MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Integratsiooni Sihtasutus
registrikood: 90000788
tänava/talu nimi, Lõõtsa 2a
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11415
telefon: +372 6599021
faks: +372 6599022
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.meis.ee
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 33
Bilanss 33
Tulemiaruanne 34
Rahavoogude aruanne 35
Netovara muutuste aruanne 36
Raamatupidamise aastaaruande lisad 37
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 37
Lisa 2 Raha 39
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 40
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 41
Lisa 5 Kasutusrent 41
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 42
Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 42
Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused 42
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 43
Lisa 10 Tööjõukulud 43
Lisa 11 Seotud osapooled 43
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, toetused 44
Lisa 13 Bilansivälised kohustised ja nõuded 45
Lisa 14 Sündmused pärast bilansipäeva ja tingimuslikud koh 46
Aruande allkirjad 47
Vandeaudiitori aruanne 48
2
SISUKORD
LÕIMUMISVALDKONNA TEGEVUSED ................................................................................. 6
Kultuuridevaheliste kontaktide edendamine ja koostöötegevused ..................... 8
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamine ......................................................... 10
Täienduskoolitused rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele ........ 11
Mitmekultuurilise Eesti ühiskonna toetamine ................................................................ 12
Kultuuri- ja spordialased koostöötegevused ................................................................... 14
Eesti keele õpet toetavad tegevused ................................................................................. 16
Nõustamistegevused ................................................................................................................. 18
Noortele suunatud tegevused ............................................................................................... 20
Kodanikuhariduse ja kodakondsuse teemalised tegevused .................................... 22
Meediahariduse edendamine ................................................................................................ 24
Muud lõimumisalased tegevused ......................................................................................... 25
RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI 2014–2020 TEGEVUSED ............................. 26
2018. aasta tegevused ............................................................................................................. 28
Lisa 1. Ülevaade Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu tööst 2017. aastal ..... 30
Raamatupidamise aastaaruanne ........................................................................................ 32
Tegevuskulud
2016 17,9%
haldus-
EELARVE KOKKU kulu
4 710 331
Tegevustega
seotud kulu
2017 17,1%
EELARVE KOKKU haldus-
4 892 771 kulu
Tegevustega
seotud kulu
5
Sissejuhatus
Integratsiooni Sihtasutus on valitsuse asutatud
eraõiguslik juriidiline isik, mis algatab ja toetab Eesti 2017. aasta tegevuste elluviimisel lähtuti põhikir-
ühiskonna integratsioonile suunatud ning elanike jaliste eesmärkide täitmisel tegevuse jätkumise
sisse- ja väljarändega seotud tegevusi. Sihtasutuse printsiibist ja asutaja määratud rollist ning nõukogu
9-liikmelise nõukogu esimees on Kristina Kallas. 16.12.2014 kinnitatud strateegiast aastateks
Täpsem ülevaade nõukogu tööst aastal 2017 on 2015–2020. Tegevused lähtusid ka valdkondlikest
toodud lisas 1. Sihtasutust juhtis 1.07.2014 kuni arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvus-
31.08.2017 Dmitri Burnašev, alates 01.09.2017 on kaaslaste programm 2014–2020“. Eesmärkide
juhatuse liige Irene Käosaar. Kevadel muutus siht- täitmiseks kasutatakse ministeeriumite eelarvete
asutuse nimi ja domeen. Alates aprillist 2017 on kaudu riigieelarvelisi ning välisvahendeid, sh Euroopa
nimeks taas Integratsiooni Sihtasutus ning uueks Liidu programmide vahendeid.
domeeniks integratsioon.ee.
2017. a
Nõukogu
struktuur 9 liiget
Juhatus Siseaudiitor
Irene Käosaar
Arenduskeskus Nõustamiskeskus Rakenduskeskus Tugiüksus
4 valdkonnajuhti Tallinnas, Vanemnõustaja, Keskuse juht, Administratiivdirektor,
1 valdkonnajuht Narvas 1 nõustaja Tallinnas 4 koordinaatorit, kommunikatsioonijuht,
3 nõustajat Narvas 2 finantsspetsialisti finantsjuht, analüütik,
assistent-personali-
spetsialist
6
LÕIMUMISVALDKONNA
TEGEVUSED
Lõimumise teavitustegevused
Lõimumisvaldkonna info kättesaadavuse parandamiseks
anti välja eesti, vene ja inglise keeles 12 sihtasutuse
uudiskirja, uuendati sihtasutuse kodulehe materjale ja
hallati regulaarselt Facebooki kontot.
7
Meediakajastused
Sihtasutuse tegevusi
kajastati kokku 902 artiklis.
Meediakajastuste peamised
valdkonnad olid eesti
keele õpe, kodakondsus ja
migratsioonipoliitika ning
rahvusvähemused
JAAN 40
Alustati sihtasutuse veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse uuenda- VEEBR 89
mist. Arendustööd valmivad 2018. aastal.
4.09–13.10 oli ETV ja ETV+ kanalitel eetris 6-osaline sari „Meie Eestid“,
mille igas saates tutvustas üks vene emakeelega saatejuht endale MÄRTS 119
kõige olulisemaid paiku Eestis. MTÜ Kinoteater toodetud sarjas esinesid
Nikolai Bentsler, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Žilenko, Tatjana Kosmõnina,
Sergei Furmanjuk, Sandra Ashilevi, Sergo Vares jpt. Valmisid Face- APRILL 48
booki leht www.facebook.com/meieestid ning vastav veebileht. „Meie
Eestid“ ühe saate keskmine vaatajate arv oli 84 000 ja sari jõudis MAI 55
vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni.
JUUNI 45
Hanke „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori
JUULI 91
organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva
emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“
edukaks pakkujaks osutus Big Idea Group OÜ. Projekti raames AUG 52
valmisid 2017. aasta kevadel kampaanialeht www.karjeravestonii.ee,
samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses
Delfis (http://rus.delfi.ee/daily/career/), välireklaamid bussiootepavil- SEPT 118
jonidel Tallinnas ja Narvas, reklaamid rippuvatel käepidemetel Tallinna
linnaliinibussides, reklaamkleepsud LuxExpressi bussiistmete seljatu-
gedel, telesaatesari „Varju päev“ (10 edulugu) ning 10 lühivideot saade-
te ja eduloopersoonide tutvustamiseks. Valmis mitukümmend artiklit OKT 79
(ilmusid nimetatud kampaania lehekülgedel) ning toimus kaheksa
infoseminari ülikoolides ja üldhariduskoolides. Infopäevadel osales üle
425 noore. Juunis toimus interaktiivne infoseminar, millel osales 300 NOV 85
inimest. Lisaks loodi otsekontakt ETV+ saatesarja kaudu 14 noore ja
62 riigiametnikuga (sh 10 eduloo persooni). Saatesarja „Varju päev“
kogukontaktide hulk teles oli 49 000. Kampaania lõpukuupäeva seisuga DETS 81
oli kampaanialeht kogunud 18 532 unikaalset külastust.
8
Kultuuridevaheliste kontaktide edendamine ja koostöötegevused
15 katusorganisatsiooni kaudu toetati 231 Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali
rahvusvähemuste kultuuriseltsi võimaluste tutvustamiseks rahvusvähemuste
kultuuriseltside esindajatele korraldati kaks vene-
2015. aastal läbiviidud taotlusvooruga eraldati keelset infopäeva (18.04 Tallinnas ja 11.05 Narvas).
2015.–2017. aastateks toetust 16 rahvusvähe-
muste kultuuriseltside katusorganisatsioonile ja
nende liikmesorganisatsioonidele. 2016. aastal
loobus Soome-Ugri Rahvuste Ühendus toetusest.
Veebruaris hindas komisjon katusorganisatsiooni-
de 2016. aasta tööd. Veebruaris-märtsis sõlmiti 15
katusorganisatsiooniga 2017. aastaks projektitoe-
tuslepingud. 08.12 kuulutati välja rahvusvähemus-
te kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse
taotlusvoor aastateks 2018–2020. Katusorgani-
satsioonide 2017. aasta tööd hinnatakse veebrua-
ris 2018. 18.08 toimus Eesti Rahva Muuseumis kultuuri-
valdkonnas aktiivselt tegutsevate eesti ja rahvus-
Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi vähemuste katusorganisatsioonide esindajate
tulemusena sõlmiti 23 toetuslepingut. Toimusid näi- suvine koostööpäev. Esmakordselt korraldati
teks „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, ukraina nii paljude osavõtjatega koostööüritus. Kokku-
kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival „Kvitõ saamise eesmärk oli kontaktide loomine ja
Ukrainy” Tallinnas, rahvusvaheline slaavi kultuuri fes- koostöö arendamine. Kohtumise avas president
tival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuli- Kersti Kaljulaid. Üritusel osales 110 inimest 40
ku muusika festival „Credo.” organisatsioonist.
9
16.–17.11 toimus Nordic Hotel Forum hotellis rah- mitmekultuurilise hariduse, meediapädevuse õpe-
vusvaheline lõimumisalane konverents, mille pea- tamisega, etniliste vähemuste finantskaasamise-
teemaks oli „Ühtsustunne mitmekesistes kogu- ga, ajaloo käsitlusega õppetekstides ning laulupeo
kondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna rolliga kultuurilise lõimumise kontekstis. Esindatud
roll“. Konverentsi korraldas sihtasutus koostöös olid rahvusvahelised organisatsioonid IOM, OSCE ja
Kultuuriministeeriumi ja Euroopa integratsiooni UNCHR. Konverentsi raames toimus ka Eesti poliiti-
võrgustikuga. Osales 216 inimest, veebiülekannet lise maastiku suurimate poliitiliste parteide esinda-
jälgis 2160 inimest. Konverentsil esinesid rahvus- jate väitlus.
vahelised juhtivad lõimumisvaldkonna eksperdid,
teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad. Töötuba- Konverentsi lehel www.integrationconference.ee
de teemad olid seotud kultuurilise mitmekesisuse, on kajastatud kogu konverentsi info.
Konverentsil anti välja ka 2016.–2017. aasta
lõimumisvaldkonna arenduspreemiad.
Veera Prohhorova MTÜ Ethical Links/ Natalia Ermakov
Tartu Rahvusvaheline Maja
Lõimumist toetava arvamuse Eestis elavate rahvus-
kujundamine meediaprojektide või Koostöö soodustamine eesti ja vähemuste kultuu-
arvamusliidrite algatuste kaudu eesti keelest erineva emakeelega ride tutvusta-
elanike vahel eesmärgiga tihenda- mine Eesti
da kogukondadevahelisi kontakte avalikku-
sele
mitte-
rahaline
preemia
Studio Theatre „Joriks“
Balti riikide integratsiooni auhind
2016.–2017. aasta projektile või
tegevusele, mis mõjutas lõimumis-
valdkonna arendamist ja jätku-
suutlikkust ühiskonnas tervikuna
10
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamine
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinant- Rahvusvähemuste pühapäevakoolid aitasid kaasa
seerimise esimeses taotlusvoorus eraldati toe- ka rahvuste päeva ürituste läbiviimisele, näiteks
tust 24 pühapäevakoolile õppetöö läbiviimiseks MTÜ Aserbaidžaani huvikool Orhan korraldas
2017/2018. õppeaastal. Teises taotlusvoorus toe- Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla Aserbaidžaani
tati 6 pühapäevakooli õppetöö läbiviimist. päeva. Kavas olid rahvatantsud, meisterdamine,
tehti näomaalinguid ning maitsta sai baklavad ehk
Aprillis, novembris ja detsembris toimusid erine- õhulist pähklikooki. Vene pühapäevakool Drevo
vate rahvusvähemuste pühapäevakoolides avatud tutvustas 22.–24.09 Haapsalus vene traditsioone,
uste päevad, kus külalised said tutvuda võõrusta- korraldati rahvamänge ning viidi läbi vene kaltsu-
jate keele ja kultuuriga, meisterdada, õppida rah- nukkude valmistamise töötoad. Maitsta sai vene
vatantse, valmistada erinevaid roogi ning osaleda pirukaid. 29.09 toimus Tapa Gümnaasiumis ukraina
seminaridel. Kokku osales kuuel avatud uste päeval kultuuri päev, mille korraldas Lääne-Virumaa
140 külalist. T. Ševtšenko nimeline Ukraina Kultuuri Pühapäeva-
kool.
Aprillist aasta lõpuni toimus mitu erinevate püha-
päevakoolide õpilaste ja õpetajate kohtumist, kus
viidi ühiselt tunde läbi ning tutvustati üksteisele oma
kultuure, rahvalaule ja traditsioone. 13 pühapäeva-
koolist osales kokku 181 õpilast ning õpetajat.
11
Täienduskoolitused rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele
Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetaja- õhtut, käidi Mänguasjamuuseumis ja Tartu linnaeks-
te koolitamise eesmärk on tutvustada õpetajatele kursioonil. Õppereisil osales 28 õpetajat.
uusi õppemeetodeid ja võtteid, kuidas muuta tunde
õpilaste jaoks huvitavamaks, kuidas innustada õpila- 01.–03.12 korraldas Ukraina Organisatsioonide
si õppima esivanemate keelt ja kultuuri. Koolitused Assotsiatsioon Eestis koolituse ukraina keele ja
tugevdavad pühapäevakoolide õpetajate võrgustik- kirjanduse õpetajatele. Koolitajateks olid Ukraina
ku, õpetajad saavad arutada koostööplaane ning ülikooli õppejõud ning koolituse läbimine annab
jagada kogemusi. pühapäevakoolide õpetajatele õiguse vastu võtta
ukraina keele eksameid, mille tulemusi aktsepteeri-
11.–12.03 toimus Palmses pühapäevakoolide õpe- takse Ukrainas. Osales 23 õpetajat.
tajate täienduskoolitus „Õpilaste loovuse arenda-
mine pühapäevakoolide õppeprotsessis“. Koolituse 20.12 toimus Tallinnas kahe sessioonina pühapäe-
viis läbi Marina Vannik. Osales 33 õpetajat. vakoolide õpetajate ümarlaud-nõustamine, kus
arutleti teemal „Lapsest lähtuv õppeprotsess“.
25.–27.08 toimus pühapäevakoolide õpetajate Nõustas Pille Lille.
õppereis Tartumaale. Tutvuti vanausuliste kultuuri-
ga, osaleti kangatrüki töötoas ja Pille Lille koolitusel
„Koosõppimise rõõm“, külastati Tartu Botaanikaaeda,
Teatri Kodu ning Vene Teatri näitleja Eduard Tee luule-
12
Mitmekultuurilise Eesti ühiskonna toetamine
15.12.2017–15.01.2018 korraldas Eesti Ajaloomuu-
seum koostöös sihtasutusega rahvusvähemuste
välinäituse. Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käik kaunis-
tati 15 kuusega, mida ehtisid erinevad Eestis elavad
rahvusvähemused. Igale ehitud kuusele kinnitati
kombeid tutvustav eesti-, inglise- ja venekeelne in-
fotahvel.
Koostöös Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuu-
ringute Keskus viidi läbi kaks kolmepäevast vene-
keelset kõrgemat riigikaitsekursust. Esimene
kursus toimus 01.–03.03, teine kursus 26.–28.09.
Osales 60 inimest.
19. aprillil tähistati Eestis mitmekesisuse päeva,
mille eesmärk on märgata ja väärtustada iga ini-
mese tähtsust ning erakordsust nii ettevõtetes ja
organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt. Siht-
asutuse roll on aidata asutustel korraldada erine-
vate rahvuste kultuure tutvustavaid üritusi oma or-
ganisatsioonis. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid ja
pühapäevakoolid pakkusid selleks erinevaid võima-
lusi: vene kollektiivi esinemine ning tantsu töötuba,
armeenia seltsi esinemine ja rahvatantsu töötuba,
näitus ning/või loeng mari kultuurist, ukraina seltsi
esinemine, loeng korea kultuurist ja porgandisalati
valmistamise töötuba, kabardiini kollektiivi esinemi-
ne ning loeng kabardiini kultuurist, rahvarõivastes
nukkude näitus ja erinevate maade peakatete näitus,
vene rahvamaalingu töötuba koos loenguga. Mitme-
kesisuse päevale pühendatud üritusi korraldasid ka
rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisat-
sioonid, näiteks MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga
korraldas üritusi Pärnus ja Haapsalus. Üritused toi-
musid mitmekesisuse päeval ning ka mõned päevad
enne või pärast mitmekesisuse päeva.
13
Üle-eestilise talgupäeva „Teeme ära“ raames kor- 19. septembril korraldas sihtasutus koostöös Tartu
raldati 6. mail Narvas (lõimumis)talgupäev, et Ülikooli Pärnu kolledžiga konverentsi „Mitmekul-
tutvustada Narva elanikele üleriigilisi algatusi ja Kul- tuurilisus – oht, väärtus, võimalus?“, kus käsitleti
tuuriministeeriumi ning sihtasutuse tulevikuplaane. Eesti venekeelse kogukonna ja rahvusvähemuste
Talgupäev algas ekskursiooniga Baltijetsi tehases- olukorda viimaste uuringute valguses, Eesti ühis-
se. Seejärel toimus arutelu, kus osalesid Linda 2 konna polariseerumise märke ning õppetunde ja
hoone tulevased asunikud. Kreenholmi territooriu- arutleti sammude üle, mis on vajalikud täna, et taga-
mil koristati prahti ja korraldati mõttetalgud teemal da ühiskonna ühtsus. Konverentsist võttis osa 183
„Ida-Virumaa kui Seiklusmaa“. Koristustalgud toimu- inimest, nende hulgas omavalitsuste juhid, sotsiaal-
sid ka Rahvaste maja territooriumil, kus arutati tee- valdkonna töötajad, haridustöötajad (nii juhid kui ka
mal „Kas igaüks võib olla polüglott?“. Õhtul oli tasu- õpetajad), kultuurivaldkonna töötajad, noorsootöö-
ta tänukontsert talgulistele ja linnaelanikele. Kokku tajad, kogukonnatöö esindajad.
osales (lõimumis)talgupäeval ligikaudu 240 inimest.
Samal päeval toimus Narvas õhtusöök ettevõtjatele 24. septembril tähistati Eestis rahvuste päeva.
ja vabakonna liikmetele, kes arutasid uute võimalike Juba 13. korda peetud päeval pakuti üle Eesti
koostööprojektide üle. Talgupäev korraldati koos kontsertide ja näituste kõrval ka õpitube – näiteks
Kultuuriministeeriumi, Narva Linnavalitsuse, Kaitse- lesgiini tantsu, traditsiooniliste vene kaltsunukkude
liidu Alutaguse Narva malevkonna, ETV+ ning teiste või mokša rahvustoitude töötuba. 24.09 toimus
koostööpartneritega. Jõhvis Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse rahvuste
päeva vastuvõtt, kus osales ligikaudu 150 külalist.
2. juulil toodi XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina Rahvusvähemuste nõukoja istungil 26.09 tunnus-
jään” lõppkontserti kuulama õpilased nendest tas sihtasutuse juhataja Irene Käosaar tänukirja-
Ida-Virumaa koolidest, kes ei osalenud peol oma dega organisatsioonide esindajaid, kes panustasid
tantsukollektiivi või kooriga. Registreerunute hulgas rahvuste päeva üritustesse.
olid paljulapselised pered, Narva lastekodulapsed,
vähekindlustatud ja kasulastega pered, vabataht-
likud jt. Külastati ka Kumu kunstimuuseumi. Kokku
osales 153 inimest.
15. septembril toimus Eesti Vabaõhumuuseumis
Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusminis-
teeriumi, Sihtasutuse Innove ning sihtasutuse
arutelupäev, mille eesmärgiks oli leida kokkupuu-
tepunkte erinevate valdkondlike arengukavade
raames elluviidavate tegevuste vahel. Osales 21
inimest.
14
Kultuuri- ja spordialased koostöötegevused
24.–25. novembrini toimus said Lasnamäe noored Human 10. mail toimus Ravila mõisas
Tallinnas esimene lõimumise Library idee elluviimise eest. Nad Kaasamise kevadkool, mis kor-
häkaton eesmärgiga leida kaasavad raamatukoguna inimesi, raldati koostöös Eesti Mittetu-
uudseid ja põnevaid lahendusi kelle unikaalsed lood ärgitavad lundusühingute ja Sihtasutuste
lõimumisprobleemide lahenda- kaasinimest mõistma ja aitavad Liiduga. Kevadkooli olid kutsutud
miseks. Häkatoni kümnest idee- üle saada stereotüüpidest ning kohalike omavalitsuste ametni-
lahendusest pälvisid auhinna neli. vaenust. Kolmanda preemia sai kud ning kogukonna huvisid esin-
Võitis Bazar’i korraldustoim- SA Eesti Tervishoiu Muuseum, davad vabaühendused üle Eesti.
kond Narvast, kellel on selge kes korraldab eesti ja vene ema- Valmistuti haldusreformist tule-
visioon, kuidas kaasata kohaliku keelega gümnaasiumiõpilastele nevateks muudatusteks ja KOV
kogukonna arendamiseks ja lõimi- tervisefestival TerviSEKS ning volikogude valimisteks.
miseks ettevõtteid, omavalitsusi neljas preemia anti Lasnamäe
ning riigiasutusi. Teise preemia noortele MTÜst Youth Progress
innovaatilise idee eest panna
eesti ja vene emakeelega noored
üksteisele elus vajalikke oskusi
õpetama. Auhinnafondi panustas
ka Briti Nõukogu.
Sporditegevused 6
projekti
Projektikonkursi „Lõimumise edendamine sporditegevuste kaudu“ raames toetati kuut projekti:
• MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi projekti „Narva Energiajooks 2017“
• Eesti Jalgpalli Liidu projekti „Jalgpall ühendab!“
• Spordiklubi Airpark MTÜ projekti „Lõimumine parimate valikute nimel
elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu“
• Eesti Kergejõustikuliidu projekti „Rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlused“
• Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse projekti „Treenerite tasemekoolituse õpiku tõlkimine vene keelde“
• MTÜ Ethical Links projekti „Üheskoos spordis: uus-sisserändajate ja eestlaste ühisüritused“
15
24.–25. novembril toimus
Tallinnas esimene lõimumise
häkaton
Kultuuritegevused 9
projekti
Projektikonkursi „Lõimumise edendamine kultuuritegevuste kaudu“ raames toetati üheksat projekti:
• Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ projekti „Teaduse võlud”
• MTÜ Allika Küla projekti „Mängime pilli koos” akordioni meistriklassi
• Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projekti „Tulekud ja minekud kultuuris”
• Muusikute täiendõppe keskuse projekti „Muusikasillad”
• Narva 6. Kooli projekti Narva ja Kambja kooli ühise tantsufestivali „Tantsukeel ühendab“ korraldamiseks
• MTÜ Eesti Semiootika Seltsi projekti „Mina mäletan“
• MTÜ Rajamuusika projekti „Festival IDeeJazz’17 @ Narva”
• ÕM Festivali OÜ projekti „Mägede Hääl”
• Nutigeen OÜ projekti „Robootika perepäev „Laps robootikaõpetaja rollis“”
16
Eesti keele õpet toetavad tegevused
Toimusid eesti keele A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-taseme Jätkusid 2016. aastal alanud keeleõppe kursu-
kursused kokku 2583 inimesele. Keeleõppe infot sed õpetajatele. Kursuste eesmärk on parandada
levitati erinevate meediakanalite abil. Muudeti õpetajate keeleoskust, aidata neil valmistuda ees-
kursustele registreerumise süsteemi, muuhulgas ti keele riiklikuks tasemeeksamiks ning sooritada
loodi kodulehele keskkond, mille abil saab oma keele- B2- ja C1-tasemel keeleoskuse eksam. Plaanitud 17
oskuse taset mõõta. rühmast töötas 2016/2017. õppeaastal 15 rühma.
Õppima asus 210 õpetajat, kursuse lõpetas 194
Eesti keele A1-taseme kursustel osales 2017. aas- õpetajat. Eesti keele eksamil käis ligi 80% õpetaja-
tal 196 inimest. Nende hulgas õpib Narvas neljas test (155 õpetajat). 155st eksamil käinud Ida-Viru-
rühmas kokku 56 taksojuhti. A1-taseme kursuste maa õpetajast sooritas eksami positiivselt 18% ehk
korraldamisel teeb sihtasutus koostööd Keele- 28 õpetajat.
inspektsiooni, Narva Linnavalitsuse ja Narva Takso-
juhtide Liiduga. Septembris alustas eesti keele kursuseid 196
Ida-Virumaa õpetajat kokku 14 rühmas. Eesti keele
2017. aasta jooksul pakkus sihtasutus 1981 keele- kursused jätkuvad 2018. aasta kevadeni.
õppekohta A2-, B1- ja B2-tasemel õppijatele.
30.09.2017 seisuga on kõigile, kes end 2015. aastal 2. septembril toimus eesti keele kursuseid läbiviiva-
keelekursustele registreerisid, antud võimalus kur- tele õpetajatele õpetajakoolitusseminar. Septemb-
susel osalemiseks, sh mõnele mitu korda erinevatel ris töötati välja õppija keeleõppeplaan. Novembris
tasemetel (nt A2-, B1- ja/või B2-tasemel). alustati teise õpetajakoolitusseminari läbiviimise et-
tevalmistustöödega. Teine õpetajakoolitusseminar
koolitajatele on plaanis läbi viia 06.01.2018.
2017. a 1981 keeleõppe
alustajat, neist: Tallinn/Harjumaa Ida-Virumaa
1242 658
Pärnumaa
31 Tartumaa
50
17
Keele- ja enesearengukohvikute
raames avati 20 rühma
2016. aasta sügisel käivitati eesti keele iseseisva
õppe nõustamise piloteerimine, mille levinuim for-
Harju-
maat on keelekohvikud. 2017. aastal osales 82 kee-
maa 7 7 rühma
5 Tallinnas
lekohvikus 146 inimest. Eesti keele iseseisva õppe
1 Maardus
nõustamisel keelekohvikutes jagatakse juhiseid ja
1 Paldiskis
tutvustatakse „tööriistu“ iseseisvalt eesti keele
keskkonna loomiseks, tõstetakse õppija enesehin-
nangut ning kujundatakse oskused eesti keele ise- Ida- 8 rühma
seisvaks õppeks. Sihtasutuse nõustamiskeskuses Virumaa
8 3 Narvas, 1 Jõhvis,
2 Kohtla-Järvel,
Narvas toimuvad keelekohvikud igal nädalal. 1 Ahtmes ja 1 Sillamäel
Iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamise
toetamiseks loodud keele- ja enesearengukohvi- Tartu- 2 rühma
kute raames avati 20 rühma 5 maakonnas, ühte- maa 2 Tartus
kokku osaleb 320 inimest. Harjumaal on avatud 7
rühma (Tallinnas 5, Maardus 1 ja Paldiskis 1), Ida-
Virumaal 8 (3 Narvas, 1 Jõhvis, 2 Kohtla-Järvel,
1 Ahtmes ja 1 Sillamäel), Tartus 2, Pärnus 1 ja Val- Pärnu- 1 rühm
gamaal 2 rühma. Keele- ja enesearengukohvikute maa 1 Pärnus
programmi on lõpetanud 10 rühma, nende hulgas
keelekohvikute programmi on läbinud 94 isikut ja
enesearengukohvikute programmi 73 isikut.
Valga- 2 rühma
Ida-Virumaal osales vabatahtlike korraldatud ühek-
maa 2 Valgas
sas keelekohviku kohtumises kogu aasta jooksul
90 inimest.
2017. aastal tegutses kokku 41 eesti keele ja kul-
tuuri tundmise klubi, millest 11 uut alustasid tege-
vust novembris ja detsembris. 11 klubiga liitus 176
inimest. 2017. aasta lõpu seisuga töötas 5 klubi
Tallinnas ning 6 Narvas. Kokku osales klubi töös
2017. aastal 456 inimest.
Korraldati kaks hanget „Eesti keele ja kultuuri
tundmise klubid“ eesti keele ja kultuuri tundmi-
se klubide töö jätkamiseks kahel järgneval aastal.
25.10 toimus grupijuhtimise koolitus klubide eestve-
dajatele, üks koolitus toimus 2018. aasta jaanuaris.
18
Nõustamistegevused
Lõimumisalasel nõustamisteenusel osales ligi-
kaudu 1170 inimest. Teenuse osutamiseks töötab
tasuta infotelefon ja teavet jagatakse ka e-posti
vahendusel. Peamised nõustamise teemad olid eesti
sammuga keele õppe ning harjutamise võimalused, elamisloa
6
ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist
Eesti
kodanikuks
toetavate tegevuste ja teenuste kohta.
Kevadel toimusid eesti keele õppimise võimaluste
tutvustamise teabepäevad Ida-Virumaal (Narva,
Sillamäe, Kohtla-Järve (sh Ahtme) ja Kiviõli), Tallin-
шагов к nas (Lasnamäel ning Mustamäel), Tartus, Valgas,
6 гражданству
Эстонии
Pärnus, Tapal, Paldiskis, Maardus ja Rakveres. Tea-
betundides anti ülevaade erinevatest keeleõppe või-
malustest. Sihtasutus Innove tutvustas keeleõppe
kulude kompenseerimise võimalusi ja andis juhiseid
keeleõpetaja valikul ning Eesti Töötukassa tutvustas
nende pakutavaid eesti keele õppimise võimalusi.
Teabepäevadel osales ligikaudu 450 inimest.
Tööandjatele tutvustati eesti keele iseseisva õppe
metoodikat ning nõustamisteenuse võimalusi
kolmel teabe- ja koolituspäeval. Kohtumisel osales
kokku 16 tööandjat, nende hulgas suurettevõtted,
kus töötab hulgaliselt vähelõimunuid. Samaaegselt
19
on toimunud tööandjate nõustamine eesti keele õp- erinevate nõustamistegevuste ning vähelõimunud
pimise võimaluste osas ning töötajate nõustamine püsielanike kaasamise ja lõimingu monitoorimisega,
tööandjate juures. samuti kaardistati ohud ning riskid, mis mõjutavad
nõustamistegevuste elluviimist ja vähelõimunutele
Nõustajate nõustamisalase kompetentsi tõstmi- suunatud tegevuste positiivse maine kujunemist
seks viidi läbi neli koolitust: 12.04 „Mis on diskri- meedias.
mineerimine ja kuidas seda ära tunda“, 27.04 „Eesti
keele iseseisva õppe nõustamise põhimõtted ja
materjalid“ ning 14.–15.06 ja 20.–21.09
coaching-tehnoloogiate treening. Koolituste tule-
musena paranevad nõustajate oskused keerulise-
mate juhtumite lahendamisel. Tallinnas
07.03 Kultuurikatlas
Karjäärimess
2017. aasta septembris valmis nõustamisalane
teatmik „6 sammuga Eesti kodanikuks“ (varasem
versioon „7 sammuga Eesti kodanikuks“), mis trükiti
oktoobris 2017 eesti-vene ja eesti-inglise keeles.
Partnerorganisatsioonide esindajate ja ekspertrüh- Jõhvi kontserdi-
15.03
ma liikmetega koostöös kaardistati olemasolevad maja töömess
ning kavandatavad rändega seotud nõustamise
tegevused, nende osapooled ja sisu ning alustati
Eesti rändealase nõustamise tervikpildi kirjelda-
mist. Toimus õppereis Tšehhi Vabariiki, kus tutvuti
lõimumispoliitika kujundamise ja rakendamisega,
Narva
23.05
töömess
Sihtasutuse nõustajad
osalesid neljal Eesti
Töötukassa messil:
28.09 Sillamäe
töömessil
20
Noortele suunatud tegevused
Koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga viidi läbi leti koolikiusamise teemadel, osaleti noortekonve-
seminaride sari, mille keskmes olid hoiakud, väär- rentsil Lahe Koolipäev ja saadi keelepraktikat teiste
tused ja tervishoid (nt mis on seksuaalõigused ning koolide õpilastega kohtumistel.
seksuaalvägivald, millest noored koolis turvalisuse
osas puudust tunnevad, millised on seksuaalvägival- 2017. aastal osales pereõppes 120 noort Ida-Vi-
la mõjud ja tagajärjed jms). Esimene seminar toimus rumaalt ja Tallinnast. Õppeprogrammis osalenud
09.03 Tallinna Kesklinna noortekeskuses Lääneme- Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega
re ja Saksa Gümnaasiumi õpilastega. Teine seminar 7–18aastastele noortele tutvustati Eesti peredes
toimus 17.11 Narvas Ida-Virumaa Kutsehariduskes- eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ning
kuse ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilastega. keelt. Pereõppe projekti tunnustas oma külaskäigu-
ga ka president Kersti Kaljulaid.
MTÜ Avatud Vabariik korraldas 2017. aastal Eesti
erinevates kohtades 12 seminar-arutelu, kus osa- 23.–25. oktoobrini korraldati koos huvikooliga
les 299 eri rahvusest noort vanuses 17–26 aastat. Optimus Semper noorte karjäärivaliku koostöö-
30.09 toimus Narvas ka lõppkonverents. Semi- päevad, kus osales 30 eri rahvusest noort Gustav
nar-aruteludel käsitleti näiteks Eesti riigiidentiteeti Adolfi Gümnaasiumist, Nõo Reaalgümnaasiumist,
ja ajalugu, sotsiaalmeedia mõju muudatustele ühis- Tallinna Linnamäe Vene Lütseumist, Tallinna Laagna
konnas, meedia ning sotsiaalmeedia mõju suhete- Gümnaasiumist, Tallinna Läänemere Gümnaasiu-
le ja suhtlemisele, akadeemilist mobiilsust, suhteid mist, Tallinna 21. Koolist, Jõhvi Gümnaasiumist ja
multikultuurses kollektiivis, Narva ning Valgamaa Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist.
tulevikku ja noorte osalemist poliitikas.
9. detsembril kohtusid eri rahvusest skaudid, et
Ühiskondlikku sidusust toetava programmi raa- valmistada vabatahtlikke ette ürituse „Jüripäev
mes on Sillamäe Gümnaasiumi, Narva Kreenholmi Narvas 2018“ läbiviimiseks. Koostöös Eesti Skau-
Gümnaasiumi, Narva Soldino Gümnaasiumi, Narva tide Ühinguga korraldatud kokkusaamisel osales
Pähklimäe Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Järve Vene 15 eri rahvusest noort Narva Pähklimäe Gümnaa-
Gümnaasiumi noored osalenud kuuel kohtumisel. siumist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu
Tutvuti Tartu ning Tallinna ülikoolidega, osaleti töötu- Ülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Mere-
bades, kohtuti inspireerivate Eesti inimestega, arut- koolist ja Saku Gümnaasiumist.
21
„EV100 eesti keelt emakeelena mittekõnelevate-
le lastele ja noortele suunatud projektikonkursi“
tulemusena sõlmiti 12 toetuslepingut, mille ellu-
viimise ajavahemik on 16.04.2017–02.02.2020.
Lõppenud on kolm tegevust: Tallinna Tähekese Laste-
aia projekti kaudu toetatud etlemiskonkursist võttis
osa 55 last. Narva Lasteaed Põngerjas korraldas
Kreenholmi staadionil 03.05 laste tantsulise flash-
mob’i, mis oli pühendatud EV 100. aastapäevale.
Tantsu-flashmob’i kaasati 150 last. Umbes 200
inimest jälgis vaatemängu tribüünidelt. MTÜ Linna-
silm projekti tegevus on samuti lõppenud.
Sillamäe Lastekaitse Ühingu projekti raames toimu-
sid noorte lauljate ja muusikute kontsert-võistlused
„Tantsutäht” Jõhvis, „Näitlejatäht” Tartus ning „Muu-
sikatäht“ Tallinnas. Parimad valiti osalema muusika-
lis „Märka inimeses imet!“, mis toimus 22.02.2018
Nordea Kontserdimajas.
MTÜ Lapsepõlve Akadeemia projekti raames
toimus 04.08 Tallinnas põgenemismäng „Tutvume
Eestiga“. Osales ligikaudu 230 inimest.
Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus Zlata korraldas
joonistuskonkursi „Eesti muinasjutud“. 01.06 toi-
mus Löwenruh pargis muinasjututeemaline
laste paraad ja regulaarselt korraldatak-
se näitusi „Eesti muinasjutud“. Pro-
jekti on kaasatud ligikaudu 2000
inimest.
22
Kodanikuhariduse ja kodakondsuse teemalised tegevused
2017. aastal toimus 23 Eesti Vabariigi põhiseadu- korralduslikud küsimused ja küsimustike raskusast-
se ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitust, med. 2017. aastal suurendati viktoriinide arvu ning
milles osales 235 vähelõimunud püsielanikku ja korraldati kodanikupäeva viktoriin kõigile soovija-
uussisserändajat. 16 õppekäigul käis 263 inimest. tele – 50 küsimust eesti, vene ja inglise keeles
2016.–2017. aastal koolitasid MTÜ Kodaniku- (26.–30.11.2017).
koolitus koolitajad 72 õppegrupis vähemalt 80%
mahus kokku 738 osalejat, õppekäikudel käis 535 20.–30. novembrini viidi läbi Eesti Vabariigi 100.
koolitatavat. sünnipäevale pühendatud kodanikupäeva vikto-
riinid. V–VI klassi õpilaste ja VII–IX klassi õpilaste
Viidi läbi hange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja ko- küsimuste tegemises osalesid üldhariduskoolide
dakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimu- vanemate klasside õpilased. Viktoriinides osales
nud püsielanikele ja uussisserändajatele perioodil 8504 üldhariduskooli 5.–12. klassi ja kutsekooli
2018–2019“, mille tulemusena koolitatakse ajava- õpilast ning 367 eri vanuses inimest ajavahemikul
hemikul veebruar 2018 – detsember 2019 vähe- 26.–30.11.2017. Kodanikupäeva lühiviktoriinis (20
malt 500 inimest vähemalt 7 maakonnas. küsimust) ajalehes Õhtuleht osales ligi 9000 inimest.
16. veebruaril toimus Tallinnas kodanikupäeva vik- 20.12 toimus Eesti Teaduste Akadeemias kodaniku-
toriinide seminar, kus tähelepanu all olid aastatel päeva viktoriinide võitjate ja 15 aasta jooksul
2013–2016 toimunud kodanikupäeva viktoriinide kodanikupäeva viktoriini arendanud inimeste austa-
ning aastatel 2017–2021 eesseisvate viktoriinide misüritus.
23
Esseekonkursi (25.09.–13.10.2017) teemad avali-
kustati 25.09, laekunud esseed hinnati ja parimate- Esseekonkursi teemad:
le anti võimalus oma essee avalikuks esitamiseks. 1) Kolm asja, mida tahaksin
Konkursile laekus hindamiseks 46 esseed. kinkida 100-aastasele Eestile
28.11 autasustati kodanikupäeva esseekonkursi
2) Millist äppi kasutaksin Eesti
võitjaid Mustpeade Majas. Austamisüritusel osales
Vabariigi arendajana tulevikus?
34 õpilast ja nende juhendajat. Võidutöödest ilmus
elektrooniline kogumik, mis on avaldatud sihtasutu-
se kodulehel.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud
kodanikupäeva viktoriinist osavõtt
8504 üldhariduskooli 367 eri
5.–12. klassi ja kutsekooli õpilast vanuses inimest
15 aasta jooksul kodanikupäeva viktoriinide arendamises osalenud
inimesed ja 2017. aasta kodanikupäeva viktoriinide võitjad kohtusid
Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega.
24
Meediahariduse edendamine
16.–17. märtsini toimus meediahariduse valikkur- ne Artjom Savitskiga andis vaatenurga käitumise-
suse läbiviimise metoodika koolitus 16 õpetajale le sotsiaalmeedias. Eesti Televisiooni külastamisel
Tallinna, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa üldharidus- saadi teadmisi televisiooni ajaloost, erinevate stuu-
koolidest ning kutseõppeasutustest. diote ülesehitusest, sisustusest ja kasutatavast
tehnikast ning teletöö eripäradest.
28. aprillil kuulutati välja projektikonkurss „Mee-
diahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kut- 23.09–19.11 viidi koos Eesti Noorteühenduse Lii-
seõppeasutustes“. Taotluste esitamise tähtajaks duga läbi Eestis elavatele vene keelt kõnelevatele
05.06 laekus 12 taotlust, konkursi tulemusena said noortele analüütilise meediatarbimise teemaline
toetuse 9 meediaprojekti. Näiteks: projekt „Project X” / „Проект И.К.С. (Интересно,
Красиво, Современно)”, kuhu olid kaasatud ERR,
Pirita Majandusgümnaasiumis toimus gümnasisti- Postimees ning Delfi. Osales 25 noort erinevatest
de meediakonverents „Orienteerumine meediaruu- Tallinna koolidest.
mis – vabadus või kohustus?“
Oktoobris ja novembris viidi läbi koolitused „Prak-
Haabersti Vene Gümnaasiumi ning Tallinna Mus- tikumid meediapädevuse tõstmiseks koolides“
tamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased tutvusid meediaõpetajatele ja meediaga suhtlevatele koo-
oma projektide raames režii ja kaameratöö põ- lide töötajatele Tallinnas, Jõhvis ning Narvas. Briti
hialuste ning raadio- ja teleuudiste tootmise prot- Nõukogu toetatud koolituse viis läbi Tartu Ülikooli
sessidega, külastasid stuudioid. ajakirjandusõppejõud Maarja Lõhmus. Osales 24
inimest erinevatest üldhariduskoolidest ja kutse-
Järvamaa Kutsehariduskeskuse projekt tõi kokku õppeasutustest.
kooli Paide ja Särevere õppekohas õppivad noored.
Järva Teataja ajakirjaniku käe all analüüsiti uudiseid Projektikonkursi „Meediahariduse edendamine üld-
ning artikleid, saadi teadmisi nende ülesehitusest ja hariduskoolides ja kutseõppeasutustes“ II vooru
loogikast ning õpiti neid koostama. Noorte kohtumi- raames toetati 8 meediaprojekti, mis viiakse ellu
perioodil 02.01.–30.04.2018.
25
Muud lõimumisalased tegevused
2017. aasta esimeses kvartalis valmis kohandatud Gate tegevjuht Jaanus Mikk. Endiste tööstusalade
mentorprogramm töötutele vähelõimunud ela- ümberkujundamisest ja rollist linnaosa arengus rää-
nikele ja algas osalejate (mentorite ning mentiide) kis Põhja-Balti suurima loomemajanduse tõmbekes-
komplekteerimine mentorprogrammi. Toimus kaks kuse Tallinna Telliskivi Loomelinnaku rajaja Jaanus
mentiidele suunatud infopäeva Töötukassas Tallin- Juss. Rahvusvahelise meedia ekspert Maris Hell-
nas ja Narvas. Kokku moodustati värbamisprotses- rand analüüsis uue narratiivi vajalikkust Narva linna
si tulemusena 19 paari. Nende seas oli paare, mille kuvandile ja Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna
koostöö ei laabunud. avalikustas Narva linnafestivali plaanid 2018. aasta
sügiseks.
27. mail tutvusid Narva koolinoored ja korteriühis-
tute esindajad Pelgulinna päevade korraldustiimi Etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info
ning üritusega. Osaleti rongkäigus, näituse avami- paremaks edastamiseks on sihtasutuse partnerid
sel, toimusid kohtumised Pelgulinna seltsi liikmete- möödunud aastatel hankinud mitmesuguseid tehni-
ga. Eesmärk oli ka innustada Narva vabaühendusi lisi vahendeid. 13 partnerist 12 on tehnilised vahen-
korraldama sarnast üritust Narvas, et parandada did või seadmed hankinud. Mõned juba kasutavad
vabatahtliku tegevuse kaudu elukeskkonda ja toeta- neid, teistel kestab testperiood. 2017. aastal kasu-
da aktiivset osalemist ühiskondlikus elus kohalikul tas partnerite kaasabil tehnilisi vahendeid sihtasu-
tasandil. tusele edastatud andmete põhjal 3355 sihtrühma
liiget.
20. septembril toimus Narvas koostöös Musiccase
OÜga Eesti ettevõtjate, Narva Linnavalitsuse ja Lõpule viidi rahvusvähemuste kultuuriseltside liik-
Kultuuriministeeriumi esindajate koostöösemi- mete ja üritustel osalejate uuring „Eesti rahvusvä-
nar. Osa võtsid ka Kreenholmi Manufaktuuri Rootsi hemuste rahvuskultuuri alastes tegevustes osa-
omanikud ning mitmed suursaadikud Eestis. Semi- lemise mõju nende etnilisele identiteedile“, mille
naril tutvustasid Narva arenguplaane kultuuriminis- fookuses oli rahvusvähemuste identiteet ning rah-
ter Indrek Saar, Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, vusvähemuste kultuuri säilitamist ja hoidmist toeta-
tulevase Narva Loomelinnaku ja Vaba Lava etendus- vate tegevuste mõju.
kunstide keskuse arhitekt Indrek Tiigi ning OÜ Narva
26
RAHVUSKAASLASTE
PROGRAMMI 2014–2020
TEGEVUSED
27
Väljaspool Eestit elavatele eesti noortele korraldati kolm laagriva-
hetust. Osales 66 väliseesti noort vanuses 13–18 aastat 22 riigist.
Kõik laagrivahetused toimusid juunist augustini Venevere Puhkekes-
kuses Viljandimaal. Sügisel lepiti kõigi osapoolte vahel kokku, et 2018.
aastal korraldatakse viis vahetust.
„EV 100 väliseesti kultuuriühingute projektikonkursi“ raames toe-
tati üheksat projekti: EstDocs Film Festival, Helsingin Estin Laululap-
set ry, Londoni Eesti Selts, SA Rakvere Teatrimaja, Rootsi Eestlaste
Liit, Pirkanmaan Tuglas-seura ry, Estivali Ühing, Eesti Arhiiv Austraalias
ja Norsk Estisk Forening. Näiteks EstDocs filmifestivalil Kanadas ka-
vandatakse EV100 eriprogrammi, projekt „Ülemeresving Pirkanmaal“
kaasab sünnipäeva tähistamisse Soomes elavad Eesti lapsed ja noored.
10.11.2016 avalikustatud konkursi „Rahvuskaaslaste programmi
väliseesti kultuuriühingute projektikonkursi“ raames toetati
19 projekti.
2017. aastal läbi viidud tegevuste hulgas olid näiteks järgmised ette-
võtmised:
• Projekti „Berliini Eesti Kultuuripäevad KAMA2“ raames tutvusta-
ti berliinlastele kaasaegset eesti kultuuri. Toetati Kammerteatri
etenduse „Sinised kilesussid jalas“ toimumist.
• Hollandis, Amsterdamis toimus II Eesti laulu- ja tantsupäev Kõ-
lavöö. Esinesid eestlaste koorid ning rahvatantsurühmad üle kogu
Euroopa.
• 29.–30. aprillini toimusid Eesti koorilaulukultuuri tutvustavad kont-
serdid Amsterdami Hofkerki ja Amstelkerki kirikutes.
Tagasipöördumistoetust määrati 119 Eestisse naasnud eestlase-
le, Eesti kodanikule või nende järglasele. Sihtasutuse eestvedamisel
algas tagasipöördujate teema laiem arutelu, mille tulemusena tõsta-
tati küsimus ka valitsuse tasandil.
28
2018. aasta tegevused
2018. aasta tegevuste elluviimisel lähtub Integrat- Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu kinnitas
siooni Sihtasutus oma põhikirjaliste eesmärkide 08.12.2017 Integratsiooni Sihtasutuse 2018. aasta
täitmisel tegevuse jätkumise printsiibist ja asutaja eelarve ja detailse tegevuskava, sõlmitud on
määratud rollist. Samal ajal tulenevad 2018. aasta rahastamislepingud Kultuuriministeeriumi, Hari-
eesmärgid ka valdkondlikust arengukavast „Lõimuv dus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikantseleiga
Eesti 2020“. tegevuste rahastamiseks ning elluviimiseks aas-
tal 2018. Kultuuriminister kinnitas 11.01.2018
käskkirjaga nr 2 Euroopa Sotsiaalfondist rahas-
tatud projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toeta-
vateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“
2018. aasta tegevuskava ja eelarve. Lisaks viib
Integratsiooni Sihtasutus aastatel 2017–2018 ellu
Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Vähelõimunute ise-
seisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“.
Olulised tulemused aastal 2018
1. Üle on vaadatud Integratsiooni Sihtasutuse tegevussuunad ja
struktuur. Tagatud on asutuse tõhus toimimine ja tegevuste
kommunikatsioon.
2. Suurenenud on koostöötegevuste ning koostööpartnerite arv
(saatkonnad, teised sihtasutused, ministeeriumid jt), partnerite
tagasiside koostööle Integratsiooni Sihtasutusega on positiivne.
29
Rahastajatega kokku lepitud tegevuste
olulisemad tulemused
1. Loodud on eesti keele majad Tallinnasse ja Narva, alustatud on sisuliste
tegevuste elluviimist.
2. Tasuta eesti keele kursustel on osalenud 2238 inimest (sh haridustöötajad).
3. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides on osalenud 600 inimest.
4. Keele- ja enesearengukohvikutes on osalenud 360 inimest.
5. Jätkatakse rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamist.
6. Tagasipöördumistoetust on saanud 85 Eestisse naasnut.
7. Kaardistatud on nõustamisteenuse pakkumisega seotud tööjaotus eri
asutuste vahel ja saavutatud on kokkulepped partneritega, et tagada
operatiivsem nõustamisteemadega seotud info vahetamine.
8. Etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ning
efektiivsemaks edastamiseks hangitud tehnilisi vahendeid kasutab
ligikaudu 11 000 sihtrühma liiget.
9. Koostöötegevustes on osalenud 2500 inimest.
10. Vähemalt 250 inimest on osalenud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja
kodakondsuse seaduse tundmise koolitusel.
11. Toetatud on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega seotud üritusi.
12. Läbi on viidud rahvusvaheline lõimumisalane konverents, mille teema on
seotud Eesti Vabariik 100 tähistamisega.
13. Välja on antud neli lõimumisvaldkonna arenduspreemiat.
14. Integratsiooni Sihtasutusel, sh nõustamisteenusel on uus veebirakendus.
30 I Lisa 1
Ülevaade Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu tööst 2017. aastal
Antud aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Integratsiooni
Sihtasutuse põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse
tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näida-
takse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud.
Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 9-liikmeline. Ajavahemikus 01.01.–31.2017
kuulusid Integratsiooni Sihtasutuse nõukogusse:
- Kristina Kallas, nõukogu esimees;
- Piret Kärtner, nõukogu aseesimees;
- Ann Räämet;
- Anneli Ratnik;
- Heidi Uustalu;
- Lia Liin;
- Liana Roosmaa;
- Merle Põld;
- Piret Hartman;
- Vadim Belobrovtsev.
2017. a toimus 9 nõukogu koosolekut, sh 8 korralist koosolekut ning 1 e-koosolek.
2017. aastal pööras nõukogu suurt tähelepanu Eesti keele majade kontseptsiooni,
Integratsiooni Sihtasutuse asukoha, uue juhatuse liikme valimise ja Integratsiooni Siht-
asutuse 10-aastase perspektiivi visiooniga seotud aruteludele.
Jätkuvalt oli aktuaalsed eesti keele kui teise keele õppe (eesti keele kohvi-
kud, klubid ja kursused) korraldamise ning kvaliteediga seotud küsimused.
Lisa 1 I 31
Tähelepanu pöörati ka noortele suunatud koostöötegevuste mitmekesistamisele ja arendamisele. Samuti
tehti ettepanekuid lõimumisalase kommunikatsiooni parandamiseks ning hinnati sotsiaalkampaania „Kee-
leliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti
keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“ ja audiovisuaalmeediaprog-
rammi „Meie Eestid“ tulemuslikkust.
Nõukogu hoidis end regulaarselt kursis sihtasutuse majandusetegevusega.
Olulisemad Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu aruandeperioodil vastu võetud otsused:
- kinnitati sihtasutuse 2016. aasta majandusaasta aruanne;
- maksta seoses Narva kolimisega nendele Sihtasutuse töötajatele, kelle töösuhte kestus Sihtasutuses
oli rohkem kui kaks aastat, täiendavalt koondamishüvitist kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses
(täiendava hüvitise määramise aluseks oli töötaja töösuhte kestus Sihtasutuses ja töötulemused);
- valiti uus juhatuse liige Irene Käosaar, kes alustas tööd 01.09.2017;
- nimetati sihtasutuse 2017. ja 2018. majandusaasta audiitoriks Audiitorbüroo Katrin Mugra OÜ;
- suurendati sihtasutuse esindatust Narvas – alates 01.07.2017 on Narvas 4 ametikohta
(koormusega 4) ja Tallinnas 18 ametikohta (koormusega 17,5);
- muudeti nõukogu töökorda;
- kinnitati 2018. aasta eelarve ja tegevuskava.
Sihtasutuse asutaja õigusi teostava asutuse otsusega (kultuuriministri 25.11.2013 käskkiri nr 1.1-3/364)
on määratud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme
kuutasu suuruseks 140 eurot.
Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad:
Nõukogu /
Nimi Periood Summa kokku (EUR)
juhatus
Kristina Kallas nõukogu esimees 01.01.–31.12.2017 2520
Piret Kärtner nõukogu aseesimees 01.01.–31.12.2017 1680
Ann Räämet nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680
Anneli Ratnik nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680
Heidi Uustalu nõukogu liige 15.06.–31.12.2017 913
Lia Liin nõukogu liige 01.01.–09.05.2017 560
Liana Roosmaa nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680
Merle Põld nõukogu liige 10.05.–31.12.2017 1120
Piret Hartman nõukogu liige 01.01.–31.12.2017 1680
Vadim Belobrovtsev nõukogu liige 01.01.–28.05.2017
15.06.–31.12.2017 913
Dmitri Burnašev juhatuse liige 01.01.–31.08.2017 26 245, sh lisatasu 2700
Irene Käosaar juhatuse liige 01.09.–31.12.2017 12 200, sh lisatasu 0
32
Raamatupidamise aastaaruanne
Tegevjuhtkonna deklaratsioon
Käesolevaga deklareerin oma vastutust raamatupidamise aasta-
aruande koostamise eest ja kinnitan, et:
- raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud
arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamis-
tavaga;
- raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ning õiglaselt
Integratsiooni Sihtasutuse finantsseisundit, majandustulemusi
ning rahavoogusid;
- Integratsiooni Sihtasutus on jätkuvalt tegutsev.
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 233 849 368 175 2
Nõuded ja ettemaksed 919 030 998 758 3
Kokku käibevarad 1 152 879 1 366 933
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 803 1 010 3
Kokku põhivarad 803 1 010
Kokku varad 1 153 682 1 367 943
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 402 990 338 083 6
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 325 832 695 790 12
Kokku lühiajalised kohustised 728 822 1 033 873
Kokku kohustised 728 822 1 033 873
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 334 070 451 369
Aruandeaasta tulem 90 790 -117 299
Kokku netovara 424 860 334 070
Kokku kohustised ja netovara 1 153 682 1 367 943
33
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 3 762 888 3 443 584 12
Tulu ettevõtlusest 9 500 0
Muud tulud 332 0
Kokku tulud 3 772 720 3 443 584
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -1 494 875 -1 150 227 7
Jagatud annetused ja toetused -1 077 910 -1 318 597 8
Mitmesugused tegevuskulud -240 122 -265 450 9
Tööjõukulud -625 911 -626 374 10
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 0 -7 345
Muud kulud -243 112 -195 427
Kokku kulud -3 681 930 -3 563 420
Põhitegevuse tulem 90 790 -119 836
Intressitulud 0 2 537
Aruandeaasta tulem 90 790 -117 299
34
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 90 790 -119 836
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 0 7 345
Muud korrigeerimised 0 5 800
Kokku korrigeerimised 0 13 145
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 79 766 -792 902
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -305 052 192 731
Kokku rahavood põhitegevusest -134 496 -706 862
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 170 3 639
Kokku rahavood investeerimistegevusest 170 3 639
Kokku rahavood -134 326 -703 223
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 368 175 1 071 398 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -134 326 -703 223
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 233 849 368 175 2
35
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
31.12.2015 451 369 451 369
Aruandeaasta tulem -117 299 -117 299
31.12.2016 334 070 334 070
Aruandeaasta tulem 90 790 90 790
31.12.2017 424 860 424 860
36
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi seaduses, mida täiendab Avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist.
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja
raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.
Bilansipäevajärgsed sündmused.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande
koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Toetuse tagasinõudmine.
Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.
Toetuse võib toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste
tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata;
6) toetuse saaja ei ole täitnud toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise
majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud.
Finantsvarad
Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus.
Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi, sealhulgas tasud vahendajatele ja nõustajatele,
tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused, v.a. selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases
väärtuses muutusega läbi tulemiaruande, soetamisega seotud kulutused. Kõik tavapärastel turutingimustel toimuvad finantsvarade ostud ja
müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t. päeval, mil INSA võtab endale kohustuse (näiteks sõlmib lepingu) teatud
finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille
puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate
tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul.
Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad.
Soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid tuleb hinnata alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui viimane on finantsvara bilansilisest
maksumusest madalam. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade kaetav väärtus on finantsvarast eeldatavasti tulevikus saadavad
rahavood diskonteerituna turu keskmise tulususe määraga sarnaste finantsvarade suhtes. Finantsvara allahindlus kajastatakse
kasumiaruandes finantskuluna. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlust hiljem ei tühistata.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse siis, kui INSA kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale
osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.
Raha
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid.
Välisvaluutas fikseeritud tehingud.
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber
eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja
-kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes, kusjuures tegevustuludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja
kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõue riigieelarve vastu võetakse üles sihtfinantseerimise vahendite osas juhul, kui kulutused on tehtud või toetuse saaja poolt esitatud
maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid sihtfinantseerimise summad on sihtasutusele veel laekumata. Toetuse saajale ettemaksena ülekantud
37
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
toetus kajastatakse ettemakstud toetusena kuni on täidetud toetuse saamise tingimused.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara.
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on
üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni vähe väärtusliku inventarina (varudena)ja
vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse
arvestust bilansiväliselt alates 320 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema
soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalse põhivara amortiseerimisel
kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust
elueast.Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida INSA saaks vara
võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab
tema bilansilist jääkmaksumust.
Immateriaalne põhivara.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon
ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsetel varadel on piiratud kasulik eluiga.
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Kui on asjaolusid,
mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara
väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaaalse
põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Masinad ja sedmed 4
Tarkvara ja litsentsid 5
Rendid
Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle
rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna.
Annetused ja toetused
a) Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused,
milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).
b) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad tuluna põhivara soetamise perioodis. Andjad kajastavad toetust kuluna sel
momendil, kui toetuse saaja teeb kulud või soetab põhivara, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud.
c) Mittesihtotstarbelised toetused nimetatakse alates 01.01.2016 ümber tegevus-toetusteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhisel
momendil tuluna (saaja) ja kuluna (andja).
Raamatupidamises eristatakse alates 31.12.2015 toetusi lähtudes sellest, kas toetus antakse konkreetse projekti tarbeks või üldise
tegevustoetusena.
Sihtfinantseerimise mõiste täpsustatakse projektipõhise finantseerimisena, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille
alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos
kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda
kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda
aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see
saajale järgmise perioodi kulutuste katteks.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse
tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.
Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi,
kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus,
et saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub v.a kui tegemist on tegevustoetusega vt
38
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
eelmist peatükki annetused ja toetused.
Kulud
Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samadel
perioodidel kui toetuste saajad. Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused, sh pensionid), võetakse toetus kuluna
arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku
leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekke-põhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma
tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab
tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat. Kui sihtfinantseerimise andja ja saaja on mõlemad
avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi andja või saaja ees, esitab
saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise.
Seotud osapooled
Seotud osapooled INSA mõistes on juhatus, nõukogu, juhtimis- ja kontrollorganite liikmed. Seotud osapooltega 2017. a tehinguid tehtud ei ole.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Arveldusarve Riigikassas 233 849 368 175
Kokku raha 233 849 368 175
39
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Maksude ettemaksed
2 2 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 44 44
Ettemaksed 199 199
Tulevaste
199 199
perioodide kulud
Ettemaksed toetuse
186 203 186 203
saajatele
Toetuse
9 540 9 540
tagasinõuded
Nõuded toetuste ja
711 177 711 177 12
siirete eest
Tagatisdeposiit 12 668 11 865 803
Kokku nõuded ja
919 833 919 030 803
ettemaksed
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Maksude ettemaksed
42 600 42 600 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 170 170
Intressinõuded 170 170
Ettemaksed 3 757 3 757
Tulevaste
3 757 3 757
perioodide kulud
Ettemaksed toetuse
153 222 153 222
saajatele
Toetuse
5 185 4 175 1 010
tagasinõuded
Kinnipidamise
136 136
töötasust
Nõuded toetuste ja
782 516 782 516 12
siirete eest
Tagatisdeposiit 12 182 12 182
Kokku nõuded ja
999 768 998 758 1 010
ettemaksed
40
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 488 299
Üksikisiku tulumaks 10 788 13 896
Sotsiaalmaks 20 522 25 470
Kohustuslik kogumispension 1 017 1 211
Töötuskindlustusmaksed 1 325 1 724
Ettemaksukonto jääk 2 42 600
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 34 140 42 600 42 600
Lisa 5 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016 Lisa nr
Kasutusrendikulu 58 415 52 067 9
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
12 kuu jooksul 58 415 52 067 9
AS Technopolisega pikendati rendilepingut ühe aasta võrra kuni 2018 aasta lõpuni.
OÜ Kerese Keskusega sõlmiti 2017. aastal uus tähtajatu rendileping.
41
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 323 987 323 987
Võlad töövõtjatele 12 583 12 583
Maksuvõlad 34 140 34 140
Võlad toetuse saajale 32 169 32 169
Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustis 111 111
Kokku võlad ja ettemaksed 402 990 402 990
31.12.2016 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 225 511 225 511
Võlad töövõtjatele 8 068 8 068
Maksuvõlad 42 600 42 600
Saadud ettemaksed 6 000 6 000
Tulevaste perioodide tulud 6 000 6 000
Võlad toetuste saajatele 55 904 55 904
Kokku võlad ja ettemaksed 338 083 338 083
Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2017 2016
Koolituskulud 1 494 875 1 150 227
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
1 494 875 1 150 227
otsesed kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on käsitletud eesti keele kursusi tasemetel A2, B1, B2, C1; Eesti
Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitusi, eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid, noortele suunatud koolitusi jm
sihtrühmale suunatud koolitusi summas 1 494 875 eurot (2016.a 1 150 227 eurot).
Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused
(eurodes)
2017 2016
Stipendiumid, preemiad 10 500 5 000
Tagasipöördujate (Immigreerujate) toetus 85 226 59 248
Teenuste lepingud sh töövõtulepingud 167 789 240 567
Projektide toetuslepingud 802 875 893 444
Partneritele põhivara ostuks 11 520 120 338
Kokku jagatud annetused ja toetused 1 077 910 1 318 597
42
Integratsiooni Sihtasutus 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Üür ja rent 57 256 52 067
Energia 8 832 8 990
Elektrienergia 5 440 5 676
Soojusenergia 1 982 2 047
Kütus 1 410 1 267
Mitmesugused bürookulud 144 219 174 345
Uurimis- ja arengukulud 8 150 8 477
Lähetuskulud 8 901 6 623
Koolituskulud 12 764 14 948
Kokku mitmesugused tegevuskulud 240 122 265 450
Lisa 10 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 463 232 463 262
Sotsiaalmaksud 156 118 155 920
Muud 6 561 7 192
Kokku tööjõukulud 625 911 626 374
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 23 20
Oma töötajate palgakulud 386 073 eurot, INSA juhi ja nõukogu palgakulu 52 508 eurot, võlaõiguslikud lepingud 24 651 eurot.
Oma töötajaid 22 + 1 INSA juhataja, lisaks 9 nõukogu liiget.
Lisa 11 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2017 31.12.2016
Füüsilisest isikust liikmete arv 10 9
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 49 808 44 968
Preemia, tulemustasu 2 700 0
INSA nõukogu on 9-liikmeline. INSA juhib üheliikmeline juhatus. INSA juht vahetus 2017. aastal.
43
Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, toetused
Finantseerijate lõikes saadud sihtfinantseerimine
Raha
Nõude tagastus, Nõude
Nõude
Rahastaja Programm 2 017 saldo Sisse kohustis vähenemi Välja 2 016
saldo 2016
2017 raha ne
tagastada
"Eesti ühiskonnas
lõimumist
toetavateks
SA Innove tegevusteks toetuse
andmise tingimused";
„Vähelõimunute
iseseisva eesti keele
õppe õpihoiakute
kujundamine“ 695 195 1 845 114 59 622 767 530 1 712 934 0 767 530
Riigieelarveline
eraldis "Lõimuv Eesti
2020" ja
Kultuuriministeeriu
„Rahvuskaaslaste
m
programm
2014–2020“
rakendamiseks 42 456 891 298 28 965 924 875 104 997
Haridus- ja Riigieelarveline
Teadusministeerium eraldis "Lõimuv Eesti
2020" rakendamiseks 218 455 271 681 248 786 375 233 570 793
Interreg Interreg 0 12 195 43 020 11 900 43 314 11 900
Riigikantselei EV 100 63 319 69 700 26 381 20 000
Rahvusvaheline
Briti Nõukogu lõimumisalane
konverents 0 0 7 445 3 045 4 400 3 045
Briti Nõukogu Lõimumise häkaton 3 787 3 787
Briti Nõukogu Meediakriitilisus 1 602 0 8 438 6 836
Rahvusvaheline
Suurbritannia
lõimumisalane
Suursaatkond
konverents 5 882 5 882
KOKKU: 325 832 711 177 3 142 578 337 373 782 475 3 103 643 695 790 782 475
Vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingule finantseeritakse kahte programmi - sihtotstarbeline toetus Lõimumiskava
rakendamise programmi elluviimiseks 748 798 eurot ja Rahvuskaaslaste programmi 2014 -2020 tegevuste elluviimiseks 131 000
eurot. Lisaks toetus Koostööürituste korraldamiseks 1 500 eurot ja Lõimumiskava rakendamiseks 10 000 eurot.
44
Lisa 13 Bilansivälised kohustised ja nõuded
Tulenevalt Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast kajastatakse toetuse andmiseks võetud kohustisi
bilansiväliste kohustistena. 2017. a lõpuks oli bilansiväliste kohustiste jääk (maksmata lepingulised
kohustised) summas 1 765 408 (toetusleping 58 099, töövõtuleping 1 707 309).
2016. a lõpuks oli bilansiväliste kohustiste jääk (maksmata lepingulised kohustised)
summas 1 502 536 eurot sh 13 847 eurot toetuslepingutega seotud kohustised ja 1 488 689 eurot
töövõtulepingutega seotud kohustised.
Tabelis on toodud bilansiväliste kohustiste jagunemine rahastajate vahel.
Kohustised
Rahastaja Programm leping 31.12.2017 31.12.2016
"Eesti ühiskonnas lõimumist
toetavateks tegevusteks toetuse
andmise tingimused";
"Vähelõimunute iseseisva eesti
keele õppe õpihoiakute töövõtuleping sh
ESF (SA Innove) kujundamine" partnerlusleping 1 524 460,00 1 394 291,00
Riigieelarveline eraldis "Lõimuv
Haridus-ja Eesti 2020" rakendamiseks"
Teadusministeerium toetusleping 13 158,00 10 229,00
Riigieelarveline eraldis "Lõimuv
Haridus-ja Eesti 2020" rakendamiseks"
Teadusministeerium töövõtuleping 48 000,00 40 486,00
Riigieelarveline eraldis "Lõimuv
Eesti 2020" ja "Rahvuskaaslaste
programm 2014-2020
Kultuuriministeerium rakendamiseks" toetusleping 0,00 1 618,00
Riigieelarveline eraldis "Lõimuv
Eesti 2020" ja "Rahvuskaaslaste
programm 2014-2020
Kultuuriministeerium rakendamiseks" töövõtuleping 134 848,80 0,00
Riigikantselei Eesti Vabariik 100 toetusleping 15 534,00 2 000,00
Piiriülene koostöö Interreg toetusleping 29 407,00 53 912,00
toetusleping kokku: 58 099,00 13 847,00
töövõtuleping kokku: 1 707 309 1 488 689
Kokku: 1 765 408 1 502 536
Tulenevalt Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast kajastatakse toetuse nõuded bilansivälise nõudena.
Nõuded
Rahastaja Programm 31.12.2017 31.12.2016
"Eesti ühiskonnas lõimumist
toetavateks tegevusteks toetuse
andmise tingimused" ;
"Vähelõimunute iseseisva eesti
keele õppe õpihoiakute
ESF (SA Innove) kujundamine" 6 479 567 7 951 401
Kokku: 6 479 567 7 951 401
45
Lisa 14 Sündmused pärast bilansipäeva ja tingimuslikud kohustised
Sündmused pärast bilansipäeva
Integratsiooni Sihtasutus sõlmis kokkulepped kahe teenuseosutajaga 19 640 euro tagasimaksmise kohta, sest
lõpparuannete kontrollimisel selgus, et tööde maht ei vastanud tellimusele.
Kultuuriministeerium eraldas 22.02.2018 sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu nr 7-15/20 lisa
3 alusel Integratsiooni Sihtasutusele 1 800 000 eurot Eesti keele majade loomiseks ja sisutegevuste
alustamiseks Tallinnas ja Narvas. Sellest lähtudes kuulutas Integratsiooni Sihtasutus veebruaris välja konkursi
tööruumide leidmiseks Narvas ja märtsis konkursi tööruumide leidmiseks Tallinnas. Veebruaris kuulutati välja
ka konkurisd Eesti keele majade juhatajate leidmiseks. Kava kohaselt avatakse Eesti keele maja Tallinnas
2018. aasta novembris ja Eesti keele maja Narvas 01.01.2019. Kolimise ja Eesti keele majade avamisega
seotud tegevused jäävad kõik teise poolaastasse.
Tingimuslikud kohustised
Tulenevalt Integratsiooni Sihtasutuse juhatuse liikme lepingust on nõukogul õigus määrata juhatajale
täiendavat tasu.
2017. aastal määrati Integratsiooni Sihtasutuse juhatajale 2016. aasta tulemuste eest lisatasu.
2016. aastal ei määratud 2015. aasta tulemuste eest juhatajale lisatasu.
Kuna puudub selgus, kas juhatajale määratakse lisatasu ning millises suuruses, on antud
informatsioon avalikustatud tingimusliku kohustisena.
46
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Integratsiooni Sihtasutuse nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Integratsiooni Sihtasutuse (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Katrin Mugra
Vandeaudiitori number 482
Audiitorbüroo Katrin Mugra OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 266
Vabaõhumuuseumi tee 4/2-41, Tallinn, Harju maakond, 13522
13.04.2018