dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. mai 2018
Viit
1-12/1269-1
Registreeritud
28. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
22. juuni 2018

Failid

  • 📎1-61613-1 28.05.2018 Väljaminev kiri.asice1415 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 28.05.2018 nr 1-6/1613-1 Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus avaldada 20 tööpäeva jooksul eelnõu kooskõlastamiseks esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Keskkonnaamet Terviseamet Riigi Infosüsteemi Amet Veterinaar-ja Toiduamet Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ eelnõu (2-l lehel); 2. Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ eelnõu seletuskiri (19-l lehel). Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Jaanus Teearu 6125265 [email protected] Jaanis Otsla 6125136 [email protected] Kadi Tisler 6125214 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 10.05.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused; 2) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused; 3) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused. § 2. Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused (1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist järgmiste hädaolukordade kohta: 1) põgenike massiline sisseränne; 2) äkkrünnak; 3) massiline korratus; 4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus. (2) Päästeamet juhib hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist järgmiste hädaolukordade kohta: 1) üleujutus tiheasustusalal; 2) paljude kannatanutega hoonetulekahju; 3) ulatuslik tööstusõnnetus. (3) Keskkonnaamet juhib hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist järgmiste hädaolukordade kohta: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus. 1 (4) Terviseamet juhib hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist järgmiste hädaolukordade kohta: 1) ulatuslik mürgitus; 2) epideemia. (5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukorra lahendamist küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra kohta. (6) Veterinaar- ja Toiduamet juhib hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukorra lahendamist loomataudist põhjustatud hädaolukorra kohta. (7) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1-6 nimetatud hädaolukorra lahendamist, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alust arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukord on põhjustatud terroristlikust tegevusest. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ülevõtmise korraldus ja asutuste vaheline koostöö terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1-6 nimetatud hädaolukorra lahendamise plaanides. Nimetatud plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet. § 3. Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle korraldamise eest vastutavad asutused Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsioon ja selle korraldamise eest vastutavad asutused on järgmised: 1) käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Politsei- ja Piirivalveamet; 2) käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud hädaolukordade puhul – Päästeamet; 3) käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud hädaolukordade puhul – Keskkonnaamet; 4) käesoleva määruse § 2 lõikes 5 sätestatud hädaolukorra puhul – Riigi Infosüsteemi Amet; 5) käesoleva määruse § 2 lõikes 6 sätestatud hädaolukorra puhul – Veterinaar- ja Toiduamet; 6) käesoleva määruse § 2 lõikes 7 sätestatud hädaolukorra puhul – Kaitsepolitseiamet. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. aastal. Jüri Ratas peaminister Andres Anvelt siseminister Heiki Loot riigisekretär 2 Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsioon ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel. Lähtudes HOS-i rakendussätetest (§ 53 lõiked 3 ja 4) peab Vabariigi Valitsus määruse kehtestama hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. 1.1. Sisukokkuvõte 2017. aasta 1. juulil jõustunud HOS-i kohaselt peab Vabariigi Valitsus kehtestama määrusega loetelu hädaolukordadest, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, ja nimetama plaani koostamist juhtivad asutused. Samuti tuleb Vabariigi Valitsusel nimetada hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ja selle korraldamise eest vastutavad asutused, samuti asutused, kes juhivad hädaolukordade lahendamist. Eelnõu jõustumiseni kehtib kuni 2017. aasta 30. juunini kehtinud HOS-i alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 „Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine“. Võrreldes Vabariigi Valitsuse kehtiva korraldusega muudetakse eelnõuga järgmist: 1) eelnõuga ei kehtestata nende olukordade loetelu, mille kohta on vaja koostada hädaolukorra riskianalüüsid (edaspidi HORA), ega määrata asutusi, mis riskianalüüside koostamise eest vastutavad. Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra, ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“; 2) eelnõuga kehtestatakse uus, varasemast erinev loetelu hädaolukordadest, mille kohta tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan (edaspidi HOLP). Nende hädaolukordade arvu, mille kohta on vaja koostada HOLP, vähendatakse seniselt 24-lt asutuste riskianalüüsidest saadud info alusel 14-ni; 3) eelnõus nimetatakse HOLP-ide koostamist juhtivad asutused. Plaanide koostamisse kaasatavaid asutusi enam ei loetleta, kuivõrd nende kaasamise otsustab HOLP-i koostamist juhtiv asutus vajaduspõhiselt; 4) eelnõus nimetatakse HOLP-ide alusel hädaolukordade lahendamist juhivad asutused. Vabariigi Valitsuse kehtivas korralduses ei ole hädaolukorra lahendamist juhtivaid asutusi nimetatud; 1 5) eelnõuga kehtestatakse loetelu hädaolukordadest, mille puhul tuleb korraldada riskikommunikatsiooni, ja nimetatakse asutused, kes selle korraldamise eest vastutavad. Varem ei ole hädaolukorra riskikommunikatsiooni korraldamist reguleeritud. Termin „hädaolukorra riskikommunikatsioon“ lisandus Eesti õigusesse HOS-i jõustumisega. Hädaolukorra riskikommunikatsioon tähendab avalikkuse teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks mõeldud tegevust, mille käigus jagatakse infot hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja tagajärgedest ning antakse vajaduse korral käitumisjuhiseid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Jaanis Otsla ([email protected], tel 612 5136) ja nõunikud Sten Tikerpe (teenistussuhe lõppenud), Jaanus Teearu ([email protected], tel 612 5265) ja Ave Eerma (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 2017. aasta 1. juulil jõustunud HOS-ga ja tugineb HOS § 10 lõikest 3, § 14 lõikest 2 ja § 15 lõikest 3 tulenevatele volitusnormidele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Kuivõrd määrusega sisustatakse üheaegselt kolmest HOS-s esitatud volitusnormist tulenevad ülesanded, ei olnud võimalik eelnõule anda reguleerimist piisavalt põhjalikult kajastavat ja samal ajal lakoonilist pealkirja. Seetõttu otsustasid eelnõu koostajad anda eelnõule üldisem arusaadav pealkiri ja sätestada §-s 1 reguleerimisala. Punkti 1 kohaselt kehtestatakse määrusega loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja määratakse HOLP-i koostamist juhtivad asutused. Reguleerimisala punkt 1 tugineb HOS-i § 15 lõikele 3. Eelnõus kehtestatakse sellest volitusnormist tulenevad ülesanded §-s 2. Punkti 2 kohaselt määratakse hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused. Reguleerimisala punkt 2 tugineb HOS-i § 14 lõikele 2. Eelnõus kehtestatakse sellest volitusnormist tulenevad ülesanded samuti §-s 2. 2 Punkti 3 alusel kehtestatakse loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni ning määratakse selle korraldamise eest vastutavad asutused. Reguleerimisala punkt 3 tugineb HOS-i § 10 lõikele 3. Eelnõus kehtestatakse sellest volitusnormist tulenevad ülesanded §-s 3. Nii HOS-i § 14 lõikes 2 kui ka § 15 lõikes 3 sisalduvatest volitusnormidest tulenevad ülesanded on sisustatud eelnõu §-s 2. Ülesanded koondati ühe ja sama paragrahvi alla seepärast, et hädaolukordade lahendamist juhivad needsamad asutused, kes koostavad ka HOLP-i. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse HOLP, ning määratakse HOLP-ide koostamist ja nende alusel hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused. Sündmuste loetelu põhjendamisel ning sündmuste ohtude ja mõjude kirjeldamisel on tuginetud teabele, mille asutused on avaldanud riskianalüüsides. Hädaolukorrad on üldjuhul sellised sündmused, mille lahendamiseks peab ülesandeid täitma mitu eri ministeeriumide valitsemisala asutust. Seetõttu on juba enne hädaolukorra toimumist tähtis teada, kes sellise olukorra lahendamist juhib. Oluline on, et HOS-i kohaselt saab hädaolukorda juhtida vaid üks asutus ja iga juhtiva asutuse pädevus olukorda lahendada saab tulla asjaomast valdkonda reguleerivast seadusest (HOS i § 14 lõiked 1 ja 4). Seega ei loo HOS mingit uut pädevust, vaid täpsustab, kuidas lahendatakse olukord siis, kui tegemist on suure ja keerulise olukorraga ehk hädaolukorraga, ning kes selle lahendamist juhib. Hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ülesannete täitmise täpne korraldus tuleb kirjeldada HOLP-des. Sisult lepivad asutused just HOLP-is kokku, kuidas nad oma ülesandeid täidavad. Seejuures ei saa HOLP luua uut õigust, vaid asutuste pädevused ja volitused olukorda lahendada tulenevad valdkondlikest seadustest. Tulenevalt HOS § 1 lõikes 3 sätestatust ei reguleeri HOS riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks valmistumist. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumist ja nende lahendamist reguleerivad julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS), riigikaitse seadus ja erakorralise seisukorra seadus (edaspidi ErSS). Samas on julgeolekukeskkond kiiresti muutuv ning hädaolukorra tekkimisel või selle lahendamise käigus ei ole alati koheselt võimalik aru saada kas hädaolukorra põhjustas tehniline rike, inimlik eksimus või tahtlus. Ühtlasi kas tahtluse eesmärgiks oli soov tõmmata endale tähelepanu, saada majanduslikku kasu, protestida olemasoleva riigikorra vastu vmt. Karistusseadustiku järgi on terrorikuritegu nii rahvusvahelise julgeoleku vastase, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud tegevus, kui ka isikuvastase, elu või tervist ohustava, keskkonnavastase üldohtliku kuriteo toimepanemine. Samuti keelatud relva tootmine, levitamine või kasutamine või vara ebaseaduslik hõivamine või olulises ulatuses rikkumine või hävitamine või arvutiandmetesse sekkumine või arvutisüsteemi toimimise takistamine jne. Samuti nimetatakse HOS § 1 lõikes 3 vaid hädaolukorraks valmistumist, mitte selle lahendamist ning HOS § 1 lõike 2 järgi kohaldatakse HOS-i erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd ErSS või RikS ei sätesta teisiti. See tähendab, et HOS-is hädaolukorra lahendamise kohta sätestatut võib kohaldada ka muude 3 ohtude korral ning seepärast on antud määrusega pandud terrorismist põhjustatud hädaolukorra lahendamise juhtimise kohustus (ja olukorra lahendamist puudutava plaani osa koostamise kohustus) Kaitsepolitseiametile. Eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja HOLP-i koostamist juhib PPA. Punktis 1 nimetatud hädaolukord, põgenike massiline sisseränne, seisneb suure arvu teisest riigist või riikidest pärit välismaalaste omaalgatuslikus saabumises Eestisse, mille tulemusel on häiritud või ohustatud siinne avaliku korra ja julgeoleku tagamine. Suure arvu põgenike sisseränne tähendab muuhulgas töökoormuse kasvu põgenikega tegelevatele riigiasutustele (Sotsiaalministeerium, PPA, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus jne) sellisel määral, mis osaliselt või täielikult halvab nende asutuste igapäevatöö. PPA on riskianalüüsi käigus jõudnud järeldusele, et enim koormaks riiklikke ressursse olukord, kus põgenike massiline sisseränne ei toimu mitte ühe suuremahulise intsidendina, vaid pikema ajavahemiku jooksul ja mõnekümneliikmeliste gruppide kaupa. Ühtlasi peab PPA seda kõige tõenäolisemaks viisiks, kuidas suur hulk põgenikke Eesti territooriumile võib jõuda. Põgenike rändevoogude ja sihtriikide vastuvõtuvõimega seonduv on Euroopas aktuaalne probleem ning rändevood Euroopast ei näi vaibuvat, kuna Lähis-Idas ja Afganistanis, aga ka mitmes Aafrika riigis, on näha, et konfliktide hulk neis pigem suureneb või olemasolevad laienevad. Selle tõttu soovib jätkuvalt põgeneda suur hulk probleemsete piirkondade elanikke Euroopasse. Lisaks sõjapõgenikele on maailma eri paikades veel miljoneid inimesi, kes ei soovi Euroopasse asuda mitte rahvusvahelise kaitse saamise, vaid majandusliku heaolu eesmärgil, ning kes võivad selleks sõjapõgenike rändevooge ära kasutada. Punktis 2 nimetatud hädaolukord, äkkrünnak, on sündmus, mille käigus üks või mitu isikut püüavad rünnakuks sobiva vahendiga üldjuhul lühikese aja jooksul vigastada või tappa võimalikult palju inimesi. PPA riskianalüüsis käsitletud ja lähiminevikus maailmas aset leidnud rünnakujuhtumitest nähtub, et eriti rasked tagajärjed toob äkkrünnak kaasa juhul, kui see leiab aset rahvarohkes avalikus kohas (näiteks haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, kultuuri-, majutus- ja meelelahutusasutused, spordirajatised ja -hooned, kaubandushooned või avalikud üritused). Rahvarohkete ürituste ründamine tekitab enamasti väga suure ohvrite arvu ja rünnaku korraldajaile pööratakse üleriigilist või isegi rahvusvahelist tähelepanu. Avalikele üritustele sisenemiseks on turvakontroll olnud seni tihtipeale nõrk, mistõttu on ründajatel olnud võimalik ürituse toimumispaika ja selle ümbrusesse toimetada mitmesuguseid ründevahendeid. Samuti on tekkiva paanika ja ürituse suure külastajate arvu tõttu olnud raskendatud ründele reageerimine. Äkkrünnakut puudutava HOLP-i koostamisel tuleb arvesse võtta äkkrünnakuga kaasneda võiva pantvangiolukorra lahendamist. Punktis 3 nimetatud hädaolukord, massiline korratus, on paljusid inimesi hõlmav avaliku korra tahtlik rikkumine, mille lahendamiseks on vajalik erimeetmete või -vahendite rakendamine 4 ning