dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 10267001135 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 6. aprill 2011
Viit
-
Registreeritud
6. aprill 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Toimik
0-0
Vastutaja
Heda Aas (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 10267001135 lõpetamise määrus.pdf43 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE RINGKONNAP R O K U R A T U U R Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.03.2011, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasja number: 10267001135 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: A.B (ik: XXX), elukoht: XXX Kriminaalasja nr 10267001135 eeluurimisel kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada alaealist isikut A.B selles, et tema 14.10.2010 kella 18.00 ja 20.00 vahel lõi Pärnu linnas XXX linnaosas XXX tänaval XXX bussipeatuses kannatanu PPP korduvalt rusikaga näo- ja peapiirkonda. Samuti tabasid A.B poolt sooritatud löögid ka kannatanu PPP käsi, mis olid asetatud näo- ja peapiirkonna kaitseks. Veel lõi kahtlustatav A.B kannatanu PPP vähemalt ühe korra jalaga pea- ja rindkere piirkonda. Oma tegevusega tekitas A.B kannatanu PPP valu, pea piirkonda parema kõrva kohale ca 4 cm läbimõõduga hematoomi, parema põsesarna piirkonda turses hematoomi, marrastuse ja parema põsesarna murru ning vasaku kõrva taga alumisse ossa valuliku hematoomi, mille keskel asetses marrastus. Oma sellise tegevusega, mis on suunatud teise inimese löömise, peksmise või valu tekitamisele, pani A.B toime KarS § 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kuriteo toimepanemisel puuduvad. Tegu tõendavad: • Kannatanu PPP poolt 14.10.2010 antud ütlused (tl 3-5) Kannatanu PPP antud ütlustest nähtub, et 14.10.2010 umbes kella 18.00 ja 19.00 vahel leppis ta telefoni teel kokku kahtlustatav A.B kokkusaamise Pärnu linnas XXX linnaosas XXX bussipeatuses. Samuti ilmneb, et kannatanu PPP sõitsid kohtumispaika bussiga kaasa ka veel KKK, AAA, RRR ja VVV. Oma ütlustes kirjeldab kannatanu PPP ka veel isikuid ning isikutega suhtlemist, kes Olevi bussipeatuses ees ootasid. Kannatanu on andnud ütlusi ka selle kohta, kuidas teda rünnati. Kannatanu poolt antud ütlustest ilmneb, et A.B poolt sooritatud esimene löök, mis oli tehtud rusikas käega, tabas teda paremalt küljelt näkku. Seejärel vajus kannatanu pingile pikali ning tõstis käed peakaitseks üles, mille peale lõi kahtlustatav A.B kannatanut veel üheksal korral pea piirkonda ning kolmel korral jalaga selja piirkonda. Samuti on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et peksmine kestis kokku umbes ühe minuti ning, et peksmise käigus tekitati talle peapõrutus ning näokoljumurd. Kannatanu PPP on andnud veel ütlusi ka seoses kuriteojärgse ajaga ehk ta on selgitanud, kuidas ta läks pärast kuriteo toimepanemist koju ning hiljem haiglasse. Kannatanu PPP on nimetanud kahtlustatav A.B poolt toimepandu tunnistajateks KKK, AAA, VVV ja RRR. • Äratundmiseks esitamise protokoll kannatanu PPP koos fototabeliga (tl 6-9) Kannatanu PPP esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga sarnase isiku fotoga. Kannatanu PPP tunneb kolme foto hulgast ära fotol nr 1 kujutatud isiku, kelleks on kahtlustatav A.B. • Kannatanu PPP poolt 18.01.2011 antud täiendavad ütlused (tl 9-10) Kannatanu PPP antud täiendavatest ütlustest nähtub, et enne kui kahtlustatav A.B teda peksma hakkas, tuli bussipeatusesse A.B seltskonnaga koos olnud umbes 150-160 cm pikk, 16-17 aastane, keskmise kehaehitusega tüdruk, kes müksas ja togis kannatanu PPP käega. Tüdruku löögid kannatanule valu ega vigastusi aga ei tekitanud. Samuti on kannatanu PPP andnud täiendavaid ütlusi selle kohta, kuidas kahtlustatav A.B teda ründas. Kannatanu kirjeldab, et sel hetkel, kui A.B teda ründas, istus ta pingil. A.B lõi kannatanut ühe korra parema käe rusikaga paremale poole näopiirkonda ning vajutas vasaku käega kannatanu pingile külili vasaku külje peale. Seejärel lasi kahtlustatav A.B kannatanu PPP lahti ning lõi teda korduvalt rusikaga pea piirkonda. Kuna kahtlustatav kattis enda näo kätega, siis tabasid sooritatud löögid nii nägu kui ka käsi. Samuti nähtub kannatanu antud ütlustest, et kahtlustatav A.B lõi teda ka veel jalaga paremale õlavarre piirkonda, pärast mida läks kahtlustatav minema. Veel on kannatanu PPP andnud täiendavalt ütlusi selle kohta, kuidas ta pärast ründamist koju ning haiglasse jõudis. PPP selgitab, et A.B poolt toimepandu tagajärjena tuvastati tal haiglas parempoolse sarnaluu murd ja peapõrutus, Lisaks tekkisid kannatanule otsmikule ja paremale näo poolele ka verevalumid. • Kannatanu PPP haiguslugu (tl 13) Pärnu Haigla statsionaarne epikriis, kus on kirjeldatud kannatanu PPP tekitatud kehavigastusi. Haigusloost ilmneb järgnev. Hospitaliseerimisel lasteosakonda on isikul leitud peas parema kõrva kohal ca 4 cm läbimõõduga hematoom, paremal põsesarna piirkonnas hematoom turse koos marrastusega ning vasaku kõrva taga alumises osas valulik hematoom, mille keskel marrastus. Lasteneuroloog on tuvastanud veel ka parema põsesarna murru. • Tunnistaja AAA poolt 20.10.2010 antud ütlused (tl 14-16) Tunnistaja AAA poolt antud ütlustest nähtub, et 14.10.2010 umbes kella 18.00 ja 19.00 vahel kutsus kannatanu PPP teda rulaparki, kus tegi talle veel ettepaneku minna XXX, XXX bussipeatusesse. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu PPP tahtis minna Olevi bussipeatusesse selleks, et uurida välja, kes tahab talle seal peksa anda. Tunnistaja AAA kirjeldab, et rulaparki läksid koos tema ja kannatanuga ka veel VVV, KKK ja RRR. Tunnistaja AAA ütlustest nähtub, et XXX bussipeatuse lähedal oleva poe juures oli seltskond poisse. Samuti kirjeldab tunnistaja, et mingil hetkel eemaldus ta teistest telefoniga rääkima. Samal ajal nägi ta, kuidas temale tundmatu isik lähenes kannatanu PPP. Tunnistaja väidab, et tema kannatanu löömist pealt ei näinud, kuid nägi hiljem, et kannatanul oli parem põsk paistes ja nina verine. • Äratundmiseks esitamise protokoll tunnistaja AAA koos fototabeliga (tl 17-18) Tunnistaja AAA esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga sarnase isiku fotoga. Tunnistaja AAA tunneb kolme foto hulgast ära fotol nr 3 kujutatud isiku, kelleks on kahtlustatav A.B. • Tunnistaja KKK poolt 26.10.2010 antud ütlused (tl 19-20) Tunnistaja KKK poolt antud ütlused ühtivad kannatanu PPP ja Tunnistaja AAA poolt antud ütlustega. See tähendab, et KKK kirjeldab oma antud ütlustes esiteks seda, kuidas viiekesi mindi sündmuskohale. Samuti on KKK andnud ütlusi, kuidas kahtlustatav ründas kannatanu PPP. Tunnistaja kirjeldab, kuidas kahtlustatav tõukas esmalt PPP käega õlast, misjärel lõi kahtlustatav kannatanut veel rusikaga ka pea piirkonda. Samuti ilmneb tunnistaja ütlustest, et kannatanu püüdis enda nägu kätega kaitsta, mistõttu tabasid järgmised löögid osaliselt nii PPP käsi kui ka nägu. Samuti ilmneb, et kahtlustatav lõi kannatanu PPP jalaga nii pea- kui ka õlapiirkonda. • Äratundmiseks esitamise protokoll tunnistaja KKK koos fototabeliga (tl 21-23) Tunnistaja KKK esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga sarnase isiku fotoga. Tunnistaja KKK ei tunne ära ühtegi fotodel kujutatavat isikut. • Tunnistaja RRR poolt 26.10.2010 antud ütlused (tl 24-26) Tunnistaja RRR poolt antud ütlustest ilmneb, et kahtlustatav A.B peksis kannatanu PPP esmalt rusikatega, mis tabasid nii keha kui ka pea piirkonda. Samuti ilmneb tunnistaja RRR ütlustest, et kannatanu PPP üritas end kätega kaitsta, mistõttu tabasid uued löögid nii pead kui ka keha. Veel ilmneb tunnistaja RRR ütlustest, et kahtlustatav A.B lõi kannatanut korduvalt jalgadega pea ja keha piirkonda. Tunnistaja ütluste kohaselt jooksis kannatanu PPP pärast peksmist ninast verd ning samuti olid näole tekkinud ka kriimustused. • Tunnistaja VVV poolt 13.01.2011 antud ütlused (tl 27-29) Tunnistaja VVV ütlused ühtivad kannatanu PPP antud ütlustega. See tähendab, et tunnistaja kirjeldab esmalt, kuidas liiguti koos XXX asuvasse bussipeatusesse. Samuti ilmneb tunnistaja ütlustest, kuidas kahtlustatav A.B lõi esmalt kannatanu PPP rusikaga näo piirkonda, mille järel tõstis PPP enda käed kaitseks näo ette. Samuti kirjeldab tunnistaja, kuidas A.B lõi korduvalt kannatanut rusikaga rindkere ja pea piirkonda ja parema jalaga näo ja rindkere piirkonda. Samuti lõi A.B ka veel PPP käsi, mis olid kannatanul asetatud enesekaitseks. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et peksmine kestis umbes 1-2 minutit, misjärel kahtlustatav ise lõpetas löömise. Tunnistaja ütluste kohaselt jooksis pärast peksmist PPP ninast verd. • Äratundmiseks esitamise protokoll tunnistaja VVV koos fototabeliga (tl 30-32) Tunnistaja VVV esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga sarnase isiku fotoga. Tunnistaja VVV selgituse kohaselt meenutab talle fotol nr 3 kujutatud isik A.B. • Tunnistaja CCC poolt 16.02.2011 antud ütlused (tl 33-34) Tunnistaja ütlustest ilmneb, et tema viibis 2010 aasta sügisel XXX XXX bussipeatuses, kus viibis veel ka A.B koos seltskonnaga ning ka PPP koos oma sõpradega. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis kannatanu PPP ja kahtlustatav A.B vahel kaklus, mis kestis lühikest aega. • Tunnistaja TTT poolt 17.02.2011 antud ütlused (tl 35-36) Tunnistaja TTT ütluste kohaselt lõi kahtlustatav A.B kannatanu PPP 2010 aasta sügisel XXX linnaosas asuvas XXX bussipeatuses korduvalt rusikaga pea piirkonda. • Kahtlustatav A.B poolt 09.02.2011 antud ütlused (tl 40-41) Kahtlustatava ütluste kohaselt kohtus tema 14.10.2010 umbes kella 18.00 ja 19.00 ajal XXX linnaosas asuvas XXX bussipeatuse juures kannatanu PPP. Samuti on kahtlustatav A.B enda ütlustes kirjeldanud, kuidas ta esmalt PPP rusikaga selga lõi. Samuti kirjeldab A.B seda, kuidas PPP teda ühel korral rusikaga näkku lõi. Veel ilmneb kahtlustatava ütlustest, et PPP asetas enda käed kaitseks näo ette, mille järel lõi kahtlustatav kahel korral jalaga pea suunas. Löögid tabasid käsi. Kahtlustatava ütluste kohaselt lõpetas ta kakluse ise. A.B on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteomenetluse korras karistatud 5- l korral (tl 42-43). A.B suhtes pole varem kriminaalmenetlusi §-de 201-2032 alusel lõpetatud. A.B on Pärnu XXX koolist iseloomustatud kui õppurit, kes segab igapäevaselt tundi, jätab kodus õppimata ja töövahendid koju. Samuti iseloomustatakse A.B kui isikut, kes on ebaviisakas, häälitseb, kasutab ebatsensuurseid sõnu ning kelle käitumine on talumatu. A.B on varasemalt jäetud 7ndat klassi mitterahuldavate hinnete tõttu kordama. Ka tema käitumine ja hoolsus on saanud mitterahuldava hinnangu. 2009/2010 õppeaastal viidi isik üle 8ndasse klassi ühe mitterahuldava hindega. A.B esineb ka hilinemisi ja põhjuseta puudumisi. Võimete poolest iseloomustatakse A.B kui isikut, kes võiks olla paremate tulemustega õpilaste hulgas. Paraku jätab ta need võimed aga kasutamata (tl 45). KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuna KarS § 121 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, siis on esimene eeldus täidetud. Samuti võib öelda, et A.B süü ei ole suur. Esiteks tuleks arvestada tekitatud kahju liiki ja suurust. Tõenditest ilmneb, et kahtlustatav A.B tekitas kannatanu PPP pea piirkonda küll erinevaid vigastusi, kuid arvestades Pärnu Haigla poolt esitatud statsionaasel epikriisil (tl 13) kirjeldatud ravialast soovitust, ilmneb, et kannatanu ei vajanud paranemiseks mingit spetsiifilist ravi, vaid ta suunati kodusele ravile. Seetõttu võib ka öelda, et tekitatud vigastused ei olnud tõsised. Arvesse tuleks võtta ka veel isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nähtub, et A.B oli teo toimepanemise ajal 15-aastane. Seega ei pruukinud nooruk olla saavutanud veel selleks ajaks täielikku kõlbelise ja vaimse arengu taset, mistõttu ei saanud oodata temalt ka veel vastutustundlikku käitumist oma teo suhtes. Arvestada tuleks veel ka seda, et kannatanu PPP läks ise vabatahtlikult kahtlustatav A.B kohtuma. See tähendab, et sisuliselt oleks võinud kannatanu ka kõigest hoiduda. Kahtlustatava A.B ülekuulamise protokollist nähtub, et isik kahetseb väga enda tegu ning saab aru, et ta käitus valesti (tl 40-41). Puhtsüdamlik kahetsus on ühtlasi ka karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Väiksemale süüle viitavad veel ka väiksemad sanktsioonimäärad. KarS § 121 sätestatud teo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega ei näe karistusseadustik siinkohal ette ka vangistuse alammäära, mistõttu on alust rääkida väiksemast sanktsioonimäärast. Tsiviilkahju antud teoga pole tekitatud. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, kuna eelnevalt tuvastasime, et isiku süü ei ole suur. Samuti puudub avalik menetlushuvi seetõttu, et tulenevalt eripreventiivsetest vajadustest pole vajalik isikule kohaldada karistust. Esiteks pole isikut varasemalt sarnase teo eest karistatud ning samuti pole tema suhtes lõpetatud menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel. Isik ei ole ka oma toimepandud teoga tõestanud, et vajalik oleks kohaldada mõjutusvahendeid või karistusi, mida KrMS § 202 ei võimalda. Samuti ei kuulu toimepandud kuritegu ka sellisesse elusfääri, mille vastu oleks tulenevalt üldpreventsioonist avalikkusel eriline usaldus. Kriminaalmenetluse kuluks on kaitsjatasu summas 38,35 EUR advokaat LLL (tl 47). Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, lg 2, lg 3, lg 7, 206 ning 207 prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10267001135 menetlus A.B suhtes § 202 lg 1 ja lg 7 järgi. 2. Teha 80 tundi üldkasulikku tööd, mille täitmise tähtaeg on 11.09.2011. 3. Kriminaalmenetluse kulud KrMS §183 ja §189 lg 1 alusel jätta riigi kanda. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia järgmistele isikutele: 1) Kahtlustatav A.B (ik: XXX, aadress: XXX), tema seaduslikule esindajale YYY ning tema kaitsja advokaat LLL (aadress: XXX); 2) Kannatanu PPP (ik: XXX, aadress: XXX) ja tema seaduslikule esindajale. 3) Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele täitmiseks. 5. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus vaidlustada prokuratuuri poolt KrMS § 202 alusel koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus alates koopia saamisest 10 päeva jooksul. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 on kannatanul õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Allar Nisu Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Määruse koopia olen kätte saanud. A.B Alaealise seaduslik esindaja YYY
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →