Sven Sester
Riigikogu majanduskomisjon Kuupäev digiallkirjas nr 1.1-7/1247
[email protected]
Ettepanek erastamisest laekuva raha
kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(614 SE) täiendamiseks
Lp Sven Sester
13. novembril 2017 andsid Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts
Rahandusministeeriumile üle pöördumise ettepanekuga lisada erastamisest laekuva raha
kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõusse võimalus anda nimetatud vahenditest toetust
lisaks kirikutele ka teistele omandireformi käigus tagastatud ehitismälestistele. 23. aprillil 2018
tegi samasisulise pöördumise riigihalduse, kultuuri-, maaelu- ja keskkonnaministrile,
Muinsuskaitse Nõukogule ning Riigikogu kultuuri- ja maaelukomisjonile mälestistalude
ühendus.
Nõustun nimetatud ettepanekutega ja palun täiendada erastamisest laekuva raha kasutamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) punkti 2 lõikega 9, mis sõnastada järgmiselt:
„2) paragrahvi 7 lõiget 11 täiendatakse punktidega 7, 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
9) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise restaureerimiseks
ja konserveerimiseks.“.
Ettepaneku põhjendused kattuvad suurel määral sakraalehitiste säilitamiseks kirikutele antavate
toetuste põhjendustega. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940ndatel
omanikelt peale kirikute muidki rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (talud, seltsimajad
jm), mis pärast aastakümnete pikkust ebaseaduslikku kasutamist tagastati omandireformi
käigus. Osa nendest hoonetest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud
ehitismälestisteks ehk kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks. Omanikud aga
ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada ning täna
nõuab nende objektide taastamine omanikelt märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Osaliselt on
tegemist ilmselge okupatsioonikahjuga, millel on selge põhjuslik seos tänase ehitiste olukorra
ja ebaseadusliku võõrandamise ning kasutamisega.
Põhiseaduse preambula seab Eesti riigi eesmärgiks tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri
säilimise. Kultuuri säilimise oluline osa on kultuuripärandi objektide – mälestiste korrashoid.
Ehitismälestiste halvale seisukorrale juhtis Riigikontroll tähelepanu juba 2007. aastal.
Riigikontrolli 2007. a auditi „Kultuurimälestiste kaitse“1 kohaselt on kõige ohustatumad just
ehitismälestised kui kõige suuremaid investeeringud vajavad mälestised. Võrreldes 2007. ja
1
Kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/1984/Area/16/language/et-EE/Default.aspx
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
2017. aasta andmeid, on olukord läinud halvemaks. 2017. aasta lõpu seisuga on heas ja
rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal ainult 65,3% (5274 ehitismälestisest
3442). Ka Riigikantselei uuringus „Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine“ on toodud
mälestiste eraomanikke puudutava probleemi ühe tuumana asjaolu, et mälestisele avalikes
huvides seatud piirangud ja riigi poolt pakutavad toetused ei ole tasakaalus. Võrreldes
Riigikontrolli auditis (2007) ja nimetatud uuringus (2014) toodud andmeid omanike teadlikkuse
kohta oma kohustustest selgub, et teadlikkus piirangutest ja kohustustest on märkimisväärselt
kasvanud, kuid ehitismälestiste olukord on jäänud samaks.2
Vaatamata sellele, et riik panustab mälestiste restaureerimisse, on eraldatavad summad liiga
väiksed, et mälestiste säilimine oleks jätkusuutlik. Omanikele mõeldud toetuste eelarvet on
jagunud peamiselt avariiliste mälestiste toetamiseks. See tähendab aga, et avariilisi hooneid
toetades lagunevad samal ajal vähem investeeringuid vajavad hooned avariilisteks – tekib
surnud ring. Üldine tendents näitab, et heas või rahuldavas seisukorras on ehitismälestised
suuremates Eesti linnades, seevastu maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned
jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem. Seega aitaks täiendavad vahendid
lisaks okupatsioonikahjude hüvitamisele toetada just maapiirkondade elukeskkonna
parendamist ja kohalikku ettevõtlust.
Kultuurimälestised on Eesti ajaloo erinevate perioodide ja nähtuste füüsilised väljendused, mis
moodustavad olulise osa meie kultuurilisest identiteedist ja mälust. Kultuurimälestiste kaitse ei
ole üksnes Kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu riigi ülesanne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Raie
Muinsuskaitseamet
peadirektor
Teadmiseks: Kultuuriministeerium (
[email protected])
2
2007. a ei olnud 47% ehitismälestiste omanikest kursis mälestise omaniku kohustustega. 2013. a kinnismälestiste
(ehitis-, arheoloogia-, ajaloomälestis) omanike hulgas läbi viidud küsitlus andis selleks protsendiks 10,1%. Auditis
toodud avariiliste ja halvas olukorras ehitismälestiste protsent oli 26,3% (olukord näis parem, kuna kõiki
ehitismälestisi ei olnud jõutud selleks ajaks inspekteerida). Riigikantselei uuring viidi läbi 2013-2014 ja selle
perioodi vastav protsent on 27%.
2 (2)