dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Kultuuriministeerium · 28. mai 2018
Viit
12-6/982-2
Registreeritud
28. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Muinsuskaitse Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Merle Põld

Failid

  • 📎12-6982-2 28.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc416 KB

Sisu (failidest)

Trivimi Velliste, Peep Pillak Teie 13.04.2018 Eesti Muinsuskaitse Selts [email protected] Meie 28.05.2018 nr 12-6/982-2 Muinsuskaitse seaduse eelnõu ja muinsuskaitse usaldusmeeste institutsioon Täname Teid pöördumise eest. Selgitame, et muinsuskaitse usaldusmeeste regulatsioon ei sisaldanud juba 2015. aastal kooskõlastusringi läbinud muinsuskaitseseaduse eelnõus ning selle puudumise kohta ei tehtud ka ühtki märkust. Regulatsiooni puudumine seaduses ei tähenda vabatahtlike võrgustiku kaotamist. 1994. aastaga võrreldes on Eesti kodanikuühiskond teinud läbi määratu arengu. Inimeste kodanikuaktiivsus ei ole sõltuvuses õigusaktidest ning riigi ja kodaniku koostööks on kujunenud välja erinevaid pehmeid vorme. Leiame, et laiapõhjaline ja edukas koostöö ei ole sõltuvuses seadusest ega inimeste muinsuskaitsehuvi neile väljastatud tunnistustest. Muinsuskaitseamet on alates 1996. aastast andnud välja usaldusmehe tõendi 88 isikule. Neist enamus on kehtivustähtaja ületanud. Esimesed 30 tõendit anti välja lõpptähtaega märkimata. Kaks tõendit on välja antud tähtajatult. Viimane usaldusmehe tõend anti välja 2016. aastal (kogu aasta peale väljastati üks tõend). Pärast seda ei ole Muinsuskaitseamet enam uusi tõendeid välja andnud ega ka vanu pikendanud. Viimati sai Muinsuskaitseamet usaldusmehelt tagasisidet 2008. aastal (antud juhul ebaseaduslike arheoloogiliste kaevamiste kahtluse kohta). Samas ei ole Muinsuskaitseameti teavitamine võimalikust ohust mälestisele või märgates ebaseaduslikku käitumist eelnõuga kuidagi piiratud, see õigus on igaühel, ka inimestel, kellel puudub muinsuskaitse usaldusmehe tõend. Kehtiva muinsuskaitseseaduse § 10 sätestab, et usaldusmehed osalevad muinsuskaitses omaalgatuse korras. See on sisuliselt vaadeldav vabatahtliku tegevusena ning selleks on Eesti ühiskonnas erinevaid võimalusi. Riigiameti ja vabatahtlike ning muinsuskaitsehuviliste koostöö ei pea olema seaduses eraldi institutsioonina reguleeritud. Usaldusmeeste institutsiooni tekkimise algne põhjus 1930. aastatel on asendunud riigipoolse professionaalse muinsuskaitsetööga. Kultuuriministri 19.06.2003. a määruse nr 6 kohaselt on usaldusmehel õigus: 1) juhtida mälestiste omanike või valdajate ning teiste isikute tähelepanu mälestiste kaitse eeskirjade täitmisele; 2) koostada ja esitada muinsuskaitset korraldavatele ametiisikutele esildisi mälestiste või nende kaitse eeskirjade rikkumise kohta; 3) teha Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid mälestisi või kultuuriväärtusi ohustavate tööde ja muu tegevuse peatamiseks; Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 4) juhtida mälestistega seotud tööde teostajate tähelepanu tööde Muinsuskaitseametiga kooskõlastamise nõudele ning kohustuste mittetäitmisega kaasnevatele tagajärgedele; 5) juhtida tähelepanu «Muinsuskaitseseadusega» sätestatud tegevusloa omamise vajadusele ning selle nõude mittetäitmisega kaasneda võivatele tagajärgedele; 6) pöörduda vajaduse korral abi saamiseks õiguskaitseorganite poole; 7) esitada Muinsuskaitse Nõukogule ja Muinsuskaitseametile ning valla- või linnavalitsusele ettepanekuid muinsuskaitsealase töö tõhustamiseks. Samad õigused on igal ühiskonna liikmel. Seda rolli juba täidavadki muinsuskaitseseltsid ja - klubid, hobiarheoloogia klubid ja paljud aktiivsed eraisikud, kes hoolivad kultuuripärandist ja soovivad kaasa lüüa selle säilitamise ennetustöös. Taoline koostöö võib olla määratletud näiteks koostöölepingute kaudu kultuuripärandiga tegelevate kodanikuühendustega, näiteks Eesti Muinsuskaitse Seltsiga, kellel on liikmeid üle Eesti. Muinsuskaitseseaduse eelnõu käsitleb kultuuripärandialast teadlikkuse tõstmist paragrahvis 1 (lõiked 2 ja 3). Teadlikkus suurendab mõistmist ja austust varem loodu vastu ja see on esimene samm pärandi väärtustamisel nii üksikisikute seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Informatsiooni jagamine ja koostöö erinevate ühiskonnagruppide, sh kodanikuühendustega, on vahetute kaitsekorralduslike meetmete kõrval olulised kultuuripärandi säilimisele kaasaaitamisel, kuid see tegevus ei vaja otsest reguleerimist seaduse tasandil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes Liina Jänes 6282381 [email protected] Merle Põld 6282347 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →