Lääne Ringkonnaprokuratuur · 6. aprill 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 6. aprill 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Heda Aas (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE
M Ä Ä R U S
Koostamise kuupäev ja koht 30.03.2011.a. Haapsalus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 10250102378
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: A.V
Kriminaalasjas nr.10250102378 alustati Lääne Prefektuuri poolt 26.10.2010.a. KarS § 121
tunnustel kriminaalmenetlust selles, et 01.12.2010.a. ajavahemikul kella 08.45-st kuni 09.00-
ni Lääne maakonnas XXX linnas XXX asuvas XXX Gümnaasiumi teisel korrusel asuva
klassiruumi ukse juures koridoris lõi keemiaõpetaja A.V sõnavahetuse käigus 9.klassi õpilast
EEE ühel korral rusikas käega suu piirkonda, põhjustades oma tegevuse tagajärjel EEE
füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused- üla-ja alahuule vigastuse.
Nimetatud kriminaalasja kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et A.V, 01 detsembril 2010.a
ajavahemikul kella 8.30-st kuni 9.15-ni, so keemiatunni ajal Lääne maakonnas XXX XXX
tänaval majas nr XXX asuva XXX Gümnaasiumi teisel korrusel keemia klassiruumi ukse
juures koridoris kasutas eelnevalt omavahelise sõnavahetuse pinnalt alguse saanud tüli käigus
füüsilist vägivalda 9 klassi õpilasele EEE suhtes, keda kõigepealt tõukas käega uksest eemale
ja seejärel lõi ühel korral rusikas käega näkku suu piirkonda, tekitades kasutatud füüsilise
vägivalla tagajärjel EEE tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused:
ülahuulel paremal pool turse, ülahuule siseküljel marrastuse ja veritsuse.
Sellise tegevusega A.V, tekitades löömise tagajärjel teisele inimesele valu, pani toime
kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.
Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku
hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on
kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse
need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt.
Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud
põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse
astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.
Kohtueelses uurimises ei ole A.V käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid
asjaolusid, samuti puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Kõike eelnevat
arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 121 järgi on rahaline karistus või
kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale,
leian, et A.Vi süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur.
A.V puudub kriminaalne minevik. Samuti on karistamata väärtegude toimepanemise eest. Ta
on end täies mahus süüdi tunnistanud. Kahetseb toimepandut. Kuriteoga varalist kahju
tekitatud ei ole. A.V on viie lapse isa. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt on kahtlustatav
hea ja range õpetaja. A.V ja kannatanu on omavahel ära leppinud ja kannatanu ei nõua
kahtlustatava kriminaalkorras karistamist. Alates 02.12.2010.a. ei tööta kahtlustatav XXX
Gümnaasiumis.
Ülaltoodut arvesse võttes puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas
avalik menetlushuvi, mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
A.V on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7, 207 lg 2, 3, 228 lg 1 prokuröri abi
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr.10250102378 kriminaalmenetlus.
2. Panna A.Vile kohustuseks maksta 01.septembriks 2011.a. riigituludesse 650,00 eurot
3. Tühistada A.Vi suhtes 09.02.2011.a. kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld.
4. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule EEE
(elukoht XXX) ja kahtlustatavale A.V.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
6. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu
Sadama 21.
Ülle Tamm