dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 24. mai 2018
Viit
1-11/921-10
Registreeritud
24. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
23. juuni 2018

Failid

  • 📎8-22959 23.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc349 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Teie 13.04.2018 nr KUM/18-0363/-1K; 1- [email protected] 11/921-1 Meie 23.05.2018 nr 8-2/2959 Spordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Kultuuriministeerium on esitanud kooskõlastamiseks spordiseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega. 1. Sportlaste tasustamisest - seadus võimaldab hetkel sportlastel ja spordiklubidel sõlmida omavahelistes suhetes mis tahes tsiviilõiguslikke lepinguid, sh töö, töövõtu-, käsundus- või muid võlaõiguslikke lepinguid. Seejuures võib eesmärgiks olla just asjaolu, et spordivaldkonda võivad kuuluvad niivõrd erineva iseloomuga tegevused, mis võivadki vajada suhete reguleerimiseks erinevaid reegleid. Küsitav on, kas kõikide sportlastega sõlmitavate lepingute koondamist nö ühe lepinguliigi alla saab pidada võimalikuks või vajalikuks. VTK-s on spordiseaduse muudatuste eesmärgina välja toodud suurema õigusselguse loomine kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, EMTA), luues eriregulatsiooni sportlase stipendiumi ja/või toetuse maksmiseks ning eraldi lepinguliigi, mis võimaldaks sportlase töö eripära arvestada. Samuti märgitakse VTK-s, et ka juba praegu sõlmivad paljud spordiorganisatsioonid sportlastega lepinguid (tööleping, käsundusleping), kuid pärast muudatuse jõustumist oleksid need lepingud kooskõlas Eesti seadustega ka nendes osades, mis tulenevad spordivaldkonna spetsiifilisest iseloomust. Seejuures ei ole VTK-s aga analüüsitud ühtegi lepinguõiguslikku aspekti, mis spordivaldkonna spetsiifikast tulenevalt vajaks eriregulatsiooni. Räägitud on vaid toetuste ning stipendiumite tasumise korrast, piirmääradest ja maksuõiguslikest küsimustest. Seega ei nähtu VTK-st põhjendusi ega analüüsi, miks oleks sportlastega sõlmitavate lepingute jaoks vaja luua eraldi lepinguliik. Lepinguliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, milline on lepingu nimetus, vaid oluline on õigussuhte määratlemisel selle sisu. Hindamaks eri lepinguliigi loomise vajadust ja sobivust, tuleks kõige pealt täpsemalt välja tuua kehtiva õiguse kitsaskohad ning nende võimalikud regulatiivsed lahendused. 2. Eesti spordiregistris andmete kogumisest. Esmalt tõusetub küsimus, keda täpsemalt arvatakse harrastajaks ehk kelle andmeid hakatakse töötlema? Nt Eesti Meistrivõistlusel osalevad sportlased, kes on nn harrastajad, kuid väga heal tasemel? VTK-st ei selgu, mis on see eluline probleem kõikide vanusegruppide lõikes, mida soovitakse lahendada. Miks vajatakse täiskasvanud harrastajate andmeid, kui välja toodud probleemid on seotud eelkõige noorte spordi rahastamisega? Rahastamiseks ei vajata ka edaspidi isikustatud kujul andmeid, küsimus on algandmete kvaliteedis. Üks võimalik lahendus oleks see, kui EHIS-s olevaid andmeid kasutab ka spordiregister. Spordiregistrisse kõikide andmete kogumist ei pea me vähemalt VTK-s sõnastatud probleemide kirjelduse ja eesmärkide pinnalt põhjendatuks. Kuigi see ei ole VTK-ga kavandatavate muudatusega vahetult seotud, jääb selgusetuks seletuskirjas (lk 3 ja korratakse lk 13) esitatud info kehtiva korra kohta. Nimelt on viidatud osas selgitatud, et spordiregistri põhimääruse järgi esitavad spordiklubid harrastajate kohta registrile neli arvu: 20-aastased ja vanemad ehk täiskasvanud harrastajate arv spordiklubis kokku, sh samasse vanusegruppi kuuluvate naissoost harrastajate arv. Samal viisil on sõnastatud andmed 19-aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arvu kohta. Siinkohal Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ei ole üheselt selge, miks on kehtiva korra järgi vajalik eraldi välja tuua just naiste arv? Kas andmekogus on vastava vanusegrupi lõikes harrastajate üldarv ja eraldi naissoost harrastajate arv, kuid meessoost harrastajate arvu eraldi ei esitata? Miks on vaja eraldi ülevaadet just naissoost harrastajate arvu kohta? VTK-s järgneb vahetult sellele osale lõik avaliku sektori sihttoetuste määramise kohta spordiorganisatsioonile. Loodetavasti ei ole naissoost osalejate arv määrav viimati nimetatud teema kontekstis. 3. Sporditulemuste andmebaas – andmekogusse andmete kandmine vajaks pikemalt läbi mõtlemist. Ilmselt on olemas konkreetsed ametlikud võistlused, mille tulemused kajastatakse andmekogus. Andmekogus andmete kajastamine ei pea tingimata kajastuma seaduses, selleks piisab ka võistlustel osalemise tingimuste täpsustamisest. Seda enam, et andmekogu pidaja on sihtasutuse vormis, kes peaks pigem tegutsema eraõiguslikele isikutele omastel alustel, nagu on leping või nõusolek. Pikemalt vajab lahti kirjutamist, miks nõusoleku tagasivõtmine ei ole sobiv lahendus. 4. Juhime tähelepanu, et rahvusvahelisesse organisatsiooni kuulumise teema on leidnud lahenduse IKS RS eelnõuga, kuhu on juba kavandatud vastavad sätted (IKS RS eelnõu § 103 p 1, millega muudetakse spordiseaduse § 61). 5. Kooskõlastamiseks esitatud VTK peamine puudujääk on see, et probleemid on püstitatud regulatsioonikeskselt ja seetõttu on ka eesmärgid regulatsioonikeskselt sõnastatud. Regulatsiooni puudujääke kirjeldav info on vajalik, kuid see peaks paiknema VTK järgmistes osades. 6. Juhime tähelepanu, et VTK probleemide kirjeldamise osas tuleb keskenduda eluliste probleemide ja nende põhjuste kirjeldamisele ning hoiduda (õiguslike) lahenduste pakkumisest (nt. probleemi 1.1., 1.2., 1.3., 1.4. ja 1.5. puhul). Õiguslike lahenduste kirjeldused palume koondada osas 9. 7. Eesmärgid peavad tulenema otseselt püstitatud probleemidest, käesolevas VTK-s on eesmärkide all pigem kirjeldatud planeeritud tegevusi (nt. eriregulatsiooni loomine). Näiteks esimese probleemi/eesmärgi puhul sobiks üheks eesmärgiks – „sportlastele on tagatud sotsiaalsed garantiid“ ja selle olukorra kirjeldust saab täpsustada arvuliselt – eeldatav sportlaste arv, kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid. 8. VTK punkt 12 - tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, palume kokkuvõtlikult välja tuua: a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks; b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks; c) kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Välja peab tooma võimalikult tõenduspõhiselt ja arvuliselt, kuidas suureneb/väheneb muudatuste tulemusena ettevõtete ja/või kodanike halduskoormus. Halduskoormus on kulu ettevõttele või kodanikule, mis tuleneb õigusaktides määratud kohustuste täitmisest. Hõlmab nii infokohustuse kui ka näiteks tegevuse mingite uute nõuetega kooskõlla viimise. 9. VTK punktis 17 on lühidalt kirjas, kuidas ja kellelt VTK kohta arvamusi kogutakse. Siin on õige koht tutvustada eelnõu kaasamise ajakava ja meetodeid, et huvirühmad saaksid oma järgnevate kuude töö planeerimises seda arvesse võtta ja eelnõu saaks sisukat tagasisidet. Eriti oluline on kaasamise planeerimine arvestades, et avalik konsulteerimine on hetkel planeeritud juulikuusse ehk suvepuhkuste ajale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Margit Juhkam, [email protected] Sandra Mikli, [email protected] (andmekogudega seonduvad märkused) Kaidi Urgas, [email protected] (sportlase lepingu kohta tehtud märkus) Külvi Noor, [email protected] (märkused VTK mõjude kohta)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel