MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.04.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Meremuuseum
registrikood: 90013667
tänava/talu nimi, Pikk tn 70
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10133
telefon: +372 6411408
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.meremuuseum.ee
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 6
Bilanss 6
Tulemiaruanne 7
Rahavoogude aruanne 8
Netovara muutuste aruanne 9
Raamatupidamise aastaaruande lisad 10
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10
Lisa 2 Raha 12
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 15
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 15
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 15
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 16
Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 17
Lisa 12 Tööjõukulud 17
Lisa 13 Seotud osapooled 17
Aruande allkirjad 19
Vandeaudiitori aruanne 20
2
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Tegevusaruanne
Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati 13.02.2017. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium.
Riigiasutuse Eesti Meremuuseum ülesanded anti asutatud sihtasutusele üle 01.04.2017 ning riigiasutuse tegevus lõpetati 01.05.2017.
Sihtasutuse peamine eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel,
teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, lähtudes neljast strateegilisest eesmärgist:
Muuseum on meeldejäävate lugude jutustaja, mis kõnetavad külastajaid nii Eestist kui mujalt
Meremuuseumi eesmärk on pakkuda esmaklassilist külastajaelamust läbi kõnetavate lugude ja eksponaatidega, kogemuslike interaktiivsete
lahenduste ning suurepärase teenindusega, mis kutsuvad inimesi tagasi tulema. Näitusteprogrammi peamiseks eesmärgiks on merekultuuri,
ajaloo ja teiste merendusega seonduvate teadmiste vahendamine oma publikule, kasvatades seeläbi inimeste teadmisi, austust ja armastust
mere vastu.
Muuseum on mitmekülgne hariduskeskus
Muuseumi ambitsioon on jõuda oma programmidega iga eel ja põhikooli õpilaseni Eestis ning olla muuseumihariduse teenäitaja ja arendaja
Läänemere regioonis.
Muuseum on hinnatud merendusajalookeskus
Rahvusvahelise teaduskeskusena tegutsemiseks on muuseum merendusvaldkonna uurimise eestvedaja, teeb tihedat koostööd teiste
mäluasutuste ja ülikoolidega, algatab ja on kaasatud rahvusvahelistesse teaduskoostöö projektidesse ning omab kvalifitseeritud professionaale,
kes avaldavad teadustöid nii Eesti kui rahvusvahelistes teadusväljaannetes. Muuseumi kogumistegevus põhineb läbimõeldud kogumiskaval,
museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilimise ning kogud on nõuetele vastavalt digiteeritud ja kirjeldatud.
Muuseum on efektiivselt juhitud ja majandatud uuenduslik organisatsioon
Uuenduslik ja tänapäevane muuseum tähendab lisaks põnevatele näitustele, programmidele ja atraktsioonidele ka seda, et kogu muuseum kui
organisatsioon on juhitud efektiivselt ja innovaatiliselt. Meremuuseum töötab targa organisatsioonina, mis on valmis õppima ja paindlikult
kohanema muutustega ümbritsevas keskkonnas. Muuseumi majandusliku edukuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisu ja olla hinnatud
merendusajalookeskuseks.
2017 tegevuste kokkuvõte
Eesti Meremuuseum on Eesti merekultuuri ja merendusajaloo koguja, säilitaja, uurija ja tutvustaja. Meie missioon on kasvatada inimeste
teadmisi, austust ning armastust mere vastu.
Alates 1981. aastast asub muuseumi põhiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurtükitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas
Meremuuseum oma teise väljapaneku Lennusadamas. Täna on Eesti Meremuuseum kõige populaarsem muuseum Eestis, mida 2017. aastal
külastas kokku 296 557 inimest (Lennusadamas 225 476 külastajat ja Paksus Margareetas 71 081 külastajat).
Regulaarselt toimuvate teemanäitustena toome publikuni nii kohalike uurimisprojektide tulemusi kui ka rahvusvahelisi külalisnäituseid.
Lennusadama välialal on laste mänguväljak ja tegutseb sadam, kus asuvad sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll ning teised külastatavad
muuseumilaevad. 2017 aastal osales ca 8 500 last erinevates haridusprogrammides ja teine sama palju teistel lastele ja peredele suunatud
üritustel: linnalaagrid, öö muuseumis, taskulambiekskursioonid, perepühapäevad.
Eesti Meremuuseumi hetkel töös olev suurim arendusprojekt on Paksu Margareeta hoonetekompleksi renoveerimine (Paks Margareeta
suurtükitorn, väike väravatorn, endine vangla kantseleihoone, abihoone Stoltingi torni jalamil, sisehoov). Alates 01.02.2018 on Paksu
Margareeta hoonetekompleks külastajatele suletud. Eesmärk on renoveerimistööd lõpetada ja uus püsiekspositsioon külastajatele avada 2019.
aasta novembrikuus. Paksu Margareeta renoveerimiseks, juurdeehituse ja uue ekspositsiooni rajamiseks ning atraktsiooni turundamiseks
välissihtturgudel oleme taotlenud lisarahastust EAS-ilt ja omafinantseeringu toetust Kultuuriministeeriumilt, sest Eesti Meremuuseumil puudub
finantsvõimekus tervikprojekti finantseerimiseks omavahenditest.
2017 koondeelarve täitmine seisuga 31.12.2017
3
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
2017
2017
2017 täitmine täitmise
eelarve
määr
Tulud kokku 4 634 039 4 587 895 99%
sh omatulu 2 516 010 2 577 190
sh
2 118 029 2 010 106
sihtfinantseerimine
sh muud tulud 0 599
Kulud kokku 4 193 516 3 420 464 82%
sh tegevuskulud 2 721 239 2 033 966
sh tööjõukulud 1 472 277 1 386 498
Investeeringud 1 516 887 498 188 33%
Ülevaade nõukogu tööst 2017. aastal
Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele
makstud tasud.
Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline:
• Roomet Leiger, nõukogu esimees;
• Mirjam Rääbis, nõukogu liige;
• Marlen Piskunov, nõukogu liige;
• Carolin Pihlap, nõukogu liige;
• Heiti Hääl, nõukogu liige.
2017. a toimus 7 nõukogu koosolekut, sh 5 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut.
Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused:
• 2017 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine;
• 2017-2021 arengukava kinnitamine;
• Struktuuri kinnitamine;
• Vara valdamise ja kasutamise korra kehtestamine;
• Vandeaudiitori valimine;
• 2018 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine;
• Sisuvaldkonna (kogud ja teadustegevus, haridustegevus) tegevusega tutvumine.
Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks
350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot.
Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad:
Summa kokku
Nimi Nõukogu / juhatus Periood
(EUR)
4
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
25 836.36, sh
Urmas Dresen juhatuse liige 01.04.-31.12.2017
lisatasu 0 eurot
Roomet Leiger nõukogu esimees 01.04.-31.12.2017 3 150 eurot
Mirjam Rääbis nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot
Marlen Piskunov nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot
Carolin Pihlap nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot
Heiti Hääl nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot
5
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.03.2017 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 2 848 343 0 2
Nõuded ja ettemaksed 171 121 0 3
Varud 10 999 0
Kokku käibevarad 3 030 463 0
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 6 609 128 5 970 182 5
Immateriaalsed põhivarad 9 358 13 607 6
Kokku põhivarad 6 618 486 5 983 789
Kokku varad 9 648 949 5 983 789
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 667 607 0 7
Kokku lühiajalised kohustised 667 607 0
Kokku kohustised 667 607 0
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 892 432 5 983 789
Aruandeaasta tulem 1 088 910 0
Kokku netovara 8 981 342 5 983 789
Kokku kohustised ja netovara 9 648 949 5 983 789
6
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
01.04.2017 - Lisa nr
31.12.2017
Tulud
Annetused ja toetused 2 010 106 9
Tulu ettevõtlusest 2 577 189 10
Muud tulud 599
Kokku tulud 4 587 894
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -895
Mitmesugused tegevuskulud -2 012 093 11
Tööjõukulud -1 386 499 12
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -99 414
Muud kulud -72
Kokku kulud -3 498 973
Põhitegevuse tulem 1 088 921
Muud finantstulud ja -kulud -11
Aruandeaasta tulem 1 088 910
7
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
01.04.2017 - Lisa nr
31.12.2017
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 1 088 921
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 99 414
Muud korrigeerimised -11
Kokku korrigeerimised 99 403
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -171 121
Varude muutus -10 999
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 591 843
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
25 500
toetustest
Kokku rahavood põhitegevusest 1 623 547
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-297 102
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -297 102
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud sihtkapital 1 521 898
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 521 898
Kokku rahavood 2 848 343
Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 848 343
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 848 343 2
8
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.03.2017 5 983 789 5 983 789
Aruandeaasta tulem 1 088 910 1 088 910
Muud muutused
1 908 643 1 908 643
netovaras
31.12.2017 7 892 432 1 088 910 8 981 342
Muud muutused netovaras on sihtkapitali suurendamine.
9
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi sihtasutus) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas
Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga.
Sihtasutuse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja riigikassas hoitavaid vahendeid.
Sihtasutuse rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks
korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode
muutused. Investeerimistegevused on kajastatud otsemeetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses, see on nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Ostjatelt laekumata arved
on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades
teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Varud
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses ning kantakse kulusse individuaalmaksumuse meetodil.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivaradeks loetakse sihtasutuse enda tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000
eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni
väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,
mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad
materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused
kajastatakse perioodikuludes.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Maad ja museaale ei amortiseerita.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses ei kapitaliseerita nende maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele
mittekuuluvaid makse ja lõive.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
10
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 2-10%
Rajatised (teed, trassid,
5-10%
piirdeaiad, mänguväljakud jms)
Masinad ja seadmed (v.a
10-30%
transpordivahendid)
Transpordivahendid (sh
1-20%
veesõidukid, maismaasõidukid)
Inventar (sh mööbel,
10-50%
bürooseadmed, muu inventar)
IKT seadmed 30-50%
Immateriaalne põhivara 20-50%
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline
või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel
bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Annetused ja toetused
Toetustena käsitletakse sihtasutuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetused jagatakse järgmisteks liikideks:
a) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi
täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha
ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
b) tegevustoetused - saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides
määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud
nõuete, kohustiste ja tulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga.
Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.
Tulud
11
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest, kaubandustegevusest, toitlustusest ja
sadamateenustest saadud tulu.
Kulud
Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt selles
perioodis, mille eest need olid arvestatud.
Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas bilansipäeva lõpu seisuga.
Hüvitisi töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna kohustise tekkimise hetkel. Lõpparve väljamakse toimub töölepingu lõppemise viimasel
kuupäeval.
Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid.
Seotud osapooled
Sihtasutuse seotud osapoolteks on loetud:
1. sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
2. sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.03.2017
Riigikassa 2 789 968 0
Sularaha kassas 45 005 0
Raha teel 13 370 0
Kokku raha 2 848 343 0
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 103 441 103 441
Ostjatelt laekumata
103 441 103 441
arved
Maksude ettemaksed ja
48 755 48 755 4
tagasinõuded
Muud nõuded 5 956 5 956
Viitlaekumised 5 956 5 956
Ettemaksed 12 969 12 969
Tulevaste perioodide
12 969 12 969
kulud
Kokku nõuded ja
171 121 171 121
ettemaksed
12
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017
Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 39 133
Üksikisiku tulumaks 18 505
Erisoodustuse tulumaks 1 501
Sotsiaalmaks 38 238
Kohustuslik kogumispension 1 837
Töötuskindlustusmaksed 2 164
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 447
Ettemaksukonto jääk 9 622
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 48 755 62 692
13
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Transpordi- Muud Lõpetamata
põhivarad ja
vahendid masinad projektid
ettemaksed
ja
seadmed
Muud muutused 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182
31.03.2017
Soetusmaksumus 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182
Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 0 0
Jääkmaksumus 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182
Ostud ja parendused 43 994 16 500 16 500 21 577 265 295 265 295 347 366
Uute ehitiste ost,
43 994 43 994
uusehitus, parendused
Muud ostud ja
16 500 16 500 21 577 265 295 265 295 303 372
parendused
Amortisatsioonikulu -37 252 -4 673 -11 281 -15 954 -23 567 -76 773
Allahindlused väärtuse
-2 267 -8 438 -8 438 -7 687 -18 392
languse tõttu
Ümberliigitamised 278 090 -278 090 -278 090 0
Ümberliigitamised
278 090 -278 090 -278 090 0
lõpetamata projektidest
Muud muutused 163 132 7 040 7 040 216 573 216 573 386 745
31.12.2017
Soetusmaksumus 85 343 592 063 343 679 73 873 417 552 5 384 703 203 778 203 778 6 683 439
Akumuleeritud kulum 0 -37 068 -4 673 -10 402 -15 075 -22 168 0 -74 311
Jääkmaksumus 85 343 554 995 339 006 63 471 402 477 5 362 535 203 778 203 778 6 609 128
Muud muutused all kajastatakse sihtasutuse asutamisel üleantud põhivarasid.
14
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.03.2017
Soetusmaksumus 13 607 13 607
Akumuleeritud kulum 0
Jääkmaksumus 13 607 13 607
Amortisatsioonikulu -2 265 -2 265
Mahakandmised -1 984 -1 984
31.12.2017
Soetusmaksumus 10 917 10 917
Akumuleeritud kulum -1 559 -1 559
Jääkmaksumus 9 358 9 358
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Võlad tarnijatele 344 397 344 397
Võlad töövõtjatele 226 998 226 998 8
Maksuvõlad 62 692 62 692
Muud võlad 31 31
Muud viitvõlad 31 31
Saadud ettemaksed 33 489 33 489 0
Tulevaste perioodide tulud 7 989 7 989
Muud saadud ettemaksed 25 500 25 500 0
Kokku võlad ja ettemaksed 667 607 667 607 0
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2017
Töötasude kohustis 196 521
Puhkusetasude kohustis 30 477
Kokku võlad töövõtjatele 226 998
15
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
Saadud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
TANDEM projekt 5 269 -5 269 0
Arhiivikogude digiteerimine 5 300 -5 300 0
Tegevustoetus 1 969 966 -1 969 966 0
30Miles 29 571 -29 571 0
Eesti Teadusagentuur 15 000 0 15 000
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10 500 0 10 500
Kokku sihtfinantseerimine
2 035 606 -2 010 106 25 500
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
2 035 606 -2 010 106 25 500
annetused ja toetused
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
01.04.2017 -
31.12.2017
Piletitulu 1 390 253
Programmitulu, sündmused ja muud tulud 460 956
Muuseumipoed ja toitlustus 622 463
Sadamateenused 103 517
Kokku tulu ettevõtlusest 2 577 189
16
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
01.04.2017 -
31.12.2017
Administreerimiskulud 68 519
Uurimis- ja arendustööd 16 398
Lähetuskulud 41 429
Koolituskulud 21 236
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 617 419
Rajatiste majandamiskulud 69 183
Sõidukite majandamiskulud 60 559
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 50 516
Inventari majandamiskulud 105 006
Toitlustusteenused 529 632
Meditsiinikulud ja hügieenikulud 2 616
Teavikute ja kunstiesemete kulud 17 736
Kommunikatsiooni-, kultuuri-ja vaba aja sisustamise kulud 399 160
Eri- ja vormiriietus 5 714
Muud tegevuskulud 6 970
Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 012 093
Lisa 12 Tööjõukulud
(eurodes)
01.04.2017 -
31.12.2017
Palgakulu 1 029 627
Sotsiaalmaksud 355 715
Kokku tööjõukulud 1 385 342
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 82
Töötajad lepingute lõikes:
1. Nõukoguliikmed - 5
2. Juhatuse liikme leping - 1
3. Töölepingud - 108
4. Käsunduslepingud - 17
5. Töövõtulepingud - 11
Lisa 13 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
17
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne
01.04.2017 -
31.12.2017
Arvestatud tasu 36 783
18
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Eesti Meremuuseum nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Meremuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Enn Leppik
Vandeaudiitori number 57
AUDIITORBÜROO ELSS AS
Nexia International liige
Audiitorettevõtja tegevusloa number 59
Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014
30.04.2018