0m
20
40
0m
Muudatus Tegija Sisu
Projekt
eritasandilise ristumise eelprojekti koostamine
Joonise nimetus
Asendiplaan
Projekteerija Tellija Maanteeamet
Laki 34 Teelise 4
12915 Tallinn 10916 Tallinn
Eesti Eesti
Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300
[email protected] [email protected]
Projektijuht Andres Brakmann Staadium Projekti nr
Projekteerija EP 1:1000 2017-0077
Insener Joonise nr
11.04.2018 100R0201
40
0m
Muudatus Tegija Sisu
Projekt
eritasandilise ristumise eelprojekti koostamine
Joonise nimetus
Asendiplaan
Projekteerija Tellija Maanteeamet
Laki 34 Teelise 4
12915 Tallinn 10916 Tallinn
Eesti Eesti
Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300
[email protected] [email protected]
Projektijuht Andres Brakmann Staadium Projekti nr
Projekteerija EP 1:1000 2017-0077
Insener Joonise nr
11.04.2018 100R0202
Töö number: 2017-0077
Tellija Maanteeamet
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki 34, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795;
Kuupäev 2.04.2018
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni
ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse
leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Kuupäev 2.04.2018
Koostanud: Maria Oravas
Kontrollinud: Andres Brakmann, Marju Kaivapalu
Projekti nr 2017-0077
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki 34
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
1 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Sisukord
Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3
1. Olemasolev olukord ja kavandatava tegevuse ülevaade ............................................... 4
1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................ 4
1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord ........................................................................ 4
1.3. Liiklussagedus ja prognoos ............................................................................................ 4
1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................ 4
2. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega .................................... 6
2.1. Transpordi arengukava 2014-2020.................................................................................. 6
2.2. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 6
2.3. Tapa valla üldplaneering ................................................................................................ 6
3. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................. 8
3.1. Maakasutus .................................................................................................................. 8
3.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ......................................... 8
3.3. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad................................................................. 8
3.4. Märgalad ..................................................................................................................... 9
3.5. Pinnaveekogud ............................................................................................................. 9
3.6. Põhjavesi ..................................................................................................................... 9
3.7. Pinnavormid ................................................................................................................ 10
3.8. Metsad ja kõrghaljastus ................................................................................................ 10
3.9. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ................................................................ 11
3.10. Roheline võrgustik ..................................................................................................... 11
3.11. Tiheasustusalad ......................................................................................................... 11
3.12. Ajaloo-, kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad ........................................................ 11
3.13. Tegevuse iseloom ja selle tehnoloogiline tase ................................................................ 11
3.13.1. Loodusvarade kasutus ............................................................................................. 11
3.13.2. Jäätme- ja energiamahukus...................................................................................... 12
3.13.3. Lähipiirkonna teised tegevused ................................................................................. 12
3.14. Tegevusega kaasnevad tagajärjed................................................................................ 12
3.14.1. Vee- ja pinnasereostus ............................................................................................ 12
3.14.2. Õhusaaste .............................................................................................................. 13
3.14.3. Jäätmeteke ............................................................................................................ 13
3.14.4. Müra ja vibratsioon .................................................................................................. 13
3.14.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn................................................................................... 13
3.14.6. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................ 13
4. Eelhinnangu kokkuvõte .............................................................................................. 14
5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 16
2 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on anda keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tapa linnaku ja
Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru eritasandilise
ristumise projekti koostamiseks. Eelhinnang annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest
võimalikest keskkonnamõjudest ning on otsustajale eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal
otsustamaks kas KMH algatamine on vajalik.
Käesoleva KMH eelhinnangu kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri
ehitamine või kasutamine) ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 § 13
punktist 8. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJS-e § 61 sätestatud kriteeriumidest ja
keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3. Eelhinnangu
koostamisel lähtutakse eelhindamise juhendist.4
Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu koostamise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava
tegevuse läbiviimisel võib ilmneda oluline negatiivne keskkonnamõju ning kas sellest tulenevalt on
vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine KeHJS-e tähenduses. Põhiprojekti elluviimisega
kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.
Põhiprojekti koostamise korraldaja on Maanteeamet.
1
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014
2
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv
3
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
4
Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
3 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
1. Olemasolev olukord ja kavandatava tegevuse ülevaade
1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus
Töö eesmärgiks on koostada tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim põhimaantee ja Kaitseväe
keskpolügooni ühendustee eritasandilise riste eelprojekt. Eelprojektis peab arvestama nii
riigimaantee liikluse kui ka kaitseväe sõidukite vajadustega.
Töö käigus koostatakse põhimaantee nr 5 ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee eritasandilise riste
eelprojekt koos vajalike uuringute, variantide võrdluste, tee ehituse ja hooldamise kulude ning
vajaliku teemaa määramisega.
1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord
Projekteeritav eritasandiline riste on kavandatud Lääne-Virumaal Tapa vallas Tapa linnas
põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 141,5 vana raudteetammiga ristumise piirkonnas Tapa
vana ja uue kaitseväe linnakute vahelisel tühermaal. Alale rajatakse uus rasketehnika tee väeosade
ühendamiseks ning olemasoleva maanteega ristumiskohas rajatakse sild või tunnel. Ristumise kohas
ehitatakse põhimaantee nr 5 ümber (ristumise kohas peab maantee olema kõrgem, kui see on
praegu).
1.3. Liiklussagedus ja prognoos
2017. aasta andmetel oli liiklussagedus põhimaanteel nr 5 (riste piirkonnas) 2360 a/ööp, millest
sõidu- ja pakiautod moodustasid 87%, veoautod ja autobussid 3% ja autorongid 10%. Paarikümne
aasta perspektiivis võib eeldada liikluse mõningast kasvu.
Lisanduval Kaitseväe teel hakkab eeldatavasti liikuma alla 100 sõiduki ööpäevas.
1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Keskpolügooni ühendustee ja riigitee eritasandilise riste eelprojekti jaoks võrreldi omavahel nelja
erinevat eskiislahendust. Esialgselt oli valikus kolm varianti, mille puhul jäid elektriliinid trassile liiga
lähedale. Seega otsustati uurida neljandat varianti uues ristuva tee asukohas, mis osutus ka
eelistatud lahenduseks ja mis vormistati eelprojektina (vt Joonis 1).
Valituks osutunud variandi kohaselt on Kaitseväe tee kavandatud 9 m laiuse ja kahepoolse kaldega
kruuskattega teena, nõlvusega 1:6 (1:4). Kavandatud tee läheb ristumisel T5 maanteega süvendisse
ning paikneb ristumisel ca 2 m olemasolevast maapinnast allpool. Kraavid on projekteeritavast
teekattest 0,8 m madalamal, mis tähendab, et äravool toimub isevoolsena. Lähtutud on aluspinna
topograafilistest kõrgustest, tegelik kraavide toimimine on vaja ehitusprojekti koostamise käigus üle
täpsustada. Tee rajamise käigus puhastatakse ehitusala (sh piirkonnas asuvad olemasolevad
kraavid) ca 1,5 ha ulatuses. Puhastatava olemasoleva kraavi kaudu toimub ka Kaitseväe tee
kraavidest sademevee äravool.
Kaitseväe tee ristumisele põhimaanteega nr 5 on ette nähtud tunnel. Tunnel on kavandatud
monoliitsest raudbetoonist kaldseintega karbina, mille pikkus on 10,9 m, laius 10,0 m ning
kõrgusgabariit vähemalt 5,0 m.
Tunneli lae moodustab raudbetoonplaat, mis on jäigalt ühendatud kaldseintega, mis toetuvad
vundamendile.
4 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Käesolevas eelhinnangus käsitletava Kaitseväe tee pikkus on 700 m ning põhimaantee nr 5
ehitatakse kõrgemaks 600 m ulatuses.
Joonis 1. Kavandatava riste asukoht (kollane joon tähistab uue trassi koridori)
5 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
2. Kavandatava tegevuse seos teiste
planeerimisdokumentidega
2.1. Transpordi arengukava 2014-20205
Transpordi arengukava 2014-2020 on vastu võetud Riigikogu 19.02.2014 otsusega. Arengukavaga
nähakse ette milline peaks olema Eesti transpordisüsteem. Arengukava kohaselt on olulisemad
eesmärgid mugav ja nutikas liikumiskeskkond, kvaliteetsed teed ning sujuv, ohutu ja kestlik liiklus,
mugav ja kaasaaegne ühistransport ning rahvusvaheline reisijate- ja kaubavedu. Riigikaitse
seisukohast on transpordi valdkonna arendamisel muu hulgas oluline tagada Eesti üksuste liikumise
ja liitlaste vastuvõtmise võimalikkus.
2.2. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+6
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on algatatud Lääne-Viru maavanema 30.07.2013
korraldusega nr 1-1/2013/543. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades riiklikke ja kohalikke huve ning vajadusi.
Maakonnaplaneeringus on esitatud perspektiivne Kaitseväe rasketehnika liikumistee asukoht ning
eritasandiline riste põhimaanteega nr 5. Käesolev projekt on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
kohane.
2.3. Tapa valla üldplaneering7
Tapa valla haldusterritooriumil kehtib Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu
09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna (ÜP).
Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 188 algatati Tapa valla ÜP koostamine ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Valla ÜP eesmärgiks on üle vaadata Tapa vallas ja Tamsalu vallas (ühinesid
21.10.2017 Tapa vallaks) varem kehtestatud ÜP-d, teemaplaneering ja detailplaneeringud, et tagada
nende vastavus ÜP-le. Vajaduse korral teha ettepanekud ÜP-le mittevastava detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud ÜP või teemaplaneeringu integreerimiseks valla ÜP-sse.
Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200 võetud vastu Tapa valla ÜP menetlusega ei jätkata,
see jääb algatatud ÜP töömaterjaliks.9 Nimetatud ÜP käsitles ruumilise arengu põhimõtteid, maa- ja
veealade üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi ja planeeringuid. Käsitleti ka riigikaitsemaa ja
riigikaitse õppemaa maakasutus- ja ehitustingimusi ning kaitseväe rasketehnika liikumise teid. Tapa
linnakust keskpolügoonile liikumiseks on kavandatud ainult kaitseväe kasutuses olev rasketehnika
liikumise tee. Tee täpne asukoht ja samatasandiline lõikumine raudteega tuleb lahendada
projekteerimise käigus. Tee valdajal tuleb tagada kõrvaliste isikute mittesattumine raudteega
lõikuvale teeosale. Planeeritud tee läbib Ohepalu turbamaardlat ja piirneb töötava kaevandusalaga.
5
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf
6
Lääne-Viru Maavalitsus: http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
7
Tapa valla veebileht: http://www.tapa.ee/uldplaneering
8
Tapa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister: http://delta.andmevara.ee/tapa_vald/dokument/2781924
9
Info Tapa abivallavanemalt Riho Tellilt 22.02.2018 telefoni teel (Eike Riis, SKPK)
6 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Tee asukohavalikul tuleb silmas pidada järgmisi kriteeriume:
• raudtee ülesõidu rajamise võimalik asukoht – ülesõitu pole tehniliselt võimalik rajada
planeeritud asukohast ida (Tapa linna) suunas;
• tee pikkus – juurdepääs luua võimalikult lühike;
• olemasolevate teede paiknemine – tee trassi määramisel on arvestatud olemasolevaid teid
ja seda, et maardlale juurdepääs saaks toimida planeeritud rasketehnika teelt.
Käesolev projekt on Tapa valla üldplaneeringu kohane.
7 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
3. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
3.1. Maakasutus
Projekteeritav eritasandiline Kaitseväe tee rajatakse järgnevalt loetletud maaükstele (vt Tabel 1).
Tabel 1. Kinnistud, millele rajatakse T5 kaitseväe tee
Lähiaadress Tunnus Pindala, ha Sihtotstarve
Paide mnt 96 79101:017:0024 67,64 Riigikaitsemaa 100%
Paide mnt 100 79101:017:0130 4,8 Ühiskondlike ehitiste maa
100%
Loode tn 26 79001:001:0548 36,53 Tootmismaa 100%
5 Pärnu-Rakvere- 79101:017:0043 10 Transpordimaa 100%
Sõmeru tee
Kinnistu Paide mnt 100 ostab Kaitsevägi tee rajamiseks Tapa linnalt ära.
Projekteeritava teega piirnevad enamasti riigikaitse-, tootmis-, maatulundus- ja transpordimaad.
Kaitseväe tee rajamisega ei seata olulisi täiendavaid piiranguid maanteega piirnevatele maaüksustele
ega halvendata ligipääsu tugi-, kõrval- ja põhimaanteedele ega kohalikele teedele. Sellest tulenevalt
puudub tegevusel oluline negatiivne mõju maakasutuse muutusele.
3.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime
Projekteeritava tee koridori lähipiirkonnas ei asu ühtegi maardlat. Lähim maardla asub teest ca 944
m kaugusel (Ohepalu turbamaardla aktiivse reservvaru ala). Seega oluline negatiivne mõju
maardlatele puudub.
3.3. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu10 kohaselt ei asu projekteeritava tee piirkonnas väärtuslikke
maastikke ega väärtuslikku põllumajandusmaad (vt Joonis 2), seega oluline negatiivne mõju puudub.
10
Lääne-Viru Maavalitsus: http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
8 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 2. Väärtuslikud maastikud, põllumajandusmaa ja roheline võrgustik
projekteeritava teelõigu piirkonnas
3.4. Märgalad
Projekteeritava tee läheduses ei asu märgalasid, seega oluline negatiivne mõju puudub.
3.5. Pinnaveekogud
Projekteeritava tee läheduses ei asu ühtegi vooluveekogu. Teest ca 590 m kaugusel asub nimetu
tehisjärv (registrikood: VEE2022330). Pinnaveekogude kauguse tõttu projekteeritavast teest,
puudub tegevusel oluline negatiivne mõju pinnaveekogudele.
3.6. Põhjavesi
Projekteeritav tee asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, karstilehtreid tee
läheduses teadaolevalt ei paikne11. Piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud ning põhjavee
reostusohtlikkus on kõrge (vt Joonis 3)12. Pinnaseveetase vaadeldavas piirkonnas jääb keskmiselt
1,5-2 m sügavusele maapinnast13.
11
Alkranel OÜ: http://www.alkranel.ee/andmed/tapa/Tapa_LHA_eksperthinnang_08.02.2016.pdf
12
Eesti põhjavee kaitstuse kaart. http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
13
Alkranel OÜ: http://www.alkranel.ee/andmed/tapa/Tapa_LHA_eksperthinnang_08.02.2016.pdf
9 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 3. Põhjavee kaitstus projekteeritava teelõigu piirkonnas
Projekteeritavale teele lähim puurkaev asub ca 80 m kaugusel maanteest (PRK0019899). Tegu on
hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevuga.
Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seotud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti
elluviimisega olulist negatiivset mõju põhjaveele (vt ptk 3.14.1. ).
3.7. Pinnavormid
Projekteeritava tee piirkonnas on ehitusgeoloogilised uurimustööd läbiviidud Reaalprojekt OÜ poolt
ajavahemikus 24.01.2018 – 26.01.2018. Uuringutulemused on kirjeldatud järgmises lõigus.
Projekteeritav tee paikneb Pandivere kõrgustiku loodenõlval. Uuritud piirkonnas on suhteliselt tasane
moreentasandik, kus maapinna absoluutkõrgused on 95-99 m piires. Uuringuala kaguosas on
maapinda kohati täidetud, kus on kokku kuhjatud pindmine mullakiht koos erinevat liiki ehitusest
tulenevate jäätmetega. Nimetatud kuhjade kõrgus on rohkem kui 101 m üle merepinna.
Geoloogiliselt paikneb uuringuala kõrgustiku ja lavamaa vahelisel alal. Uuringute käigus avanes
Ülem-Ordoviitsiumi Vormsi lademe lubjakivi suhteliselt maapinna lähedal. Nimetatud lade koosneb
enamasti õhukesekihilistest muguljatest rohkete ebateravalt piiritletud tumedamate merglikihtidega
vahelduvatest rohkem või vähem savikatest lubjakividest. Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalse
päritoluga moreenist. Litoloogiliselt koosnevad moreenid karbonaatsetest kivimitest: kruusast,
veeristest ja lahmakatest, milles kohati esineb ka tardkivimite tükke ja rahne. Jämepurru sisaldus
on valdavalt 10-40%, mis sügavusega tõuseb kuni 70-80%-ni. Jämepurru vahetäiteks on savikas
pinnas. Kogu ala on täidetud kasvukihiga.
Tee rajamine avaldab pinnasele mõju eelkõige läbi selle kahjustamise ja füüsilise struktuuri
muutmise. Pinnase tihendamisega kaovad pinnase looduslikud funktsioonid, mis enam ei taastu.
Sademevee infiltratsioon väheneb ning aeroobsed tingimused asenduvad pinnase ülemistes kihtides
anaeroobsete tingimustega. Ehitustegevuse käigus kahjustatakse lisaks tee tehnoloogilises vööndis
(30 m tee servast) raskete tee-ehitusmasinatega töötades pinnase looduslikku struktuuri. Seega
kavandatav tegevus avaldab pinnavormidele negatiivset mõju, ent tegu pole olulise negatiivse
mõjuga.
3.8. Metsad ja kõrghaljastus
Projekteeritava tee piirkonnas puudub kõrghaljastus, on vaid võsa ja mõned üksikud suuremad puud,
mis tuleb maha võtta. Seega puudub tegevusel oluline negatiivne mõju metsadele ja
kõrghaljastusele.
10 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
3.9. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad
Projekteeritava tee piirkonnas (1 km raadiuses) ei ole ühegi kaitsealuse liigi elupaika ega kasvukohta.
Lähim Natura 2000 ala asub teest ca 3,2 km kaugusel (Ohepalu loodusala). Seega oluline negatiivne
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele puudub.
3.10. Roheline võrgustik
Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+14. Roheline
võrgustik koosneb tuumaladest ja neid siduvatest koridoridest. Tuumalade puhul on peamiseks
kriteeriumiks ala massiivsus, loodusväärtus ja terviklikkus. Koridoride kaudu moodustub maakonna
roheline võrgustik.
Projekteeritav tee ei asu rohelise võrgustiku tuumalal ega ristu ühegi rohelise võrgustiku koridoriga
(vt Joonis 2), seega oluline negatiivne mõju puudub.
3.11. Tiheasustusalad
Projekteeritav tee ei läbi tiheasustusalasid, seega oluline negatiivne mõju puudub.
3.12. Ajaloo-, kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad 15
Projekteeritava tee läheduses (500 m raadiuses) ei asu ühtegi kultuurimälestist, seega puudub
kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju kultuurimälestistele.
Ca 295 m kaugusel projekteeritavast teest asub pärandkultuuriobjekt Tapa mõisa tuuleveski
(registreerimisnumber: 790:TUV:004). Objekti ulatus on 10 m. Tuuleveski märgid on säilinud, ent
tüüpi ei saa määrata. Ca 197 m kaugusel projekteeritavast teest asub pärandkultuuriobjekt Tapa
mõis (registreerimisnumber: 790:MOA:017). Objekti ulatus on 30 m ning mõisast on säilinud 20-
50%. Pärandkultuuriobjektide kauguse tõttu projekteeritavast teest, puudub tegevusel oluline
negatiivne mõju pärandkultuuriobjektidele.
3.13. Tegevuse iseloom ja selle tehnoloogiline tase
3.13.1. Loodusvarade kasutus
Teelõigu ehitamine on ressursimahukas tegevus, mille käigus toimub loodusvarade kasutamine.
Üldiselt hangitakse teede ehituseks vajalik materjal maardlatest, mille keskkonnamõju hinnatakse
kaevandamislubade taotlemisel. Kui kavandatava tegevuse piirkonnas ei toimu loodusvarade
kasutamist, siis puudub tegevusel ka mõju piirkonna loodusvaradele. Antud juhul kasutatakse
suuresti ära ka objektil välja kaevatavat pinnast (va juhul kui esineb jääkreostuse nähte), seega
mõju on, ent see on väheoluline.
14
Lääne-Viru Maavalitsus: http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
15
Maa-ameti geoportaal
11 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
3.13.2. Jäätme- ja energiamahukus
Projekteeritava teelõiguga seotud jäätmeteket on käsitletud eelhinnangu peatükis 3.14.3.
Energiat kulub tee ehitusel tee-ehitusmasinate kasutamiseks ning tee kasutamisel kütusena
teehooldusmasinatele.
3.13.3. Lähipiirkonna teised tegevused
Projekteeritava teelõigu lähipiirkonnas ei ole Tapa valla üldplaneeringu ega Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu kohaselt kavandatud olulisi arendustegevusi, sh detailplaneeringuid ega
projekte, mis võiksid kumulatiivset mõju avaldada.
3.14. Tegevusega kaasnevad tagajärjed
3.14.1. Vee- ja pinnasereostus
Ülevaade pinna- ja põhjaveest ning sellele potentsiaalselt avalduvatest mõjudest rekonstrueeritava
maanteelõigu läheduses on antud peatükkides 3.5. ja 3.6.
Oht pinnase ja vee reostuse esinemiseks tekib ehitustööde käigus kütte- ja määrdeainete lekete teel.
Pinnase saastamise vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada tehniliselt korras olevaid
ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse
ladestuspaika.
Jääkreostus
Projekteeritav tee jääb endise Tapa sõjaväelennuvälja petroolireostuse jääkreostusega piirkonda.
Jääkreostusobjekt on eriti ohtlik põhjaveele. Põhjavesi on piirkonnas reostunud naftasaadustega,
kohati on vaba õli kiht vee pinnal. Jääkreostus on suures osas likvideeritud. Põhjavee puhastustööd
lõpetati 1998. aastal, viimane seire tehti 2007. aastal 16.
Tapa sõjaväelennuvälja jääkreostuskollet on uurinud Maves AS 2004. aastal 17. Jääkreostus on
lennuväljal tekkinud kütusehoidlate ja -torustike lekete ning vastutustundetu kütuse mahavalamise
tagajärjel. Probleemi olemus seisneb vanade reostusallikate jätkuvas eksisteerimises. Uuringus on
välja toodud, et õhuke pinnasekiht on aja jooksul sademete poolt läbi pestud, kuid võimalus
naftasaadustega reostunud pinnase avamiseks kaevetööde käigus on olemas. Samas vastavad
uuringuandmed selle kohta puuduvad.
2007. aastal teostati piirkonnas põhjaveereostuse järelseiret (enne seda teostati seiret viimati 2002.
aastal). Seire tulemusena selgus, et võrreldes 2002. aastaga on Tapa lennuvälja põhjavee
naftasaaduste kihi paksused vähenenud, ent levikuala pole märkimisväärselt muutunud 18.
Seoses jääkreostuse levikuga osutub tee rajamise käigus vajalikuks pinnase teatav eemaldamine ja
tagasitäide. Ehitustööde käigus võimalike jääreostusnähtude ilmnemisel pinnases, pinnase- või
põhjavees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks
reostuse levikut soodustavad tegevused. Jääkreostuse võimaliku esinemise peab tuvastama ja
likvideerima maa omanik.
16
Allikas: Keskkonnaregister
17
Maves AS: http://www.maves.ee/Projektid/2004/OJRK_aruanne_nr_3116.pdf
18
Keskkonnaagentuur: Eesti keskkonnaseire 2007
12 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Teelõigu rajamisega ei ole eeldada olulisi pikaajalisi negatiivseid mõjusid pinnasele ning pinna- ja
põhjaveele. Ehitusaegsed ehk lühiajalised mõjud on peamiselt seotud jääkreostuse võimaliku
esinemisega teelõigu ehitustsoonis, ent seda mõju on võimalik leevendada (vt eelmine lõik)19.
3.14.2. Õhusaaste
Ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning olema heas
korras.
Kaitseväe tee rajatakse kruuskattega, mis tähendab, et kuival perioodil on oodata tee tolmamist.
Samas ei asu projekteeritava tee lähipiirkonnas elamualasid (lähim elamu asub ca 128 m kaugusel
teelõigust), mis tähendab, et tee tolmamine ei kujuta endast olulist negatiivset mõju.
3.14.3. Jäätmeteke
Tee ehitusel tekib jäätmetena peamiselt eemaldatav pinnas. Väljakaevatud pinnas leiab hiljem
taaskasutust objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina (va juhul kui ilmneb jääkreostuse nähte
vt ptk 3.14.1. ). Jäätmed mis ei sobi taaskasutuseks utiliseeritakse vastavalt jäätmeseadusele ja
trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb
anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
3.14.4. Müra ja vibratsioon
Tee ehitusperioodil võib esineda tee-ehitusmasinate poolt tekitatud müra ja vibratsioon. Tegemist
on lühiajalise häiringuga. Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras
ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides
kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Kuna projekteeritava tee
lähipiirkonnas ei asu elamuid (lähim elamu asub ca 128 m kaugusel teest), siis ei ole eeldada ka
piirnorme ületavate müra- ja vibratsioonitasemete levikut lähimate elamuteni ning oluline negatiivne
mõju puudub. Suuremad müratasemed tekivad olemasoleval põhimaanteel, mille kaugus eluhoonete
suhtes ei muutu. Olemasoleva põhimaantee nr 5 liiklussagedus (2500 a/ööp) ja Kaitseväe tee
eeldatav liiklussagedus (<100 a/ööp) on üsna madal, mistõttu pole kõrgete müratasemete teket
eeldada.
3.14.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Teelõigu rajamisega ei kaasne olulisi muutusi seoses valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga.
3.14.6. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukorras võivad esineda kütuse- ja õlilekked, mis avaldavad negatiivset mõju pinnasele,
pinnase- ja põhjaveele.
Teelõigu ehituse käigus saab võimalike avariiolukordade esinemise tõenäosust vähendada
korrektsete töömeetoditega.
Kuna projekteeritav tee on kavandatud vaid kaitseväe rasketehnika liikumiseks ning suletud
tsiviilliikluse jaoks, siis ei teki ka olukorda, kus toimuks avarii sõiduauto ja kaitseväe sõiduki vahel.
19
Alkranel OÜ: http://www.alkranel.ee/andmed/tapa/Tapa_LHA_eksperthinnang_08.02.2016.pdf
13 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
4. Eelhinnangu kokkuvõte
Projekti eesmärgiks on koostada tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim põhimaantee ja Kaitseväe
keskpolügooni ühendustee eritasandilise riste eelprojekt. Töö käigus koostatakse põhimaantee nr 5
ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee eritasandilise riste eelprojekt koos vajalike uuringute,
variantide võrdluste, tee ehituse ja hooldamise kulude ning vajaliku teemaa määramisega.
Eritasandiline riste rajatakse Lääne-Virumaale Tapa valda Tapa linna põhimaantee nr 5 Pärnu-
Rakvere-Sõmeru km 141,5 piirkonda. Alale rajatakse uus rasketehnika tee väeosade ühendamiseks
ning olemasoleva maanteega ristumiskohas rajatakse tunnel. Projekteeritava teega piirnevad
enamasti riigikaitse-, tootmis-, maatulundus- ja transpordimaad. Teelõigu rajamisega ei seata olulisi
täiendavaid piiranguid maanteega piirnevatele maaüksustele ega halvendata ligipääsu tugi-, kõrval-
ja põhimaanteedele ega kohalikele teedele. Sellest tulenevalt puudub tegevusel oluline negatiivne
mõju maakasutuse muutusele.
Projekteeritava tee lähipiirkonnas ei asu maardlaid, väärtuslikke maastikke ja põllumajandusmaid,
märgalasid, pinnaveekogusid, kõrghaljastust, kaitsealuseid loodusobjekte, Natura 2000 alasid,
rohelise võrgustiku alasid ega tiheasustusalasid. Seega oluline negatiivne mõju loetletud aspektidele
puudub.
Projekteeritava tee piirkonnas asub kaks pärandkultuuriobjekti (Tapa mõisa tuuleveski ja Tapa mõis).
Piisavalt suure kauguse tõttu (lähim objekt asub ca 197 m kaugusel) puudub kavandataval tegevusel
oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektidele.
Teelõigu rajamine avaldab mõju pinnavormidele läbi selle kahjustamise ja füüsilise struktuuri
muutmise. Ent kuna tee rajamise piirkond ei ole lai (riste pikkus piki põhimaanteed ca 600 m ja
rajatav kaitseväe tee ca 700 m), siis pole tegu olulise negatiivse mõjuga.
Projekteeritav tee asub endise Tapa sõjaväelennujaama petroolireostuse piirkonnas.
Jääkreostusobjekt on eriti ohtlik põhjaveele. Maves AS poolt 2004. aastal läbi viidud uuringus toodi
välja, et õhuke pinnasekiht on arvatavasti aja jooksul sademete poolt läbi pestud, ent võimalus
naftasaadustega reostunud pinnase avamiseks kaevetööde käigus on olemas. Tee rajamisega ei ole
eeldada olulisi pikaajalisi negatiivseid mõjusid pinnasele ning pinna- ja põhjaveele. Ehitusaegsed ehk
lühiajalised mõjud on peamiselt seotud jääkreostuse võimaliku esinemisega teelõigu ehitustsoonis,
ent seda mõju on võimalik leevendada.
Kuna projekteeritav teelõik asub lähimatest elamualadest piisavalt kaugel (lähim elamu asub ca 128
m kaugusel), siis ei ole eeldada piirnorme ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni.
Projekteeritav teelõik rajatakse kruuskattega teele, mis võib kuival perioodil põhjustada tolmamist.
Samas asuvad lähimad elamud teest sellisel kaugusel, et tolmamine ei avalda olulist negatiivset
mõju.
Tee ehitusel tekkivad jäätmed on suures osas taaskasutatavad. Jäätmed mis ei sobi taaskasutuseks
tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori jäävate valdade
jäätmehoolduseeskirjadele. Arvestades projekti mahtu, ei ole tekkivate jäätmete maht väga suur.
Teelõigu ehitamise käigus toimub loodusvarade kasutamine. Üldiselt hangitakse teede ehituseks
vajalik materjal riiklikest maavarade maardlatest. Käesoleva projekti puhul toimub suuresti
väljakaevatava pinnase ära kasutamine objektil. Kavandataval tegevusel on mõju loodusvaradele,
ent see on väheoluline.
Teelõigu rajamisega ei kaasne olulisi muutusi seoses valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga.
Võimalike avariiolukordade riski ehitusperioodil saab vähendada sobivate töömeetodite valikuga ja
korrektse töökultuuriga (kirjeldatud järgnevas lõigus).
Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks tuleb rakendada järgmisi tegevusi ja
leevendusmeetmeid:
14 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
Tuleb veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid.
Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja
trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkinud jäätmed
tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele.
Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
Ehitustööde käigus võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases, pinnase- või
põhjavees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning
peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused.
Võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset
taaskasutamist. Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem
nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Jälgida tuleb, et
taaskasutatav pinnas ei oleks jääkreostusnähtudega.
Jäätmed või materjalid, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee või autorataste mõjul välja,
tuleb koheselt eemaldada ning kahjustatud ala puhastada.
Jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel nende tekkekohas peab töövõtja registreerima
end Keskkonnaametis jäätmekäitlejaks vastavalt jäätmeseaduse § 74.
Ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning
olema heas korras.
Ehitusaegse müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb kinni pidada õigusaktides
kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas.
Enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.
Eelhinnangu järeldus: Kui projekteerimise ja ehitustööde käigus järgitakse eelhinnangus loetletud
vajalike tegevusi ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset
keskkonnamõju.
15 / 16
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti koostamine
Keskkonnamõju eelhinnang
5. Kasutatud kirjandus
Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014
Vabariigi Valitsuse määrus RT I 2005, 46, 383 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Keskkonnaministri määrus 16.08.2017 nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnaministeerium „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura
eelhindamine“, 2015
Skepast&Puhkim AS „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5
Pärnu-Rakvere-Sõmeru eritasandilise ristumise optimaalse lahenduse leidmiseks eelprojekti
koostamine“, 2018, Seletuskiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium „Transpordi arengukava 2014-2020“, 2013
Lääne-Viru Maavalitsus „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+“, 2016
Tapa valla veebileht, http://www.tapa.ee/uldplaneering
Tapa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister,
http://delta.andmevara.ee/tapa_vald/dokument/2781924
Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
Reaalprojekt „Mnt nr 5 ristmik ja projekteeritav rajatis (km 141,6-141,9)“, geotehniline
pinnaseuuring, 2018
Keskkonnaregister,
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPjynwXU7j57LUWqS7XRM06ZKga0DVIC
EELIS andmebaas
Alkranel OÜ „Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise eelprojekti, Tapa
lähiharjutusala (LHA) eelprojekti ning Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP)
rasketehnika ühendustee eelprojekti keskkonnamõjude eksperthinnang“, 08.02.2016,
http://www.alkranel.ee/andmed/tapa/Tapa_LHA_eksperthinnang_08.02.2016.pdf
Maves AS „Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud“, 11.2004,
http://www.maves.ee/Projektid/2004/OJRK_aruanne_nr_3116.pdf
Keskkonnaagentuur „Eesti keskkonnaseire 2007“, 2009,
http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/yld/Pohjavee%20seire.pdf
16 / 16
Keskkonnaamet
[email protected]
Narva maantee 7a Meie 26.11.2018 nr 15-1/18-55624/55653-1
15172, Tallinn
Projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks
esitamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine
Maanteeamet on algatanud projekteerimistingimuste ja KMH algatamata jätmise menetluse Tapa
linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru eritasandilise
ristumise põhiprojekti koostamiseks.
Projekti eesmärk: Tapa linnaku, Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-Rakvere-
Sõmeru ristumise eritasandiliseks viimine.
Edastame Teile kui asutustele, kelle pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega,
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise eelnõu seisukoha esitamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 2 annab pädev asutus
arvamuse avaldamiseks kuni 10 päeva.
Oma seisukoht projekteerimistingimuste eelnõu osas palume esitada hiljemalt 10.12.2018.
Arvamus esitada kirjalikult allkirjastatult paberkandjal Maanteeameti ida regiooni ehitusosakonda
aadressil Vallikraavi 2, 44306 Rakvere või digitaalselt allkirjastatult
[email protected].
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 6, kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul arvamus
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kuusk
Ida regiooni ehitusvaldkonna juhi ülesannetes
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimuste eelnõu
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisa 2. Projekteerimistingimuste lisa 2
Lisa 3. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu
Lisa 4. KMH eelhinnang
/*Lisaadressaadid: Tapa Vallavalitsus
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Heiko Ojavee
3258745
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
/kinnitatud digitaalselt/
Anti Palmi
Maanteeameti ida regiooni
ehitusvaldkonna juht
Projekteerimistingimused
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-Rakvere-
Sõmeru eritasandilise ristumise põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Tapa linnaku, Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
ristumise eritasandiliseks viimine.
2. Olemasolev olukord
2.1. Käsitletav objekt asub Tapa vallas, Lääne-Virumaal.
2.2. Keskmine ööpäevane liiklussagedus maanteelõigul on 2017. aasta liiklusloenduse
andmetel – 2360 autot/ööp;
2.3. Keskmine olemasolev katte laius: 8,0 – 9,2 m; muldkeha laius: 11,1 - 12,2 m.
2.4. Katte ehitusaasta on 2008, tihe asfaltbetoon;
2.5. Viimane pindamine on teostatud 2016 (graniitkillustik fr 8-12+4-8);
2.6. Lõikude alg- ja lõppkilomeeter ja käesoleva tehnilise kirjelduse punktides fikseeritud
kilomeetrid täpsustatakse koos Tellijaga projekti koostamise käigus.
Andmed olemasoleva olukorra kohta põhinevad Maa-ameti kaardirakendusel, Teeregistril ja
leitud arhiiviandmetel, mida tuleb Töövõtjal täpsustada projekti koostamiseks tehtavate
uuringute käigus.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused vastavalt
Maanteeameti poolt tellitud ja Skepast&Puhkim OÜ koostatud eelprojektile (Töö nr
2017-0077).
3.2. Arvestada eelprojektis toodud parameetrite ja katendikonstruktsioonidega;
3.2.1. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale;
3.2.2. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.2. Töövõtja võib kasutada eelnevalt teostatud geodeetiliste uuringute tulemusi, aga
vastutab topo-geodeetiliste uuringute ajakohasuse, piisava mahu ja täpsuse eest.
4.3. Täiendavate geodeetiliste uurimustööde koostamisel arvestada:
4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
EELNÕU
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
4.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Põhiprojekti osad
5.1. Koostada Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-
Rakvere-Sõmeru eritasandilise ristumise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
5.2. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
Lisad:
1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
2. Asendiplaan
EELNÕU
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
EELNÕU
OTSUS
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee
ja riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru eritasandilise
ristumise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Ehitusseadustiku § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju
hindamise algatamise vajaduse.
Projekti eesmärgiks on Tapa linnaku, Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-
Rakvere-Sõmeru ristumise eritasandiliseks viimine.
Vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 6 lg 2
punkt 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel lisandub tee koosseisu jalg- ja jalgrattatee. Seaduse § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse,
lähtudes eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22,
23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 2 lõike 6, § 41 lõike 2, Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori
24.04.2015 käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustan:
1. Jätta algatamata Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendustee ja riigitee 5 Pärnu-
Rakvere-Sõmeru eritasandilise ristumise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud)
toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega
esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale,
kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2.1. tuleb veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid.
teostada tööd vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning kinni pidada
ohutusreeglitest;
2
2.2. ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja
trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkinud jäätmed
tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele;
2.3. jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette;
2.4. ehitustööde käigus võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases, pinnase- või
põhjavees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada
seniks reostuse levikut soodustavad tegevused;
2.5. võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset
taaskasutamist. Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja
kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Jälgida tuleb, et taaskasutatav pinnas ei
oleks jääkreostusnähtudega;
2.6. jäätmed või materjalid, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee või autorataste mõjul välja,
tuleb koheselt eemaldada ning kahjustatud ala puhastada;
2.7. jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel nende tekkekohas peab töövõtja registreerima
end Keskkonnaametis jäätmekäitlejaks vastavalt jäätmeseaduse § 74;
2.8. ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning
olema heas korras;
2.9. ehitusaegse müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb kinni pidada õigusaktides
kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas;
2.10. enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.
3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.
4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti ida regiooni
ehitusosakonna projektijuhi Heiko Ojavee.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti ida regiooni ehitusosakonna projektijuhi Heiko
Ojavee lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kuusk
Ida regiooni ehitusvaldkonna juhi ülesannetes