riigiasutuste koostöö. Kõige tõenäolisemalt võib massiline korratus tekkida spontaanselt, meeleavalduse, suurürituse või muu emotsionaalse avaliku koosviibimise käigus. Massiline korratus võib tekkida ka spordisündmuse käigus, näiteks võib jalgpallivõistlusel puhkeda konflikt meeskondade pooldajate vahel. Korratuste asetleidmist võib soodustada ka ulatuslik rahvusvaheline kriis või äärmusvaadetega poliitiliste jõudude võimuletulek EL-i riikides. Samuti võib massikorratusi soodustav tegur olla mujal maailmas puhkev NATO vägesid siduv konflikt, kuhu kaasatakse olulised ressurssid ning liitlasvägede alaliste üksuste ja tehnika kohalolu Balti regioonis väheneb. Punktis 4 nimetatud hädaolukord, ulatuslik merepäästesündmus, on sündmus Eesti pääste- piirkonnas, mille tagajärjel tekib suur hulk kannatanuid ning mille lahendamiseks on vaja korraldada ulatuslik päästetegevus merel ja sellega seotud toetavad tegevused maismaal. Siin punktis käsitletakse nii reisi- kui ka kaubalaeva õnnetuse või huku tagajärjel tekkinud ohtu inimeste elule ja tervisele, samuti nafta või naftasaaduste sattumist Läänemerre või piirivee- kogusse sellises koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse. Piiriveekogu all peetakse silmas Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Koiva ja Narva jõge ning Narva veehoidlat. Aktiivne mereliiklus toimub umbes 10 000 km² suurusel Eesti merealal. Kõige aktiivsem mereliiklus toimub Tallinna ja Helsingi vahel, kus reisilaevade intensiivse liiklusega põhja- lõunasuunalised teed ristuvad tankerite ja kaubalaevade ida-läänesuunaliste teedega, ning kus ilmastikutingimuste või inimliku eksituse tõttu võivad juhtuda avariid. Ohustatud on ka naftasaaduseid käitlevate sadamate lähipiirkonnad, kus sadamasse saabuvad ja sealt lahkuvad tankerid võivad tekitada laevaliikluses ohtlikke olukordi. Kogu Läänemerel on viimastel aastatel registreeritud keskmiselt kuni 300 naftareostust aastas, sellest Eesti merealal kuni 30 merereostust. Aastas leiab aset 100–200 intsidenti, mis puudutavad kommertslaevaliiklust, õnnetuselähedasi olukordi on aga kordades rohkem. Eelnõu § 2 lõike 2 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja HOLP-i koostamist juhib Päästeamet. Punktis 1 nimetatud hädaolukord, üleujutus tiheasustusalal, seisneb Päästeameti koostatud riskianalüüsi kohaselt loodusjõududest või inimtegevusest tingitud üleujutuses piirkonnas, kus satub ohtu paljude inimeste elu või tervis või mis põhjustab suure varalise kahju, tõsised ja ulatuslikud häired oluliste teenuste toimepidevuses (nt häired päästetöös, elektrivarustuses, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimises) või suure keskkonnakahju. Päästesündmuse riskianalüüsist tuleneb, et üleujutuste põhjused on valdavalt looduslikud, kuid võivad olla seotud ka inimtegevusega (näiteks kanalisatsiooniprobleemid). Eesti rannikualadel, nagu ka mujal Läänemere idaosas, on suur probleem tugevatest edela- ja läänetormidest põhjustatud lokaalsed veetõusud, mis tekivad järsku ja on lühiajalised (kestavad 1–2 ööpäeva). Väga kõrge veetaseme tekkimiseks on tuule tugevuse kõrval oluline ka tsüklonite trajektoor, s.o tsükloni kese peab mööduma Eestist paarsada kilomeetrit põhja poolt. Otse üle Eesti või 5 Eestist lõuna poolt mööduvad tsüklonid veetaset märkimisväärselt ei kergita. Seega peab kokku langema mitu ebasoodsat tingimust. Siseveekogude veetaseme tõusu põhjustab enamasti kevadine suurvesi ja tulvavesi, kuid siseveekogude üleujutuste arv on Eestis pigem tagasihoidlik. Raskemaid looduskeskkonna kahjusid võivad üleujutused põhjustada juhul, kui üleujutuse käigus tekib kütusereostus (üleujutusalale jäävad ja saavad kahjustada kütusemahutid) või muude ohtlike kemikaalide reostus. Ulatuslik üleujutus võib põhjustada uppumissurmasid ja traumasid ning tervisekahjustusi alajahtumisest, saastunud veest või elektrilöögist. Tiheasustusalal juhtunud üleujutuse korral tekib suur varakahju, enamjaolt on tegemist ehitistele, sõidukitele või muule varale tekitatud veekahjustustega. Näiteks, 2005. aasta üleujutuste tekitatud kahjud ulatusid üle 80 miljoni euro ja Eesti taotles kahjude osalist hüvitamist Euroopa Liidu Solidaarsusfondist. Punkti 2 kohaselt koostab Päästeamet HOLP-i paljude kannatanutega hoonetulekahju kohta, ja juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist. Aastatel 2000–2016 moodustasid Päästeameti andmetel kõikidest päästesündmustest tulekahjud (sh maastiku- ja metsatulekahju) ligi poole (46%). Aastatel 2013–2016 moodustas Päästeameti kogutud statistika kohaselt hoonetulekahjude osakaal kõikidest tulekahjudest ligi 30%. Hoonetulekahjude peamised põhjused on lahtise tulega hooletu ümberkäimine (u 30%), elektrisüsteemirikked, elektrisüsteemide paigaldamisel tehtud vead, tuleohutusnõuete vastu eksimine ja suitsetamine. Kortermajades juhtub igal aastal umbes 350 tulekahju, büroohoonetes on tulekahjusid aastas 20–30. Tulekahjude peamine tekkepõhjus on inimeste hooletus, kuid ka ehituslike tuleohutusnõuete mittetäitmine. Paljud kõrghooned (8 ja enam korrust) on ehitatud rohkem kui 30 aastat tagasi. Sellest ajast siiani ei ole enamikku neist renoveeritud, ehitised on halvas tehnilises seisukorras ning ei vasta tänapäeva tuleohutusnõuetele. Samas elab neis kuni 500 inimest. Hoone-, eriti kõrghoonetulekahju tagajärjel võib hukkuda kümneid ja vigastada saada koguni sadu inimesi. Lisaks kannatanutele kaasneb ulatuslike tulekahjudega ka suur varakahju. Näiteks, Mustika kaubanduskeskuses 5. märtsil 2009. aastal juhtunud põlengu varakahju olid Eesti kindlustusseltside andmetel üle 6 miljoni euro. Suure hulga kannatanute korral võib olla ülekoormatud ka hädaabi õnnetusteadete menetlemine, statsionaarse arstiabi, vereteenistus ja kiirabiteenus ning päästetöö. Punkti 3 kohaselt koostab Päästeamet HOLP-i tööstusõnnetuse kohta ja juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist. Õnnetused suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes, mis paiknevad tiheasustusalal või nende läheduses, võivad põhjustada raskeid tagajärgi. Osa ettevõtete puhul võib õnnetus nende asukoha tõttu põhjustada ka nn doominoefekti. Doominoefektiks nimetatakse ühe sündmuse tagajärjel algavat sündmuste jada, mis toob kaasa häireid mitme olulise või elutähtsa teenuse osutamisel. 6 Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid on Eestis 21.07.2017 seisuga 63. Kõige rohkem asub selliseid objekte Harjumaal (34), järgnevad Ida-Virumaa (16) ja Lääne-Virumaa (4). Ülejäänud 9 ettevõtet jaotuvad maakonniti järgmiselt: Viljandimaal 3, Tartumaal 3 ning Jõgeva-, Pärnu-, Saare-, ja Valgamaal igas 1 ettevõte. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käideldakse erinevaid ohtlikke kemikaale, valdavalt on tegemist tuleohtlike kütuste ja gaaside (49%), põlevkiviõlide (11%), lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete (11%) ning väetiste käitlemisega (9%). Ohtlikke ettevõtteid on Eestis 21.07.2017 seisuga 151. Kõige rohkem asub neid Harjumaal (55), järgnevad Tartumaa (23), Ida-Virumaa (12) ja Lääne-Virumaa (11). Ülejäänud 50 ettevõtet jaotuvad maakondade kaupa järgmiselt: Pärnumaal 8, Järvamaal 7, Rapla- ja Saaremaal 6, Viljandi- ja Võrumaal 5, Valgamaal 4, Jõgeva-, Põlva- ja Läänemaal 3 ettevõtet. Ohtlikes ettevõtetes käideldakse mitmesuguseid kemikaale, nagu tuleohtlikud kütused ja gaasid, ammoniaak, pürotehnilised ained jt. Kõige enam on ohtlike ettevõtete hulgas neid, kes müüvad tuleohtlikke kütuseid või gaase (59%, nii jae- kui ka hulgimüüjad), kasutavad ammoniaagil töötavaid külmhooneid (18%) ning hoiustavad pürotehnikat ja lõhkematerjali (3%). Raskete tagajärgedega õnnetused võivad juhtuda ka kemikaale käitlevates väikestes ettevõtetes, näiteks laborites, ujulates, keemilistes puhastustes jms. Tööstusõnnetused võivad põhjustada väga raskeid tagajärgi. Õhus levivate gaaside ja kergesti aurustuvate vedelike lekete või mürgise tolmu levimise tõttu võivad õnnetuse mõjualasse jäävad elanikud saada mürgituse. Õnnetuse vahetus läheduses viibijaid ohustavad võimalikud ohtlike ainete plahvatused ja nende tekitatud tulekahjud. Peale töötajate ja sündmuskoha läheduses elavate inimeste on ohustatud ka päästetöötajad. Samuti kaasneb sündmusega märkimisväärne keskkonnakahju. Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja lahendamise plaani koostamist juhib Keskkonnaamet. Punkti 1 kohaselt koostab Keskkonnaamet HOLP-i ja juhib hädaolukorra lahendamist naaberriigis toimuva kiirgusintsidendi puhul. Kuigi lähimad tuumajaamad asuvad väljaspool Eesti territooriumi ja nende ohutuse tagamine jääb teiste riikide pädevusse, on siiski võimalik rakendada meetmeid, millega on võimalik naaberriikides toimunud intsidentidele reageerida varajases etapis. Teoreetiliselt võib õnnetus tuumaelektrijaamas kaasa tuua kõige kõrgema raskusastmega tuumakatastroofi IAEA tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES järgi (skaalal 1–7). Maailmas on viimase 60 aasta jooksul juhtunud kolm ulatusliku mõjuga tuumareaktoriavariid. INES 7 raskusastmega tuumakatastroofiks loetakse 1986. aastal juhtunud Tšornobõli avariid ja 2011. aastal juhtunud Fukushima avariid. Kummagi käigus vallandus keskkonda suur hulk raadioaktiivset materjali, millel oli oluline mõju nii inimeste elule ja tervisele kui ka kogu keskkonnale, ning mis on nõudnud pikaajalist vastumeetmete rakendamist. Peale Tšornobõli ja 7 Fukushima katastroofi on juhtunud veel kaks reaktoriavariid raskusastmega INES 7: 1979. aastal Three Mile Islandil (TMI) USA-s ja 1957. aastal Windscale’s Ühendkuningriigis. Eestile on suurim võimalik hädaolukorra põhjustaja tõsise avarii toimumine Eestile kõige lähemal asuvates tuumaelektrijaamades (AEJ). Need on Leningradi AEJ Vene Föderatsioonis (79 km Narvast) ja Loviisa AEJ Soome Vabariigis (90 km Eesti rannikust, Kunda linnast põhja pool). Radioaktiivne pilv võib neist kahest tuumaelektrijaamast Eestisse jõuda mõne tunniga ning põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja sekkumistasemete ületamise. Kui Loviisa või Leningradi AEJ-s peaks juhtuma avarii, on peamised ohupiirkonnad sel juhul Ida-Virumaa, aga ka kogu Põhja- ja Kirde-Eesti. Väiksema ohuga on potentsiaalsed õnnetused kaugemalasuvates tuumaelektrijaamades. Rootsi Kuningriigi tuumaelektrijaamadest on lähim Oskarshamni AEJ, mis paikneb Saaremaast 345 km ja Tallinnast 540 km kaugusel, ning Olkiluoto AEJ Soomes, mis asub 270 km kaugusel. Vaatamata ohutusstandardite ja -tehnoloogia arengule säilib õnnetusterisk ka tulevikus. Kuigi Eesti territooriumil tuumaelektrijaama ei ole, on meilgi kohustus olla valmis tuumaõnnetuse kui piiriülese hädaolukorraga kaasnevate riskide maandamiseks. Punkti 2 kohaselt koostab Keskkonnaamet HOLP-i riigisisese kiirgusintsidendi kohta ja juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist. Kuigi Eesti territooriumil ei ole tuumaelektrijaama, pole välistatud, et riigis võiks aset leida arvestatava mõjuga kiirgusintsidente, mille käigus levib radioaktiivseid aineid. Sellised õnnetused võivad juhtuda näiteks kiirgusohutusnõuete eiramisest, kuid ka tööstuses kiirgusallika kasutamisel või kiirgusallika väljumisest kontrolli alt seoses muu õnnetuse, näiteks tulekahju tõttu. Samuti võib riigisisese radioaktiivse intsidendi tingida näiteks leitud või ebaseaduslikult omandatud kiirgusallikate vale käitlemine, radioaktiivse kiirgusallika transpordinõuete rikkumine või õnnetus selle veol. Tõsist ohtu kujutavad radioaktiivset kiirgusallikat sisaldavate esemete leiud, mille puhul ei pruugi sellise allika leidja teada, et tegemist on radioaktiivse esemega. Ohtu kujutab endast ka kiirgusallikat sisaldava seadme vargus. Viimase 19 aasta jooksul on Eestis radioaktiivsete kiirgusallikatega juhtunud üle 30 intsidendi, millest valdava osa moodustavad omanikuta kiirgusallikate leiud. Liiklusavariisid radioaktiivsete ainete veol registreeritud ei ole. Avariisid kiirgustegevuskohas Eestis aeg-ajalt küll juhtub (1–2 juhtumit aastas), kuid neil ei ole olnud märkimisväärseid tagajärgi. Kuigi kiirgusintsidendis hukkunuid ei ole Eestis palju (siiani üks inimene), tuleb kiirgusallikatega seotud ohtudesse suhtuda tõsiselt, kuivõrd sündmuste teistsugune areng oleks võinud mitme minevikus toimunud ohtliku sündmuse korral põhjustada oluliselt raskemaid tagajärgi. Eestis on kasutusel üle 1000 elektrilise kiirgusseadme (peamiselt röntgeniaparaadid) ja üle 300 radioaktiivse kiirgusallika. Suurt ohtu võivad kujutada kõrgaktiivsed kiirgusallikad suure ohuga kiirgustegevuskohtades. Riskianalüüsi kohaselt on Eestis praegu enam kui 8 500 kehtivat kiirgustegevusluba (neist 83% väikese ohuga, 15% mõõduka ohuga ja 2% suure ohuga kiirgustegevusteks). Eelnõu § 2 lõikes 4 nimetatakse hädaolukorrad, mille lahendamist ja HOLP-i koostamist juhib Terviseamet. Punkti 1 kohaselt koostab Terviseamet HOLP-i massilise mürgistuse kohta ja juhib ka vastava hädaolukorra lahendamist. Inimeste massiline mürgistus on võimalik, kui ekslikult, teadlikult või hooletusest tingituna satub legaalsele või illegaalsele turule mürgist ainet sisaldav toode, mida tarbivad paljud inimesed. Legaalsed tooted võivad olla näiteks toit ja toidulisandid, kehahooldustooted, ravimid või ka muu laiatarbekaup. Illegaalsed massilist mürgistust tingivad tooted võivad olla salaalkohol (metanool ja etüleenglükool), narkootikumid (fentanüül ja muud sünteetilised narkootikumid) või illegaalsed ravimid. Samamoodi võib massiline mürgistus tekkida juhul, kui paljud inimesed tarbivad heas usus mingit toodet või mürgiste omadustega ainet selleks mitte ettenähtud viisil, koguses või otstarbel. Eestis on sel sajandil aset leidnud üks massilise mürgistuse juhtum – metanoolimürgistus Pärnumaal 2001. aastal, mille tagajärjel suri 67 inimest. Üle 40 ellujäänu invaliidistus, enam kui kümme neist suri järgnenud aastatel tervisehädade tõttu. Pärnu haiglasse hospitaliseeriti 146 metanooli mürgistuse kahtlusega inimest, mürgistus diagnoositi neist 125 inimesel. Erakordselt suur mürgistuspatsientide arv ületas Pärnu haigla suutlikkuse neid ravida, mistõttu 