Kultuuriministeerium Teie 13.04.2018 nr KUM/18-0363/-
[email protected] 1K, 1-11/921-1/
Suur-Karja 23 Meie 25.05.2018 nr 1.2-3/1269-2
15076, TALLINN
Spordiseaduse väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastuskiri
Kultuuriministeerium on esitanud kooskõlastamiseks spordiseaduse väljatöötamiskavatsuse
(VTK). Sotsiaalministeerium kooskõlastab selle märkustega.
VTK muudatuse sisu on kõrvaldada segadus sportlaste tasustamisel, võttes kasutusele nn
sportlase lepingu sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel, kellelt sportlane saab kas
stipendiumi või töötasu.
Spordiseaduse muudatuste kavandamisel soovitakse luua eriregulatsioon sportlasele
toetuse maksmiseks. Muudatusega soovitakse luua sportlastele eraldi lepinguliik, mis
võimaldaks arvestada sportlase töö eripära ning tagada sotsiaalsed garantiid. Muudatuse
tulemusena peaks suurenema nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele
on tagatud sotsiaalsed garantiid. VTK-st ei selgu täpselt, kas tegemist on töölepingu või
käsunduslepinguga.
Kavandatava muudatusega hakkab sportlane, kellega on sõlmitud sportlase leping, saama
spordiorganisatsioonilt, kelle ridades ta treenib ja võistleb, töötasu. Sellelt tasutakse
seaduses ettenähtud maksud. Kui soovitakse, et sportlase leping on tööleping, tuleb silmas
pidada, et sellisel juhul laieneb sportlasele töölepingu seaduse (TLS) regulatsioon
(tähtajaliste töölepingute sõlmimine, töölepingu ülesütlemine, töö- ja puhkeaja regulatsioon
jne) ning töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) regulatsioon.
TTOS sätestab nii tööandjale kui töötajale rea kohustusi ohutu töö ja töökeskkonna
tagamiseks, töövigastuste ennetamaks ning regulatsiooni tööga seotud haigestumiste korral.
Tähtsamateks tööandja kohustusteks on töötaja tööga kaasnevate terviseriskide
tuvastamine, riski suuruse hindamine ja riskide maandamine. Tööandja peab töötajat
teavitama ohuteguritest ja juhendama, kuidas oma tervist töötamisel kaitsta. Töötajale tuleb
korraldada ka regulaarne tervisekontroll. Seega tuleb tööandjale kaasnevate TTOS-i ja selle
rakendusaktidest tulenevate kohustuste sobilikkust sportlasele ja tema sportlikule tegevusele
hinnata ning erisuste korral sätestada need. Töötajal tekib õigus pöörduda Tööinspektsiooni
poole, kui töötaja õigusi on eiratud. Sportlase tervisekahjustuste/õnnetuste regulatsioon
lähtuks siis tööõnnetustest, mida tuleb uurida ning millest tuleb teavitada ka
Tööinspektsiooni.
Pidades garantiina silmas ravikindlustust, siis kindlustuskaitse tekib töölepingu alusel
töötamise registri andmete alusel, käsunduslepingu alusel Maksu- ja Tolliameti andmete
alusel pärast maksudeklaratsiooni esitamist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.
Viimane eeldab samuti mõjuanalüüsi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lisaks on oluline rõhutada, et enamasti on töösuhteid puudutavad küsimused selgelt
reguleeritud rahvusvahelisel tasandil ning Eestile siduvad. Need ei võimalda töösuhete
regulatsiooni väga paindlikult rakendada. Nii ei ole alati TLS-i sätetest erisuste tegemine
töölepingulistele töötajatele (antud juhul sportlastele) võimalik. Seetõttu on vajalik
põhjalik analüüs, et leida, milline saab olema sobiv lepinguliik just antud olukorras.
Samuti tuleb analüüsida, mida toob endaga kaasa TLS-i ja TTOS-i regulatsiooni
kohaldamine ning kas see on sportlase tegevuse iseloomu arvestades mõistlik. VTK
on selles osas liialt üldine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Nele Nisu 6269 338
[email protected]