Kultuuriministeerium
Teie 13.04.2018 nr KUM/18-0363/-1K; 1-
[email protected]
11/921-1
Meie 23.05.2018 nr 8-2/2959
Spordiseaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Kultuuriministeerium on esitanud kooskõlastamiseks spordiseaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse (edaspidi VTK). Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega.
1. Sportlaste tasustamisest - seadus võimaldab hetkel sportlastel ja spordiklubidel sõlmida
omavahelistes suhetes mis tahes tsiviilõiguslikke lepinguid, sh töö, töövõtu-, käsundus- või
muid võlaõiguslikke lepinguid. Seejuures võib eesmärgiks olla just asjaolu, et spordivaldkonda
võivad kuuluvad niivõrd erineva iseloomuga tegevused, mis võivadki vajada suhete
reguleerimiseks erinevaid reegleid. Küsitav on, kas kõikide sportlastega sõlmitavate lepingute
koondamist nö ühe lepinguliigi alla saab pidada võimalikuks või vajalikuks.
VTK-s on spordiseaduse muudatuste eesmärgina välja toodud suurema õigusselguse
loomine kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA), luues
eriregulatsiooni sportlase stipendiumi ja/või toetuse maksmiseks ning eraldi lepinguliigi, mis
võimaldaks sportlase töö eripära arvestada. Samuti märgitakse VTK-s, et ka juba praegu
sõlmivad paljud spordiorganisatsioonid sportlastega lepinguid (tööleping, käsundusleping),
kuid pärast muudatuse jõustumist oleksid need lepingud kooskõlas Eesti seadustega ka
nendes osades, mis tulenevad spordivaldkonna spetsiifilisest iseloomust. Seejuures ei ole
VTK-s aga analüüsitud ühtegi lepinguõiguslikku aspekti, mis spordivaldkonna spetsiifikast
tulenevalt vajaks eriregulatsiooni. Räägitud on vaid toetuste ning stipendiumite tasumise
korrast, piirmääradest ja maksuõiguslikest küsimustest. Seega ei nähtu VTK-st põhjendusi
ega analüüsi, miks oleks sportlastega sõlmitavate lepingute jaoks vaja luua eraldi lepinguliik.
Lepinguliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, milline on lepingu
nimetus, vaid oluline on õigussuhte määratlemisel selle sisu. Hindamaks eri lepinguliigi
loomise vajadust ja sobivust, tuleks kõige pealt täpsemalt välja tuua kehtiva õiguse
kitsaskohad ning nende võimalikud regulatiivsed lahendused.
2. Eesti spordiregistris andmete kogumisest. Esmalt tõusetub küsimus, keda täpsemalt
arvatakse harrastajaks ehk kelle andmeid hakatakse töötlema? Nt Eesti Meistrivõistlusel
osalevad sportlased, kes on nn harrastajad, kuid väga heal tasemel? VTK-st ei selgu, mis on
see eluline probleem kõikide vanusegruppide lõikes, mida soovitakse lahendada. Miks
vajatakse täiskasvanud harrastajate andmeid, kui välja toodud probleemid on seotud eelkõige
noorte spordi rahastamisega? Rahastamiseks ei vajata ka edaspidi isikustatud kujul andmeid,
küsimus on algandmete kvaliteedis. Üks võimalik lahendus oleks see, kui EHIS-s olevaid
andmeid kasutab ka spordiregister. Spordiregistrisse kõikide andmete kogumist ei pea me
vähemalt VTK-s sõnastatud probleemide kirjelduse ja eesmärkide pinnalt põhjendatuks.
Kuigi see ei ole VTK-ga kavandatavate muudatusega vahetult seotud, jääb selgusetuks
seletuskirjas (lk 3 ja korratakse lk 13) esitatud info kehtiva korra kohta. Nimelt on viidatud osas
selgitatud, et spordiregistri põhimääruse järgi esitavad spordiklubid harrastajate kohta
registrile neli arvu: 20-aastased ja vanemad ehk täiskasvanud harrastajate arv spordiklubis
kokku, sh samasse vanusegruppi kuuluvate naissoost harrastajate arv. Samal viisil on
sõnastatud andmed 19-aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arvu kohta. Siinkohal
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
ei ole üheselt selge, miks on kehtiva korra järgi vajalik eraldi välja tuua just naiste arv? Kas
andmekogus on vastava vanusegrupi lõikes harrastajate üldarv ja eraldi naissoost
harrastajate arv, kuid meessoost harrastajate arvu eraldi ei esitata? Miks on vaja eraldi
ülevaadet just naissoost harrastajate arvu kohta? VTK-s järgneb vahetult sellele osale lõik
avaliku sektori sihttoetuste määramise kohta spordiorganisatsioonile. Loodetavasti ei ole
naissoost osalejate arv määrav viimati nimetatud teema kontekstis.
3. Sporditulemuste andmebaas – andmekogusse andmete kandmine vajaks pikemalt läbi
mõtlemist. Ilmselt on olemas konkreetsed ametlikud võistlused, mille tulemused kajastatakse
andmekogus. Andmekogus andmete kajastamine ei pea tingimata kajastuma seaduses,
selleks piisab ka võistlustel osalemise tingimuste täpsustamisest. Seda enam, et andmekogu
pidaja on sihtasutuse vormis, kes peaks pigem tegutsema eraõiguslikele isikutele omastel
alustel, nagu on leping või nõusolek. Pikemalt vajab lahti kirjutamist, miks nõusoleku
tagasivõtmine ei ole sobiv lahendus.
4. Juhime tähelepanu, et rahvusvahelisesse organisatsiooni kuulumise teema on leidnud
lahenduse IKS RS eelnõuga, kuhu on juba kavandatud vastavad sätted (IKS RS eelnõu § 103
p 1, millega muudetakse spordiseaduse § 61).
5. Kooskõlastamiseks esitatud VTK peamine puudujääk on see, et probleemid on püstitatud
regulatsioonikeskselt ja seetõttu on ka eesmärgid regulatsioonikeskselt sõnastatud.
Regulatsiooni puudujääke kirjeldav info on vajalik, kuid see peaks paiknema VTK järgmistes
osades.
6. Juhime tähelepanu, et VTK probleemide kirjeldamise osas tuleb keskenduda eluliste
probleemide ja nende põhjuste kirjeldamisele ning hoiduda (õiguslike) lahenduste
pakkumisest (nt. probleemi 1.1., 1.2., 1.3., 1.4. ja 1.5. puhul). Õiguslike lahenduste kirjeldused
palume koondada osas 9.
7. Eesmärgid peavad tulenema otseselt püstitatud probleemidest, käesolevas VTK-s on
eesmärkide all pigem kirjeldatud planeeritud tegevusi (nt. eriregulatsiooni loomine). Näiteks
esimese probleemi/eesmärgi puhul sobiks üheks eesmärgiks – „sportlastele on tagatud
sotsiaalsed garantiid“ ja selle olukorra kirjeldust saab täpsustada arvuliselt – eeldatav
sportlaste arv, kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid.
8. VTK punkt 12 - tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju elanike
ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, palume kokkuvõtlikult välja
tuua:
a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks;
b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks;
c) kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks.
Välja peab tooma võimalikult tõenduspõhiselt ja arvuliselt, kuidas suureneb/väheneb
muudatuste tulemusena ettevõtete ja/või kodanike halduskoormus. Halduskoormus on kulu
ettevõttele või kodanikule, mis tuleneb õigusaktides määratud kohustuste täitmisest. Hõlmab
nii infokohustuse kui ka näiteks tegevuse mingite uute nõuetega kooskõlla viimise.
9. VTK punktis 17 on lühidalt kirjas, kuidas ja kellelt VTK kohta arvamusi kogutakse. Siin on õige
koht tutvustada eelnõu kaasamise ajakava ja meetodeid, et huvirühmad saaksid oma
järgnevate kuude töö planeerimises seda arvesse võtta ja eelnõu saaks sisukat tagasisidet.
Eriti oluline on kaasamise planeerimine arvestades, et avalik konsulteerimine on hetkel
planeeritud juulikuusse ehk suvepuhkuste ajale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Margit Juhkam,
[email protected]
Sandra Mikli,
[email protected] (andmekogudega seonduvad märkused)
Kaidi Urgas,
[email protected] (sportlase lepingu kohta tehtud märkus)
Külvi Noor,
[email protected] (märkused VTK mõjude kohta)