dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Aruanne (siseaudit)Avalik

Auditi aruanne

Kultuuriministeerium · 18. mai 2018
Viit
1-14/3
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Aruanne (siseaudit)
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-14 Siseauditi lõpparuanded (sh ministeerium ja valitsemisala)
Toimik
1-14/2018 Siseauditi lõpparuanded
Vastutaja
Liina Põldniit

Failid

  • 📎1-143 18.05.2018 Aruanne (siseaudit).bdoc724 KB

Sisu (failidest)

Sihtasutusele Kultuurileht eraldatud vahendite kasutamisele ja protsesside toimimisele hinnangu andmine Audit nr KM-1/2018 Auditi aruanne Kinnitan aruande 24 leheküljel (allkirjastatud digitaalselt) Liina Põldniit siseauditi osakonna siseaudiitor Tutvunud Tarvi Sits kultuuriväärtuste asekantsler kantsleri ülesannetes Tutvunud Indrek Saar kultuuriminister Auditi läbiviimise aluseks on Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna 2018. a tööplaan. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Sihtasutusele Kultuurileht 2017. aastaks Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta, sh vastavus eelarvele, kulude otstarbekus ja seotus asutuse tegevusega. Auditi käigus hinnati Sihtasutuse töö korraldamist ja protsesside toimimist strateegilise planeerimise, tulude, kulude (sh hangete), varade ja personaliga seotud valdkondades. Auditi viisid ajavahemikul 15.03.-20.04.2018 a läbi siseauditi osakonna juhataja/auditi eest vastutav isik Piret Nurmetalu ja siseaudiitor Liina Põldniit. Siseaudiitorid tänavad Sihtasutuse Kultuurileht töötajaid koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. Koondhinnang: Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on siseaudiitorid seisukohal, et Sihtasutus Kultuurileht on riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutanud üldjuhul sihipäraselt, kuid Sihtasutuse tegevus vajab mõnedes valdkondades olulist täiendamist1. Kokkuvõte Sihtasutus Kultuurileht (edaspidi ka SA Kultuurileht ja Sihtasutus) andis 2017. aastal välja 11 nimetust ajakirju ja 3 ajalehte. 2018. aastal lisandus Müürileht. Perioodil 2010-2017 suurenes ajakirjade Loomingu Raamatukogu (13%), Värske Rõhk (13%) ja Täheke (4%) ning ajalehe Sirp (3%) tiraaž. Ülejäänud väljaannete tiraažid on vähenemistendentsis, perioodil 2010-2017 on viiendiku võrra või enam vähenenud ajakirjade Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Teater.Muusika.Kino ning ajalehe Õpetajate Leht tiraaž. Sihtasutuse strateegiline planeerimine pole piisavalt tõhus ega mõjus - puudub arengukava, iga- aastases tegevuskavas pole toodud kavandatud tegevusi eesmärkide täitmiseks, on toodud vaid põhikirjalised eesmärgid. Samas annab SA Kultuurileht eelarve ja selle täitmise aruandlus selge ülevaate Sihtasutuse planeeritud ja tegelikest tuludest ning kuludest. SA Kultuurileht tulud koosnevad majandustegevusest saadavast tulust, saadud toetusest ja muudest tuludest: tulud kokku olid 2 728 tuh eurot, millest Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud tegevustoetus oli 1 912 tuh eurot (70%); majandustegevusest sai Sihtasutus tulu 557 tuh eurot. Tulude arvestus on hästi korraldatud. Ilma riigi toetuseta SA Kultuurileht väljaanded ennast ära ei majanda. Sihtasutuse poolt 2017. aastal kultuuriajakirjanduse kirjastamisest ja väljaandmisest teenitud ühe euro kohta maksis riik juurde 3,2 eurot (tulud majandustegevusest 0,6 milj € / riigieelarveline toetus 1,9 milj €). SA Kultuurileht väljaannete müügihind (kaanehind) on võrreldes omahinnaga üldjuhul tunduvalt madalam, näiteks ajakirjade Keel ja Kirjandus, kunst.ee ja Värske Rõhk müügihind on vaid 10% 1 Auditi valdkonnale hinnangu andmisel kasutatakse järgmisi hindamiskriteeriume: 1 - toimib (tulemuslik ja mõjus); 2 - mõningast täiendamist vajav; 3 - olulist täiendamist vajav; 4 - ei toimi. 2 omahinnast. Vaid ajalehe Sirp ja ajakirja Täheke müügihind küündib omahinna lähedusse, moodustades sellest ca 90%. Selgeid müügihinna kujunemise põhimõtteid ei ole Sihtasutus sätestanud. Väljaannete tootmiskuludest moodustavad suurima osakaalu autori- ja litsentsitasud. Et SA Kultuurileht ei sõlmi kõigi autoritega kirjalikke lepinguid, ei ole piisavalt tagatud Sihtasutuse õigus kasutada avaldatud artikleid jmt edaspidi enda või kolmandate isikute elektroonilistes kanalites (nt ERR kultuuriportaalis, Postimehe veebiküljel). Sõlmitud lepingud on erinevad nii sisult kui vormilt, samuti erineb väljaannete toimetuste lähenemine autoritelt tellitavatesse teostesse. Näiteks kui Õpetajate Leht maksab oma autoritele honorari ning lähtub põhimõttest, et tellib oma autoritelt uue teose, siis ülejäänud väljaanded lepivad autoritega kokku juba olemasoleva teose avaldamises. SA Kultuurileht väljaandeid jagatakse osaliselt tasuta, muuhulgas reklaami eesmärgil, kuid väljaannete tasuta levitamise põhimõtted ei ole kirjalikult sätestatud, mistõttu jääb tasuta levitamise eesmärk ebaselgeks. SA Kultuurileht ja OÜ Lehepunkt vahel sõlmitud väljaannete ostu-müügilepingus on sätestatud, et kui Lehepunktile levitamiseks üleantud väljaande eksemplarid või osa nendest ei ole realiseerimisperioodi lõpuks müüdud, koostab Lehepunkt müümata jäänud koguse kohta akti ja utiliseerib vastavad väljaande eksemplarid. Lepingupartnerile levitamiseks üleantud väljaannete eksemplaridest utiliseeritakse keskmiselt 64%. Sihtasutus ei osta müümata jäänud eksemplare tagasi ega osale või teosta pistelist kontrolli müümata jäänud väljaannete ülelugemisel, seega puudub kindlus, kas lepingupartneri poolt esitatud andmed on korrektsed. Pidev ja märkimisväärne tagastuse osakaal näitab ka seda, et Sihtasutuse poolt edasimüügiks antud eksemplaride hulk ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud. Personalivaldkonna dokumendid on üldjuhul korrektselt vormistatud, v.a. osad töövõtulepingud, mis ei ole vormistatud õigeaegselt. Sihtasutuse tegelik struktuur ei ole kooskõlas Nõukogu poolt kinnitatud struktuuriga. Majandamiskulud on tehtud vastavalt eelarvele ja on seotud Sihtasutuse tegevusega. Mõningaid puudusi esineb tehtud kulude dokumenteerimisel või kulude kajastamisel vastavalt riigi kontoplaanile. Juhatuse liikmele kulude hüvitamise põhimõtted ei ole kirjalikult sätestatud, kõik kulud ei ole nõukogu poolt kinnitatud, juhatuse liige on teinud tehinguid temaga seotud asutusega (Emakeele Sihtasutus). SA Kultuurileht ei ole kirjalikult sätestanud asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise põhimõtteid, dokumendid on koostatud kas paberil, elektrooniliselt või nii paberil kui elektrooniliselt. Auditi käigus tehtud väheoluliste tähelepanekute kohta on koostatud eraldi memo. 3 1. Ülevaade Sihtasutuse Kultuurileht tegevusest. Sihtasutus Kultuurileht alustas oma tegevust praegusel kujul 2004. aastal (SA Kultuurileht eelkäija oli AS Perioodika). Sihtasutuse kehtiv põhikiri on kinnitatud 30.03.2017. a. Põhikirja järgi on Sihtasutuse eesmärk kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus: - kindlustab materiaalsete ressursside aruka kasutamise; - korraldab ja tagab kõigi toimetuste tööks vajalikud tingimused ja korraldab autorite honoreerimise; - tegeleb e-ajakirjade arendamise ning väljaannete vanade aastakäikude digitaliseerimise ja avaldamisega; - loob toimetustele tingimused ajakirjade intellektuaalse sisukuse tagamiseks; - korraldab toimetustöötajatele koolitusi, tagab autoritele honoraritaseme ja kindlustab toimetuskolleegiumide kaudu väljaannete sisulise kvaliteedi; - tagab ajakirjade ilmumise perioodilisuse ja katkematuse; - sõlmib kokkulepped väljaannete trükkimiseks, levitamiseks ja tellimuste vastuvõtuks. Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline ning nõukogu kuueliikmeline. Sihtasutuse töötajate arv on nõukogu poolt kinnitatud üldarvu alusel 90. Sihtasutuse poolt kirjastatavaid väljaandeid oli 2017. aastal 14, sh 11 ajakirja ja 3 ajalehte (2018. a jaanuarist lisandus Müürileht). Igal väljaandel on oma toimetus. Tugitegevused (raamatupidamine, asjaajamine, sh lepingute sõlmimine, turundus jmt) on korraldatud keskselt. Tabel 1. SA Kultuurileht väljaannete tiraažid perioodil 2010-2017 Väljaanne Ilmumissagedus Tiraaž 2010 Tiraaž 2015 Tiraaž 2017 Muutus % 2010-2017 Ajakiri 1.Akadeemia 12 korda aastas 2250 2050 1590 -29 2.Hea Laps 11 korda aastas 2140 2100 -2 3.Keel ja Kirjandus 12 korda aastas 710 600 550 -23 4. kunst.ee 4 korda aastas 650 650 550 -15 5. Looming 12 korda aastas 1670 1410 1370 -18 6. Loomingu Raamatukogu 40 numbrit aastas 1640 2000 1850 +13 7. Muusika 11 korda aastas 850 960 820 -4 8. Teater.Muusika.Kino 12 korda aastas 1400 1130 1040 -26 9. Täheke 12 korda aastas 6850 8000 7330 +7 10. Vikerkaar 12 korda aastas 1450 1280 1240 -14 11. Värske Rõhk 4 korda aastas 720 810 +13 Ajaleht 12. Sirp 1 kord nädalas 4630 4830 4799 +4 13. Õpetajate Leht 1 kord nädalas 3282 2820 2407 -27 14. Uma Leht 26 numbrit aastas 10300 jagatakse tasuta 2017. aastal lisandus Sihtasutuse väljaannete hulka Uma Leht ning 2018. aastal Müürileht. Üldjuhul on väljaannete tiraažid vähenemistendentsis, perioodil 2010-2017 on viiendiku võrra või enam vähenenud ajakirjade Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Teater.Muusika.Kino ning ajalehe Õpetajate Leht tiraaž. Sihtasutuse 2017. a planeeritud eelarve oli 2 656 tuh eurot. Tegelikud tulud olid 2 728 tuh eurot, millest Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud tegevustoetus oli 1 912 tuh eurot (70%). Tegelikud kulud oli 2 725 tuh eurot. 4 2. Strateegiline planeerimine. SA Kultuurileht eelarve ja selle täitmise aruandlus annab selge ülevaate Sihtasutuse planeeritud ja tegelikest tuludest ning kuludest. Sihtasutuse eelarve koostamine ja jälgimine toimub Exceli tabelis. Eelarvesse on planeeritud kõik teadaolevad tuluallikad (tulu majandustegevusest, tegevus- ja projektitoetused) ning planeeritavad kulud (tööjõu-, majandamis- ja tootmiskulud). Eelarve on koostatud väljaannete (toimetuste) lõikes, mis annab detailse ülevaate väljaannete tuludest ja kuludest. Nõukogule esitatakse perioodiliselt ülevaade eelarve täitmise kohta. Eelarve täitmise aruandlusest selgub, et seisuga 31.12.2017. a on mitmete väljaannete tulem negatiivne, kuid Sihtasutuse selgituse kohaselt jälgitakse eelarve täitmist koondina ning väljaannete toimetused tegelikult eelarvet mõjutada ei saa. Detailne eelarve on koostatud pigem selguse mõttes. Tähelepanek 2.1: Sihtasutuse strateegiline planeerimine ei ole piisavalt tõhus ega mõjus. Sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et Sihtasutuse nõukogu kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava. Arengukava on dokument, kus sätestatakse asutuse strateegilised alused (visioon, missioon, väärtused), organisatsiooni hetkeolukorra analüüs ning arendustegevused ja strateegilised eesmärgid. Arengukava koostatakse vähemalt järgmise eelarveaasta ning sellele järgneva kolme aasta kohta ning, et tagada strateegilise planeerimise pidev nelja-aastane perspektiiv, täiendatakse arengukava igal aastal ühe aasta võrra. SA Kultuurileht ei ole arengukava koostanud. Seega puudub ülevaade ja analüüs Sihtasutuse tegevuse hetkeolukorrast ning arenguvajadustest, pole püstitatud Sihtasutuse pikaajalisi eesmärke, ei ole selge, millistel alustel ning eesmärkidel toimub uute väljaannete lisandumine ja samas ka väljaannete sulgemine. Näiteks 2017. aastal lisandus Sihtasutuse väljaannete hulka Uma Leht ning 2018. aastal Müürileht. Kultuuriministeeriumi arengukavas 2018-2021 ning ka 2019-2022 ja valdkondlikus arengudokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on üldjoontes sõnastatud kultuuriajakirjanduse, sh SA Kultuurileht väljaannete toetamise eesmärk, millest lähtuvalt peaks Sihtasutus koostama oma arengukava. Sihtasutuse 2017. a tegevuskava ei ole piisavalt ülevaatlik ning elluviidavad tegevused ei ole selgelt välja toodud. Sihtasutuse põhikirja järgi kinnitab sihtasutuse nõukogu hiljemalt majandusaasta alguseks järgmise aasta tegevuseesmärgid. SA Kultuurileht nõukogu 14.12.2016. a koosolekul kinnitati Sihtasutuse 2017. a tegevuskava. Sihtasutuse 2017. a tegevuskava on üheleheküljeline Wordi dokument. Tegevuskavas ei ole toodud tegevuste tähtaegu, elluviijaid/vastutajaid ega oodatavaid tulemusi. Tegevuskavas on loetletud põhikirjast tulenevad eesmärgid: Sihtasutus kindlustab materiaalsete ressursisse aruka kasutamise; korraldab ja tagab kõigi toimetuste tööks vajalikud tingimused; loob toimetustele tingimused ajakirjade intellektuaalse sisukuse tagamiseks ning korraldab toimetustele koolitusi; tagab ajakirjade ilmumise perioodilisuse ja katkemise, sõlmib kokkuleppeid väljaannete trükkimiseks, levitamise ja tellimuste vastuvõtuks jne. Tegevuskavas ei ole toodud, millised tegevusi eesmärkide täitmiseks kavandatakse. Näiteks kui eesmärk on „parendada toimetuste töötingimusi“ või „korraldada koolitusi“, siis tegevuskavas peaks tooma, millised on konkreetsed parendustegevused ja planeeritavad koolitused. Tegevuskavas on toodud, et Sihtasutus tegutseb võimaluste piires materiaalsete ressursside suurendamise nimel, kuid ei ole selge, mida selleks tegelikult tehakse - kas taotletakse eelarvest täiendavaid vahendeid, kirjutatakse projekte, müüakse põhivara, tõhustatakse väljaannete müüki vmt. 5 Risk: Strateegiline planeerimine ei toeta piisavalt Sihtasutuse eesmärkide täitmist. Ettepanek: Sihtasutusel koostada ja esitada nõukogule kinnitamiseks vähemalt nelja-aastase perspektiiviga arengukava. Arengukavast lähtuvalt koostada iga-aastane tegevuskava. Ettepanek Kultuuriministeeriumile: Riigieelarvest tegevustoetust saavatelt Sihtasutuselt küsida nõukogu poolt kinnitatud arengukava, tagamaks, et asutuse pikaajalised eesmärgid aitavad kaasa ministeeriumi eesmärkide täitmisele. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus on alustanud arengukava koostamist ja plaanib selle nõukogule esitada 3. kvartalis. 3. Sihtasutuse tulud. SA Kultuurileht tulud koosnevad majandustegevusest saadavast tulust, saadud toetusest ja muudest tuludest (näiteks honorarid, mis ei ole kolme aasta jooksul välja makstud kantakse tuludesse). Tulude arvestus on korraldatud, müügiarved koostatud ning säilitatud, ostjate laekumata nõudeid jälgitakse regulaarselt. Saadud toetuste osas peetakse nõuetekohast arvestust, eristatud on tegevus- ja projektitoetused. Toetuslepingud on säilitatud (enamjaolt leitavad dokumendihaldusprogrammist Webdesktop). Sihtasutuse 2017. a tulud kokku olid 2 728 tuh eurot, millest Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud tegevustoetus oli 1 912 tuh eurot (70%). Lisaks Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetusele sai SA Kultuurleht tegevustoetust ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt summas 25 000 eurot Sirbi koosseisus teadusteemalise rubriigi väljaandmiseks ning summas 127 328 eurot Õpetajate Lehe trükiks ja väljaandmiseks 2017. aastal. Hasartmängumaksu Nõukogult läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi sai Sihtasutus toetust 45 938 eurot projekti „Haridus- ja kasvatusfilosoofia artiklite publitseerimine“ jaoks. Sihtasutus on 2017. aastal saanud ka erinevaid projektitoetusi: • Eesti Kultuurkapitalilt kokku 19 590 eurot: - 1 500 eurot, Loomingu Raamatukogu 60. juubel, - 1 890 eurot, „Tõlkija Hääl“ nr 5 kirjastamine, - 3 000 eurot, ajakirja „Värske Rõhk“ kogumiku kirjastamine, - 10 000 eurot, Euroopa kultuuriajakirjade võrgustiku Eurozine 28. aastakonverentsi korraldamine, - 800 eurot, Ants Orase kriitika auhinna žürii töö, - 1 200 eurot, Kristel Algvere luulekogu "Merehurmarohi" kirjastamine, - 1 200 eurot, Talvike Mändla luulekogu "Kosmonaut" kirjastamine. • Emakeele Sihtasutuselt on SA Kultuurileht saanud toetust 6 500 eurot Sirbi Keeleinfo lisalehe jaoks ning 8 270 eurot Hea Laps väljaandmise ja tellimuste vormistamise jaoks üldhariduskoolides. • Kultuuriministeeriumilt mulgikeelse Tähekese jaoks 1 973 eurot, võrukeelse Tähekese jaoks 2 102 eurot, 4 100 eurot IT raha Müürilehe jaoks. • Haridus- ja Teadusministeeriumilt 6 265 eurot Akadeemia tellimuse jaoks koolidele. • Muud projektitoetused summas 3 452 eurot Loomingu Raamatukogu jaoks. Majandustegevusest sai Sihtasutus tulu 557,2 tuh eurot. Tabel 2. Majandustegevusest saadav tulu 2017. a Tulu liik Summa (eur) Reklaami müük 116 515 Perioodiliste väljaannete tellimine 285 998 Perioodiliste väljaannete üksikmüük 109 435 6 Raamatute müügitulu 29 670 Muud müügitulud 11 691 Renditulu 3 848 Kokku 557 157 Reklaami müük on kõige suurem Õpetajate Lehes ja Sirbis, vähemal määral ka väljaannetes Muusika ja Uma Leht. Väljaannete toimetused on ise oma reklaamimüügi hinnad kehtestanud ning need on leitavad väljaannete kodulehelt. Vähesel määral on reklaami müünud ka teised väljaanded (Värske Rõhk, Hea Laps, Täheke), kes on määranud kokkuleppehinna (eraldi hinnakirja ei ole koostanud). SA Kultuurileht väljaannete ettetellijaid oli seisuga 31.12.2017 kokku 15 232. Kõige enam tellijaid oli ajakirjadest Tähekesel (tellijate arv 4760), ajalehe Sirp ja Õpetajate Leht tellijate arv oli vastavalt 1995 ja 1825. Kõige vähem tellitakse kunst.ee (tellijate arv 179) ning Uma Lehte (tellijate arv 204). Püsikorraldusega tellijaid oli 4 698. Üksikmüügis realiseeriti aastas kokku 71 740 väljaannet. Raamatute, mille kirjastaja on SA Kultuurileht, müügist laekus 29,6 tuh eurot (2017. aastal anti välja Eesti Kunsti Ajalugu III). Muu müügitulu moodustub põhiliselt väljaande Diplomaatia trükkimisest ja levitamisest. Diplomaatia on SA Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse poolt väljaantav ajakiri, mille trükkimise ja levitamise hanke võitis 2017. a-l ja ka 2018. a-l SA Kultuurileht. Tähepanek 3.1: SA Kultuurileht väljaannete müügihinna kujunemine ei ole piisavalt selge. Tabel 3. Väljaannete oma- ja müügihinna võrdlus (eurodes) Väljaanne Omahind Kaanehind Oma- ja Kaanehinna kaanehinna vahe osakaal omahinnast (%) Akadeemia 13,46 3,50 -9,96 26 Hea Laps 4,37 2,25 -2,12 51 Keel ja Kirjandus 27,50 2,80 -24,70 10 kunst.ee 42,27 4,50 -37,77 11 Looming 15,00 2,80 -12,10 19 Loomingu Raamatukogu 3,61 3,50-6,40 üldjuhul kaanehind katab kulud Muusika 12,32 2,50 -9,82 20 Teater.Muusika.Kino 16,95 2,85 -14,10 17 Täheke 1,68 1,50 -0,18 89 Vikerkaar 17,04 2,90-4,00 ca – 14,00 24 Värske Rõhk 26,82 2,60 -24,22 10 Sirp 2,11 1,90 -0,21 90 Õpetajate Leht 3,13 0,95 -2,18 30 Uma Leht 0,52 0,50 üldjuhul jagatakse tasuta SA Kultuurileht väljaannete müügihind (kaanehind) on võrreldes omahinnaga üldjuhul tunduvalt madalam, näiteks ajakirja kunst.ee oma- ja kaanehinna vahe on ca 38 eurot, ajakirjal Keel ja Kirjandus ca 25 eurot, ajakirjal Värske Rõhk ca 24 eurot, ajalehel Õpetajate Leht 2,18 eurot. Vaid Loomingu Raamatukogu ja Uma Lehe omahind ja kaanehind on samal tasemel. Väljaande omahinnas kajastuvad nii väljaande tootmise ja levitamise kui ka toimetuste rendi- ja kommunaalkulud, personalikulud jne. Sihtasutuse selgituse kohaselt arvutavad nad väljaannete omahinda teatud perioodi tagant, kuid regulaarselt seda ei tehta. 7 Ilma riigi toetuseta väljaanded ennast ära ei majanda. Sihtasutuse poolt 2017. aastal kultuuriajakirjanduse kirjastamisest ja väljaandmisest teenitud ühe euro kohta maksis riik peale 3,2 eurot (tulud majandustegevusest 0,6 milj € / riigieelarveline toetus 1,9 milj €). Sihtasutuse selgituse kohaselt lähtutakse müügihinna määramisel põhimõttest, et see oleks lugeja jaoks vastuvõetav, üldjuhul tähendab kaanehinna tõstmine ettetellijate arvu vähenemist. Selgeid põhimõtteid, millistel kaalutlustel või milliste arvutuste tulemusel kaanehind kujuneb ei ole Sihtasutus sätestanud. Risk: Sihtasutuse majandustegevusest saadav tulu ei ole piisav. Ettepanek: Sihtasutusel tagada väljaannete müügihinna läbipaistev ning selge kujunemine kehtestades konkreetsed hinnakujunduse põhimõtted. SA Kultuurileht kommentaar: AS Perioodika kujundati ümber Sihtasutuseks põhjusel, et kultuuriväljaannete kirjastamine ei ole ilma riigipoolse toetusena majanduslikult võimalik ja seega oli mõistlik tegutseda sihtasutusena ja mitte äriühinguna. Sihtasutusena, mis viib ellu kultuuripoliitikat, tehes võimalikult kättesaadavaks rahvuskultuurile olulisi väljaandeid, ei saa me arvestada mitte niivõrd kasumi marginaalidega, vaid eesmärgiks on meie väljaannete levik ka madala ostujõudlusega lugejate hulgas. Milline peaks olema Sihtasutuse majandustegevusest saadav nn piisav tulu ei ole Sihtasutuse asutaja kunagi kehtestanud. Seni on Sihtasutuse majandusaasta tulemused andnud väikese, kuid siiski positiivse tulemi (2017 a. tulem oli 3304 eurot). Sihtasutus kehtestab oma väljaannete müügihinna eelkõige arvestades üldist turusituatsiooni ajakirjanduses. See ongi kaalutlus, mida me igal aastal enne peamise tellimusperioodi algust väljaannete kaanehindade muutmisel arvestame. Mingit ühest arvutusliku algoritmi hinna kehtestamiseks ei ole kõigile väljaannetele võimalik sätestada. Ilmselt on tehtud ettepanekut arvestades mõistlik edaspidi väljaannete hinnad igal aastal fikseerida sihtasutuse juhataja käskkirjaga. Tähelepanek 3.2: OÜ-ga Kuutõrvaja sõlmitud üürileping ei ole ajakohane. Sihtasutus on 2017.a aastal saanud renditulu Osaühingule Kuutõrvaja rendile antud ruumide kasutamisest. AS Perioodika ja Kuutõrvaja OÜ vahel on 03.03.2004. a sõlmitud äriruumi üürileping. Lepingu kohaselt andis üürileandja üürniku kasutusse Tallinnas Voorimehe tn 9 asuva hoone tänavapoolses tiivas esimesel korrusel asuvad äriruumid pindalaga 45,2 m2. Lepingu järgi kohustus üürnik kasutama ruumi raamatukauplusena. Lepingu sõlmiti tähtajaga 10 aastat, s.o kuni 03.03.2014. a ning lepingus on sätestatud, et see muutub tähtaja saabumisel tähtajatuks kui osapooled ei avalda teistsugust tahet. Lepingu järgi oli tasu 100 krooni/m2 + km. Kommunaal-, hooldus- ja valveteenuse eest ning muude teenuste eest tasub üürnik vastavalt esitatud arvetele, mille aluseks on mõõturite näidud või kasutatava ruumi pinna ja hoone üldpinna suhe. Kultuurileht SA ja OÜ Kuutõrvaja vahel on 28.12.2004. aastal sõlmitud lepingu lisa nr 1, mille kohaselt võtab seoses Perioodika AS tegevuse lõpetamisega lepingulised kohustused üle SA Kultuurileht, poolte õigused ja kohustused jäävad muutumatuks. 01.03.2014. a on SA Kultuurileht ja OÜ Kuutõrvaja vahel sõlmitud lepingu lisa 2, mille kohaselt osapooled pikendavad seni kehtivat üürilepingut samadel tingimustel kuni 03. märtsini 2019. a. Käesoleval hetkel asub Voorimehe 9 mitte raamatukauplus, vaid kasutatud vinüülplaatide kauplus. 2017. aastal on üürnik renti tasunud 289 eurot kuus. Arvestades ruumi pinda on 1 m2 rendihind 6,39 eurot (100 krooni) nii nagu 2004. a-l sõlmitud lepingus sätestati. SA Kultuurileht ei ole 13 aastat rendihinda muutnud. Äriruumi kohta, mis asub Tallinna vanalinnas turistide tuiksoonel, on rendihind olematu ning turuhindadest oluliselt madalam. 01.03.2014. aastal kui üürilepingut pikendati viieks aastaks, sõlmiti lepingu lisa, kuid lepingutingimusi üle ei vaadatud. 8 Risk: Üürilepingu tingimused ei ole Sihtasutusele majanduslikult kasulikud. Ettepanek: SA Kultuurilehel ajakohastada üürilepingu tingimused. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus soovib, et tema poolt renditud pinnal ei tegutseks vanalinnas domineeriv toitlustus - või nn. suveniirikaubandusega tegelev ettevõtte vaid pigem Sihtasutusega paremini seonduv ettevõte. Samuti on meile oluline, et rentniku tegevus ei häiriks samas majas asuvate toimetuste tööd. Sihtasutus teeb OÜ Kuutõrvajale ettepaneku lepingu muutmiseks ja rendihinna tõstmiseks. 4. Väljaannete kirjastamine ja levitamine. Tabel 4. SA Kultuurileht väljaannete tootmiskulud 2017.a. Tootmiskulud Planeeritud (eur) Tegelik (eur) Kululiikide osakaal tegelikust kogukulust % Autoriõiguse- ja 506 785 498 793 55 litsentsitasud Trükiteenus 209 817 227 654 25 Üritustega seotud kulud 6 350 14 343 2 Muud kirjastamiskulud 8 645 7 223 0 Levikulu 158 082 145 704 16 Reklaamikulu 25 184 19 427 2 Kokku 914 863 913 144 100 Väljaannete tootmiskuludest suurima osakaalu (55%) moodustavad autori- ja litsentsitasud. SA Kultuurileht väljaannetes artiklite, analüüside, fotode jmt avaldamisega seonduvaid küsimusi reguleerib autoriõiguse seadus. Teose autoriks saab Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud. Autori poolt teose loomisel tekib autoril sellele teosele autoriõigus. Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud kas autori varaliste õiguste loovutamise teel või litsentsi andmise teel. Teose äriline kasutamine toimub autorilepingu alusel. Autorileping on autori ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses litsentsilepingu kohta sätestatut. Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut. Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms); 2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus. 9 Teose kasutamine teiste isikute poolt on lubatud: - varaliste õiguste loovutamise teel. Sellisel juhul autorile endale varalisi õigusi ei jää. Uus õiguste omaja muutub varaliste õiguste ainuomajaks. Sisuliselt on tegemist varaliste õiguste müügiga, kuid juriidiliselt ei ole tegemist müügilepinguga. Isiklikke õigusi loovutada ei saa; - litsentsi andmise teel. Litsents intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab luba teose kasutamiseks. See on autori või mõne teise autoriõiguste omaja poolt teose kasutajale antud luba. Autorit või muud autoriõiguste omajat nimetatakse litsentsiandjaks, kasutajat aga litsentsisaajaks. Litsentsi liikideks on: - lihtlitsents – litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale; - ainulitsents – teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda artikkel avaldamiseks teise ajakirja; - all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All- litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Tähelepanek 4.1: Üldjuhul sõlmib Sihtasutus artiklite jmt kasutamiseks (s.o. olemasoleva teose kasutamiseks) litsentsilepinguid ja autorilepinguid, mille vorm ja sisu on erinevaid. Näiteks ajakirjas Akadeemia artikli avaldamiseks on sõlmitud autoriga autorileping (nr 6, 12.04.2018), mille sisuks on artikli ühekordse trükkimise, e-ajakirja ja ajakirja kodulehel levitamise õiguse omandamine, kusjuures levitamise aega ega territooriumi ei piirata. Kokku on lepitud ühekordses tasus, olenemata hilisemast elektroonilisest avaldamisest. Ajakirjas Looming arvustuse avaldamiseks on sõlmitud litsentsileping (nr L21/1 17.01.2018) arvustuse ühekordseks kasutamiseks ajakirjas kuni 2500 eksemplaris, kusjuures levitamise aega ega territooriumi ei piirata, samuti on Sihtasutusel õigus avaldada arvustust e-ajakirjana ja Loomingu kodulehel. Kokku on lepitud ühekordses tasus, olenemata hilisemast elektroonilisest avaldamisest. Ajalehes Sirp teose avaldamiseks on sõlmitud litsentsileping (nr 12 29, 12.04.2018), millega autor annab õiguse kasutada teost ajalehe paberväljaandes ja veebilehel, lisaks ka ajalehe Postimees veebiküljel ning ERRi kultuuriportaalis. Lihtlitsents kehtib piiramatu aja ja piiramata territooriumil. Lisaks on litsentsisaajal õigus anda kolmandatele isikutele luba teose kasutamiseks. Kokku on lepitud ühekordses tasus. Toodud näidetest selgub, et Sihtasutuse eri väljaanded sõlmivad autoritega lepinguid erinevatel tingimustel ning alati ei pruugi olla piisavalt kaitstud Sihtasutuse õigused teost edaspidi kasutada elektroonilistes kanalites (nt ERRi kultuuriportaalis jm). Sõlmitud lepingutest ei selgu teose maht, teose kasutamise algustähtaeg, mõnedel juhtudel jääb selgusetuks ka teose vorm ja litsentsilepingu liik. Samas, sõlmides autoriga lepingu, milles ühekordse tasu eest on Sihtasutusel õigus teost kasutada piiramata ajal ja territooriumil ning anda teose kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele, ei ole piisavalt tagatud autori õigused. Risk: Autori ja/ või teose kasutaja õigused ja kohustused ei ole piisavalt tagatud. Ettepanek: Ühtlustada olemasoleva teose kasutamiseks sõlmitavate lepingute vorm ja sisu tagades nii autori (litsentsiandja) kui Sihtasutuse (litsentsisaaja) õiguste ja kohustuste sätestamine. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus võtab kasutusele ühtse litsentsilepingu vormi. Nende sihtasutuse poolt avaldatud tekstide puhul, mida sihtasutus jagab edasi oma väljaannete 10 tutvustamisel teiste juriidiliste isikutega (Delfi, ERR, Postimees jne) sõlmime jätkuvalt autoriga seda lubava litsentsilepingu. Teiste meedia ettevõtetega jagab sihtasutus umbes 3-4% kogu avaldatud tekstidest. Tähelepanek 4.2: Õpetajate Leht maksab autoritele honorari, mida Sihtasutus käsitleb uue teose tellimisena. Tasu maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksetega. Kirjalikku lepingut autoriga ei sõlmita, seega puudub kindlus, et autori ja Sihtasutuse õigused teose edaspidisel kasutamisel on tagatud. Risk: Autori ja/ või teose kasutaja õigused ja kohustused ei ole tagatud. Ettepanek: Sõlmida kõigi autoritega kirjalik leping, et tagada teose edaspidine erinevates kanalites kasutamise õigus Sihtasutuse poolt. SA Kultuurileht kommentaar: Õpetajate Leht näitel autoritele honorari maksmine, mis maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksetega on eesmärk, mida sihtasutus sooviks laiendada kõigile väljaannetele. Lepingut ei sõlmita vastavalt autorikaitse seaduse paragrahv 49, punkt 2. Selline praktika on kasutusel ka suurtes meediaettevõtetes (Eesti Meedia, Ekspress Grupp, ERR) ja kehtib kui tellitud teost kasutatakse kontserni sees eri platvormides. Senine Eesti õiguskeskkond on seda aktsepteerinud. Nende sihtasutuse poolt avaldatud tekstide puhul, mida sihtasutus jagab edasi oma väljaannete tutvustamisel teistele juriidilistele isikutele (Delfi, ERR, Postimees jne) peame jätkuvalt sõlmima autoriga seda lubava litsentsilepingu. Teiste meediaettevõtetega jagab sihtasutus umbes 3-4% kogu avaldatud tekstidest. Seega oleks Sihtasutuse suund liikuda olukorra poole, kus suurusjärgus 90% kaastöid oleks käsitletavad lihtlitsentsilepingutena, millelt tasutakse kõik tööjõumaksud ja vaid koostööpartneritega jagatavad materjalid oleksid kaetud kirjalike autorilepingutega, kus oleks täpselt määratud lisaks SA Kultuurileht avaldamisplatvormidele ka õigus edastada tekstid koostööpartneritele. Selline tegutsemine oleks soodsam autoritele sotsiaalsete garantiide tagamisel ja vähendaks samal ajal oluliselt bürokraatiat. Paraku ei ole kultuuriministeeriumi läbirääkimised rahandusministeeriumiga seni andnud tulemust, et autoritasude sotsiaalmaksu võrra suurendataks sihtasutuse eelarvet, mis samas jooksva eelarve aasta jooksul riigile läbi tööjõumaksude tagasi laekuks. Praktikas on seni tulnud SA Kultuurilehel autoriõiguste alal vaidlust pidada viimati 2004. aastal seoses AS Perioodika likvideerimisega ühe Loomingu Raamatukogus 1997. aastal ilmunud teose üle. Seega julgen arvata, et oleme seni suutnud meie autoritega teha vastastikku vastuvõetavat koostööd. Siseaudiitorite seisukoht: Siseaudiitorid jäävad tehtud ettepanku juurde, st autoritega sõlmida igal juhul kirjaliku leping, et tagada autori õiguste ning kohustuse kaitse, sh sätestada teose edaspidine kasutamine erinevates kanalites. Tähelepanek 4.3: Üldjuhul käsitleb Sihtasutus oma väljaannetes avaldatavaid artikleid, analüüse, arvustusi jmt kui juba olemasolevate teoste avaldamist, vaid Õpetajate Leht käsitleb nende tellimist ja avaldamist kui uue teose loomist. Olemasoleva teose kasutamise ja uue teose loomise erinevus teose kasutaja seisukohalt vaadates väljendub eelkõige autoritasu maksustamisel. Olemasoleva teose kasutada andmise eest saadud tasu maksustatakse tulumaksuga, kuid uue teose loomisel maksustatakse sellist tegevust kui kutsetegevust ning kui autor ei ole FIE, peab väljamakse tegija tasult kinni tulumaksu ning tasu maksustatakse sotsiaalkindlustusmaksetega. 11 Risk: Makstud autoritasu ei maksustata seadustele vastavalt. Ettepanek: Olemasoleva teose kasutamiseks autoriga sõlmitavas lepingus sätestada selgelt ja üheselt arusaadavalt, et lepingu sisuks on juba olemasoleva teose kasutamine, näidates näiteks teose vormi, sisu ja mahu, varasema avaldamise aja ja koha jmt. Uue teose tellimisel maksustada autoritasu seadusest tulenevate sotsiaalkindlustusmaksetega. SA Kultuurileht kommentaar: Praegusel juhul on tähelepanekus 4.3 toodud risk autoritasude seadusele vastava maksustamise osas arvestatav. Tähelepanek 4.4: Makstud honorarid ja nendelt arvestatud maksukulu kajastatakse raamatupidamises mitte personalikuluna vaid majandamiskuludena. Risk: Sihtasutus ei järgi kulude kajastamisel avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Ettepanek: Kajastada honorarid ja vastav maksukulu personalikuludena vastavalt riigi kontoplaanile. SA Kultuurileht kommentaar: Tegu on kahetsusväärse olukorraga, kus avaliku sektori finantsarvestuse aruandluse juhend ei võimalda kajastada tegelikku kulu otstarvet. Osade autoritasude arvestamine majanduskulude hulka ja osade arvestamine personalikulude hulka muudab kokkuvõttes kogu kulude kajastamise segasemaks ja oma sisule mittevastavaks. Tähelepanek 4.5: Sihtasutus tasub teoste (artiklid, arvustused jmt) kasutamise eest esitatud arvete alusel (ca 10% autoritele makstavatest tasudest), kuid puudub kindlus, et arve esitanud eraõiguslik juriidiline isik omab teose kasutamise ja kolmandatele isikutele avaldamise andmise õigust (kas siis autori poolt teose varalise õiguse loovutamise või litsentsi andmise teel). Samuti ei sõlmi Sihtasutus teose edaspidise kasutamise õiguse tagamiseks (nt elektroonilistes kanalites avaldamiseks) kirjalikku lepingut. Risk: Autori ja/ või teose kasutaja õigused ja kohustused ei ole tagatud. Ettepanek: Sõlmida teose kasutamise õiguste tagamiseks ka eraõiguslike juriidiliste isikutega kirjalikud lepingud. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus täpsustab juristidega, milline arvete alusel makstavate autoritasude vormistamine tagaks nii sihtasutuse kui autorite õiguste üheselt mõistetavuse. Siseaudiitorite seisukoht: Arve alusel ei saa tagada teose kasutamise õigused, vaid selleks tuleb sõlmida leping. Väljaannete tootmiskulude eelarvest 25% moodustab trükikulu. SA Kultuurileht viis 2017. aastal läbi hanke trükiteenuse tellimiseks perioodil 2018-2019. a. Hanke tulemusel sõlmiti raamleping viie teenuseosutajaga - Aktaprint OÜ, Tallinna Raamatutrükikoja OÜ, Pajo AS, Printall AS, Pakett AS. Levikulu moodustab 16% tootmiskuludest. SA Kultuurileht väljaannete tellimuste vastuvõtmiseks ja vahendamiseks on sõlmitud teenuselepingud Express Post AS-ga ja Eesti Post AS-ga. Tellimuste vastuvõtmise vahendusteenuse kulu oli SA Kultuurilehele 2017. aastal 61 525 eurot. SA väljaannete kojukandeteenust osutavad samuti Express Post AS ja Eesti Post AS. Kojukandeteenuse kulu SA Kultuurilehele oli 2017. a-l 84 180 eurot. Väljaannete lõikes koostab Sihtasutuse tootmis- ja turundusjuht jaotuskava, kus näidatakse väljaande tiraaži jagunemine (sh ettetellijatele ja üksikmüügi eksemplarid, väljaande toimetusele antavad eksemplarid, tasuta antavad eksemplarid, sundeksemplarid raamatukogudele jne). 12 Tähelepanek 4.6: SA Kultuurileht väljaannete tasuta levitamise põhimõtted ei ole kirjalikult sätestatud. Sihtasutuse väljaanded jõuavad lugejateni osaliselt tasuta. Näiteks nädalalehte Sirp jagatakse tasuta Elroni rongides (300 tk) ning lennukites (900 tk). Vastavaid kokkuleppeid kirjalikult sõlmitud ei ole, mistõttu ei ole selge, mis eesmärgil ning millise perioodi jooksul tasuta levitamine toimub. Samuti jagatakse SA Kultuurileht väljaanded tasuta kultuuriasutustes (teatrid, muuseumid) ning jaotuskavadest selgub, et osad eksemplarid on nö reklaammaterjal. Siseaudiitorite hinnangul ei ole arusaadav, millistest põhimõtetest väljaannete tasuta levitamisel lähtutakse ning kuidas on see seotud SA Kultuurileht eesmärkidega. 2017. a-l SA Kultuurilehe väljaannete hulka lisandud Uma Leht jõuab suures osas lugejateni tasuta. Väljaande tiraaž on 10 300 tk, millest 9 800 jõuab lugejateni otsepostituse kaudu tasuta. Sihtasutuse selgituse kohaselt oli tegemist kultuuripoliitilise otsusega, mis oli varasemalt tehtud ning mida SA Kultuurileht jätkas. Risk: SA Kultuurileht väljaannete müügitulu jääb osaliselt saamata. Ettepanek: SA Kultuurilehel sätestada kirjalikult väljaannete tasuta levitamise põhimõtted, mis on kooskõlas Sihtasutuse eesmärkidega ning sõlmida vastavad kirjalikud kokkulepped. SA Kultuurileht kommentaar: Tasuta Sirbi levitamise eesmärk Elroni ja Nordica puhul on leida sellele lehele uusi huvitatud lugejaid. Tegemist on osaga turundustegevusest, et leida Sihtasutuse väljaandele suuremat lugejaskonda. Seni saadud tagasiside on näidanud, et nii rongides kui lennukites saadav ajaleht leiab head kasutamist. Sihtasutus sõlmib vastavate asutustega kirjalikud lepped, kus fikseeritakse täpne kogus tasuta levitamisel. SA Kultuurileht väljaannete edasimüüjad on: - OÜ Lehepunkt (leping sõlmitud 26.03.2013. a, tähtajatu), - Apollo Holding OÜ (leping sõlmitud 18.02.2014. a, tähtajatu), - Rahva Raamat AS (leping sõlmitud 06.07.2006. a, lepingu lisa 01.08.2011. a, tähtajatu), - Eesti Keele SA (leping sõlmitud 18.01.2014. a, tähtajatu). Edasimüüjatega sõlmitud lepingutes on sätestatud tarne-, müügi- ja arveldustingimused. Sihtasutus annab saatelehega väljaanded üle edasimüüjatele ning edasimüüjad esitavad müügiaruande, mille alusel koostatakse arve (Lehepunkt OÜ-ga toimub tasaarveldus). Tähelepanek 4.7: Sihtasutus ei ole kehtestanud ühtseid edasimüügihindu. Edasimüüjatega sõlmitud lepingutes on sätestatud edasimüüjatele kehtestatud väljaannete müügihinnad. Edasimüüjatele on väljaannete müügihinnad madalamad väljaande kaanehinnast (perioodika puhul 20-40% madalam käibemaksuta kaanehinnast ning raamatute puhul 10-17,5% madalam käibemaksuta hulgimüügihinnast). Edasimüüjatega sõlmitud lepingutest selgub, et müügihinnad (allahindlusmäärad) on edasimüüjatele erinevad, kuid millistel põhimõtetest lähtudes need määratud on, ei ole selge. Lepingutes nimetatud hulgimüügi hinda ei ole Sihtasutus samuti kehtestanud. Sihtasutuse selgituse kohaselt tuleb neil arvestada edasimüüja poolt pakutud hinnaga või vastasel juhul puudub võimalus väljaannete edasimüügiks. Risk: Sihtasutusel puudub ühtne hinnapoliitika. Ettepanek: Sihtasutusel kehtestada juhatuse liikme käskkirjaga väljaannete ja raamatute edasimüügi ning hulgihinnad või nende arvestamise/ kujunemise põhimõtted. 13 SA Kultuurileht kommentaar: Erinevate edasimüüjatega ei ole võimalik ühtset hinnapoliitikat ehk mahahindlust kehtestada, kuna kõigi nimetatud edasimüüjatega (Lehepunkt OÜ, Apollo Holding OÜ, Rahva Raamat AS ja EKSA) on sõlmitud kahepoolsed lepingud ja perioodika ning raamatute mahahindluse määrade protsendid on kahepoolsete läbirääkimiste tulemus. Näiteks OÜ Lehepunkti teistest suurem mahahindlus on läbinud ka konkurentsiameti menetluse viimati 2012 a. detsembris ja kuna nad suutsid põhjendada, et nende äritegevuseks vajaliku rentaabluse saavutamiseks on selline mahahindluse protsent põhjendatud, said nad ka õiguse soovitu kehtestada. Samas on Lehepunkti lepingus detailselt toodud välja iga väljaande mahahindluse % eraldi ja see on otseselt sõltuv väljaande eelneva perioodi müügitulemustest. Ajakirjade ja ajalehtede edasimüügi hind on väljaande kaanehind ja sellest mahahindlus % on iga edasimüüja puhul lepingus sätestatud. Viimati pöördusid 2016 aastal kirjastajad Apollo Holdingu OÜ allahindlusmäärade suurenemise pärast konkurentsiameti poole, kuid Apollo Holding OÜ suutis oma muudatusi põhjendada. Seega võimalus kehtestada kõigile edasimüüjatele üks allahindlusprotsent on saavutatav vaid juhul. kui aluseks võtta kõige suurem (Lehepunkt OÜ) marginaal aga see vaid vähendaks sihtasutuse tulusid tervikuna. Tähelepanek 4.8: SA Kultuurileht ei ole iga-aastase tegevusena planeerinud kontrollitegevusi väljaannete müügi edendamiseks. Edasimüüjatega sõlmitud lepingutes on sätestatud, et: - Sihtasutusel on õigus välivaatluse teel kontrollida väljaannete müüki ja väljapanekut müügikohtades nende tavapärastel lahtiolekuaegadel (Lehepunktiga sõlmitud lepingust); - kauplus tagab üldjuhul kõikide Sihtasutuse sortimendis olevate raamatute müügiloleku oma jaemüügikanalis ja võimaldab Sihtasutusel seda kokkulepitud viisil ning ajal ka kontrollida. Sihtasutusel on õigus teha ettepanekuid oma raamatute müügiloleku tagamiseks, mida edasimüüja kohustub maksimaalsel võimalikul viisil arvestama, tuginedes aga ka konkreetse müügikoha sortimendikujundusele ning raamatu tegelikule käibekiirusele (Apollo Holding OÜ-ga ja Eesti Keele SA-ga sõlmitud lepingust). Sihtasutuse selgituse kohaselt on nad müügikohtades pistelist kontrolli teinud, kuid regulaarselt seda ei tehta. Sihtasutus iga-aastases tegevuskavas kontrolltegevusi planeeritud ei ole. Kirjalikku jälge kontrollitegevustest ei säilitata. Risk: Sihtasutusel puudub kindlus, et edasimüüjad täidavad kokkulepitud tingimusi. Ettepanek: Sihtasutusel planeerida ning sätestada tegevuskavas kontrolli läbiviimine edasimüüjate juures. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutuse tootmisjuht võrdleb pidevalt tagastusaruandeid müügitulemustega veebis. Lehepunkti müük on online veebis jälgitav ka müügipunktide kaupa. Vastavalt meie poolt tehtud ettepanekutele otsib Lehepunkt võimalusi müügikohtade suurendamiseks ja vajadusel koguste täpsustamiseks. Sama kehtib ka Apollo ja Rahva Raamatu puhul, kus on meil võimalik läbi veebi jooksvalt kontrollida toodete jätkuvust ja vajadusel teha ettepanekuid müügi suurendamiseks. Kuna elektrooniliste kanalite kaudu on kontroll teostav, ei leia me, et peaksime kohapeal regulaarselt kontrolli teostama. Tähelepanek 4.9: Üle poole Lehepunktile edasimüügiks antud väljaannetest utiliseeritakse. SA Kultuurileht ja OÜ Lehepunkt vahel sõlmitud väljaannete ostu-müügilepingus on sätestatud: kui Lehepunktile levitamiseks üleantud väljaande eksemplarid või osa nendest ei ole realiseerimisperioodi lõpuks müüdud, koostab Lehepunkt müümata jäänud koguse kohta akti ja utiliseerib vastavad väljaande eksemplarid. Sõltuvalt väljaandest on selle realiseerimisperiood 7- 90 päeva. 14 Tabel 5. Lehepunktile müüdud väljaannete keskmine tagastus 2017. a-l Väljaanne Tagastus % Akadeemia 53% Hea Laps 79% Keel ja Kirjandus 67% kunst.ee 72% Looming 58% Loomingu Raamatukogu 45% Muusika 76% Teater.Muusika.Kino 78% Täheke 48% Vikerkaar 50% Värske Rõhk 47% Sirp 57% Õpetajate Leht 74% Uma Leht 86% Keskmine 64% Eeltoodud tabelist selgub, et kõikide väljaannete puhul enam kui pooled eksemplarid jäävad müümata ja utiliseeritakse. Lehepunkt esitab Sihtasutusele müümata väljaannete kohta akti ning vastavalt sellele toimub tasaarveldus. Samas on Sihtasutusel keeruline hinnata ja kontrollida, kas aruandes näidatud numbrid on tõesed, sest Sihtasutus ei osale ega teosta pistelist kontrolli müümata jäänud väljaannete eksemplaride ülelugemistel. OÜ-ga Lehepunkt sõlmitud lepingus ei ole sätestatud, millised võimalused ja tingimused on Sihtasutusel müümata eksemplaride tagasiostuks. Selle asemel, et müümata väljaanded hävitada, võiks Sihtasutusel need tagasi võtta ja näiteks osaliselt tasuta laiali jagada. Pidev ja märkimisväärne tagastuse osakaal näitab ka seda, et Sihtasutuse poolt edasimüügiks antud eksemplaride hulk ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud. Risk: Sihtasutuse väljaannete tiraažide trükikulu ei ole põhjendatud. Ettepanek: Sihtasutusel tagada, et väljaannete edasimüüjatega sõlmitud lepingutes on sätestatud tagasiostuvõimalused ning muuta olemasolevaid lepingutingimusi. Analüüsida ja vajadusel vähendada väljaannete tiraaže. SA Kultuurileht kommentaar: Väljaannete tagasiostuvõimalused on lepingutes olemas, kuid siin tuleb arvestada asjaoluga, et tagastuste komplekteerimine on Lehepunktis tasuline vastavalt lepingu punktile 6. „Täiendavad teenused“ ja vastavalt Lehepunkti hinnakirjale ( 0,32 € + km eksemplar ). Sihtasutuse väljaannete tiraaže analüüsitakse pidevalt müügitulemuste jälgimise kaudu ja vajadusel tehakse neis muudatusi. Väljaannete tiraažid kujunevad läbi edasimüüjate tellimuste. Näiteks Lehepunkti tellimus koostatakse igakuiste müügianalüüside põhjal. Selleks, et tagada väljaande piisavus ja nähtavus kogu müügiperioodi jooksul peab müügipunktil olema vastav varu. Sellest ka ajakirjanduse suured tagastusprotsendid, mis on müügiprotsessi tavapärane osa. Eestis on ca 1200 müügipunkti, kus perioodikat müüakse. Neist kõigis on müügil vaid Õhtuleht. Näiteks Sirpi müüakse ca 220 müügikohas ja neist omakorda pooltes on müügil vaid paar eksemplari. Samas müügipunktide arvu me vähendada ei soovi ja seda kahel põhjusel - esiteks ei saa kärpida üksikmüügi kogust ja müügipunktide arvu müügistatistikale toetudes minimaalseks seetõttu, et mida väiksem on üksikmüügi kogus ja müügipunktide arv, seda väiksem on paratamatult ka müük. Teiseks toimib üksikmüük ühtlasi turundusena, see on väljaande kui brändi kohalolek avalikus ruumis. Jättes ajalehe ühte kohta müüki saatmata, kaotab väljaanne ses punktis kohaoleku ja bränd kaob potentsiaalsete tarbijate teadvusest ja vaateväljast. Näiteks Sirbi üksikmüügi keskmine tagastus on 50-60 % (näiteks veebruaris 2018 oli tagastus 51,9 %), mida võib pidada väga heaks tulemuseks. 15 Sirbi üksikmüük on Eesti ajaleheturul arvestatav tulemus ning võrreldav/parem päevalehtede, Eesti Päevalehe ja Postimehe argipäevase üksikmüügiga, mida müüakse igapäevaselt mõned sajad kuni poolsada eksemplari ning mille tagastuse % on kõrgem kui 50. Üldisema trendina on viimastel aastatel ajalehtede ning ajakirjade üksikmüük Eestis langenud, ühest küljest mõjutab langust veebimeedia, teisalt ei ole perioodika väljapanek müügipunktide jaoks prioriteediks, näiteks aina rohkem levivates iseteeninduskassades puuduvad ajalehed müügilt. Lehepunkti tagastused ka teistel väljaannetel (k.a. Päevaleht, Postimees jt) on 50-60 %, mida Lehepunkt peab täiesti normaalseks, kuna sellise müüki saadetava kogusega suudetakse tagada väljaande nähtavus. Kui vähendada näiteks kogust 5%, siis nähtavus langeb kohe. Seega ei suurenda see meede ka müüki. Kuude lõikes on müükide erinevused väga seotud numbri sisuga ja ka kuudega (näiteks suvekuudel Tähekese müük langeb). 2017.aasta üksikmüügi näited absoluutarvudes: VIKERKAAR Nr.1-2 tagastuse % 45, tagastatud 225, müüdud 275 Nr.7-8 tagastuse % 39, tagastatud 196, müüdud 304 Nr.10-11 tagastuse % 43, tagastatud 215, müüdud 285 LOOMINGU RAAMATUKOGU Nr.8-10 tagastuse % 34, tagastatud 135, müüdud 253 Nr.15-17 tagastuse % 33, tagastatud 135, müüdud 270 Nr.30-32 tagastuse % 52, tagastatud 211, müüdud 189 SIRP Nr.24-25 tagastuse % 43, tagastatud 483, müüdud 617 Nr.42 tagastuse % 53, tagastatud 593, müüdud 507 Nr.51 tagastuse % 46, tagastatud 511, müüdud 589 TÄHEKE Nr.2 tagastuse % 32, tagastatud 770, müüdud 1635 Nr.9 tagastuse % 43, tagastatud 1055, müüdud 1345 Nr.12 tagastuse % 47, tagastatud 1134, müüdud 1266 UMA LEHT Kuna 9800 tk. läheb tasuta jagamisele Lõuna-Eestis, siis müüki Lehepunkti kaudu samasse piirkonda läheb vaid 130 tk. Müük vahemikus 20-30 tk. HEA LAPS Müügipunkte 160 Tagastuse % kõrgem- 75 Nr.1 tagastatud 434, müüdud 146 Nr.4 tagastatud 456, müüdud 124 TEATER.MUUSIKA.KINO Müügipunkte 55 ringis Tagastuse % kõrgem- 70 Nr.7-8 tagastatud 291, müüdud 109 Nr.12 tagastatud 262, müüdud 138 KEEL JA KIRJANDUS Müüki läheb 100 eksemplari, millest ära müüakse vastavalt kuule 30-40 %. 16 Näiteks Keele ja Kirjanduse puhul suurendasime mõned aastad tagasi müüki minevat kogust ja laiendasime müügivõrku. Sihtasutus on vajadusel tellinud mõnede Vikerkaare teemanumbrite ja menukate Loomingu Raamatukogude üksiknumbrite tagastusi. Seega meie kõigi väljaannete müümata eksemplaride tagasi võtmine tähendaks levikulude olulist kasvu ja nende seejärel tasuta levitamine ei oleks õiglane tellijate ning üksikmüügist ostjate suhtes. SA Kultuurileht reklaamikulud olid 2017. a-l 19 427 eurot, s.o 2% tootmiskuludest. Sihtasutuse tootmis- ja turundusjuht on koostanud 2017. a turundusplaani, mis on tema enda töövahendiks. Turundusplaan ei ole Sihtasutuse tegevuskava osa, vaid eraldiseisev tabel, mis ei ole Sihtasutuse nõukogu ega juhatuse poolt kinnitatud. Plaanis on toodud kuude ja väljaannete lõikes, millised turundustegevused on ellu viidi ning tulemused (kui palju uusi tellijaid lisandus). Näiteks on tegevusteks kassakohtade müük Prismas ja Konsumis; Sirbi suvekampaania; väljaannete juubelikampaaniad; laste väljaannete kooliaasta pakkumised jne. Turundusplaan koostatakse väljaannete tegevusest lähtuvalt (näiteks kas on juubeliaasta). Siseaudiitorid on seisukohal, et Sihtasutus saaks turundustegevust tõhusamalt korraldada. Näiteks on Sihtasutuse ja Rahva Raamatu kui edasimüüja vahel sõlmitud lepingus sätestatud, et pooltel on õigus teha igal ajal teineteisele ettepanekuid müügitingimuste muutmiseks kampaaniate ajaks ning Lehepunktiga sõlmitud lepingus on sätestatud, et soovi korral võivad pooled läbi viia ühiseid väljaannete müügitoetuskampaaniaid, milles tingimused lepivad pooled eraldi kokku. Sihtasutuse 2017. a turundustegevuse ülevaatest aga ei selgu, et Rahva Raamatu kauplustes oleks kampaaniaid korraldatud ning koostöös Lehepunktiga oleks tehtud müügikampaaniaid. Soovitame Sihtasutusel koostada iga-aastane turundusplaan tegevuskava ühe osana, turundusplaanis tuua välja tegevus ja selle eesmärk, turunduskanal, planeeritud ja tegelik tulemus jne. Turundustegevuse tõhustamiseks teha koostööd edasimüüjatega. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus on kasutanud oma vähest turunduseelarvet parimal viisil, et tutvustada oma väljaandeid ja viia läbi sügisel tellimiskampaaniat. Tõhusam turundustegevus nõuaks ka vastavalt suuremaid kulutusi, mida Sihtasutuse eelarve paraku ei võimalda. Eelmainitud kassakohtade müük Prismas ja Konsumis Sirbi ja Tähekese puhul ongi osa turundustegevusest Lehepunktiga. Sihtasutuse vähesed raamatud ei sobitunud 2017 aastal Rahva Raamatu ja Apollo pakutud kampaaniatega. Sihtasutuse põhikirjast tulenev eesmärk on e-ajakirjade arendamine. SA Kultuurileht ja Digira OÜ vahel on sõlmitud ajakirjade elektroonilise levi leping. 2017. aastal sai e-väljaandena tellida 7 ajakirja: Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Muusika, Värske Rõhk, Keel ja Kirjandus (2018. aastal lisandus Hea Laps). E-väljaande hind on sama, mis paberväljaande kaanehind. E-väljaannete müügitulu oli 2017. aastal väga väike, 1 968 eurot. SA Kultuurileht kommentaar: E-ajakirjade tellijate madala osakaalu peamiseks põhjuseks võib pidada meie väljaannete tasuta kättesaadavust Rahvusraamatukogu e-arhiivis DIGAR (DIGAR-is kättesaadavus on olnud selge ministeeriumipoolne soov ja ootus, milleks on varasematel aastatel ka rahalist toetust antud). Seega on meil olukord, kus kõigi Sihtasutuse väljaannete aastakäigud ja ka värsked numbrid on mugavalt loetavad läbi e-arhiivi. E-ajakirjade turg on Eestis täiesti marginaalne võrreldes paberväljaannetega (suurusjärgus 2% kogumahust). Tulevikule mõeldes ei saa välistada selles valdkonnas toimuvaid muutusi ja Sihtasutusel on olemas valmisolek nendega kaasaminemiseks. Kuid muidugi tuleb siin käituda 17 tasakaalukalt, et vältida põhjendamatuid kulutusi. Kultuurilehe väljaantavad nädalalehed Sirp ja Õpetajate Leht omavad netiportaale, kus ajalehtede trükiväljaannete sisu on täismahus loetav. Nende lehtede portaalides käib kuus ca 34 000 külastajat ja siin ei pea me otstarbekaks teha eraldi suuri kulutusi, vaid liigume pigem ERR-iga koostöö suunal. 5. Personalivaldkond. Põhikirja alusel kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu, samuti kinnitab väljaantavate ajakirjade ja ajalehtede nimekirja. Juhatus määrab töötajate palgatingimused. Nõukogu on SA Kultuurileht struktuuri kinnitanud augustis 2015, töötajate koguarvuks on märgitud 80,87 kohta, kuid tegelikult on struktuuriüksuste töötajate koguarv 90. Sihtasutuse selgituste kohaselt on tegemist trükiveaga. Tähelepanek 5.1: SA Kultuurileht tegelik struktuur ei ole kooskõlas Nõukogu poolt kinnitatud struktuuriga. Juhatuse liige on oma käskkirjaga (24.04.2017 nr 7) muutnud väljaande Õpetajate Leht struktuuri, vähendades töökohtade arvu (11,3lt 10ni) ja nimetusi. Nimetatud muudatust (mõjutab töötajate koguarvu) ei ole nõukogu kinnitanud. 20.11.2016.a ja 14.12.2016.a on nõukogu otsustanud võtta SA Kultuurileht väljaandeks Uma Lehe, kuid vastavat struktuurimuudatust ei ole nõukogu kinnitanud. 13.09.2017. a on nõukogu otsustanud võtta asutaja ettepanekul alates 1. jaanuarist 2018 sihtasutuse väljaannete hulka ajalehe Müürileht, kuid vastavat struktuurimuudatust ei ole nõukogu kinnitanud. Risk: Tegelik struktuur ja töötajate koguarv ei vasta nõukogu poolt kinnitatule. Ettepanek: Juhatusel esitada nõukogule kinnitamiseks ajakohane SA Kultuurileht struktuuri ja koosseisu üldarvu ettepanek. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus ajakohastab struktuuri 30. mai 2018 nõukogu koosolekul. Personalivaldkonda puudutavad otsused, töötasu, lisatasud, asendamised, (sünnipäeva, tööjuubeli, matuse jm) toetused, on vormistatud juhatuse liikme käskkirjaga. Juhuvalimi alusel (20% koosseisust) kontrollitud töötajatega on sõlmitud kirjalik tööleping. Tööülesanded on kirjeldatud kas töölepingus või ametijuhendis. Töötasu ja muud muudatused on vormistatud töölepingu lisana. Töölepingud ja lisad on allkirjastatud. Tähelepanek 5.2: Juhatuse liikme leping ei ole ajakohane ega sätesta piisavalt poolte õigusi ja kohustusi. Juhatuse liikme leping on sõlmitud 2002. aastal Perioodika AS-iga (muudeti SA-ks Kultuurileht 2004. aastal). Sama juhatuse liige on valitud SA Kultuurileht juhatajaks ka aastatel 2007, 2010, 2013 ja 2016 (kuni aastani 2019). SA Kultuurileht ei ole vormistanud uut juhatuse liikme lepingut, vaid on pikendanud olemasoleva lepingu tähtaega vormistades muudatuse lepingu lisana. Leping ei ole ajakohane ega sätesta lepingupoolte kõiki õigusi ja kohustusi, näiteks juhatuse liikmele kulude hüvitamist (isikliku sõiduauto kasutamise, telefonikulude, lähetuste kulude jmt eest). Risk: Lepingupoolte õigused ja kohustused ei ole tagatud (kirjalikult kokku lepitud). Ettepanek SA Kultuurileht nõukogule: Ajakohastada olemasolev juhatuse liikme leping, sätestades lepingus juhatuse liikme tegevusega seotud kulude hüvitamise kord, antavad soodustused jmt. Vormistada edaspidi juhatuse liikme leping tähtajaliselt, vastavalt väljakuulutatud konkursi tingimustele. Juhul kui sama inimene valitakse juhatuse liikmeks uueks tähtajaliseks perioodiks, vormistada uus leping, mitte pikendada eelmise lepingu tähtaega. 18 SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus ajakohastab juhatuse liikme lepingu 30. mai 2018 nõukogu koosolekul. Struktuur, töölepingud ja ametijuhendid on üldjuhul omavahel kooskõlas (v.a. väljaanded Uma Leht ja Müürileht, mis puuduvad kinnitatud struktuurist). Tööaeg on sätestatud SA Kultuurileht töökorraldusreeglitega, samuti on tööaeg sätestatud töölepingutes (üldjuhul tööpäeviti kl 8-16). Puhkus on 28 kalendripäeva, lisaks võimaldab Sihtasutus töötajatele 7 päeva talvepuhkust. Tabel 6. Tööjõukulud 2017.a. Kulu Planeeritud (eur) Tegelik (eur) Tööjõukulud 1 570 768 1 627 033 Töötasud 1 138 057 1 163 352 Võlaõiguslike lepingute alusel 27 940 42 522 makstud tasu Erisoodustus 6 600 8 442 Tööjõu maksud 398 171 412 717 Töötasu arvestus on kooskõlas alusdokumentidega. Väljamaksete arvestamise aluseks on juhatuse liikme käskkirjaga kinnitatud töötasu, lisatasu vm tasu määramise käskkiri, tööleping, käsundus- ja töövõtuleping ning vastavad tööde-teenuste vastuvõtmise aktid. Puhkuste ajal vajalikud asendamised on vormistatud juhatuse liikme käskkirjaga, näidatud on asendamise periood ja tasu suurus. Tähelepanek 5.3: Töölepingu muudatuse vormistamiseks puudub alus. 2017. a alguses vormistati kõigi töötajatega palgamuudatuse kohta töölepingu lisa, kuid lisade vormistamiseks puudub alus. Risk: Töötasu kujunemine ei ole piisavalt läbipaistev ja arusaadav. Ettepanek: Vormistada palgamuudatuste kohta juhatuse liikme käskkiri. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus vormistab edaspidi palgamuudatused juhataja käskkirjaga. Tähelepanek 5.4: Sihtasutuses makstakse mõnedele töötajatele lisatasu nende igapäevaste tööülesannete täitmise eest. Näiteks raamatupidajatele makstakse lisatasu majandusaasta aruande koostamise eest, kuigi majandusaasta aruande koostamine on pearaamatupidaja ametijuhendis toodud nii töö eesmärgi kui põhiülesandena; tootmis- ja turundusjuhile ning sekretärile on makstud lisatasu väljaande sünnipäeva korraldamise eest; Sirbi erinumbri toimetamise eest on makstud lisatasu kujundajale, korrektorile, keeletoimetajale jne. Risk: Kulud ei ole piisavalt põhjendatud ega optimaalsed, töötasu kujunemine ei ole piisavalt läbipaistev ja arusaadav Ettepanek: Vältida töötajatele nende põhiülesannete täitmise eest lisatasu maksmist. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus arvestab tehtud ettepanekuga. Sihtasutuse poolt sõlmitud töövõtulepingud on üldjuhul allkirjastatud digitaalselt, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on vormistatud. Sõlmitud lepingud on asjakohased. 19 Tähelepanek 5.5: Osad töövõtulepingud ei ole vormistatud õigeaegselt. Näiteks on töövõtuleping T.V.ga sõlmitud 06.12.2017, kuid töö teostamise ajaks on lepingus sätestatud 01.12.2017. Töövõtuleping E.P.ga on sõlmitud 30.10.2017, töö teostamise ajaks on lepingus sätestatud 23.10.-05.11.2017, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on sõlmitud 05.11.2017. Töövõtuleping H.K.ga on sõlmitud 17.07.2017, töö teostamise ajaks on 01.01- 30.06.2017, akt on allkirjastatud 30.08.2017. Risk: Lepingupoolte õigused ja kohustused ei ole tagatud. Ettepanek: Sihtasutusel tagada, et lepingud vormistatakse õigeaegselt. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus arvestab edaspidi tehtud ettepanekuga. 6. Majandamiskulud. Siseaudiitorite hinnangul on tehtud kulud seotud sihtasutuse tegevusega ning vastavad eelarvele. Tabel 7. Sihtasutuse majandamiskulud 2017 Kulud eelarve tegelik osakaal % Majandamiskulud kokku, sh 171 757 166 558 100 Administreerimiskulud 45 702 43 281 26 Lähetuskulud 18 336 12 721 8 Koolituskulud 4 000 1 177 1 Hoonete/ruumide majandamiskulud 44 300 42 037 25 Sõidukite majandamiskulud 9 950 10 878 7 IKT kulud 46 679 51 155 31 Inventari majandamiskulud 1 790 2 292 1 Tervishoiu kulu 1 000 3 017 1 Sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas on sätestatud, et kohustuste lahususe põhimõtte täitmise tagamiseks kuuluvad maksmisele ainult juhatuse esimehe poolt kinnitatud ostuarved ja muud dokumendid. Kuluarved on juhatuse liikme poolt kinnitatud, kuid neid säilitatakse erinevalt. Üldmeilile saadetud või peatoimetajate poolt edastatud arve prinditakse ja kinnitatakse paberkandjal. Osaliselt liiguvad kuluarved läbi e-arvekeskuse, mis samuti prinditakse välja. Soovitame Sihtasutusel kõik arved menetleda e-arvekeskuses. Näiteks kui arve saabub e-mailile, siis sisestatakse see e-arvekeskusesse, kus arve kinnitatakse ja säilitatakse. Deebetkaardiga tehtud tehingute kulutšekid on raamatupidamisse esitatud. Krediitkaardiga tehtud tehingute väljavõtted koos kuludokumentidega säilitatakse raamatupidamises. Krediitkaarti on kasutatud internetireklaamiks ning välislähetustes. Kulude hüvitamine töötajatele toimub esitatud aruande alusel (näiteks kui töötaja on teinud majanduskulu või kui töötaja on kasutanud isiklikku sõiduautot). Sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas on sätestatud ka majandusavansi maksmine, kuid seda üldjuhul ei tehta. Lisaks on raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud, et sõidukulu hüvitamise aruande kinnitab „ettevõtte juht“, kontrollimisel selgus, et sõidukulu hüvitamise aruandeid juhatuse liige siiski kinnitanud ei ole. Tähelepanek 6.1: Juhatuse liikmele kulude hüvitamise põhimõtted ei ole kirjalikult sätestatud. Juhatuse liikmele hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks. Juhatuse liige koostab vastava aruande, mille kinnitab tema ise ja raamatupidaja. Juhatuse liige kasutab ka asutuse telefoni ning talle on hüvitatud lähetuskulusid (juhatuse liikme välislähetused on nõukogu poolt kinnitatud). Juhatuse liikmega sõlmitud lepingus soodustuste saamist ja/ või kulude hüvitamist sätestatud ei ole. 20 Risk: Sihtasutuse kulud ei ole põhjendatud. Ettepanek: Juhatuse liikmele hüvitatavad kulud sätestada temaga sõlmitud lepingus või vormistada nõukogu kirjaliku otsusena. Vajadusel kinnitab juhatuse liikme poolt esitatud kuluaruanded nõukogu. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus arvestab tehtud ettepanekuga ja teeb juhatuse liikme lepingus vastavad parandused. Tähelepanek 6.2: Lähetuste vormistamisel esineb mõningaid puudusi. Lähetusega seotud dokumendid on kirjalikult vormistatud töölähetuskorraldus, kus näidatakse lähetatu andmed, lähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne, hüvitatavad kulud ja välislähetuse päevaraha ning töölähetuse aruanne koos kulusid tõendavate dokumentidega. Töölähetuse kulude ja päevarahade maksmise kinnitab juhataja. Juhatuse esimees on lähetuskorralduse kinnitatud samal kuupäeval, millal lähetus algas. Samas lähetusse minek tuleks eelnevalt planeerida ja kokku leppida. Enne lähetuskorralduse vormistamist on lähetusse minev töötaja saatnud raamatupidajale e-kirja, kus küsib, kas ja millised kulud on hüvitatavad. Näiteks on Sirbi peatoimetaja saatnud e-kirja, kus viitab juba ostetud praamipiletitele (ostetud 01.06.), samas lähetuskorraldus on vormistatud 07.06. Samuti on Sirbi kunstitoimetaja saatnud raamatupidajale e-kirja, kus kirjutab juba tehtud kuludest. Seega on lähetatu teinud kulu enne kui lähetuskorraldus on otsustatud/ vormistatud. Lähetusaruanded on kinnitanud raamatupidaja, kes kontrollib kulude õigsust esitatud kuludokumentide alusel. Samas on Sihtasutuse töökorraldusjuhendites sätestatud, et lähetusekulude ja päevarahade maksmise kinnitab juhatuse liige. Lähetuskorraldustele on märgitud lähetuse eesmärk, kuid osadel juhtudel jäi selgusetuks, kuidas on see seotud tööülesande täitmisega (näiteks teatrikülastus). Lähetusega seotud dokumendid on kinnitatud ja osaliselt ka vormistatud paberkandjal. Risk: Lähetusega seotud dokumendid on vormistamata. Tehtud lähetuskulud ei ole põhjendatud. Ettepanek: Sihtasutusel tagada lähetusdokumentide korrektne ja õigeaegne vormistamine. Soovitame Sihtasutusel edaspidi lähetusega seotud dokumendid vormistada ja kinnitada dokumendihaldusprogrammis. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus arvestab tehtud ettepanekuga. Tähelepanek 6.3: Osad sõidukulud on raamatupidamises kajastatud lähetuskuluna. Töötajatele, kelle töötegemise koht on väljaspool Tallinna, hüvitatakse sõidukulu (sõidupiletid). Töötaja esitab lähetuskulu aruande. Eelnimetaud kulu näitamine lähetuskuluna ei ole põhjendatud, sest sisuliselt ei ole tegemist lähetusega tööülesande täitmiseks, vaid tegemist on tavapärastel töökoosolekutel osalemisega. Juhul, kui tegemist oleks sisulise lähetusega, peaks vormistama ka vastavad lähetusdokumendid. Sihtasutuse 2017. a lähetuse sõidukulu kokku oli 6 826 eurot, kuid sellest 4 331 eurot oli tegelikult sõidukulu hüvitamine töötajale. Riigi kontoplaani kasutusjuhendi järgi kajastatakse ühistranspordikulud ja taksokulud, sh oma töötajate transport üritustele, bussi- ja rongisõidu üksikpiletite hüvitamine kontogrupis 5513 „Sõidukite ülalpidamise kulud“. Risk: Lähetuskulud on näidatud tegelikust suuremana. Ettepanek: Sihtasutusel määrata töölepingutes töötegemise kohaks Eesti ning sõidukulu töötajatele hüvitamine kajastada raamatupidamises majanduskuluna. 21 SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus järgib edaspidi tehtud ettepanekut. Tähelepanek 6.4: Uma Lehe toimetuse ruumide kohta ei ole rendilepingut. SA Kultuurileht väljaannete toimetused asuvad osaliselt Tallinnas aadressil Voorimehe 9. Hoone kuulub osaliselt Riigi Kinnisvara AS-le ning osaliselt on antud SA Kultuurilehe kasutusse (hoonestusõigus 99 aastaks, aastatasu RKAS-ile 2 432 eurot). Osade väljaannet toimetused asuvad rendipindadel ning sõlmitud on rendilepingud. 2017. a-l lisandus SA Kultuurileht väljaannete hulka Uma Leht, mille toimetus asub Võru Selts VKKF ruumides aadressil Võru, Tartu tn 48. SA Kultuurileht on Võro Selts VKKF-ile tasunud üüri 225 eurot. Rendilepingut aga Sihtasutusega sõlmitud ei ole. Osad rendilepingud on sõlmitud tähtajatult enam kui kümme aastata tagasi (rendihinnad on toodud kroonides). Risk: Kulu tegemiseks (üüri eest tasumiseks) puudub alus. Ettepanek: Sihtasutusel leppida Võro Selts VKKF-ga kokku renditingimused ning sõlmida kirjalik leping. Sihtasutusel ajakohastada kõik rendilepingud. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus astub samme lepingu sõlmimiseks Võro Selts VKKF-ga. Sihtasutuses on riigihangete alane tegevus nõuetekohaselt korraldatud: uus hankekord kinnitati 24.10.2017. a; koostatud on hankeplaan; seadusest tulenevalt on hankekord ja hankeplaan avalikud dokumendid, SA Kultuurileht on mõlemad dokumendid oma veebilehel avaldanud. 2017. a-l läbiviidud hangete hankedokumendid (sh juhatuse esimehe käskkirjad hanke läbiviimise kohta, hanketingimused, esitatud pakkumused, komisjoni koosoleku protokollid, kodulehel avaldatud hankekutse väljatrükk jne ) olid nõuetekohaselt vormistatud ning säilitatud. Siseaudiitorid Sihtasutuse tegevuskulusid analüüsides läbiviimata hankeid ei tuvastanud. 7. Huvide konflikt olukorrad ja nende vältimise meetmete rakendamine. Sihtasutus põhikirjas on sätestatud nõukogu liikmele kulude hüvitamise ja nõukogu liikmega töövõtulepingu sõlmimise põhimõtted. 01.09.2017. a-l jõustunud Riigihangete seaduse kohaselt tuleb hankekorras sätestada muuhulgas meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis. Vastav põhimõte on Sihtasutuse hankekorras sätestatud. Juhatuse liikmega seotud isikuga tehtud otsused on teinud nõukogu: väljaande Vikerkaar peatoimetaja on Sihtasutuse juhatuse liikme lähisugulane, kelle palgamuudatused ja lisatasu otsused on nõukogu poolt kinnitatud. Seega on SA Kultuurileht rakendanud teatud meetmeid huvide konflikti vältimiseks. Tähelepanek 7.1: Juhatuse liige on teinud tehinguid temaga seotud asutusega. Ametiisikul on keelatud otsuse või toimingu tegemine, kui see tehakse tema enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige ametiisik on. SA Kultuurileht juhatuse liige on alates 25.11.1997 ka Eesti Keele SA juhatuse liige (alates 12.01.2017. muudeti Emakeele Sihtasutuseks). SA Kultuurileht ja Emakeele Sihtasutuse vahel on 28.01.2017. a sõlmitud koostööleping, mille on mõlemapoolselt allkirjastanud juhatuse liige, st sama isik. SA Kultuurilehe ja Eesti Keele SA vahel on 18.01.2014. a sõlmitud ka müügileping. SA Kultuurileht juhatuse liikme selgituse kohaselt ei ole Emakeele SA juhatuse liikmeks olemine seotud tema tööga Kultuurilehes. 22 Risk: SA Kultuurileht juhatuse liige ei ole järginud korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut. Ettepanek SA Kultuurileht nõukogule: Analüüsida Emakeele Sihtasutusega toiminud tehinguid ning otsustada koostöö ja müügitehingute jätkamise vajalikkus. Sätestada tehtud otsused ja põhjendused kirjalikult. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus on oma majandusaasta aruannetes alati kajastanud tehinguid seotud osapooltega ja on igal aastal sellest teavitanud finantsaudiitorit ja majandusaasta aruande kinnitamisel ka nõukogu. 2017 aastal rahastas Emakeele SA Kultuurilehte Keele Infolehe väljaandmiseks ja ajakirja Hea Laps väljaandmist vastavalt 6500 ja 8270 euroga. Samuti on müünud Emakeele SA 2017 aastal oma raamatupoes Kultuurilehe väljaandeid 3251.18 euro eest. Samal perioodil on SA Kultuurileht ostnud Emakeele SA raamatupoest trükiseid ja bürootarbeid 844 euro eest. Seega on Kultuurileht saanud 2017 aastal tulu Emakeele SA vahendusel 18 021.18 eurot ja teinud kulutusi 844 eurot. Sihtasutuse nõukogu vormistab edaspidi oma seisukoha kirjalikult. 8. Muud valdkonnad Tähelepanek 8.1. Sihtasutus ei ole raamatupidamise sise-eeskirja ajakohastanud. Sihtasutuse finantsarvestuse põhimõtted on kirjalikult sätestatud Raamatupidamise sise-eeskirjas, mis on kinnitatud 29.10.2015.a. Sihtasutuse arvestuspõhimõtetes on tehtud mitmed olulised muudatused: - sularahaga arveldamist ei toimu ja seetõttu ka sularaha inventuure läbi ei viida; - põhivara kapitaliseerimise alampiir muutus (varem 2000 eurot, nüüd 5000 eurot); - kasutusele on võetud e-arvete keskkond, mistõttu muutus ostu- ja müügiarvete arhiveerimine; - kahe deebetkaardi asemel on edaspidi kasutuses üks. Muudatused on vormistatud eraldi dokumendina, kuid eeskirja muudetud ei ole. Pearaamatupidaja selgituse kohaselt kogub ta muudatused tasapisi kokku ning seejärel ajakohastab raamatupidamise-sise-eeskirja. Sihtasutus on samad töökorralduspõhimõtted sätestanud erinevates juhendites. Näiteks pangakaartide ja lähetuse kohta on kirjas nii raamatupidamise sise-eeskirjas kui ka töösisekorra eeskirjas. Risk: Tegelikud töökorralduspõhimõtted ei vasta kirjalikult sätestatutele. Ettepanek: Sihtasutusel tagada oluliste muudatuse korral raamatupidamise sise-eeskirja ajakohastamine. Sihtasutusel vältida erinevates juhendites samade töökorralduspõhimõtete sätestamine. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus ajakohastab raamatupidamise sise-eeskirja. Tähelepanek 8.2: SA Kultuurileht ei ole kirjalikult sätestanud asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise põhimõtteid. Dokumendihaldus ei ole elektrooniline. Sihtasutus ei ole koostanud juhendit (Teabe haldamise korda/ Asjaajamiskorda), mis sätestaks asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise põhinõuded. Suur osa dokumente säilitatakse Sihtasutuses paberkandjal. Sihtasutus kasutab Kultuuriministeeriumi poolt keskselt hangitud dokumendihaldusprogrammi Webdesktop dokumentide registreerimiseks, kuid dokumente (kirjad, käskkirjad, lepingud) seal ei koostata. 23 Osad dokumendid on registreeritud, kuid faili juurde lisatud ei ole (märgitud on, millises kaustas dokument asub, kuid dokumenti skaneeritud ei ole). Puudub ülevaatlik lepingute register. Töötajad vormistavad majanduskulude ja isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruanded käsitsi kasutades erinevaid vorme või saadavad e-mailiga, kuid dokumendihaldusprogrammis saaks kasutada vastavat aruandemalli. Töövõtulepingud säilitatakse nii elektrooniliselt dokumendihaldusprogrammis kui paberil väljaprindituna kaustas. Paberil olevatest töövõtulepingutest puudub selge ülevaade; puudub selge seos elektroonilise ja paberkandjal kausta vahel. Töövõtulepingud ei ole nummerdatud. Kaustas puudub töövõtulepingute register. Siseaudiitorid on seisukohal, et asutus peaks kasutama dokumentide koostamiseks ja säilitamiseks ainult elektroonilist dokumendihaldusprogrammi. Risk: Sihtasutuse teabe säilimine ei ole piisavalt tagatud; info leidmine on ajamahukas. Ettepanek: Sihtasutusel tagada dokumentide elektrooniline loomine, kooskõlastamine ja menetlemine. Sihtasutusel sätestada kirjalikult teabehalduse põhimõtted. Vabariigi Valituse 25.05.2017. a määrusega nr 88 on kehtestatud Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, mis ei ole Sihtasutusele küll kohustuslik, kuid mida soovitame teabe- ja dokumendihalduse põhimõtete rakendamise osas järgida. SA Kultuurileht kommentaar: Sihtasutus arvestab tehtud ettepanekuga ja suurendab elektrooniliselt koostatavate dokumentide osakaalu dokumendihaldusprogrammis Webdesktop. 24
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →