Lääne Ringkonnaprokuratuur · 23. veebruar 2011
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 21.01.2011.a, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman
Kriminaalasja number: 10750000046
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1
Kahtlustatava nimi: N.R
Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust selle kohta, et HHH Seltsile on esitatud BBB võltsitud
allkirjaga avaldus. Kohtueelses menetluses on kindlaks tehtud, et 10.01.2009.a ostis perekond RRR
eesti raskeveo tõugu hobuse KKK ning soovis tema kandmist registrisse, koostades selleks
23.03.2009.a omaniku vahetuse vormistamiseks avalduse. Kuna ostu-müügileping nr XXX.a oli
sõlmitud BBB poolt ning hobuse vormistamist sooviti N.R nimele, esitati HHH Seltsile 10.04.2009.a
avaldus, mille kohaselt BBB on nõus, et hobune kirjutatakse tema abikaasa nimele. Nimetatud
avalduse koostas ja allkirjastas BBB nimelt ja tema allkirja järgi tehes N.R, pannes sellega toime
materiaalse võltsimise.
Lähtudes eeltoodust, esitati N.R kahtlustus KarS § 344 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu, mille
eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt
otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse
just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on
olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks
ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige
tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks
menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada
kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt
mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need
tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina
olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.
Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted.
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku
vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad
sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.
1
Kohtueelses uurimises on kindlaks tehtud, et perekond RRR on soetanud kooselu jooksul kokku neli
hobust, kes HHH Seltsis vormistati N.R nimele. Viimase ülesandeks oli dokumentide korda ajamine,
kuid ühiselt käidi näitustel. Samuti on tunnistaja SSS ütluste kohaselt perekond käinud seltsis koos
dokumente vormistamas ning mõlemad abikaasad olid teadlikud kannetest registris, sh sellest, et
hobuse passis märgitu ei tõenda omandiõigust. Samuti nähtub isikute ütlustest, et hobuse KKK
tehingu kohta alguses kirjalikku lepingut ei vormistatud. BBB sõnade kohaselt tehti seda hiljem, et
oleks olemas paber, mida esitada HHH Seltsile. Kuna nimetatud leping vormistati BBB poolt, soovis
selts täiendavalt BBB nõusolekut hobuse kandmiseks N.R nimele. BBB on avaldanud, et ta ei olnud
selle vastu, et hobuse passis on omanikuna märgitud tema abikaasa. Kahtlustatavana ülekuulamisel
on N.R tunnistanud, et avalduses olev käsikirjaline tekst on sarnane tema käekirjaga, kuid ta ei
mäleta selle koostamist.
Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 344 lg 1 järgi on
rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele
määrale, leian, et N.R süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur.
Kahjunõude väljenduseks kriminaalmenetluses on konkreetse kahjunõude esitamine tsiviilhagi kujul.
Süüteoga tekitatud kahju võib olla kas varaline, füüsiline või moraalne. Käesolevas kriminaalasjas ei
ole esitatud tsiviilhagi. Küll aga esineb kriminaalmenetluse kuluna KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi
ekspertiisi tegemise kulu 564,49 eurot.
N.R ei ole väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, mistõttu on antud kuriteo tehiolusid arvestades
isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku
karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning kuriteoga ei ole tekitatud kahju, võib käesoleva
kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on
riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest
lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud.
Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks N.Ri suhtes puudub avalik
menetlushuvi ja kahtlustatav on nõus täitma talle pandud kohustusi
ning juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10750000046 menetlus N.R suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: maksta riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole
nr 10220034796011 viitenumbriga 2800049780 selgitusega käesolevale määrusele 270 eurot ning
menetluskulu 564,49 eurot tähtajaga 21.07.2011.a.
3. Tõkendit kohaldatud ei ole.
4. Asitõendid jätta kriminaalasja juurde.
KrMS § 206 lg 2 kohaselt anda käesoleva määruse koopia kahtlustatavale ning saata kuriteoteate
esitanud isikule BBB (XXX).
Elle Keeman
2
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus.
Olen määruse kätte saanud, olen kohustusega nõus ja kohustun selle täitma hiljemalt 21.07.2011.a.
___________________ / nimi ja allkiri/
3