35 haiget suunati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 55 Tallinna haiglatesse. Arvestatav osa hospitaliseerituist vajas intensiivravi. Ka mujal maailmas on inimeste massilise mürgistuse juhtumid olnud peamiselt seotud salaalkoholi tarbimisega, põhiliselt on tegemist olnud metanoolimürgistustega. See asjaolu kinnitab, et samasuguse juhtumi kordumine Eestis ei ole ka edaspidi välistatud. Massilise mürgistuse ohuallikas on mürgi sattumine laialt levivate narkootiliste ainete koostisesse. Eestis suurendab seda riski erakordselt suur regulaarselt narkootilisi aineid tarvitavate, sh süstivate narkomaanide osakaal. The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (EMCDDA) 2017. aasta raporti järgi oli 2015. aastal Eestis hinnanguliselt 9800 süstivat narkomaani. Sedavõrd suure narkootikumide tarvitajate arvu puhul on risk narkootikumide tarvitamisega kaasneva ulatusliku massilise mürgistuse tekkeks märkimisväärne. Peale narkootikumide üledoseerimisega kaasnevate mürgistus- ja surmajuhtumite leidub Euroopa riikide praktikas näiteid, kus koos narkootikumidega võivad levida eriti ohtlikud nakkushaigused. Ajavahemikul 2009–2010 registreeriti Ühendkuningriigis ja Saksamaal kokku 119 narkootikumide (heroiini) süstimisega seotud Siberi katku (antraksi) juhtu. Järgnenud aastatel registreeriti heroiini süstimisega seotud Siberi katku haigusjuhte ka Prantsusmaal ja Taanis, kus ajavahemikul 2009–2013 registreeriti 26 Siberi katku põhjustatud surmajuhtu, mille oli põhjustanud süstitava heroiini tarbimine. Kuigi selle näite puhul on tegu 9 nakkushaigusega, osutab see ilmekalt, et samamoodi võib illegaalsete narkootikumide kaudu levida mistahes muu ägedat mürgistust põhjustav aine. Massiliste mürgistuste teket Eestis pole tulevikus võimalik välistada. Iseäranis tõenäoline on salaalkoholi tarbimisest tingitud massilise (metanooli) mürgistuse kordumine. Seda tõendab salaalkoholi jätkuvalt küllaltki suur osakaal alkoholiturul, salaalkoholi tarbivate elanike suur osatähtsus ühiskonnas ning iga-aastane metanoolist jm surrogaatalkoholidest tingitud pöördumiste arv tervishoiuasutustesse. Punktis 2 nimetatud hädaolukord, epideemia, seisneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse mõistes nakkushaiguse puhangus, mis nõuab nakkustõrjemeetmete laiaulatuslikku rakendamist. Nakkushaiguste, sh puhangulise ja epideemilise potentsiaaliga nakkushaiguste, levikut pole võimalik välistada. Seetõttu on nakkushaigustesse haigestumine teatud tavapärase fooni ja sagedusega paratamatu, igapäevane nähtus. Mitmesuguste ebasoodsate ohutegurite ilmnemisel või nende kokkulangemisel võib nakkushaiguse levik aga olla tavapärasest märksa intensiivsem ja haigestumine võtta puhangu või koguni epideemia mõõtmed. Nakkushaigustest tingitud hädaolukorra lahendamist raskendav eripära on selle üle riigipiiride leviku suur tõenäosus. See tähendab, et hoolimata praegu suhteliselt stabiilsest nakkushaiguste epidemioloogilisest olukorrast Eestis, ei saa arvestada vaid kitsalt riigisiseste puhangute või epideemiate ennetamise, nendeks valmistumise ja lahendamisega. Nakkushaiguste puhul tuleb riskide analüüsimisel samal ajal arvestada maailmas esinevat nakkushaiguste epidemioloogilist olukorda koosmõjus sotsiaaldemograafiliste trendide (nt inimpopulatsiooni kasv ja üleilmastumine) ja piirkondlike riskiteguritega (nt vaesusest või sõjakonfliktidest tingitud puudulik tervisekaitse- ja tervishoiukorraldus, massiline migratsioon või immigratsioon). Ühtlasi tuleb arvestada, et nakkushaiguste epidemioloogiline olukord maailmas võib kiiresti muutuda. Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja lahendamise plaani koostamist Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). Hädaolukorrana käsitleb RIA küberintsidente, mis põhjustavad või võivad potentsiaalselt põhjustada vähemalt ühe järgmistest tagajärgedest:  elutähtsa teenuse toimepidevus katkeb;  riigi toimimiseks oluliste infosüsteemide turvalisus1 on ohustatud;  tekib kõrgendatud ohu olukord2. 1 Infosüsteemide ja turvalisuse mõisted on defineeritud küberturvalisuse seaduse eelnõus SE 597 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/61815f7a-1025-4aea-9b0e- d9cf97337e59/Küberturvalisuse%20seadus 2 Mõiste „kõrgendatud oht“ on defineeritud KorS-is, mille § 5 lõike 4 kohaselt on see oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive KorS-i tähenduses on raske tervisekahjustuse tekitamine. „Suure väärtusega varalist hüve“ hinnatakse KorS-i § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtiva palga alammäära järgi, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning mille see peab ületama ühes kuus sajakordselt. 10 Küberintsidentide tekkepõhjused võivad olla näiteks:  tehnilised tõrked (elektri- ja sidesüsteemide häired, seadmete tõrked, riistvara ja tarkvara vead jne);  küberründed (pahavara levitamine, sotsiaalne manipulatsioon, õngitsemine, pahatahtlik häkkimine, ummistusründed jne);  inimlik viga (konfiguratsiooniviga, haldamise või kasutaja viga, puudulik testimine jne). Küberintsidendist põhjustatud hädaolukord võib välja areneda mõne muu asutuse vastutusalas olevast sündmusest, kui juhtumi põhjused ei ole kohe selged. Samuti võib küberintsident laieneda mõne teise asutuse vastutusala sündmuseks (hädaolukorraks). Viimaste aastate üleilmseid sündmusi hinnates saab rääkida küberintsidentide üha kaalukamast mõjust riigi toimimiseks olulistele ja elutähtsatele teenustele. Ehkki otseselt küberintsidendi tekitatud hädaolukorda Eestis viimastel aastatel aset leidnud ei ole, on küberintsidentide oht kasvutrendis kogu maailmas. Rünnakud teenuste vastu on muutunud oskuslikumaks ja nii riigi teenuste kui ka inimeste majapidamiste sõltuvus infotehnoloogiast kasvab pidevalt. Küberintsidendi tagajärjel võivad tekkida suured vara- ja mainekahjud. Küberintsident võib destabiliseerida ühiskonnakorraldust ning põhjustada usalduskriisi oluliste e-teenuste ja seda võimaldava riigi baastaristu (eID, X-tee, ASO) turvalisuse vastu. Küberründe tulemusena on võimalik ära lõigata paljud inimeste jaoks vajalikud teenused (näiteks side ja elektrivarustus), mille tagajärjel võib ohtu sattuda inimeste elu ja tervis. Väga rasked tagajärjed võivad olla ka intsidentidel, mis on suunatud andmete tervikluse vastu, näiteks, kui küberründe sihtmärk on riigile olulised andmekogud. Eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt juhib ohtliku loomataudi põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja lahendamise plaani koostamist Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA). Lähtudes HOS-s kehtestatud hädaolukorra kriteeriumitest käsitab VTA hädaolukorrana selliseid eriti ohtlikke loomataudisündmuseid, mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:  loomataud levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust;  loomataudi leviala hõlmab mitut riiki ja põhjustab suurt majanduslikku kahju;  loomataudi põhjustab zoonoosne haigustekitaja, mis võib tekitada ka inimeste haigestumise;  lahendamiseks on vaja kaasata ressursse üle riigi või rahvusvahelise abi korras;  lahendamiseks on vaja määrata hädaolukorra juht ja moodustada üleriigiline staap;  taud põhjustab üleriigilisi häireid lahendamisel osalevate asutuste toimepidevuses;  taud toob kaasa muud tõsised ja ulatuslikud üleriigilised või rahvusvahelised mõjud. Eriti ohtliku loomataudi levik võib kujuneda selliseks, et selle tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid. Tuginedes nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide kogemusele võib kokkuvõttes öelda, et olenemata ennetus- ja tõrjemeetmete rakendamisest, ei saa 11 loomataudide puhkemist täielikult välistada. Seda väidet kinnitab ka viimastel aastatel Eestis levinud sigade Aafrika katku (edaspidi SAK) juhtumite arv. Ohtlikke loomataude on peale SAK-i teisigi. Näiteks ringleb Euroopa metslindude (peamiselt veelinnud) populatsioonis linnugripi viiruse ülikiiresti leviv patogeenne vorm. Kodulinnud võivad haiguse saada metslindudelt. Hädaolukorraks laienemise potentsiaaliga loomataude on teisigi, näiteks suu- ja sõrataud, antraks ning salmonelloos. 2015. aastal registreeriti Eestis 6 toidutekkelise päritoluga haigestumist kahe ja enama haigusjuhuga, nendest 3 salmonelloosi, 2 kampülobakterenteriiti ja üks trihhinelloosi. Kokku haigestus 15 inimest, hospitaliseerimist vajas 12 isikut (80%), surmaga lõppenud juhte ei olnud. Nagu § 2 sissejuhatavas osas on rõhutatud, juhivad hädaolukorra lahendamist need asutused, kes koostavad samade hädaolukordade puhuks ka HOLP-id. Hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse määramisel on lähtutud asutuste põhiülesannetest ja pädevustest. Nii on politsei- ja piirivalveseaduse kohaselt PPA põhiülesanded avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine. Sellest lähtudes määratakse PPA hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks, kui hädaolukord on seotud põgenike massilise sisserände (lõike 1 punkt 1), äkkrünnaku (lõike 1 punkt 2), massilise korratuse (lõike 1 punkt 3) ning ulatusliku merepääste sündmusega, sh ulatusliku mere- reostusega (lõike 1 punkt 4). Kuna päästeseaduse kohaselt on Päästeameti üks ülesandeid päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel, on Päästeamet määratud juhtivaks asutuseks, kui hädaolukorra on põhjustanud üleujutus (lõike 2 punkt 1), hoonetulekahju, mille tagajärjel on vigastada saanud palju inimesi (lõike 2 punkt 2), ning doominoefekti põhjustanud ulatuslik tööstusõnnetus (lõike 2 punkt 3). Kiirgusseaduse järgi korraldavad kiirgusohutusalast tegevust oma pädevuse piires Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet. Seejuures korraldab Keskkonnaamet õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret; elanike ja elanike vaatlusrühmade kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamist; teeb kiirgusega seotud laborianalüüse; tagab üle piiri leviva kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö ning on sidepunkt teabevahetusel EURATOMi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga. Ameti ülesannetest lähtudes on põhjendatud, et naaberriigis asetleidvast kiirgusintsidendist (lõike 3 punkt 1) ja riigisisesest kiirgusintsidendist (lõike 3 punkt 2) põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks määratakse Keskkonnaamet. Terviseameti põhimääruse kohaselt on ameti ülesanne muu hulgas korraldada nakkushaiguste seiret ja epideemiatõrjetegevust, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamist ning erakorralise meditsiini, sealhulgas kiirabi tööd ning kiirabi ja tervishoiu hädaolukorraks valmisoleku ning hädaolukorra lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevust. Sellest lähtudes määratakse Terviseamet massilisest mürgistusest (lõike 4 punkt 1) ja epideemiast põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks (lõike 4 punkt 2). 12 RIA põhimääruse kohaselt täidab amet avalikke ülesandeid riigi infosüsteemi, elektroonilise identiteedi tarkvara, usaldusteenuste, küberturvalisuse ja kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse valdkonnas, mistõttu on ulatuslikust küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks määratud just Riigi Infosüsteemi Amet (lõige 5). Kuna VTA korraldab ja koordineerib riigis loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet, määratakse loomataudi ulatuslikust levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks VTA (lõige 6). Eelnõu § 2 lõikes 7 nimetatakse hädaolukord, mille lahendamist ja HOLP-i osa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet. Kuna kõigi eespool nimetatud sündmuste lahendamisel (ka enne sündmuse asetleidmist) võib selguda, või on Kaitsepolitseil informatsiooni, et sündmus võib olla põhjustatud terroristlikust tegevusest, siis ei ole otstarbekas koostada terroristlikust tegevusest põhjustatud sündmuse kohta eraldi HOLP-i, vaid sündmuse lahendamise käik (kuidas toimub sündmuse lahendamise üleminek ühelt juhtivalt asutuselt teisele jne) kajastatakse iga HOLP-i osana. Nimetatud osade koostamist juhib Kaitsepolitseiamet. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja määratakse selle korraldamise eest vastutavad asutused. Riskikommunikatsioon on Eesti õiguses võrdlemisi uus, HOS-i jõustumisel 2017. aasta 1. juulil kasutusele võetud termin. HOS-i § 10 lõike 2 kohaselt on riskikommunikatsioon avalikkuse ennetav teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest. Riskikommunikatsiooni tuleb eristada kriisikommunikatsioonist. Riskikommunikatsioon on ennetav tegevus, mille eesmärgiks on suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut, kriisikommunikatsiooni tehakse aga hädaolukorra ajal. Riskikommunikatsiooni hulka arvatakse mh käitumisjuhiste andmine, et suurendada elanike valmisolekut osata hädaolukorras käituda. Avalikkuse all on mõeldud elanikke, ettevõtteid ja kogukondi ehk ühiskonda tervikuna. Seega on riskikommunikatsioon oluline element kogu riskijuhtimise valdkonnas ja selle abil on võimalik vähendada hädaolukordadest tekkivaid kahjusid3. Riskikommunikatsiooni korraldamist vajavate hädaolukordade ja selle eest vastutavate asutuste loetelu kehtestamisel on arvestatud hädaolukorra riskianalüüside tulemuste ning asutuste põhimäärustest ja valdkondlikest seadustest tulenevate pädevuste ja kohustustega. Kokkuvõttes korraldatakse hädaolukorra riskikommunikatsiooni selliste sündmuste korral, milleks valmistumisest asutused tavapärase ennetustöö raames avalikkust ei teavita. Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt vastutab PPA riskikommunikatsiooni korraldamise eest äkkrünnakust ja massilisest korratusest põhjustatud hädaolukordade puhul. 3 Hädaolukorra seaduse käsiraamat (lk 40). Veebis kättesaadav aadressil https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Kriisireguleerimine/hos_kasiraamat_veebi.pdf (29.03.2018). 13 Rahvarohketes paikades viibivad inimesed peavad oskama äkkrünnaku korral adekvaatselt käituda, kuna see võib päästa nende elu. Äkkrünnaku korral on tegemist järsku algava ja kiirelt kulgeva sündmusega, mille toimumisel peavad inimesed oskama viivitamata käituda ega jääma ootama sündmust lahendava asutuse juhtnööre. Massilise korratuse kui hädaolukorra puhuks on riskikommunikatsiooni vajalik korraldada selleks, et inimesed teaksid, millised märgid võivad viidata rahumeelse meeleavalduse peatsele laienemisele korratuseks, ning kuidas selle juhtumisel enda ja oma lähedaste ohutuse tagamiseks käituda. Sündmusepõhise ohuala ja muu sündmust puudutava teabe osas korraldatakse avalikkuse teavitamine ehk kriisikommunikatsioon ka sündmuse asetleidmisel või selle vahetu ohu korral. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt vastutab Päästeamet riskikommunikatsiooni korraldamise eest, kui hädaolukorra on põhjustanud üleujutus, kõrghoonetulekahju või ulatuslik tööstusõnnetus. Inimesed peavad olema teadlikud, miks peab üleujutusteks valmistuma, kuidas seda teha, millist ohtu üleujutus nende elule, tervisele ja varale võib kujutada ning miks ja millal tuleks kodust evakueeruda. Vähene riskiteadlikkus võib sündmuse asetleidmisel üle koormata mitme asutuse töö ja halvemal juhul inimeste endi elu ohtu seada. Kuigi Päästeamet on teinud aastaid tulemuslikku tuleohutusalast ennetustööd, tuuakse määrusega riskikommunikatsiooni fookusesse just kõrghoonetes elavate ja töötavate inimeste ohutus. Kõrghoones on tulekahjust mõjutatud tavapärasest rohkem inimesi ja võrreldes madalama hoonega võib sellest olla keerulisem välja pääseda. Samuti on kõrghoonetele kehtestatud rangemad tuleohutusnõuded, millest kõik seal elavad inimesed peaksid teadlikud olema, et puuduste esinemisel neile endi ohutuse nimel tähelepanu juhtida. Kuna Eestis on palju vanu kõrghooneid, mille tuleohutuses esineb mitmesuguseid puudusi, tuleb sel teemal riskikommunikatsiooni korraldamisse panustada senisest enam. Tööstusõnnetuste, eriti keemiaõnnetuste kohta on tähtis korraldada riskikommunikatsiooni ohtlike ettevõtete läheduses elavatele inimestele. Kuigi kemikaaliseadus ja selle alusel antud õigusaktid kehtestavad ka ohtlikele ettevõtetele riskikommunikatsiooni korraldamisega seotud ülesandeid, näiteks kohustus avaldada ettevõtte kodulehel juhis õnnetuse korral käitumise kohta, peab Päästeametil olema siiski koordineeriv roll. Seeläbi on võimalik tagada, et kõik ohualadel elavad inimesed oleksid teadlikud nii tööstusõnnetustega kaasnevatest võimalikest ohtudest kui ka sellest, kuidas nendeks valmistuda ja ohtude teokssaamisel käituda. Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt vastutab Keskkonnaamet riskikommunikatsiooni korraldamise eest naaberriigis toimuvast kiirgusintsidendist ja riigisisesest kiirgusintsidendist põhjustatud hädaolukordade puhul. Kui Eestile lähimates tuumaelektrijaamades leiab aset oluline intsident, võib radioaktiivne pilv levida Eesti aladele mõne tunniga ning ei piisa, kui avalikkust juba juhtunud õnnetusest pelgalt teavitatakse. Teisisõnu tuleb teadmine, kuidas tuumaõnnetuse korral tegutseda, viia inimesteni 14 ennetavalt – riskikommunikatsiooni kaudu. Elanikud ei ole praegu piisavalt teadlikud, kuidas radioaktiivne saaste inimeste tervist mõjutab ning kuidas enda ja oma lähedaste turvalisust ja tervist kaitsta. Avalikkust tuleb teavitada, kuidas käituda radioaktiivset ainet sisaldava (eritähisega) konteineri leidmisel, kuidas radioaktiivsusega seotud võimalikke ohte vältida ja kuidas käituda, kui radioaktiivse ainega on juhtunud õnnetus. Senisest suuremat tähelepanu riskikommunikatsiooni tegemisel tuleb pöörata ehitus- ja metallitööstuses (sh kogumispunktides) töötavatele inimestele. Üks võimalusi on mõlema sündmuse puhuks vajalik riskikommunikatsioon lõimida eri kooliastmete õppeprogrammidesse ning anda need teadmised edasi koolide õppekava kaudu, näiteks füüsika ja keemia õppeaines. Eelnõu § 3 punkti 4 kohaselt vastutab Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) riskikommunikatsiooni korraldamise eest küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra puhul. Eesti e-riigi toimimine sõltub suurel määral teenuste usaldusväärsusest. Kübermaailm, mis areneb järjest kiiremini, on muutumas üha keerulisemaks, seades nii riigi kui ka selle elanike ette uusi lahendamist vajavaid ülesandeid. Seega on teema keeruline nii kommunikatsiooni- inimestele, avalikkusele kui võimalikest intsidendist mõjutatud asutuste töötajatele ja teistele osalistele, mistõttu on kübervaldkonna toimimise ja selle ohtude selgitamine ja arusaadavaks tegemine üsna raske ülesanne. Küberintsidendi ennetamiseks, elanike teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks korraldab RIA infopäevi, seminare, küberturbekoolitusi ja meediakampaaniaid, koostab ohuhinnanguid ning konsulteerib intsidentide ilmnemisel ja neile reageerimisel. ETO-sid ja riigiasutusi kaasatakse riigisisestele ja rahvusvahelistele küberõppustele. Riskikommunikatsiooni eesmärk on eelkõige turbeteadlikkuse suurendamine, et tagada eri sihtgruppide parem kompetentsus süsteemide turvalisuse tagamisel ja riskide hindamisel. Eelnõu § 3 punkti 5 kohaselt vastutab Veterinaar- ja Toiduamet riskikommunikatsiooni korraldamise eest ohtlikust loomataudist põhjustatud hädaolukorra puhul. Selle hädaolukorra puhul keskendub riskikommunikatsioon eelkõige elanike valmisoleku suurendamisele eriti ohtliku loomataudi (sh zoonootilise toimega mõjurist tekitatud loomataud) puhkemisel. Seejuures on oluline viia teave ka muukeelsete elanikeni ning vanemaealisteni. Maapiirkondades on inimesi, kelle majapidamises pole internetiühendust ja seetõttu on teadmiste levitamine e-kanalite kaudu raskem. Samas on maapiirkonnas loomapidajaid, kellel on üks-kaks kana või üks siga või üks lehm. Ka nii väike hulk loomi või linde on loomataudi puhkemisel oluline taudi edasikandumise oht. Loomataudide puhul on väga oluline eristada „must“ ja „puhas“ keskkond, et vältida loomataudi levikut. Seega on vaja anda riskikommunikatsiooniga ülevaade loomataudi võimalikest levikuviisidest ja nakkusohtlikkusest inimesele, samuti anda käitumisjuhised, kuidas tegutseda eriti ohtliku loomataudi korral ning teadliku käitumisega vältida haigustekitaja 15 levikut. Eelnõus ei kajastata riskikommunikatsiooni korraldamist elutähtsate teenuste katkestustest põhjustatud hädaolukordade puhuks. See ülesanne lasub HOS-i § 10 lõike 4 järgi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel. Nii vastutab näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riskikommunikatsiooni korraldamise eest HOS-i § 36 lõike 1 punktides 1–8 sätestatud elutähtsate teenuste katkestusest põhjustatud hädaolukordade puhul. Eelnõu § 3 punkti 6 kohaselt vastutab Kaitsepolitseiamet riskikommunikatsiooni korraldamise eest terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra puhul. Tegemist ei ole uue ülesandega, näiteks on Kaitsepolitseiameti kodulehel toodud juhised elanikkonnale, kuidas käituda terroristliku rünnaku korral. Avalikkuse teavitamise eesmärki võimalikest julgeolekuohtudest ja riskidest täidab ka Kaitsepolitsei aastaraamat. Eelnõu §-s 4 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. juulil 2018. aastal. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 5. Määruse mõjud Määrusel on mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste korraldusele. Mõju riigiasutuste korraldusele Võrreldes Vabariigi Valitsuse kehtiva korraldusega on HOLP koostamist nõudvate sündmuste loetelu lühem. Korralduses loetletud 24 hädaolukorda, mille kohta tuli koostada nende lahendamise plaan, on asendatud 14-ga. Töökoormus väheneb Justiitsministeeriumil, Välisministeeriumil, Keskkonnaametil, Maanteeametil, Tehnilise Järelevalve Ametil, Lennuametil ja Veeteede Ametil, kuna need asutused ei pea enam HOLP-e koostama. Samas võivad loetletud asutused endiselt olla plaanide koostamisse kaasatud. See tähendab, et plaani koostamist juhtiv asutus kaasab vajadust mööda teised asutused ja küsib neilt plaani koostamiseks vajalikku infot. HOLP-e koostavad Päästeamet, PPA, Terviseamet, RIA, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet ja VTA. Asutustele antakse käesoleva määruse ja HOS-i §-i 15 lõike 8 alusel kehtestatud 16 määruse4 koosmõjus võimalus vajaduse korral HOLP-e ühendada ning seeläbi vähendada dubleerimist kui ka sellega kaasnevat töötundide hulka. Samuti pole asutuste seisukohalt vaadatuna tegu uute ülesannetega. Kuigi muudatusena loetletakse määruses hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused, ei ole nende jaoks tegemist uue ülesandega, kuna kõik loetletud asutused vastutavad oma pädevuse piires hädaolukordade lahendamise eest ka praegu. Riskikommunikatsiooni korraldamine on ennetav kriisireguleerimistegevus, mis suurendab elanike valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks, ja selle kaudu kogu riigi vastupanuvõimet. Eelnõu mõjutab riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavate asutuste ülesandeid ja töökorraldust, sh asutuste töökoormust. Riskikommunikatsiooni korraldamisega kaasnevad põhiülesanded on järgmised: 1) siht- ja huvigruppide määramine; 2) korraliste uuringute ja küsitluste korraldamine, et teha kindlaks elanike riskiteadlikkuse tase; 3) käitumisjuhiste jagamine; 4) koolitamine ja juhendamine; 5) õppuste korraldamine. Kokkuvõttes on mõju ulatus väike, kuna kaasnevad töökorralduslikud muutused ei eelda asutuste tegevuses olulisi ümberkorraldusi. Mõju sagedus on väike, sest HOLP-i koostamise korra järgi tuleb hädaolukorra lahendamine ajakohastada üks kord kahe aasta jooksul või hädaolukorra toimumise järel. Seejuures ei tähenda plaani uuendamine terve plaani muutmist, vaid muutmist vajavate kohtade parandamist. Hädaolukordade lahendamise juhtimisele on mõju sagedus väike, kuna mõju avaldumine ehk vajadus juhtida hädaolukordade lahendamist leiab aset ebaregulaarselt ja harva. Riskikommunikatsiooni korraldamise suhtes on mõju sagedus keskmine, kuna vastutavad asutused puutuvad sellega kokku regulaarselt ja asutusesisese töökorralduse kohaselt. Sihtrühma suurus on väike, sest HOLP-de koostamist ja hädaolukordade lahendamist juhivad 7 riigiasutust, mis on riigiasutuste hulka arvestades vähem kui 5%. Riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutab 6 riigiasutust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivseid mõjusid ei ole. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu mõjutab riigi julgeolekut, kuna see puudutab ülesandeid, mis on seotud küberturvalisuse, isikuturvalisuse ja piiriturvalisusega, samuti pääste- ja korrakaitseasutustega. Muudatused tagavad selguse, mis rolli täidavad riskikommunikatsiooni korraldajad, HOLP-i koostajad ning hädaolukordade lahendajad. Näiteks, kui Vabariigi Valitsuse kehtiva korraldusega ei ole hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust määratud ja see teadmine saab tekkida HOLP-i koostamise käigus, siis uue HOS-i kohaselt nimetatakse lahendamist juhtiv 4 Siseministri 21. juuni 2017. a määrus nr 30 „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord“. – RT I, 28.06.2017, 7. 17 asutus määrusega. Samuti on nüüdsest hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus seesama asutus, kes koostab HOLP-i. Selline lähenemine tagab asutustele selguse juhirolli kohta ja võimaldab hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel täpsemini plaanida oma ressursse ning näha ette võimalikke kitsaskohti, kui olukorra lahendamiseks on vaja teiste asutuste abi. Samuti on sellisel lahendusel positiivne mõju riigi välissuhetele, kuna on teada, kelle poole sündmuse toimumisel pöörduda. Kuna eelnõu kaugemaleulatuv eesmärk on suurendada elanikkonna vastupanuvõimet võimalikeks hädaolukordadeks, mõjutab see positiivselt kogu riigi julgeolekut. Eelnõuga tagatakse ühelt poolt suurem selgus, millised asutused riskikommunikatsiooni korraldavad, teiselt poolt võimaldab asutuste kindlaksmääramine paremini jälgida kohustuste elluviimist ja tulemuste hindamist. Eelnõul on oluline ja positiivne mõju ka riigi välissuhetele, kuna riskikommunikatsiooni korraldamine eeldab koostööd ja kogemuste jagamist teiste riikidega. Välissuhtluse efektiivsusele aitab kaasa, kui riigis on hädaolukorra lahendamiseks määratud vastutav asutus. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Hädaolukorra lahendamise ja plaanide koostamisega seotud juhtasutuste määramine ei too kaasa lisakulusid ega kasvata riigi tulusid. Ka praegu ei eraldata asutustele riigieelarvest eraldi raha HOLP-ide koostamiseks. Kohustus plaane koostada ja uuendada on asutustel teada (plaane on koostatud alates 2010. aastast, esimesed kehtestati 2011. aastal) ja seetõttu on asutustel ülesande täitmisega võimalik arvestada aasta tööplaanide koostamisel. Riskikommunikatsiooni korraldavatele asutustele võib määrus kaasa tuua tavapärasest suuremaid kulusid, sõltuvalt asutuste varasemast aktiivsusest riskikommunikatsiooni korraldamisel. Näiteks on Päästeamet juba praegu aktiivselt tegutsenud ja loonud hädaolukorra riskikommunikatsiooni teenusega seotud ametikoha. Lisaks tegi Päästeamet 2016. aastal elanikkonna teadlikkuse uuringu, milles hindas elanike teadlikkust ja käitumist hädaolukorras. Seetõttu võivad näiteks Päästeameti riskikommunikatsiooni kulud senisega võrreldes samaks jääda. Riskikommunikatsiooni korraldavate asutuste määramine ei too kaasa riigile otsest tulude kasvu. Kaudne tulu seisneb aga riskikommunikatsiooni põhieesmärgis, milleks on päästa inimelusid ning vähendada hädaolukordade tagajärgedest tingitud majandus- ja keskkonnakahjusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. aastal. 8. Eelnõu kooskõlastamine 18 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Päästeametile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Veterinaar- ja Toiduametile. 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0532 - Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan, korraldada riskikommunikatsiooni ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da37e6cb-aada-411f-8f0b-9a5b123fd55d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da37e6cb-aada-411f-8f0b-9a5b123fd55d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel