, alajagu 24), metalltoodete tootmine, v.a
masinad ja seadmed (jagu C, alajagu 25), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
(jagu C, alajagu 26), elektriseadmete tootmine (jagu C, alajagu 27), mujal liigitamata masinate
ja seadmete tootmine (jagu C, alajagu 28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine
(jagu C, alajagu 29), muude transpordivahendite tootmine (jagu C, alajagu 30), muu tootmine
(mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (jagu C, alajagu
32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (jagu C, alajagu 33).
Lõike 2 punkti 2 uues sõnastuses eemaldatakse nõue, et taotlejal peab viimasel majandusaastal
olema müügitulu projekti tegevuskohas. Eelmine sõnastus ei täitnud praktikas oma eesmärki ja
seetõttu on uue punktina lisatud käesolevasse paragrahvi nõue, et tootmisüksus, millele toetust
taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat.
Selguse mõttes muudetakse lõike 2 punkti 5 sõnastust, sest praktikas osutus eelmine sõnastus
liiga kohmakaks ja taotlejatele segadust tekitavaks. Uue sõnastuse kohaselt peab projekti
raames olev tegevus toimuma taotleja omandis oleval hoonestatud või hoonestama kinnistul
või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud rendileping, mis tõendab projekti
elluviimise võimalikkust antud kinnistul.
Lisaks täiendatakse lõiget punktiga 6. Muudatus seotud sama paragrahvi lõike 2 punkti 2
muudatusega kus eemaldati taotleja müügitulu nõue projekti tegevuskohas. Antud sõnastus ei
täitnud oma eesmärki, milleks on tagada, et ressursitõhususe edendamise toetust ei küsitaks
sinna, kus reaalset tegevust ei toimu. Seetõttu on lisatud nõue, et tootmisüksus, millele toetust
taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat.
Selguse mõttes lühendatakse lõike 3 sõnastust ja uues sõnastuses nõutakse, et taotlejal oleks
projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Kustutatud osa on
asjakohane seletuskirjale, mitte määrusele, mis praktikas osutus taotlejatele segadust
tekitavaks.
Selguse mõttes täpsustatakse lõike 4 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt peab taotlejal olema
tehtud nõuetekohane detailne ressursiaudit, mis kinnitab tekkivat ressursisäästu ning
kavandavate investeeringute asjakohasust. Täpsustus on vajalik selgitamaks taotlejale
ressursiauditi nõuet. Nimelt on ressursiaudit vajalik selleks, et taotleja saaks korraliku sisendi
taotluse koostamisele ning taotluse hindamisel oleks selgelt näha projekti vajalikkus.
Täiendusega lõikes 5 seatakse ressursiauditile lühem vanusepiirang. Detailne ressursiaudit ei
tohi olla vanem kui 2 aastat, peab kajastama ettevõtte olemasolevat olukorda ning tehtud
kooskõlas rakendusasutuse kinnitatud ressursiauditi metoodikaga. Ressursiauditi vanusepiirang
toodi kolmelt aastalt kahele, kuna praktikas on selgunud, et kolme aastaga võib majanduslik
olukord ja seetõttu ka muud andmed oluliselt muutuda, mistõttu ei pruugi audit olla enam
piisavalt asjakohane.
16) Paragrahv 12 lõike 1 punkti 4 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et taotlusest peab selguma, kas taotleja
taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
esitab ta sellekohase teabe. Praktikas osutus eelmine sõnastus liiga kohmakaks ja taotlejatele
segadust tekitavaks. Uue sõnastuse kohaselt on täpsustatud, et kui projektile on samal ajal
saadud toetust muudest vahenditest, siis selline info peab sisalduma juba taotluses endas.
17) Paragrahv 12 lõike 1 punkti 8 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et taotlus peab sisaldama struktuuritoetuse
teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust. Täpsustus viitab, et
teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste tegemisel tuleb juhinduda mitte suvalistest
vaid struktuuritoetuste teavitusnõuetest.
18) Paragrahv 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
Nõue tunnistatakse kehtetuks, kuna see pole aktuaalne. Praktikas tekkinud kogemusele
tuginedes võib öelda, et detailne audit on piisavalt konkreetne, et selle alusel saaks projekti
põhjendamatult juppideks jagada.
19) Paragrahv 15 lõiget 3 täiendatakse
Õigusselguse tagamiseks täpsustatakse lõikes, et lisaks taotlusele, kontrollib rakendusüksus ka
taotleja vastavust nõuetele. Uue sõnastuse kohaselt kontrollib rakendusüksus 60 tööpäeva
jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse
seaduse ja käesoleva määruse §-des 11 ja 12 esitatud nõuetele. Kui kontrollimise tulemusena
avastatakse taotleja või taotluse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 20 tööpäeva. Taotluste menetlemise tähtaega
pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Täpsustusega tehakse selgemaks,
mida rakendusüksus kontrollib vastavuse hindamiseks.
20) Paragrahv 17 lõiget 1 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust. Täpsustatud on, et käesoleva määruse §-s
12 nõuetele vastava taotluse puhul hinnatakse taotlust esmalt järgmiste vastavuskriteeriumide
alusel. Täpsustus on vajalik selgitamaks hindamise korda, et kõigepealt hinnatakse taotlust küll
vastavuskriteeriumite alusel, kuid lisaks vastavuskriteeriumitele on ka valikukriteeriumid.
21) Paragrahv 17 lõikeid 4-6 täiendatakse.
Selguse mõttes täpsustatakse lõikes 4 täiendusega sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt hinnatakse
käesoleva määruse § 12 nõuetele ja § 17 kriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlust
järgnevalt käesoleva § lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumite alusel. Täpsustus on vajalik
selgitamaks hindamise korda, et peale vastavuskriteeriumite täitmist hinnatakse
valikukriteeriumite alusel.
Täpsustatud sõnastuses on lõikes 5 öeldud, et rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks
hindamiskomisjoni kuhu kaasab taotluse hindamiseks eksperte ja rakendusasutuse töötajaid.
Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru
avamise kuupäeval. Täpsustatud on, et rakendusüksus moodustab taotluste hindamiseks ühe
hindamiskomisjoni.
Täiendatud sõnastuses on lõike 6 punktis 1 täpsustatud, et projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele all on silmas peetud ressursikasutuse paranemist.
22) Paragrahv 17 lõiget 10 muudetakse.
Muudatus on seotud paragrahv 11 lõikes 1 tehtud muudatustega. Taotlejate ringi laiendatakse
ja senise 5 grupi asemel on edaspidi 7 gruppi, mis on kooskõlas ka ressursiauditi sihtrühmaga.
Taotlejad on grupeeritud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK
2008) koodidele. Taotlusi hinnatakse vastavalt käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktide 1–7
kaupa.
23) Paragrahv 21 lõiget 2 muudetakse
Täiendatud sõnastuses on täpsustatud, et toetuse saaja esitab hangete läbiviimise plaani hangete
osas, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot, hiljemalt 20 tööpäeva
enne esimese hanke välja kuulutamist. Täpsustus on vajalik selgitamaks, et plaan käib hangete
läbiviimise kohta.
24) Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5.
Toetuse saaja avaldab hanketeate hanke kohta riigihangete registris. Täienduse mõte on tagada
suurem läbipaistvus hanke läbiviimisel. Riigihangete registris avaldatud hanketeatele on kõigil
soovijatel ligipääs. Samas ei ole toetuse saajal kohustus kogu hanget registris läbi viia, kuid
peab lisama kodulehe vms lingi kus kogu muu info hanke kohta on kättesaadav.
Rahandusministeeriumi kodulehelt on kättesaadav ka juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija
riigihangete seaduse mõttes. Juhend asub järgmisel aadressil:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/register/juhis_
toetuse_saajatele_al_1.09.pdf
25) Paragrahv 23 lõiget 1 täiendatakse.
Täiendusega lisatakse toetuse saajale kohustus esitada rakendusüksusele lisaks vahe- ja
lõpparuandele ka järelaruanded. Täiendus on vajalik, et vältida olukorda, kus rakendusüksus
peab hakkama toetuse saajalt eraldi küsima iga kord aruannet projekti tulemuste kohta. Selleks
on toodud siis järelaruanded, et rakendusüksus saaks hinnata projekti tulemuslikkust ja
saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile.
26) Paragrahv 23 lõiget 7 muudetakse.
Kui varasemalt oli rakendusüksusel õigus toetuse saajalt nõuda aruannete esitamist
tulemuslikkuse hindamiseks, siis määruse muudatusega on toetuse saajal edaspidi kohustus
esitada rakendusüksusele abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul iga-aastased
järelaruanded, mis võimaldavad hinnata projekti tulemuslikkust ning kajastavad muuhulgas
saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile. Nõue on vajalik selleks, et
oleks võimalik hinnata meetmega saavutatud tulemusi kogustena (t, m3, kWh) ressursside
lõikes.
27) Paragrahv 7 lõige 1.
Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva
punkti selgitust, seda muutmata.
Määruses on kirjas, et projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise
otsuses märgitud kuupäeval. Praktikas on mõningatel juhtudel tekkinud taotlejatel antud
sõnastusest arusaamisel probleeme. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguse määratlemine on
oluline, sest ainult abikõlblikkuse perioodil tehtavaid kulusid rahastatakse projektitoetusest.
Seetõttu on oluline, et projekti tegevustega ei tohi teha algust mitte varem kui taotluse esitamise
päeval
28) Paragrahv 12 lõige 1 punkt 6.
Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva
punkti selgitust, seda muutmata.
Määruses on kirjas, et taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid. See
tähendab, et projekti tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist, ehk toetusel peab
olema ergutav mõju. Grupierandi määruse alusel loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abisaaja
on taotluse esitanud enne projekti või tegevustega seotud tööga alustamist.
29) Paragrahv 21 lõige 1.
Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva
punkti selgitust, seda muutmata.
Täpsemalt tähendab antud lõikes nimetatud kohustus seda, et projekti eduka elluviimise all
tuleb silmas pidada ka taotluses märgitud ressursisäästu saavutamist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.
Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse
erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse
investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1080/2006;
Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks;
4. Määruse jõustumine ja mõjud
Eelnõu jõustub üldises korras. EL 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti
majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja
teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja
lisandväärtuse suurendamiseks.
Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mida
rahastatakse EL 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori
eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse
tõttu ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist.
Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursitõhususe alaste investeeringute tegemist.
Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme
soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümber kujundamisega,
keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see
on otseselt seotud tootmise või teenusega).
Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“,
EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima
võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja
ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on
jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana.
Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest.
Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest
vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile
Siim Kiisler
Minister Andres Talijärv
Kantsler
EELNÕU
7.05.2018
MÄÄRUS
………….………nr……….
Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 20014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruses nr 22 „Toetuse andmise tingimused meetme
„Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse
tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud
taotlemise korral muutmine“ tehakse järgmised muudatused:
1) Paragrahv 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Meetme“ sõnaga „tegevuse“;
2) Paragrahv 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Meetme“ sõnaga „tegevuse“;
3) Paragrahv 5 lõike 2 punktist 1 jäetakse ära sõna „terviklike“;
4) Paragrahv 5 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutuselevõtt tootmisprotsessis, mis
tagavad ressursisäästu;“;
5) Paragrahv 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
6) Paragrahv 6 lõike 2 sissejuhatavas lauses jäetakse enne sõna „käesolevas“ ära sõna
„Kui“;
7) Paragrahv 6 lõike 2 punktid 6 - 8 tunnistatakse kehtetuks;
8) Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud;
(5) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus
abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra.“;
9) Paragrahv 8 lõiget 2 sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud
tegevuste elluviimisega ning on vajalikud meetme tulemuste ja projekti eesmärkide ning
tulemuste saavutamiseks, sealhulgas:
1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;
2) investeeringutega seotud seadistamise kulud;
3) ressursikasutuse seire (mõõtmised ja analüüs, mõõteriistad) kulud;
4) punktides 1, 2 ja 3 nimetatud investeeringute, seadistamise ja seirega seotud toetuse saaja
personali koolituste kulud;
5) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud,
mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ja
lõigetes 7 ja 8 toodud tingimustele;
6) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on
abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi
määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimustele;
7) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud energiatõhususeks antava abi andmisel on
abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi
määrus artikli 38 lõikes 3 toodud tingimustele;
8) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014 a
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja
kord“ nõuete täitmiseks.“;
10) Paragrahv 9 lõikes 1 asendatakse lauseosa „100 000“ lauseosaga „200 001“;
11) Paragrahv 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
12) Paragrahv 9 lõige 7 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi, finantseeritakse lisaks taotlusele ka
muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei
tohi tegevuse kogu finantseerimise määr nimetatud allikatest ületada:“;
13) Paragrahv 9 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) Paragrahv 9 lõikes 8 asendatakse lauseosa „2-6“ lauseosaga „3-6“;
15) Paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10) ja joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
3) tekstiilitootmine (jagu C, alajagu 13), rõivatootmine (jagu C, alajagu 14) ning
nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (jagu C, alajagu 15);
4) puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja
punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16), paberi ja pabertoodete tootmine
(jagu C, alajagu 17), trükindus ja salvestiste paljundus (jagu C, alajagu 18) ning
mööblitootmine (jagu C, alajagu 31);
5) koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, alajagu 19), kemikaalide ja
keemiatoodete tootmine (jagu C, alajagu 20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide
tootmine (jagu C, alajagu 21) ning kummi- ja plasttoodete tootmine (jagu C, alajagu 22);
6) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23);
7) metallitootmine (jagu C, alajagu 24), metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed
(jagu C, alajagu 25), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (jagu C, alajagu 26),
elektriseadmete tootmine (jagu C, alajagu 27), mujal liigitamata masinate ja seadmete
tootmine (jagu C, alajagu 28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (jagu C,
alajagu 29), muude transpordivahendite tootmine (jagu C, alajagu 30), muu tootmine
(mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (jagu C,
alajagu 32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (jagu C, alajagu 33).
(2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded:
1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise
määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
2) taotleja viimase 3 majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või
kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga.
3) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud;
4) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad
maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
5) tegevus projekti raames peab toimuma taotleja omandis oleval hoonestatud või
hoonestama kinnistul või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud rendileping,
mis tõendab projekti elluviimise võimalikkust antud kinnistul;
6) tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat.
(3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus.
(4) Taotlejal peab olema tehtud nõuetekohane detailne ressursiaudit, mis kinnitab tekkivat
ressursisäästu ning kavandavate investeeringute asjakohasust.
(5) Detailne ressursiaudit ei tohi olla vanem kui 2 aastat, kajastama ettevõtte olemasolevat
olukorda ning tehtud kooskõlas rakendusasutuse kinnitatud ressursiauditi metoodikaga.“;
16) Paragrahv 12 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „kui“ lauseosaga „taotlusest peab
selguma, kas“;
17) Paragrahv 12 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „sisaldab“ sõnaga
„struktuuritoetuse“;
18) Paragrahv 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
19) Paragrahv 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Rakendusüksus kontrollib 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates
taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse §-des 11 ja 12
esitatud nõuetele. Kui kontrollimise tulemusena avastatakse taotleja või taotluse puudusi,
teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 20
tööpäeva. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud
aja võrra.“;
20) Paragrahv 17 lõike 1 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõna „taotlust“ sõnaga
„esmalt“;
21) Paragrahv 17 lõiked 4-6 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva määruse § 12 nõuetele ja § 17 kriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlust
hinnatakse järgnevalt käesoleva § lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumite alusel.
(5) Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni kuhu kaasab
taotluse hindamiseks eksperte ja rakendusasutuse töötajaid. Rakendusüksus avaldab
hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval.
(6) Taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (ressursikasutuse paranemine) – 50%
koondhindest;
2) projekti kuluefektiivsus – 30% koondhindest;
3) toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia ja projekti põhjendatus – 20%
koondhindest.“;
22) Paragrahv 17 lõikes 10 asendatakse lauseosa „1-5“ lauseosaga „1-7“;
23) Paragrahv 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ plaani“ sõnadega „hangete osas“;
24) Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Toetuse saaja avaldab hanketeate hanke kohta riigihangete registris.“;
25) Paragrahv 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja
esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“;
26) Paragrahv 23 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta
jooksul iga-aastased järelaruanded, mis võimaldavad hinnata projekti tulemuslikkust ning
kajastavad muuhulgas saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile.“.
Siim Kiisler
Minister Andres Talijärv
Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0533 - Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea54432e-6d82-4743-ba3d-77b6d3083e34
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea54432e-6d82-4743-ba3d-77b6d3083e34?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main