dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. mai 2018
Viit
3-3/1228-1
Registreeritud
18. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Eesti Meremuuseum
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2018 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Mirjam Rääbis
Lahendamise tähtaeg
18. juuni 2018

Failid

  • 📎SA Eesti Meremuuseum_2017. aasta majandusaasta aruanne.bdoc60 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.04.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Meremuuseum registrikood: 90013667 tänava/talu nimi, Pikk tn 70 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10133 telefon: +372 6411408 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meremuuseum.ee Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 15 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 15 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 15 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 16 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 17 Lisa 12 Tööjõukulud 17 Lisa 13 Seotud osapooled 17 Aruande allkirjad 19 Vandeaudiitori aruanne 20 2 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Tegevusaruanne Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati 13.02.2017. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Riigiasutuse Eesti Meremuuseum ülesanded anti asutatud sihtasutusele üle 01.04.2017 ning riigiasutuse tegevus lõpetati 01.05.2017. Sihtasutuse peamine eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, lähtudes neljast strateegilisest eesmärgist: Muuseum on meeldejäävate lugude jutustaja, mis kõnetavad külastajaid nii Eestist kui mujalt Meremuuseumi eesmärk on pakkuda esmaklassilist külastajaelamust läbi kõnetavate lugude ja eksponaatidega, kogemuslike interaktiivsete lahenduste ning suurepärase teenindusega, mis kutsuvad inimesi tagasi tulema. Näitusteprogrammi peamiseks eesmärgiks on merekultuuri, ajaloo ja teiste merendusega seonduvate teadmiste vahendamine oma publikule, kasvatades seeläbi inimeste teadmisi, austust ja armastust mere vastu. Muuseum on mitmekülgne hariduskeskus Muuseumi ambitsioon on jõuda oma programmidega iga eel ja põhikooli õpilaseni Eestis ning olla muuseumihariduse teenäitaja ja arendaja Läänemere regioonis. Muuseum on hinnatud merendusajalookeskus Rahvusvahelise teaduskeskusena tegutsemiseks on muuseum merendusvaldkonna uurimise eestvedaja, teeb tihedat koostööd teiste mäluasutuste ja ülikoolidega, algatab ja on kaasatud rahvusvahelistesse teaduskoostöö projektidesse ning omab kvalifitseeritud professionaale, kes avaldavad teadustöid nii Eesti kui rahvusvahelistes teadusväljaannetes. Muuseumi kogumistegevus põhineb läbimõeldud kogumiskaval, museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilimise ning kogud on nõuetele vastavalt digiteeritud ja kirjeldatud. Muuseum on efektiivselt juhitud ja majandatud uuenduslik organisatsioon Uuenduslik ja tänapäevane muuseum tähendab lisaks põnevatele näitustele, programmidele ja atraktsioonidele ka seda, et kogu muuseum kui organisatsioon on juhitud efektiivselt ja innovaatiliselt. Meremuuseum töötab targa organisatsioonina, mis on valmis õppima ja paindlikult kohanema muutustega ümbritsevas keskkonnas. Muuseumi majandusliku edukuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisu ja olla hinnatud merendusajalookeskuseks. 2017 tegevuste kokkuvõte Eesti Meremuuseum on Eesti merekultuuri ja merendusajaloo koguja, säilitaja, uurija ja tutvustaja. Meie missioon on kasvatada inimeste teadmisi, austust ning armastust mere vastu. Alates 1981. aastast asub muuseumi põhiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurtükitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas Meremuuseum oma teise väljapaneku Lennusadamas. Täna on Eesti Meremuuseum kõige populaarsem muuseum Eestis, mida 2017. aastal külastas kokku 296 557 inimest (Lennusadamas 225 476 külastajat ja Paksus Margareetas 71 081 külastajat). Regulaarselt toimuvate teemanäitustena toome publikuni nii kohalike uurimisprojektide tulemusi kui ka rahvusvahelisi külalisnäituseid. Lennusadama välialal on laste mänguväljak ja tegutseb sadam, kus asuvad sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll ning teised külastatavad muuseumilaevad. 2017 aastal osales ca 8 500 last erinevates haridusprogrammides ja teine sama palju teistel lastele ja peredele suunatud üritustel: linnalaagrid, öö muuseumis, taskulambiekskursioonid, perepühapäevad. Eesti Meremuuseumi hetkel töös olev suurim arendusprojekt on Paksu Margareeta hoonetekompleksi renoveerimine (Paks Margareeta suurtükitorn, väike väravatorn, endine vangla kantseleihoone, abihoone Stoltingi torni jalamil, sisehoov). Alates 01.02.2018 on Paksu Margareeta hoonetekompleks külastajatele suletud. Eesmärk on renoveerimistööd lõpetada ja uus püsiekspositsioon külastajatele avada 2019. aasta novembrikuus. Paksu Margareeta renoveerimiseks, juurdeehituse ja uue ekspositsiooni rajamiseks ning atraktsiooni turundamiseks välissihtturgudel oleme taotlenud lisarahastust EAS-ilt ja omafinantseeringu toetust Kultuuriministeeriumilt, sest Eesti Meremuuseumil puudub finantsvõimekus tervikprojekti finantseerimiseks omavahenditest. 2017 koondeelarve täitmine seisuga 31.12.2017 3 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne 2017 2017 2017 täitmine täitmise eelarve määr Tulud kokku 4 634 039 4 587 895 99% sh omatulu 2 516 010 2 577 190 sh 2 118 029 2 010 106 sihtfinantseerimine sh muud tulud 0 599 Kulud kokku 4 193 516 3 420 464 82% sh tegevuskulud 2 721 239 2 033 966 sh tööjõukulud 1 472 277 1 386 498 Investeeringud 1 516 887 498 188 33% Ülevaade nõukogu tööst 2017. aastal Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline: • Roomet Leiger, nõukogu esimees; • Mirjam Rääbis, nõukogu liige; • Marlen Piskunov, nõukogu liige; • Carolin Pihlap, nõukogu liige; • Heiti Hääl, nõukogu liige. 2017. a toimus 7 nõukogu koosolekut, sh 5 korralist koosolekut ning 2 e-koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • 2017 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine; • 2017-2021 arengukava kinnitamine; • Struktuuri kinnitamine; • Vara valdamise ja kasutamise korra kehtestamine; • Vandeaudiitori valimine; • 2018 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine; • Sisuvaldkonna (kogud ja teadustegevus, haridustegevus) tegevusega tutvumine. Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR) 4 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne 25 836.36, sh Urmas Dresen juhatuse liige 01.04.-31.12.2017 lisatasu 0 eurot Roomet Leiger nõukogu esimees 01.04.-31.12.2017 3 150 eurot Mirjam Rääbis nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot Marlen Piskunov nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot Carolin Pihlap nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot Heiti Hääl nõukogu liige 01.04.-31.12.2017 1 575 eurot 5 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.03.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 848 343 0 2 Nõuded ja ettemaksed 171 121 0 3 Varud 10 999 0 Kokku käibevarad 3 030 463 0 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 6 609 128 5 970 182 5 Immateriaalsed põhivarad 9 358 13 607 6 Kokku põhivarad 6 618 486 5 983 789 Kokku varad 9 648 949 5 983 789 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 667 607 0 7 Kokku lühiajalised kohustised 667 607 0 Kokku kohustised 667 607 0 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 892 432 5 983 789 Aruandeaasta tulem 1 088 910 0 Kokku netovara 8 981 342 5 983 789 Kokku kohustised ja netovara 9 648 949 5 983 789 6 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 01.04.2017 - Lisa nr 31.12.2017 Tulud Annetused ja toetused 2 010 106 9 Tulu ettevõtlusest 2 577 189 10 Muud tulud 599 Kokku tulud 4 587 894 Kulud Jagatud annetused ja toetused -895 Mitmesugused tegevuskulud -2 012 093 11 Tööjõukulud -1 386 499 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -99 414 Muud kulud -72 Kokku kulud -3 498 973 Põhitegevuse tulem 1 088 921 Muud finantstulud ja -kulud -11 Aruandeaasta tulem 1 088 910 7 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 01.04.2017 - Lisa nr 31.12.2017 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 088 921 