Lääne Ringkonnaprokuratuur · 6. aprill 2011
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE
M Ä Ä R U S
Koostamise kuupäev ja koht 30.03.2011.a. Haapsalus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 10210000040
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 418 lg 1
Kahtlustatava nimi: V.V
Kriminaalasjas nr.10210000040 alustati Politsei-ja piirivalveameti sisekontrollibüroo poolt
26.10.2010.a. KarS § 418 lg1 tunnustel kriminaalmenetlust selles, et ajavahemikul
01.10.2010.a. kuni 25.10.2010.a. hoidis V.V enda elukohas XXX maakonnas XXX vallas
XXX külas ebaseaduslikult, omamata tulirelva käitlemiseks vastavalt luba, vintraudset
tulirelva Valmet 1611.
Nimetatud kriminaalasja kohtueelse uurisega on tuvastatud, et V.V isikuna, kes omas
politseiprefektuuri poolt väljastatud relvaluba neljale tulirelvale ( Toz - 34-E nr XXX; Toz –
34 nr XXX; Sauer nr XXX; Toz-57-K-1-C nr XXX ), kuid kellel puudus laskemoona – 11
laskekõlbuliku padruni kaliibriga 7x57 ja vintpüssi nr XXX, mis on valmistaud vintpüssist
ARISAKA 1905.a mudel “38” kaliiber 6,5 mm, mille relvaraud on asendatud selle relva
juurde mitte kuuluva relvarauga kaliiber 7mm, omamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba,
töötades Lääne Prefektuuri XXX politseijaoskonna XXX konstaablijaoskonna XXX
arestipunkti ülema ja relvurina, toimetas 01.10.2010 a ebaseaduslikult XXX linnast XXX
XXX asuvast XXX konstaablijaoskonna relvakapist sinna hoiule paigutatud võõrandamisele
kuuluva laskekõlbuliku tulirelva – vintpüssi nr XXX, mis on valmistaud vintpüssist
ARISAKA 1905.a mudel “38” kaliiber 6,5 mm, mille relvaraud on asendatud selle relva
juurde mitte kuuluva relvarauga kaliiber 7mm ja 11 laskekõlbulikku padrunit kaliiber 7x57
oma elukohta XXX küla XXX vald XXX maakond, kus hoidis nimetatud tulirelva ja
laskemoona kuni 25.10.2010 a, mil need politseiametniku poolt temalt ära võeti.
Oma käitumisega rikkus V.V kehtiva Relvaseaduse alljärgnevaid sätteid:
Relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal
märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja
edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks
Relvaseaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses;
Relvaseaduse § 32 lg 3 nõudeid, mille kohaselt soetamisloa väljastab relva soetamist
taotlevale isikule tema elu- või asukohajärgne politseiasutus;
Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale
õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku
käitlemiseks Relvaseaduse alusel ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud
tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse
soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva
laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada Relvaseaduse § 46 lõikes
5 nimetatud kogust;
Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on
relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks,
ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena;
Relvaseaduse § 55 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on
soetamisluba või relvaluba, samuti Relvaseadus §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel
isikul.
Sellise tegevusega V.V, toimetades edasi ja hoides tulirelva, pani toime tulirelva
ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava .
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.
Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku
hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on
kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse
need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt.
Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud
põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse
astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt
sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.
Kohtueelses uurimises ei ole V.V käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid
asjaolusid, samuti puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Kõike eelnevat
arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 418 lg 1 järgi on rahaline
karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele
määrale, leian et V.V süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur.
V.V puudub kriminaalne minevik. Samuti on karistamata väärtegude toimepanemise eest. Ta
on end täies mahus süüdi tunnistanud. Kahetseb toimepandut. Kuriteoga varalist kahju
tekitatud ei ole. Alates 05.11.2010.a. on V.V teenistusest vabastatud.
Ülaltoodut arvesse võttes puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas
avalik menetlushuvi, mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
V.Vle on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7, 207 lg 2, 3, 228 lg 1 prokuröri abi
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr.10210000040 kriminaalmenetlus.
2. Panna V.Vle kohustuseks:
- maksta 01.oktoobriks 2011.a. riigituludesse 600,00 eurot
- tasuda 01.oktoobriks 2011.a. kriminaalmenetluskulu summas 420,22 eurot
(tulirelvaekspertiis)
3. Lääne Prefektuuril kohaldada relvaseaduse regulatsiooni asitõendiks tunnistatud
vintraudse tulirelva nr 1611 suhtes, milline ekspertarvamuse kohaselt on valmistatud
vintpüssist ARISAKA 1905 mudel “38” kaliiber 6,5 mm, mille relvaraud on
asendatud selle relva juurde mitte kuuluva relvarauaga kaliiber 7 mm ja 6 padrunit
kaliiber7x57 ja milline asub Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvaruumis.
4. Käesoleva määruse peale on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188, kaebus, kui ta leiab, et
menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on
kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
5. Saata määruse koopia kahtlustatavale V.Vle.
Ülle Tamm
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust:
___________________________________________________________________________
___/________________/ Allkiri
Olen määruse koopia kätte saanud 30.03.2011.a..____________________ /V.V