dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. mai 2018
Viit
12-6/1236-1
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maa-amet, Riigikantselei, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Siiri Pelisaar

Failid

  • 📎12-61236-1 18.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc799 KB

Sisu (failidest)

2448560 0 -864235 -682038 0 0 Liina Jänes Muinsuskaitsenõunik Kultuuriministeerium liina.janes@kultuuriministeerium Meie 15.05.2018 nr 1.1-7/1204 I I maailmasõjas hukkunute ühishaua inspekteerimine Saadame ülevaate mälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaua, reg -nr 5701, seisundist ja viimaste aastate inspekteerimiste tulemustest. Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas asuva II maailmasõjas hukkunute ühishaua, reg -nr 5701, inspekteerimise kohta on Kultuurimälestiste registris järgmised sissekanded: Jrk. nr Inspekteerimise kuupäev Seisund Tähis Inspektor Kirjeldus 1 20.10.2017 rahuldav jah Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots Mälestussamba seisukord endine, ülaosa kulunud, ent irdunud tükke ei täheldanud. 2 24.04.2013 rahuldav jah Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet Mälestussamba seisukord endine. Ühishaua ala vajaks enam heakorrastust (lehed, oksarisu). 3 14.07.2009 hea jah Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Inga Raudvassar Mälestussammas on tähiseks. Asub teiselpool Munamäge, künka otsas Põlispuudega ümbritsetud alal, mille sisse on rajatud ristkülikukujulin kuusehekk, mis ümbritseb matmispaika. Kuusehekk on hooldamata, raudväravast on järgi vaid postid. Samba olukord on hea, ülaosa on veidi kulunud. II ms hukkunute ühishaud. Foto Mirja Ots, 20.10.2017 Pilt 2 / 2 Hauaplatsile on 1962.a. püstitatud hauamonument: betoonvalu obelisk (kõrgus 177 cm) kolmeastmelisel alusel (astme kõrgus 16 cm) ja postamendil (kõrgus 47 cm). Hauasamba kõrval paiknevad kõrvuti kaks m ustast graniidist nimetahvlit, mõõdus 90x70x10 cm, mis on asetatud ühtsele betoonalusele. 20.10.2017 inspekteerimisel on mälestise seisukord hinnatud rahuldavaks, hauamonumendil ei täheldatud irdunud tükke, nimetahvlid paiknevad oma algsel asukohal. Mälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaua, reg -nr 5701 kohta on Haanja Vallavalitsusele 22.09.2009 saadetud Muinsuskaitseameti poolt Teatis, registreeritud Muinsuskaitseameti dokumendihalduses nr 1.1-7/2493 (2009.a.). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ilme Mäesalu Ajaloomälestiste peainspektor 6403022; [email protected] Maa-amet [email protected] 18.05.2018 nr 12-6/1236-1 Kultuuriministeeriumi seisukoht jätkuvalt riigi omandis oleval maal asuva mälestisega seotud kahju hüvitamise nõude lahendamisel Riigikantselei edastas 30.11.2017 Kultuuriministeeriumile Maa-ameti pöördumise, millega Maa- amet palus Vabariigi Valitusel määrata asutus, kes vastutab reformimata riigimaal asuvate mälestiste säilimise ja nende kehvast olukorrast tingitud kahju hüvitamise eest. Pöördumine edastati teadmiseks ka Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Konkreetne probleem on seotud kodaniku pöördumisega Haanja külas II maailmasõjas hukkunute ühishaua juures tekkinud kahju hüvitamiseks. Kultuuriministeerium on 8.11.2017 koostatud vastuskirjaga tagastanud pöördumise Maa-ametile, märkides, et muinsuskaitseseaduse kohaselt on muinsuskaitse korraldajad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning valla- ja linnavalitsused. Muinsuskaitseseadusest tulenev vastutus mälestise säilimise eest ning mälestise hooldamise ja remontimise kohustused lasuvad mälestise omanikul. Maa-ameti kirjas viidatud mälestis (registri nr 5701) paikneb reformimata riigimaal, mille osas Maa-ametilt saadud info kohaselt ei olnud vastuse koostamise hetkel esitatud ühtegi maareformi seadusest tulenevat taotlust (ei olnud taotletud munitsipaalomandisse, tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele). Kultuuriministeerium viitas oma vastuskirjas maareformi seaduse § 31 lõikele 2, mille kohaselt on maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse sama paragrahvi esimese lõike alusel, riigi omandis. Vabariigi Valitsuse 3.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ (edaspidi maa riigi omandisse jätmise kord) kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni punkti 20 kohaselt on maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks maa asukoha järgne maavanem. Kuivõrd Kultuuriministeeriumi vastuskiri koostati novembris 2017, leidsime eelnevast tulenevalt, et isiku taotlust peaks menetlema Võru Maavalitsus. Alates 1.01.2018 täidab riigimaa ajutise valitseja ülesandeid Maa-amet. Maa-ameti seisukoht on, et maa riigi omandisse jätmise korra kohaselt on ajutise valitseja ülesanded piiratud nimetatud korra punktis 21 toodud ülesannetega ning küsimus, kes on vastutav Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 riikliku kaitse all olevate mälestiste eest, mis asuvad reformimata riigimaal, on õiguslikult reguleerimata. Pärast Riigikantselei kirja saamist on Kultuuriministeeriumi ametnikud suhelnud Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ja Rahandusministeeriumi esindajatega e-kirjade teel, samuti toimus kohtumine Kultuuriministeeriumi, Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi ametnike vahel. Paraku ei jõutud antud küsimuses kokkuleppeni ning leiti, et Rahandusministeerium peaks esitama ametliku seisukoha antud küsimuses. Rahandusministeeriumi 28.03.2018 kirjas nr 12.3-1/2555-1 toodud seisukoht on järgmine: „Maareformi seaduse § 31 lõige 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse sama paragrahvi lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis (reformimata maa). Reformi käigus on ehitiste omanikel õigus õiguslikul alusel püstitatud ehitiste juurde maa erastada või kui maal asub tehnovõrk- või rajatis, siis tekib maa omandanud isikul seadusest tulenev talumiskohustus. Ehitise omanikul on ehitusseadustiku § 19 lõike 1 kohaselt kohustus tagada ehitise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele sh tagada ehitise ohutus ja korrashoid. Riigivaraseaduse § 4 lõike 3 kohaselt täidab maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel riigivara valitseja ülesandeid Maa-amet. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 2 kohaselt on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks ehitusseadustiku tähenduses Maa-amet. Reformimata maal asuvate mälestiseks tunnistatud ehitistega tekib probleem siis, kui ei ole teada ehitise omanik ning tegemist võib olla peremehetu ehitisega. Sellisel juhul tuleb ehitise omanik välja selgitada või kui selgub, et tegemist on peremehetu ehitisega, siis korraldada ehitise hõivamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996. a määrusele nr 211 „Peremehetu ehitise hõivamise kord“. Eeltoodust tulenevalt on Rahandusministeerium seisukohal, et reformimata maa riigivara valitseja ülesandeid täidab eelviidatud õigusaktidest tulenevalt Maa-amet, kelle pädevuses on ka reformimata maal asuvate ehitiste omanike selgitamine ning kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele ettepanekute tegemine peremehetute ehitiste hõivamiseks. Reformimata maal asuvate ehitistega seotud kahju hüvitamise nõuete lahendamisel tuleb kõigepealt selgitada välja ehitise omanik ning analüüsida, kas kahju tekkimise eest vastutab riik ning kas riigil on kahju hüvitamise kohustus. Kui selgub, et riik on vastutav kahju hüvitamise eest, siis on võimalik taotleda vahendeid valitsuse reservfondist. Reformimata maal asuvate mälestiste säilimise tagamiseks tuleb Maa-ametil teha koostööd Muinsuskaitseametiga, mis tähendab eelkõige kokkulepet reformimata maal asuvate mälestiste seisukorra suhtes infovahetuse korraldamiseks ning mälestiste säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste korraldamise suhtes.“ Kultuuriministeerium toetab Rahandusministeeriumi esitatud seisukohta ja eeldas, et Maa-amet on pärast Rahandusministeeriumi seisukoha saamist asunud isiku pöördumisega tegelema. Keskkonnaministeerium ja Maa-amet pidasid vajalikuks korraldada 25.04.2018 ümarlaua, kus tõstatasid uuesti ka kahjunõude teema. Leiame, et isiku pöördumisega kahju hüvitamise osas peab tulenevalt eeltoodud õigusaktidest tegelema Maa-amet kui maa omanik, selgitades välja ehitise omaniku. Edastame täiendavalt ka Muinsuskaitseameti kogutud info mälestise seisukorra kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Muinsuskaitseameti 15.05.2018 kiri nr 1.1-7/1204 Teadmiseks: Riigikantselei Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Siiri Pelisaar 6282225 [email protected] Liina Jänes 6282381, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel