dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. mai 2018
Viit
12-6/1253-1
Registreeritud
22. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
21. juuni 2018

Failid

  • 📎1247_Ettepanek_erastamisest_laekuva_raha_kasutamine_eelnou.bdoc291 KB

Sisu (failidest)

Sven Sester Riigikogu majanduskomisjon Kuupäev digiallkirjas nr 1.1-7/1247 [email protected] Ettepanek erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) täiendamiseks Lp Sven Sester 13. novembril 2017 andsid Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts Rahandusministeeriumile üle pöördumise ettepanekuga lisada erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõusse võimalus anda nimetatud vahenditest toetust lisaks kirikutele ka teistele omandireformi käigus tagastatud ehitismälestistele. 23. aprillil 2018 tegi samasisulise pöördumise riigihalduse, kultuuri-, maaelu- ja keskkonnaministrile, Muinsuskaitse Nõukogule ning Riigikogu kultuuri- ja maaelukomisjonile mälestistalude ühendus. Nõustun nimetatud ettepanekutega ja palun täiendada erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) punkti 2 lõikega 9, mis sõnastada järgmiselt: „2) paragrahvi 7 lõiget 11 täiendatakse punktidega 7, 8 ja 9 järgmises sõnastuses: 9) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise restaureerimiseks ja konserveerimiseks.“. Ettepaneku põhjendused kattuvad suurel määral sakraalehitiste säilitamiseks kirikutele antavate toetuste põhjendustega. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940ndatel omanikelt peale kirikute muidki rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (talud, seltsimajad jm), mis pärast aastakümnete pikkust ebaseaduslikku kasutamist tagastati omandireformi käigus. Osa nendest hoonetest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud ehitismälestisteks ehk kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks. Omanikud aga ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada ning täna nõuab nende objektide taastamine omanikelt märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Osaliselt on tegemist ilmselge okupatsioonikahjuga, millel on selge põhjuslik seos tänase ehitiste olukorra ja ebaseadusliku võõrandamise ning kasutamisega. Põhiseaduse preambula seab Eesti riigi eesmärgiks tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise. Kultuuri säilimise oluline osa on kultuuripärandi objektide – mälestiste korrashoid. Ehitismälestiste halvale seisukorrale juhtis Riigikontroll tähelepanu juba 2007. aastal. Riigikontrolli 2007. a auditi „Kultuurimälestiste kaitse“1 kohaselt on kõige ohustatumad just ehitismälestised kui kõige suuremaid investeeringud vajavad mälestised. Võrreldes 2007. ja 1 Kättesaadav: http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/1984/Area/16/language/et-EE/Default.aspx Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 2017. aasta andmeid, on olukord läinud halvemaks. 2017. aasta lõpu seisuga on heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal ainult 65,3% (5274 ehitismälestisest 3442). Ka Riigikantselei uuringus „Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine“ on toodud mälestiste eraomanikke puudutava probleemi ühe tuumana asjaolu, et mälestisele avalikes huvides seatud piirangud ja riigi poolt pakutavad toetused ei ole tasakaalus. Võrreldes Riigikontrolli auditis (2007) ja nimetatud uuringus (2014) toodud andmeid omanike teadlikkuse kohta oma kohustustest selgub, et teadlikkus piirangutest ja kohustustest on märkimisväärselt kasvanud, kuid ehitismälestiste olukord on jäänud samaks.2 Vaatamata sellele, et riik panustab mälestiste restaureerimisse, on eraldatavad summad liiga väiksed, et mälestiste säilimine oleks jätkusuutlik. Omanikele mõeldud toetuste eelarvet on jagunud peamiselt avariiliste mälestiste toetamiseks. See tähendab aga, et avariilisi hooneid toetades lagunevad samal ajal vähem investeeringuid vajavad hooned avariilisteks – tekib surnud ring. Üldine tendents näitab, et heas või rahuldavas seisukorras on ehitismälestised suuremates Eesti linnades, seevastu maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem. Seega aitaks täiendavad vahendid lisaks okupatsioonikahjude hüvitamisele toetada just maapiirkondade elukeskkonna parendamist ja kohalikku ettevõtlust. Kultuurimälestised on Eesti ajaloo erinevate perioodide ja nähtuste füüsilised väljendused, mis moodustavad olulise osa meie kultuurilisest identiteedist ja mälust. Kultuurimälestiste kaitse ei ole üksnes Kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu riigi ülesanne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Raie Muinsuskaitseamet peadirektor Teadmiseks: Kultuuriministeerium ([email protected]) 2 2007. a ei olnud 47% ehitismälestiste omanikest kursis mälestise omaniku kohustustega. 2013. a kinnismälestiste (ehitis-, arheoloogia-, ajaloomälestis) omanike hulgas läbi viidud küsitlus andis selleks protsendiks 10,1%. Auditis toodud avariiliste ja halvas olukorras ehitismälestiste protsent oli 26,3% (olukord näis parem, kuna kõiki ehitismälestisi ei olnud jõutud selleks ajaks inspekteerida). Riigikantselei uuring viidi läbi 2013-2014 ja selle perioodi vastav protsent on 27%. 2 (2)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel