dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. mai 2018
Viit
1-12/1270-1
Registreeritud
28. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2018

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine.bdoc950 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium 25.05.2018 nr 1-4/18/3569 Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium Rene Lauk 626 2948, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected], telefon: 626 2867) ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e- post: [email protected], telefon: 626 2985). Juriidilise ekspertiisi tegi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 26 -st punktist. 1) Paragrahv 5 lõiget 1 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid toetatakse mitte lihtsalt meetme raames vaid konkreetselt meetme tegevuste raames. Täpsustuse tingis praktikas esile kerkinud vajadus. 2) Paragrahv 5 lõiget 2 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et toetatavad tegevused on määratletud meetme tegevuse raames. Täpsustus on seotud eelmise punkti muudatusega ja tulnud vajadusest selgitada, et toetatakse tegevusi, mis vajalikud meetme tegevuste jaoks. 3) Paragrahv 5 lõike 2 punkti 1 muudetakse. Selguse mõttes täpsustatakse, et muude loetletud tegevuste hulgas on meetme tegevuse raames toetatavad tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Varasemas sõnastuses oli toetatav tegevus terviklike ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Ümber sõnastamine on tingitud praktilisest vajadusest selgitada, et antud punkti alusel saab toetust küsida ka selliste ressursisäästu lahenduste jaoks, mis ei ole terviklikud, kuid samas on antud hetkel lihtsalt kõige optimaalsemad. Lisaks tõusis esile praktiline küsimus sellest, mida täpselt tervikliku lahenduse all silmas peetakse ja kuidas seda hinnata. 4) Paragrahv 5 lõike 2 punkti 4 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et meetme tegevuse raames on üheks toetatavaks tegevuseks mitte ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused vaid nende lahenduste kasutuselevõtt tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu. Täpsustus on vajalik selgitamaks, et projekti tegevuste raames toetatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi kui need on konkreetselt selle projekti tegevuste raames kasutusele võetud ja aitavad tagada ressursisäästu. 5) Paragrahv 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on vajalik ja seotud § 9 lõikes 1 tehtava muudatusega. Kuna ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on edaspidi 200 001 eurot, siis VTA-d ei anta (piirmäär 200 000 eurot). VTA-d on edaspidi võimalik taotleda meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral. 6) Paragrahv 6 lõiget 2 muudetakse. Täpsustatakse sõnastust põhjendusel, et käesoleva meetme tegevusteks antav toetus on edaspidi alati riigiabi, kuna VTA andmise võimalus edaspidi käesoleva määruse raames puudub. Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud muudatusega. 7) Paragrahv 6 lõike 2 punktid 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud sama paragrahvi lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. 8) Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Lõikes 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestusele piirangu seadmise eesmärk on motiveerida taotlejaid paremini planeerima ja läbi mõtlema projekti tegevused ja elluviimise ajakava. Samuti vähendada praktikas esile kerkinud põhjendamatut projekti elluviimisega venitamist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra. Määruse muudatusega võimaldatakse toetuse saajal abikõlblikkuse perioodi mõjuval põhjusel pikendada, tagamaks, et projekti elluviimistähtaja pikenemine ei oleks ainus põhjus, mis takistaks oluliste projektide elluviimist ja seeläbi meetme eesmärkide saavutamist. 9) Paragrahv 8 lõiget 2 muudetakse. Varem eraldi punkti 1 all olnud sõnastus tõstetakse selle ette preambulasse ja selle tõttu liiguvad kõik järgnevad punktid ühe võrra ülespoole (nt p 2 on nüüd muudetud määruses p 1 jne). Seoses sellega muutub ka kogu lõike punktide järjekord. Paragrahv 8 lõike 2 all on välja toodud, millised on abikõlblikud kulud erinevat liiki abi andmisel (regionaalabi, keskkonnakaitseks antav abi ja energiatõhususeks antav abi). Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust. Regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ja lõigetes 7 ja 8 toodud tingimustele. Konkreetselt tähendab see, et abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud (art 14 lg 4 p a). Samuti peavad tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul. Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (art 14 lg 7). Immateriaalset vara võib arvutada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele (art 14 lg 8): a) vara tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes; b) vara peab olema amortiseeritav; c) vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning d) vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse. Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. Keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimustele. See tähendab, et abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või saavutada liidu normatiivide puudumise korral kõrgem keskkonnakaitse tase. Neid arvestatakse järgmiselt: a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud; b) kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega seotud abikõlblikud kulud. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Energiatõhususeks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määrus artikli 38 lõikes 3 toodud tingimustele. See tähendab, et abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Neid arvestatakse järgmiselt: a) kui energiatõhususse tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikud kõnealused energiasäästuga seonduvad kulud; b) kõigil muudel juhtudel määratletakse energiatõhususse tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe alusel määratletakse energiatõhususega seotud kulud, mis on abikõlblikud. Kulud, mis ei ole otseselt seotud suurema energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Käesoleva paragrahvi punkti 5 muudetakse seoses lõikes tehtud muudatustega, kus muutus punktide järjekord. Käesolevas punktis viidatud punktid 2, 3, ja 4 muutuvad muudatuse tõttu punktideks 1, 2 ja 3. 10) Paragrahv 9 lõiget 1 muudetakse. Ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on edaspidi 200 001 eurot. Väiksemaid summasid on edaspidi võimalik taotleda meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral. 11) Paragrahv 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine on seotud paragrahv 6 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. 12) Paragrahv 9 lõiget 7 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust. Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi, finantseeritakse lisaks taotlusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu finantseerimise määr nimetatud allikatest ületada määruses edaspidi loetletud määradest. Loetelust on välja jäetud vähese tähtsusega abi ja muudatus on seotud paragrahv 6 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. 13) Paragrahv 9 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud paragrahv 6 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. Käesoleva määruse raames enam VTA-d ei anta. 14) Paragrahv 9 lõiget 8 muudetakse. Seoses sama paragrahvi lõike 2 kehtetuks tunnistamisega, muutub ka viide punktidele, mis kajastavad erinevat liiki abi andmise ja omafinantseeringu seoseid. See tähendab, et lõikes 8 asendatakse lauseosa „2-6“ lauseosaga „3-6“. 15) Paragrahvi 11 muudetakse. Uues sõnastuses on lõike 1 punktis 3 loetletud tegevusala, mida eelnevalt polnud nimetatud. Toetuse taotlejate (edaspidi taotleja) ringi laiendatakse. Edaspidi võib taotleja olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: tekstiilitootmine (jagu C, alajagu 13), rõivatootmine (jagu C, alajagu 14) ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (jagu C, alajagu 15). Taotlejate ringi on laiendatud, et anda ka eelmises määruses nimetamata töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtetele, kui ressursimahukatele ettevõtetele, võimalus taotleda toetust ja muuta oma tegevus ressursisäästlikkumaks. Lisaks on alguses peale lubatud, et viiakse vastavusse ressursiauditi ja investeeringu määruse sihtrühm, mida käesolevaga ka tehakse. Eelnevalt punktis 3 nimetatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodid on tõstetud punkti 4 alla. Lisaks on tegevusalasid täpsustatud. Edaspidi võib taotleja olla äriühing kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16), paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17), trükindus ja salvestiste paljundus (jagu C, alajagu 18) ning mööblitootmine (jagu C, alajagu 31). Uues sõnastuses on punktis 5 loetletud tegevusala, mida eelnevalt polnud nimetatud. Taotlejate ringi laiendatakse. Edaspidi võib taotleja olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, alajagu 19), kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (jagu C, alajagu 20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (jagu C, alajagu 21) ning kummi- ja plasttoodete tootmine (jagu C, alajagu 22). Eelnevalt punktis 5 nimetatud tegevus on tõstetud punkti 6. Punktiga 7 on uue tegevusalana lisatud, mida eelnevalt polnud nimetatud. Edaspidi võib taotleja olla ka äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: metallitootmine (jagu C, alajagu 24), metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (jagu C, alajagu 25), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (jagu C, alajagu 26), elektriseadmete tootmine (jagu C, alajagu 27), mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (jagu C, alajagu 28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (jagu C, alajagu 29), muude transpordivahendite tootmine (jagu C, alajagu 30), muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (jagu C, alajagu 32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (jagu C, alajagu 33). Lõike 2 punkti 2 uues sõnastuses eemaldatakse nõue, et taotlejal peab viimasel majandusaastal olema müügitulu projekti tegevuskohas. Eelmine sõnastus ei täitnud praktikas oma eesmärki ja seetõttu on uue punktina lisatud käesolevasse paragrahvi nõue, et tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat. Selguse mõttes muudetakse lõike 2 punkti 5 sõnastust, sest praktikas osutus eelmine sõnastus liiga kohmakaks ja taotlejatele segadust tekitavaks. Uue sõnastuse kohaselt peab projekti raames olev tegevus toimuma taotleja omandis oleval hoonestatud või hoonestama kinnistul või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud rendileping, mis tõendab projekti elluviimise võimalikkust antud kinnistul. Lisaks täiendatakse lõiget punktiga 6. Muudatus seotud sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 muudatusega kus eemaldati taotleja müügitulu nõue projekti tegevuskohas. Antud sõnastus ei täitnud oma eesmärki, milleks on tagada, et ressursitõhususe edendamise toetust ei küsitaks sinna, kus reaalset tegevust ei toimu. Seetõttu on lisatud nõue, et tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat. Selguse mõttes lühendatakse lõike 3 sõnastust ja uues sõnastuses nõutakse, et taotlejal oleks projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Kustutatud osa on asjakohane seletuskirjale, mitte määrusele, mis praktikas osutus taotlejatele segadust tekitavaks. Selguse mõttes täpsustatakse lõike 4 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt peab taotlejal olema tehtud nõuetekohane detailne ressursiaudit, mis kinnitab tekkivat ressursisäästu ning kavandavate investeeringute asjakohasust. Täpsustus on vajalik selgitamaks taotlejale ressursiauditi nõuet. Nimelt on ressursiaudit vajalik selleks, et taotleja saaks korraliku sisendi taotluse koostamisele ning taotluse hindamisel oleks selgelt näha projekti vajalikkus. Täiendusega lõikes 5 seatakse ressursiauditile lühem vanusepiirang. Detailne ressursiaudit ei tohi olla vanem kui 2 aastat, peab kajastama ettevõtte olemasolevat olukorda ning tehtud kooskõlas rakendusasutuse kinnitatud ressursiauditi metoodikaga. Ressursiauditi vanusepiirang toodi kolmelt aastalt kahele, kuna praktikas on selgunud, et kolme aastaga võib majanduslik olukord ja seetõttu ka muud andmed oluliselt muutuda, mistõttu ei pruugi audit olla enam piisavalt asjakohane. 16) Paragrahv 12 lõike 1 punkti 4 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et taotlusest peab selguma, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta sellekohase teabe. Praktikas osutus eelmine sõnastus liiga kohmakaks ja taotlejatele segadust tekitavaks. Uue sõnastuse kohaselt on täpsustatud, et kui projektile on samal ajal saadud toetust muudest vahenditest, siis selline info peab sisalduma juba taotluses endas. 17) Paragrahv 12 lõike 1 punkti 8 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust, et taotlus peab sisaldama struktuuritoetuse teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust. Täpsustus viitab, et teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste tegemisel tuleb juhinduda mitte suvalistest vaid struktuuritoetuste teavitusnõuetest. 18) Paragrahv 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Nõue tunnistatakse kehtetuks, kuna see pole aktuaalne. Praktikas tekkinud kogemusele tuginedes võib öelda, et detailne audit on piisavalt konkreetne, et selle alusel saaks projekti põhjendamatult juppideks jagada. 19) Paragrahv 15 lõiget 3 täiendatakse Õigusselguse tagamiseks täpsustatakse lõikes, et lisaks taotlusele, kontrollib rakendusüksus ka taotleja vastavust nõuetele. Uue sõnastuse kohaselt kontrollib rakendusüksus 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse §-des 11 ja 12 esitatud nõuetele. Kui kontrollimise tulemusena avastatakse taotleja või taotluse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 20 tööpäeva. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Täpsustusega tehakse selgemaks, mida rakendusüksus kontrollib vastavuse hindamiseks. 20) Paragrahv 17 lõiget 1 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse täiendusega sõnastust. Täpsustatud on, et käesoleva määruse §-s 12 nõuetele vastava taotluse puhul hinnatakse taotlust esmalt järgmiste vastavuskriteeriumide alusel. Täpsustus on vajalik selgitamaks hindamise korda, et kõigepealt hinnatakse taotlust küll vastavuskriteeriumite alusel, kuid lisaks vastavuskriteeriumitele on ka valikukriteeriumid. 21) Paragrahv 17 lõikeid 4-6 täiendatakse. Selguse mõttes täpsustatakse lõikes 4 täiendusega sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt hinnatakse käesoleva määruse § 12 nõuetele ja § 17 kriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlust järgnevalt käesoleva § lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumite alusel. Täpsustus on vajalik selgitamaks hindamise korda, et peale vastavuskriteeriumite täitmist hinnatakse valikukriteeriumite alusel. Täpsustatud sõnastuses on lõikes 5 öeldud, et rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni kuhu kaasab taotluse hindamiseks eksperte ja rakendusasutuse töötajaid. Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval. Täpsustatud on, et rakendusüksus moodustab taotluste hindamiseks ühe hindamiskomisjoni. Täiendatud sõnastuses on lõike 6 punktis 1 täpsustatud, et projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele all on silmas peetud ressursikasutuse paranemist. 22) Paragrahv 17 lõiget 10 muudetakse. Muudatus on seotud paragrahv 11 lõikes 1 tehtud muudatustega. Taotlejate ringi laiendatakse ja senise 5 grupi asemel on edaspidi 7 gruppi, mis on kooskõlas ka ressursiauditi sihtrühmaga. Taotlejad on grupeeritud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele. Taotlusi hinnatakse vastavalt käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktide 1–7 kaupa. 23) Paragrahv 21 lõiget 2 muudetakse Täiendatud sõnastuses on täpsustatud, et toetuse saaja esitab hangete läbiviimise plaani hangete osas, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot, hiljemalt 20 tööpäeva enne esimese hanke välja kuulutamist. Täpsustus on vajalik selgitamaks, et plaan käib hangete läbiviimise kohta. 24) Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5. Toetuse saaja avaldab hanketeate hanke kohta riigihangete registris. Täienduse mõte on tagada suurem läbipaistvus hanke läbiviimisel. Riigihangete registris avaldatud hanketeatele on kõigil soovijatel ligipääs. Samas ei ole toetuse saajal kohustus kogu hanget registris läbi viia, kuid peab lisama kodulehe vms lingi kus kogu muu info hanke kohta on kättesaadav. Rahandusministeeriumi kodulehelt on kättesaadav ka juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõttes. Juhend asub järgmisel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/register/juhis_ toetuse_saajatele_al_1.09.pdf 25) Paragrahv 23 lõiget 1 täiendatakse. Täiendusega lisatakse toetuse saajale kohustus esitada rakendusüksusele lisaks vahe- ja lõpparuandele ka järelaruanded. Täiendus on vajalik, et vältida olukorda, kus rakendusüksus peab hakkama toetuse saajalt eraldi küsima iga kord aruannet projekti tulemuste kohta. Selleks on toodud siis järelaruanded, et rakendusüksus saaks hinnata projekti tulemuslikkust ja saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile. 26) Paragrahv 23 lõiget 7 muudetakse. Kui varasemalt oli rakendusüksusel õigus toetuse saajalt nõuda aruannete esitamist tulemuslikkuse hindamiseks, siis määruse muudatusega on toetuse saajal edaspidi kohustus esitada rakendusüksusele abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul iga-aastased järelaruanded, mis võimaldavad hinnata projekti tulemuslikkust ning kajastavad muuhulgas saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile. Nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik hinnata meetmega saavutatud tulemusi kogustena (t, m3, kWh) ressursside lõikes. 27) Paragrahv 7 lõige 1. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Määruses on kirjas, et projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Praktikas on mõningatel juhtudel tekkinud taotlejatel antud sõnastusest arusaamisel probleeme. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguse määratlemine on oluline, sest ainult abikõlblikkuse perioodil tehtavaid kulusid rahastatakse projektitoetusest. Seetõttu on oluline, et projekti tegevustega ei tohi teha algust mitte varem kui taotluse esitamise päeval 28) Paragrahv 12 lõige 1 punkt 6. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Määruses on kirjas, et taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid. See tähendab, et projekti tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist, ehk toetusel peab olema ergutav mõju. Grupierandi määruse alusel loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abisaaja on taotluse esitanud enne projekti või tegevustega seotud tööga alustamist. 29) Paragrahv 21 lõige 1. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimuste tõlgendamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Täpsemalt tähendab antud lõikes nimetatud kohustus seda, et projekti eduka elluviimise all tuleb silmas pidada ka taotluses märgitud ressursisäästu saavutamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse EL 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursitõhususe alaste investeeringute tegemist. Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümber kujundamisega, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see on otseselt seotud tootmise või teenusega). Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile Siim Kiisler Minister Andres Talijärv Kantsler EELNÕU 7.05.2018 MÄÄRUS ………….………nr………. Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 20014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruses nr 22 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral muutmine“ tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahv 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Meetme“ sõnaga „tegevuse“; 2) Paragrahv 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Meetme“ sõnaga „tegevuse“; 3) Paragrahv 5 lõike 2 punktist 1 jäetakse ära sõna „terviklike“; 4) Paragrahv 5 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutuselevõtt tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu;“; 5) Paragrahv 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) Paragrahv 6 lõike 2 sissejuhatavas lauses jäetakse enne sõna „käesolevas“ ära sõna „Kui“; 7) Paragrahv 6 lõike 2 punktid 6 - 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud; (5) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra.“; 9) Paragrahv 8 lõiget 2 sõnastatakse järgmiselt: "(2) Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimisega ning on vajalikud meetme tulemuste ja projekti eesmärkide ning tulemuste saavutamiseks, sealhulgas: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulud; 3) ressursikasutuse seire (mõõtmised ja analüüs, mõõteriistad) kulud; 4) punktides 1, 2 ja 3 nimetatud investeeringute, seadistamise ja seirega seotud toetuse saaja personali koolituste kulud; 5) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ja lõigetes 7 ja 8 toodud tingimustele; 6) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimustele; 7) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud energiatõhususeks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määrus artikli 38 lõikes 3 toodud tingimustele; 8) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014 a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete täitmiseks.“; 10) Paragrahv 9 lõikes 1 asendatakse lauseosa „100 000“ lauseosaga „200 001“; 11) Paragrahv 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) Paragrahv 9 lõige 7 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi, finantseeritakse lisaks taotlusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu finantseerimise määr nimetatud allikatest ületada:“; 13) Paragrahv 9 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 14) Paragrahv 9 lõikes 8 asendatakse lauseosa „2-6“ lauseosaga „3-6“; 15) Paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele: 1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09); 2) toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10) ja joogitootmine (jagu C, alajagu 11); 3) tekstiilitootmine (jagu C, alajagu 13), rõivatootmine (jagu C, alajagu 14) ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (jagu C, alajagu 15); 4) puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16), paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17), trükindus ja salvestiste paljundus (jagu C, alajagu 18) ning mööblitootmine (jagu C, alajagu 31); 5) koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, alajagu 19), kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (jagu C, alajagu 20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (jagu C, alajagu 21) ning kummi- ja plasttoodete tootmine (jagu C, alajagu 22); 6) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23); 7) metallitootmine (jagu C, alajagu 24), metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (jagu C, alajagu 25), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (jagu C, alajagu 26), elektriseadmete tootmine (jagu C, alajagu 27), mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (jagu C, alajagu 28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (jagu C, alajagu 29), muude transpordivahendite tootmine (jagu C, alajagu 30), muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (jagu C, alajagu 32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (jagu C, alajagu 33). (2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded: 1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele; 2) taotleja viimase 3 majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. 3) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud; 4) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt; 5) tegevus projekti raames peab toimuma taotleja omandis oleval hoonestatud või hoonestama kinnistul või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud rendileping, mis tõendab projekti elluviimise võimalikkust antud kinnistul; 6) tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt 3 aastat. (3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. (4) Taotlejal peab olema tehtud nõuetekohane detailne ressursiaudit, mis kinnitab tekkivat ressursisäästu ning kavandavate investeeringute asjakohasust. (5) Detailne ressursiaudit ei tohi olla vanem kui 2 aastat, kajastama ettevõtte olemasolevat olukorda ning tehtud kooskõlas rakendusasutuse kinnitatud ressursiauditi metoodikaga.“; 16) Paragrahv 12 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „kui“ lauseosaga „taotlusest peab selguma, kas“; 17) Paragrahv 12 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „sisaldab“ sõnaga „struktuuritoetuse“; 18) Paragrahv 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. 19) Paragrahv 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus kontrollib 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse §-des 11 ja 12 esitatud nõuetele. Kui kontrollimise tulemusena avastatakse taotleja või taotluse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 20 tööpäeva. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.“; 20) Paragrahv 17 lõike 1 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõna „taotlust“ sõnaga „esmalt“; 21) Paragrahv 17 lõiked 4-6 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva määruse § 12 nõuetele ja § 17 kriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgnevalt käesoleva § lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumite alusel. (5) Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni kuhu kaasab taotluse hindamiseks eksperte ja rakendusasutuse töötajaid. Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval. (6) Taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (ressursikasutuse paranemine) – 50% koondhindest; 2) projekti kuluefektiivsus – 30% koondhindest; 3) toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia ja projekti põhjendatus – 20% koondhindest.“; 22) Paragrahv 17 lõikes 10 asendatakse lauseosa „1-5“ lauseosaga „1-7“; 23) Paragrahv 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ plaani“ sõnadega „hangete osas“; 24) Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse saaja avaldab hanketeate hanke kohta riigihangete registris.“; 25) Paragrahv 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“; 26) Paragrahv 23 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul iga-aastased järelaruanded, mis võimaldavad hinnata projekti tulemuslikkust ning kajastavad muuhulgas saavutatud ressursisäästu vastavalt taotlusega esitatud seireplaanile.“. Siim Kiisler Minister Andres Talijärv Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0533 - Keskkonnaministri 04.07.2016. a määruse nr 22 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea54432e-6d82-4743-ba3d-77b6d3083e34 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea54432e-6d82-4743-ba3d-77b6d3083e34?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel