Trivimi Velliste, Peep Pillak Teie 13.04.2018
Eesti Muinsuskaitse Selts
[email protected] Meie 28.05.2018 nr 12-6/982-2
Muinsuskaitse seaduse eelnõu ja muinsuskaitse
usaldusmeeste institutsioon
Täname Teid pöördumise eest.
Selgitame, et muinsuskaitse usaldusmeeste regulatsioon ei sisaldanud juba 2015. aastal
kooskõlastusringi läbinud muinsuskaitseseaduse eelnõus ning selle puudumise kohta ei tehtud ka
ühtki märkust. Regulatsiooni puudumine seaduses ei tähenda vabatahtlike võrgustiku kaotamist.
1994. aastaga võrreldes on Eesti kodanikuühiskond teinud läbi määratu arengu. Inimeste
kodanikuaktiivsus ei ole sõltuvuses õigusaktidest ning riigi ja kodaniku koostööks on kujunenud
välja erinevaid pehmeid vorme. Leiame, et laiapõhjaline ja edukas koostöö ei ole sõltuvuses
seadusest ega inimeste muinsuskaitsehuvi neile väljastatud tunnistustest.
Muinsuskaitseamet on alates 1996. aastast andnud välja usaldusmehe tõendi 88 isikule. Neist
enamus on kehtivustähtaja ületanud. Esimesed 30 tõendit anti välja lõpptähtaega märkimata.
Kaks tõendit on välja antud tähtajatult. Viimane usaldusmehe tõend anti välja 2016. aastal (kogu
aasta peale väljastati üks tõend). Pärast seda ei ole Muinsuskaitseamet enam uusi tõendeid välja
andnud ega ka vanu pikendanud.
Viimati sai Muinsuskaitseamet usaldusmehelt tagasisidet 2008. aastal (antud juhul ebaseaduslike
arheoloogiliste kaevamiste kahtluse kohta). Samas ei ole Muinsuskaitseameti teavitamine
võimalikust ohust mälestisele või märgates ebaseaduslikku käitumist eelnõuga kuidagi piiratud,
see õigus on igaühel, ka inimestel, kellel puudub muinsuskaitse usaldusmehe tõend.
Kehtiva muinsuskaitseseaduse § 10 sätestab, et usaldusmehed osalevad muinsuskaitses
omaalgatuse korras. See on sisuliselt vaadeldav vabatahtliku tegevusena ning selleks on Eesti
ühiskonnas erinevaid võimalusi. Riigiameti ja vabatahtlike ning muinsuskaitsehuviliste koostöö
ei pea olema seaduses eraldi institutsioonina reguleeritud.
Usaldusmeeste institutsiooni tekkimise algne põhjus 1930. aastatel on asendunud riigipoolse
professionaalse muinsuskaitsetööga. Kultuuriministri 19.06.2003. a määruse nr 6 kohaselt on
usaldusmehel õigus:
1) juhtida mälestiste omanike või valdajate ning teiste isikute tähelepanu mälestiste kaitse
eeskirjade täitmisele;
2) koostada ja esitada muinsuskaitset korraldavatele ametiisikutele esildisi mälestiste või nende
kaitse eeskirjade rikkumise kohta;
3) teha Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid mälestisi või
kultuuriväärtusi ohustavate tööde ja muu tegevuse peatamiseks;
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
4) juhtida mälestistega seotud tööde teostajate tähelepanu tööde Muinsuskaitseametiga
kooskõlastamise nõudele ning kohustuste mittetäitmisega kaasnevatele tagajärgedele;
5) juhtida tähelepanu «Muinsuskaitseseadusega» sätestatud tegevusloa omamise vajadusele ning
selle nõude mittetäitmisega kaasneda võivatele tagajärgedele;
6) pöörduda vajaduse korral abi saamiseks õiguskaitseorganite poole;
7) esitada Muinsuskaitse Nõukogule ja Muinsuskaitseametile ning valla- või linnavalitsusele
ettepanekuid muinsuskaitsealase töö tõhustamiseks.
Samad õigused on igal ühiskonna liikmel. Seda rolli juba täidavadki muinsuskaitseseltsid ja -
klubid, hobiarheoloogia klubid ja paljud aktiivsed eraisikud, kes hoolivad kultuuripärandist ja
soovivad kaasa lüüa selle säilitamise ennetustöös. Taoline koostöö võib olla määratletud näiteks
koostöölepingute kaudu kultuuripärandiga tegelevate kodanikuühendustega, näiteks Eesti
Muinsuskaitse Seltsiga, kellel on liikmeid üle Eesti.
Muinsuskaitseseaduse eelnõu käsitleb kultuuripärandialast teadlikkuse tõstmist paragrahvis 1
(lõiked 2 ja 3). Teadlikkus suurendab mõistmist ja austust varem loodu vastu ja see on esimene
samm pärandi väärtustamisel nii üksikisikute seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Informatsiooni
jagamine ja koostöö erinevate ühiskonnagruppide, sh kodanikuühendustega, on vahetute
kaitsekorralduslike meetmete kõrval olulised kultuuripärandi säilimisele kaasaaitamisel, kuid see
tegevus ei vaja otsest reguleerimist seaduse tasandil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kultuuriväärtuste asekantsler
kantsleri ülesannetes
Liina Jänes 6282381
[email protected]
Merle Põld 6282347
[email protected]