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 99 414 Muud korrigeerimised -11 Kokku korrigeerimised 99 403 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -171 121 Varude muutus -10 999 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 591 843 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 25 500 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 1 623 547 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -297 102 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -297 102 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud sihtkapital 1 521 898 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 521 898 Kokku rahavood 2 848 343 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 848 343 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 848 343 2 8 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.03.2017 5 983 789 5 983 789 Aruandeaasta tulem 1 088 910 1 088 910 Muud muutused 1 908 643 1 908 643 netovaras 31.12.2017 7 892 432 1 088 910 8 981 342 Muud muutused netovaras on sihtkapitali suurendamine. 9 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi sihtasutus) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Sihtasutuse 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja riigikassas hoitavaid vahendeid. Sihtasutuse rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused. Investeerimistegevused on kajastatud otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, see on nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses ning kantakse kulusse individuaalmaksumuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradeks loetakse sihtasutuse enda tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja museaale ei amortiseerita. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses ei kapitaliseerita nende maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 10 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 2-10% Rajatised (teed, trassid, 5-10% piirdeaiad, mänguväljakud jms) Masinad ja seadmed (v.a 10-30% transpordivahendid) Transpordivahendid (sh 1-20% veesõidukid, maismaasõidukid) Inventar (sh mööbel, 10-50% bürooseadmed, muu inventar) IKT seadmed 30-50% Immateriaalne põhivara 20-50% Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Annetused ja toetused Toetustena käsitletakse sihtasutuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jagatakse järgmisteks liikideks: a) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; b) tegevustoetused - saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste ja tulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud 11 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest, kaubandustegevusest, toitlustusest ja sadamateenustest saadud tulu. Kulud Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas bilansipäeva lõpu seisuga. Hüvitisi töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna kohustise tekkimise hetkel. Lõpparve väljamakse toimub töölepingu lõppemise viimasel kuupäeval. Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid. Seotud osapooled Sihtasutuse seotud osapoolteks on loetud: 1. sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2. sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.03.2017 Riigikassa 2 789 968 0 Sularaha kassas 45 005 0 Raha teel 13 370 0 Kokku raha 2 848 343 0 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 103 441 103 441 Ostjatelt laekumata 103 441 103 441 arved Maksude ettemaksed ja 48 755 48 755 4 tagasinõuded Muud nõuded 5 956 5 956 Viitlaekumised 5 956 5 956 Ettemaksed 12 969 12 969 Tulevaste perioodide 12 969 12 969 kulud Kokku nõuded ja 171 121 171 121 ettemaksed 12 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 39 133 Üksikisiku tulumaks 18 505 Erisoodustuse tulumaks 1 501 Sotsiaalmaks 38 238 Kohustuslik kogumispension 1 837 Töötuskindlustusmaksed 2 164 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 447 Ettemaksukonto jääk 9 622 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 48 755 62 692 13 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Transpordi- Muud Lõpetamata põhivarad ja vahendid masinad projektid ettemaksed ja seadmed Muud muutused 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182 31.03.2017 Soetusmaksumus 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 85 343 387 388 327 179 76 150 403 329 5 094 122 5 970 182 Ostud ja parendused 43 994 16 500 16 500 21 577 265 295 265 295 347 366 Uute ehitiste ost, 43 994 43 994 uusehitus, parendused Muud ostud ja 16 500 16 500 21 577 265 295 265 295 303 372 parendused Amortisatsioonikulu -37 252 -4 673 -11 281 -15 954 -23 567 -76 773 Allahindlused väärtuse -2 267 -8 438 -8 438 -7 687 -18 392 languse tõttu Ümberliigitamised 278 090 -278 090 -278 090 0 Ümberliigitamised 278 090 -278 090 -278 090 0 lõpetamata projektidest Muud muutused 163 132 7 040 7 040 216 573 216 573 386 745 31.12.2017 Soetusmaksumus 85 343 592 063 343 679 73 873 417 552 5 384 703 203 778 203 778 6 683 439 Akumuleeritud kulum 0 -37 068 -4 673 -10 402 -15 075 -22 168 0 -74 311 Jääkmaksumus 85 343 554 995 339 006 63 471 402 477 5 362 535 203 778 203 778 6 609 128 Muud muutused all kajastatakse sihtasutuse asutamisel üleantud põhivarasid. 14 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.03.2017 Soetusmaksumus 13 607 13 607 Akumuleeritud kulum 0 Jääkmaksumus 13 607 13 607 Amortisatsioonikulu -2 265 -2 265 Mahakandmised -1 984 -1 984 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 917 10 917 Akumuleeritud kulum -1 559 -1 559 Jääkmaksumus 9 358 9 358 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 344 397 344 397 Võlad töövõtjatele 226 998 226 998 8 Maksuvõlad 62 692 62 692 Muud võlad 31 31 Muud viitvõlad 31 31 Saadud ettemaksed 33 489 33 489 0 Tulevaste perioodide tulud 7 989 7 989 Muud saadud ettemaksed 25 500 25 500 0 Kokku võlad ja ettemaksed 667 607 667 607 0 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 Töötasude kohustis 196 521 Puhkusetasude kohustis 30 477 Kokku võlad töövõtjatele 226 998 15 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks TANDEM projekt 5 269 -5 269 0 Arhiivikogude digiteerimine 5 300 -5 300 0 Tegevustoetus 1 969 966 -1 969 966 0 30Miles 29 571 -29 571 0 Eesti Teadusagentuur 15 000 0 15 000 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10 500 0 10 500 Kokku sihtfinantseerimine 2 035 606 -2 010 106 25 500 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 2 035 606 -2 010 106 25 500 annetused ja toetused Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 01.04.2017 - 31.12.2017 Piletitulu 1 390 253 Programmitulu, sündmused ja muud tulud 460 956 Muuseumipoed ja toitlustus 622 463 Sadamateenused 103 517 Kokku tulu ettevõtlusest 2 577 189 16 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 01.04.2017 - 31.12.2017 Administreerimiskulud 68 519 Uurimis- ja arendustööd 16 398 Lähetuskulud 41 429 Koolituskulud 21 236 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 617 419 Rajatiste majandamiskulud 69 183 Sõidukite majandamiskulud 60 559 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 50 516 Inventari majandamiskulud 105 006 Toitlustusteenused 529 632 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 2 616 Teavikute ja kunstiesemete kulud 17 736 Kommunikatsiooni-, kultuuri-ja vaba aja sisustamise kulud 399 160 Eri- ja vormiriietus 5 714 Muud tegevuskulud 6 970 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 012 093 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 01.04.2017 - 31.12.2017 Palgakulu 1 029 627 Sotsiaalmaksud 355 715 Kokku tööjõukulud 1 385 342 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 82 Töötajad lepingute lõikes: 1. Nõukoguliikmed - 5 2. Juhatuse liikme leping - 1 3. Töölepingud - 108 4. Käsunduslepingud - 17 5. Töövõtulepingud - 11 Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 17 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2017. a. majandusaasta aruanne 01.04.2017 - 31.12.2017 Arvestatud tasu 36 783 18 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Meremuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Meremuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS AS Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 30.04.2018
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel