EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0516 - Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/565249de-734f-4839-b496-3e5c5be2ea65
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/565249de-734f-4839-b496-3e5c5be2ea65?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri
raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega liigitatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia erihambaarstide erialade loetelust
eriarstide erialaks. Vastava ettepaneku koos põhjendustega esitas Eesti Näo-lõualuukirurgia
Selts. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks spetsialiseerutakse pärast hambaarsti või arsti õpet
viieaastase residentuuri käigus, mis vastab kirurgiliste erialade programmile. Suu-, näo- ja
lõualuukirurgide kirurgiline tegevus ei piirdu hambaravi tegevusega, mistõttu on vajalik liigitada
eelnimetatud eriala eriarstide erialade alla. Tervishoiuteenuse eesmärgipärasemaks
osutamiseks on suu-, näo- ja lõualuukirurgidel vaja retsepte välja kirjutada laiemas ulatuses
kui õigusaktides sätestatud piirangud seda lubavad, arvestades asjaolu, et ka suu-, näo- ja
lõualuukirurgide osutatava tervishoiuteenuse sisu on laiem.
Määruse muudatusega lisatakse uroloogia erialale androloogia lisapädevus, mis annab
võimaluse lisada androloogia ametliku lisapädevusena residentuuri lõpetamist tõendavale
tunnistusele.
Samuti on määruse muudatuse eesmärk pikendada peremeditsiini residentuuri kestust kolmelt
aastalt neljale aastale, mis aitab muuta erialase väljaõppe paremini vastavaks
tervishoiukorralduslikele vajadustele ja peremeditsiini residentide ootustele ning annab
noorele spetsialistile rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi
arendamise osakonna peaspetsialist Perit Kirkmann (
[email protected]; 626 9128).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected]; 656 9329).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse määruste järgmisi redaktsioone:
1) sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“, RT I, 26.01.2016, 10;
2) sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrus nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟, RT I, 31.01.2017, 28.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrust nr 110 „Eriarstiabi
erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 1 ning punktiga 2
liigutatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala erihambaarstide erialade alt eriarstide erialaks.
Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on eriala, mis tegeleb suu, näo ja lõualuude regioonis pehmete
ja kõvakudede haiguste ning defektide diagnostika ja kirurgilise raviga esteetilisest ja
funktsionaalsest aspektist lähtuvalt. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on meditsiiniline eriala, kuhu
kuuluvad muu hulgas ka kolju, pea, kaela, näo, suuõõne ja lõualuude ning hambumuse
kaasasündinud ja omandatud haigused, ägedate ja krooniliste patoloogiate diagnostika,
kirurgiline ravi ja rehabilitatsioon, hea- ja pahaloomuliste kasvajate haiguste ravi ning
vanadusega seotud probleemid. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks spetsialiseerutakse pärast
hambaarsti või arsti õpet viieaastase residentuuri käigus, mis vastab kirurgiliste erialade
programmile. Kirurgiline tegevus ei piirdu hambaravi tegevusega, mistõttu on põhjendatud
liigitada eelnimetatud eriala eriarstide erialade alla.
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest
väljastamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 2 kohaselt võivad ravimeid meditsiinilisel ja teise
isiku ravimise eesmärgil kasutamiseks välja kirjutada ainult Eestis tervishoiuteenuse
osutamise õigust omavad arstid, hambaarstid, ämmaemandad ja perearsti nimistu alusel
tegutseva perearstiga koos töötavad õed nende poolt ravitavate isikute ambulatoorseks raviks.
Hambaarstidele on kehtestatud piirangud, mistõttu võivad nemad välja kirjutada üksnes
piiratud ravimeid, mille kasutamine on seotud hambaraviga. Kuna suu-, näo- ja lõualuukirurgia
on praegu erihambaarstide erialade all, kohalduvad ravimite retsepti kirjutamise piirangud ka
neile, mis ei ole vastavuses nende poolt osutatava tervishoiuteenuse sisu ja eesmärgiga.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 31 punktiga 18, millega lisatakse uroloogia
erialale androloogia lisapädevus. Tartu Ülikool korraldab Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi
TÜKS) alusel ja kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga arst-residentide õpet. TÜKS sätestab, et
lisaks arsti või hambaarsti erialale võib residentuuris omandada eriala lisapädevuse, mis
tähendab täiendavaid spetsiifilisi oskusi eriala raames (TÜKS § 7 lg 1). Sotsiaalministeerium
on juba aastaid soovinud residentuurikohtade tellimuse kaudu koolitada androloogia
lisapädevusega arste kehtiva uroloogia residentuuriprogrammi alt. Androloogia lisapädevuse
kehtestamine määruses loob õigusliku võimaluse androloogia kui lisapädevuse andmiseks
uroloogia erialal, kajastades seda ka ametliku lisapädevusena residentuuri lõpetamist
tõendaval tunnistusel.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrust nr 56 „Residentuuri
raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟.
Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 2 punkt 7 ning punktiga 2
täiendatakse § 4 lõiget 3 punktiga 20, millega lisatakse nelja-aastase residentuuri loetellu
peremeditsiin. Peremeditsiini residentuuri kestus Eestis on kolm aastat, mis küll vastab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise
kohta) miinimumnõuetele, kuid on üsna erandlik oma erialase väljaõppe lühikese kestuse
poolest Euroopas.
Peremeditsiini erialane väljaõpe toimub perearstikeskustes ja praksistes ning haiglates. See
tähendab, et 36 kuust, mis sisaldab ka kolm kuud puhkust, peaks peremeditsiini resident
vähemalt 18 kuud praktiseerima perearstikeskuses. Kuna peremeditsiini eriala on oma
definitsiooni kohaselt eriala, mis tegeleb patsientidega vanusest, soost ja probleemist
sõltumata, osutab järjepidevat arstiabi ja tegeleb kõigi esmaste probleemidega, siis on väga
oluline piisav väljaõpe ka teistel erialadel, sealhulgas lastehaigused, sisemeditsiinilised erialad
(kardioloogia, pulmonoloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia jne), üld- ja pisikirurgia, nina-
kõrva-kurguhaigused, naistehaigused, nahahaigused, aga ka erakorraline meditsiin ja kiirabi.
Peremeditsiini residentuuri kolmeaastane kestus aga tähendab seda, et praktika aeg teistes
erialakliinikutes ja haiglates on väga lühike, arvestades asjaolu, et peremeditsiin on ainus
eriala, kus on mitmeid ühekuulise kestusega õppetsükleid.
Ühekuuline rotatsioon ei taga piisavat teoreetilist väljaõpet ega oskuste arendamist vastaval
erialal, sest sellest ca üks nädal kujuneb osakonna organisatoorsete aspektidega ja
töökorraldusega kohanemiseks ning teoreetiliseks koolituseks, mis vähendab ühekuulise tsükli
sisuliselt 3-nädalaseks. Väga oluline on pikendada praktika kestust kardioloogias,
pulmonoloogias ja endokrinoloogias, sest need moodustavad perearsti tööst suure osa.
Perearsti roll eespool nimetatud valdkondades krooniliste haiguste ennetamisel, ravimisel ja
jälgimisel on aasta-aastalt suurenenud, samuti soovitakse perearsti osatähtsust edaspidi
veelgi suurendada (väravavahi rolli suurendamine, järjepidevuse parandamine jt).
Arvestades suunda tervisekeskuste ja grupipraksiste poole, on vaja anda residentidele ka
spetsialiseerumise võimalus. Selle tarbeks on vajalik jätta residentuuriprogrammi ka aeg
valiktsüklite jaoks. Kehtiv residentuuriprogramm valiktsükleid ei võimalda.
Praeguse residentuuriprogrammi sees ei ole võimalik teha muudatusi, mis tagaks eespool
nimetatud vajaduste lahendamise. Residentuuri pikendamisel ühe aasta võrra on võimalik
muuta erialane väljaõpe paremini vastavaks tervishoiukorralduslikele vajadustele ja
peremeditsiini residentide ootustele.
Eelnõu § 2 punktiga 3 lisatakse uroloogiale androloogia lisapädevus. Muudatuse sisuline
põhjendus on esitatud eelnõu § 1 punktis 3.
Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse määruse § 12 rakendussättega, mille kohaselt on enne
2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil kutse saamiseks
õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31. augustini.
Kehtestatud tähtaeg 31. august 2024 on valitud lähtuvalt sellest, et ka 2018/2019. õppeaastal
residentuuri astunud saaksid läbida kolmeaastase residentuuriprogrammi ning viibida kuni
kolm aastat residentuurist puhkusel rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsehoolduspuhkuse või
ajateenistuskohustuse täitmise ajaks.
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse määruste jõustumise aeg.
Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 2. juulil 2018, et muudatusi oleks võimalik rakendada
juba 2018/2019. õppeaasta jaoks. Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019.
Peremeditsiini residentuuri pikendamise muudatus jõustub 1. juulil 2019, sest muudatus on
seotud kuludega riigieelarvele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.
4. Määruse mõjud
Uroloogia erialale androloogia lisapädevuse lisamine
Sihtrühmaks on uroloogia residendid.
Uroloogia residentuuris on mai 2018 seisuga õppimas 11 residenti, kelle jaoks tekib võimalus
residentuur lõpetada ning saada tunnistus androloogia lisapädevusega. 2016. aasta seisuga
oli uroloogia erialal töötavaid isikuid kokku 46 (Allikas: TAI THT001)1.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Positiivne mõju avaldub uroloogia eriala õppijatele, kellele antakse võimalus residentuuri
lõpetamisel omandada uroloogia eriala koos androloogia lisapädevusega. Mõju ulatus on
väike. Muutustega kohanemisele suunatud tegevuste järele tarvidust ei ole, uroloogia eriala
sees on võimalik ka praegu androloogiat õppida, kuid see ei kajastu residentuuri
lõputunnistusel lisapädevusena.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.
Peremeditsiini residentuuri pikendamine ühe aasta võrra
Sihtrühmaks on peremeditsiini residendid.
Muudatus jõustub 1. juulil 2019 ning avaldab mõju 2019/2020. õppeaastal residentuuri astunud
residentidele. Varem on peremeditsiini erialale planeeritud keskmiselt 30 residentuuri kohta
õppeaastas.
2016. aasta seisuga oli peremeditsiini erialal töötavaid isikuid kokku 940 (Allikas: TAI
THT001)2.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju on peremeditsiini eriala õppijatele, kes peavad õppima senisest ühe aasta kauem.
Peremeditsiin on oluline arstlik eriala, millega puutuvad kokku kõik, kes pöörduvad perearsti
vastuvõtule. Peremeditsiini residentuurile ühe aasta lisamine annab arst-residentidele juurde
ühe aasta praktilist ja teoreetilist õpet, mis suurendab arsti pädevust sellel erialal tööle
1
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48
999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65
2
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48
999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65
asumisel peale residentuuri lõpetamist. Ajaliselt pikem eriarsti ettevalmistus annab noorele
spetsialistile rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi.
Positiivne mõju avaldub ka elanikkonnale (patsientidele), arvestades, et tervishoiusüsteemi
lisandub juurde kauem õppinud ning rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi
omandanud perearste.
2018. a seisuga oli rahvastiku arv 1 319 133 (Allikas: SA RV021)3.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.
Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala liigitamine eriarstlike erialade alla
Sihtrühmaks on suu-, näo- ja lõualuukirurgid.
Muudatus avaldab mõju suu-, näo- ja lõualuukirurgidele.
2016. aasta seisuga oli suu-, näo ja lõualuukirurgia erialal töötavaid isikuid kokku 30 (Allikas:
TAI THT001)4.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Positiivne mõju on suu-, näo- ja lõualuukirurgide jaoks, kellel tekib võimalus kirjutada välja kõiki
vajalikke retseptiravimeid. Ühtlasi muutub sellega tervishoiuteenuse osutamine vastavamaks
tervishoiuteenuse eesmärgile ja sisule.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
3
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV021&ti=RAHVASTIK+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAA
NUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&l
ang=2
4
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48
999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Riigieelarvele kaasneb täiendav kulu seoses peremeditsiini residentuuri pikendamisega ühe
aasta võrra alates 2019. aasta septembrist. Riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatava
arsti-residendi koha maksimaalne maksumus ühe kuu (residentuurikuu) kohta on 2894 eurot.
2017. aastal võeti peremeditsiini residentuuri vastu 24 inimest, 2018/2019. aastaks kinnitatud
residentuuri tellimuse alusel on kokku lepitud 30 residentuurikohta. Riigieelarvele avaldub
mõju alates 2022. aasta septembrikuust.
Kuna residentuuri leping sõlmitakse alati aasta algusest, on mõju riigieelarvele 2022. aastal
nelja kuu kulu ehk 243 096 eurot ning 2023. aastal terve aasta kulu ehk 833 472 eurot.
Kuluarvestus lähtub praegustest kulukomponentidest, mis tähendab, et kui tõuseb arstide
miinimumpalk ning ülikooli ja residentuuri baasasutuste korralduskulu, suureneb ka lisakulu.
Kuludele katteallika leidmiseks on esitatud RES 2019–2022 raames lisataotlus 0,05 mln
eurole, alates 2023. aastast ja järgnevatel aastatel 0,7 mln eurole aastas. Tervise- ja
tööministri ning rahandusministri RES 2019–2022 läbirääkimistel otsustati, et 2019. aastal
toetatakse arvestusliku kuluna, mis kajastatakse residentuurikulude hulgas.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 1. juulil 2018.
Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse
avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Perearstide Seltsile, Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsile ja Eesti Uroloogide Seltsile.
Ministeeriumid Meie 22.05.2018 nr 1.2-2/59-1
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri
28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“
ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟ muutmise määruse eelnõu. Palume määruse eelnõu kooskõlastada ja
esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 5. juuniks 2018. a.
Eelnõuga pikendatakse peremeditsiini residentuuri kolmelt aastalt neljale aastale, lisatakse
uroloogia erialale androloogia lisapädevus ning liigitatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia
erihambaarstide erialade loetelust eriarstide erialaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. EN_Residentuuri_nõuded_ja_erialade_loetelu
2. SELETUSKIRI_Residentuuri_nõuded_ja_erialade_loetelu
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Eesti Haigekassa
Tartu Ülikool
Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Näo-lõualuukirurgia Selts
Eesti Uroloogide Selts
Perit Kirkmann 626 9128
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
(08.05.2018)
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr
110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni
2001. a määruse nr 56 „Residentuuri
raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟
muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 ning Tartu
Ülikooli seaduse § 7 lõigete 2 ja 5 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“ muutmine
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruses nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 34 järgmises sõnastuses:
„34) suu-, näo- ja lõualuukirurgia.“;
3) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
„18) uroloogia – androloogia.“.
§ 2. Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja
residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine
Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruses nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:
„20) peremeditsiin.“;
3) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
2
„12) uroloogia androloogia lisapädevusega.“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Enne 2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil on kutse
saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31.
augustini.“.
§ 3. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 1. juulil 2018. a.
(2) Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler