Lääne Ringkonnaprokuratuur · 6. aprill 2011
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAP R O K U R A T U U R
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 11.03.2011, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu
Kriminaalasja number: 10267001135
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: A.B (ik: XXX), elukoht: XXX
Kriminaalasja nr 10267001135 eeluurimisel kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada
alaealist isikut A.B selles, et tema 14.10.2010 kella 18.00 ja 20.00 vahel lõi Pärnu linnas XXX
linnaosas XXX tänaval XXX bussipeatuses kannatanu PPP korduvalt rusikaga näo- ja
peapiirkonda. Samuti tabasid A.B poolt sooritatud löögid ka kannatanu PPP käsi, mis olid
asetatud näo- ja peapiirkonna kaitseks. Veel lõi kahtlustatav A.B kannatanu PPP vähemalt ühe
korra jalaga pea- ja rindkere piirkonda. Oma tegevusega tekitas A.B kannatanu PPP valu, pea
piirkonda parema kõrva kohale ca 4 cm läbimõõduga hematoomi, parema põsesarna piirkonda
turses hematoomi, marrastuse ja parema põsesarna murru ning vasaku kõrva taga alumisse
ossa valuliku hematoomi, mille keskel asetses marrastus.
Oma sellise tegevusega, mis on suunatud teise inimese löömise, peksmise või valu
tekitamisele, pani A.B toime KarS § 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.
Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kuriteo toimepanemisel puuduvad.
Tegu tõendavad:
• Kannatanu PPP poolt 14.10.2010 antud ütlused (tl 3-5)
Kannatanu PPP antud ütlustest nähtub, et 14.10.2010 umbes kella 18.00 ja 19.00 vahel
leppis ta telefoni teel kokku kahtlustatav A.B kokkusaamise Pärnu linnas XXX linnaosas
XXX bussipeatuses. Samuti ilmneb, et kannatanu PPP sõitsid kohtumispaika bussiga
kaasa ka veel KKK, AAA, RRR ja VVV. Oma ütlustes kirjeldab kannatanu PPP ka veel
isikuid ning isikutega suhtlemist, kes Olevi bussipeatuses ees ootasid. Kannatanu on
andnud ütlusi ka selle kohta, kuidas teda rünnati. Kannatanu poolt antud ütlustest ilmneb,
et A.B poolt sooritatud esimene löök, mis oli tehtud rusikas käega, tabas teda paremalt
küljelt näkku. Seejärel vajus kannatanu pingile pikali ning tõstis käed peakaitseks üles,
mille peale lõi kahtlustatav A.B kannatanut veel üheksal korral pea piirkonda ning kolmel
korral jalaga selja piirkonda. Samuti on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et peksmine
kestis kokku umbes ühe minuti ning, et peksmise käigus tekitati talle peapõrutus ning
näokoljumurd. Kannatanu PPP on andnud veel ütlusi ka seoses kuriteojärgse ajaga ehk ta
on selgitanud, kuidas ta läks pärast kuriteo toimepanemist koju ning hiljem haiglasse.
Kannatanu PPP on nimetanud kahtlustatav A.B poolt toimepandu tunnistajateks KKK,
AAA, VVV ja RRR.
• Äratundmiseks esitamise protokoll kannatanu PPP koos fototabeliga (tl 6-9)
Kannatanu PPP esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga
sarnase isiku fotoga. Kannatanu PPP tunneb kolme foto hulgast ära fotol nr 1 kujutatud
isiku, kelleks on kahtlustatav A.B.
• Kannatanu PPP poolt 18.01.2011 antud täiendavad ütlused (tl 9-10)
Kannatanu PPP antud täiendavatest ütlustest nähtub, et enne kui kahtlustatav A.B teda
peksma hakkas, tuli bussipeatusesse A.B seltskonnaga koos olnud umbes 150-160 cm
pikk, 16-17 aastane, keskmise kehaehitusega tüdruk, kes müksas ja togis kannatanu PPP
käega. Tüdruku löögid kannatanule valu ega vigastusi aga ei tekitanud. Samuti on
kannatanu PPP andnud täiendavaid ütlusi selle kohta, kuidas kahtlustatav A.B teda ründas.
