Detailplaneeringu tellija Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn Telefon: 640 4375; e-post:
[email protected] Kontaktisik: Reet Sarv Huvitatud isik Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn Telefon: 717 0400; e-post:
[email protected] Kontaktisik: Priit Alekask Detailplaneeringu koostaja Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected] Registrikood: 11255795 Kontaktisik: Mildred Liinat ,
[email protected] Detailplaneeringu menetluse nr DP040600 Töö nr 2017-0071 Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu detailplaneering 819150 5974080 0 0 Algatatud: 18.11 .2015 Vastuvõetud: Kehtestatud : Koostatud : 21 .10 . 2018 Projekti nr 2017-0071 Skepast & Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail
[email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee Sisukord I Seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc527944084 \h 6 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused PAGEREF _Toc527944085 \h 6 2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus PAGEREF _Toc527944086 \h 6 3. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid PAGEREF _Toc527944087 \h 6 4. Planeeringus kavandatu PAGEREF _Toc527944088 \h 7 4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus PAGEREF _Toc527944089 \h 7 4.2. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted PAGEREF _Toc527944090 \h 7 4.3. Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad PAGEREF _Toc527944091 \h 8 4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted PAGEREF _Toc527944092 \h 8 4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted PAGEREF _Toc527944093 \h 9 4.5.1. Haljastuse planeerimise põhimõtted PAGEREF _Toc527944094 \h 9 4.5.2. Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse arvutus PAGEREF _Toc527944095 \h 9 4.6. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted PAGEREF _Toc527944096 \h 10 4.6.1. Parkimiskohtade kontroll arvutus PAGEREF _Toc527944097 \h 11 4.7. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted PAGEREF _Toc527944098 \h 11 4.8. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted PAGEREF _Toc527944099 \h 11 4.8.1. Elektrivarustus ja tänavavalgustus PAGEREF _Toc527944100 \h 11 4.8.2. Sidevarustus PAGEREF _Toc527944101 \h 12 4.8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc527944102 \h 12 4.8.4. Tuletõrje veevarustus PAGEREF _Toc527944103 \h 13 4.8.5. Sademeveekanalisatsioon PAGEREF _Toc527944104 \h 13 4.8.6. Soojusvarustus PAGEREF _Toc527944105 \h 14 4.9. Kehtivad ja planeeritud kitsendused PAGEREF _Toc527944106 \h 14 4.9.1. Kehtivad kitsendused PAGEREF _Toc527944107 \h 14 4.9.2. Kavandatud kitsendused PAGEREF _Toc527944108 \h 15 4.10. Kavandatu vastavust planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele PAGEREF _Toc527944109 \h 15 4.11. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele PAGEREF _Toc527944110 \h 15 5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded PAGEREF _Toc527944111 \h 16 5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc527944112 \h 16 5.2. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded PAGEREF _Toc527944113 \h 16 5.3. Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded PAGEREF _Toc527944114 \h 16 5.4. Nõuded haljastuse projekteerimiseks, rajamiseks ja hoolduseks PAGEREF _Toc527944115 \h 16 5.5. Täiendavate uuringute vajadus PAGEREF _Toc527944116 \h 17 5.6. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks PAGEREF _Toc527944117 \h 17 5.7. Keskkonnakaitselised nõuded PAGEREF _Toc527944118 \h 17 5.7.1. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded PAGEREF _Toc527944119 \h 18 5.7.2. Nõuded müra leevendamiseks PAGEREF _Toc527944120 \h 18 5.7.3. Pinnasereostuse vältimise nõuded PAGEREF _Toc527944121 \h 18 5.7.4. Nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks PAGEREF _Toc527944122 \h 18 5.8. Tuleohutuse tagamine PAGEREF _Toc527944123 \h 18 5.9. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud PAGEREF _Toc527944124 \h 19 5.10. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas PAGEREF _Toc527944125 \h 19 6. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele PAGEREF _Toc527944126 \h 21 6.1. Vastavus Tallinna linna üldplaneeringule PAGEREF _Toc527944127 \h 21 6.2. Vastavus algatamise otsuse lähteseisukohtadele ja lisatingimustele PAGEREF _Toc527944128 \h 21 6.3. Vastavus siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ PAGEREF _Toc527944129 \h 22 6.4. Vastavus EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimise normatiivile PAGEREF _Toc527944130 \h 22 6.5. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus PAGEREF _Toc527944131 \h 22 6.6. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ PAGEREF _Toc527944132 \h 22 6.7. Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord” PAGEREF _Toc527944133 \h 23 6.8. Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ PAGEREF _Toc527944134 \h 23 6.9. Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1. Linnaplaneerimine” PAGEREF _Toc527944135 \h 23 6.10. Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrus nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ PAGEREF _Toc527944136 \h 23 I Joonised Põhijoonis M 1: 500 Tehnovõrkude koondplaan M 1: 500 Planeeringu koostajad Detailplaneering koostati koostöös Tallinna Linnavalitsuse , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Skepast&Puhkim OÜ esindajatega: Tallinna Linnavalitsus : Erinevate valdkondade spetsialistid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus : Priit Alekask projektijuht (alates jaan. 2018) Vahur Fuks i nfrastruktuuri osakond , projektijuht (kuni dets. 2017) Maris Freudenthal taristuosakonna kinnisvarabüroo arhitekt-planeerija Skepast&Puhkim AS: Mildred Liinat vanemarhitekt-planeerija, projektijuht Kati Kraavi tehnik Piret Kikkas veevarustuse ja kanalisatsiooni insener Svetlana Kivistik veevarustuse ja kanalisatsiooni insener Sissejuhatus Detailp laneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise alus ed : Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21 „ Tallinna linna ehitusmäärus “ ; Planeerimisseadus ; „ Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamis e algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas “ , Tallinna L innavalitsuse 18.11 .2015 korraldus nr 1718-k; Kaitseministeeriumi 13 . detsembri 2 014.a. algatamisettepanek 040600 . Planeeritava maa-ala asukoh a kirjeldus Planeeringuala suurusega 1,45 ha asub Kesklinna linnaosas Veerenni asumi lõunaosas Tehnika tänava, Veerenni tänava, Õilme tänava ja Luku tänava vahelisel alal. Planeeringuala piirneb põhjast ja idast tänavamaadega ning lõunast ja läänest elamumaadega. Teiselpool tänava t põhja pool asuvad elamumaad ja idapool ärimaa, ning planeeringualast kagus riigikaitsemaa. Planeeringuala asub piirkonnas, kus on väike- ja korruselamud ning riigikaitsemaad. Planeeringualale on Tallinna üldplaneeri nguga määratud riigikaitsemaa juhtotstarve. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Magasini 31a // Õilme tn 6 kinnistu kasutamise tingimused ja ehitusõigus krundil asuvate kuni 3-korruseliste hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning kuni 2-korruseliste hoonete ehitamiseks. Täiendavalt määratakse heakorrastuse ja haljastuse põhimõtted ning esitatakse juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on: kavandada uued hooned , mis sobituvad linnaehituslikult olemasolevasse keskkonda ; korrastada parkimine Õilme ja Luku tänavatel ; kavandada haljastuse ja korrastatud parkimisaladega linnaruum . Planeeringus kavandatu Detailplaneeringuga määratakse riigikaitsemaale ehitusõigus olemasolevate kuni 3-korruseliste hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning kuni 3-korruseliste hoonete ehitamiseks. Riigikaitsemale määratakse heakorrastuse ja haljastuse põhimõtted ning esitatakse juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus . Planeerit ud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringuga Magasini tn 31a // Õilme tn 6 (kat. tunnus 78401:110:0530) kinnistu piir on Õilme tänava ja Luku tänava ristmiku juures ebaloogiline ning seetõttu on detailplaneeringus tehtud ettepanek kinnistu piiri muutmiseks. Krunt p os 1 Olemasolev ast Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu st lõigatakse ajutine krunt pos 2a ja liidetakse ajutine krunt 1b. Kinnistu Kodu tänav (kat. tunnus 78401:101:0702) Planeeringu alas osaliselt o lemasolevast Kodu tänav kinnistust lõigatakse ajutine krunt pos 1b ja liidetakse ajutine krunt 2a . Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu ega osaliselt planeeringualale ulatuva Kodu tänav (kat. tunnus 78401:101:0702) kinnistu sihtotstarvet ei ole ette nähtud muuta. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtte d Kinnistul on planeeritud säilitada neli nõukogude perioodil rajatud hoonet: kahe korruseline hoone (hoone I); kolmekorruseline hoone (hoone IIa) ja selle otsas olev üh ekorruseline hoone (hoone IIb); enne 1899. aastat rajatud paekiviseintega hoone (hoone III), mille nõukogude perioodil rajatud juurdeehitused on lubatud lammutada. Kinnistu piirile nõukogude perioodil rajatud ühe- või kahekorruselised hooned on nähtud ette lammutada . Kinnistu uute hoonestusalade kavandamisel lähtut i olemasolevatest hoonetest. Hoonestusalad IV, V ja VI on paralleelsed või risti hoonega IIa. Hoonestusaladele IV ja VI on planeeritud kuni 2-korruselise hoone rajamine ning h oonestusalale V 1-korruselise väravahoone rajamine. Hoonestusala VII on planeeritud kinnistu Luku tänavapoolsele piirile. Hoonestusalale on planeeritud kuni 3-korruselise hoone rajamine sarnaselt teisele poole Luku tänavat kavandatud 3-korruselise le är ihoonele või korterelamule, mis on planeeritud koostamisel oleva detailplaneeringuga „Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneering “ (DP036280 ) . Ehitusõigus , hoonete kasutusotstarbe d ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Olemasoleva Magasini tn 31a // Õilme tn 6 (kat. tunnus 78401:110:0530) kinnistu ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve (ei muudeta) riigikaitsemaa Krundi suurus 13 478 m² Olemasolevate ja uute hoonete suurim lubatud arv krundil: 9 hoonet Olemasolevate ja uute hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 4 55 0 m² U ute hoonete suurim lubatud korruselisus 3/-1 U ute hoonete suurim lubatud kõrgus olemasolevast praegusest maapinnast 12 m Juurdepääs krundile - on Õilme ja Luku ning Varre tänavatelt. Piirdeaed – läbipaistmatu, kõrguse ga kuni 3 m, territooriumi kagunurgas kuni 6 m . Kui kinnistu piiril ei ole hoonestust, peab piirdeaia ümbrus olema võimalusel vaba kõrghaljastusest nii väljast kui seest vähemalt 5 m ulatuses. Olemasolevad hooned: hoone I – säilitatakse olemasolevas mahus , on lubatud rekonstrueerida ; hoone I I – säilitatakse olemasolevas mahus, on lubatud rekonstrueerida; hoone III - paekivist hooneosa säilitatakse olemasolevas mahus, on lubatud rekonstrueerida; tellistest juurdeehitus on lubatud likvideerida. Kinnistu piiril olevad ühekorruselised olemasolevad hooned on lubatud lammutada. Uute ja laiendatavate h oone te kasutus ning s uurim lubatud korruselisus ja kõrgus maapinnast : hoone stusala I V - 2/- 1 9 m , hoone stusala V - 1 /- 0 5,5 m , hoone stusala VI - 2 /-1 9 m , hoone stusala VII - 3 / -0 12 m . Detailplaneeringu algatamise korralduses on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks kuni 2-korruseliste hoonete ehitamine. Võrreldes detailplaneeringu algatamise ajaga on planeeringualast idapool koostamisel oleva „Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneeringuga“ kavandatud Luku tänava äärde kuni 3-korruselise (kõrgus kuni 12 m, abs.kõrgus kuni 35.0) ärihoone või korterelamu rajamine. Seetõttu on käesolevas detailplaneeringus kavandatud Luku tänava äärde samade kõrgustega ehk kuni 3-korruselise hoone rajamine. Pealegi on sedasi võimalik varjata naaberkinnistutelt avanev vaade planeeringualale. Planeeritav kinnistu kinnine ja avalikkusele piiratud külastusrežiimiga ning erinevate turvalisusastmetega ala. Krundi plan ee ritud hoonestustihedus on 0,74 . Kodu tänava kinnistu ehitusõigust ei ole ette nähtud muuta. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Maapinna reljeefi ei ole plan eeringualal ette nähtud muuta . Planeeringuala on tasase reljeefiga ja üldise loodesuunalise langu sega. Absoluutkõrgused on 21.98 m loodenurgas killustikuga parkimise alal kuni 23.40 m kinnistu edelanurgas . Planeeringuala idaosas on absoluutkõrgused 22.28 m kuni 22.97 m. Sadevesi tuleb immutada omal krundil haljasalade kasvupinnasesse ning seetõttu tuleb haljasalad ja haljasribad rajada lohuga, mis võimaldab sademevee immutamist. Krundi vertikaalplaneering peab tagama, et planeeringuala täiendav sademe- ja liigvesi ei valguks naaberkinnistutele ning, et kagu , lõuna ja lääne poolsete naaberkruntidelt sademe- ja liigvesi ei valguks planeeringualale. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse (vaata seletuskirja ptk 4.8.5.). Vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse hoonete ja kõvakattega alade ehitusprojektis. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtte d Haljastuse planeerimise põhimõtted Detailplaneeringuga on nähtud ette säilitada kõik väärtuslikud (II väärtusklass) puud ning enamus olulistest puudest (III väärtusklass). Hoone II läheduses kasvavad kolm torkavat kuuske (III klass) on soovituslik säilitada kuni need ei sea ohtu hoone konstruktsioone. Hoonete I ja II vahelist haljasala on veidi suurendatud, et tagada haljasala piiril või osaliselt haljasalast väljapoole ulatuvatele puudele paremad kasvutingimused. Haljasalal kasvav madalhaljastus vajab korrastamist, asendamist ja täiendamist. Suurendatud on ka hoone II põhjapoolse otsa juures olevaid haljasalasid , milledest kagupoolsele on planeeritud kõrg- ja madalhaljastuse rajamine. Uue kõrghaljastuse rajamine on nähtud ette hoonest III kagu ja lõuna poole. P laneeringualal isekülvselt hoone tele liiga lähedal kasvavad puud on nähtud ette likvideerida . H oonetel ja ala välismüüril ning nende ääres kasvavavad puittaimed (harilik metsviinapuu ja punane leeder) likvid eerida või piirata nende kasvu. Planeeringualale on kavandatud h aljasala 20 % ulatuses. Soovitav on l ikvideerida ka p laneeringuala läänepoolse osa lõunapiiril alast väljaspool kasvavad suured paplid (puu nr 43) , millest üks (ca 24 m kõrgune ja üle 2 m ümbermõõduga puu) ulatub territooriumi välismüürini kahjustades seda ning teine paikneb müüri läheduses. Antud puud on soovitav likvideerida kuna kahjustavad välismüüri ning murdumise/tuuleheite korral võivad kahjustada ka planeeringualal paiknevaid hooneid. Paplid on suhteliselt vanad ja kesises seisundis (ladvad kuivanud) ning on planeeringuala poole kaldu. Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse arvutus Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vasta valt Tallinna Linnavolikogu 19.05. 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele. Planeeri ngualale planeeritud hoonestusalade ja sõidualade rajamisega likvideeritavad puud ja puittaimed on toodud REF _Ref507502933 \h \* MERGEFORMAT Tabel 1 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Planeeritaval kinnistul likvideeritav haljastus ja asendusistutuse arvutus Obj nr Liik/takson Väärtus-klass Ümber-mõõt/ Rinnas - dia meeter D (cm) Koefitsendid * Haljastuse ühikud Likvideerimise põhjus K 1 K 2 K 3 1 arukask III 80/ 25 1,0 1,0 0,7 22 planeeritud sõidutee ala 2 arukask IV 108/34 1,0 0,3 0,7 23 v ähevitaalne, võras kuivanud oksad; planeeri-tud parkla 3 arukask III 83/26 1,0 1,0 0,7 23 planeeritud sõidutee ala 4 arukask III 124/39 1,0 1,0 0,7 35 planeeritud sõidutee ala 5 harilik sirel IV <10 - 0,3 0,7 0 planeeritud sõidutee ala 6 arukask III 112/36 1,0 1,0 0,7 32 planeeritud hoone 7 arukask III 105/33 1,0 1,0 0,7 28 planeeritud hoone 8 arukask III 75/24 1,0 1,0 0,7 22 planeeritud hoone 38 harilik jalakas V 17+11+8/11 1,0 - 0,7 0 j alakavõsa kasvab h oone seina ääres ja kahjustab vundamenti 39 punane leeder IV - - - - 0 p õõsas Ø 3 m, seas jalakavõsa 40 harilik jalakas V - - - - 0 j alakavõsa (4x1 m) hoone vundamendi ja seina ääres 41 harilik metsviinapuu IV - - - - 0 Kasvab v unda - mendi ääres ning kinnitub hoone seinale ja katusele Kokku 185 Märkus: * k1 − raiutava puuliigi koefitsient, k2 − raiutava puu seisukorra koefitsient, k3 − raiepõhjuse koefitsient. Likvideeritavate puude as emele istutatakse uus haljastus . Arvutustega saadud likvideeritavate puude haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv vajab täpsustamist lahenduse järgnev ates projekteerimisstaadiumites . Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks määruse „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ lisas 3 toodud tabeli järgi enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Liikluskorralduse ja parkimise k orraldamise põhimõtte d Planeeringuala piirneb põhjast Õilme tänavaga ja idast Luku tänavaga . Õilme-Magasini-Luku tänavate ristmiku ja Luku tänava liikluskorraldust on planeeritud muuta koostamisel oleva detailplaneeringuga „Magasini tn 31 ja Magasini tn 31B kinnistute detailplaneering“ , kus k avandatud muudatusi on arvestatud ka käesolevas detailplaneeringus. Planeeritava kinnistu põhi juurdepääs on kavandatud Õilme tänavalt olemasoleva värav a asukohale. Olemasolev juurdepääs Luku tänavalt ja juurdepääs Varre tänavale jäävad kasutusse erijuhtudeks. Õilme tänava äärde juurd epääsu lähedusse o n planeeritud külaliste parkla. Piirdeaiaga piiratud territooriumile on kavandatud parkimisalad sõiduautode ja ka veoautodele. Lisaks on parkimine kavandatud ka hoonestusalale planeeritud hoone IV soklikorrusele. Joonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus t võib täpsusta da hoonete ehitusprojektide ga . Parkimiskohtade kontroll arvutus Parkimiskohtade vajadus on arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt. Eelmainitud standardis kaitseväe teenindamiseks vajalikke parkimiskohtade arvu normatiivi määratud ei ole, seetõttu lähtuti ligilähedase kasutusotstarbega asutuse normatiivist (vt Tabel 4). Planeeringuala on ümbritsetud väike- ja korruselamutest, seetõttu on r akendatud ka nende parkimisnormatiivide keskmist . Planeeringualale on kavandatud 97 parkimis e kohta, mi llest 26 on hoones ja v äravahoone juurde on planeeritud 10 koh aline parkla külalistele . Veoautod el e on planeeritud 9 parkimiskohta. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr Ehitise otstarve Norm.arvutus Normatiivne parkimiskohtade arv alal, kus normi rakendatakse Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil 1 Kaitseväe hoone (asutus) korruselamu 48 00 m²/6 0 väikeelamu 4800 m²/4 0 keskmiselt (60+40)/2=50 8 0 120 keskmiselt 96 97 s h 26 hoones sh 10 külalistele Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeringuala piirneb põhjast Õilme tänava avaliku ruumiga , kus on sõidu tee ja kõnnitee. Detailplaneeringuga on planeeritud kinnistule põhijuurdepääs Õilme tänava poolt. Juurdepääsutee serva on planeeritud parkla külalistele . Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrgud on planeeritud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele. Tehnovõrkude lahendust vt joonis 2 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehnilistel tingimuste alusel. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Planeeritav kinnistu on varusta tud elektrienergiaga ja olemasolev liitumiskilp asub Luku tänava äärse hoone seinal. Kinnistu omanik võimsuse suurendamist vajalikuks ei pea. Detailp laneeringuga on Luku tänava äärs e d hoone d nähtud ette lammutada ja asemele ehitada uus hoone. Luku tänava olemasoleva elektrikilbiga hoone lammutusprojektiga või uue hoone ehitusprojektiga näha ette el ektrikilbile uus asukoht. Käesolev lahendus on põhimõtteline ja kaablite asukohad täpsust atakse uute h oonete ehitusprojekti s . Tänavavalgustus Õilme tänava le on rajatud tänavavalgustus , mille kaks masti jää vad planeeritava te juurdepääsude (kinnistule pääs ja külalisparklasse pääs) asukohta ja vajavad seega ümbertõstmist. Planeeringualast idapoole jääva detailplaneeringuga „Magasini tn 31 ja Magasini tn 31B kinnistute detailplaneering“ on muudetud Õilme, Magasini ja Luku tänavate ristmikku, mille tulemusena jääb üks valgustusmast ka planeeritava kõnnitee keskele ning vajab samuti ümbertõstmist. Valgustusmastide ümbertõstmine lahe ndatakse kas juurdepääsude ja/või Õ ilme tänava rekonstrueerimise ehitusprojektiga. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks on seletuskirja ptk 5.11. Sidevarustus Planeeringualal ei ole Telia Eesti AS-le ega teistele operaatoritele kuuluvaid sideliinirajatisi. Olemasolev s idekanalisatsioon asub Luku tänaval. Krundi pos 1 hoonete planeeritavate sidekaablite asukohad ei ole joonistel graafiliselt kujutatud, kuid kõikidele sideühendust vajavatele hoonetele on ühendus ette nähtud. Käesolev lahendus on põhimõtteline ja sidekaablite asukoh t täpsust atakse hoonete ehitusprojekti de s. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi 01.10.2018 välja antud „Tehnilised tingimused PR/ 1864032“ (vaata Lisa 4.1 ) . Planeeringualal on vee-, kanalisatsiooni - ja drenaažitorustikud. Uute ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks on planeeritud osaliselt kasutada olemasolevaid kaeve ja torustikke. Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Veevarustus Planeeringuala veevarustus on lahendatud Õilme tn dn100mm ühisveetorustikust. Vastavalt AS -i Tallinna Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on piirkonnas tagatud normaalolukorras vabarõhk 220 kPa. Olemasolev veesisend hoonesse planeeringuala läbivast peremehet a d100 mm veetorustikust tuleb ümber projekteerida ja rajada uus liitumispunkt ja veesisend Õilme tänava veetorustikust. Uus liitumispunkt rajatakse kuni 1m kaugusele kinnistu piirist tänava maa-alale . Liitumispunktiks on siiber DN10 0 spindlipikenduse ja kapega. Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi ööpäevane veevajadus on kuni 8 m ³ /d . Planeeringuala planeeritavasse hoonesse IV tehnilisse ruumi on ette nähtud rajada veemõõdusõlm. V eemõõdusõlm paigaldatakse tarnetorude poolse esimese välisseina taha, soojustatud ja valgustatud ruumi. Hoonesse paigaldatakse veemõõtja, mille ette ja taha paigaldatakse kuulkraanid. Vahetult veemõõtja taha paigaldada tagasilöögiklapp ja soovitav on paigaldada filter. Veemõõtja kandur tuleb maandada. Veemõõtja asub põrandast ca 70 cm kõrgusel, soojustatud ja valgustatud ruumis, tarnetorude sisenemiskohale võimalikult lähedal. Veemõõdusõlmele ja veearvestile peab olema vaba juurdepääs arvesti asendamiseks ja näitude lugemiseks. Veesisendid paigaldatakse hoone vundamendist läbiminekul hülssi. Planeeringuala läbib Tallinna linnale kuuluv peremehetu d100mm veetorustik, mis on ette nähtud säilitada, kuna see käes oleval ajal varustab veega mõnesid Varre tänava kinnistu i d. Torustike täpne asukoht ja vajalik läbimõõt täpsustatakse planeeritavate hoonete edasise projekteerimise käigus. Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale. Kanalisatsioon isüsteem Planeeritava kinnistu kanalisatsioonisüsteem on hetkel ühisvoolne. Tulevikus on ette nähtud kanalisatsioonisüsteemi ehitamine lahkvoolseks. Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on Õilme tänava d225 mm kanalisatsioonitorustik. Liitumispunkt tuleb paigaldada kuni 1m kaugusele kinnistu piirist tänava maa-alale. Olemasolev reoveekanalisatsiooni liitumispunkt Luku tänava poolt tuleb likvideerida. Planeeritava ala ööpäevane reovee kana lisatsiooni vooluhulk on kuni 8 m 3 /d. Planeeritava hoone VI p arkimiskorruse põrandapesuvesi juhitakse reoveekanalisatsiooni. Torustike täpne asukoht ja vajalik läbimõõt täpsustatakse hoonete edasise projekteerimise käigus. Planeeritud kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus on 1,4 m toru peale. Planeeritud kanalisatsiooni välisvõrk paigaldatakse SN8 reovee kanalisatsioonitorudest. Kanalisatsioonikaevud paigaldatakse plastkaevudest ja kaetakse „ujuvat“ tüüpi malmluukidega. Tuletõrje veevarustus Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012). Vastavalt AS-i TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on o lemasolevatest Õilme ja Magasini tänava hüdrantidest tagatud maksimaalselt 10 l/s. Puuduva koguse tagamiseks on planeeritud neljakohalise parkla alla maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m ³ . Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuet ekohaselt tähistada ning mahuti tuleb pärast veevõtt u täita rajatavast veevõrgust 72 tunni jooksul. Mahutite täi tmiseks on ette nähtud tuua veetorustikult ühendustoru mahutisse. Ühendustoru le tuleb paigaldada maakraan. Planeeringuala hoonete ehitisesisene kustutusvee vooluhulk on 2,5 l/s (EVS 812-6:2012). Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus. Sademeveekanalisatsioon Planeeritaval kinnistul koguneva sademevee allikaks on hoonete katused ning kõvakattega teed ja platsid. Käesoleval ajal on olemasoleva hoone drenaaživesi suunatud Magasini tänava ühisvoolse sse kanalisatsiooni. Planeeringuala kanaliseerimine tuleb lahendada lahkvoolselt. Sademevee ärajuhtimise lahenduse koostamisel on lähtutud kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala lahkvoolseks muutmise uurimistöö-skeemist (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017_0084). Selle töö järgi on Õilme tänavale kavandatud De576 mm perspektiivne sademeveetorustik, mille eelvooluks on projekteeritud Herne tänava sademeveekollektor. Kinnistu sademevee perspektiivseks liitumispunktiks on planeeritud sademeveekaev kuni 1m kaugusele kinnistu piirist tänava maa-alale. Planeeringuala sademeveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on Q=141 l/s. Sademeveekoormuste vähendamiseks ühistorustikele tuleb vastavalt Tallinna linna sademevee strateegiale võtta kasutusele meetmed võimalikult suures mahus sademevee kinnistupealseks käitlemiseks - suunata sademevesi vertikaalplaneerimisega võimalikult suures mahus kinnistu haljasaladele, kasutada sademevee immutusplokke, võtta korduvkasutusse (nt WC-de loputuskastides vm s ). Planeeringualalt linna sademeveesüsteemi suunatavate sademevee vooluhulkade ühtlustamisel ja piiramisel on lähtutud põhimõttest 15 l/s ühelt hektari lt ehk maksimaalselt 21 l/s kogu planeeringuala pealt. Ülejäänud vooluhul g a reguleerimiseks on planeeritud ühtlustusmahuti. Ühistorustikku juhitav sademevesi peab olema piiratud äravooluga ja reguleeritud vooluhulgale kuni 21 l/s. Kinnistule planeeritud parklate reostunud sademevesi (ca 24 l/s) kogutakse kokku ja juhitakse õlipüüdurisse, mis on koos liiva-mudapüüduriga ning sealt suunatakse läbi ühtlustusmahuti ühisvoolsesse ühiskanalisatsiooni. Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos vertikaalplaneerimisega. VK-võrkude ehituse maht Vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehituslik maht: veetorustik PE – 304 m, kanalisatsioonitorustik PVC või PP SN8 – 223 m, sademevee kanalisatsioonitorustik PP SN8 – 250 m. Sooj us varustus Hetkel on kinnistu hoonete soojusvarustus lahendatud kohaliku õlikütte baasil. Planeeritud ala asub aga Tallinna kaugküttepiirkonnas ning seetõttu uuriti ka olemasolevate ja planeeritavate hoonete kaugkütte baasil soojusvarustusega varustamise võimalusi. Soojusvarustuse kaugküttega lahenduse alus on AS Utilitas Tallinn 14 . 09 .201 8 Tehnilised tingimused Magasini tn 31 a /Õilme tn 6 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks nr 21300-01-1 8 / 26 (vaata Lisa 4. 2 ). T ehniliste tingimuste kohaselt võimaldavad olemasolevad soojusvõrgud lahendada planeeritud perspektiivse hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil. Ühenduskoht soojusvõrguga on projekteeritav hargnemissõlm AS Tallinna Soojus kuuluval maa-alusel raudbetoonist kanalis paikneval soojustorustikul DN150 kambrite U13A-7 ja U13A-8 vahel , mis asub Kodu ja Tare tänavate ristmiku läheduses. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsusta takse projekteerimise käigus . Käesolev lahendus on põhimõtteline ning soojustorustiku asukoht, koormused ja läbimõõdud täpsusta takse hoone ehitusprojektis. Planeeritud soojustorustik on nähtud ette ehitada maa-alusena. Ü hendatav soojuskoormus määratakse projekteerimise käigus (orienteeruvalt 1 MW) . Soojuskoormuse ühendusskeem on sõltumatu. Soojuskandja parameetrid: maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa; maksimaalne temperatuur: 130°C. Käesolev soojusvarustus on põhimõtteline ning küttetorustiku asukoht täpsust atakse hoonete ehitusprojektis . Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks on seletuskirja ptk 5.11 . Kehtiva d ja planeeri tud kitsendused Kehtivad kitsendused Planeeritava ala kitsendused P laneeritav at ala ümbritseb riigikaitse lise ehitise piiranguvöönd, mis ulatub ka Õilme tänavale. Planeeritud ala jääb "Tallinna riskianalüüsi 2016 " kohasele Järvevana tee 3 kinnistul asuva AKTSIASELTSI TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohualale (ohuala raadius 3400 m) . Ettevõtte kaugus planeeringualast alast on ca 1,3 km. Tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, kus ohtlikuks kemikaaliks on kloor. Planeeringuala kaguosas ulatub Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistule elektripaigaldise kaitsevöönd. Kavandatud kitsendused Detailplaneeringus on näidatud tehnovõrkudele isiklik u kasutusõigus e seadmise vajadus võrguvaldaja kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ning juurdepääsu tagamiseks krundile pos 1 järgmises ulatuses võrguvaldaja kasuks: olemasolevale veetorule , millel on kaitsevöönd 2 m mõlemale poole to ru stiku telgjoont ; planeeritud soojusvarustuse torustikele, millel on kaitsevöönd mõlemal pool torustikku 2 kuni 2,5 m. Servituudi vajaduse alad on kajastatud joonistel Põhijoonis ja Tehnovõrkude koondplaan. K avandatu vastavust planeeritava maa-al a ruumilise arengu eesmärkidele Kavandada uued hooned, mis sobituvad linnaehituslikult olemasolevasse keskkonda. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud planeeringuala ja naabrusesse kavandatavate hoonetega. Olemasolevad sobimatud hooned on nähtud ette lammutada. Korrastada parkimine Õilme ja Luku tänavatel. Planeeringu lahenduses on planeeritud 10 kohaline parkla Õilme tänavale sissepääsu lähedusse . Luku tänavale parkimist p laneeritud ei ole, sest see täna v on parkimiseks liiga kitsas. Kavandada haljastuse ja korrastatud parkimisaladega linnaruum. Planeeringus on korrastatud parkimist ja kavandatud haljasalasid nii territooriumi sees kui ka väl jaspool, kuhu on peavärava juurde kavandatud külalistele parkla, mille ümbrus on haljastatud. K avandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonn ale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Kui riigikaitsemaal e planeeritud hoonete arhitektuuriline lahendus arvestab krundil olevaid säilitatavaid hooneid ja ümbrusesse kavandatavaid hooneid muudetakse krundi ruumilin e lahendus korrastatumaks ning detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne negatiivset mõju linnaruumile. Heakorrastatud ja hästi valvatud riigikaitselise asutusega keskkond loob suurema turvatunde ka ümbritsevale alale. Õilme tänavale peasissepääsu kavandamise ja tänava äärde parkla rajamisega parendatak se linnaruumi liikluskorraldust ja korrastatakse ka Õilme ja Luku tänava ümbruse avalik linnaruum. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete olulisema d arhitektuurinõuded Olemasolevate h oonete fassaadid korrastada ning vajadusel hoone d rekonstrueerida . Uute hoonete välisviimistluse kavandamisel arvestada, et uued hooned sobiksid kinnistul säilivate olemasoleva hoonetega, et tekiks ühtne hoonetekompleks. Tänavaäärsed hooned kavandada nii, et tänavapoolsed fassaadid moodustaksid rahuliku tänavafrondi. Hoon ed projekteerida katusekaldega 0°-20° . Jäätmemajade lõplik paigutus ja kujundus määrata ehitusprojektis. Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded Sõidu teed Planeeritud sõiduteed ja parkimisalad tuleb katta tolmuvaba kattega. Parkimine Parkimise kohtade arv täpsustatakse hoonete ehitusprojektiga . Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded Lammutustööde tegemiseks on vajalik koostada lammutusprojekt . Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada vastavalt jäätmekavale ja sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Lamm utamisel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja „ Ta llinna jäätmehoolduseeskirjast“ . Lammutuse käigus pritsida konstruktsioonidele vett, et vähendada tolmu levikut. Nõuded haljastuse projekteerimiseks, rajamiseks ja hoolduseks Nõuete määramisel lähtuti „Magasini 31A // Õilme 6 dendroloogilise inventuuri aruanne“ ettepanekutest (vt Lisa 4.3.). Detailplaneeringuga on nähtud ette suurendada hoone II põhjapoolse otsa juures olevaid haljasalasid, milledest kagupoolsele on planeeritud kõrg- ja madalhaljastuse rajamine. Uue kõrghaljastuse rajamine on nähtud ette hoonest III kagu ja lõuna poole. Nõuded haljastuse projekteerimiseks, rajamiseks ja hoolduseks: Haljastuse projekteerimisel, rajamisel ja edaspidisel hooldusel arvestada ptk 4.5 põhimõtteid. Ehitusprojektiga, kui täpsustuvad hoonete ja teede asukohad, täpsustada likvideeritavate puude haljastuse ühikute arv. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse ühikud arvutada ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ lisas 3 toodud tabeli järgi enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Asendusistutuse asukoht ja istikud peavad vastama Eesti Vabariigi standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritavale maa-alale. Tagada II väärtusklassi puude säilimine. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte projekteerida ja rajada. Hoone läheduses kasvavad kolm torkavat kuuske (III klass) võib säilitada kuni need ei sea ohtu hoone konstruktsioone. Istutatava haljastuse asukohad ja liigid täpsustada hoonete ehitusprojektis, mille koostamisel arvestada puude ja põõsaliikide istutamisel vajalike kasvukohtade tingimuste loomise vajadusega. Puudele ja põõsastele säilitada piisavad kasvutingimused vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Olemasolevatele puudele lähemal kui 3 m teostada kaevetöid käsitsi. Uue haljastuse rajamisel kasutada linnakeskkonda sobivaid ja piirkonnale omaseid liike, vältida tuleks silmatorkavalt dekoratiivse lehestikuga sorte. Vajadusel kasutada parkimisalade liigendamiseks keskmise suurusega või kitsama võraga puid (näiteks pooppuu, hariliku pihlaka sordid, iluõunapuu, hariliku tamme püramiidjas vorm `Fastigiata`) ja/või vastupidavate põõsaste lausistutusi (näiteks enela erinevad liigid ja sordid, põõsasmaran, kurdlehine roos). Sadevesi tuleb immutada omal krundil pinnasesse, seetõttu tuleb h aljasalad ja haljasribad rajada lohuga, mis võimaldab sademevee immutamist. Kõik haljaspinnad on soovitav kasutada sademevee immutamiseks. Täiendavate uuringute vajadus Planeeringu ala ülevaatuse käigus ei tuvastatud vajadust reostusuuringute läbiviimiseks detailplaneeringu staadiumis, sest visuaalsel vaatlusel olulisi reostuskoldeid ei leitud. Samuti puudub vajadus muude täiendavate uuringute teostamiseks. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Sademevesi tuleb immutada omal krundil pinnasesse ning krundi vertikaalplaneering peab tagama, et täiendav sademe- ja liigvesi ei valguks naaberkinnistutele ning, et kagu, lõuna ja lääne poolsete naaberkruntidelt sademe- ja liigvesi ei valguks planeeringualale. Keskkonnakaitselised nõuded Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju, sest planeeringualal on juba kujunenud inimtegevuse poolt mõjutatud hoonestatud linnakeskkond. Planeeringu elluviimine suurendab vähesel määral planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning müra ja õhusaastet, kuid eeldatavasti ei ole mõju oluline. Planeeringualale on koostatud „ Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu detailplaneering. Keskkonnaseisundi hinnang“ (vaata DP Lisa 4.2 ). Uuritava ala ülevaatuse käigus ei tuvastatud vajadust reostusuuringute läbiviimiseks detailplaneeringu staadiumis, sest visuaalsel vaatlusel olulisi reostuskoldeid ei leitud. Samuti puudub vajadus muude täiendavate uuringute teostamiseks. Keskkonnaseisundi hinnangu kohaselt võib planeeringualal esineda hajusat pinnasereostust seoses veoautode parkimisega territooriumil. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded Planeeringualal mõõdeti Magasini 31a // Õilme tn 6 kinnistul radoonisisaldust pinnaseõhus 14.08.2017 (vt Lisa 4.1) . Vastavalt mõõtmistulemustele paikneb krunt normaalse Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridesse (<50 kBq/m3). Nõuded müra leevendamiseks Olulist müra ja õhusaastet tek itavad objektid planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad . Pinnasereostuse vältimise nõuded Kõik objektid, millega võib kaasneda pinnasereostus – autoparklad, autode remont ja pesu jms – tuleb projekteerida ja välja ehitada selliselt, et pinnasereostuse oht oleks välditud. Ehitusööde käigus on oluline rangelt ja tähelepanelikult järgida kõiki keskkonnanõudeid ning ehitusmasinate ja veokite kasutustingimusi, et vältida igasuguse reostuse sattumist pinnasesse ja ümbritsevale alale. Tööde käigus tuleb väljakaevatavas pinnases hinnata keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostuse tekkimisel või vanade reostuskollete ilmnemisel tuleb sellest koheselt teavitada asjaomaseid ametiasutusi ning reostus lokaliseerida. Vajadusel tuleb reostuse ulatuse ja likvideerimisviisi määramiseks teostada pinnase reostusuuring. Reostunud pinnase ja reostunud ehitusjäätmete käitlemisel tuleb kasutada vastavat pädevust (ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba) omavate ettevõtete teenust. Sademeveesüsteemi kavandamisel tuleb vältid a reostuse sattumist pinnasesse . Nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistul peavad jäätmemahutid olema kindlasti hoone te V ja VI vahelisel alal ning hoone te III ja I vahelisel alal . Jäätmete kogumise kohtade arv ja asukohad täpsustada hoone ehitusprojektiga. Ehitusprojektis täpsustada kas j äätmemahutid paigutatakse jäätmemajja, katusealustesse või aedikutesse. P rügikonteinerid peavad olema tänava poolt vaadates varjatud. Tuleohutuse tagamine Planeeritaval alal on lubatud min imaalne tulepüsivusklass TP-3. Planeeritud ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ”. Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012). Vastavalt AS-i TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on olemasolevatest Õilme ja Magasini tänava hüdrantidest tagatud maksimaalselt 10 l/s. Puuduva koguse tagamiseks on planeeritud neljakohalise parkla alla maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m ³ . Tuletõrje veevarustust on k äsitletud seletuskirja ptk 4.8.4 . Tuletõrje veevarustus. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Krundile pos 1 on planeeritud juurdepääs Õilm e teelt läbi valvega värava. Tegemist on kinnise riigikaitselise territooriumiga, millel on tagatud valve, valgustatus ning kõrgendatud turvameetmed nii kinnise territooriumi siseselt kui ka piirnevalt. Õilme tänavale on rajatud tänavavalgustus . Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Tehnovõrkude projekteerimiseks taotleda võrgu valdajatelt täiendavad tehnilised tingimused ning kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada võrgu valdajatega. Ehitusprojekti staadiumis tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks, koostada tööjoonised ja ehitusprojekti tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajatega . Elektrivarustus Luku tänava äärse elektrikilbiga hoone lammutusprojektiga või uue hoone ehitusprojektiga näha ette elektrikilbile uus asukoht. Ehitusprojekti staadiumis taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks. Tänavavalgustus Õilme tänava tänavavalgustuse kaks masti , mis jäävad planeeritavate juurdepääsude (kinnistule pääs ja külalisparklasse pääs) asukohta tõsta ümber teede juurdepääsuprojektiga või Õilme tänava rekonstrueerimise projektiga, milleks taotleda võrg u valdajalt tehnilised tingimused . Õilme, Magasini ja Luku tänavate ristmikku ümberehituse tulemusena planeeritava kõnnitee keskele jää v valgustusmast tõsta ümber ristmiku ehitusprojektiga, milleks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Sidevarustus Igale hoonele tuleb näha ette individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Soojusvarustus AS Utilitas Tallinn nõuded soojusvarustuse kaugkütte baasil lahendamisel : Kinnistu hoonete soojusvarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused. Soojusvõrguga ühenduskoht on projekteeritav hargnemissõlm AS Tallinna Soojus kuuluval maa-alusel raudbetoonist kanalis paikneval soojustorustikul DN150 kambrite U13A-7 ja U13A-8 vahel (Kodu ja Tare tänavate ristmiku lähedal). Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustada projekteerimise käigus ja kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate omanikega. Ühendatav soojuskoormus määrata projekteerimise käigus (orienteeruvalt 1 MW). Soojuskoormuse ühendusskeem on sõltumatu. Soojuskandja parameetrid: maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal on 1,6 MPa ja maksimaalne temperatuur on 130°C. Projekteerimis ja paigaldustööd peavad vastama standardile EVS-EN 13941. Torustiku nõutav plaaniline eluiga on 30 aastat. Tagada planeeritava ja olemasoleva torustikuosa töökindel koostoimimine. Keevisõmbluste kvaliteet peab vastama EVS-EN ISO 5817 klass C nõuetele. Keevisõmbluste NDT-kontroll teostada vastavalt EVS-EN 13941 määrangutele. Maa-alune torustikuosa peab olema lekkeotsimissüsteemi kontrolltraatidega eelisoleeritud torumaterjalist (EVS-EN 253, 448, 488 ja 489). Torustiku primaarkontuuri osa peab olema terasest P235 vastavalt EN-10216-2, EN 10217-2 ja EN10217-5 määrangutele. Kasutatavate torude ja toruelementide (põlved, hargnemised, üleminekud jms) seinapaksus ei tohi olla väiksem standardiga EVS-EN 253 määratust. Tagada nõuetekohased kujad ja vahekaugused ning kaugküttetorustiku tavapärane paigaldussügavus (ca 1 m). Ehitisi ja kõrghaljastust torustiku peale ja sellele liiga lähedale mitte projekteerida. Soojatorustiku paiknemise ja paigaldussügavuse määramise info anda lõigetel. Tagada vajadusel torustikule paigaldamiseks ja teenindamiseks/remondiks ligi pääsemine ning võimalus kasutada tööde teostamisel tavapärast kaeve- ja ehitustehnikat. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu koostamise lähtedokumentidele ja -seisukohtadele Vastavus Tallinna linna üldplaneering ule Tallinna üldplaneeringu kohaselt on d etailplaneeringu ga planeeritava a la maakasutuse juhtotstar ve riigikaitseline ala (riigikaitse, kinnipidamiskohtade jm eriteenistusega seonduvate asutuste ala) . Detailplaneeringuga kavandatav maakasutus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega. Vastavus algatamise otsuse lähteseisukoh tadele ja lisatingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduse „Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas “ kohaselt tuli detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: Tingimus 3. 1: Mitte kavandada juurdepääsu parkimiskohtadele üle Õilme tänava äärse kõnnitee. Detailplaneeringus on üle Õilme tänava äärse kõnnitee kavandatud juurdepääs külaliste parklasse mitte aga juurdepääsud parkimiskohtadele. Tingimus 3.2: Asendusistutus kavandada võimalikult suures ulatuses planeeritavale maa-alale . Nõue on lisatud ptk 5.4. Nõuded haljastuse projekteerimiseks, rajamiseks ja hoolduseks. Tingimus 3.3 : Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistule näha ette maapinnale rajatavat haljastust, mille osakaal peab olem a vähemalt 20% krundi pindalast. Detailplaneeringus on Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistule planeeritud uued haljasalad ja on suurendatud olemasolevaid haljasalasid. Haljastus on planeeritud nii uutele haljasaladele kui ka olemasolevatele haljasaladele. P laneeritud haljastuse osakaal on 20%. Tingimus 3.4 : M äärata ehitusprojekti koostamiseks nõuded, et sadevesi tuleb immutada omal krundil pinnasesse ning krundi vertikaalplaneering peab tagama, et täiendav sademe- ja liigves i ei valguks naaberkinnistutele. Nõue on lisatud seletuskirja ptk 5.7 Nõuded haljastuse projekteerimiseks, rajamiseks ja hoolduseks. Tingimus 3.5 : L isada detailplaneeringule territooriumi keskkonnaseisundi hinnang, mille on teinud vastavat litsentsi omav ettevõte. Hinnangus kirjeldada planeeritaval alal varem toimunud tegevusi. Hinnangu raames viia läbi pinnase reostusuuringud selgitamaks jääkreostuse olemasolu. Uuringu lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Keskkonnareostuse olemasolul koostada uuringute tulemuste alusel saneerimiskava ja esitada Tallinna Keskkonnaametile kinnitamiseks. Detailplaneeringu koostamise ajal hindas Skepast&Puhkim OÜ planeeringuala keskkonnaseisundit ja koostas aruande „Magasini tn 31a // Õilme tn 6 kinnistu detailplaneering. Keskkonnaseisundi hinnang“ (Töö nr 2017-0071 , vaata DP Lisa 4.2 .). Planeeringuala ülevaatuse käigus ei tuvastatud vajadust reostusuuringute läbiviimiseks detailplaneeringu staadiumis, sest visuaalsel vaatlusel reostuskoldeid ei leitud. Tingimus 3.6 : Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus kaardi järgi võib planeeritava ala pinnase radoonisisaldus olla kõrge. Koostöös Tallinna Keskkonnaametiga selgitada v älja vajadus teha radooniuuring. 14.08.2017 mõõtis Radoonitõrjekeskus OÜ planeeringualal radoonisisaldust pinnaseõhus ja koostas nõuetele vastava aruande „Magasini 31a, Tallinnas radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest“ (vt Lisa 4.1). Uuringu protokollis on mõõtepunktide asukoha skeem, mõõtmise metoodika, mõõtmise aeg, kasutatud aparaadi nimetus ja märge kalibreerimise kohta. Mõõtmise tulemuste kohaselt paikneb krunt normaalse Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridesse (<50 kBq/m3). Nõude i d ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ei määratud . Tingimus 3.7 : M äärata ehitusprojekti koostamiseks nõue varjata prügikonteinerid tänavapoolsetes vaadetes. Nõue on lisatud seletuskirja ptk 5.8.4. Nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks . Vastavus siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Uute hoonete planeerimisel on arvestatud hoonete vaheliste kujadega. Tuleohutuse nõuded on käsitletud seletuskirja ptk. 5. 9 Tuleohutuse tagamine ja tuletõrje veevarustust on käsitletud ptk 4.8.4 Tuletõrje veevarustus. Vastavus EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimise normatiivile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei ole määratud kaitseväe teenindamiseks vajalikke parkimiskohtade arvu normatiivi, seetõttu lähtuti ligilä hedase kasutusotstarbega hoone (asutus) normatiivist. Planeeringuala on ümbritsetud väike- ja korruselamutest, seetõttu on rakendatud ka nend e parkimisnormatiivide keskmist, mille kohaselt on parkimiskohtade norm täidetud. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „ Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus Hetkel on kinnistu hoonete soojusvarustus lahendatud kohaliku õlikütte b aasil. Planeeritud ala asub Tallinna kaugküttepiirkonnas ja AS Utilitas Tallinn tehniliste tingimuste kohaselt võimaldavad olemasolevad soojusvõrgud lahendada planeeritud perspektiivse hoonestuse soojusvarustuse kaugkütte baasil. Planeeringus on näidatud planeeringuala kaugküttevõrguga ühendamise võimalus. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ Asendusistutuse vajadus on arvutatud määruse kohaselt ja toodud ptk 4.5.2. Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse arvutus. Uued hoonestusalad on määratud säilivate II väärtusklassi puude juurestiku kaitsealast väljapoole. Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord” Dendroloogilise inventuuri läbiviimisel lähtuti Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006. a määrusest nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventariseerimise kord“ vt planeeringu lisa 5.2. Vastavus Eesti standard ile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud standardi soovituslike parkimiskohtade mõõtudega. Standardi kohaselt on arvestatud ka tehnovõrkude omavahelised kaugused. Vastavus Eesti standard ile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhit ektuur osa 1. Linnaplaneerimine ” Standardist on lähtutud planeeringu lahenduse koostamisel ning kasutatud abinõud on toodud ptk 5.1 0. Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrus nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.