Kannatanu kirjeldab, et sel hetkel, kui A.B teda ründas, istus ta pingil. A.B lõi kannatanut
ühe korra parema käe rusikaga paremale poole näopiirkonda ning vajutas vasaku käega
kannatanu pingile külili vasaku külje peale. Seejärel lasi kahtlustatav A.B kannatanu PPP
lahti ning lõi teda korduvalt rusikaga pea piirkonda. Kuna kahtlustatav kattis enda näo
kätega, siis tabasid sooritatud löögid nii nägu kui ka käsi. Samuti nähtub kannatanu antud
ütlustest, et kahtlustatav A.B lõi teda ka veel jalaga paremale õlavarre piirkonda, pärast
mida läks kahtlustatav minema. Veel on kannatanu PPP andnud täiendavalt ütlusi selle
kohta, kuidas ta pärast ründamist koju ning haiglasse jõudis. PPP selgitab, et A.B poolt
toimepandu tagajärjena tuvastati tal haiglas parempoolse sarnaluu murd ja peapõrutus,
Lisaks tekkisid kannatanule otsmikule ja paremale näo poolele ka verevalumid.
• Kannatanu PPP haiguslugu (tl 13)
Pärnu Haigla statsionaarne epikriis, kus on kirjeldatud kannatanu PPP tekitatud
kehavigastusi. Haigusloost ilmneb järgnev. Hospitaliseerimisel lasteosakonda on isikul
leitud peas parema kõrva kohal ca 4 cm läbimõõduga hematoom, paremal põsesarna
piirkonnas hematoom turse koos marrastusega ning vasaku kõrva taga alumises osas
valulik hematoom, mille keskel marrastus. Lasteneuroloog on tuvastanud veel ka parema
põsesarna murru.
• Tunnistaja AAA poolt 20.10.2010 antud ütlused (tl 14-16)
Tunnistaja AAA poolt antud ütlustest nähtub, et 14.10.2010 umbes kella 18.00 ja 19.00
vahel kutsus kannatanu PPP teda rulaparki, kus tegi talle veel ettepaneku minna XXX,
XXX bussipeatusesse. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu PPP tahtis minna Olevi
bussipeatusesse selleks, et uurida välja, kes tahab talle seal peksa anda. Tunnistaja AAA
kirjeldab, et rulaparki läksid koos tema ja kannatanuga ka veel VVV, KKK ja RRR.
Tunnistaja AAA ütlustest nähtub, et XXX bussipeatuse lähedal oleva poe juures oli
seltskond poisse. Samuti kirjeldab tunnistaja, et mingil hetkel eemaldus ta teistest
telefoniga rääkima. Samal ajal nägi ta, kuidas temale tundmatu isik lähenes kannatanu
PPP. Tunnistaja väidab, et tema kannatanu löömist pealt ei näinud, kuid nägi hiljem, et
kannatanul oli parem põsk paistes ja nina verine.
• Äratundmiseks esitamise protokoll tunnistaja AAA koos fototabeliga (tl 17-18)
Tunnistaja AAA esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga
sarnase isiku fotoga. Tunnistaja AAA tunneb kolme foto hulgast ära fotol nr 3 kujutatud
isiku, kelleks on kahtlustatav A.B.
• Tunnistaja KKK poolt 26.10.2010 antud ütlused (tl 19-20)
Tunnistaja KKK poolt antud ütlused ühtivad kannatanu PPP ja Tunnistaja AAA poolt
antud ütlustega. See tähendab, et KKK kirjeldab oma antud ütlustes esiteks seda, kuidas
viiekesi mindi sündmuskohale. Samuti on KKK andnud ütlusi, kuidas kahtlustatav ründas
kannatanu PPP. Tunnistaja kirjeldab, kuidas kahtlustatav tõukas esmalt PPP käega õlast,
misjärel lõi kahtlustatav kannatanut veel rusikaga ka pea piirkonda. Samuti ilmneb
tunnistaja ütlustest, et kannatanu püüdis enda nägu kätega kaitsta, mistõttu tabasid
järgmised löögid osaliselt nii PPP käsi kui ka nägu. Samuti ilmneb, et kahtlustatav lõi
kannatanu PPP jalaga nii pea- kui ka õlapiirkonda.
• Äratundmiseks esitamise protokoll tunnistaja KKK koos fototabeliga (tl 21-23)
Tunnistaja KKK esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga
sarnase isiku fotoga. Tunnistaja KKK ei tunne ära ühtegi fotodel kujutatavat isikut.
• Tunnistaja RRR poolt 26.10.2010 antud ütlused (tl 24-26)
Tunnistaja RRR poolt antud ütlustest ilmneb, et kahtlustatav A.B peksis kannatanu PPP
esmalt rusikatega, mis tabasid nii keha kui ka pea piirkonda. Samuti ilmneb tunnistaja
RRR ütlustest, et kannatanu PPP üritas end kätega kaitsta, mistõttu tabasid uued löögid nii
pead kui ka keha. Veel ilmneb tunnistaja RRR ütlustest, et kahtlustatav A.B lõi kannatanut
korduvalt jalgadega pea ja keha piirkonda. Tunnistaja ütluste kohaselt jooksis kannatanu
PPP pärast peksmist ninast verd ning samuti olid näole tekkinud ka kriimustused.
• Tunnistaja VVV poolt 13.01.2011 antud ütlused (tl 27-29)
Tunnistaja VVV ütlused ühtivad kannatanu PPP antud ütlustega. See tähendab, et
tunnistaja kirjeldab esmalt, kuidas liiguti koos XXX asuvasse bussipeatusesse. Samuti
ilmneb tunnistaja ütlustest, kuidas kahtlustatav A.B lõi esmalt kannatanu PPP rusikaga
näo piirkonda, mille järel tõstis PPP enda käed kaitseks näo ette. Samuti kirjeldab
tunnistaja, kuidas A.B lõi korduvalt kannatanut rusikaga rindkere ja pea piirkonda ja
parema jalaga näo ja rindkere piirkonda. Samuti lõi A.B ka veel PPP käsi, mis olid
kannatanul asetatud enesekaitseks. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et peksmine kestis
umbes 1-2 minutit, misjärel kahtlustatav ise lõpetas löömise. Tunnistaja ütluste kohaselt
jooksis pärast peksmist PPP ninast verd.
• Äratundmiseks esitamise protokoll tunnistaja VVV koos fototabeliga (tl 30-32)
Tunnistaja VVV esitati äratundmiseks fototabel A.B fotoga koos vähemalt kahe temaga
sarnase isiku fotoga. Tunnistaja VVV selgituse kohaselt meenutab talle fotol nr 3
kujutatud isik A.B.
• Tunnistaja CCC poolt 16.02.2011 antud ütlused (tl 33-34)
Tunnistaja ütlustest ilmneb, et tema viibis 2010 aasta sügisel XXX XXX bussipeatuses,
kus viibis veel ka A.B koos seltskonnaga ning ka PPP koos oma sõpradega. Tunnistaja
ütluste kohaselt tekkis kannatanu PPP ja kahtlustatav A.B vahel kaklus, mis kestis lühikest
aega.
• Tunnistaja TTT poolt 17.02.2011 antud ütlused (tl 35-36)
Tunnistaja TTT ütluste kohaselt lõi kahtlustatav A.B kannatanu PPP 2010 aasta sügisel
XXX linnaosas asuvas XXX bussipeatuses korduvalt rusikaga pea piirkonda.
• Kahtlustatav A.B poolt 09.02.2011 antud ütlused (tl 40-41)
Kahtlustatava ütluste kohaselt kohtus tema 14.10.2010 umbes kella 18.00 ja 19.00 ajal
XXX linnaosas asuvas XXX bussipeatuse juures kannatanu PPP. Samuti on kahtlustatav
A.B enda ütlustes kirjeldanud, kuidas ta esmalt PPP rusikaga selga lõi. Samuti kirjeldab
A.B seda, kuidas PPP teda ühel korral rusikaga näkku lõi. Veel ilmneb kahtlustatava
ütlustest, et PPP asetas enda käed kaitseks näo ette, mille järel lõi kahtlustatav kahel korral
jalaga pea suunas. Löögid tabasid käsi. Kahtlustatava ütluste kohaselt lõpetas ta kakluse
ise.
A.B on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteomenetluse korras karistatud 5-
l korral (tl 42-43). A.B suhtes pole varem kriminaalmenetlusi §-de 201-2032 alusel lõpetatud.
A.B on Pärnu XXX koolist iseloomustatud kui õppurit, kes segab igapäevaselt tundi, jätab
kodus õppimata ja töövahendid koju. Samuti iseloomustatakse A.B kui isikut, kes on
ebaviisakas, häälitseb, kasutab ebatsensuurseid sõnu ning kelle käitumine on talumatu. A.B on
varasemalt jäetud 7ndat klassi mitterahuldavate hinnete tõttu kordama. Ka tema käitumine ja
hoolsus on saanud mitterahuldava hinnangu. 2009/2010 õppeaastal viidi isik üle 8ndasse
klassi ühe mitterahuldava hindega. A.B esineb ka hilinemisi ja põhjuseta puudumisi. Võimete
poolest iseloomustatakse A.B kui isikut, kes võiks olla paremate tulemustega õpilaste hulgas.
Paraku jätab ta need võimed aga kasutamata (tl 45).
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kuna KarS § 121 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, siis on esimene eeldus täidetud.
Samuti võib öelda, et A.B süü ei ole suur. Esiteks tuleks arvestada tekitatud kahju liiki ja
suurust. Tõenditest ilmneb, et kahtlustatav A.B tekitas kannatanu PPP pea piirkonda küll
erinevaid vigastusi, kuid arvestades Pärnu Haigla poolt esitatud statsionaasel epikriisil (tl 13)
kirjeldatud ravialast soovitust, ilmneb, et kannatanu ei vajanud paranemiseks mingit
spetsiifilist ravi, vaid ta suunati kodusele ravile. Seetõttu võib ka öelda, et tekitatud vigastused
ei olnud tõsised. Arvesse tuleks võtta ka veel isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nähtub, et A.B
oli teo toimepanemise ajal 15-aastane. Seega ei pruukinud nooruk olla saavutanud veel selleks
ajaks täielikku kõlbelise ja vaimse arengu taset, mistõttu ei saanud oodata temalt ka veel
vastutustundlikku käitumist oma teo suhtes. Arvestada tuleks veel ka seda, et kannatanu PPP
läks ise vabatahtlikult kahtlustatav A.B kohtuma. See tähendab, et sisuliselt oleks võinud
kannatanu ka kõigest hoiduda. Kahtlustatava A.B ülekuulamise protokollist nähtub, et isik
kahetseb väga enda tegu ning saab aru, et ta käitus valesti (tl 40-41). Puhtsüdamlik kahetsus
on ühtlasi ka karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Väiksemale süüle viitavad
veel ka väiksemad sanktsioonimäärad. KarS § 121 sätestatud teo toimepanemise eest on
seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Seega ei näe karistusseadustik siinkohal ette ka vangistuse alammäära, mistõttu on alust
rääkida väiksemast sanktsioonimäärast.
Tsiviilkahju antud teoga pole tekitatud.
Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, kuna eelnevalt tuvastasime,
et isiku süü ei ole suur. Samuti puudub avalik menetlushuvi seetõttu, et tulenevalt
eripreventiivsetest vajadustest pole vajalik isikule kohaldada karistust. Esiteks pole isikut
varasemalt sarnase teo eest karistatud ning samuti pole tema suhtes lõpetatud menetlust ka
otstarbekuse kaalutlusel. Isik ei ole ka oma toimepandud teoga tõestanud, et vajalik oleks
kohaldada mõjutusvahendeid või karistusi, mida KrMS § 202 ei võimalda. Samuti ei kuulu
toimepandud kuritegu ka sellisesse elusfääri, mille vastu oleks tulenevalt üldpreventsioonist
avalikkusel eriline usaldus.
Kriminaalmenetluse kuluks on kaitsjatasu summas 38,35 EUR advokaat LLL (tl 47).
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, lg 2, lg 3, lg 7, 206 ning 207 prokuröri
abi määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10267001135 menetlus A.B suhtes § 202 lg 1 ja lg 7 järgi.
2. Teha 80 tundi üldkasulikku tööd, mille täitmise tähtaeg on 11.09.2011.
3. Kriminaalmenetluse kulud KrMS §183 ja §189 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
järgmistele isikutele:
1) Kahtlustatav A.B (ik: XXX, aadress: XXX), tema seaduslikule esindajale YYY
ning tema kaitsja advokaat LLL (aadress: XXX);
2) Kannatanu PPP (ik: XXX, aadress: XXX) ja tema seaduslikule esindajale.
3) Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele täitmiseks.
5. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus vaidlustada prokuratuuri poolt
KrMS § 202 alusel koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus alates koopia
saamisest 10 päeva jooksul.
6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 on kannatanul õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Allar Nisu
Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja
kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Määruse koopia olen kätte saanud.
A.B Alaealise seaduslik esindaja YYY